Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP)

lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-

mõju strateegilise hindamise (KSH)

programm (eelnõu 02.07.2026)

Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Huvitatud isikud: TMV Green OÜ, Sustainable Investments OÜ

DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

DP juhtkonsultant: Heiki Kalberg (kutsetunnistused 163359 ja 222984)

KSH juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2026

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada ...................................................................................... 6

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ................................................ 13

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) ............................................. 13

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) ............................ 13

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) . 13

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus ................................................................................... 13

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022)

15

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) .................................. 16

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ...................................................... 16

2.8. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......................................................... 18

2.9. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) .......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................... 23

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse otstarbed) 23

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ........................................................ 28

3.3. Pinnavesi .................................................................................................................. 29

3.4. Põhjavesi .................................................................................................................. 29

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ............................................... 30

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid......................................................... 42

3.7. Tuuleolud ................................................................................................................. 43

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ................................... 45

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh

mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu

46

5.1. Mõjuala suurus ......................................................................................................... 46

5.2. Mõjuallikad .............................................................................................................. 47

5.2.1. Tuulikute paigutus ............................................................................................ 47

5.2.2. Tuulikute vundamendid ................................................................................... 48

5.2.3. Montaažiplatsid ................................................................................................ 48

5.2.4. Ligipääsuteed ................................................................................................... 49

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga .................................................................... 49

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 3

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................................................... 49

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 50

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 50

5.3.3. Jäätmeteke ........................................................................................................ 51

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .... 51

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) .............................................................. 54

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik) ........................................................................................................... 54

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ....................................................... 58

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ................................. 59

5.3.9. Mõju kliimamuutusele ..................................................................................... 59

5.3.10. Kumulatiivne mõju .......................................................................................... 59

5.3.11. Riigipiiriülene mõju ......................................................................................... 60

5.3.12. Muud mõjud ..................................................................................................... 60

5.4. Natura eelhindamine ................................................................................................ 61

5.4.1. Üldteave ........................................................................................................... 61

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega ................................ 62

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 62

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad ....................................................... 62

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-

eesmärkidele ..................................................................................................................... 62

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................. 67

5.5. KSH sisu .................................................................................................................. 68

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ............................................. 70

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 73

8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga

seotud osapooled ...................................................................................................................... 86

9. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 89

Lisa 1. (ametkondlikuks kasutuseks). Kaitsealuste liikide leiualad TU7 tuuleala läheduses. 7

Lisa 2. Elustiku uuringute lähteülesanded

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 4

Sissejuhatus

Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast

algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planee-

ringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahen-

dada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koos-

tamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles mär-

gitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailpla-

neeringu (edaspidi DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh

inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH prog-

ramm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja KSH aruande eelnõu koostamisel.

KSH käigus hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkon-

namõju ning määratletakse meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

või soodsate mõjude suurendamiseks. KSH programmi etapis määratletakse võimalikud oluli-

sed valdkonnad (sh asjakohased mõjud), millele täpsemalt KSH aruande koostamise käigus

mõju hindama hakatakse.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS; RT I, 30.06.2023, 57) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu

koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7

sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel ÜP menetlemisele

ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. Nt nõuded keskkonna-

mõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KSH programm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2

(KeHJS; RT I, 28.09.2023, 10) kohaselt:

1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeeri-

misdokumendi iseloomust ja sisust;

2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeeri-

misdokumentidega;

4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esine-

mise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegi-

lise planeerimisdokumendi vastu;

7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise aja-

kava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4

punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milli-

seid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 5

9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse

§ 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud

isikute ja asutuste esitatud seisukohti.

Seejuures saab p 9 andmed esitada pärast nimetatud isikute käest seisukohtade küsimist.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 6

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus,

eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse la-

hendada

DP koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Vinni Vallavolikogu 14. august 2025 otsusega nr

33 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU7“

on algatatud DP ja selle KSH koostamine tuulepargi planeerimiseks ning arendajatel (TMV

Green OÜ, Sustainable Investments OÜ) on huvi üldplaneeringu kohastele tuuleenergia toot-

miseks põhimõtteliselt sobivatele alale nr 7 tuulepargi ehitamiseks. Tuulepargi rajamise vaja-

dus tuleneb omakorda Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Energiamajanduse arengukava

(ENMAK 2035) (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks ener-

giajulgeoleku tagamine, energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine ja energia kättesaada-

vuse ja taskukohase hinna tagamine.

DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitami-

seks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõi-

gus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Vinni valla tuuleala nr TU7 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi koostamise algetapis selgus, et tuuleala TU7 piire peab vähendama

lähtuvalt metsise kaitse vajadusest.

Arendusala piiride vähendamine lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis on vajalik sel-

leks, et planeeringumenetlust jätkata ruumilise lahendusega, mille realiseeritavus on keskkon-

nakaitseliste piirangute ja teadaolevate looduskaitseliste väärtuste tõttu suurema tõenäosusega

võimalik.

Piiride vähendamise peamiseks põhjuseks on vajadus vähendada mõju piirkondlike metsisea-

surkondade omavahelisele sidususele. Olemasolevate alusandmete, metsise elupaigamudeli

ning varasemate linnustikuandmete põhjal esineb risk, et tuuleenergeetika arendusala TU7 täies

Vinni valla üldplaneeringu järgses ulatuses käsitlemine võib kitsendada või katkestada metsise

jaoks olulisi liikumisvõimalusi lääne-ida suunal ning suurendada läänepoolsete mängualade ja

nendega seotud asurkonnaosade isolatsiooni jäämise riski.

Metsis on maastikuliselt tundlik liik, kelle soodne seisund sõltub lisaks konkreetsete mängua-

lade ja elupaikade säilimisele ka nendevahelistest toimivatest ühendustest. Seega on lisaks ot-

sese elupaiga häiringu vältimisele, oluline vältida tuulepargi kavandamist viisil, mis takistaks

ulatuslikult metsiste võimalusi liikuda erinevate mängualade vahel.

Kuigi teoreetiliselt võivad metsised kasutada ka põhjapoolsemaid ühendusi Rünga looduskait-

seala ja Mõdriku-Roela maastikukaitseala suunas, kulgeb see võimalik ühendus Roela alevi

läheduses ning võib praktikas olla metsise jaoks häiringute ja maastikulise sobivuse tõttu eba-

piisav.

Seetõttu on planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis otstarbekas vähendada

tuuleenergeetika arendusala piire selliselt, et säiliks võimalikult lai ja funktsionaalne metsane

liikumiskoridor metsise ida-lääne suunaliseks liikumiseks. Tuuleala TU7 piiride vähendami-

sega jäetakse arendusalast välja eelkõige need osad, mis võivad kaasa tuua suurema riski met-

sise liikumisteede kitsenemisele, elupaikade killustumisele või läänepoolsete mängualade iso-

latsiooni jäämisele.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 7

Ala piiride vähendamisega jäetakse TU7 arendusalast välja üldplaneeringu kohane idapoolne

ja põhjapoolne metsise liikumiskoridori seisukohalt tundlikum osa. Selline lahendus aitab vä-

hendada riski, et kavandatav tuulepark moodustaks metsise jaoks täiendava barjääri või suu-

rendaks elupaikade killustatust.

Tuuleenergeetika arendusala TU7 ala, kuhu tuulikuid võib kavandada, piiride vähendamine

juba lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis on proportsionaalne lahendus, kuna see ei

välista tuuleenergeetika arendamise võimalust tervikuna, kuid suunab edasise planeerimise

alale, kus olulise negatiivse keskkonnamõju risk on olemasoleva info põhjal minimeeritud.

Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus detailplaneeringu ja KSH menetluses kuluta-

takse ebaproportsionaalselt palju aega ja ressursse aladele, mille realiseeritavus võib metsise

kaitsevajaduse tõttu osutuda hilisemas etapis küsitavaks.

Seega Vinni valla tuuleenergeetika arendusala TU7 reaalselt väljaarendatavat ala käsitletakse

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis üldplaneeringuga määratud alast

väiksemas ulatuses. Ala vähendamine on vajalik eelkõige metsise mängualade vahelise sidu-

suse ja võimalike liikumiskoridoride säilitamise tõttu. Arendatavat ala vähendades säiliks pla-

neeritavast tuulepargist TU7 põhja poolt minimaalselt 1,5 km laiune metsane liikumiskoridor

ning ida suunas säiliks samuti metsane liikumiskoridor, et säilitada metsise asurkondade lääne-

idasuunaline sidusus.

Joonis 1.1. Vinni valla tuuleenergeetika arendusala TU7 detailplaneeringu algatamise otsuses arvestatud

üldplaneeringu kohane piir (sinise piirjoonega) ning vähendatud TU7 ala piir, kuhu tuulikute kavanda-

mist detailplaneeringu menetluses edasi kaalutakse (punane piirjoon).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 8

Ala piiride vähendamine ei tähenda, et metsisele avalduv mõju oleks vähendatud alal auto-

maatselt välistatud. KSH käigus tuleb jätkuvalt hinnata kavandatava tegevuse mõju metsisele,

sh mängualadele, elupaigakasutusele, liikumisteedele, häiringutele ja võimalikele barjääriefek-

tidele. Samuti tuleb arvestada tuulikute paiknemise, arvu, kõrguse, nähtavuse, mürataseme,

varjutuse, juurdepääsuteede ja ehitusaegsete mõjudega.

Seetõttu on edaspidi LS ja KSH programmi dokumendis lähtutud metsise tõttu vähenda-

tud piiridega arendatavast alast ja erinevate potentsiaalselt mõjutatavate objektide kaugused

on kirjeldatud juba vähendatud alast, mitte kogu Vinni valla üldplaneeringu kohase tuuleener-

geetika arendusala TU7 piiridest.

Tuuleala nr 7 suurus on üldplaneeringu järgsetes piirdes u 736,24 ha ning detailplaneeringu

algatamisotsuses arvestatud üldplaneeringu kohane detailplaneeringuala hõlmab Rahkla ja

Rünga küla Saara küla ja minimaalses ulatuses Rajaküla (Joonis 1.2). Koos DP-ga on algatatud

KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hinda-

mine koos vajalike uuringute teostamisega.

Joonis 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht Vinni vallas. Valla piir on musta joonega, küla piir punase

joonega, lilla pindobjektiga on märgitud Vinni valla ÜP järgi määratud perspektiivsed tuuleenergia aren-

dusalad, sh käsitletava tuuleenergia arendusala (Vinni tuuleala nr 7 ja tumedama lilla alana vähendatud

piiridega ala nr 7 arendatav ala). Alus: Vinni valla üldplaneering, Maa- ja Ruumiamet, 2026.

LS ja KSH programmi dokumendis metsise tõttu vähendatud piiridega arendatava ala pindala

on 298,7 ha ning see paikneb vähendatud piirides Rahkla ja Rünga külade territooriumil.

DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida taastuvenergiapark, mis koosneks elektrituuli-

kutest, päikesepargist ja energiasalvestist. Planeeringuga täpsustatakse maakasutuse sihtotstar-

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 9

beid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks, sh vajadusel moodustatakse eraldi

krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Pla-

neeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning hea-

korra küsimused. KSH teostatakse kogu vähendatud piiridega tuuleala nr 7 ulatuses (. Tuulikute

maksimaalne taotletav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute

arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga; lähteseisukohtade staadiumis on

eeldatav tuulikute arv kuni 12. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste kaabelliinide

võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed lahendu-

sed) määratakse planeerimise käigus. Tuuleparki liidetakse otse Eleringi olemasolevale 110kV

liinile L065 Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile L511 Balti AJ- Aruküla. DP koostamise

käigus võib tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil planeeringuala laien-

dada. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse

DP laienenud alale jäävate maade omanikud.

Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendus-

tega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandami-

seks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike huvide, kui ka

riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning klii-

mamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga.

Tuulepargi (TU7) planeerimisel peab arvestama järgmisega:

1) tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähendu-

ses, on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatestseadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

2) planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute gru-

pist samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning va-

jadusel ka juurdepääsuteede võrk;

3) tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuuli-

kutelesobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.

Tuulikutelubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseminis-

teeriumiga.

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tulebVinni tuuleala nr.7 kohta KSH raames teostada vähemalt järgmised toimingud:

• eelvaatlused kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta;

• linnustiku ja käsitiivaliste uuring;

• mürauuring;

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele;

• modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele;

• analüüsida visuaalset mõju;

• analüüsida kaasatavate kinnistute väärtuse muutust;

• analüüsida planeeringualaga vahetult piirneval alal asuvate kinnistute väärtuse muutust.

Vinni valla tuuleala nr 7 kattub Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute alaga (Väike-Maarja-Vinni uuringuala), mille andmeid kasutatakse käesoleva töö

teostamiseks.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 10

DP koostamise ja KSH hankedokumendi Lisas I märgitakse mh, et KSH raames tuleb läbi viia

vähemalt järgmised uuringud (kui ei saa tugineda juba olemasolevatele kehtivatele uuringu-

tele):

a) eelvaatlused/loodusuuringud kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku

avaldumise kohta;

b) hinnata tuleb mõju rohevõrgustiku sidususele;

c) nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivas asukohas tuulepargi kohta visualiseerin-

gud (fotomontaaž). Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi

alusel on tuulikud nähtavad ning paikneb mõni alevik või avalikult kasutatav objekt

(umbes 5 km raadiuses). Visualiseeringute sisu ja maht peab olema piisav visuaalse

mõju hinnangu koostamiseks;

d) mürauuring, mis peab sisaldama müra leviku (müratasemete) modelleerimist (müra-

kaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andme-

test ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart tuleb koostada mak-

simumstsenaariumile. Müra leviku modelleerimisel lähtuda ebasoodsatest tingimus-

test. Hinnata/modelleerida tuleb ka madalsageduslikku müra/infraheli. Lisaks anda

kvalitatiivne kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning ku-

mulatiivsele mürale (ilma mürakaardita). Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaar-

dil nii, et neid on võimalik võrrelda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda-

mise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega;

e) vibratsiooni ja selle mõju hindamine muuhulgas põhjaveele;

f) varjutuse modelleerimine/hindamine;

g) linnustiku, taimestiku ja nahkhiirte uuring;

h) kinnisvara eksperthinnang (tellitakse hanke mahu väliselt).

Punktides a), g) (kui KAUR’i RePower’ist uuringust ei piisa) ja h) nimetatud uuringud ei kuulu

käesoleva hanke mahtu ning tellitakse vastavalt vajadusele hanke mahu väliselt.

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hinda-

misel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga):

1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka

rännuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide

olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning

hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate

mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega

ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;

2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte

elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;

3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja

aladele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 11

4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP

läbiviimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist ta-

gavatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;

5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäili-

mine, hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada

maakasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid,

mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;

6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad

koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi

planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsini-

kuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;

7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute

paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koos-

mõjust tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra

ja madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtus-

tele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla

välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;

8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuu-

likuteasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga

piirnevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga).

Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust läh-

tudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa

riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või

puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on

tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;

9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgi-

tada väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaade-

tele;

10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui sel-

leks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuule-

parkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister või

selleks volitatud asutus;

11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuu-

lealasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratu-

dasjaõigusega;

12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on ole-

mas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühenda-

misel elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

13) DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 12

DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii pdf-formaadis kui ka joonise andmekihti-

dena) planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Planeering esitatakse, kujul, mis on sobilik planeeringute andme-

kogusse esitamiseks.

DP eelnõu avalikustatakse nii elektrooniliselt valla veebilehel kui ka paberkandjal. Kõik isikud,

kes soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-posti aadressil, andes teada teadete

edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed.

DP avalikustamise ajaks peavad olema määratud ka DP elluviimiseks vajalikud tegevused.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 13

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023)

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pi-

kaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle

vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja

energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku-

maks. Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuuni-

sena välja:

• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele-

võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning va-

jadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning

teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia

tootmisel kui ka transpordikütustena.

DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas.

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017)

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohane-

miseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindlusevaldkonna alaeesmärgiks seatud: „Klii-

mamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuve-

nergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“.

Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tu-

ginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD

hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planee-

rimiseks ning arendamiseks.

DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse juht-

mõtte rakendamisele.

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030;

2019/2025)

REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriiki-

dele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavu-

tada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad

järgmised:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste jaga-

mise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 14

• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 65%;

• energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõl-

tumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanu-

võimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuu-

leenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu

tagamisega elektrienergias.

Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030 ees-

märkide täitmisele.

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK

2035 ja energiamajanduse korralduse seadus

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 koondab elektri-, soojuse- ja kütusemajan-

duse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tule-

viku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada

tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa

Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majan-

duskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“.

Arengukava eesmärkideks on mh soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia

tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis ning tagada ühtlasi varustuskindlus.

Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 30.06.2023, 8) §321 on sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi-

misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja

soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud

energiast.

Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine. ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on aja-

kohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse

suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni,

eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise

suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.

ENMAK 2035 (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks tagada

energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majan-

dusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti

elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta

energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele peab

tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.

ENMAK 2035 alameesmärgid on:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 15

Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate

(päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks suuren-

dada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%). Lisaks näeb

arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust 1300–1800

MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW (91 MW)

tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega taastuvener-

gia eesmärgi täitmise suunas. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321

on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest

energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab

taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.

Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide edasilii-

kumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises arves-

tuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks realistlik,

kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Sealjuures tuleb arvestada

sellega, et analüüside kohaselt suureneb oluliselt toetuste vajadus, kui mittejuhitava taastuve-

lektri osakaal kasvab elektritarbimises üle 70% piiri . Tehnoloogiate edasise odavnemise korral

toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aas-

taks puhta elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada

turupõhiselt ehk tegevustoetusteta.

Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia – va-

rustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus,

peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integ-

reeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans - Publications

Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh heit- ja kesk-

konnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on rõhutatud kütu-

sevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja päikseparkide ra-

jamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses maismaatuuleparkide lisandumise

vajadust.

Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused

ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa

energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele.

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energia-

kava (KEKK; 2022)

Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda

kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid

pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elu-

keskkonna säilitamisesse ning parandamisesse.

Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Vinni valla suurimad kasvuhoonegaaside (edaspidi

KHG) heite sektorid põllumajandus (64%), energeetika (19%) ja transport (15%), mistõttu tu-

leks Vinni vallas senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele

lõpptarbimisest. Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste

tõttu ei vähene energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside

kasutatavus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1

alameesmärk “Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpp-

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 16

tarbimises”. Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine, aitab ka edaspidi

kaasa Lääne-Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele.

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022)

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu kavan-

damine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et energiavaja-

dus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Eelnev hõl-

mab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist. DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab

kaasa arengustrateegia eesmärkide täitmisele.

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019)

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kest-

likku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maa-

konnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad maakonna arengut on: IT

arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastu-

mine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutu-

sed.

Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas

vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad

piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeri-

tavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad

võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid

mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist,

kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga.

Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised tingi-

mused:

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;

• kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;

• hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;

• määrata liitumiskohad põhivõrguga;

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;

• määrata juurdepääsude võimalused;

• korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+(2019) järgi jääb Vinni valla tuulealale nr.7 riikliku

tähtsusega tugi- ehk tuumalal (Joonis 2.1). Lähimad väärtuslikud maastikud asub maakonnap-

laneeringu kohaselt ca 3,1 km ̶ Kellavere-Rohu1; ca 3,6 km ̶ Mõdriku-Roela2; ca 5,3 km ̶ Triigi-

Avispea3.

1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna I klassi väärtuslik maastik. 2 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna II klassi väärtuslik maastik. 3 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna II klassi väärtuslik maastik.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 17

Joonis 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Vinni tuuleala nr 7 ning rohevõrgustiku koridoride

ja tugialade asukoht. Alus: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihid (02.05.2025).

ÜP koostamisel täpsustati Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga sätestatud rohevõrgustiku piire

(vt ptk 2.8 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.).

Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised (siinkohal asjakohased) üldised rohelise võr-

gustiku säilimiseks ja toimimiseks kasutustingimused:

• rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toi-

mimist;

• rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja

metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa ma-

jandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;

• tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku;

• rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid.

Rohelise võrgustiku tuumalal kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused:

• tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse

ja toimimise;

• tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%

(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest);

• olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda

säästvana;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 18

• tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ula-

tuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajalooli-

sest asustusest.

2.8. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024)

ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad

tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Vinni valla ÜP ruumiliste arengu eesmär-

kide seas on mh ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise soodustamine ning taastuvenergee-

tika ressursside ärakasutamine.

ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna

üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses.

ÜP käigus viidi läbi puhveranalüüs, mille põhjal määrati mitmed sobivad alad tuuleparkide

rajamiseks, vältides looduskaitselisi ja inimasustusest tulenevaid piiranguid. Tuulepargid pea-

vad paiknema vähemalt 1 km kaugusel müratundlikest hoonetest, välja arvatud kokkuleppel

omanikuga, kui kaugust saab vähendada 700 meetrini. Arendusalade kogupindala on ligikaudu

3700 ha, mis võimaldab edasisel planeerimisel teha valikuid, missugustel aladel ja missuguses

mahus jätkatakse tuuleenergeetika arendamisega ning missugustel aladel saab toimuda muu

tegevus. Arendusaladel on oluline koostada detailplaneering, et tagada avalik menetlus ja kaa-

samine.

ÜP sätestab järgmised tingimused tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitami-

seks:

• üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse

ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid;

• detailplaneeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames mo-

delleeritakse ja esitatakse leevendavad meetmed mh varjutuse ja müra kohta. Keskkon-

namõju hindamise programmi tegemisel määratakse uuringute vajadus;

• detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale (va üksiktuuliku puhul) ja lä-

hialale liitumispunkti viiva elektriühenduse kavandamiseks ning juurdepääsu kavanda-

miseks. Lisaks elektrituulikute mõjudele tuleb hinnata võimalike juurdepääsuteede ja

elektrivõrguga liitumiseks vajalike õhuliinide/maakaablite rajamisega seotud mõjusid.

Edasise planeerimisprotsessi käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planee-

ringuala vähendada. Kavandatavad juurdepääsuteed ja ühendusliinid peavad olema või-

malikult vähese häiringuga nii maaomanikule kui keskkonnale;

• detailplaneeringu koostamise käigus ja ala edasisel arendamisel tuleb koostada ornito-

loogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega), kus sel-

gitatakse välja läheduses elutsevad liigid ning tuulepargi mõju nende elutegevusele.

Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib

liikide elupaiga läheduses rajada;

• detailplaneeringu koostamisse kaasatakse kõik tuulepargi eelvalikuala piirist vähemalt

1 km kaugusele jäävate kinnistute omanikud;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid põhimõtteid ja kujasid tuuli-

kute ehitamiseks. Kui riiklikult kehtestatud nõuded on leebemad üldplaneeringus esita-

tust, siis tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud nõuetest;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 19

• elektrituulikud tuleb planeerida üldplaneeringukohasele tuulepargi arendusalale (va ük-

siktuulik) selliselt, et tuuliku laba ei ulatuks üheski töötavas asendis (rajatisealune pind

väljaspoole üldplaneeringuga määratud tuulepargi arendusala;

• detailplaneeringus analüüsitakse mõju üldplaneeringukohastele puhke- ja virgestusala-

dele ning väärtuslikele maastikele igas ilmakaares;

• tuulepargi ühendusteed, kaablid ja montaažiplatsid võivad paikneda ka väljaspool

üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalasid, kui nende rajamise ja käitamisega

ei kaasne olulist ebasoodsat mõju;

• rohevõrgustikus paikneva arendusala edasisel arendamisel tuleb tagada rohevõrgustiku

sidusus ja toimimine;

• tuuleparkide ja elektrituulikute kavandamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tu-

leb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses. Või-

malusel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põl-

lumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

• detailplaneeringus tagatakse et elektrituulik ei paikneks avalikult kasutatavatele teedele

(sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) lähemal kui

1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit.

Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla-

neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et tuulik ei asuks raudtee

kaitsevööndile lähemal kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et need ei asuks veekogu

ehituskeeluvööndis (sh looduskaitseseadus § 38 lg 2 erisus). Oluliste põhjenduste ole-

masolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb tuulikute asukoha määramisel saavutada lahendus,

kus läbi optimaalsema tuulikute paigutusega saavutatakse parim tootmisefektiivsus ehk

vältida tuleb omandisuhetest tulenevat ebaefektiivset tuulikute paigutust (nt tuulikud

asuvad ühel kinnistul üksteisele liiga lähedal);

• tuuleparki liitumispunktiga ühendava liini kavandamisel tuleb lähtuda liini tehnilistest

parameetritest ja kehtivast õigusest, ühendusliin võib paikneda väljaspool üldplanee-

ringuga määratud eelvalikuala;

• tuulepargi ehitamisel tuleb arendajal tagada nii mobiilse side kui ka televisiooni ja raa-

dioside toimine tuulepargi piirkonnas olevatele ehitistele;

• maardlate aladele saab tuuleparki kavandada peale maavara ammendumist, kui ei ole

saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kaevandamisloaga

või kaevandamisloa taotlusega alale saab tuuleparki kavandada kaevandamisloa omaja

või taotleja nõusolekul;

• üle 30 m kõrguse elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga

ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselased tingimused.

Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal

(Vinni tuuleala nr 7 ehk TU7). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud,

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 20

kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH protsessi alga-

tamist). TU7 alal kehtivad järgmised lisatingimused edasisel arendamisel:

• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset

ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas

mitte üle 40 dB;

• Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada metsise

mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm,

tuulegeneraatorite seiskamist.

ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse tuuleenergeetika ala lisaks rohe-

võrgustiku tugiala, kuid arendusala ei ole väärtuslikul põllumaal, seal ei leidu maaparandus-

süsteeme, veekogude ehituskeeluvööndit ega maardlaid (Joonis 2.2). Lähimad Vinni valla ÜP

kohased väärtuslikud maastikud asuvad ca 3 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II) ja ca 3,6 km

kaugusel lõunas (Kellavere-Rohu I).

Joonis 2.2. Vinni valla ÜP: Vinni tuuleala nr.7 (ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise) ning selle

ümbruses peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Vinni valla ÜP kaardikihid (31.01.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• rohevõrgustiku koridorides ehitamise kavandamisel tuleb koridori alaga risti suunas

säilitada vähemalt 50 m laiune katkematu riba, kus loomad saavad takistamatult liikuda;

• rohevõrgustiku tugialades ehitamise kavandamisel tuleb tagada katkematu tugiala laiu-

seks (sh kaugus võimalikule teise hoonestatud või piiratud alani) vähemalt 100 m. Põh-

jendatud juhul (nt elustikueksperdi toetava arvamuse korral) võib katkematu tugiala

olla kitsam;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 21

• uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikus on 1

ha;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%;

• looduslikel veekogudel tuleb säilitada looduslik seisund ning vältida suuri veerežiimi

mõjutavaid tegevusi (paisude rajamine, voolusängi muutmine vms);

• rohevõrgustikku lõikava taristu (põhimaanteed, raudteed jms) rajamisel või rekonst-

rueerimisel tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid rohevõrgustiku toimivuse ja

sidususe seisukohast ning asjakohasel juhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid

(nt ulukipääsude rajamine jms).

2.9. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024)

Vinni tuuleala nr 7 asub küll Vinni vallas, kuid ala piirneb Väike-Maarja vallaga lääne suunal.

Väike-Maarja valla ÜP maakasutuse kaardikihi (Joonis 2.3) järgi piirnevad Vinni tuulealaga nr

7 rohevõrgustiku tugialaga ning tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobiv ala Väike-

Maarja tuuleala nr 1 (TU1; Avispea tuulealaga). Lähim väärtuslik maastik ca 5,3 km kaugusel

(Triigi-Avispea; II).

Joonis 2.3. Väike-Maarja valla ÜP: Vinni tuuleala nr 7 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste

asukoht. Alus: Väike-Maarja valla ÜP kaardikihid (02.05.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade kil-

lustamist;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 22

• rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgusti-

kuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingi-

musi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

• arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hin-

damisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle eesmärki-

dest;

• rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei

muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma ro-

hevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;

• rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal

paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala4 ulatuses, va juhul, kui tarasta-

mine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest;

• rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgus-

tiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik

säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võr-

gustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib oma-

valitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest projekteerimis-

tingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest;

• raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandus-

süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevanda-

mise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine

on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidu-

suse säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP koostamise käigus rohevõrgusti-

kule avalduva mõju hindamise tulemusena (va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks

vajalike nõuete täitmiseks);

• rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja

puittaimestikuga kaetud alad;

• looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Tingimus

ei kehti mäeeraldiste teenindusmaadel ja transpordimaadel (va parklate rajamisel).

4 Määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 23

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna-

mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise

või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii

planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende

kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust.

Sõltuvalt kaugusest ja inimeste tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtu-

takse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui

saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga. Sellisel kaugusel on enamik mõ-

jusid minimeeritud. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas do-

kumentatsioonis mõjualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse

ala 5-7 km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse mh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 7 km, kuid aruandes esitati liigid vas-

tavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Näiteks I kaitsekategooria liikide must-toonekure ja

kaljukotka puhul on kodupiirkonna tsoon 3 ulatus 14 km, samas kui väike-konnakotka puhul

jääb tsoon 3 ulatus vaid 3,5 km. Kui I kaitsekategooria 20 km alasse jäi liik, kelle kodupiirkond

on väiksem, siis allpool liiki ei märgitud – näiteks kui 20 km alasse jääb merikotka leiukoht 11

km kaugusele, kuid liigi kodupiirkonnaks on kuni 6 km, siis liik jääb mõjualast välja (DP-ga

kavandatava tegevus ei mõjuta olulisel määral liiki).

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasu-

tuse otstarbed)

DP ala suurus on algatamise otsuse kohatselt orienteeruvalt u 736,24 ha ja hõlmab Vinni tuu-

leala nr 7 kogu ulatuses. LS ja KSH programmi dokumendis metsise tõttu vähendatud piiridega

arendatava ala pindala on 298,7 ha ning edaspidi lähtutakse DP ja KSH menetluses metsise

tõttu vähendatud piiridega arendatavast alast (vt ka ptk 1).

DP koostamine kogu vähendatud piiridega alale võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava

tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad küll potentsiaalsele tuulealale, kuid mille maa-

alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped arendajate

ja maaomanike vahel.

DP algatamise otsuse kohaselt asub üldplaneeringu kohastes piirides arendusala TU7 järgmiste

katastriüksuste maa-alal (valdavas osas on tegemist metsa- ja põllumaadega; otsuse lisa 1):

• Saare 38101:001:1270;

• Reineri 38101:001:1263;

• Kuuseriisika 38101:001:0297;

• Kuusevaigu 90101:001:1157;

• Kuusekäbi 90101:001:1156;

• Veski 90101:001:1161;

• Käokõrva 38101:001:0386;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 24

• Õunapuu 38101:001:0150;

• Torma-Leemeti 38101:001:0281;

• Torma-Vidorfi 38101:001:0492;

• Tosina 38101:001:2990;

• Peetri 38101:001:0063;

• Kiltri 38101:001:0500;

• Sepa 38101:001:0430;

• Adu 38101:001:0390;

• Koidu 38101:001:0380;

• Kulli 38101:001:0760;

• Aeda 38101:001:0830;

• Kaksiku 90101:001:0377;

• Juureüraski 38101:001:0171;

• Tammiku 38101:001:0052;

• Andruse 38101:001:2051;

• Metsavärava 38101:001:0472;

• Kasemetsa 38101:001:0482;

• Liivamäe 38101:001:2080;

• Väljaotsa 38101:001:0892;

• Kolkaru 38101:001:0800;

• Vahenurga 38101:001:0931;

• Nurgametsa 38101:001:0921;

• Karupesa 38101:001:0084;

• Kuusiku 38101:001:2113;

• Lagendiku 38101:001:1960;

• Siraki 38101:001:0451;

• Niinepuu 38101:001:0872;

• Uuetoa 38101:001:2372;

• Torupilli 38101:001:2590;

• Raudkivi 38101:001:2901;

• Triibu 38101:001:2600;

• Raudkivi 38101:001:2902;

• Leesika 38101:001:0671;

• Sõnajala 38101:001:1970;

• Sepa 38101:001:0981;

• Siraki 38101:001:0452;

• Niinepuu 38101:001:0871;

• Uuetoa 38101:001:2373;

• Mäe 38101:001:2070;

• Kaevumetsa 38101:001:0662;

• Kaevu 38101:001:0047;

• Triigi metskond 26 38101:001:0195;

• Triigi metskond 19 90004:001:0100;

• Triigi metskond 77 90004:001:0026;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 25

• Triigi metskond 27 38101:001:1300;

• Triigi metskond 28 38101:001:1310;

• Triigi metskond 80 90004:001:0029;

• Triigi metskond 29 90101:001:0327.

Metsise kaitse tõttu vähendatud piiridega detailplaneeringus edasiselt käsitletav ala asub järg-

mistel katastriüksustel (Tabel 3.1).

Tabel 3.1. Metsise kaitse tõttu vähendatud piiridega arendatava alaga TU7 kattuvad katastriüksused

Lähiaadress Katastritunnus

Kaksiku 90101:001:0377

Sepa 38101:001:0430

Kulli 38101:001:0760

Peetri 38101:001:0063

Tammiku 38101:001:0052

Torma-Leemeti 38101:001:0281

Siraki 38101:001:0451

Siraki 38101:001:0452

Kiltri 38101:001:0500

Torma-Vidorfi 38101:001:0492

Metsavärava 38101:001:0472

Kasemetsa 38101:001:0482

Kolkaru 38101:001:0800

Koidu 38101:001:0380

Adu 38101:001:0390

Kaevumetsa 38101:001:0662

Aeda 38101:001:0830

Niinepuu 38101:001:0871

Niinepuu 38101:001:0872

Väljaotsa 38101:001:0892

Vahenurga 38101:001:0931

Nurgametsa 38101:001:0921

Sepa 38101:001:0981

Triigi metskond 19 90004:001:0100

Reineri 38101:001:1263

Saare 38101:001:1270

Sõnajala 38101:001:1970

Lagendiku 38101:001:1960

Mäe 38101:001:2070

Andruse 38101:001:2051

Kuusiku 38101:001:2113

Liivamäe 38101:001:2080

Triibu 38101:001:2600

Torupilli 38101:001:2590

Uuetoa 38101:001:2372

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 26

Uuetoa 38101:001:2373

17102 Viru-Jaagupi - Simuna tee 38101:001:2850

Tosina 38101:001:2990

Raudkivi 38101:001:2901

Raudkivi 38101:001:2902

Kaevu 38101:001:0047

Karupesa 38101:001:0084

Õunapuu 38101:001:0150

Juureüraski 38101:001:0171

Triigi metskond 26 38101:001:0195

Kuuseriisika 38101:001:0297

Käokõrva 38101:001:0386

Leesika 38101:001:0671

Kuusekäbi 90101:001:1156

Kuusevaigu 90101:001:1157

Veski 90101:001:1161

Vähendatud arendusala piiridega jään kavandatav tegevus järgmise asustusüksuse territooriu-

mile: Rahkla ja Rünga küla. Rahkla küla piirneb läänest Avispea külaga (Väike-Maarja vald),

läänest Rohu külaga, lõunast Kellavere külaga ja Laekvere alevikuga, idast Rajakülaga ja Saara

külaga, põhjast Rünga külaga (Vinni vald). Rünga küla piirneb idast Avispea külaga ja Eipri

külaga (Väike-Maarja vald), lõunast Rahkla külaga, idast Saara külaga ja Roela alevikiga, põh-

jast Ristikülaga, Lähtse külaga ja Arukülaga (Vinni vald). Kavandatav tegevus piirneb lääne

suunal Väike-Maarja vallaga.

Tuulealaga (TU7) piirneb idast kõrvalmaantee nr 17102 (Viru-Jaagupi - Simuna tee). Tuulealal

paiknevad pinnasteed (ETAK ID 7618873 ja 7619053). Tuuleala nr 7 ca 400-500 ma kaugusel

on ELERING AS-le kuuluv elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin) „Väike-Maarja – Niidu“,

mille kaitsevöönd on vastavalt 25 m. Lähim külakeskus (Rünga küla) asub ca 1,5 km kaugusel.

Lähim alevik, Roela alevik, asub ca 4,2 km kaugusel kirdes. Lähimad linnad Tamsalu linn ja

Rakvere asuvad u 20 km kaugusel. Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid. Lähimad (3 km

raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstar-

bega kinnistud, mille õuealad5 ulatuvad 3 km raadiusesse on esitatud Tabel 3.2.

Tabel 3.2. Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) vähendatud piiridega arendusalast 3 km raadiuses asuvad

elamutega kinnistud (14.03.2026).

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU7-

st (m) Vinni vald

90101:001:1177 Elamumaa 100% Reineri 999

90101:001:0801 Maatulundusmaa 100% Paemurru-Taka 999

38101:001:3061 Elamumaa 100% Sirje 999

90101:001:1381 Maatulundusmaa 100% Aruvälja 999

38101:001:1894 Maatulundusmaa 100% Väljaotsa 1117

5 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 27

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU7-

st (m) 38101:001:0356 Elamumaa 100% Järveldi 1283

38101:001:2940 Maatulundusmaa 100% Ees-Sarapiku 1285

38101:001:0262 Elamumaa 100% Varese 1389

90004:001:0320 Elamumaa 100% Rannu 1436

38101:001:1580 Maatulundusmaa 100% Vahe 1439

90004:001:0351 Maatulundusmaa 100% Lubjaahju 1534

38101:001:0111 Maatulundusmaa 100% Erete 1596

90004:001:0290 Elamumaa 100% Aromäe 1632

90004:001:0022 Elamumaa 100% Kalevi 1764

38101:001:0100 Maatulundusmaa 100% Koplimäe 1783

90101:001:0160 Elamumaa 100% Martinsi 1860

90004:001:0287 Elamumaa 100% Lauri 1860

38101:001:0481 Elamumaa 100% Värava 1863

90101:001:0538 Elamumaa 100% Intsu 1870

90004:001:0012 Elamumaa 100% Uueni 1902

38101:001:2450 Maatulundusmaa 100% Välja 1924

38101:001:0187 Elamumaa 100% Männimetsa 1957

90004:001:0024 Elamumaa 100% Matsi 1959

38101:001:0131 Maatulundusmaa 100% Rohuveski 2034

90101:001:0865 Maatulundusmaa 100% Sipsaka 2059

90101:001:0133 Elamumaa 100% Utsali 2082

90101:001:0386 Maatulundusmaa 100% Männisalu 2107

90101:001:0133 Elamumaa 100% Utsali/1 2115

90004:001:0314 Maatulundusmaa 100% Rahe 2173

38101:001:0199 Elamumaa 100% Torni 2243

38101:001:0204 Elamumaa 100% Laanemaa 2277

38101:001:0568 Elamumaa 100% Tammiku 2290

90004:001:0420 Maatulundusmaa 100% Siidra 2293

38101:001:1181 Maatulundusmaa 100% Irve 2299

90004:001:0049 Maatulundusmaa 100% Metsanurga 2341

38101:002:0286 Maatulundusmaa 100% Metsalageda 2364

38101:001:3041 Maatulundusmaa 100% Asta 2429

38101:001:1980 Maatulundusmaa 100% Lepiku 2449

38101:001:1910 Maatulundusmaa 100% Põhja 2469

38101:001:0232 Elamumaa 100% Ussiku 2506

38101:001:0554 Elamumaa 100% Lõuna 2534

90101:001:1605 Maatulundusmaa 100% Tõrvamäe 2597

90004:001:0052 Elamumaa 100% Metsataguse 2601

38101:001:1540 Maatulundusmaa 100% Lilleoru 2602

90101:001:1164 Elamumaa 100% Männi 2615

38101:001:1091 Maatulundusmaa 100% Lagedi 2626

38101:001:2241 Maatulundusmaa 100% Kanarbiku 2720

38101:001:1370 Maatulundusmaa 100% Lehtmetsa 2731

38101:001:0103 Maatulundusmaa 100% Piiri 2736

38101:001:1220 Maatulundusmaa 100% Laikivi 2751

38101:001:0633 Elamumaa 100% Kuuseheki 2814

38101:001:1800 Maatulundusmaa 100% Kase 2841

38101:001:0940 Maatulundusmaa 100% Pärna 2855

38101:001:0587 Elamumaa 100% Vürsti 2871

90004:001:0032 Elamumaa 100% Risuale 2890

38101:001:2620 Elamumaa 100% Kasemäe 2928

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 28

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU7-

st (m) 90101:001:1328 Maatulundusmaa 100% Peetri 2985

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)

DP vähendatud piiridega ala geoloogilise aluspõhja moodustavad peamiselt Siluri ladestu

Llanddovery ladestiku Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihti-

dega ja mikrokristalne lubjakivi ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne,

biohermne, liivakas, ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel (Maa- ja Ruumiamet,

geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026).

DP ala paikneb Pandivere kõrgustikul, maapind on merepinnast u 114-120 m kõrgusel (Joonis

3.1). DP ala ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustavad valdavas osas Võrtsjärve alamki-

histu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv) ja moreen (Maa- ja Ruu-

miamet, geoloogiline baaskaart 1: 50 000, 2026).

DP alal puuduvad maardlad, sh taotletavad. DP alale jääb (Maa- ja Ruumiameti kaardiraken-

dus, 2026 andmete) fosforiidi prognoosvaru (Rakvere maardla, 25 plokk).

Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava tege-

vuse kinnistutel leedemullad (LI), leostunud ja leetjad mullad (Ko, KI), kahkjad leetunud mul-

lad (LP), gleistunud rähkmullad (Kg) (Joonis 3.2).

Joonis 3.1. Kavandatava tegevuse alal (TU7) maapinna kõrgus. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 29

Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse alal (TU7) levivad mullad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

3.3. Pinnavesi

Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maa-

parandussüsteemid. Lähim veekogu on Liiva oja (VEE1073300), mis jääb DP vähendatud pii-

ridega alast ca 4,5 km kaugusele kirdesse. Liiva oja pikkus on 14,8 km ja valgla pindala on

56,6 km².

3.4. Põhjavesi

Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal

põhjavesi kaitsmata. Kavandatava tegevuse ala põhjaveeolusid määravad Ülem-Devoni vee-

kompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõheliste ja karstu-

nud kivimite erineva veeandvusega veekihtide avamused (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline

baaskaart 1:50 000, 2026). Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nit-

raaditundlikul alal.

Kavandatava tegevuse lähim ja ühtlasi ka ainus 1 km raadiuses asuv puurkaev (Maa- ja Ruu-

miamet, kitsenduste kaart, 2026; Keskkonnaportaal, 2026) on järgmine:

• PRK0069489 ̶ tuulealast kagus ca 1 km paiknev puurkaev sügavusega 30 m; tegemist

on Muuluka (90101:001:0971) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille ehitamise aasta

on 2023.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 30

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Kavandatav tegevus (TU7) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal.

Lähimad kaitsealad (Joonis 3.3) on kirde suunal, ca 2,2 km kaugusel tuulealast asuv Rünga

looduskaitseala (KLO1000699; pindala kokku 409,6 ha), lõuna suunal ca 4,0 km kaugusel asuv

Kellavere maastikukaitseala (KLO1000490; pindala kokku 154,4 ha), kirde suunal, ca 4,3 km

kaugusel tuulealast asuv Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579; pindala kokku

1629,8 ha), loode suunal, ca 4,8 km kaugusel tuulealast asuv Haavakannu looduskaitseala

(KLO1000673, pindala kokku 1912,4 ha). Lisaks paikneb ca 5,1 km kaugusel kirdes Roela

mõisa park (KLO1200159, pindala kokku 5,4 ha), kagus ca 6,7 km kaugusel Muuga mõisa

park (KLO1200358; pindala kokku 10,1 ha), lõunas kaugusel ca 3,0 km Rohu mõisa park

(KLO1200333; pindala kokku 12 ha) ja ca 3,2 km kaugusel Rahkla põlispuud (KLO1200605;

pindala kokku 5,8 ha).

Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 3.3) jäävad tuulealast ca 4,3 km

kaugusele – Mõdriku-Roela loodusala (RAH0000370, kogupindala 1629,82 ha), mis kattub

täielikult siseriikliku kaitse all oleva Mõdriku-Roela maastikukaitsealaga ja ca 5,2 km kaugusel

Haavakannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha), mis kattub osaliselt sise-

riikliku kaitse all oleva Haavakannu looduskaitsealaga. Lähimad Natura 2000 linnualad on Tu-

dusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 11 km kaugusele ja Sirtsi linnuala (RAH0000077),

mis jääb ca 14,5 km kaugusele.

DP vähendatud alale lähim püsielupaik on Lebavere-Rünga metsise püsielupaik

(KLO3000621; tuulealast ca 1 km kaugusel), sh Lebavere-Rünga metsise püsielupaiga siht-

kaitsevöönd (KLO3100729) ja Lebavere-Rünga metsise püsielupaiga piiranguvöönd

(KLO3100730). Teisi püsielupaiku 5 km raadiuses pole.

Kavandatavast tegevusest ca 1,2 km kaugusele jääb projekteeritav kaitseobjekt Metsavajakute

looduskaitseala (-183077892; pindala kokku 12589,81 ha) ja ca 2,4 km kaugusele jääb pro-

jekteeritav objekt Lebavere looduskaitseala (PLO1001043; pindala kokku 503,2 ha) ning ca

4,3 km kaugusele projekteeritav objekt Mõdriku-Roela maastikukaitseala (-214373790; pin-

dala kokku 1724,5 ha).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 31

Joonis 3.3. Kavandatava tegevuse (TU7) läheduses paiknevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastiku-

kaitseala, pargid, põlispuud) ning Natura 2000 loodusalad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Rünga looduskaitseala kaitse-eesmärk6 on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsa-

kooslusi.

Kellavere maastikukaitseala kaitse-eesmärk7 on väärtusliku geomorfoloogilise objekti, jääaja

servamoodustise Kellavere mäe kaitse ja maastikuilme säilitamine.

Mõdriku-Roela loodusala kaitse-eesmärgiks8 on:

• I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), lood (alvarid – *6280), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), allikad ja

allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), ro-

hunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad

– 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

• II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cris-

tatus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);

Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eesmärk9 on kaitsta:

6 Vabariigi Valitsuse vastu võetud 26.02.2019 määrus nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade

moodustamine ja kaitse-eeskiri“. 7 Vabariigi Valitsuse vastu võetud 20.10.2022 määrus nr 98 „Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. 8Vabariigi Valitsuse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võr-

gustiku alade nimekiri“. 9Vabariigi Valitsuse vastu võetud 12.04.2007 määrus nr 104 „Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 32

(1) Mõdriku-Roela oosistu, mõhnastiku, karsti, allikate ja allikajärvede kaitse;

(2) elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine;

(3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

linnuliikide – laanepüü (Bonasia bonasia) ja musträhni (Dryocopus martius), kes on

ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning II kategooria kaitsealuse liigi elupaikade

kaitse;

(4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede

ja järvikute (3160)3, loodude (6280*), rabade (7110*), allikate ja allikasoode (7160),

vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja mo-

reenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

(5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liigi – pruunkaru (Ursus

arctos) ning II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Haavakannu loodusala eesmärgiks10 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa

liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii-

dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik-

kad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärkideks11 on kaitsta:

1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid

liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised

metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuld-

king (Cypripedium calceolus);

4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride),

punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja

metsis (Tetrao urogallus).

Roela mõisa park, Muuga mõisa park, Rohu mõisa park ja Rahkla põlispuud kaitse-ees-

märkideks12 on:

1. Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu

ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise

10 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 11 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 118 "Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri" 12 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri1"

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 33

kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse

üksikobjektide kaitse.

2. Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogi-

lise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

3. Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või

õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kait-

sealuseid liike.

Sirtsi linnuala kaitse-eesmärgiks13 on kaitsta järgmisi liike: kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja muda-

tilder (Tringa glareola).

Tudusoo linnuala eesmärgiks14 on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liigi isendite elupaikasid. Lii-

gid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogal-

lus).

Kavandatava tegevuse lähiümbruses (ca 500 m raadiuses) on üks vääriselupaik (VEP208438,

kuusikud ja kuusesegametsad, ei ole kehtivat lepingut; pindala kokku 1 ha), mis on registree-

ritud tuulealast ca 52 m kaugusel kirdes. Vääriselupaiga kasvukohatüübiks on sinilille.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur 25.05.2026) andmete alusel kavan-

datava tegevuse vähendatud alal (TU7) ja 500 m raadiuses kaitstavate taime- ja samblikulii-

kide leiukohad on toodud Tabel 3.3.

Tabel 3.3. Kaitsealused taime- ja samblikuliigid tuuleala nr 7 ümbruses. Allikas: EELIS 25.05.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Punane tolmpea (Cephalanthera

rubra)

II KLO9355735 149 m

Sulgjas õhik (Neckera pennata) III KLO9404832;

KLO9404838

Alal

Suur käopõll (Listera ovata) III KLO9356388 48 m

Harilik käoraamat (Gymnadenia

conopsea)

III KLO9353485 244 m

Roomav öövilge (Goodyera repens) III KLO9353483 288 m

Harilik kopsusamblik (Lobaria pul-

monaria)

III KLO9702753;

KLO9702747;

KLO9702751;

KLO9702754

0 (alal) – 454 m

13 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 14 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 34

Tabel 3.3 põhjal planeeritavale alale jäävate kaitsealuste taime- ja samblikuliikide kirjeldused

on järgmised:

• Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on katteseemnetaim. Punane tolmpea on Ees-

tis üks haruldasemaid käpaliseliike, olles levinud peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Liik

eelistab lubjarikast poolvarjulist kasvukohta loometsades, puisniitudel, põõsastikes, va-

hel ka klibustel teeservadel. Punane tolmpea seisundit on Eesti punase nimestiku järgi

hinnatud ohualtiks, sest liigi levila on käpaliste sugukonna (Orchidaceae) kaitse tege-

vuskava andmetel viimase 40 aastaga kolmandiku võrra kahanenud. Kasvukohti ohus-

tab eeskätt kinnikasvamine ja killustumine ning ehitustegevus. Liigi ohustatuse hinnang

on 4. ohualdis (16.10.2017). Ohuteguriteks on lageraie ja puisniitude võsastumine; ka

muud raie liigid, kui järgneb võsastumine; ehitustegevus.

• Sulgjas õhik (Neckera pennata) on lehtsammal. Liigi ohustatuse hinnang on 6 (soodsas

seisundis) (14.09.2017). Ohutegurid on: metsaraie, vanade lehtpuude kadumine, met-

samaastiku killustumine.

• Suur käopõll (Listera ovata) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hinnang on 6 (sood-

sas seisundis) (10.10.2017). Liik ei ole ohustatud, kuna suudab kasvada väga erinevates

elupaikades.

• Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 6 (soodsas seisundis) (10.10.2017). Ohutegurid on: pool-looduslike koosluste

majandamisest välja jäämine ja seetõttu võsastumine, ka kuivendamine ja selle tagajär-

jel võsastumine.

• Roomav öövilge (Goodyera repens) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hinnang on

6 (soodsas seisundis) (10.10.2017). Ohuteguriteks on lageraie tulemusena liik reeglina

kaob, ei aita ka säilikpuude jätmine (Lõhmus, Kull 2011).

• Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on

4 (ohualdis) (21.03.2019). Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade

laialehiste metsade samblikukooslustele, seetõttu on teda laialdaselt kasutatud loodus-

kaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Hoolimata h. kopsusambliku arvukatest

leiukohtadest Eestis on see liik siin siiski ohustatud, kuna (1) metsade raiering on lühem

kui 100 a, (2) ta on arvukas metsatüüpides, mis on Eestis vähem levinud või majandus-

liku surve all, (3) ning ta eelistab peremeespuid, mis on Eestis piiratud levikuga või

vähearvukad (Jüriado & Liira 2009). Lisaks on kopsusamblik tundlik õhusaaste suhtes

(eriti happelise reaktsiooniga õhusaaste suhtes).

Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad lendorava (Pteromys volans) registreeritud leiuko-

had enam kui 7,4 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad käsitiivaliste leiu-

kohad (Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9108765)) enam kui 6,5 km kaugusele. Ka-

vandatava tegevuse alast, vähendatud TU7 alast, ca 87 m kaugusel on III kaitsekategooria For-

mica sp. (kuklane (liigini määramata)) leiukoht KLO9202786 (sigimispaik; viimane kinnitatud

vaatlus 02.09.2025 leiti 4 pesa).

Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses on nii II kui ka III kaitsekategooria linnuliikide leiu-

kohti. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses EELISe andmebaasis registreeritud asjakohased

linnuliigid on toodud Tabel 3.4, sh on esitatava kauguse määratlemisel arvestatud käsitletava

linnuliigi puhveraladega lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorral-

duskavadest ja analüüsidest (sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloo-

giaühing, Kotkaklubi, 2022).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 35

Tabel 3.4. Kaitsealused linnuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 25.05.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kate-

gooria

KR kood Lähima registreeritud

leiukoha kaugus kavan-

datavast tuulepargi alast Kaljukotkas (Aquila

chrysaetos)

I KLO9127663; KLO9127703

12,7 – 13,1 km

Must-toonekurg (Ciconia

nigra)

I KLO9127716

13,3 km

Laanerähn (Picoides tri-

dactylus) II

KLO9136710; KLO9120358;

KLO9121630; KLO9120359 8 m – 2,9 km

Karvasjalg-kakk (Aego-

lius funereus)

II KLO9136638; KLO9136657;

KLO9136639; KLO9136500;

KLO9136647; KLO9136635;

KLO9136636; KLO9136650;

KLO9136644 437 m – 2,9 km

Metsis (Tetrao urogallus) II KLO9102185 984 m

Valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos) II

KLO9136471; KLO9136464

1,3 ̶ 2,5 km

Kanakull (Accipiter genti-

lis)

II KLO9137795

2,4 km

Laanepüü (Tetrastes bona-

sia) III

KLO9136667; KLO9136668;

KLO9136670; KLO9136666;

KLO9136665; KLO9136662;

KLO9136669; KLO9120237;

KLO9136663 0 (alal) – 1,4 km

Hallpea-rähn (Picus

canus) III

KLO9136458; KLO9136693;

KLO9136702; KLO9136707;

KLO9136461; KLO9136457 8 m ̶ 1,4 km

Musträhn (Dryocopus

martius) III

KLO9136709; KLO9136695;

KLO9136705; KLO9136715;

KLO9136456; KLO9136694;

KLO9136459; KLO9136714 8 m ̶ 1,4 km

Õõnetuvi (Columba oe-

nas) III

KLO9136628; KLO9136627;

KLO9136624 66 m – 1,3 km

Väike-kirjurähn (Dryoba-

tes minor) III

KLO9136716; KLO9136700

459 m – 1,0 km

Hiireviu (Buteo buteo) III KLO9136612 713 m

Herilaseviu (Pernis api-

vorus)

III KLO9126848

1,0 km

Händkakk (Strix uralen-

sis) III

KLO9136658

1,3 km

Tabel 3.4. põhjal jääb kavandatava elektrituuliku ümbruskonda mitmeid kaitsealuseid liike,

keda võidakse kavandatava elluviimisel mõjutada (sh häirida):

• kaljukotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L1) – lähim leiuala

asub EELIS (25.05.2026) andmete järgi u 12,7 km kaugusel. EELIS andmete järgi, läh-

tuvalt viimastest vaatlusandmetest (16.06.2024 1 paari).

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) kohaselt on tsoon 1 EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elupai-

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 36

gapolügooniga ja tsoon 3 on 14 km raadius ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon

1. Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt jääb TU7 välja tsoon 3-mest.

• must-toonekurg (vt ka AK Lisa 1 joonis L2) ̶ lähim leiuala asub EELIS (25.05.2026)

andmete järgi u 13,3 km kaugusel. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlu-

sandmetest 27.06.2024 1 paari.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) kohaselt on tsoon 1 EELIS pesapunktid 4,8 km raadius liidetuna EELIS-e elu-

paigapolügooniga ja tsoon 3 on 9,2 km puhver ümber tsooni 1. Maismaalinnustiku ana-

lüüsi kohaselt jääb TU7 välja tsoon 3-mest.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) ei leitud must-toonekure pesi ega ka ei

vaadeldud must-toonekurge.

• rähnlased (laanerähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn, hallpea rähn, väike-kirjurähn) (vt

ka AK Lisa 1 joonis L3). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgi-

tud ära rähniliikide kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi

elupaikasid kahjustada.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi rähnide ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal on,

võrreldes riikliku seire andmetega, väiksemad valgeselg-kirjurähni ja suur-kirjurähni

asustustihedused, ülejäänud rähniliikidel suuremad. Sellest järeldati, et uuritud ala on

rähnide jaoks hea pesitsusala, kus tuulepargi rajamisel tuleks rähnide pesitsustingi-

muste säilitamisega arvestada.

Vinni tuulealal nr 7 ei asu KAUR uuringu järgi rähnide leiukohti. KAUR uuringu järgi

vaatlustel tuvastati mitmeid suur-kirjurähne ja musträhne, kuid mitte tuulealal nr 7 ega

selle vahetus läheduses. Hallpea rähn tuvastati ala ümbruses, aga mitte TU7 alal. Val-

geselg-kirjurähn ja laanerähn kuuluvad II kaitsekategooria linnuliikide hulka, musträhn

ja hallpea rähn ning väike-kirjurähn III kaitsekategooria linnuliikide hulka;

• kakulised (vt ka AK Lisa 1 joonis L4) ̶ Karvasjalg-kaku lähim leiuala asub EELIS

(25.05.2026) andmete järgi u 437 m kaugusel. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimas-

test vaatlusandmetest (31.03.2024) oli 1 paar. Händkaku lähimad leiupaigad jäävad

EELIS (25.05.2026) andmete järgi u 1,3 km kaugusele.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) kohaselt on tsoon 1 pesitsuselupaik EELISes ja tsoon 2 on vältimispuhver ümber

tsooni 1 500 m (karvasjalg-kaku), tsoon 3 ei määrata. Üle-eestilise maismaalinnustiku

analüüsis (2022) pole märgitud ära värbkaku kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suu-

nis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada, oluline on elupaigakasutuse muutuse

registreerimine eeluuringu ja järelseire tulemina.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi kakuliste pesitsusuuring ka-

sutades ühekordset kaardistamist peibutusmeetodil Vinni tuuleala nr 7 vaatluste käigus

ala kohal kakulisi ei märgatud (vaatluspunktid jäid TU7 alalt välja).

Karvasjalg-kakk kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka, kodukakk, värbkakk ja

händkakk III kaitsekategooria linnuliikide hulka;

• metsis (vt ka AK Lisa 1 joonis L5) – lähim leiuala asub EELIS (25.05.2026) andmete

järgi u 984 m kaugusel. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus 20.04.2018 aas-

tal, mil vaadeldi 4 kukke. Lähim metsise mänguala jääb TU7-st ca 1 km kaugusele.

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb tsoon 1 (prognoositud

kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond) kavandatava tuulepargi alale (osaliselt).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 37

Vinni tuulealaga nr 7 kattub osaliselt (üle jäänud ala) metsise tsoon 2 (1 km puhver

kodupiirkondade ümber ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel).

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsist (2024) jäi üks metsise juhuvaatluse punkt

TU7 alale. Arvestades metsise kaitse vajadust ja vaatluste põhjal teada olevat elupaiga-

kasutust koostati metsise kaitse vajadust arvestav tsoneering. Vinni tuuleala nr 7 nen-

dess ei jää. Vinni tuuleala nr 7 lähistel paikneb ala M3 (ehk alaga, mis on metsises

seisukohast tuulepargi arendamiseks sobiv);

• kanakull (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L6) – lähim

leiuala asub EELIS (25.05.2026) andmete järgi 2,4 km kaugusel. EELIS andmetel on

viimane kinnitatud vaatlus 15.08.2025, isendite arvu pole määratud. Leiupaigal

KLO9137795 veel ei ole maismaalinnustiku analüüsi tsoone kaardikihina.

KAUR uuring leidis, et võimalik elupaik (pesa leidmata) asub u 6,6 km kaugusel Vinni

tuulealast nr 7. KAUR uuringus juhu ega punktvaatluse ei ulatu TU7 alale. Üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi arvatakse tsooni 1 kõik kodupiirkondade tuu-

malad ehk pesapunkti ümbritsevad 1 km ringraadiused. Tsooni 3 arvatakse vahemik 1-

3 km pesapunktist, kus tuleb selgitada isendite hukkumisriski. Lähimad maismaalin-

nustiku analüüsi tsoon 3 alad kanakulli kohta jäävad enam kui 4 km kaugusele Vinni

tuulealast nr.7;

• laanepüü (vt ka AK Lisa 1 joonis L7) – lähimad leiupaigad jäävad EELIS (25.05.2026)

andmete järgi alale. Vinni tuulealaga nr 7 kattub kirdest osaliselt üle-eestilise maismaa-

linnustiku analüüsi (2022) laanepüü tsoon 1 (prognoositud ja asustatud elupaigad alates

1 ha) ja tsoon 2 (tsoonile 1 lisanduv tuulepargi 500 m vältimispuhver).

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi laanepüü ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja–Vinni uurimisalal on,

võrreldes mõningate teiste KAUR uuringu uurimisaladega, kõrgem laanepüü asustusti-

hedus. Vinni tuulealal nr 7 asub KAUR uuringu järgi 3 laanepüü pesitsuselupaika, kus

on registreeritud vastavalt 1, 1 ja 1 paari. Nende elupaikade lähedal on ka vaatlused

toimunud.

• hiireviu (vt ka AK Lisa 1 joonis L8) – lähimad leiualad jäävad EELIS (25.05.2026)

andmete järgi ca 713 m kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022)

pole märgitud ära hiireviu kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega

ei tohi pesitsuselupaikasid kahjustada, oluline on hukkumisriski hindamine.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) kirjeldatakse, et Väike-Maarja–Vinni

uurimisala maastikud on talle sobivad. Hiireviu lennukõrguste keskmine oli 97 m ja

lennukõrguste keskväärtus 90 m. 69% lendudest toimus tuulikute poolt ohustatavas kõr-

gusvahemikus. KAUR uuringu järgi jäävad hiireviu elupaigad koos pesadega Vinni tuu-

lealast nr 7 edela suunda ca 700m – 1,6 km kaugusele. KAUR uuringu järgi punktvaat-

luse korral nähti tuuleala nr.7 edelaosas korduvalt hiireviud. KAUR uuringus model-

leeriti hiireviu hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr

7 lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_4 ning selle lisapunkt VM_V_4_2 ja lisapunkt

VM_V_5_1, milledes modelleeritud hiireviu hukkumissagedus (vältimismääraga 98%)

oli vastavalt 0,0264 ja 0,2706 ning 0,0332 isendit/a;

• herilaseviu (vt ka AK Lisa 1 joonis L9) – lähim leiuala asub EELIS (25.05.2026) and-

mete järgi 1,0 km kaugusel. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus 06.11.2020,

mil registreeriti 1 paari. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgi-

tud ära herilaseviu kodupiirkonna ulatust. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 38

(2024) on herilaseviu kohta nii punkvaatluse kui juhuvaatluse tulemused. Vinni tuuleala

nr. 7 alale ei jää kumbagi.

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi ei ulatu Vinni tuulealale nr.7 alale suur-

laukahane tsoon 3.

KAUR tellitud linnustikuanalüüsi järgi tuvastati täiendavalt järgmised linnuliigid, mis jäävad

mõjutatavasse tsooni:

• väike-konnakotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L10) – lä-

him leiuala asub EELIS (25.05.2026) andmete järgi mõju tsoonist väljas.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) märgitud väike-konnakotka tsoon 1 ja tsoon 3 jäävad eemale. Väike-konnakotka

tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 2-3,5 km raadiust

pesast, kus tuleb selgitada toitumisalade kasutamist.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuu-

leenergeetika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja-Vinni uuringuala )

soovitatakse, et tuleb rakendada nn ohutuspuhvrit 2 km pesast (tuulikuvaba tsoon), mis

hõlmab lähimaid põllumassiive. KAUR analüüsi järgi jääb Vinni tuuleala nr 7 eelpool

nimetatud 2 km ohutuspuhvrist välja. Analüüsis tuuakse lisaks välja, et ilmselt asub

kotkapaari peamine toitumisala püsielupaigast lõunas asuvatel kultuurmaadel ja lääne

suunas asuvaid külastatakse harva. Vinni tuuleala nr 7 kohal ei ole punktvaatluse ega

juhuvaatluse käigus nähtud väike-konnakotkast;

• merikotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L11) – lähim

leiuala asub EELIS (25.05.2026) andmete järgi mõju tsoonist väljas.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) merikotka tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 4

km ümber tsooni 1-st puhver 2-6 km pesapunktist.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024)ütleb, et merikotkas on tuuleparkide ra-

jamise suhtes tundlik liik. KAUR uuringu punktvaatlused näitasid tuuleala nr 7 kohal

merikotka liikumist. KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli meri-

kotkaste lennusagedus sisemaa kohta üsna vilgas. 78% kotkastest lendas rootorite poolt

ohustatavas kõrgusvahemikus. Keskmine lennukõrgus oli 128 m ja keskväärtus 100 m.

Arvestades erinevate linnuliikide asustustihedusi, on tuuleparkide põhjustatud merikot-

kaste suremus Euroopa röövlindude hulgas kõrgemaid (Krone & Treu, 2018). Seetõttu,

sarnaselt hiireviuga, modelleeriti KAUR uuringus merikotka hukkumissagedust Vinni

tuulealale nr 7 lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_4 ning selle lisapunkt VM_V_4_2

ja lisapunkt VM_V_5_1, milledes modelleeritud merikotka hukkumissagedus (välti-

mismääraga 95,8%) oli vastavalt 0 ja 0,1611 ning 0 isendit/a. Vaatluspunktidest halvi-

mad on merikotka osas VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2 ja VMV_4_1, mis jäävad aga

tuulealast nr 7 eemale.

• teder (Lyrurus tetrix, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L12) – KAUR uurin-

gus ei registreeritud tedre vaatlusi Vinni tuulealal nr 7. Lähimad juhu-vaatlused jäid

enam kui 200 m kaugusele. Uuringus tuuakse välja, et tedre elupaikadena vajavad tä-

helepanu eelkõige sood ja soometsad (raba, siirdesoo, madalsoo, sinika ja karusambla

kasvukohatüübid), mis puuduvad uurimisalal. Registreeritud tedre vaatluste puhul

raiesmikel ja põllumajandusmaadel on tegemist ebapüsivate elupaikadega (raiesmikel

loomulik suktsessioon, põllumajandusmaadel kultuuride vahetumine jms);

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 39

• tuuletallaja (Falco tinnunculus, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L13) –

KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal kokku 33 korda (37 isendit).

Keskmine lennukõrgus oli 54 m ja lennukõrguste keskväärtus 40 m. 38% juhtudest len-

das tuuletallaja tuulikute poolt ohustatud kõrgusvahemikus. KAUR uuringus ei vaadel-

dud tuuletallajat TU7 kohal.

Tuuletallajat peetakse liigiks, kelle hukkumissagedus tuuleparkides on kõrge. KAUR

uuringus modelleeriti tuuletallaja hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal.

Vinni tuulealale lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_4 ning selle lisapunkt

VM_V_4_2 ja lisapunkt VM_V_5_1, milledes modelleeritud tuuletallaja hukkumissa-

gedus (vältimismääraga 95%) oli kõigil 0 isendit/a. Kokkuvõttes järeldati, et hukku-

misriski mudel ennustas madalat hukkumissagedust;

• rüüt (Pluvialis apricaria, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L14) – KAUR

uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli rüüt arvukas. Vinni tuuleala nr 7

oli rüüta nähtud edela nurgas.

Rüüt on haudelinnuna lagerabade tunnusliik, kes käib toitumas pesitsusalasid ümbrit-

sevatel niitudel ja põldudel. Kevadel on rändepeatused harvad ja toimuvad aprillis, sü-

gisrände ajal kohatakse rüütasid augustist novembrini. Rüüta kohati uurimisalal 160

korral ja kokku loendati 12 534 isendit. Suurimas loendatud parves oli 1300 isendit

(19.04.2024). Keskmiselt oli parves 30 rüüta (keskväärtus), aga sajast ja enamast lin-

nust koosnevad parved ei olnud haruldased. Sügisel loendati u 80% lindudest ja kevadel

20%.

KAUR uuringus modelleeriti rüüda hukkumissagedust (vältimismääraga 98%), mis

Vinni tuulealale nr 7 lähimates (põhi-)vaatluspunktides VM_V_4 ning selle lisapunktis

VM_V_4_2 ja lisapunkt VM_V_5_1 oli vastavalt 0,165 ja 0 ning 21,5 isendit/a. Siiski

tõdeti, et hukkumisriski mudel on rüüda puhul kallutatud, kuna sõltus eelkõige parve

suurusest ning tiirlemise pikkusest. Mistõttu anti soovitus, et kui tuulepark alale kunagi

ehitatakse, saab hukkumisriski siiski võrrelda ehitusjärgse seire tulemustega ja tagant-

järele hinnata, kui suur osa linde tegelikult tuulepargi ala vältis.

• Suurkoovitaja (Numenius arquata, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L15) ̶

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) soolindude tsoon 3 jääb tuulealast nr

7 välja. KAUR uuringu järgi jäävad Vinni tuulealast nr 7 välja suurkoovitaja elupaigad

ja tehtud punkt- ja juhuvaatlused.

• KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal juhuvaatlustega lisaks eel-

nevatele veel järgmisi liike: õõnetuvi, turteltuvi, hanesid, luike ja väikekoovitajat.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 40

Joonis 3.4. Väike-Maarja-Vinni uuringuala piiride muutmise ettepanekud, vastavalt erinevates elus-

tiku-uuringutes toodud ettepanekutele ja neil baseeruvalt ala tsoneerimisele kolmeks erineva mõjuastme

ning sellest tuleneva võimaliku tuuleenergeetika arenduspotentsiaaliga tsoonid. Oranži ovaaliga tähis-

tatud Vinni tuuleala nr 7 piirkond.

Joonisel 3.4. on punasega uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses asuvad kõrge loodus-

väärtusega objektid, mis tuleks otsesest arendustegevusest välistada. Kollasega on uuringualal

toodud see tsoon, mille ulatuses on arendustegevus tingimuslikult võimalik, kui teha lisauurin-

guid või rakendada leevendusmeetmeid, aga see ala on pigem toodud välja seetõttu, et olla

tingimuslikuks puhvriks minimaalsete mõjude ja maksimaalsete mõjudega ala vahel. Roheli-

sega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on eeldatavalt arendustegevuse mõjud

loodusväärtustele kõige väiksemad (Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardis-

tamine. Keskkonnaagentuur, 2024). Nii rohelise kui ka kollase tsooni piires tuleb tuulepargi

taristu paigutusel säilitada endiselt alale jäävad LD-elupaigatüübid ja VEP-id ning leevendada

mõjusid nahkhiirtele ja linnustikule.

Keskkonnaagentuuri aruandes on ka lisatud, et eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata

tähelepanu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre

elupaikade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele

liigile ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada.

Lendorav (Pteromys volans, I kaitsekategooria) – KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Len-

dorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ viidi läbi

uuringud, selgitamaks välja nendel aladel tuuleenergeetika arendamisel lendoravale toimiva

võimaliku mõju olemasolu ja ulatus, sh eesmärgiga leida alad, kus mõju on minimaalne.

Uuringu tulemusena järeldati, et Väike-Maarja-Vinni tuuleala piires (millega kattub Vinni tuu-

leala nr 7) on säilinud tugeva raiesurve tõttu väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid

puistuid, mistõttu loeti see tuuleala tuulikutele sobivaks alaks. Tuulealal ega selle ümbruses

lendorava leiukohti ei tuvastatud. Kõige kvaliteetsemad metsad lendoravale asuvad Väike-

Maarja-Vinni tuuleala keskosas Haavakannu LKA ja Lebavere-Rünga metsise PEP vahel.

Raiesmike ja muude lagedate alade osakaal on suurem Väike-Maarja-Vinni tuuleala loode ja

kaguosas, mistõttu soovitati tuuleparkide planeerimisel alustada just sealt.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 41

Nahkhiirlased (vt ka AK Lisa 1 joonis L16) (põhja-nahkhiir) – lähimad leiualad asuvad EELIS

(25.05.2026) andmete järgi enam kui 6,5 km kaugusel, Nahkhiirlaste kodupiirkond võib kesk-

miselt ulatuda kuni 5 km kaugusele15. Põhja-nahkhiir on elupaiga suhtes paindlikum, toitub

sageli ka valgusallikate läheduses.

EUROBATS-i juhend (Rodrigues et al. 2014) vältida tuuleparkide rajamist metsa, eriti vanasse

laialehelisse metsa ja metsaservale lähemale kui 200 m, sest need elupaigad on nahkhiirtele

eriti väärtuslikud. Teadaolevalt on Eestis nahkhiirtele olulised vanade haabadega puistud ning

nahkhiirte arvukus kasvab puistu vanusega (Rennel 2012). Soovitatakse jälgida 200 m puhve-

rala loomist ka teistele nahkhiirtele väärtuslike elupaikade ümber, näiteks vanade puudega al-

leed, pargid, märgalad, veekogud, kus nahkhiired toituvad.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja-Vinni uuringuala16 peetakse

keskmiselt liigirikkamaks alaks, kusjuures arvukamateks liikideks olid põhja-nahkhiir ja pere-

kond Lendlane. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala nr 7 keskel paik-

neb registraator nr. 34, mille abil tuvastati põhja-nahkhiir. Vinni tuuleala nr 7 põhjasuunal pai-

gutatud registraatori nr. 33, mille abil tuvastati liike põhja-nahkhiir ja perekond Lendlane. Vinni

tuuleala nr 7 edelasuunal paigutatud registraatori nr. 36 abil ei tuvastatud nahkhiiri. Vaatlusand-

metest lähtuvalt anti soovitused ka eelisarendusala piiride muutmiseks, sh soovitati eelisaren-

dusala koosseisust jätta välja nahkhiirtele oluliseks elupaigaks keskel paikneva piirkonna.

Vinni tuuleala nr 7 jääb väljaarvatavast piirkonnast enamasti välja, va väike loode nurk.

Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust

ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute

paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 7 paikneb osaliselt väikse mõjuga alal,

va tuuleala keskosa ja lääneosas, mida loeti suure mõjuga alaks;

Metsaelupaigad ja kaitstavad taime- ning seene- ja samblaliigid – KAUR poolt tellitud

analüüsi (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi metsaelupaikade

ja neis leiduvate kaitsealuste soontaimeliikide (I ja II kaitsekategooria) ning kaitsealuste seene-

ja samblaliikide (I ja II kaitsekategooria) ja metsa vääriselupaikade inventuurid, selgitamaks

nendel nn eelisarendusaladel välja tuuleenergeetika arendamise (tuulepargi rajamise) korral

võimalik mõju ja selle ulatus inventeeritavatele liikidele ja elupaikadele ning pakkuda välja

esialgsed leevendusmeetmed ja kirjeldada vajalikku järelseiret vastavalt käesoleva lepingu li-

sadele. Vinni tuulealal nr 7 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid ega

määratud vääriselupaikasid. Metsaelupaigatüüpidest leiti tuuleala nr 7 kirde-, kagu- ja ede-

laosas rohurinderikaste kuusikute (9050) elupaigatüüp ja edela osas ka vanad loodusmetsad

(9010) elupaigatüüp. Samuti on uuringus alale määratud väärtuslike metsaelupaiku, millele

pole LD elupaigatüüpi määratud (tüüp 0). Samuti määrati osale alast (DP-s käsitlemisele jää-

nud TU7 kirde ja põhjaserv) pärandkoosluste ja taimeliikide ala.

Taimestik (niidud) – KAUR poolt tellitud analüüsi (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“

15 Lisa 1. Eesti nahkhiirlaste liigikirjeldused. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava juurde. Kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. 16 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 42

eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi niiduelupaikade taimestiku uuring.

Vinni tuulealal nr 7 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid ega väärtus-

likke niiduelupaikasid.

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

DP ala ei paikneb Vinni valla üldplaneeringu järgi arheoloogiatundlikul alal. Kultuurimälestisi

DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähimad kultuurimälestised paiknevad mini-

maalselt ca 1,9 km kaugusel – Kalmistu "Kabeliküngas" (arheoloogiamälestis, registri number

10303). Kavandatava tegevuse alal ei paikne pärandkultuuriobjekte (Joonis 3.5).

Kavandatava tegevusest 500 m alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid ja minimaalne

kaugus TU7 tuulealast (Joonis 3.5):

• Paemurd (kruusa-, liiva-, savi- ja fosvoriidikarjäärid; tüüp määratav, objektist või tema

esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%)̶ 430 m kaugusel;

• Tagaaru metsavahikoht (vahtkondade kordonid; maastikul on säilinud märgid, kuid ei

luba üheselt määrata tüüpi) ̶ 450 m kaugusel;

• Vaigutuslank (eripärase kasutuseesmärgiga puistud; objekt hästi või väga hästi säili-

nud) ̶ 430 m kaugusel.

Joonis 3.5. Kavandatava tegevuse (TU17) läheduses (kuni 500 m) paiknevad pärandkultuuriobjektid.

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 43

3.7. Tuuleolud

IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and

energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja energia-

poliitikates)) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi (Kesk-

konnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Vinni tuuleala nr 7 ja selle ümbruses keskmine

tuule kiirus u 5,7-5,8 m/s (Joonis 3.6).

Euroopa tuuleatlase17 andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas u 7,0 ± 1.8

m/s ning 250 m kõrgusel u 8,5 ± 2,3 m/s.

Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning lülitub

välja kui tuule kiirus on 25 m/s.

Joonis 3.6. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus: Kesk-

konnaagentuur, 2023 (05.05.2025).

IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaardi järgi (Joonis 3.7) on Vinni tuuleala nr 7

määratud suuremas osas kui ala 0 ehk väikse tuule kiiruse ja madala ökosüsteemi teenuste

pakkumisega ala ning vähemal määral ala 1 ehk madala tuulekiiruse ja kõrge ökosüsteemi tee-

nuste pakkumisega ala.

17 New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 44

Joonis 3.7. IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaart. Alus: Keskkonnaagentuur, 2023

(05.05.2025).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 45

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjel-

dused

KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh null-alternatiivi).

Kuna tegemist on DP-ga, mille maa-ala on määratletud Vinni valla üldplaneeringuga tuulepargi

arendusalaks (tuulealad 7), siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väl-

jaspool antud planeeringuala.

KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alter-

natiivi, mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval te-

gevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null-

alternatiiv).

KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised:

• alternatiiv I – planeeritav tegevus;

• null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Null-alternatiivi on keskkonnamõju

hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja

protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega keskkonnamõjusid võrrel-

dakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.

Alternatiiv I – Planeeritav tegevus

Alternatiiv I korral planeeritakse Vinni valla ÜP tuulealadele nr 7 kuni 12st elektrituulikust tipu

kõrgusega kuni 280 m (koos labadega) koosnev tuulepark või- pargid. Tuulepark või -pargid

koosnevad tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuulemõõtu-

rid jm), pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st.

Alternatiivi I alamalternatiividena18 käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja eri-

nevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus.

Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühen-

damise trassikoridoride alamalternatiive. Nimetatud alamalternatiivid selguvad täpsemalt DP

ja selle KSH koostamise käigus.

0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat

tuuleparki välja ei ehitata. Vinni tuulealade nr 7 kinnistutel säilib olemasolev maakasutus.

18 Alamalternatiiv on põhilahenduse täpsustatud versioon, mis aitab otsustusprotsessis hinnata mitut võimalikku

teostusviisi sama üldise eesmärgi saavutamiseks.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 46

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemen-

did ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH

sisu

5.1. Mõjuala suurus

Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas doku-

mentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Vinni tuuleala nr. 7. Võt-

tes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas dokumentatsioonis mõjua-

lana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse sh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 10 km ja III kaitsekategooria liikide puhul

vaadeldi ala kuni 5 km, kuid käesolevas dokumendis esitati liigid vastavalt nende tegelikule

kodupiirkonnale.

Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või

muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuealad19 ulatuvad 3 km raadiusesse) koos kaugusega

Vinni tuulealast nr. 7 on märgitud ära Joonisel 5.1 (täpsem ülevaade lähimate elamutega kin-

nistute kaugusest Vinni tuulealast nr 7 leitav Tabelis 3.1).

19 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 47

Joonis 5.1. Lähimad elamuga kinnistud Vinni tuuleala nr 7 ja 3 km raadiuses.

Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande koostamise käigus.

5.2. Mõjuallikad

Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis sõl-

tub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside

suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja

tehnilisest lahendusest.

5.2.1. Tuulikute paigutus

Tuulikuid paigutatakse üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 roo-

tori diameetri kaugusele ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele.

Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Täpne tuu-

likute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise käi-

gus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames läbi-

viidavate uuringute tulemusi.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 48

5.2.2. Tuulikute vundamendid

Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogi-

listele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioo-

nivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gra-

vitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vunda-

mendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vun-

damendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi sü-

gavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitat-

sioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gra-

vitatsioonvundamendist (Joonis 5.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja

kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele

(Lemma OÜ 2022).

Joonis 5.2. Vundamendi tüübid (Annan 2019).

Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus.

5.2.3. Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse pe-

rioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku de-

taile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud mon-

taažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeri-

takse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku kompo-

nente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde

lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.

Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama ja

neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal montaažiplatsi kõrval.

Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad

püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised jooni-

sed näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažip-

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 49

latsi20. Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi kuju ja suuruse nõu-

ded. Kui arvestada, et Vestas V150 rootori diameeter on 150 m (st raadius 75 m) ja laba pikkus

73,5, siis näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja maksimaalne torni

kõrgus 169 m, siis võib järeldada, et vajalik on montaaži plats ligikaudsete mõõtmetega 90 x

50 m = 4500 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus ulatuda ka mõ-

nel juhul kuni ühe hektarini.

5.2.4. Ligipääsuteed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh

tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide

puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja

piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10

m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordiva-

jadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade

kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraa-

vide kavandamine.

Täpne ligipääsuteede paiknemine sõltub detailplaneeringu käigus kujunevast tuulikute paigu-

tusest ning avalduda võivatest keskkonnamõjudest, selle tõttu selgub ligipääsuteede paigutus

DP koostamise käigus, arvestades mh KSH tulemustega.

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga

DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maa-

kaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 laiusesse ja ühe kuni kahe meetri süga-

vusse kaevikusse. Mitme kaabli kõrvuti paigaldamisel laiused summeeruvad. Võimalik on pai-

gutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt. Kaablile tekib äärmisest kaablist mõle-

male poole ühe meetri laiune kaitsevöönd (st laius on vähemalt kaks meetrit).

Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Tuuleala nr. 7 ca

400-500 ma kaugusel on ELERING AS-le kuuluv elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin)

„Väike-Maarja – Niidu“, mille kaitsevöönd on vastavalt 25 m. Tuuleparki liidetakse otse Ele-

ringi olemasolevale 110kV liinile L065 Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile L511 Balti

AJ- Aruküla.

Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub DP koostamise käigus.

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Tuuleparkidega seonduvad mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi:

1. ehitusaegsed mõjud: tuuleparkide, kaabelliinide jm vajaliku taristu ehitamise ja raja-

mise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ja valdavalt lokaalsed ehk

ehitusalaga seonduvad, v.a ehitusmaterjalide transport;

2. kasutamise aegsed mõjud: tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häirin-

gud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjuta-

tavate objektide tundlikkusest;

3. lammutamise etapp: tuulikute eluea (u 25-30 aastat) järgne demonteerimine ja tuule-

pargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuu-

20 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 50

likud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Siiski saab siinkohal

nentida, et kaasaegsed tuulikud koosnevad materjalidest, mida on suures osas (Kesk-

konnaagentuuri hinnangul kuni 90%, peamiseks probleemiks on tuulikulabade ring-

lusse suunamine21) võimalik taas- või korduvkasutada. Arendustegevused käivad ka

100% taaskasutatavate tuulikute osas.

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui

ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Kavandatava tegevuse alal

ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maaparandussüsteemid. Lähim

veekogu on Liiva oja (VEE1073300), mis jääb DP vähendatud alast ca 4,5 km kaugusele kir-

desse. Tuulepargi püstitamine, kasutuselevõtt ning sulgemine ei oma tõenäoliselt olulist nega-

tiivset mõju pinnaveele, võttes arvesse lähimate pinnaveekogude kaugust.

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Kavanda-

tud tegevuse alal on põhjavesi kaitsmata. Tuulealast ca 1 km raadiuses on registreeritud EELIS

andmete järgi üks puurkaev.

Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitus- ja lammutusetapis (vundamendi

rajamine ja lammutamine) või kasutusetapis. Vaiamise käigus põhjaveekihtide ja teatud kivi-

mikihtide (nt lubjakivi, graptilliitargilliidi) läbindamisel kaasneb heljumi teke ja võimalik levik

põhjavette ning põhjavee kvaliteedi mõjutamine. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui

tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda, kus põhjavesi on kergesti reostuv ja toi-

muda võib vee kvaliteedi halvenemine.22 Kasutusetapis võib vundament muuta lokaalselt põh-

javee liikumist vundamendi asukohas. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide

lekked) esinemisel.

KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus-, lammutus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja põhja-

veele eksperthinnanguna.

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevuse käigus rajatakse tuulikute vundamente, montaažiplatse ning juurdepää-

suteid, mille rajamisel on mõju pinnasele. Vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest

tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja

KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

DP alal ja vahetus läheduses puuduvad maardlad, sh taotletavad, mistõttu otsene mõju maard-

latele puudub. Laiemat mõju loodusressursside kasutusele, sh tuulepargi rajamiseks vajaliku

ressursside mahu ligikaudne prognoos, hinnatakse lähtuvalt piirkonna olemasolevate karjää-

ride maavaravarude piisavusest.

21 Keskkonnaagentuur (18.09.2023): „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 22 Skepast&Puhkim OÜ. (31.12.2022). Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs.

Lõppraport.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 51

Vinni valla ÜP kohaselt ei ole kavandatava tegevuse alal väärtuslikku põllumaad. KSH käigus

pole vaja hinnata väärtuslike põllumajandusmaade säilimist ja neile avalduda võivaid mõjusid.

5.3.3. Jäätmeteke

Tuuleparkide jäätmeteke on seotud ehitamisaegsete jäätmetega, kasutamisaegsete hooldus-

tööde jäätmetega ja tuulikute likvideerimisega seotud jäätmetega. Tuulikute ehitamisega kaas-

nevad jäätmed on sarnased nö tavaehitusele. Kui juhindutakse kehtivast jäätmealasest seadu-

sandlusest ning teostatakse jäätmete korrektset kokkukogumist, äravedu ning käitlemist, siis ei

ole oodata jäätmetekke alast olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaagentuuri hinnangul23 on umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taas-

kasutatavad, sh metallide ümbersulatamine, betooni purustamine ja ehitusmaterjalina kasuta-

mine. Tänapäeval valmistab väljakutseid peamiselt komposiitmaterjalidest toodetud osade (sh

tuulikulabad) ringlussevõtt. Peamiseks jäätmekäitlusviisiks tuulikulabade puhul on prügilasse

ladestamine, kuid viimastel aastatel on proovitud rakendada rohkem ka ringmajanduse print-

siipe. Näiteks on võimalik labasid tükeldada ja kasutada sildade, installatsioonide, mänguväl-

jakute või hoonete (nt jalgrattavarjude) ehitamisel. Samuti on võimalik, kasutades mehhaani-

list, termo-, baro- ja/või keemilist töötlust, võtta ringlusesse labades kasutatud materjale. 2021-

2022 KiMuRa projekti raames töödeldi edukalt ümber tuulikulabad tsemenditööstuses. Inter-

reg koostööprojekti CompositeCircle (2025-2028) raames soovitakse testida uuenduslikke

komposiitmaterjalide ümbertöötlemise tehnoloogiaid ning töötada välja Läänemere riikide

jaoks ringmajanduse mudel komposiitmaterjalide töötlemiseks.

Ühe teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatunud ka võimaliku käi-

tamisaegse mikroplasti teket. Mikroplasti keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega,

mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toi-

mel kuluvad.

Täpsemalt hinnatakse jäätmetekkega seonduvat KSH aruandes.

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tuulepargi ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra, mille mõju olulisust hinnatakse KSH läbi

viimisel eksperthinnanguga. Arvestades ehitusala kaugust elamualadest ning asjaolu, et tuuli-

kute püstitamisega kaasnev ehitusmüra ei erine oluliselt tavapärasest ehitusmürast ei ole oodata

tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevat ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala

elamualadel müra normtasemete ületamist.

Müra tekib samuti tuulikute töötamisel. Tuulikute kasutusaegsed müraallikaid võib jagada ka-

heks:

• tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

• rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Tuulikute kasutusaegne müra sõltub mh rootorilabade pöörlemise kiirusest ja tuulikulabade

pikkusest, materjalist ja disainist. Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra

vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võ-

tetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on

23 Keskkonnaagentuur. (18.09.2023). „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 52

kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis mü-

raemissioon tuulikute töötamisel esineb.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja kesk-

konnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata-

seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks.

Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult

(teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara

WindPro ning lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuu-

leparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”).

Keskkonnaministeerium on oma 2021. a juhendmaterjalis ja seisukohtades (nt Keskkonnami-

nisteeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana

toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on ela-

mualale kehtiv alates 2002. aastast, rakenduvad sihtväärtused.“) andnud suunise lähtuda tuule-

parkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus (kohtuasi nr 3-3-1-88-15,

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15) kuni 2017. a kehtinud müraregu-

latsiooni (sotsiaalministri määrus nr 42) korral leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda

taotlustasemest (kehtivates õigusaktides võrreldav sihtväärtusega). Kuna tuulikud töötavad öö-

päevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud töös-

tusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse

(40 dB elamualadel) tagamine.

Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja infrahelil (0-

20 Hz). Inimese kõrv kuuleb tüüpiliselt heli sagedusi 20 Hz-20 kHz. Helisid, mille sagedus

jääb alla 20 Hz nimetatakse infraheliks. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille

sagedus on vahemikus 20-200 Hz. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes he-

lides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Madalsage-

duslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrge-

mate sageduste juures. Näiteks 7,2 MW tuuliku puhul, mille gondli kõrgus on 199 m, levib

modelleerimise järgi madalsageduslik müra heli tugevusega 40 dB kuni 600 m, 30 dB tugevu-

sega heli levib 1800 m ja 20 dB tugevusega heli kuni 4120 m kaugusele24.

On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees ei erine olulisel määral (Ja-

kobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi

jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infraheli, kui he-

lirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government De-

partment of Health, 2013). Uuringud on näidanud, et madalsageduslik ja infraheli ei avalda

inimesele mõju u 1 km kaugusel tuulikutest või sellest suurematel kaugustel ning infrahelitase

sellisel kaugusel on võrreldav loodusliku infrahelitasemega (NYSERDA, 2013). Eestis on ma-

dalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61

“Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”.

Nimetatud määruses onküll esitatud müra mõõtmise ja hindamisega seonduv meetod, kuid

hetkel Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedus-

24 Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ) esitlus 27.01.2025 Vinni valla tuuleparkide õhtul “Tuuliku müra – selle

olemus ja levik”.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 53

liku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Samas Soomes

on vastav hindamisjuhis olemas (Ympäristöhallinnon Ohjeita 2, 2014. Modellering av buller

från vindkraftverk). Nimetatud hindamisjuhisel põhinevast madalsagedusliku müra modellee-

ringust teiste tuuleparkide (nt Pärnumaal; Lemma OÜ, 2022) puhul on ilmnenud, et 1 km kau-

gusel tuulikutest paiknevate elamualade puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsage-

dusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Käesolevas töös ei asu kavandatava tegevuse ala

lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest.

Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui kõrg-

konstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte

tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised

peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt, sh tuuliku

pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lä-

hedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti (Alkranel

OÜ, 2023). Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei

põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori

läbimõõtu (Lemma OÜ, 2022).

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varju-

tuse kestvus arvutatakse välja kolme erineva lähenemisega:

1) halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja

tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi)

2) reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste

kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning

maapinna reljeefi infot);

3) reaalne olukord taimestikuga (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid

päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku

tööaja infot, taimkatte kõrguse infot ja hoonete paiknemise infot).

Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse oluli-

suse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitus-

test. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel on kasutatav Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste

keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate

tuulte jaotust.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooniteke labades, rootoris, mis kan-

dub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega viidud miini-

mumini, kuna see on vajalik ka juba tuuliku enda stabiilsuse tagamiseks. Maapinna vibratsiooni

korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides

on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta ot-

seselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku vundamendi jalamil). Tuulikust eemal on vibrat-

siooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Tuulikute lähialadel paikneva-

tes elamutes ei ole mõõdetud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve (Bo-

rowski, 2019). Eelnevat ja ka elamute kaugust tuulikutest arvestades ei ole ette näha tuulikute

kasutusega seoses olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna elanikke (olulise vibratsiooni

puudumine on vajalik ka tuuliku stabiilsuse tagamiseks).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 54

Kavandatavad tuulikud ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 mõistes saasteaineid välisõhku

väljutavad objektid ehk saasteainete heiteallikad. Seega ei kaasne nende kasutamisega õhu-

saastet. Ehitusaegsed mõjud on seotud ehitusmasinate liikumise ja õhusaastega, kuid need on

lühiajalised ja lokaalsed. Tuulepargi ehitamisel ja ekspluatatsioonil ei esine lõhnaheiteid.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul kasutusajal

ette näha õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna valdkondade puhul tegureid, mis

võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid

valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Küll aga käsitletakse müra ja vibratsiooni

ning varjutusega seotud mõjusid. KSH protsessi käigus viiakse läbi mürauuringud – müralevi

modelleerimine ning varjutuse modelleerimine (Lemma OÜ).

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju)

Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusel muutuks osaliselt senise maatulundusmaa maak-

asutus tuulikute, nende montaažiplatside ning ligipääsu teede alla jääval maa-alal. Mujal saab

maatulundusmaa maakasutus eelduslikult jätkuda. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale

alale kavandatakse tuulepargi rajamist. Käesoleval hetkel on valdavalt tegemist metsa- ning

põllumajandusmaaga. Arvestades aga tuulegeneraatori maksimaalset võimalikku kõrgust kuni

300 m, tuleb maastikuilme muutusi ja visuaalset mõju täpsemalt hinnata. Tuulikutel on märki-

misväärne mõju maastikupildile, kuna tegu on visuaalselt kaugele paistvate tehislike objekti-

dega.

Tuuliku nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh rel-

jeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute

nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatus-

likud vaatekoridorid valdavalt puuduvad. Tuulikunähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaal-

tarkvara WindPRO vms. Reljeefi andmestikuna saab kasutada Maa- ja Ruumiameti maapinna

kõrgusmudelit täpsusega 5 m ja taimestiku andmestikuna – Maa- ja Ruumiameti taimkatte kõr-

gusmudelit. KSH protsessi käigus tehakse ligikaudu 10-15 fotomontaaži tuulikust kuni 7 km

kaugusel (Lemma OÜ poolt).

Lähim väärtuslik maastik Vinni ÜP kohaselt asub ca 3 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II) ja

ca 3,6 km kaugusel lõunas (Kellavere-Rohu I). Maastikele, sh väärtuslikele maastikele avaldu-

vat mõju hinnatakse KSH käigus eksperthinnanguna, lähtudes seejuures töö käigus läbiviida-

vast tuulikute visualiseerimise uuringust.

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik)

Vinni ÜP järgi asub kavandatava tegevuse ala rohevõrgustiku tugialal. Väike-Maarja valla ÜP

järgi asub tuulealast nr 7 läänes rohevõrgustiku tugiala ning tuuleenergia arendamiseks põhi-

mõtteliselt sobiv ala Väike-Maarja tuuleala nr 1 (TU1; Avispea tuulealaga). Seega on vajalik

KSH aruande koostamise käigus hinnata mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele.

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusa-

lustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise

(masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures

ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse vaja-

dusel tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses montaažiplatside alalt, uute ühendusteede

alustelt aladelt, 110-330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitse-

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 55

vöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raa-

damist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei

ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku maapinna projektsiooni ulatuses, sest tiiviku ulatus

jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleener-

geetika eelisarendusalade leidmiseks“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeet-

med metsaelupaikade, sh taimestiku, osas:

• Välistada esinduslikeks A või B klassi kuuluvateks metsaelupaikadeks ja/või metsa vääri-

selupaikadeks osutunud eraldustel ehitustegevus, sh teede ja trasside rajamine, tuleb lõpe-

tada ka nende metsade majandamine puidu saamiseks. Neid alasid ei tohi ümber kujundada

puisrohumaadeks. Vastavad eraldused tuleb kaitse alla võtta metsa vääriselupaikadena või

liita LD alusel rangelt kaitstavate metsaelupaikade andmekihile.

• Koos teiste loodusväärtuste andmekihtidega tuleb enne tuuleparkide ja nende taristu de-

tailplaneerimist modelleerida arendusest ja intensiivsest metsa majandamisest puutumatud

rohekoridorid, mille sõlmedeks on teadaolevad väärtuslikud niidu- ja metsaelupaigad ning

liikide leiukohad. Kui parima kvaliteediga elupaigad ja nendevaheline ökoloogiline rohe-

võrgustik toimib, on suurem võimalus, et säilib ka alale iseloomulik ohustatud elustik. Hil-

jem trasside ning ligipääsuteede kavandamisel tuleb vältida koridoride läbilõikamist. Kus

see pole võimalik, kasvatada tee servades pikaealisi valgusttaluvaid puuliike, mis ei murdu

kergelt, kuid liidavad kahel pool teed olevad metsad koridoriks. Alal on metsade koosseisu

põhjal kõige sobilikum liik selleks harilik tamm. Väike-Maarja-Vinni ala rohekoridorid

peavad eelistatult kulgema mööda endisi järjepidevate metsade alasid, sh vanade laialehiste

puudega puisrohumaad ja segametsad.

• Kui on olemas esmane arendusala detailplaneering – kuhu tuleksid tuulikud, teed või teede

laiendused ja muud tehnilised taristuobjektid – tuleb enne ehitustegevuse algust need kohad

taimestiku- ja/või samblike spetsialistil üle vaadata ning tuvastada, et alal ei ole väga ha-

ruldaste liikide elupaika. Samblike spetsialist on vaja kaasata seal, kus kasvab vanemaid

kui 20a puid.

Kaudsemalt võib tuuliku ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või

valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tava-

liselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla

oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtu-

sega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad.

Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega

kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kait-

sealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel

puudub. Täpsemad hinnangud taimestikule, sh vääriselupaikadele ja ökosüsteemidele kaasne-

vate mõjude kohta antakse KSH aruande koostamise käigus eksperthinnanguna.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ anti järgmised, siinkohal

asjakohased, leevendusmeetmed niidualade, sh taimestiku, osas:

• kui tuulikupargi rajamisega osa niiduelupaigast hävib, siis tuleb leevendusmeetmena

ülejäänud niidualal tuuliku operaatori poolt korraldada niiduala hooldus elupaika säili-

taval moel (karjatamine perioodil mai-september) või niitmine üks kord suve jooksul

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 56

peale jaanipäeva koos heina äraviimisega). Selle elupaiga-ala võrra, mis tuulepargi ra-

jatiste ja ehitiste tõttu hävis, tuleb sama uuringuala piires või mujal ümbruskonnas ope-

raatori poolt korraldada sama tüüpi niidu või selle puudumisel muud tüüpi, aga eelista-

tult kõrgema looduskaitseväärtusega elupaiga taastamine ja hooldus (mõnel niidul, mis

juba ei ole varasemalt hoolduses);

• kui kuivenduskraavi rajamine on hädavajalik, siis põhimõtteliselt võib erandina kaaluda

mõju leevendamist sel moel, et kuivendav mõju ulatub vaid rajatise poolsele küljele ja

niidu poolne perv on kaetud veekindla materjaliga. Põhimõtteliselt on sellisel leeven-

dusmeetmel omakorda ebasoovitav mõju. Kui kraav on rajatud ja jääb suuremal või

vähemal määral mõjutama niisket niidukooslust, siis loodusliku pinnasega kraavi puhul

on kraav ise vähemalt mõneks ajaks refuugiumiks niidult “lahkuvatele” vähekonku-

rentsematele ja niiskemat keskkonda vajavatele liikidele. Isoleerivate kunstmaterjali-

dega kaetud kraavinõlv sellist pelgupaika enam ei paku;

• vajalikud teed ja muud objektid tuleks rajada võimalikult palju ilma kraavideta;

• kaablitrasside süvistamisel on leevendusmeetmeks, kui välja kaevatavat materjali ei se-

gata vaid eemaldatakse kihtide kaupa ̶ rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim

eraldi. Peale kaablite paigaldamist täidetakse kanalid võimalikult looduslähedaselt, es-

malt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa

varem samalt trassialalt võetud mättad;

• ehitiste- rajatiste, teenindusteede servade niitmine ei tohiks toimuda sagedamini kui

kord aastas;

• vältida tuulikupargiga seotud niidualade aastaringset tarastamist kõrgete tihedate võr-

kaedadega, mis takistaks metsloomade ja lindude liikumist, kuna sellega kaasnevad

mõjud ka niiduelustikule (seemnete levi jmt häiruvad interaktsioonid).

Loomastiku mõjud on seotud tuulikute, alajaama(de), ühenduskaablite ja juurdepääsuteede

(jäävad kasutusse ka tuulikute kasutusajal) rajamisega ning seeläbi võimalike elupaikade pin-

dala vähenemise, killustatuse ning elustiku häirimisega. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on

seotud eelkõige võimaliku müra ja varjutuse häiringuga, kokkupõrkeriskiga jms. Loomastikust

mõjutab tuulepark kõige enam lendajaid, kui tekib oht tuulikuga kokkupõrkeks, tuulik takistab

liikumist ja kaasneb tuuliku müra. Müra temaatikat on käsitletud eelnevas osas.

Täpsem info kaitstavatest loomaliikidest ja nende teadaolevate leiupaikade kaugused Vinni

tuulealast nr 7 alast, sh maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kattuvus on toodud ptk. 3.5.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uuringuala25) järeldati:

• metsamaastikus asuvate kaitstavate linnuliikide piiritletud elupaikade hävitamine tuu-

leenergia arendamise eesmärgil on oluline negatiivne mõju ja sellest tuleb hoiduda. Soovi-

tav on elupaiku ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli rootori raadiuse ulatu-

ses;

• elupaikade hülgamine ja kasutamise vähenemine häirimise jm tuulepargiga kaasneva tõttu.

o tuulepargiarenduse mõju lindude elupaigakasutusele on enamasti negatiivne. Mõju

olulisus sõltub liigi seisundist, kaitsestaatusest, arendusala asukohast kaitstavate

25 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 57

alade suhtes jm. Väike-Maarja-Vinni ala puhul on olulisim mõju kanalistele. Enim

võimalikku tuulepargiarendust mõjutav liik on metsis;

Lisaks anti uuringus järgmisi soovitusi leevendavate meetmete kohta:

• kõik sihtliigid, aga eriti kanalised, väike-konnakotkas:

o ala tsoneeringu järgimine, tuulikuala paigutus maastikus ja ulatus;

o kaitstavate liikide teada olevate elupaikade hävitamise vältimine;

o pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse jm;

o soovitav on elupaigad ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli roo-

tori raadiuse ulatuses;

• röövlinnud (hukkumisrisk), tuulikute arvust sõltub ka teistele liikidele avalduv mõju:

o tuulikute arvu optimeerimine vastavalt hukkumisriski hinnangutele ja pesitsu-

selupaikade maastikus. Võimalusel vältida osa-aladele VMV_1, VMV_2_1,

VMV_3_2, VMV_4_1 ja Ty_3_1 arendamist;

• röövlinnud (merikotkas, aga ka väike konnakotkas, hiireviu), ka teised liigid, kellel la-

badega kokkupõrkerisk:

o Ühe tuulikulaba (osaline) värvimine mustaks;

• kanalised, ka teised liigid:

o tuulikumasti värvimine ümbritseva elupaigaga kontrastseks;

• kõik haudelinnuliigid:

o elupaiku oluliselt muutvate ehitus- jm tööde ajastamine väljaspoole lindude pe-

sitsusaega (eriti oluline raie ja tee ehituse puhul).

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ leiti, et Väike-Maarja – Vinni uuringualal, sh Vinni tuulea-

lal nr 7, on väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid ning ala asub teadaolevatest

leiukohtadest liiga kaugel, st lendorava tõenäosus alal on väga madal. Tuulepargi rajamine on

lendorava vaatest lubatud, sh eraldi täiendavaid lendorava kaitseks tingimusi ei seata. Tuleb

siiski arvestada, et kuna kõik uuritud tuulealad asuvad Eesti lendorava levialas või selle vahetus

naabruses, siis võivad lendoravad ajuti sattuda ka neile aladele. Mistõttu juhul kui tulevikus

leitakse piirkonnas lendoravat, siis tuleb enne tuulikute ja seonduva taristu rajamist läbi viia

inventuur konkreetsel planeeringualal.

Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega ar-

vestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes (Rodrigues et al. 2015). Juhend toob välja, et tur-

biine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna

see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsa-

dele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks

tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid,

nagu veekogud ja nende kaldakooslused. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põh-

jamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse (Rodrigues et al. 2015).

Sellisel juhul tuleb koha valikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest

ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahk-

hiiri vähe ja nende hukkumisrisk ning elupaiga kadu olla võimalikult madal.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 58

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja – Vinni uuringuala26 peetakse

keskmiselt liigirikkamaks alaks. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala

nr 7 keskel paikneb registraator nr. 34, mille abil tuvastati põhja-nahkhiir. Analüüsis toodi välja

ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust ning alad, kus tuule-

pargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel nahk-

hiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 7 paikneb suures osas väikse mõjuga alal, va tuuleala

keskosa ja lääneosas, mida loeti suure mõjuga alaks. Samas tõdeti KAUR uuringus, et kuna ka

uuringu tulemused kinnitavad, et metsamaastik on nahkhiirtele oluline eluala ning tuulegene-

raatorite püstitamiseks on lagealad nahkhiirtele ohutumad, tuleb kasutada mõjusid leevendava

meetmena tuulikute tööaja piiramist metsamaastikul: Metsade servadest kuni 200 m kaugusele

ja kohale ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele

ohtlikel perioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise järel peavad

tuulikud metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade

puhul, külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5

kraadi leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Seiskamise poolt tekkinud tootlikkuse vähene-

mist saab vähendada, kui uuringu käigus selgitada välja nahkhiirte rände täpsem fenoloogia

antud piirkonnas ning rakendada piiranguid vaid sel perioodil.

KSH protsessi käigus viiakse läbi täiendavad kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuur (OÜ

Inseneribüroo Steiger) ning linnustiku uuring (OÜ Loodusekspert). Taimestikuuuringu lõpp-

aruanne valmib 2026. a jooksul, linnustiku uuringu lõpparuanne 2027. a suvel.

Ala nr 7 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega.

Täiendavalt arvestatakse linnustikule avalduvate mõjude hindamisel mh Keskkonnaministee-

riumi poolt tellitud uuringuga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, milles esitatud tsoo-

nide osas võib teatud muutusi kaasneda kohapõhiste uuringute tulemustest lähtuvalt.

KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse va-

jadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puu-

dutavatest piirangutest. Samuti hinnatakse eksperthinnanguna mõju elustikule ja ökosüsteemi-

dele laiemalt.

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Tuulepargi arendamine lähemal kui 1 km võib omada negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna

inimeste tervisele ja heaolule, mh arvestades lähimate elamute paiknemist (ca 1 km). Võima-

likku mõju inimeste tervisele ja heaolule käsitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna.

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi

muutuse varjutuses ja tuuliku poolt põhjustatava müraga. Vastavaid teemasid on käsitletud eel-

nevate valdkondade juures ning täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule

antakse KSH aruande koosseisus.

26 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 59

Tuuliku rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral

maakasutust, kinnisvara väärtust ning puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi. Senist sihtots-

tarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda.

Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüs-

teeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maao-

maniku vara. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele ja majandamisvõimalustele käsitletakse

KSH aruandes teaduskirjandusel jm allikatel põhineva eksperthinnanguna.

Samuti on üheks aspektiks tuuliku rajamisega seotud võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehi-

tustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi

halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompen-

seerimiseks. Mõju teedele käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Lisaks võib inimeste heaolu mõjutada tuulegeneraatori püstitamisega seotud visuaalne mõju.

Visuaalse mõju hindamist on kirjeldatud KSH programmi ptk 5.3.4.

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele

Vastavalt ptk 3.6 toodud infole puuduvad Vinni tuulealal nr 7 ja lähiümbruses kultuurimälesti-

sed. Vinni tuulealal nr 7 ei asu pärandkultuuriobjekte. Kavandatava tegevusest 500 m alas asu-

vad 3 pärandkultuuriobjekti. Eelnevat arvestades ei ole olulist mõju kultuuripärandile ette näha

ja seega KSH aruandes kultuuripärandile avalduva mõju hindamist täiendavalt ette ei nähta.

5.3.9. Mõju kliimamuutusele

Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb piirkonnas taastuvelektrienergia tootmine ja sellega

seoses on mõju õhule ja kliimale (sh keskkonnale) positiivne. Tuuleenergeetika kasutamine

omab võimekust vähendada emissioone, mis kaasnevad traditsioonilise elektri tootmisega

(Kaffine et al., 2013). Taastuvatest allikatest pärit energia tootmisega vähendatakse oluliselt

CO2 kui kasvuhoonegaasi paiskamist atmosfääri (võrreldes mittetaastuvate allikatest toodetud

energiaga) (Mylläri et al., 2017). Välditud CO2 emissioon 1 MWh toodetud elektrienergia kohta

on 0,16 tonni, seda Taani näite varal (Urlini et al., 2023). Tuuleenergia ja CO2 emissoone 37

riigis käsitletakse artiklis „Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected

countries“ (Güney ja Üstündağ, 2022) toob näiteks välja, et 1% tuule energia tarbimise kasvu

vähendab süsiniku emissiooni 0,018%.

Siiski kaasneb tuulepargi rajamisega metsamaa raadamise vajadus. Seega mõjutatakse ka maa-

kasutuse muutuse tõttu süsiniku talletamist ja sidumist. Täpsemalt kirjeldatakse mõju kliima-

muutustele ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid KSH aruandes eksperthinnanguna.

Erialakirjanduse andmetele tuginedes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tu-

gevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja

nendega seotud taristule.

5.3.10. Kumulatiivne mõju

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja pro-

jektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool

peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude

hindamise loogilise osana.

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate

arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tu-

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 60

vastatakse. Vinni valla tuuleala nr 7-st 10 km raadiuses on kavandatud järgmised tuuleparkide

arendamised:

• Väike-Maarja vallas tuulealade 1, 9 ja 14 (Avispea) DP (DP algatatud Väike-Maarja

Vallavolikogu 17.10.2024. a otsusega nr 90);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU8 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025. a otsusega nr 34);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU3 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

26.09.2024 otsusega nr 20);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU11 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025 otsusega nr 35);

• Raeküla tuuleala e Väike-Maarja vallas tuulealade 10 ja 15 DP (DP algatatud Väike-

Maarja Vallavolikogu 16.12.2024 otsusega nr 98).

Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõ-

jude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate pro-

jektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega.

Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on:

− visuaalne mõju – visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus aren-

datakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve

ületamise. Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visuali-

seeringute koostamiseks ka teiste piirkonnas kavandatavate tuuleparkide suhtes, siis arvesta-

takse koosmõju hindamisel ka neid parke;

− müra – tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse, kui

KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste piirkonnas kavandatavate tuule-

parkide osas. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt mää-

ratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks,

sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on mõju minimeerimiseks piisav;

− mõju linnustikule – tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad

avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes, suure kodupiirkonnaga liikide puhul võib olla

mõju elupaigakasutusele. Teemat käsitletakse KSH aruandes;

− roheline võrgustik – arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuu-

leenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele

kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgustikule. Seda siiski

eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs.

5.3.11. Riigipiiriülene mõju

Tulenevalt asukohast (planeeringuala asub riigipiirist eemal) ja tegevuse iseloomust ei ole ka-

vandatava tegevusega riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha, seega KSH aruandes antud tee-

mat täiendavalt ei käsitleta.

5.3.12. Muud mõjud

Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministee-

riumi vastavast hinnangust.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 61

Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde-

Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt

kasvatanud. Otsuse tulemusena vabanes Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligi-

kaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala (https://kliimaministeerium.ee/energee-

tika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia).

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH

aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse

osas. DP koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega.

KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjelda-

takse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju

hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest.

5.4. Natura eelhindamine

5.4.1. Üldteave

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodus-

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodus-

direktiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase ehk täishindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning vajadusel ka-

vandatakse leevendavad meetmed.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse olu-

liseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või

liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada.

Natura 2000 ala eelhindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000

aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on toetutud mh järgnevatele

juhendmaterjalidele:

• Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hinda-

mine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja

4 sätete kohta;

• Kutsar et al, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis;

• Peterson et al, 2020. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis.

Natura eelhindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert,

KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 62

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega

DP-ga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega.

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

DP eesmärgiks on Lääne-Virumaal Vinni valla ÜP-ga (kehtestatud Vinni Vallavolikogu 14. au-

gust 2025 otsusega nr 33) määratud Vinni vallas asuval elektrituulikute arendusalal (edaspidi

tuuleala) nr 7 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamine. Täpsem teave pea-

tükis 1 ja ptk 4.

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad

Kavandatav tegevus (TU7 tuuleala piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähimad Na-

tura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb kavandatava tegevuse alast ca 4,3 km kaugusele –

Mõdriku-Roela loodusala (RAH0000370, kogupindala 1629,82 ha) ja ca 5,2 km kaugusel Haa-

vakannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha). Lähimad Natura 2000 linnualad

on Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 11 km kaugusele ja Sirtsi linnuala

(RAH0000077), mis jääb ca 14,5 km kaugusele.

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmär-

kidele

Järgnevalt hinnatakse DP kavandatava tegevusega kaasneda võivat mõju planeeringualale või

lähialale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes (Tabel 5.1).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 63

Tabel 5.1. DP alale või lähedusse jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodus- ja linnualadel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele

avalduva mõju prognoos ja eelhindamise tulemus

Kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi

nimetus (kood) või liigi nimetus Võimaliku mõju prognoos

Natura eelhin-

damise tulemus

Mõdriku-Roela loodusala

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

lood (alvarid – *6280), rabad (*7110), nokkhei-

nakooslused (7150), allikad ja allikasood

(7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja mo-

reenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostu-

vad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo-

ja rabametsad (*91D0);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);

Tuulepargiala asub u 4,3 km kaugusel loodusalast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide mõjust elusti-

kule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks ei

ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ula-

tuseks hinnatud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku

mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m.

Alkranel OÜ poolt koostatavas Alutaguse valla tuuleenergeetika eriplaneeringu KSH

aruandes hinnati vundamendikaeviku mõju põhjaveele. Järeldati, et juhul kui põhja-

veetase ulatub maapinnani, siis 6 m vundamendi süvendi puhul (ehk veetaseme ala-

nemine on 6 m) on Sichardti valemi alusel maksimaalne ehitusaegne vundamendi-

kaeviku rajamise mõjuraadius maksimaalse filtratsioonimooduli (100 m/ööp) kuni

612 m. Ehk ka ekstreemsete hüdrogeoloogiliste tingimuste korral ei ulatu ehitusaegne

vundamentide rajamisel tekkiv põhjavee alanduslehter 4,3 km kaugusel asuva loo-

dusalani ega saa mõjutada sealset veerežiimi. Tuuliku vundamendikaeviku veetõrje

mõju on ehitusaegne ja lokaalne ning põhjaveetase taastub pärast pumpamise lõpeta-

mist.

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loo-

dusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 64

Haavakannu loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirik-

kad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii-

dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), va-

nad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik-

kad kuusikud (9050).

Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu-

paika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Tuulepargiala asub ca 5,2 km kaugusel loodusalast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide1 mõjust elus-

tikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalit-

suse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmär-

giks ei ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõ-

juala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib või-

maliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m.

Alkranel OÜ poolt koostatavas Alutaguse valla tuuleenergeetika eriplaneeringu

KSH aruandes hinnati vundamendikaeviku mõju põhjaveele. Järeldati, et juhul kui

põhjaveetase ulatub maapinnani, siis 6 m vundamendi süvendi puhul (ehk veetaseme

alanemine on 6 m) on Sichardti valemi alusel maksimaalne ehitusaegne vundamen-

dikaeviku rajamise mõjuraadius maksimaalse filtratsioonimooduli (100 m/ööp) kuni

612 m. Ehk ka ekstreemsete hüdrogeoloogiliste tingimuste korral ei ulatu ehitus-

aegne vundamentide rajamisel tekkiv põhjavee alanduslehter 5,2 km kaugusel asuva

loodusalani ega saa mõjutada sealset veerežiimi. Tuuliku vundamendikaeviku vee-

tõrje mõju on ehitusaegne ja lokaalne ning põhjaveetase taastub pärast pumpamise

lõpetamist.

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loo-

dusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Sirtsi linnuala

eesmärgiks on kaitsta kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeo-

pus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao

tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola)

Tuulepargiala asub u 14,5 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide1 mõjust elus-

tikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalit-

suse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmär-

giks on linnuliikide kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m lin-

nualast, juhul kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 65

Sirtsi linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik kaljukotkas

(Aquila chrysaetos) (I kaitsekategooria). Kaljukotka tsoon 3 on kuni 14 km raadius

ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon 1 „Üle-eestiline maismaalinnustiku ana-

lüüs“ kohaselt. Tsoon 1 on EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elu-

paigapolügooniga.

Lähimad EELIS (25.05.2026) registreeritud kaljukotka leiualad Sirtsi linnualal, asu-

vad Vinni tuulealast enam kui 17 km kaugusel. Seetõttu, arvestades ala kaitse-ees-

märke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-ees-

märkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Tudusoo linnuala

Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite elu-

paiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus), kaljukotkas (Aquila chrysae-tos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-

toonekurg (Cico-nia nigra), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliae-

tus) ja metsis (Tetrao urogallus).

Tuulepargiala asub u 11 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide1 mõjust elus-

tikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalit-

suse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmär-

giks on linnuliikide kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m lin-

nualast, juhul kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik must-too-

nekurg (I kaitsekategooria). Must-toonekure kaitse tegevuskavas (2018) märgitakse:

„Arvestades GPS-saatjatega märgistatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ula-

tust, ei tohiks tuulegeneraatorid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapai-

gast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade

ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20

km pesapaigast), kus on teada musttoonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehi-

tamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavan-

dada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende

vahele.“

EELIS (25.05.2026) registreeritud must-toonekure leiualad on tuulealast enam kui

14,5 km kaugusel. Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud aruandes „Satelliit- ja GSM-

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 66

põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesit-

susaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine“ ei tuvastatud Vinni valla

tuulealal nr 7 ega vahetus läheduses must-toonekure toitumisalasid. Vinni valla tuu-

lealal nr 7 tuuleala ei paikne ka toitumisalade ja pesapaikade vahel.

Lähimad EELIS (25.05.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh Tudusoo linnua-

las, asuvad Vinni tuulealast enam kui 13 km kaugusel.

Mõlemate liikide „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloo-

giaühing, Kotkaklubi, 2022) kohane tsoon 3 tsoneering jääb kavandatud tegevuse

alalt välja (metsise kaitse tõttu vähendatud piiridega TU7 alalt).

Seetõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha eba-

soodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 67

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et planeeringu mõjualasse jäävate Natura

2000 loodusaladest Haavakannu loodusalale ja ja Mõdriku-Roela loodusala kaitse-eesmärkide

täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole.

Natura 2000 võrgustiku linnualade (Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala) kaitse-eesmärkide täit-

misele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole.

KSH aruande koostamise käigus ei ole vaja viia läbi natura asjakohast hindamist.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 68

5.5. KSH sisu

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning välja

pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse

(soodsa) mõju suurendamise meetmeid.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KSH algatamisotsustest ning eelnevates

peatükkides esitatud teabest käsitletakse KSH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi

valdkondi:

• mõju põhja- ja pinnaveele;

• mõju maastikule, sh visuaalne mõju;

• mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:

− kaitstavad loodusobjektid (sh linnustik ja nahkhiired - lisaks elupaikadele ja pe-

sitsuskohtadele ka rändeteedele ning toitumisaladele avaldatav mõjud);

− varjutus;

− müra;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;

− mõju VEPidele ja muudele väärtuslikele metsa-, soo- ja niiduelupaikadele;

• mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh:

− varjutuse mõju;

− müra (sh infraheli mõju) ja vibratsiooni mõju;

− visuaalne mõju;

− mõju teedele ja liiklusohutusele;

− jäätmeteke;

− mõju ettevõtluskeskkonnale ja varale, sh mõju põllumajandusele ja metsama-

jandusele;

− mõju elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh analüüsitakse ka võimalikke kom-

pensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale;

• mõju kliimamuutustele, sh lokaalsele kliimale ja kliimamuutustega arvestamine;

• muud mõjud (mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju);

• kumulatiivne mõju.

KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnavaldkondadele,

mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

• soojus;

• kiirgus;

• lõhn;

• väärtuslikule põllumajandusmaale;

• pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused;

• riigipiiri ülene (ehk piiriülene) mõju.

Vähemalt eelpool nimetatud valdkondi käsitletakse KSH protsessi ajal sellises ulatuses ja de-

tailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta

ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 69

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH

aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1. üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva in-

formatsiooni piisavus);

2. olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala

ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste

dokumentide ja õigusaktide kohta);

3. DP ja selle alternatiivi(de) kirjeldus;

4. keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed;

5. alternatiivide võrdlus;

6. seiremeetmed;

7. ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest;

8. hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.

KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande

eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal,

kasutusajal või mõlemal ajajärgul ja ka lammutamise käigus. Kui töö käigus esineb raskusi,

siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menet-

lejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH

protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade

ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et ta-

gada aruande loogiline ülesehitus.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 70

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võima-

likke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel,

seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt).

Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju).

0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne

mõju; potentsiaalne positiivne mõju

-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju

-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju

-3 Mõõdukas negatiivne

mõju

+3 Mõõdukas positiivne mõju

-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspert-

grupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hinde-

pallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Al-

ternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega al-

ternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leeven-

dusmeetmete välja toomisel):

1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) eri-

nevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;

2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma

liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt

„4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne osa-

kaal. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest

leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“);

3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne

(käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud

hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hinde-

pall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid alter-

natiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud kaalkri-

teeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi,

Eesti Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaportaali, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdoku-

mente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni. Samuti konsulteeritakse erine-

vate ja asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobi-

vaid metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erine-

vaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab ta-

gada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hin-

nangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eel-

dada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni kahe aastase kestvusega, kuna

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 71

umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastus-

tööd.

KSH läbiviimise tarbeks viiakse läbi järgmised uuringud või koostatakse järgmised analüüsid:

• kaitsealustetaime-, seene- ja samblikuliikide inventuur RePowerEU projekt „Tuu-

leenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames määratud väär-

tuslikes metsaelupaikades, väärtuslike elupaigatüüpide tuvastamine KAUR RePo-

werEU projekti poolt katmata planeeringualal ning kaitsealuste taime-, ning seene ja

samblikuliikide tuvastamine KAUR RePowerEU projekti poolt katmata ala planeerin-

gualal alal nr 7. Arvestatakse vähendatud TU7 ala piiriga, kuhu tuulikute kavandamist

detailplaneeringu menetluses edasi kaalutakse, vt Joonis 1.1 (läbiviija OÜ Inseneribü-

roo Steiger);

• linnustiku uuring alal nr 7. Linnustiku uuringu läbi-viimise käigus selgitatakse välja

mõju nii elupaikadele kui ka rännuteedele (toitumis-ränded, kevad- ja sügisränded),

määratakse kaitsealuste linnuliikide olulised pesitsus- rände- ja toitumisalad ning liiku-

misteed elupaikade ja toitumisalade vahel ning hinna-takse kaasnevaid mõjusid. Arves-

tatakse vähendatud TU7 ala piiriga, kuhu tuulikute kavandamist detailplaneeringu me-

netluses edasi kaalutakse, vt Joonis 1.1 (läbiviija OÜ Loodusekspert);

• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine) (koostaja OÜ Lemma);

• varjutuse modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele (koostaja OÜ Lemma);

• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud eri vaatepunktidest ning visuaalse mõju

analüüs (koostaja OÜ Lemma);

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele (esitatakse eksperthinnanguna

KSH aruande koosseisus);

• kinnisvara väärtusele avalduva võimaliku mõju eksperthinnang.

Ala nr 7 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega:

• riigihanke (viitenumber 265181) „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala)

(töövõtuleping nr 4-5/23/22) lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing, 2024;

• lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile. Riigihanke

nr 260381 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/8 lõpparuanne. OÜ Rewild, 2023;

• lõpparuanne Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks. Riigihange nr 264972, osa 19 – Väike-Maarja - Vinni uurimisala.

OÜ Metsamutt, 2024;

• nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuu-

rile. Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne. Elustik OÜ,

2024;

• taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile

(loodusdirektiivi niiduelupaigad). Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-

5/23/5 lõpparuanne. Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2023);

• sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigi-

hanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkon-

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 72

naagentuurile" osa 3. Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/3 lõpp-

aruanne. Eestimaa Looduse Fond (2023).

Looduslike alade osas (metsaalad ja rohumaad, sh looduslikud lagedad alad) tuuakse andme-

baaside alusel välja seal esinevate kaitsealuste taimeliikide paiknemine, väärtuslike elupaikade

(loodusdirektiivi elupaikade, sh väärtuslike poollooduslike koosluste, väärtuslike metsaelupai-

kade ja sooelupaikade) paiknemine. Aluseks võetakse ETAKi, EELISe, eElurikkuse andme-

baasid, KESE seireandmed, Maa- ja Ruumiameti, Keskkonnaportaali, Metsaregistri andmed ja

Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihid „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Öko-

süsteemidele iseloomulike suunisliikide elupaigad“. Kaardianalüüsi põhjal tuuakse välja oluli-

semad alad, kus võib olla suurem potentsiaal kaitsealuste taimeliikide või väärtuslike elupai-

kade esinemiseks ning kuhu oleks soovitav taristu rajamist alade looduskaitselise potentsiaali

tõttu vältida.

Samuti analüüsitakse mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Selleks koondatakse

varasemad uuringud ja analüüsid. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja

poollooduslikud maastikud. Antakse juhised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning soovi-

tusi planeeringulahenduse koostamiseks arvestades rohevõrgustiku paiknemist.

Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendus-

meetmete seadmise vajalikkust.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 73

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõju-

tada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud ta-

belis 7.1.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV –

Vinni vald) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 7.1 nimetatud isikute ja asutuste suhtes ning

teavitab nt DP ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimu-

misest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõi-

kes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta

andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei

teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja planeerimisseaduses nimetatud teated posti

teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga,

tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

Tabel 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja

muud organisatsioonid.

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle

osa

Eesti Geoloogiateenistus

Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluvii-

mine võib kaasa tuua riigikaitseliste ehitiste planeeritud töövõime

vähenemise. Koostöö tegija

Kaitseministeerium

Kaitsealuste loodusobjektide valitseja. Koostöö tegija Keskkonnaamet

Alal paiknevad maaparandussüsteemid Maa- ja Ruumiamet

Planeering kavandab enam kui 28 m kõrgust tuulegeneraatorit.

Koostöö tegija

Politsei- ja Piirivalveamet

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Koostöö tegija Päästeamet

Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Riigi Kaitseinvesteeringute Kes-

kus

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, seal-

hulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Koostöö tegija

Terviseamet

Planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Transpordiamet

Kaasatavad isikud

Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Elektripaigaldiste valdajad Elering AS, Elektrilevi OÜ

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisas-

jade omanikud ja isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavan-

datud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast

mõju

Kinnisasjade omanikud kolme

km raadiuses kavandatavatest

elektrituulikutest, vt Tõrge! Ei

leia viiteallikat.. Seni kuni

elektrituulikute asukoht ei ole

teada, üldplaneeringus esitatud

tuuleala olulise ruumilise mõ-

juga objekti maa-ala piires ja

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 74

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

selle välispiirist kolme kilo-

meetri ulatuses

Infoväljas hoidmiseks kaasatakse Kliimaministeerium Kliimaministeerium

Detailplaneeringu heakskiidu andja, infoväljas hoidmiseks Maa- ja Ruumiamet

Alal puuduvad muinsuskaitsealused objektid, infoväljas hoidmi-

seks amet kaasatakse

Muinsuskaitseamet

Lähimad naaberomavalitsused Väike-Maarja vald

Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad ning

TTJA kui raadiolinkide kohta infot omav isik

Eesti Lairiba Arenduse SA, Ele-

ring AS, Enefit AS, Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti

AS, AS STV, AS Levira. Tarbi-

jakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna

elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist

huvitatud isikud, KeHJS § 16 lg

3 (muud menetlusosalised)

Soovi avaldanud isikud MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ

Looduse ja Inimeste Eest

ja soovi avaldanud eraisikud

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 75

Tabel 7.2. Katastriüksuste, mille omanikud kaa-

satakse, tabel.

38101:001:1540 Lilleoru

38101:001:1600 Künka

38101:001:1610 Põhja

38101:001:1092 Lagedi

38101:001:1100 Lagedapõllu

38101:001:0166 Hansu-Pargiotsa

38101:001:0168 Hansu-Kuusemäe

38101:001:0171 Juureüraski

38101:001:0001 Näsiniine

38101:001:0002 Kuusemetsa

38101:001:0003 Jalaka

38101:001:0004 Pajuvõsa

38101:001:0019 Rukki

38101:001:0024 Liini

38101:001:0025 Muti

38101:001:0031 Tänavääre

38101:001:0043 Rohumäe

38101:001:0047 Kaevu

38101:001:0052 Tammiku

38101:001:0063 Peetri

38101:001:0078 Võluri

38101:001:0080 Lepatriinu

38101:001:0084 Karupesa

38101:001:0085 Kaeramäe

38101:001:0088 Kaerametsa

38101:001:0089 Kaerametsa

38101:001:0090 Ahervare

38101:001:0092 Liivamäe

38101:001:0093 Liivamäe

38101:001:0100 Koplimäe

38101:001:0103 Piiri

38101:001:0104 Piiri

38101:001:0106 Saare

38101:001:0111 Erete

38101:001:0112 Erete

38101:001:0119 Okka

38101:001:0121 Suurekaevu

38101:001:0122 Suurekaevu

38101:001:0131 Rohuveski

38101:001:0143 Pihlapulga

38101:001:0150 Õunapuu

38101:001:0184 Väetiseküüni

38101:001:0186 Pihlaspäe

38101:001:0187 Männimetsa

38101:001:0188 Haavaoksa

38101:001:0190 Maalmani

38101:001:0191 Kubja

38101:001:0192 Maarja

38101:001:0193 Haava

38101:001:0195 Triigi metskond 26

38101:001:0199 Torni

38101:001:0203 Rulli

38101:001:0204 Laanemaa

38101:001:0209 Saidla

38101:001:0212 Keskaru

38101:001:0221 Järveldi

38101:001:0222 Järveldi

38101:001:0226 Karjalauda

38101:001:0227 Metsaserva

38101:001:0232 Ussiku

38101:001:0240 Kõrgemäe

38101:001:0250 Koplimäe-Vaalu

38101:001:0260 Taga-Sarapiku

38101:001:0262 Varese

38101:001:0268 Palderjani

38101:001:0271 Küüni

38101:001:0279 Hanemaltsa

38101:001:0280 Rapsi

38101:001:0281 Torma-Leemeti

38101:001:0283 Odrapea

38101:001:0290 Kivinõmme

38101:001:0291 Kiku

38101:001:0293 Pumbamaja

38101:001:0294 Ristimetsa

38101:001:0295 Andrese

38101:001:0297 Kuuseriisika

38101:001:0306 Rahkla-Väljaotsa tee

38101:001:0307 Rahkla-Väljaotsa tee

38101:001:0320 Tänava

38101:001:0330 Uustalu

38101:001:0340 Lepa

38101:001:0344 Rajaküla tee

38101:001:0345 Rajaküla tee

38101:001:0703 Kuusetaguse

38101:001:0356 Järveldi

38101:001:0357 Õlikaalika

38101:001:0360 Kadaka

38101:001:0370 Põllumaa

38101:001:0373 Karukolla

38101:001:0380 Koidu

38101:001:0386 Käokõrva

38101:001:0387 Teelahkme

38101:001:0388 Kure

38101:001:0390 Adu

38101:001:0394 Reinu

38101:001:0395 Reinu

38101:001:0396 Reinu

38101:001:0397 Tulbi

38101:001:0398 Tuuliku tee

38101:001:0410 Ristikopli

38101:001:0421 Salu

38101:001:0422 Salu

38101:001:0430 Sepa

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 76

38101:001:0700 Kuusealuse

38101:001:0701 Risti

38101:001:0451 Siraki

38101:001:0452 Siraki

38101:001:0471 Põlluvärava

38101:001:0472 Metsavärava

38101:001:0702 Risti

38101:001:0481 Värava

38101:001:0482 Kasemetsa

38101:001:0492 Torma-Vidorfi

38101:001:0500 Kiltri

38101:001:0510 Põdra

38101:001:0511 Kanarbiku

38101:001:0554 Lõuna

38101:001:0561 Valeliku tee 4

38101:001:0562 Valeliku tee 1

38101:001:0567 Maasika

38101:001:0568 Tammiku

38101:001:0569 Tammikupõllu

38101:001:0571 Arulepiku

38101:001:0572 Nõgikikka

38101:001:0577 Kuivati

38101:001:0578 Kuivati

38101:001:0582 Rohu

38101:001:0586 Murueide

38101:001:0587 Vürsti

38101:001:0591 Allee tee 4

38101:001:0592 Küüni

38101:001:0593 Allee tee 5

38101:001:0604 Sorteeri

38101:001:0605 Vene

38101:001:0606 Allee tee 14a

38101:001:0608 Allee tee 18

38101:001:0609 Palderjani

38101:001:0610 Metsa

38101:001:0616 Allee tee 8a

38101:001:0617 Veehoidla

38101:001:0623 Sõstra

38101:001:0631 Kuuse

38101:001:0633 Kuuseheki

38101:001:0635 Rahkla-Väljaotsa tee

38101:001:0636 Rahkla-Väljaotsa tee

38101:001:0637 Saunavälja

38101:001:0638 Allee tee 3

38101:001:0640 Alekvere tee 2

38101:001:0643 Alekvere tee

38101:001:0644 Alekvere tee 1a

38101:001:0645 Alekvere tee 1b

38101:001:0646 Valeliku tee 2

38101:001:0661 Kaevumetsa

38101:001:0662 Kaevumetsa

38101:001:0671 Leesika

38101:001:0672 Kolgi

38101:001:0678 Sõrmkäpa

38101:001:0690 Õie

38101:001:0697 Honga

38101:001:0710 Keskkaevu

38101:001:0711 Uustalu

38101:001:0712 Kasteheina

38101:001:0713 Vahtramäe

38101:001:0714 Sandiväsitaja tee

38101:001:0715 Kasteheina

38101:001:0720 Jänese

38101:001:0760 Kulli

38101:001:0800 Kolkaru

38101:001:0820 Pihlaka

38101:001:0830 Aeda

38101:001:0871 Niinepuu

38101:001:0872 Niinepuu

38101:001:0892 Väljaotsa

38101:001:0921 Nurgametsa

38101:001:0931 Vahenurga

38101:001:0940 Pärna

38101:001:0960 Kasetalu

38101:001:0971 Sepametsa

38101:001:0972 Sepametsa

38101:001:0973 Sepametsa

38101:001:0981 Sepa

38101:001:0982 Sepapõllu

38101:001:0990 Kuuseeki

38101:001:1080 Reinu

38101:001:1091 Lagedi

38101:001:1150 Aru

38101:001:1181 Irve

38101:001:1182 Irve

38101:001:1192 Lillaka

38101:001:1220 Laikivi

38101:001:1242 Tõrvamäe

38101:001:1262 Reineri

38101:001:1263 Reineri

38101:001:1270 Saare

38101:001:1280 Vaariku

38101:001:1580 Vahe

38101:001:1300 Triigi metskond 27

38101:001:1310 Triigi metskond 28

38101:001:1370 Lehtmetsa

38101:001:1380 Tiigi

38101:001:1460 Aianduse

38101:001:1470 Raiestiku

38101:001:1750 Lepiku

38101:001:1800 Kase

38101:001:1881 Kruusla

38101:001:1882 Kruusla

38101:001:1892 Väljavahe

38101:001:1893 Väljavahe

38101:001:1894 Väljaotsa

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 77

38101:001:1910 Põhja

38101:001:1960 Lagendiku

38101:001:1970 Sõnajala

38101:001:1980 Lepiku

38101:001:2042 Männi

38101:001:2051 Andruse

38101:001:2060 Ale

38101:001:2070 Mäe

38101:001:2080 Liivamäe

38101:001:2113 Kuusiku

38101:001:2130 Uustalu

38101:001:2180 Sambliku

38101:001:2190 Nõmme

38101:001:2241 Kanarbiku

38101:001:2270 Tiigiotsa

38101:001:2371 Uuetoa

38101:001:2372 Uuetoa

38101:001:2373 Uuetoa

38101:001:2450 Välja

38101:001:2530 Saueaugu

38101:001:2550 Keskmetsa

38101:001:2571 Straussi

38101:001:2572 Straussi

38101:001:2590 Torupilli

38101:001:2600 Triibu

38101:001:2620 Kasemäe

38101:001:2761 Kadakmarja

38101:001:2850 17102 Viru-Jaagupi - Si-

muna tee

38101:001:2860 17101 Roela-Rahkla tee

38101:001:2901 Raudkivi

38101:001:2902 Raudkivi

38101:001:2920 Kaia

38101:001:2940 Ees-Sarapiku

38101:001:2950 Metsanurga

38101:001:2990 Tosina

38101:001:3000 Tihase

38101:001:3010 Pihlaspä

38101:001:3020 Männimetsa

38101:001:3030 Kuuseokka

38101:001:3041 Asta

38101:001:3042 Asta

38101:001:3050 Remmelga

38101:001:3061 Sirje

38101:001:3062 Sirjepõllu

38101:001:3110 Tikerpuu

38101:001:3140 Karmeni

38101:002:0001 Klingenbergi kõrts

38101:002:0004 Valeliku tee 19

38101:002:0005 Jaanivälja

38101:002:0006 Marini

38101:002:0007 Kanarbiku

38101:002:0008 Kanarbiku

38101:002:0012 Tuuliku

38101:002:0041 Karuaugu

38101:002:0042 Karuaugu

38101:002:0051 Kivi

38101:002:0052 Kivi

38101:002:0063 Karuohaka

38101:002:0071 Valeliku tee 15

38101:002:0072 Aaviku

38101:002:0073 Aaviku

38101:002:0076 Liiva

38101:002:0085 Sepa

38101:002:0086 Mardi

38101:002:0087 Mardi

38101:002:0098 Eevi

38101:002:0099 Eevi

38101:002:0102 Kasepõllu

38101:002:0103 Kasepõllu

38101:002:0108 Urve

38101:002:0109 Urve

38101:002:0110 Tidvi

38101:002:0118 Kivimetsa

38101:002:0137 Küla

38101:002:0138 Küla

38101:002:0139 Küla

38101:002:0141 Küla

38101:002:0146 Lauda

38101:002:0147 Leili

38101:002:0180 Pargi tee 2 // 3

38101:002:0195 Majamehe

38101:002:0205 Pärnakünka

38101:002:0210 Männikünka

38101:002:0241 Enelini

38101:002:0250 Aru

38101:002:0252 Villu

38101:002:0253 Volli

38101:002:0257 Alekvere tee 1

38101:002:0259 Pargi tee 1

38101:002:0267 Reinu

38101:002:0270 Tidvi

38101:002:0271 Põrmu

38101:002:0272 Põrmu

38101:002:0273 Tõlla

38101:002:0286 Metsalageda

38101:002:0287 Allee tee 9

38101:002:0290 Kolkaru

38101:002:0293 Küti

38101:002:0300 Männiku

38101:002:0301 Nõmme

38101:002:0302 Nõmmekaevu

38101:002:0317 Paasvere metskond 1

38101:002:0331 Jaanuse

38101:002:0332 Lõokese

38101:002:0336 Maasikatare

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 78

38101:002:0337 Rausbergi

38101:002:0345 Passi

38101:002:0351 Ärmani

38101:002:0352 Alekvere tee 13

38101:002:0353 Allee tee 6

38101:002:0358 Allee tee 7

38101:002:0360 Õnnekase

38101:002:0369 Allee tee 10

38101:002:0370 Sepajõe

38101:002:0372 Kuusikumõisa

38101:002:0373 Kuusiku

38101:002:0377 Allee tee 12

38101:002:0386 Kõrre

38101:002:0387 Siimu

38101:002:0394 Ilmase

38101:002:3020 Farmi alajaam

38101:002:0417 Visnapuu

38101:002:0419 Allee tee 14

38101:002:0427 Valevälja

38101:002:0433 Ülase

38101:002:0434 Valeliku tee lõik 1

38101:002:0435 Valeliku tee lõik 2

38101:002:0436 Aali

38101:002:0437 Alekvere tee lõik 1

38101:002:0438 Alekvere tee lõik 2

38101:002:0440 Allee tee

38101:002:0451 Kaevu

38101:002:0471 Sandiväsitaja tee

38101:002:0472 Sandiväsitaja tee

38101:002:0474 Tagavälja

38101:002:0480 Sepa

38101:002:0481 Lepasaare

38101:002:0484 Hanemaltsa

38101:002:0485 Allee tee 8

38101:002:0490 Tooma

38101:002:0493 Kaevu

38101:002:0499 Rajaküla tee

38101:002:0501 Rajaküla tee

38101:002:0502 Rajaküla tee

38101:002:0503 Rajaküla tee

38101:002:0504 Muuga-Vanaküla tee

38101:002:0512 Farmi-Kuivati tee

38101:002:0513 Farmi-Kuivati tee

38101:002:0529 Valeliku tee 3

38101:002:0530 Metsa

38101:002:0533 Oblika

38101:002:0534 Valeliku tee 7

38101:002:0535 Kibuvitsa

38101:002:0536 Kibuvitsa

38101:002:0537 Valeliku tee lõik 3

38101:002:0543 Lepiku

38101:002:0544 Lepikupõllu

38101:002:0545 Lepikumetsa

38101:002:0546 Lepiku

38101:002:0548 Kuivati ringtee

38101:002:1170 Sinilille

38101:002:1271 Mihkli

38101:002:1290 Teeääre

38101:002:1390 Kivitaguse

38101:002:1530 Metsa

38101:002:1540 Kaktuse

38101:002:1550 Piibelehe

38101:002:1570 Väike-Tamme

38101:002:1580 Alekvere tee 7

38101:002:1590 Alekvere tee 3

38101:002:1600 Alekvere tee 5

38101:002:1623 Tamme

38101:002:1630 Piirimetsa

38101:002:1640 Villemi

38101:002:1650 Kadapiku

38101:002:1680 Metsamarja

38101:002:1700 Valeliku tee 9

38101:002:1711 Alekvere tee 11

38101:002:1750 Alekvere tee 9

38101:002:1820 Soone

38101:002:1890 Andrese

38101:002:2160 Metsanäppe

38101:002:2180 Allee tee 2

38101:002:2350 Valeliku tee 17

38101:002:2410 21 Rakvere-Luige tee

38101:002:2460 Taevakivi

38101:002:2480 Allee tee 1

38101:002:2630 Kelgu

38101:002:2841 Koogimäe

38101:002:2842 Koogimäe

38101:002:2852 Kuusiku

38101:002:3130 Kuivati alajaam

38101:002:3140 Töökoja alajaam

38101:002:3180 Muuga jaotuspunkt

38101:002:3200 Endli

90101:001:0742 Saare

90101:001:0743 21 Rakvere-Luige tee

90004:001:0452 Künka

90001:001:0179 Tartu mnt 22a

90001:001:0181 Siilumetsa

90001:001:0184 Pilli

90001:001:0185 Pillipõllu

90001:001:0186 Pillivälja

90001:001:0188 Murrangu

90001:001:0189 Vihmakassi

90001:001:0197 Sinilille tn 2a

90001:001:0207 Kihulase

90001:001:0245 Allika tn 5

90001:001:0826 Mäekalda tn 11a

90001:001:0246 Allika tn 5a

90001:001:0247 Sinilille tn 10a

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 79

90001:001:0264 Triigi metskond 169

90001:001:0265 Triigi metskond 170

90001:001:0273 Triigi metskond 168

90001:001:0328 Mõisametsa

90001:001:0379 Aida tänav L2

90001:001:0382 Sinilille tänav L1

90001:001:0383 Sinilille tänav L2

90001:001:0384 Sinilille tänav L3

90001:001:0386 Järve tänav

90001:001:0387 Aru tänav

90001:001:0388 Mäekalda tänav L1

90001:001:0389 Mäekalda tänav L2

90001:001:0391 Mäekalda tänav L3

90001:001:0392 Allika tänav L1

90001:001:0393 Allika tänav L2

90001:001:0394 Allika tänav L3

90001:001:0395 Allika tänav L4

90001:001:0396 Allika tänav L5

90001:001:0397 Allika tänav L6

90001:001:0398 Allika tänav L7

90001:001:0399 Allika tänav L8

90001:001:0401 Allika tänav L9

90001:001:0402 Allika tänav L10

90001:001:0412 Triigi metskond 175

90001:001:0458 Allika põik

90001:001:0459 Roosi tänav

90001:001:0461 Puukooli tänav

90001:001:0462 Uus tänav

90001:001:0463 Järve põik

90001:001:0520 Triigi metskond 171

90001:001:0525 Uus tn 1

90001:001:0547 Uus tn 4

90001:001:0581 Mäekalda tn 16a

90001:001:0582 Kruusa

90001:001:0598 Rünga tee L1

90001:001:0599 Rünga tee L2

90001:001:0601 Rünga tee L3

90001:001:0602 Rünga tee L4

90001:001:0639 Soonuka tee

90001:001:0699 Kanala tee

90001:001:0842 Männi

90001:001:0843 Männipõllu

90001:001:0865 Allika tn 7

90001:001:0866 Allika tn 9b

90001:001:0892 Sinilille tn 12

90001:001:0905 Puukooli tn 4

90001:001:0919 Rohtla

90001:001:0921 Väike-Lauri

90001:001:0929 Tartu mnt 22b

90001:001:1024 Mõisametsa tee

90001:001:1025 Mõisametsa tee

90001:001:1049 Mäekalda tn 6a

90001:001:1053 Järve tn 3

90001:001:1054 Aida tn 14

90001:001:1088 Triigi metskond 20

90002:005:0005 Orava

90002:005:0006 Kuldnoka

90002:005:0008 Kähriku

90002:005:0009 Ruudu

90002:005:0010 Käbi

90002:005:0011 Püssi

90002:005:0015 Ao

90002:005:0028 Männimetsa

90002:005:0097 Teele

90002:005:0103 Jürna

90002:005:0104 Ojapõllu

90002:005:0105 Raadla

90002:005:0106 Tombametsa

90002:005:0192 Männi

90002:005:0193 Paepealse

90002:005:0292 Röstleri

90002:005:0320 Prillopi

90002:005:0492 Lossi

90002:005:0530 Sipsaka

90002:005:0582 Trombu

90002:005:0583 Trummi

90002:005:0690 Tõnu-Lauri

90002:005:0761 Allika

90002:005:0762 Allika

90002:005:1121 Peili

90002:005:0971 Männiku

90002:005:0972 Uusaru

90002:005:1122 Peilimetsa

90002:005:1000 Rohtla

90002:005:1010 Martinsi

90002:005:1030 Kaevu

90002:005:1172 Vanaaru

90002:005:1201 Moori

90002:005:1202 Haava

90002:005:1220 Lehtmetsa

90002:005:1240 Verlo

90002:005:1280 Kongi

90002:005:1360 Nõo

90002:005:1381 Kullamaa

90002:005:1382 Kirsi

90002:005:1383 Kirsi

90002:005:1440 Tamme

90004:001:0380 Tartu mnt 30

90002:005:1720 Harri

90002:005:1790 Metsatalu

90002:005:1860 Kännu

90002:005:1880 Okka

90002:005:1950 Lahusmaa

90002:005:2040 Metsanurga

90002:005:2090 Saare

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 80

90002:005:2110 17102 Viru-Jaagupi - Si-

muna tee

90004:001:0390 Tartu mnt 25

90004:001:0420 Siidra

90004:001:0001 Sääse

90004:001:0002 Kiivitaja

90004:001:0003 Puukooli tn 1

90004:001:0004 Männimetsa

90004:001:0005 Paruni

90004:001:0008 Paruni

90004:001:0009 Tartu mnt 37

90004:001:0010 Lille

90004:001:0011 Vanatüüka

90004:001:0012 Uueni

90004:001:0013 Uueni

90004:001:0014 Liisi

90004:001:0015 Tartu mnt 25a

90004:001:0016 Tartu mnt 23

90004:001:0019 Tartu mnt 28

90004:001:0021 Roela kergtee L1

90004:001:0022 Kalevi

90004:001:0023 Rivo

90004:001:0024 Matsi

90004:001:0025 Kivise

90004:001:0431 Prosa

90004:001:0432 Prosa

90004:001:0026 Triigi metskond 77

90004:001:0027 Tartu mnt 33a

90004:001:0028 Aruvälja

90004:001:0029 Triigi metskond 80

90004:001:0030 Lubjaahju

90004:001:0031 Puukooli tn 2

90004:001:0032 Risuale

90004:001:0033 Aru tn 11

90004:001:0034 Tartu mnt 31

90004:001:0035 21 Rakvere-Luige tee

90004:001:0036 Tartu mnt 29

90004:001:0037 21 Rakvere-Luige tee

90004:001:0038 Tartu mnt 32

90004:001:0039 21 Rakvere-Luige tee L1

90004:001:0040 21 Rakvere-Luige tee L21

90004:001:0041 Ao

90004:001:0043 Triigi metskond 25

90004:001:0044 21 Rakvere-Luige tee L41

90004:001:0045 Triigi metskond 23

90004:001:0046 21 Rakvere-Luige tee L28

90004:001:0047 21 Rakvere-Luige tee L280

90004:001:0048 Triigi metskond 24

90004:001:0049 Metsanurga

90004:001:0050 Rospussi

90004:001:0051 Metsanurga

90004:001:0052 Metsataguse

90004:001:0053 Aida

90004:001:0054 Rikkeni

90004:001:0055 Karumetsa

90004:001:0056 Kase

90004:001:0080 Aru

90004:001:0090 Aru tn 5

90004:001:0440 Rohuvälja

90004:001:0451 Künka

90004:001:0100 Triigi metskond 19

90004:001:0121 Jürna

90004:001:0122 Jürna

90004:001:0123 Jürna

90004:001:0130 Tartu mnt 27

90004:001:0141 Rohtla

90004:001:0152 Ületee

90004:001:0160 Tartu mnt 33

90004:001:0170 Aru tn 7

90004:001:0180 Aru tn 9

90004:001:0190 Tartu mnt 21

90004:001:0260 Tartu mnt 19

90004:001:0270 Tartu mnt 26

90004:001:0283 Annuka

90004:001:0284 Annuka

90004:001:0285 Annuka

90004:001:0286 Lauri

90004:001:0287 Lauri

90004:001:0290 Aromäe

90004:001:0300 Vare

90004:001:0312 Ruta

90004:001:0313 Ruta

90004:001:0314 Rahe

90004:001:0320 Rannu

90004:001:0330 Aru tn 3

90004:001:0340 Tartu mnt 24

90004:001:0351 Lubjaahju

90004:001:0352 Lubjaahju

90004:001:0370 Harri

90004:001:0460 Lahusmaa

90004:001:0470 17102 Viru-Jaagupi - Si-

muna tee

90004:001:0480 21 Rakvere-Luige tee

90004:001:0490 17101 Roela-Rahkla tee

90004:002:0001 Tartu mnt 12

90004:002:0002 Mäekalda tn 4

90004:002:0004 Tartu mnt 10

90004:002:0005 Mäekalda tn 1

90004:002:0006 Triibu

90004:002:0007 Tartu mnt 2

90004:002:0008 Madise

90004:002:0009 Madise

90004:002:0010 Sinilille tn 16

90004:002:0011 Kriipsu

90004:002:0012 Kraapsu

90004:002:0013 Kutsari

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 81

90004:002:0014 Sinilille tn 14 // Uuemõisa

90004:002:0015 Allika tn 12

90004:002:0016 Nurmenuku

90004:002:0018 Allika põik 1

90004:002:0019 Järve tn 1

90004:002:0020 Järve tn 4

90004:002:0021 Tartu mnt 5

90004:002:0025 Allika tn 36

90004:002:0029 Suuretalu

90004:002:0031 Tartu mnt 6

90004:002:0033 Roosi tn 2

90004:002:0034 Järve tn 6

90004:002:0035 Tartu mnt 18

90004:002:0037 Lauri

90004:002:0038 Seenepõllu

90004:002:0041 Mäekalda tn 17

90004:002:0042 Kannu

90004:002:0043 Laurimaa

90004:002:0044 Reinu

90004:002:0049 Mäekalda tn 15

90004:002:0050 Aru tn 1

90004:002:0051 Jänese

90004:002:0052 Sinilille tn 1

90004:002:0053 Roosi tn 8

90004:002:0054 Linnufarmi tn 4

90004:002:0055 Mäekalda tn 14

90004:002:0056 Tartu mnt 13

90004:002:0059 Tartu mnt 20

90004:002:0061 Mäekalda tn 18

90004:002:0062 Tiitsu

90004:002:0064 Pajutooma

90004:002:0065 Pajutooma

90004:002:0066 Pajutooma

90004:002:0067 Kristelle

90004:002:0069 Aru tn 10

90004:002:0071 Aru tn 10a

90004:002:0075 Saaramaja

90004:002:0078 Mäekalda tn 23

90004:002:0082 Toombu

90004:002:0085 Mäekalda tn 6

90004:002:0090 Allika tn 28

90004:002:0092 Tartu mnt 11

90004:002:0098 Tartu mnt 11c

90004:002:0099 Roosi tn 1

90004:002:0100 Jürgensoni

90004:002:0101 Tartu mnt 11d

90004:002:0102 Tartu mnt 11e

90004:002:0103 Tartu mnt 11b

90004:002:0104 Tartu mnt 14a

90004:002:0105 Põikliku

90004:002:0109 Triigi metskond 90

90004:002:0110 Priidu

90004:002:0111 Tartu mnt 1a

90004:002:0112 Laksi

90004:002:0113 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0114 Tartu mnt 9

90004:002:0115 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0116 Tartu mnt 7

90004:002:0117 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0118 Priidu

90004:002:0119 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0120 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0121 Sinilille tn 1a

90004:002:0122 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0123 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0124 Jürna

90004:002:0125 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:0127 Uus tn 2

90004:002:0129 Aida tn 19

90004:002:0132 Tagala

90004:002:0133 Pesapaiga

90004:002:0134 Põllunurga

90004:002:0135 Tamme

90004:002:0136 Nirgi

90004:002:0174 Juhkami

90004:002:0180 Sinilille

90004:002:0190 Moorioja

90004:002:0211 Männi

90004:002:0220 Roosi tn 4

90004:002:0230 Allika tn 32

90004:002:0250 Roosi tn 6

90004:002:0260 Tartu mnt 17

90004:002:0270 Ööbiku

90004:002:0280 Allika tn 9

90004:002:0291 Udriku

90004:002:0300 Allika tn 8

90004:002:0311 Tartu mnt 8

90004:002:0312 Uigru

90004:002:0320 Aru tn 6

90004:002:0340 Allika tn 1

90004:002:0370 Sinilille tn 2

90004:002:0380 Sinilille tn 8

90004:002:0390 Sinilille tn 10

90004:002:0410 Mäekalda tn 12

90004:002:0420 Mäekalda tn 9

90004:002:0430 Roosi tn 3

90004:002:0440 Tüliõuna

90004:002:0450 Kuusmiku

90004:002:0460 Allika tn 3

90004:002:0481 Latika

90004:002:0482 Latika

90004:002:0500 Tartu mnt 14

90004:002:0510 Aru tn 2

90004:002:0520 Tartu mnt 22

90004:002:0530 Maie

90004:002:0540 Allika tn 26

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 82

90004:002:0550 Mäekalda tn 16

90004:002:0570 Mäekalda tn 2

90004:002:0580 Allika tn 20

90004:002:0590 Mäekalda tn 5

90004:002:0600 Allika tn 22

90004:002:0610 Tartu mnt 4

90004:002:0620 Mäekalda tn 3

90004:002:0631 Allika tn 34

90004:002:0632 Merede

90004:002:0651 Aida tn 17

90004:002:0652 Aida tn 12

90004:002:0660 Allika tn 24

90004:002:0680 Mäekalda tn 19

90004:002:0720 Allika tn 38

90004:002:0730 Järve tn 2

90004:002:0740 Mäekalda tn 10

90004:002:0750 Sinilille tn 6

90004:002:0760 Sinilille tn 4

90004:002:0770 Roosi tn 5

90004:002:0780 Tartu mnt 11a

90004:002:0810 Viru alajaam

90004:002:0820 Järve tn 3

90004:002:0840 Linnufarmi tn 4a

90004:002:0870 Palkmetsa alajaam

90004:002:0880 Oja

90004:002:0890 Roosi tn 7

90004:002:0900 Aru tn 4

90004:002:0911 Viru farm

90004:002:0912 Viru farm

90004:002:0920 Vihmanni

90004:002:0931 Kruusamäe

90004:002:0932 Kruusamäe

90004:002:0933 Rukkilille

90004:002:0934 Rukkilille

90004:002:0940 Mäekalda tn 8

90004:002:0951 Allika tn 16

90004:002:0952 Allika tn 9a

90004:002:0960 Mäekalda tn 11

90004:002:0972 Allika tn 14a

90004:002:0990 Sepa

90004:002:1002 Rohuvälja

90004:002:1040 Mäekalda tn 21

90004:002:1050 Aru tn 12

90004:002:1060 Allika tn 18

90004:002:1071 Saare

90004:002:1072 Saare

90004:002:1090 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:1100 17101 Roela-Rahkla tee

90004:003:1640 21 Rakvere-Luige tee

90004:002:1110 17101 Roela-Rahkla tee

90004:003:0139 Jürna

90004:003:0147 Röstleri

90004:003:0150 Antoni

90004:003:0179 Robi

90004:003:0420 Allika tn 30 // Tõnu-Lauri

90004:003:0520 Soonuka turbaraba

90004:003:0640 Paasvere metskond 31

90004:003:0650 Paasvere metskond 30

90004:003:0860 Veinmanni

90004:003:0911 Männiku

90004:003:0912 Männiku

90004:003:1010 Pajupuu

90004:003:1080 Lingi

90004:003:1210 Mihkelsoni

90004:003:1230 Allika tn 11 // Jürgensoni

90004:003:1240 Allika tn 13

90004:003:1330 Piibelehe

90004:003:1600 Tiitsu

90101:001:0001 Maavitsa

90101:001:0002 Sandiväsitaja tee

90101:001:0003 Mardi

90101:001:0004 Maavitsa

90101:001:0108 Kivipõllu

90101:001:0130 Paasvere metskond 157

90101:001:0133 Utsali

90101:001:0141 Aida tn 21

90101:001:0142 Kasepõllu

90101:001:0143 Peru

90101:001:0160 Martinsi

90101:001:0161 Männiokka

90101:001:0196 Vaarika

90101:001:0198 Orava

90101:001:0201 Tartu mnt 35

90101:001:0225 Pohla

90101:001:0245 Kongi

90101:001:0246 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0247 Lehtmetsa

90101:001:0248 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0265 Sireli

90101:001:0326 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0327 Triigi metskond 29

90101:001:0372 21 Rakvere-Luige tee L2

90101:001:0373 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0377 Kaksiku

90101:001:0378 Karukäpa

90101:001:0379 Rahkla-Väljaotsa tee

90101:001:0386 Männisalu

90101:001:0387 Lepasalu

90101:001:0405 Ees-Reimani

90101:001:0406 Põlluotsa

90101:001:0410 Viinavabriku

90101:001:0427 Veski

90101:001:0428 Veskimetsa

90101:001:0449 Kammi

90101:001:0499 Nurme

90101:001:0521 21 Rakvere-Luige tee L3

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 83

90101:001:0529 Kanala tee 6

90101:001:0538 Intsu

90101:001:0547 Rajaküla tee J1

90101:001:0553 Teevahe

90101:001:0571 Raja-Kongi

90101:001:0578 Kolmnurga

90101:001:0587 Vanavälja

90101:001:0597 Aida tn 15

90101:001:0603 Väike-Nurme

90101:001:0638 Kanneli

90101:001:0644 Jäägi

90101:001:0659 Alekvere tee 4

90101:001:0685 Vööthuule

90101:001:0744 Allee tee 16

90101:001:0745 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0740 Männiku

90101:001:0741 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0746 Pilli

90101:001:0747 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0748 Pillimetsa

90101:001:0749 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0755 Männi

90101:001:0756 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0801 Paemurru-Taka

90101:001:0788 Madise

90101:001:0789 21 Rakvere-Luige tee

90101:001:0796 Nisu

90101:001:0797 Nisuotsa

90101:001:0800 Maarja

90101:001:0865 Sipsaka

90101:001:0866 Siiliokka

90101:001:0869 Aru tn 8

90101:001:0870 Kõrtsivälja

90101:001:0968 Rahkla-Väljaotsa tee

90101:001:0877 Tartu mnt 16

90101:001:0878 Tartu mnt 14b

90101:001:0937 Keskaru

90101:001:0938 Arupõllu

90101:001:0969 Saueaugu

90101:001:0970 Saueaugu

90101:001:0971 Muuluka

90101:001:1015 Tartu mnt 1

90101:001:1016 Jürna

90101:001:1057 Palukobriku

90101:001:1066 Seene

90101:001:1067 Puraviku

90101:001:1099 Taga-Reimani

90101:001:1100 Taga-Reimani

90101:001:1101 Käoraamatu

90101:001:1113 Valeliku tee 11

90101:001:1114 Pääsusilma

90101:001:1115 Valeliku tee L4

90101:001:1146 Mäekalda tn 13a

90101:001:1147 Mäekalda tn 13

90101:001:1148 Mäekalda tn 7

90101:001:1156 Kuusekäbi

90101:001:1157 Kuusevaigu

90101:001:1161 Veski

90101:001:1162 Veskimäe

90101:001:1163 Käbi

90101:001:1164 Männi

90101:001:1165 Rohu-Arumetsa tee

90101:001:1166 Rohu-Arumetsa tee

90101:001:1169 Vallseljaku

90101:001:1170 Allika põik 2

90101:001:1175 Tähe

90101:001:1176 Tähemaa

90101:001:1177 Reineri

90101:001:1178 Kivitaguse

90101:001:1181 Liivojapõllu

90101:001:1182 Taga-Liivoja

90101:001:1183 Väike-Liivoja

90101:001:1198 Ees-Nurme

90101:001:1199 Taga-Nurme

90101:001:1208 Tartu mnt 15

90101:001:1209 Nõmme

90101:001:1245 17101 Roela-Rahkla tee L1

90101:001:1265 Valeliku tee 13

90101:001:1266 Siniõllu

90101:001:1267 17101 Roela-Rahkla tee

90101:001:1268 Allika põik 3

90101:001:1269 Allika põik 5

90101:001:1328 Peetri

90101:001:1329 Peetri

90101:001:1331 Rahkla-Väljaotsa tee

90101:001:1332 Allika tn 14

90101:001:1333 Soone

90101:001:1378 Arupõllu

90101:001:1379 Arumetsa

90101:001:1380 Arulaane

90101:001:1381 Aruvälja

90101:001:1444 Valeliku tee L5

90101:001:1445 Valeliku tee 5

90101:001:1446 Ülasepõllu

90101:001:1447 Ülase

90101:001:1448 Ülasemetsa

90101:001:1552 Allika tn 10

90101:001:1553 Sõõne

90101:001:1587 Rohu-Arumetsa tee

90101:001:1604 Tõrvapõllu

90101:001:1605 Tõrvamäe

90101:001:1607 Kaasiku

90101:001:1608 Kuusiku

92601:001:0028 Triigi metskond 147

92601:001:0130 Lipstu

92601:001:0338 Võsavillemi

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 84

92703:001:0032 Rogi

92702:003:0210 Haavakannu looduskait-

seala 1

92703:001:0004 Üksiku

92703:001:0031 Männioksa

92703:001:0016 Ristimetsa

92703:001:0043 Rohu

92703:001:0080 Triigi metskond 78

92703:001:0093 Väljavahi

92703:001:0103 Pärteli

92703:001:0113 Palli

92703:001:0198 Triigi metskond 204

92703:001:0199 Triigi metskond 205

92703:001:0233 Uus-Kiltre

92703:001:0239 Kaku

92703:001:0241 Ööbiku

92703:001:0260 Jaani

92703:001:0280 Liivaku

92703:001:0330 Kivila

92703:001:0340 Jakobi

92703:001:0380 Tänava

92703:001:0402 Sipremaa

92703:001:0421 Pikavälja

92703:001:0422 Pikametsa

92703:001:0430 Pähklamäe

92703:001:0482 Kivilo

92703:001:0490 Kivikalmu

92703:001:0512 Pällo

92703:001:0522 Kristjani

92703:001:0562 Krassi

92703:001:0580 Aaviku

92703:001:0650 Rutikvere

92703:001:0661 Pihlaka

92703:001:0662 Pihlaka

92703:001:0672 Paemurru

92703:001:0682 Sihi

92703:001:0690 Maantee

92703:001:0700 Ugaste

92703:001:0740 Pärna

92703:001:0770 Kasetalu

92703:001:0780 Orguse

92703:001:0800 Villemi

92703:001:0871 Küüni

92703:001:0872 Küüni

92703:001:0880 Lagendiku

92703:001:0890 Lillaka

92703:001:0900 Apandiku

92703:001:0962 Vilo

92703:001:1040 Lehtmetsa

92703:001:1110 Tänavääre

92703:001:1180 Kaevu

92703:001:1200 Juhani

92703:001:1220 Lepikumetsa

92703:001:1273 Hansu

92703:001:1323 Listi

92703:001:1330 Viina

92703:001:1400 Kase

92703:001:1470 Mardi

92703:001:1512 Söödimetsa

92703:001:1560 Tiigiotsa

92703:001:1860 Nurga

92703:001:1950 Kuninga

92703:001:1983 Meineri

92703:001:1993 Jaagu

92703:001:2033 Käru

92703:001:2093 Reinu

92703:001:2111 Talvise

92801:001:0034 Siisikese

92801:001:0879 Mustika

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 85

Joonis 7.1.Katastriüksuste, mille omanikud kaasatakse, skeem.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 86

8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdo-

kumendi ja KSH protsessiga seotud osapooled

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. Tabelis 8.2. on esitatud info

strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamisega seotud osapoolte osas. Vastava

tabeli all on kirjeldatud ka KSH ekspertrühma kooseisu.

Tabel 8.1. KSH ja DP etappide läbiviimise orienteeruv ajakava.

Jrk

nr Tegevus

Tööde teostamise aeg

(mitte hiljem kui)

1 DP ja KSH algatamine 14.08.2025

2 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu koostamine Aprill - juuni 2026

3 PlanS § 81. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepa-

nekute küsimine ja ettepanekute saamine Juuli – august 2026

4 Laekunud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel DP lähteseisu-

kohtade ja KSH programmi täiendamine September 2026

5 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esita-

tud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel

September - oktoober

2026

6 DP ja KSH aruande eelnõude koostamine, sh uuringute valmimine

juuli 2027

Oktoober 2026 – septem-

ber 2027

7

PlanS § 82. kohase avaliku väljapaneku teavituse korraldamine.

(teade peab olema ilmunud 14 päeva enne avaliku väljapaneku al-

gust) koostöös planeeringu koostamise korraldajaga

Oktoober 2027

8 PlanS § 82. kohane DP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek

Oktoober – november

2027

9

Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele

põhjendatud seisukohtade koostamine arvamuste kohta ja nende

esitamine

Detsember 2027

10 PlanS § 83. kohane avalik arutelu Detsember 2027

11 PlanS § 84. kohane DP ja KSH korrigeerimine arutelu tulemuste

alusel Jaanuar 2028

12 PlanS § 85. kohane kooskõlastamine ja arvamuste küsimine; esita-

mine PlanS § 86. kohaseks vastu võtmiseks Veebruar 2028

13

PlanS § 86. kohane vastu võtmine Väike-Maarja Vallavolikogu

poolt. Selle etapiga lõppeb üldjuhul KSH etapp DP menetluses, kuid

jätkub veel DP menetlus

Märts 2028

14 PlanS § 87. kohane DP avalik väljapanek koos eelneva teavitami-

sega Mai - juuni 2028

15 PlanS § 88. kohane avalik arutelu Juuni 2028

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 87

Jrk

nr Tegevus

Tööde teostamise aeg

(mitte hiljem kui)

16 PlanS § 89. kohane DP paranduste sisse viimine & info avaldamine Juuli 2028

17 PlanS § 90. kohane DP heakskiitmine ja DP vallale kehtestamiseks

esitamine August 2028

18 PlanS § 91. DP kehtestamine September 2028

Tabel 8.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled.

Osapool Asutus Aadress Kontaktandmed

Planeeri-

misprot-

sessi kor-

raldaja

Vinni Vallava-

litsus

Tartu mnt 2, Pajusti

alevik, Vinni vald,

46603, Lääne-Viru-

maa

Üldtelefon: 325 8650; vallavalitsus@vinni-

vald.ee

Kontaktisik: Raido Tetto, tel: 325 8661, e-post:

[email protected]

Huvitatud

isikud

TMV Green

OÜ,

Sustainable In-

vestments OÜ,

TMV Green OÜ:

Meistri tn 16, Haa-

bersti linnaosa,

13517 Tallinn

Sustainable Invest-

ments OÜ: Veski-

posti tn 2, Kesk-

linna linnaosa,

10138 Tallinn

TMV Green OÜ kontaktisik: Indrek Aps (Toot-

misjuht). Tel: +372 5126226; e-post:

[email protected]

Sustainable Investments OÜ kontaktsisikud:

Liisi Hallikma (Planeeringute ja operatsioonide

direktor). Tel: 5334 5500, e-post:

[email protected];

Oliver Zereen (Arendusdirektor). Tel: 5666

3429. e-post: oliver.zereen@sustainableinvest-

ments.ee

DP koos-

taja

AB Artes Ter-

rae OÜ

Küütri tn 14, Tartu

51007

Kontaktisik: Heiki Kalberg, tel: 509 1874, e-

post: [email protected]

KSH läbi-

viija

OÜ Alkranel Riia 4, Tartu 51004 Kontaktisik: Alar Noorvee, tel: 554 0579, e-

post: [email protected]

KSH ekspertrühma (töötab läbi mh KSH menetluse sisenduuringud, vt ptk 6) koosseis:

• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh

KSH juhtekspert; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju inimeste heaolule, tervisele

ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju elustikule, sh Natura hinda-

mine ja rohevõrgustiku toimimine;

• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist; KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele;

mõju maastikule, mõju kliimamuutustele;

• Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157); Mõju-

valdkonnad käesolevas KSHs: mõju elustikule, sh Natura hindamine ja rohevõrgustiku

toimimine, mõju inimeste heaolule ja tervisele ning varale;

• Eero Piirisalu (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas

KSHs: mõju kliimamuutustele, mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale.

• Kätlin Pitman (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas

KSHs: mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju.

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 88

Uuringute ja sisendanalüüside koostajad:

1) kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuuri koostaja (OÜ Inseneribüroo Steiger, Mar-

tin Küttim ja Anna-Helena Purre);

2) müra, varjutuse ja nähtavusanalüüsi (sh visualiseeringud) koostajad (Lemma OÜ eks-

perdid, projektijuht Piret Toonpere);

3) linnustiku uuring (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert zooloogia PhD Ants Tull).

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 89

9. Kasutatud kirjandus

Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest:

• Annan, D. Getting Your Wind Farm On The Right Footing https://www.wsp.com/en-

gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing 16.10.2019;

• Borowski, S. (2019) Ground vibrations uused by wind power plant work as envi-

ronmental pollution - use study. MATEC Web of Conferences: 18th International Con-

ference Diagnostics of Machines and Vehicles;

• Urlini, F.; Christensen, B. J.; Gupta, N. D; de Magistris P. S. (2023) Climate, wind

energy, and CO2 emissions from energy production in Denmark. Energy Economics

125, 106821;

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur (mai 2025);

• Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, 2017;

• Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi (2022) Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs;

• Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), 2019;

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017;

• Euroopa Komisjon (2021) Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta;

• Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri Vabariigi Valit-

suse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 (Redaktsiooni jõustumise kp:

31.03.2017);

• Güney, T.; Üstündağ, E. (2022) Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for

selected countries. Environ Sci Pollut Res 29, 21303–21313;

• Jakobsen, J. (2005) Infrasound Emission from Wind Turbines. Journal of low frequency

noise, vibration and active control Vol 24 No 3 145-155;

• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis. R. Kutsar jt, 2019;

• Kaffine, D. T.; McBee B. J.; Lieskovsky, J. (2013) Emissions Savings from Wind Power

Generation in Texas. The Energy Journal 34, 1;

• Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register);

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017;

• Kutsar, R.; Metspalu, P.; Eschbaum, K.; Vahtrus, S.; Sepp K. (2018) Rohevõrgustiku

planeerimisjuhend;

• Lemma OÜ (2022) Tuulepargi arendus alade P9 ja P10 detailplaneeringu keskkonna-

mõju strateegilise hindamise programm;

• Lemma OÜ (2022). Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplanee-

ringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

EELNÕU seisuga 05.07.2022;

• Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035, 2022;

• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019;

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2026;

• Meunier, M. (2013) Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The

Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 133;

Vinni valla tuuleala nr 7 (TU7) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 90

• Møller, H. ja Pedersen, C.S. (2011) Low-frequency noise from large wind turbiines.

The Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 129, 3727-3744;

• Mylläri, F.; Karjalainen, P.; Taipale, R.; Aalto, P.; Häyrinen, A.; Rautiainen, J.; Pirjola,

L.; Hillamo, R.; Keskinen J. (2017) Physiul and chemiul characteristics of flue-gas par-

ticles in a large pulverized fuel-fired power plant boiler during co-combustion of coal

and wood pellets. Combustion and Flame 176, 554-566;

• New York State Energy Research and Development Authority (NYSERDA), (2013)

Wind Turbine Noise: Current Knowledge and Research Needs;

• Rodrigues, L.; Bach, L.; Dubourg-Savage, M.-J.; Karapandža,B.; Rnjak, D.; Kervyn,

T.; Dekker, J.; Kepel, A; Bach, P.; Collins, J.; Harbusch, C.; Park, K.; Micevski, B.;

Minderman, J. (2015) Guidelines for consideration of bats in wind farm projects: Re-

vision 2014. UNEP/EUROBATS;

• Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024;

• Vinni valla üldplaneering, 2024;

• Tapa valla üldplaneering, 2022;

• V172-7.2 MW https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/V172-7-2-MW

viimati vaadatud 09.09.2024;

• Victorian Government Department of Health (2013). Wind farms, sound and health.

Techniul information.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP)

lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-

mõju strateegilise hindamise (KSH)

programm (eelnõu 08.06.2026)

Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Huvitatud isikud: Sustainable Investments OÜ

DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

DP juhtkonsultant: Heiki Kalberg (kutsetunnistused 163359 ja 222984)

KSH juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2026

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada ...................................................................................... 6

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ................................................ 12

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) ............................................. 12

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) ............................ 12

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) . 12

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus ................................................................................... 12

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022)

14

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) .................................. 15

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ...................................................... 15

2.8. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......................................................... 17

2.9. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) .......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................... 22

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse otstarbed) 22

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ........................................................ 26

3.3. Pinnavesi .................................................................................................................. 27

3.4. Põhjavesi .................................................................................................................. 27

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ............................................... 28

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid......................................................... 40

3.7. Tuuleolud ................................................................................................................. 41

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ................................... 44

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh

mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu

45

5.1. Mõjuala suurus ......................................................................................................... 45

5.2. Mõjuallikad .............................................................................................................. 46

5.2.1. Tuulikute paigutus ............................................................................................ 46

5.2.2. Tuulikute vundamendid ................................................................................... 46

5.2.3. Montaažiplatsid ................................................................................................ 47

5.2.4. Ligipääsuteed ................................................................................................... 48

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga .................................................................... 48

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 3

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................................................... 48

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 49

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 49

5.3.3. Jäätmeteke ........................................................................................................ 50

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .... 50

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) .............................................................. 53

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik) ........................................................................................................... 53

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ....................................................... 57

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ................................. 58

5.3.9. Mõju kliimamuutusele ..................................................................................... 58

5.3.10. Kumulatiivne mõju .......................................................................................... 58

5.3.11. Riigipiiriülene mõju ......................................................................................... 59

5.3.12. Muud mõjud ..................................................................................................... 59

5.4. Natura eelhindamine ................................................................................................ 60

5.4.1. Üldteave ........................................................................................................... 60

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega ................................ 60

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 60

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad ....................................................... 61

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-

eesmärkidele ..................................................................................................................... 61

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................. 65

5.5. KSH sisu .................................................................................................................. 66

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ............................................. 68

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 71

8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga

seotud osapooled ...................................................................................................................... 79

9. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 82

Lisa 1. (ametkondlikuks kasutuseks). Kaitsealuste liikide leiualad TU8 tuuleala läheduses.

Lisa 2. Elustiku uuringute lähteülesanded

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 4

Sissejuhatus

Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast

algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planee-

ringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahen-

dada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koos-

tamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles mär-

gitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailpla-

neeringu (edaspidi DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh

inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH prog-

ramm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja KSH aruande eelnõu koostamisel.

KSH käigus hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkon-

namõju ning määratletakse meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

või soodsate mõjude suurendamiseks. KSH programmi etapis määratletakse võimalikud oluli-

sed valdkonnad (sh asjakohased mõjud), millele täpsemalt KSH aruande koostamise käigus

mõju hindama hakatakse.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS; RT I, 30.06.2023, 57) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu

koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7

sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel ÜP menetlemisele

ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. Nt nõuded keskkonna-

mõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KSH programm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2

(KeHJS; RT I, 28.09.2023, 10) kohaselt:

1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeeri-

misdokumendi iseloomust ja sisust;

2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeeri-

misdokumentidega;

4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esine-

mise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegi-

lise planeerimisdokumendi vastu;

7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise aja-

kava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4

punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milli-

seid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 5

9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse

§ 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud

isikute ja asutuste esitatud seisukohti.

Seejuures saab p 9 andmed esitada pärast nimetatud isikute käest seisukohtade küsimist.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 6

1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus,

eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse la-

hendada

DP koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Vinni Vallavolikogu 14.08.2025 otsusega nr 34

„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU8“ on

algatatud DP ja selle KSH koostamine tuulepargi planeerimiseks ning arendajatel (Kersti Malm

ja Väino Malm, Sustainable Investments OÜ) on huvi üldplaneeringu kohastele tuuleenergia

tootmiseks põhimõtteliselt sobivatele alale nr 8 tuulepargi ehitamiseks.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb omakorda Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Ener-

giamajanduse arengukava (ENMAK 2035) (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on

seatud eesmärgiks energiajulgeoleku tagamine, energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine ja

energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine.

DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitami-

seks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõi-

gus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Tuuleala nr. 8 suurus on u 274 ha. Planeeringuala hõlmab Aruküla ja Rünga küla (Joonis 1.1).

Koos DP-ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkon-

namõju strateegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute teostamisega.

Vinni valla üldplaneeringus oli tuuleenergeetika arendusala TU8 piire määrates arvestatud

EELISesse kantud metsise elupaigast 1000 m puhvrit. Vinni valla tuuleala nr TU8 detailpla-

neeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamise

algetapis selgus, et tuuleala TU8 piire peab vähendama lähtuvalt metsise kaitse vajadusest.

Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühingust (EOÜ) on arendajale Sustainable Investments OÜ esi-

tanud 26.09.2025 eksperthinnangu, mille kohaselt oleks Vinni valla üldplaneeringuga määra-

tud tuuleala nr TU8 ulatust vajalik kärpida. EOÜ arvestas vajadust vältida negatiivse mõju

ulatumist Haavakannu looduskaitsealale, mille peamine ja ainus kaitse eesmärk lindude osas

on metsise kaitse. Selleks puhverdati EOÜ eksperthinnangus Haavakannu looduskaitseala vä-

lispiiri 850 m puhvriga.

EOÜ antud ekspertarvamuse kohaselt ei ole olemasolevate andmete põhjal piisav lähtuda üks-

nes EELISesse kantud metsise elupaiga piiridest ja nendele määratud puhveralast. EOÜ koos-

tatud hinnangu kohaselt näitavad hilisemad metsisevaatlused, et metsised kasutavad piirkonnas

ka alasid, mis jäävad EELISesse kantud elupaigast ja selle 1000 m puhvrist välja. Seetõttu ei

kirjelda EELISesse kantud elupaikade piirid selles piirkonnas metsise tegelikku elupaigakasu-

tust piisava kindlusega. Samuti ei saa EOÜ hinnangul ala sobimatust metsisele tõendada üksnes

metsise elupaigamudeli põhjal, sest Haavakannu ja laiemas Raeküla piirkonnas kasutavad met-

sised ka liigile ebatüüpilisi või mudeli järgi madalama sobivusega elupaiku (metsised kasuta-

vad piirkonnas liigile ebatüüpilisi elupaiku, mille sobivust on mudeli („Prioriteetsed ja kaitset

vajavad metsise elupaigad Eestis“ (Leivits, 2021) järgi hinnatud vahemikku 0-50%).

Nt Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergeetika arendamiseks täienda-

vate alade kaardistamine“ raames teostatud linnustiku uuringu (riigihanke (viitenumber

265181) „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks (Keskkonnaagen-

tuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala) (töövõtuleping nr 4-5/23/22) lõpparuanne.

Eesti Ornitoloogiaühing, 2024) kohaselt tehti Väike-Maarja – Vinni uuringualal metsise kohta

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 7

32 vaatlust, s.h. 22 vaatlust pesitsusajast. Enamasti vaadeldi 1 isendit, maksimaalne vaadeldud

lindude arv oli 2 isendit. Valdavalt oli vaatlused tuuleenergeetika alast TU8 lääne suunas.

Seega tuuleenergeetika arendusala TU8 detailplaneeringu koostamisel tuleb vältida sellise pla-

neeringulahenduse kujunemist, millega võiks kaasneda negatiivne mõju kaitseala kaitse-ees-

märgile (eeskätt metsisele).

Tuuleala nr 8 puhul on oluline arvestada ka sellega, et metsise elupaigakasutust võivad mõju-

tada mitte ainult otsene elupaiga hõivamine, vaid ka tuulikute lähedusest tulenev häiring ja

ruumiline vältimiskäitumine. EOÜ hinnangus on viidatud Taubmann et al (2021) Rootsi and-

mete põhjal tehtud tööle, mille põhjal võib metsise elupaigakasutus väheneda kuni ligikaudu

865 m kaugusel lähimast tuulikust. Sellest tulenevalt on EOÜ teinud ettepaneku, et rakendada

Haavakannu looduskaitsealast ida suunas 850 m puhvrit, mis on ettevaatuspõhimõttest lähtuv

meede, mille eesmärk on vähendada riski, et tuulikute kavandamine mõjutab negatiivselt kait-

seala metsiseasurkonda ja sellega seotud elupaigakasutust.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud Vinni valla tuuleenergeetika arendusala TU8 arendami-

seks sobiva ala vähendamine selliselt, et edasises detailplaneeringus ei kavandata tuulikuid

Haavakannu looduskaitsealale liiga lähedale.

Taubmann et al (2021) töö kohaselt näitas kuues Euroopa uuringupiirkonnas kaudne kaardis-

tamine, et metsise poolt ala kasutamine oli seda väiksem, mida lähemal see tuulikule asus.

Sarnast efekti täheldati jälgitavate lindude ressursivaliku puhul Rootsis. Mõlema meetodi jaoks

oli võimalik määrata kauguse lävi, kui metsis kasutas alasid vastavalt kuni 650 m ja 865 m

kaugusel tuulegeneraatoritest vähem intensiivselt kui kaugemal asuvatel aladel.

Kuna detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise prog-

rammi etapis ei määrata veel lõplikku tuulikute arvu, paiknemist, kõrgust, nähtavust, mürataset,

varjutust ega juurdepääsuteede täpset lahendust, kasutatakse edasises detailplaneeringu

protsessis 750 m puhvrit Haavakannu looduskaitseala piirist ida suunas esialgse konser-

vatiivse detailplaneeringus tuulikute ja taristu paigutamise tööpiirina. See vähendab tuu-

leenergeetika arendusala TU8 pindala juba märgatavalt, kuid jätab võimaluse hinnata edasises

töös täpsemalt, kas konkreetse tuulikute paigutuse lahenduse puhul on mõju välditav, või on

vajalik siiski 850 m puhvri rakendamine.

Selline lähenemine võimaldab jätkata tuuleenergeetika arendusala TU8 planeerimist ulatuses,

kus metsise kaitse-eesmärgile avalduva olulise negatiivse mõju risk on minimeeritud, ning loob

eeldused planeeringulahenduse edasiseks kujunemiseks keskkonnakaalutlustega kooskõlas.

750 m puhvri kasutamine lähteseisukohtades ei tähenda, et metsisele avalduv mõju oleks sellest

kaugusest alates automaatselt välistatud. Detailplaneeringu ja sellega seotud mõjude hindamise

käigus täpsustatakse tuulikute võimalikku paiknemist, arvu, tehnilisi näitajaid, nähtavust,

müra- ja varjutustingimusi, juurdepääsuteede lahendust ning nende koosmõju metsise elupai-

gakasutusele. Kui edasised hinnangud näitavad, et kavandatav lahendus võib siiski avaldada

Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärgile ebasoodsat mõju, tuleb planeeringulahendust

täiendavalt korrigeerida, sealhulgas kaaluda suurema puhvri või täiendavate välistusalade ra-

kendamist.

Seetõttu on edaspidi LS ja KSH programmi dokumendis lähtutud metsise tõttu vähenda-

tud piiridega arendatavast alast (arvestades 750 m puhvrit Haavakannu looduskaitseala

piirist ida suunas) ja erinevate potentsiaalselt mõjutatavate objektide kaugused on kir-

jeldatud juba vähendatud alast, mitte kogu Vinni valla üldplaneeringu kohase tuuleener-

geetika arendusala TU8 piiridest.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 8

Tulenevalt reaalselt planeeringus kasutatava ala vähenemisest jääb edasisest planeerin-

gualast välja Kersti Malm ja Väino Malm poolt taotletud Arukülas Poolaru ja Taevakivi

katastriüksuste maa-ala.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht Vinni vallas. Valla piir on musta joonega, küla piir punase

joonega, lilla pindobjektiga on märgitud Vinni valla ÜP järgi määratud perspektiivsed tuuleenergia aren-

dusalad, sh käsitletava tuuleenergia arendusala (Vinni tuuleala nr 8 ja selle vähendatud osa, millele on

rakendatud 750 m puhver Haavakannu looduskaitsealast – tumelilla ala). Alus: Vinni valla üldplanee-

ring, Maa- ja Ruumiamet, 2026.

DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark. Planeerin-

guga täpsustatakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise

alaks , sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute raja-

miseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus

ning heakorra küsimused. DP joonistel tuleb ära näidata tuulikute paiknemine, olemasolev ja

kavandatav teedevõrk, olemasolevad ja perspektiivsed elektripaigaldised, sh alajaamad ja lii-

nikoridorid ning muud energiapargi toimimiseks vajalikud rajatised, samuti perspektiivselt päi-

kesepark ning elektrienergiasalvesti.

KSH teostatakse teatud tuuleala nr 8 ulatuses, millele on rakendatud 750 m puhver Haa-

vakannu looduskaitsealast.

Tuulikute maksimaalne taotletav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 300 m. Täpne

tuulikute arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga; lähteseisukohtade staa-

diumis on eeldatav tuulikute arv kuni 6. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste

kaabelliinide võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiiv-

sed lahendused) määratakse planeerimise käigus. Tuuleparki liidetakse otse Eleringi olema-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 9

solevale 110kV liinile L065 Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile L511 Balti AJ- Aruküla.

DP koostamise käigus võib tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil pla-

neeringuala laiendada. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus,

kaasates menetlusse DP laienenud alale jäävate maade omanikud.

Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendus-

tega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandami-

seks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike huvide, kui ka

riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning klii-

mamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga.

Tuulepargi (TU8) planeerimisel peab arvestama järgmisega:

1) tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses,

on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatestseadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

2) planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist

samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadusel

ka juurdepääsuteede võrk;

3) tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuuliku-

telesobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.

Tuulikutelubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitsemi-

nisteeriumiga.

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tulebVinni tuuleala nr. 8 kohta KSH raames teostada vähemalt järgmised toimingud:

• eelvaatlused kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta;

• linnustiku ja käsitiivaliste uuring;

• mürauuring;

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele;

• modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele;

• analüüsida visuaalset mõju;

• analüüsida kaasatavate kinnistute väärtuse muutust;

• analüüsida planeeringualaga vahetult piirneval alal asuvate kinnistute väärtuse muutust.

Vinni valla tuuleala nr 8 kattub Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute alaga (Väike-Maarja-Vinni uuringuala), mille andmeid kasutatakse käesoleva töö

teostamiseks.

DP koostamise ja KSH hankedokumendi Lisas I (tehniline kirjeldus) märgitakse mh, et KSH

raames tuleb läbi viia vähemalt järgmised uuringud (kui ei saa tugineda juba olemasolevatele

kehtivatele uuringutele):

a) eelvaatlused/loodusuuringud kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku

avaldumise kohta;

b) hinnata tuleb mõju rohevõrgustiku sidususele;

c) nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivas asukohas tuulepargi kohta visualiseerin-

gud (fotomontaaž). Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi

alusel on tuulikud nähtavad ning paikneb mõni alevik või avalikult kasutatav objekt

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 10

(umbes 5 km raadiuses). Visualiseeringute sisu ja maht peab olema piisav visuaalse

mõju hinnangu koostamiseks;

d) mürauuring, mis peab sisaldama müra leviku (müratasemete) modelleerimist (müra-

kaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andme-

test ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart tuleb koostada mak-

simumstsenaariumile. Müra leviku modelleerimisel lähtuda ebasoodsatest tingimus-

test. Hinnata/modelleerida tuleb ka madalsageduslikku müra/infraheli. Lisaks anda

kvalitatiivne kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning ku-

mulatiivsele mürale (ilma mürakaardita). Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaar-

dil nii, et neid on võimalik võrrelda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda-

mise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega;

e) vibratsiooni ja selle mõju hindamine muuhulgas põhjaveele;

f) varjutuse modelleerimine/hindamine;

g) linnustiku, taimestiku ja nahkhiirte uuring;

h) kinnisvara eksperthinnang (tellitakse hanke mahu väliselt).

Punktides a), g) (kui KAUR’i RePower’ist uuringust ei piisa) ja h) nimetatud uuringud ei kuulu

käesoleva hanke mahtu ning tellitakse vastavalt vajadusele hanke mahu väliselt (vt ka ptk 6).

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko-

haselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hinda-

misel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga):

1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rän-

nuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide

olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning

hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate

mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega

ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;

2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu-

ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;

3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja ala-

dele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;

4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbi-

viimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist taga-

vatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;

5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine,

hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maa-

kasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid,

mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;

6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad

koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi

planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsini-

kuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;

7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paik-

nemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõ-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 11

just tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja

madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtus-

tele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla

välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;

8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuuliku-

teasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piir-

nevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga).

Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust

1) lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Eu-

roopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel

või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik,

on tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;

9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada

väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;

10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui sel-

leks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuule-

parkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister

või selleks volitatud asutus;

11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulea-

lasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratudas-

jaõigusega;

12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas

sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel

elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

13) DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii pdf-formaadis kui ka joonise andmekihti-

dena) planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Planeering esitatakse, kujul, mis on sobilik planeeringute andme-

kogusse esitamiseks.

DP eelnõu avalikustatakse nii elektrooniliselt valla veebilehel kui ka paberkandjal. Kõik isikud,

kes soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-posti aadressil, andes teada teadete

edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed.

DP avalikustamise ajaks peavad olema määratud ka DP elluviimiseks vajalikud tegevused.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 12

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023)

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pi-

kaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle

vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja

energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku-

maks. Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuuni-

sena välja:

• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele-

võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning va-

jadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning

teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia

tootmisel kui ka transpordikütustena.

DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas.

2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017)

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohane-

miseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindlusevaldkonna alaeesmärgiks seatud: „Klii-

mamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuve-

nergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“.

Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tu-

ginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD

hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planee-

rimiseks ning arendamiseks.

DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse juht-

mõtte rakendamisele.

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030;

2019/2025)

REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriiki-

dele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavu-

tada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad

järgmised:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste jaga-

mise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 13

• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 65%;

• energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõl-

tumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanu-

võimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuu-

leenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu

tagamisega elektrienergias.

Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030 ees-

märkide täitmisele.

2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK

2035 ja energiamajanduse korralduse seadus

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 koondab elektri-, soojuse- ja kütusemajan-

duse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tule-

viku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada

tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa

Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majan-

duskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“.

Arengukava eesmärkideks on mh soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia

tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis ning tagada ühtlasi varustuskindlus.

Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 30.06.2023, 8) §321 on sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi-

misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja

soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud

energiast.

Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine. ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on aja-

kohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse

suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni,

eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise

suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.

ENMAK 2035 (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks tagada

energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majan-

dusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti

elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta

energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele peab

tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.

ENMAK 2035 alameesmärgid on:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 14

Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate

(päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks suuren-

dada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%). Lisaks näeb

arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust 1300–1800

MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW (91 MW)

tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega taastuvener-

gia eesmärgi täitmise suunas. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321

on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest

energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab

taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.

Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide edasilii-

kumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises arves-

tuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks realistlik,

kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Sealjuures tuleb arvestada

sellega, et analüüside kohaselt suureneb oluliselt toetuste vajadus, kui mittejuhitava taastuve-

lektri osakaal kasvab elektritarbimises üle 70% piiri . Tehnoloogiate edasise odavnemise korral

toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aas-

taks puhta elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada

turupõhiselt ehk tegevustoetusteta.

Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia – va-

rustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus,

peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integ-

reeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans - Publications

Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh heit- ja kesk-

konnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on rõhutatud kütu-

sevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja päikseparkide ra-

jamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses maismaatuuleparkide lisandumise

vajadust.

Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused

ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa

energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele.

2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energia-

kava (KEKK; 2022)

Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda

kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid

pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elu-

keskkonna säilitamisesse ning parandamisesse.

Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Vinni valla suurimad kasvuhoonegaaside (edaspidi

KHG) heite sektorid põllumajandus (64%), energeetika (19%) ja transport (15%), mistõttu tu-

leks Vinni vallas senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele

lõpptarbimisest. Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste

tõttu ei vähene energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside

kasutatavus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1

alameesmärk “Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpp-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 15

tarbimises”. Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine, aitab ka edaspidi

kaasa Lääne-Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele.

2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022)

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu kavan-

damine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et energiavaja-

dus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Eelnev hõl-

mab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist. DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab

kaasa arengustrateegia eesmärkide täitmisele.

2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019)

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kest-

likku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maa-

konnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad maakonna arengut on: IT

arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastu-

mine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutu-

sed.

Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas

vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad

piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeri-

tavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad

võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid

mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist,

kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga.

Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised tingi-

mused:

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;

• kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;

• hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;

• määrata liitumiskohad põhivõrguga;

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;

• määrata juurdepääsude võimalused;

• korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+(2019) järgi jääb Vinni valla tuulealale nr 8 osaliselt

riikliku tähtsusega tugi- ehk tuumalale (

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 16

Joonis 2.1). Lähim väärtuslik maastik asub maakonnaplaneeringu kohaselt u 4,3 km kaugusel

Mõdriku-Reola1.

1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna II klassi väärtuslik maastik.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 17

Joonis 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Vinni tuuleala nr 8 vähendatud osa, millele on

rakendatud 750 m puhver Haavakannu looduskaitsealast ning rohevõrgustiku koridoride ja tugialade

asukoht. Alus: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihid (02.05.2025).

ÜP koostamisel täpsustati Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku

piire (vt ptk 2.8 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.).

Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised (siinkohal asjakohased) üldised rohelise võr-

gustiku säilimiseks ja toimimiseks kasutustingimused:

• rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toi-

mimist;

• rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja

metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa ma-

jandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;

• tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku.

Rohelise võrgustiku tuumalal kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused:

• tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse

ja toimimise;

• tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%

(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest);

• olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda

säästvana;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 18

• tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ula-

tuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajalooli-

sest asustusest.

2.8. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024)

ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad

tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Vinni valla ÜP ruumiliste arengu eesmär-

kide seas on mh ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise soodustamine ning taastuvenergee-

tika ressursside ärakasutamine.

ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna

üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses.

ÜP käigus viidi läbi puhveranalüüs, mille põhjal määrati mitmed sobivad alad tuuleparkide

rajamiseks, vältides looduskaitselisi ja inimasustusest tulenevaid piiranguid. Tuulepargid pea-

vad paiknema vähemalt 1 km kaugusel müratundlikest hoonetest, välja arvatud kokkuleppel

omanikuga, kui kaugust saab vähendada 700 meetrini. Arendusalade kogupindala on ligikaudu

3700 ha, mis võimaldab edasisel planeerimisel teha valikuid, missugustel aladel ja missuguses

mahus jätkatakse tuuleenergeetika arendamisega ning missugustel aladel saab toimuda muu

tegevus. Arendusaladel on oluline koostada detailplaneering, et tagada avalik menetlus ja kaa-

samine.

ÜP sätestab järgmised tingimused tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitami-

seks:

• üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse

ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid;

• detailplaneeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames mo-

delleeritakse ja esitatakse leevendavad meetmed mh varjutuse ja müra kohta. Keskkon-

namõju hindamise programmi tegemisel määratakse uuringute vajadus;

• detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale (va üksiktuuliku puhul) ja lä-

hialale liitumispunkti viiva elektriühenduse kavandamiseks ning juurdepääsu kavanda-

miseks. Lisaks elektrituulikute mõjudele tuleb hinnata võimalike juurdepääsuteede ja

elektrivõrguga liitumiseks vajalike õhuliinide/maakaablite rajamisega seotud mõjusid.

Edasise planeerimisprotsessi käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planee-

ringuala vähendada. Kavandatavad juurdepääsuteed ja ühendusliinid peavad olema või-

malikult vähese häiringuga nii maaomanikule kui keskkonnale;

• detailplaneeringu koostamise käigus ja ala edasisel arendamisel tuleb koostada ornito-

loogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega), kus sel-

gitatakse välja läheduses elutsevad liigid ning tuulepargi mõju nende elutegevusele.

Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib

liikide elupaiga läheduses rajada;

• detailplaneeringu koostamisse kaasatakse kõik tuulepargi eelvalikuala piirist vähemalt

1 km kaugusele jäävate kinnistute omanikud;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid põhimõtteid ja kujasid tuuli-

kute ehitamiseks. Kui riiklikult kehtestatud nõuded on leebemad üldplaneeringus esita-

tust, siis tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud nõuetest;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 19

• elektrituulikud tuleb planeerida üldplaneeringukohasele tuulepargi arendusalale (va ük-

siktuulik) selliselt, et tuuliku laba ei ulatuks üheski töötavas asendis (rajatisealune pind

väljaspoole üldplaneeringuga määratud tuulepargi arendusala;

• detailplaneeringus analüüsitakse mõju üldplaneeringukohastele puhke- ja virgestusala-

dele ning väärtuslikele maastikele igas ilmakaares;

• tuulepargi ühendusteed, kaablid ja montaažiplatsid võivad paikneda ka väljaspool

üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalasid, kui nende rajamise ja käitamisega

ei kaasne olulist ebasoodsat mõju;

• rohevõrgustikus paikneva arendusala edasisel arendamisel tuleb tagada rohevõrgustiku

sidusus ja toimimine;

• tuuleparkide ja elektrituulikute kavandamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tu-

leb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses. Või-

malusel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põl-

lumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

• detailplaneeringus tagatakse et elektrituulik ei paikneks avalikult kasutatavatele teedele

(sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) lähemal kui

1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit.

Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla-

neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et tuulik ei asuks raudtee

kaitsevööndile lähemal kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D);

• detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et need ei asuks veekogu

ehituskeeluvööndis (sh looduskaitseseadus § 38 lg 2 erisus). Oluliste põhjenduste ole-

masolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist;

• detailplaneeringu koostamisel tuleb tuulikute asukoha määramisel saavutada lahendus,

kus läbi optimaalsema tuulikute paigutusega saavutatakse parim tootmisefektiivsus ehk

vältida tuleb omandisuhetest tulenevat ebaefektiivset tuulikute paigutust (nt tuulikud

asuvad ühel kinnistul üksteisele liiga lähedal);

• tuuleparki liitumispunktiga ühendava liini kavandamisel tuleb lähtuda liini tehnilistest

parameetritest ja kehtivast õigusest, ühendusliin võib paikneda väljaspool üldplanee-

ringuga määratud eelvalikuala;

• tuulepargi ehitamisel tuleb arendajal tagada nii mobiilse side kui ka televisiooni ja raa-

dioside toimine tuulepargi piirkonnas olevatele ehitistele;

• maardlate aladele saab tuuleparki kavandada peale maavara ammendumist, kui ei ole

saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kaevandamisloaga

või kaevandamisloa taotlusega alale saab tuuleparki kavandada kaevandamisloa omaja

või taotleja nõusolekul;

• üle 30 m kõrguse elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga

ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselased tingimused.

Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal

(Vinni tuuleala nr 8 ehk TU8). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud,

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 20

kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH protsessi alga-

tamist). TU8 alal kehtivad järgmised lisatingimused edasisel arendamisel:

• Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset

ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas

mitte üle 40 dB;

• Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada metsise

mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm,

tuulegeneraatorite seiskamist.

ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse tuuleenergeetika ala lisaks rohe-

võrgustiku koridorid ja tugiala, kuid ei ole maaparandussüsteeme ega maardlaid, ala ei paikne

väärtuslikku põllumaal, veekogude ehituskeeluvööndis (joonis 2.2). Lähim Vinni valla ÜP ko-

hane väärtuslik maastik asub ca 4,5 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II).

Joonis 2.2. Vinni valla ÜP: Vinni tuuleala nr 8 vähendatud osa, millele on rakendatud 750 m puhver

Haavakannu looduskaitsealast ning selle ümbruses peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Vinni valla ÜP

kaardikihid (31.01.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• rohevõrgustiku koridorides ehitamise kavandamisel tuleb koridori alaga risti suunas

säilitada vähemalt 50 m laiune katkematu riba, kus loomad saavad takistamatult liikuda;

• rohevõrgustiku tugialades ehitamise kavandamisel tuleb tagada katkematu tugiala laiu-

seks (sh kaugus võimalikule teise hoonestatud või piiratud alani) vähemalt 100 m. Põh-

jendatud juhul (nt elustikueksperdi toetava arvamuse korral) võib katkematu tugiala

olla kitsam;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 21

• uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikus on 1

ha;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%;

• looduslikel veekogudel tuleb säilitada looduslik seisund ning vältida suuri veerežiimi

mõjutavaid tegevusi (paisude rajamine, voolusängi muutmine vms);

• rohevõrgustikku lõikava taristu (põhimaanteed, raudteed jms) rajamisel või rekonst-

rueerimisel tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid rohevõrgustiku toimivuse ja

sidususe seisukohast ning asjakohasel juhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid

(nt ulukipääsude rajamine jms).

2.9. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024)

Vinni tuuleala nr 8 (DP ala) asub küll Vinni vallas, kuid ala piirneb Väike-Maarja vallaga lääne

suunal. DP ala, mis põhineb üldplaneeringul, piirneb Väike-Maarja vallaga, aga Vinni tuuleala

nr 8 vähendatud osa, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu looduskaitsealast,ala

ei piirne Väike-Maarja vallaga (Joonis 2.3). ÜP maakasutuse kaardikihi järgi paikneb vähen-

datud Vinni tuulealaga nr 8 Väike-Maarja valla ÜPga määratud rohevõrgustiku tugialast ca 180

m kaugusel, kuid sisuliselt moodustab see tugiala ühe terviku Vinni valla ÜPs määratud rohe-

võrgustiku tugialaga. Lähim väärtuslik maastik ca 6,5 km kaugusel (Triigi-Avispea; II).

Joonis 2.3. Väike-Maarja valla ÜP: Vinni tuuleala nr 8 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste

asukoht. Alus: Väike-Maarja valla ÜP kaardikihid (02.05.2025).

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 22

• kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade kil-

lustamist;

• rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgusti-

kuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingi-

musi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

• arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hin-

damisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle eesmärki-

dest;

• rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei

muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma ro-

hevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;

• rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal

paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala2 ulatuses, va juhul, kui tarasta-

mine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest;

• rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgus-

tiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik

säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võr-

gustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib oma-

valitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest projekteerimis-

tingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest;

• raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandus-

süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevanda-

mise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine

on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidu-

suse säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP koostamise käigus rohevõrgusti-

kule avalduva mõju hindamise tulemusena (va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks

vajalike nõuete täitmiseks);

• rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja

puittaimestikuga kaetud alad;

• looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Tingimus

ei kehti mäeeraldiste teenindusmaadel ja transpordimaadel (va parklate rajamisel).

2 Määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 23

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna-

mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise

või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii

planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende

kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust.

Sõltuvalt kaugusest ja inimeste tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtu-

takse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui

saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga, kui kaugust saab vähendada 700

meetrini. Sellisel kaugusel on enamik mõjusid minimeeritud. Võttes arvesse ka võimalikku

varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas dokumentatsioonis mõjualana eelkõige kuni 3 km

tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse mh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 7 km, kuid LS ja KSH programmis

esitati liigid ja nende kaugused vastavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Näiteks I kaitseka-

tegooria liikide must-toonekure ja kaljukotka puhul on kodupiirkonna tsoon 3 ulatus 14 km,

samas kui väike-konnakotka puhul jääb tsoon 3 ulatus vaid 3,5 km. Kui I kaitsekategooria 20

km alasse jäi liik, kelle kodupiirkond on väiksem, siis allpool liiki ei märgitud – näiteks kui 20

km alasse jääb merikotka leiukoht 11 km kaugusele, kuid liigi kodupiirkonnaks on kuni 6 km,

siis liik jääb mõjualast välja (DP-ga kavandatava tegevus ei mõjuta olulisel määral liiki).

3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasu-

tuse otstarbed)

DP ala suurus on orienteeruvalt u 274 ha ja hõlmab Vinni tuuleala nr 8 eelnevalt selgitatud

ulatuses. DP koostamine kogu võimalikule alale võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava

tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute

rajamiseks õigust ei ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped arendajate ja maaomanike va-

hel.

DP ala asub järgmiste katastriüksuste maa-alal (valdavas osas on tegemist metsamaadega):

• Põlismetsa 90002:005:0083;

• Sinilille 90002:005:0340;

• Sipsaka 90002:005:0530;

• Röstleri 90002:005:0292;

• Moorimetsa 90002:005:0510;

• Prillopi 90002:005:0320;

• Jüri-Vommi 90002:005:0550;

• Hans-Vommi 90002:005:0830;

• Nirgi 90002:005:0450;

• Kura 90002:005:0680;

• Tõnu-Lauri 90002:005:0690;

• Rohtla 90002:005:1000;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 24

• Kaevu 90002:005:1030;

• Verlo 90002:005:1240;

• Lehtmetsa 90002:005:1220;

• Kongi 90002:005:1280;

• Nõo 90002:005:1360;

• Rooneti 90002:005:1340;

• Pajupuu 90002:005:0070;

• Harri 90002:005:1720;

• Ehasalu 90002:005:1570;

• Metsatalu 90002:005:1790;

• Pille 90002:005:1740;

• Okka 90002:005:1880;

• Saare 90002:005:2090;

• Kännu 90002:005:1860;

• Haava 90002:005:1202;

• Käbi 90002:005:0010;

• Männimetsa 90002:005:0028;

• Tõru 90002:005:0033;

• Sarviku 90002:005:0034;

• Kopli 90002:005:0067;

• Aru 90002:005:0035;

• Metsata 90002:005:0036;

• Juhkami 90002:005:0072;

• Lepatriinu 90002:005:0092;

• Poolaru 90002:005:0094;

• Taevakivi 90002:005:0095;

• Teele 90002:005:0097;

• Jürna 90002:005:0103;

• Täisaru 90002:005:0115;

• Veinmanni 90002:005:0121;

• Männi 90002:005:0192;

• Pohla 90101:001:0225;

• Tõru 90101:001:0023;

• Tähemaa 90101:001:1176.

DP vähendatud ala, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu looduskaitsealast, asub

järgmiste katastriüksuste maa-alal (valdavas osas on tegemist metsamaadega):

• Sipsaka 90002:005:0530;

• Röstleri 90002:005:0292;

• Prillopi 90002:005:0320;

• Jüri-Vommi 90002:005:0550;

• Hans-Vommi 90002:005:0830;

• Kura 90002:005:0680;

• Tõnu-Lauri 90002:005:0690;

• Rohtla 90002:005:1000;

• Kaevu 90002:005:1030;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 25

• Verlo 90002:005:1240;

• Lehtmetsa 90002:005:1220;

• Kongi 90002:005:1280;

• Nõo 90002:005:1360;

• Rooneti 90002:005:1340;

• Pajupuu 90002:005:0070;

• Harri 90002:005:1720;

• Ehasalu 90002:005:1570;

• Metsatalu 90002:005:1790;

• Okka 90002:005:1880;

• Saare 90002:005:2090;

• Kännu 90002:005:1860;

• Haava 90002:005:1202;

• Käbi 90002:005:0010;

• Männimetsa 90002:005:0028;

• Tõru 90002:005:0033;

• Kopli 90002:005:0067;

• Aru 90002:005:0035;

• Metsata 90002:005:0036;

• Juhkami 90002:005:0072;

• Teele 90002:005:0097;

• Jürna 90002:005:0103;

• Veinmanni 90002:005:0121;

• Männi 90002:005:0192;

• Pohla 90101:001:0225;

• Tähemaa 90101:001:1176.

Kavandatav tegevus jääb Aruküla ja Rünga küla territooriumile. Aruküla ja Rünga küla piirne-

vad põhja ja ida ning lõuna suunal Kannastiku külaga, Voore külaga, Küti külaga, Kulina kü-

laga, Lähtse külaga, Roela alevikuga, Saara külaga ja Rahkla külaga (Vinni vald). Aruküla ja

Rünga küla piirnevad läänest Raekülaga, Eipri külaga ja Avispea külaga (Väike-Maarja vald).

Tuuleala TU8 vähendatud alast, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu looduskait-

sealast, idas u 340 m kaugusel paikneb kõrvalmaantee nr 17102 (Viru-Jaagupi - Simuna tee).

Tuuleala nr 8 TU8 vähendatud alast idas u 1,3 km kaugusel asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv

elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin; AS-25) mille kaitsevöönd on vastavalt 10 m. Tuulealal

ja alast kirde suunal on nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik

ala). Lähimad külakeskuses (Aruküla ja Rünga küla) asuvad ca 2,5 km kaugusel. Lähim alevik,

Roela alevik, asub ca 5 km kaugusel idas. Rakvere linn on ca 16 km kaugusel põhjas. Alale ei

ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid. Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse

sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuealad3 ulatuvad 3 km

raadiusesse on märgitud ära Tabelis 3.1.

3 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 26

Tabel 3.1. Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) vähendatud alast, millele on rakendatud 750 m puhver

Haavakannu looduskaitsealast, 3 km raadiuses asuvad elamud (14.03.2026).

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU8-

st (m) Vinni vald

90101:001:0133 Elamumaa 100% Utsali/1 998

90002:005:1620 Maatulundusmaa 100% Pihlaka 999

90002:005:0982 Elamumaa 100% Hilda 999

90002:005:0105 Maatulundusmaa 100% Raadla 999

90101:001:0133 Elamumaa 100% Utsali 1019

90002:005:0075 Elamumaa 100% Tuksi 1152

90002:005:1381 Maatulundusmaa 100% Kullamaa 1166

90004:001:0290 Elamumaa 100% Aromäe 1246

90002:005:0152 Elamumaa 100% Musi 1299

90101:001:0865 Maatulundusmaa 100% Sipsaka 1299

90002:005:1850 Elamumaa 100% Majametsa 1344

90004:001:0420 Maatulundusmaa 100% Siidra 1451

90004:001:0049 Maatulundusmaa 100% Metsanurga 1533

90002:005:0117 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Valguse 1540

90002:005:0197 Maatulundusmaa 100% Rohtsalu 1620

90002:005:0199 Elamumaa 100% Viljaaia 1624

90002:005:0162 Maatulundusmaa 100% Laane 1778

90002:005:1160 Elamumaa 100% Saueaugu 1985

90002:005:0116 Maatulundusmaa 100% Kirsivälja 2013

90002:005:0972 Maatulundusmaa 100% Uusaru 2102

90002:005:0720 Maatulundusmaa 100% Vilu 2171

90002:005:1021 Elamumaa 100% Männi 2219

90002:005:0470 Maatulundusmaa 100% Küüni 2224

90002:005:0421 Maatulundusmaa 100% Mäe 2234

90002:005:0027 Elamumaa 100% Lubjaaugu 2274

90101:001:1131 Elamumaa 100% Allika/1 2288

90002:005:1140 Maatulundusmaa 100% Keskvälja 2305

90002:005:1640 Maatulundusmaa 100% Maidu 2363

90002:005:1821 Maatulundusmaa 100% Jüri 2371

90004:001:0351 Maatulundusmaa 100% Lubjaahju 2401

90101:001:0630 Elamumaa 100% Arumaja 2421

90101:001:0160 Elamumaa 100% Martinsi 2421

90002:005:0871 Elamumaa 100% Otsa 2452

90002:005:1300 Maatulundusmaa 100% Pastvere/1 2487

90002:005:1300 Maatulundusmaa 100% Pastvere/2 2508

90004:001:0022 Elamumaa 100% Kalevi 2552

90002:005:1800 Maatulundusmaa 100% Rida 2604

90004:001:0287 Elamumaa 100% Lauri 2610

90002:005:1800 Maatulundusmaa 100% Rida/1 2631

90004:001:0012 Elamumaa 100% Uueni 2667

90002:005:1750 Elamumaa 100% Kirsika 2693

90002:005:0155 Elamumaa 100% Maasika 2705

90002:005:0642 Elamumaa 100% Jaska 2707

90101:001:0538 Elamumaa 100% Intsu 2708

90002:005:1310 Maatulundusmaa 100% Suurekase 2754

90002:005:0119 Elamumaa 100% Koolimaja 2783

90004:001:0320 Elamumaa 100% Rannu 2790

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 27

Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU8-

st (m) 90002:005:0047 Elamumaa 100% Kreegi 2819

90002:005:1530 Elamumaa 100% Kuno 2831

90002:005:1270 Elamumaa 100% Ploomi 2855

90004:001:0024 Elamumaa 100% Matsi 2864

90002:005:0187 Elamumaa 100% Metsaääre 2874

90002:005:0066 Elamumaa 100% Pihlakase 2897

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)

DP vähendatud ala, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu looduskaitsealast, geo-

loogilise aluspõhja moodustavad peamiselt Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Varbola ki-

histu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne lubjakivi ja

Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne, liivakas, ooidne lub-

jakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000,

2026).

DP ala paikneb Pandivere kõrgustikul, maapind on merepinnast u 120-134 m kõrgusel (Joonis

3.1). DP vähendatud ala ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustavad valdavas osas Järva

kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja muna-

kad) (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1: 50 000, 2026).

DP alal puuduvad maardlad, sh taotletavad. DP alale jääb (Maa- ja Ruumiameti kaardiraken-

dus, 2026) fosforiidi prognoosvaru (Rakvere maardla, 25 plokk).

Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava tege-

vuse kinnistutel leostunud ja leetjad mullad (Ko, KI), rähk- ja klibumullad (K), gleistunud leos-

tunud mullad (Kog) (Joonis 3.2).

Joonis 3.1. Kavandatava tegevuse alal (TU8) maapinna kõrgus. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 28

Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse alal (TU8) levivad mullad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

3.3. Pinnavesi

Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maa-

parandussüsteemid. Lähim veekogu on Kunda jõgi (VEE1072900), mis jääb DP vähendatud

alast, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu looduskaitsealast, ca 5 km kaugusele

itta. Kunda jõe pikkus on 65,9 km ja valgla pindala on 533,4 km².

3.4. Põhjavesi

Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal

põhjavesi kaitsmata (vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.). Kavandatava tegevuse ala põhjaveeolusid

määravad Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) vee-

kompleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega veekihtide avamused (Maa- ja

Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026). Kavandatav tegevus paikneb Pandivere

ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

Lähimad 1 km raadiuses asuvad puurkaev (Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaart, 2026; Kesk-

konnaportaal, 2026) on järgnevad:

• PRK0005366 ̶ DP vähendatud alast, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu

looduskaitsealast, kirdes ca 0,9 km kaugusel paiknev puurkaev sügavusega 81 m; te-

gemist on Kuusikumäe (90002:005:0981) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille ehi-

tamise aasta on 1984;

• PRK0022400 ̶ DP vähendatud alast, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu

looduskaitsealast, kirdes ca 0,9 km kaugusel paiknev puurkaev sügavusega 32 m; tege-

mist on Aruküla (90002:005:0982) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille ehitamise

aasta on 2007;

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 29

• PRK0013660 ̶ DP vähendatud alast, millele on rakendatud 750 m puhver Haavakannu

looduskaitsealast, kirdes 1 km kaugusel paiknev puurkaev sügavusega 52,6 m; tegemist

on Pihlaka (90002:005:1620) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille ehitamise aasta

on 1995.

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Kavandatav tegevus (TU8) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal.

Lähimad kaitsealad (Joonis 3.2) on loode suunal, 750 m kaugusel tuulealast asuv Haavakannu

looduskaitseala (KLO1000673, pindala kokku 1912,4 ha); ida suunal ca 1,6 km kaugusel

Rünga looduskaitseala (KLO1000699, pindala kokku 409,6 ha); kirde suunal , ca 4,6 km kau-

gusel asuv Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579; pindala kokku 1629,8 ha). Lisaks

paikneb ca 4,9 km kaugusel kirdes Kulina mõisa park (KLO1200296, pindala kokku 3,1 ha) ja

ca 5,5 km kaugusel idas Roela mõisa park (KLO1200159, pindala kokku 5,4 ha).

Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 3.2) jäävad tuulealast 750 m kau-

gusele – Haavakannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha), mis kattub osaliselt

siseriikliku kaitse all oleva Haavakannu looduskaitsealaga ja ca 4,6 km kaugusel asuv

Mõdriku-Roela loodusala (RAH0000370, kogupindala 1629,82 ha), mis kattub täielikult sise-

riikliku kaitse all oleva Mõdriku-Roela maastikukaitsealaga. Lähimad Natura 2000 linnualad

on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 13,7 km kaugusele ja Tudusoo linnuala

(RAH0000119), mis jääb ca 11 km kaugusele.

DP vähendatud alale lähim püsielupaik on Lebavere-Rünga metsise püsielupaik

(KLO3000621; tuulealast ca 1 km kaugusel), sh Lebavere-Rünga metsise püsielupaiga siht-

kaitsevöönd (KLO3100729) ja Lebavere-Rünga metsise püsielupaiga piiranguvöönd

(KLO3100730). Teisi püsielupaiku pole 5 km raadiuses. Kavandatavast tegevusest ca 950 m

kaugusele jääb projekteeritav kaitseobjekt Metsavajakute looduskaitseala (EELIS kood -

183077892; pindala kokku 12589,81 ha); ca 1 km kaugusele jääb projekteeritav kaitseobjekt

Lebavere looduskaitseala (PLO1001043; pindala kokku 503,2 ha); ca 1,2 km kaugusele jääb

projekteeritav kaitseobjekt Metsaelupaikade looduskaitseala (EELIS kood 977800148; pin-

dala kokku 40622,26 ha).

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 30

Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse (TU8) läheduses paiknevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastiku-

kaitseala) ning Natura 2000 loodusalad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Haavakannu loodusala eesmärgiks4 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa

liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii-

dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik-

kad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärkideks5 on kaitsta:

1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid

liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised

metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuld-

king (Cypripedium calceolus);

4 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 5 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 118 "Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri"

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 31

4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride),

punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja

metsis (Tetrao urogallus).

Rünga looduskaitseala kaitse-eesmärk6 on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsa-

kooslusi.

Mõdriku-Roela loodusala kaitse-eesmärgiks7 on kaitsta:

• I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), lood (alvarid – *6280), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), allikad ja

allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), ro-

hunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad

– 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

• II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cris-

tatus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);

Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eesmärk8 on kaitsta:

(1) Mõdriku-Roela oosistu, mõhnastiku, karsti, allikate ja allikajärvede kaitse;

(2) elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine;

(3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

linnuliikide – laanepüü (Bonasia bonasia) ja musträhni (Dryocopus martius), kes on

ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning II kategooria kaitsealuse liigi elupaikade

kaitse;

(4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede

ja järvikute (3160)3, loodude (6280*), rabade (7110*), allikate ja allikasoode (7160),

vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja mo-

reenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

(5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liigi – pruunkaru (Ursus

arctos) ning II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Kulina mõisa park ja Roela mõisa park kaitse-eesmärkideks9 on kaitsta:

1. Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu

ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise

kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse

üksikobjektide kaitse.

2. Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogi-

lise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

6 Vabariigi Valitsuse vastu võetud 26.02.2019 määrus nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade

moodustamine ja kaitse-eeskiri“. 7Vabariigi Valitsuse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võr-

gustiku alade nimekiri“. 8Vabariigi Valitsuse vastu võetud 12.04.2007 määrus nr 104 „Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. 9 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri1"

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 32

3. Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või

õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kait-

sealuseid liike.

Sirtsi linnuala kaitse-eesmärgiks10 on kaitsta liike, mille isendite elupaiku kaitstakse: kalju-

kotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria),

teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola).

Tudusoo linnuala eesmärgiks11 on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liigi isendite elupaikasid. Lii-

gid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogal-

lus).

Kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca 500 m) ei ole vääriselupaiku.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur 14.05.2026) andmete alusel asuvad

kavandatava tegevuse alal (TU8 vähendatud ala) ja sellest 500 m raadiuses kaitstavate taime-

ja samblikuliikide leiukohad on toodud Tabel 3.1.

Tabel 3.1. Kaitsealused taime- ja samblikuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 14.05.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud

leiukoha kaugus ka-

vandatavast tuule-

pargi alast Sõrmjas tardsamblik

(Scytinium teretiusculum)

IIKLO970168540

Must limasamblik

(Collema nigrescens)

IIKLO9701658127

Kaunis kuldking (Cypri-

pedium calceolus)

II KLO9353304

149

Roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

II KLO9402256

214

Ohakasoomukas (Oro-

banche pallidiflora)

III KLO9353499; KLO9353501;

KLO9353502; KLO9353500

Alal – 191 m

Sulgjas õhik (Neckera

pennata)

III KLO9404837; KLO9404836;

KLO9402249

100 – 271 m

Pruunikas pesajuur

(Neottia nidus-avis)

III KLO9353495; KLO9353492; KLO9353496

157 – 242 m

Suur käopõll (Listera

ovata)

III KLO9353489 289 m

Harilik käoraamat (Gym-

nadenia conopsea)

III KLO9353484 496 m

Harilik kopsusamblik (Lo-

baria pulmonaria)

III KLO9702760; KLO9702762;

KLO9702758; KLO9702756;

KLO9702757; KLO9701678;

Alal – osaliselt ala – 440

m

10 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. 11 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 33

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud

leiukoha kaugus ka-

vandatavast tuule-

pargi alast KLO9702759; KLO9702761;

KLO9702745; KLO9702748

Haava-tardsamblik (Lep-

togium saturninum)

III KLO9701672 197 m

Tabel 3.1. põhjal planeeritavale alale jäävate kaitsealuste taime- ja samblikuliikide kirjeldu-

sed12 on järgmised:

• Sõrmjas tardsamblik (Scytinium teretiusculum) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang

on 4. ohualdis (20.03.2019). Peamiseks ohuteguriks on metsaraie, mis võib otseselt hä-

vitada kasvukohti, aga ka viia sobivate kasvukohtade kvaliteedi languseni (fragmentee-

rituse suurenemine). Alamasurkondade suurust võib mõjutada ka konkreetsete vanade

substraatpuude murdumine.

• Must limasamblik (Collema nigrescens) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on 3.

väljasuremisohus (21.03.2019). Kuna tegemist on metsapuudel kasvava liigiga, on pea-

miseks ohuteguriks metsaraie. Üldiseks ohuks liigi arvukusele Eestis võib pidada ka

raiest tulenevat haavikute vähenemist.

• Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 5. ohulähedane (09.10.2017). Kõige soodsamates kasvupaikades jõuab taime-

deni veerand täisvalgusest. Liiki ohustab13 metsaraie külmumata maal, eriti lageraie

elupaiga hävitajana. Puisniitude ja kadastike majandamisest välja jäämine või ülekar-

jatamine. Teede ehitus ja teede laiendamine.

• Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) on lehtsammal. Liigi ohustatuse hinnang

on 6. soodsas seisundis (07.03.2018). Rohelise kaksikhamba soodsat seisundit võivad

mõjutada metsa raiumisega seotud keskkonnatingimuste muutus, metsade kuivendus-

tööd, vanade lehtpuude raie 5 ning metsakoosluste killustumine (Rohelise kaksikhamba

kaitse tegevuskava eelnõu; K. Vellak, 2011).Ohuteguriteks on metsamajandusega kaas-

nev niiskus- ja valgusrezhiimi muutus.

• Ohakasoomukas (Oro-banche pallidiflora) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 5. ohulähedane (21.10.2017). Ohuteguriteks on raie, kuivendamine.

• Sulgjas õhik (Neckera pennata) on lehtsammal. Liigi ohustatuse hinnang on 6. soodsas

seisundis (14.09.2017). Ohutegurid on: metsaraie, vanade lehtpuude kadumine, metsa-

maastiku killustumine.

• Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: metsade lageraie koos tu-

geva pinnase kahjustusega.

• Suur käopõll (Listera ovata) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hinnang on 6. sood-

sas seisundis (10.10.2017). Liik ei ole ohustatud, kuna suudab kasvada väga erinevates

elupaikades.

12EELIS koduleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/artikkel/1389049207), 2026 13 Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava, 2015.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 34

• Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin-

nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: pool-looduslike koosluste

majandamisest välja jäämine ja seetõttu võsastumine, ka kuivendamine ja selle tagajär-

jel võsastumine.

• Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on

4. ohualdis (21.03.2019). Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade

laialehiste metsade samblikukooslustele, seetõttu on teda laialdaselt kasutatud loodus-

kaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Hoolimata h. kopsusambliku arvukatest

leiukohtadest Eestis on see liik siin siiski ohustatud, kuna (1) metsade raiering on lühem

kui 100 a, (2) ta on arvukas metsatüüpides, mis on Eestis vähem levinud või majandus-

liku surve all, (3) ning ta eelistab peremeespuid, mis on Eestis piiratud levikuga või

vähearvukad (Jüriado & Liira 2009). Lisaks on kopsusamblik tundlik õhusaaste suhtes

(eriti happelise reaktsiooniga õhusaaste suhtes).

• Haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on

4. ohualdis (22.03.2019). Peamiseks ohuteguriks on vanade haavikute ja haava-sega-

metsade raiumine. Liigi püsimajäämist leiukohtades, kus teda on vaid ühel kuni paaril-

kolmel puul, võib ohustada ka konkreetsete substraatpuude murdumine, seda iseäranis

tuulemurru ohu tõttu raiesmike servas ja metsafragmentides. Üldise ohuna asurkonnale

võib välja tuua ka metsade majandamisest tuleneva sobivate kasvukohtade vähenemise

ning fragmenteerumise. Lisaks on liik tundlik õhusaastele.

Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad lendorava (Pteromys volans) registreeritud leiuko-

had enam kui 8,7 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad käsitiivaliste leiu-

kohad (Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9108765) enam kui 9,9 km kaugusele.

Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses on nii II kui ka III kaitsekategooria linnuliikide leiu-

kohti. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses EELISe andmebaasis registreeritud asjakohased

linnuliigid on toodud Tabel 3.2, sh on esitatava kauguse määratlemisel arvestatud käsitletava

linnuliigi puhveraladega lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorral-

duskavadest ja analüüsidest (sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloo-

giaühing, Kotkaklubi, 2022).

Tabel 3.2. Kaitsealused linnuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 14.05.2026

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast Kaljukotkas (Aquila

chrysaetos)

I KLO9127703

13,1 km Karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus)

II KLO9136650; KLO9136651;

KLO9136652; KLO9136647;

KLO9136645; KLO9136639;

KLO9136500; KLO9136644;

KLO9136638; KLO9136643;

KLO9136636 Alal – 2,9 km Valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leuco-

tos) II

KLO9136467; KLO9136466;

KLO9136464; KLO9136465;

KLO9136463 206 m – 2,9 km

Metsis (Tetrao

urogallus) II KLO9102185; KLO9102182 659 m – 1,4 km

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 35

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria KR kood Lähima registreeritud leiu-

koha kaugus kavandata-

vast tuulepargi alast

Laanerähn (Picoides

tridactylus) II

KLO9136437; KLO9120358;

KLO9120359; KLO9136711;

KLO9135594; KLO9136710;

KLO9121630 772 m – 2,9 km

Händkakk (Strix ura-

lensis) III

KLO9136472; KLO9136659;

KLO9136648; KLO9136653;

KLO9136658; KLO9125353 Alal – 1 km

Musträhn (Dryoco-

pus martius) III

KLO9136460; KLO9136431;

KLO9136435; KLO9136432;

KLO9136459; KLO9120259 Alal – 1 km

Laanepüü (Tetrastes

bonasia) III

KLO9136502; KLO9136682;

KLO9136501; KLO9136673;

KLO9136674; KLO9120237;

KLO9136681 5 m – 1,4 km

Väike-kirjurähn

(Dryobates minor) III KLO9136434 184 m

Hallpea-rähn (Picus

canus) III

KLO9120370; KLO9120369;

KLO9136718; KLO9136455 508 m – 1,4 km

Õõnetuvi (Columba

oenas) III KLO9136624 1 km

Hiireviu (Buteo bu-

teo) III KLO9120239; KLO9136170 1 – 1,4 km

Tabel 3.2. põhjal jääb kavandatava elektrituuliku ümbruskonda mitmeid kaitsealuseid liike,

keda võidakse kavandatava elluviimisel mõjutada (sh häirida):

• kaljukotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L1) – lähim leiuala

asub EELIS (14.05.2026) andmete järgi u 13,1 km kaugusel. EELIS andmete järgi, läh-

tuvalt viimastest vaatlusandmetest (19.06.2024) oli 0 paar, aga varem oli 1 paar

(17.06.2021; 20.06.2022; 20.06.2023).

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) kohaselt on tsoon 1 EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elupai-

gapolügooniga ja tsoon 3 on 14 km raadius ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon

1.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) punktvaatluste tulemusel nähti kalju-

kotkast Vinni tuuleala nr.8 kirde osas.

• kakulised (karvasjalg-kakk, händkakk, kodukakk)(vt ka AK Lisa 1 joonis L2) ̶ Kar-

vasjalg-kaku lähim leiuala asub EELIS (14.05.2026) andmete järgi alal. EELIS and-

mete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (31.03.2024) oli alal 1 karvasjalg-

kaku paar. Händkaku lähimad leiupaigad jäävad samuti EELIS (14.05.2026) andmete

järgi alale. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (27.03.2024) oli

1 händkaku paar. Kodukaku ja värbkaku leiualad jäävad Vinni tuulealast nr. 8 eemale.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) kohaselt on tsoon 1 pesitsuselupaik EELISes ja tsoon 2 on vältimispuhver ümber

tsooni 1 500 m (karvasjalg-kaku), tsoon 3 ei määrata. Üle-eestilise maismaalinnustiku

analüüsis (2022) pole märgitud ära händkaku kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suu-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 36

nis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada, oluline on elupaigakasutuse muutuse

registreerimine eeluuringu ja järelseire tulemina.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi kakuliste pesitsusuuring ka-

sutades ühekordset kaardistamist peibutusmeetodil Vinni tuuleala nr 8 vaatluste käigus

ala kohal märgati nii karvasjalg-kakku kui ka händkakku, kuid vaatluste käigus ei mär-

gatud ala kohal kodukakku ega värbkakku.

Karvasjalg-kakk kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka, kodukakk, värbkakk ja

händkakk III kaitsekategooria linnuliikide hulka;

• rähnlased (laanerähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn, hallpea rähn, väike-kirjurähn) (vt

ka AK Lisa 1 joonis L3). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgi-

tud ära rähniliikide kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi

elupaikasid kahjustada.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi rähnide ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal on,

võrreldes riikliku seire andmetega, väiksemad valgeselg-kirjurähni ja suur-kirjurähni

asustustihedused, ülejäänud rähniliikidel suuremad. Sellest järeldati, et uuritud ala on

rähnide jaoks hea pesitsusala, kus tuulepargi rajamisel tuleks rähnide pesitsustingi-

muste säilitamisega arvestada.

Vinni tuulealal nr 8 asuvad KAUR uuringu järgi musträhn. KAUR uuringu järgi vaat-

lustel tuvastati mitmeid suur-kirjurähne. Laanerähni, valgeselg-kirjurähni, hallpea rähni

ja väike-kirjurähni tuvastati ala ümbruses, aga mitte TU8 alal (vaata ka EELIS andmeid

23.04.2026 seisuga). Valgeselg-kirjurähn ja laanerähn kuuluvad II kaitsekategooria lin-

nuliikide hulka, musträhn ja hallpea rähn ning väike-kirjurähn III kaitsekategooria lin-

nuliikide hulka;

• metsis (vt ka AK Lisa 1 joonis L4) – lähimad leiualad asub EELIS (14.05.2026) and-

mete järgi u 659 m ja 1,4 km kaugusel. Sh lähim mänguala 1 km kaugusel (Lebavere-

Rünga 2). EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus Lebavere-Rünga 2 mängualal

tehtud 18.04.2024, mil ei registreeritud ühtegi kukke. Eelneval vaatlusel 21.04.2018

vaadeldi 3 kukke. Lebavere-Rünga mänguala jääb vähendatud DP alast ca 2,3 km kau-

gusele. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus Lebavere-Rünga mängualal teh-

tud 18.04.2024, mil ei registreeritud ühtegi kukke. Eelneval vaatlusel 20.04.2018 vaa-

deldi ühte kukke. 1,4 km kaugusel asuva leiukoha keskmes asub Raeküla mänguala (ca

2,4 km kaugusel kavandatava tegevuse alast). EELIS andmetel on viimane kinnitatud

vaatlus Raeküla mängualalt 26.04.2020, mil vaadeldi ühte kukke.

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb tsoon 1 (prognoositud

kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond) väga väikeses osas kavandatava tuule-

pargi alale. Vinni tuulealaga nr 8 kattub osaliselt (enamus alast) metsise tsoon 2 (1 km

puhver kodupiirkondade ümber ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel).

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsist (2024) jäi metsise leiuala KLO9102182 uuri-

misalast välja. Tuuleala nr 8 kattuvat ala ei märgitud KAUR poolt tellitud uuringus

metsise kaitse vajadust arvestades tsooni, kus ei pea metsisega mõjutamisega arves-

tama;

• laanepüü (vt ka AK Lisa 1 joonis L5) – lähimad leiupaigad jäävad EELIS (14.05.2026)

andmete järgi ca 5 m kaugusel. Vinni tuulealaga nr 8 ei kattu üle-eestilise maismaalin-

nustiku analüüsi (2022) laanepüü tsoon 1 (prognoositud ja asustatud elupaigad alates 1

ha) ja tsoon 2 (tsoonile 1 lisanduv tuulepargi 500 m vältimispuhver).

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 37

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi laanepüü ühekordne kaardis-

tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal on,

võrreldes mõningate teiste KAUR uuringu uurimisaladega, kõrgem laanepüü asustusti-

hedus. Vinni tuulealal nr 8 ei asu KAUR uuringu järgi laanepüü pesitsuselupaiku. Laa-

nepüü vaatlus tulemused jäid Vinni tuulealast nr. 8 välja, siiski on alal ühe juhuvaatluse

käigus nähtud laanepüüd.

• hiireviu (vt ka AK Lisa 1 joonis L6) – lähimad leiualad jäävad EELIS (14.05.2026)

andmete järgi u 1 km kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole

märgitud ära hiireviu kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei

tohi pesitsuselupaikasid kahjustada, oluline on hukkumisriski hindamine.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) kirjeldatakse, et Väike-Maarja-Vinni

uurimisala maastikud on hiireviule sobivad. Hiireviu lennukõrguste keskmine oli 97 m

ja lennukõrguste keskväärtus 90 m. 69% lendudest toimus tuulikute poolt ohustatavas

kõrgusvahemikus. KAUR uuringu järgi jäävad hiireviu elupaigad koos pesadega Vinni

tuulealast nr 8 lõuna suunda u 2,4 km kaugusele. KAUR uuringu järgi punktvaatluse

korral nähti tuuleala nr.8 kagu osas korduvalt hiireviud. KAUR uuringus modelleeriti

hiireviu hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr 8 lähim

(põhi-) vaatluspunkt on VM_V_4 ning selle lisapunkt VM_V_4_1, milledes modellee-

ritud hiireviu hukkumissagedus (vältimismääraga 98%) oli vastavalt 0,0264 ja

0,0131isendit/a;

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi ulatub lisaks eelpool nimetatud liikide

tsoneeringutele Vinni tuulealale nr 8 väike nurk kuni 180 m suur-laukahane tsoon 3.

KAUR tellitud linnustikuanalüüsi järgi tuvastati täiendavalt järgmised linnuliigid, mis jäävad

mõjutatavasse tsooni:

• väike-konnakotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L7) – lä-

him leiuala asub EELIS (14.05.2026) andmete järgi mõju tsoonist väljas.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) märgitud väike-konnakotka tsoon 1 ja tsoon 3 jäävad eemale. Väike-konnakotka

tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 2-3,5 km raadiust

pesast, kus tuleb selgitada toitumisalade kasutamist.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuu-

leenergeetika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja-Vinni uuringuala14)

soovitatakse, et tuleb rakendada nn ohutuspuhvrit 2 km pesast (tuulikuvaba tsoon), mis

hõlmab lähimaid põllumassiive. KAUR analüüsi järgi jääb Vinni tuuleala nr 8 eelpool

nimetatud 2 km ohutuspuhvrist välja. Analüüsis tuuakse lisaks välja, et ilmselt asub

kotkapaari peamine toitumisala püsielupaigast lõunas asuvatel kultuurmaadel ja lääne

suunas asuvaid külastatakse harva. Vinni tuuleala nr. 8 kohal on punktvaatluse käigus

nähtud väike-konnakotkast;

• merikotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L8) – lähim leiuala

asub EELIS (14.05.2026) andmete järgi mõju tsoonist väljas.

Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis

(2022) ) pole märgitud ära leiukoha (KLO9134699) tsoon 1 ega tsoon 3. Merikotka

14 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 38

tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 4 km ümber tsooni

1-st puhver 2-6 km pesapunktist.

KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024)ütleb, et merikotkas on tuuleparkide ra-

jamise suhtes tundlik liik. KAUR uuringu punktvaatlused näitasid tuuleala nr. 8 kohal

merikotka liikumist. KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli meri-

kotkaste lennusagedus sisemaa kohta üsna vilgas. 78% kotkastest lendas rootorite poolt

ohustatavas kõrgusvahemikus. Keskmine lennukõrgus oli 128 m ja keskväärtus 100 m.

Arvestades erinevate linnuliikide asustustihedusi, on tuuleparkide põhjustatud merikot-

kaste suremus Euroopa röövlindude hulgas kõrgemaid (Krone & Treu, 2018). Seetõttu,

sarnaselt hiireviuga, modelleeriti KAUR uuringus merikotka hukkumissagedust Väike-

Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr. 8 lähimad vaatluspunkt on VM_V_4_1

ja VM_V_4. Vaatluspunktis VM_V_4_1 on modelleeritud merikotka hukkumissagedus

(vältimismääraga 95,8%) oli 0,1611 isendit/a. Vaatluspunktis VM_V_4 on modelleeri-

tud merikotka hukkumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0 isendit/a. Vaatluspunk-

tidest halvimad on merikotka osas VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2 ja VMV_4_1. Lee-

vendavaid meetmeid rakendades jääb eeldatav mõju alla olulise negatiivse mõju lä-

vendi.

• kanakull (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L9) – KAUR

uuring leidis, et lähim võimalik elupaik (pesa leidmata) asub u 4 km kaugusel Vinni

tuulealast nr 8, sh lähim isendi vaatlus oli tuulealal (lõuna osas). Üle-eestilise maismaa-

linnustiku analüüsi (2022) järgi on tsooni 1 arvatakse kõik kodupiirkondade tuumalad

ehk pesapunkti ümbritsevad 1 km ringraadiused. Tsooni 3 arvatakse vahemik 1-3 km

pesapunktist, kus tuleb selgitada isendite hukkumisriski. Lähimad maismaalinnustiku

analüüsi tsoon 3 alad kanakulli kohta jäävad u 1 km kaugusele Vinni tuulealast nr.8;

• teder (Lyrurus tetrix, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L10) – KAUR uurin-

gus ei registreeriti tedre punktvaatlusi Vinni tuulealal nr 8. Lähimad juhuvaatlused jäid

enam kui 800 m kaugusele. Uuringus tuuakse välja, et tedre elupaikadena vajavad tä-

helepanu eelkõige sood ja soometsad (raba, siirdesoo, madalsoo, sinika ja karusambla

kasvukohatüübid), mis puuduvad uurimisalal. Registreeritud tedre vaatluste puhul

raiesmikel ja põllumajandusmaadel on tegemist ebapüsivate elupaikadega (raiesmikel

loomulik suktsessioon, põllumajandusmaadel kultuuride vahetumine jms);

• tuuletallaja (Falco tinnunculus, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L11) –

KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal kokku 33 korda (37 isendit).

Keskmine lennukõrgus oli 54 m ja lennukõrguste keskväärtus 40 m. 38% juhtudest len-

das tuuletallaja tuulikute poolt ohustatud kõrgusvahemikus. KAUR uuringus ei vaadel-

dud tuuletallajat TU8 kohal.

Tuuletallajat peetakse liigiks, kelle hukkumissagedus tuuleparkides on kõrge. KAUR

uuringus modelleeriti tuuletallaja hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal.

Vinni tuulealale lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_4 ning selle lisapunkt

VM_V_4_1, milledes modelleeritud tuuletallaja hukkumissagedus (vältimismääraga

95%) oli vastavalt 0 ja 0 isendit/a. Kokkuvõttes järeldati, et hukkumisriski mudel en-

nustas madalat hukkumissagedust;

• rüüt (Pluvialis apricaria, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L12) – KAUR

uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli rüüt arvukas. Vinni tuuleala nr 8

kohal ei olnud rüüt nähtud.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 39

Rüüt on haudelinnuna lagerabade tunnusliik, kes käib toitumas pesitsusalasid ümbrit-

sevatel niitudel ja põldudel. Kevadel on rändepeatused harvad ja toimuvad aprillis, sü-

gisrände ajal kohatakse rüütasid augustist novembrini. Rüüta kohati uurimisalal 160

korral ja kokku loendati 12 534 isendit. Suurimas loendatud parves oli 1300 isendit

(19.04.2024). Keskmiselt oli parves 30 rüüta (keskväärtus), aga sajast ja enamast lin-

nust koosnevad parved ei olnud haruldased. Sügisel loendati u 80% lindudest ja kevadel

20%.

KAUR uuringus modelleeriti rüüda hukkumissagedust (vältimismääraga 98%), mis

Vinni tuulealale nr.8 lähimates (põhi-)vaatluspunktides VM_V_4 ning selle lisapunktis

VM_V_4_1 oli vastavalt 0,413 ja 0,0487 isendit/a. Siiski tõdeti, et hukkumisriski mu-

del on rüüda puhul kallutatud, kuna sõltus eelkõige parve suurusest ning tiirlemise pik-

kusest. Mistõttu anti soovitus, et kui tuulepark alale kunagi ehitatakse, saab hukkumis-

riski siiski võrrelda ehitusjärgse seire tulemustega ja tagantjärele hinnata, kui suur osa

linde tegelikult tuulepargi ala vältis.

• Suurkoovitaja (Numenius arquata, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L13) ̶

Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) soolindude tsoon 3 jääb tuulealast nr

8 välja. KAUR uuringu järgi jäävad Vinni tuulealast nr 8 välja suurkoovitaja elupaigad

ja tehtud punkt- ja juhuvaatlused.

Joonis 3.3. Väike-Maarja-Vinni uuringuala piiride muutmise ettepanekud, vastavalt erinevates elus-

tiku-uuringutes toodud ettepanekutele ja neil baseeruvalt ala tsoneerimisele kolmeks erineva mõjuastme

ning sellest tuleneva võimaliku tuuleenergeetika arenduspotentsiaaliga tsoonid. Oranži ovaaliga tähis-

tatud Vinni tuuleala nr 8 piirkond.

Joonisel 3.4. on punasega uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses asuvad kõrge loodus-

väärtusega objektid, mis tuleks otsesest arendustegevusest välistada. Kollasega on uuringualal

toodud see tsoon, mille ulatuses on arendustegevus tingimuslikult võimalik, kui teha lisauurin-

guid või rakendada leevendusmeetmeid, aga see ala on pigem toodud välja seetõttu, et olla

tingimuslikuks puhvriks minimaalsete mõjude ja maksimaalsete mõjudega ala vahel. Roheli-

sega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on eeldatavalt arendustegevuse mõjud

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 40

loodusväärtustele kõige väiksemad (Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardis-

tamine. Keskkonnaagentuur, 2024). Nii rohelise kui ka kollase tsooni piires tuleb tuulepargi

taristu paigutusel säilitada endiselt alale jäävad LD-elupaigatüübid ja VEP-id ning leevendada

mõjusid nahkhiirtele ja linnustikule.

Lendorav (Pteromys volans, I kaitsekategooria) – KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Len-

dorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ viidi läbi

uuringud, selgitamaks välja nendel aladel tuuleenergeetika arendamisel lendoravale toimiva

võimaliku mõju olemasolu ja ulatus, sh eesmärgiga leida alad, kus mõju on minimaalne.

Uuringu tulemusena järeldati, et Väike-Maarja-Vinni tuuleala piires (millega kattub Vinni tuu-

leala nr 8) on säilinud tugeva raiesurve tõttu väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid

puistuid, mistõttu loeti see tuuleala tuulikutele sobivaks alaks. Tuulealal ega selle ümbruses

lendorava leiukohti ei tuvastatud. Tuuleala nr 8 jääb KAUR poolt tellitud uuringu alusel tsooni,

kus lendorava esinemise tõenäosus alal on väga madal.

Nahkhiirlased (vt ka AK Lisa 1 joonis L14) (põhja-nahkhiir) – lähimad leiualad asuvad EELIS

(14.05.2026) andmete järgi u 9,9 km kaugusel, jäädes Porkuni järve ümbruskonda. Nahkhiir-

laste kodupiirkond võib keskmiselt ulatuda kuni 5 km kaugusele15. Põhja-nahkhiir on elupaiga

suhtes paindlikum, toitub sageli ka valgusallikate läheduses.

EUROBATS-i juhend (Rodrigues et al. 2014) vältida tuuleparkide rajamist metsa, eriti vanasse

laialehelisse metsa ja metsaservale lähemale kui 200 m, sest need elupaigad on nahkhiirtele

eriti väärtuslikud. Teadaolevalt on Eestis nahkhiirtele olulised vanade haabadega puistud ning

nahkhiirte arvukus kasvab puistu vanusega (Rennel 2012). Soovitatakse jälgida 200 m puhve-

rala loomist ka teistele nahkhiirtele väärtuslike elupaikade ümber, näiteks vanade puudega al-

leed, pargid, märgalad, veekogud, kus nahkhiired toituvad.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja-Vinni uuringuala16 peetakse

keskmiselt liigirikkamaks alaks, kusjuures arvukamateks liikideks olid põhja-nahkhiir ja pere-

kond Lendlane. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala nr 8 kagusuunal

paigutatud registraatori nr. 32 ja põhjasuunal nr. 31 ning edelasuunal nr. 29 abil tuvastati liike

põhja-nahkhiir, suurvidevlane, pruun-suurkõrv, hõbe-nahkhiir ning perekond Lendlane.

Vaatlusandmetest lähtuvalt anti soovitused ka eelisarendusala piiride muutmiseks, sh soovitati

eelisarendusala koosseisust jätta välja nahkhiirtele oluliseks elupaigaks keskel paikneva piir-

konna. Vinni tuuleala nr 8 jääb väljaarvatavast piirkonnast välja.

Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust

ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute

paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 8 paikneb osaliselt väikse mõjuga alal,

va tuuleala kirdes, põhjas ja loodes osas, mida loeti suure mõjuga alaks;

Metsaelupaigad ja kaitstavad taime- ning seene- ja samblaliigid – KAUR poolt tellitud

analüüsi (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi metsaelupaikade

ja neis leiduvate kaitsealuste soontaimeliikide (I ja II kaitsekategooria) ning kaitsealuste seene-

ja samblaliikide (I ja II kaitsekategooria) ja metsa vääriselupaikade inventuurid, selgitamaks

15 Lisa 1. Eesti nahkhiirlaste liigikirjeldused. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava juurde. Kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. 16 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 41

nendel nn eelisarendusaladel välja tuuleenergeetika arendamise (tuulepargi rajamise) korral

võimalik mõju ja selle ulatus inventeeritavatele liikidele ja elupaikadele ning pakkuda välja

esialgsed leevendusmeetmed ja kirjeldada vajalikku järelseiret vastavalt käesoleva lepingu li-

sadele. Vinni tuulealal nr 8 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid ega

määratud vääriselupaikasid. Metsaelupaigatüüpidest leiti tuuleala nr 8 keskosas rohurinderi-

kaste kuusikute (9050) ja vanad laialehised metsad (9020) elupaigatüüp. Samuti on uuringus

alale määratud väärtuslike metsaelupaiku, millele pole LD elupaigatüüpi määratud (tüüp 0).

Taimestik (niidud) – KAUR poolt tellitud analüüsi (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“

eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi niiduelupaikade taimestiku uuring.

Vinni tuulealal nr 8 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid. Niiduelupai-

kadest inventeeriti tuuleala nr 8 kirdenurgas pärisaruniit karbonaatsel mullal (6210) elupai-

gatüüp(kattuvus tuulealaga ca 80 m2 . Elupaigatüüp 6210 olid looduskaitseväärtusega A.

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

DP ala ei paikneb Vinni valla üldplaneeringu järgi arheoloogiatundlikul alal. Kultuurimälestisi

DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähimad kultuurimälestised paiknevad mini-

maalselt ca 2,5 km kaugusel – Ohvrikivi Ukukivi (arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik;

registri number 10936).

Kavandatava tegevuse alal paikneb järgev pärandkultuuriobjektid (Joonis 3.5):

• Rünkla heinamaad (metsaservast piirab kiviaed, heinamaa ääres kaevu koha lohk; hä-

vinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud; kaevud, karjamaakaevud, kivikünad;

EELIS ID 467254509).

Kavandatava tegevusest 500 m alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid ja minimaalne

kaugus TU8 tuulealast (Joonis 3.5):

• Piiri- ja karjatee (ajaloolised piirimärgid; objekt hästi või väga hästi säilinud; EELIS ID

-721486391) ̶ ca 350 m kaugusel;

• Karjatee (külatänavad, karjatanumad; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%; EELIS ID 124454353) ̶ ca 380 m kaugusel;

• Heinaküün (heinaküünid, kuhjalavad; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba ühe-

selt määrata tüüpi; EELIS ID -549248086) ̶ ca 480 m kaugusel.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 42

Joonis 3.4. Kavandatava tegevuse (TU8) läheduses (kuni 500 m) paiknevad pärandkultuuriobjektid.

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

3.7. Tuuleolud

IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and

energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja energia-

poliitikates)) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi (Kesk-

konnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Vinni tuuleala nr 8 ja selle ümbruses keskmine

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 43

tuule kiirus u 5,8 -5,9 m/s, (

Joonis 3.5).

Euroopa tuuleatlase17 andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas u 6,9 ± 1,7

m/s ning 250 m kõrgusel u 8,5 ± 2,3 m/s.

Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning lülitub

välja kui tuule kiirus on 25 m/s.

17 New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 44

Joonis 3.5. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus: Kesk-

konnaagentuur, 2023 (05.05.2025).

IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaardi järgi (Joonis 3.7) on Vinni tuuleala nr.

8 määratud suuremas osas kui ala 0 ehk väikse tuule kiiruse ja madala ökosüsteemi teenuste

pakkumisega ala ning vähemal määral ala 1 ehk madala tuulekiiruse ja kõrge ökosüsteemi tee-

nuste pakkumisega ala.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 45

Joonis 3.6. IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaart. Alus: Keskkonnaagentuur, 2023

(05.05.2025).

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 46

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjel-

dused

KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh null-alternatiivi).

Kuna tegemist on DP-ga, mille maa-ala on määratletud Vinni valla üldplaneeringuga tuulepargi

arendusalaks (tuulealad 8), siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väl-

jaspool antud planeeringuala.

KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alter-

natiivi, mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval te-

gevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null-

alternatiiv).

KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised:

• alternatiiv I – planeeritav tegevus;

• null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Null-alternatiivi on keskkonnamõju

hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja

protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega keskkonnamõjusid võrrel-

dakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.

Alternatiiv I – Planeeritav tegevus

Alternatiiv I korral planeeritakse Vinni valla ÜP tuulealadele nr 8 (vähendatud osale) kuni 6st

elektrituulikust tipu kõrgusega kuni 300 m (koos labadega) koosnev tuulepark või- pargid. Tuu-

lepark või -pargid koosnevad tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatis-

test (nt tuulemõõturid jm), pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st.

Alternatiivi I alamalternatiividena18 käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja eri-

nevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus.

Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühen-

damise trassikoridoride alamalternatiive. Nimetatud alamalternatiivid selguvad täpsemalt DP

ja selle KSH koostamise käigus.

0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat

tuuleparki välja ei ehitata. Vinni tuulealade nr 11 kinnistutel säilib olemasolev maakasutus.

18 Alamalternatiiv on põhilahenduse täpsustatud versioon, mis aitab otsustusprotsessis hinnata mitut võimalikku

teostusviisi sama üldise eesmärgi saavutamiseks.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 47

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemen-

did ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH

sisu

5.1. Mõjuala suurus

Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas doku-

mentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Vinni tuuleala nr. 8 vä-

hendatud ala. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas dokumen-

tatsioonis mõjualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7

km.

Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse sh aruande „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km,

II kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 10 km ja III kaitsekategooria liikide puhul

vaadeldi ala kuni 5 km, kuid käesolevas dokumendis esitati liigid vastavalt nende tegelikule

kodupiirkonnale.

Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või

muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuealad19 ulatuvad 3 km raadiusesse) koos kaugusega

Vinni tuulealast nr. 8 on märgitud ära Joonisel 5.1 (täpsem ülevaade lähimate elamutega kin-

nistute kaugusest Vinni tuulealast nr.8 leitav Tabelis 3.1).

19 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval-

või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 48

Joonis 5.1. Lähimad elamuga kinnistud Vinni tuuleala nr. 8 ja 3 km raadiuses.

Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande koostamise käigus.

5.2. Mõjuallikad

Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis sõl-

tub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside

suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja

tehnilisest lahendusest.

5.2.1. Tuulikute paigutus

Tuulikuid paigutatakse üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 roo-

tori diameetri kaugusele ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele.

Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Täpne tuu-

likute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise käi-

gus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames läbi-

viidavate uuringute tulemusi.

5.2.2. Tuulikute vundamendid

Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogi-

listele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioo-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 49

nivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gra-

vitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vunda-

mendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vun-

damendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi sü-

gavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitat-

sioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gra-

vitatsioonvundamendist (Joonis 5.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja

kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele

(Lemma OÜ 2022).

Joonis 5.2. Vundamendi tüübid (Annan 2019).

Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus.

5.2.3. Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse pe-

rioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku de-

taile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud mon-

taažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeri-

takse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku kompo-

nente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde

lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.

Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama ja

neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal montaažiplatsi kõrval.

Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad

püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised jooni-

sed näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažip-

latsi20. Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi kuju ja suuruse nõu-

ded. Kui arvestada, et Vestas V150 rootori diameeter on 150 m (st raadius 75 m) ja laba pikkus

20 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 50

73,5, siis näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja maksimaalne torni

kõrgus 169 m, siis võib järeldada, et vajalik on montaaži plats ligikaudsete mõõtmetega 90 x

50 m = 4500 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus ulatuda ka mõ-

nel juhul kuni ühe hektarini.

5.2.4. Ligipääsuteed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh

tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide

puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja

piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10

m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordiva-

jadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade

kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraa-

vide kavandamine.

Täpne ligipääsuteede paiknemine sõltub detailplaneeringu käigus kujunevast tuulikute paigu-

tusest ning avalduda võivatest keskkonnamõjudest, selle tõttu selgub ligipääsuteede paigutus

DP koostamise käigus, arvestades mh KSH tulemustega.

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga

DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maa-

kaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 laiusesse ja ühe kuni kahe meetri süga-

vusse kaevikusse. Mitme kaabli kõrvuti paigaldamisel laiused summeeruvad. Võimalik on pai-

gutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt. Kaablile tekib äärmisest kaablist mõle-

male poole ühe meetri laiune kaitsevöönd (st laius on vähemalt kaks meetrit).

Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Tuulepark on kavas

liita otse Eleringi olemasolevale 110kV liinile L065 Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile

L511 Balti AJ- Aruküla.

Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub DP koostamise käigus.

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Tuuleparkidega seonduvad mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi:

1. ehitusaegsed mõjud: tuuleparkide, kaabelliinide jm vajaliku taristu ehitamise ja raja-

mise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ja valdavalt lokaalsed ehk

ehitusalaga seonduvad, v.a ehitusmaterjalide transport;

2. kasutamise aegsed mõjud: tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häirin-

gud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjuta-

tavate objektide tundlikkusest;

3. lammutamise etapp: tuulikute eluea (u 25-30 aastat) järgne demonteerimine ja tuule-

pargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuu-

likud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Siiski saab siinkohal

nentida, et kaasaegsed tuulikud koosnevad materjalidest, mida on suures osas (Kesk-

konnaagentuuri hinnangul kuni 90%, peamiseks probleemiks on tuulikulabade ring-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 51

lusse suunamine21) võimalik taas- või korduvkasutada. Arendustegevused käivad ka

100% taaskasutatavate tuulikute osas.

5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele

Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui

ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Lähim veekogu on Kunda

jõgi (VEE1072900), mis jääb ca 5 km kaugusele itta. Tuulepargi püstitamine, kasutuselevõtt

ning sulgemine ei oma tõenäoliselt olulist negatiivset mõju pinnaveele, võttes arvesse lähimate

pinnaveekogude kaugust.

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Kavanda-

tud tegevuse alal on põhjavesi valdavas osas kaitsmata, tuuleala nr 8. Tuulealast 1 km raadiuses

on registreeritud EELIS andmete järgi kaks puurkaevu.

Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitus- ja lammutusetapis (vundamendi

rajamine ja lammutamine) või kasutusetapis. Vaiamise käigus põhjaveekihtide ja teatud kivi-

mikihtide (nt lubjakivi, graptilliitargilliidi) läbindamisel kaasneb heljumi teke ja võimalik levik

põhjavette ning põhjavee kvaliteedi mõjutamine. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui

tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda, kus põhjavesi on kergesti reostuv ja toi-

muda võib vee kvaliteedi halvenemine.22 Kasutusetapis võib vundament muuta lokaalselt põh-

javee liikumist vundamendi asukohas. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide

lekked) esinemisel.

KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus-, lammutus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja põhja-

veele eksperthinnanguna.

5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevuse käigus rajatakse tuulikute vundamente, montaažiplatse ning juurdepää-

suteid, mille rajamisel on mõju pinnasele. Vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest

tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja

KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.

DP alal ja vahetus läheduses puuduvad maardlad, sh taotletavad, mistõttu otsene mõju maard-

latele puudub. Laiemat mõju loodusressursside kasutusele, sh tuulepargi rajamiseks vajaliku

ressursside mahu ligikaudne prognoos, hinnatakse lähtuvalt piirkonna olemasolevate karjää-

ride maavaravarude piisavusest.

Vinni valla ÜP kohaselt ei jää kavandatava tegevuse alale väärtuslike põllumajandusmaid.

Seega puudub vajadus KSH käigus hinnata mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele.

21 Keskkonnaagentuur (18.09.2023): „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 22 Skepast&Puhkim OÜ. (31.12.2022). Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs.

Lõppraport.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 52

5.3.3. Jäätmeteke

Tuuleparkide jäätmeteke on seotud ehitamisaegsete jäätmetega, kasutamisaegsete hooldus-

tööde jäätmetega ja tuulikute likvideerimisega seotud jäätmetega. Tuulikute ehitamisega kaas-

nevad jäätmed on sarnased nö tavaehitusele. Kui juhindutakse kehtivast jäätmealasest seadu-

sandlusest ning teostatakse jäätmete korrektset kokkukogumist, äravedu ning käitlemist, siis ei

ole oodata jäätmetekke alast olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaagentuuri hinnangul23 on umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taas-

kasutatavad, sh metallide ümbersulatamine, betooni purustamine ja ehitusmaterjalina kasuta-

mine. Tänapäeval valmistab väljakutseid peamiselt komposiitmaterjalidest toodetud osade (sh

tuulikulabad) ringlussevõtt. Peamiseks jäätmekäitlusviisiks tuulikulabade puhul on prügilasse

ladestamine, kuid viimastel aastatel on proovitud rakendada rohkem ka ringmajanduse print-

siipe. Näiteks on võimalik labasid tükeldada ja kasutada sildade, installatsioonide, mänguväl-

jakute või hoonete (nt jalgrattavarjude) ehitamisel. Samuti on võimalik, kasutades mehhaani-

list, termo-, baro- ja/või keemilist töötlust, võtta ringlusesse labades kasutatud materjale. 2021-

2022 KiMuRa projekti raames töödeldi edukalt ümber tuulikulabad tsemenditööstuses. Inter-

reg koostööprojekti CompositeCircle (2025-2028) raames soovitakse testida uuenduslikke

komposiitmaterjalide ümbertöötlemise tehnoloogiaid ning töötada välja Läänemere riikide

jaoks ringmajanduse mudel komposiitmaterjalide töötlemiseks.

Ühe teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatunud ka võimaliku käi-

tamisaegse mikroplasti teket. Mikroplasti keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega,

mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toi-

mel kuluvad.

Täpsemalt hinnatakse jäätmetekkega seonduvat KSH aruandes.

5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tuulepargi ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra, mille mõju olulisust hinnatakse KSH läbi

viimisel eksperthinnanguga. Arvestades ehitusala kaugust elamualadest ning asjaolu, et tuuli-

kute püstitamisega kaasnev ehitusmüra ei erine oluliselt tavapärasest ehitusmürast ei ole oodata

tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevat ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala

elamualadel müra normtasemete ületamist.

Müra tekib samuti tuulikute töötamisel. Tuulikute kasutusaegsed müraallikaid võib jagada ka-

heks:

• tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

• rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Tuulikute kasutusaegne müra sõltub mh rootorilabade pöörlemise kiirusest ja tuulikulabade

pikkusest, materjalist ja disainist. Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra

vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võ-

tetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on

kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis mü-

raemissioon tuulikute töötamisel esineb.

23 Keskkonnaagentuur. (18.09.2023). „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks

muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 53

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja kesk-

konnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata-

seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks.

Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult

(teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara

WindPro ning lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuu-

leparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”).

Keskkonnaministeerium on oma 2021. a juhendmaterjalis ja seisukohtades (nt Keskkonnami-

nisteeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana

toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on ela-

mualale kehtiv alates 2002. aastast, rakenduvad sihtväärtused.“) andnud suunise lähtuda tuule-

parkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus (kohtuasi nr 3-3-1-88-15,

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15) kuni 2017. a kehtinud müraregu-

latsiooni (sotsiaalministri määrus nr 42) korral leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda

taotlustasemest (kehtivates õigusaktides võrreldav sihtväärtusega). Kuna tuulikud töötavad öö-

päevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud töös-

tusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse

(40 dB elamualadel) tagamine.

Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja infrahelil (0-

20 Hz). Inimese kõrv kuuleb tüüpiliselt heli sagedusi 20 Hz-20 kHz. Helisid, mille sagedus

jääb alla 20 Hz nimetatakse infraheliks. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille

sagedus on vahemikus 20-200 Hz. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes he-

lides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Madalsage-

duslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrge-

mate sageduste juures. Näiteks 7,2 MW tuuliku puhul, mille gondli kõrgus on 199 m, levib

modelleerimise järgi madalsageduslik müra heli tugevusega 40 dB kuni 600 m, 30 dB tugevu-

sega heli levib 1800 m ja 20 dB tugevusega heli kuni 4120 m kaugusele24.

On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees ei erine olulisel määral (Ja-

kobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi

jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infraheli, kui he-

lirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government De-

partment of Health, 2013). Uuringud on näidanud, et madalsageduslik ja infraheli ei avalda

inimesele mõju u 1 km kaugusel tuulikutest või sellest suurematel kaugustel ning infrahelitase

sellisel kaugusel on võrreldav loodusliku infrahelitasemega (NYSERDA, 2013). Eestis on ma-

dalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61

“Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”.

Nimetatud määruses onküll esitatud müra mõõtmise ja hindamisega seonduv meetod, kuid

hetkel Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedus-

liku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Samas Soomes

on vastav hindamisjuhis olemas (Ympäristöhallinnon Ohjeita 2, 2014. Modellering av buller

24 Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ) esitlus 27.01.2025 Vinni valla tuuleparkide õhtul “Tuuliku müra – selle

olemus ja levik”.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 54

från vindkraftverk). Nimetatud hindamisjuhisel põhinevast madalsagedusliku müra modellee-

ringust teiste tuuleparkide (nt Pärnumaal; Lemma OÜ, 2022) puhul on ilmnenud, et 1 km kau-

gusel tuulikutest paiknevate elamualade puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsage-

dusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Käesolevas töös ei asu kavandatava tegevuse ala

lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest.

Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui kõrg-

konstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte

tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised

peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt, sh tuuliku

pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lä-

hedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti (Alkranel

OÜ, 2023). Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei

põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori

läbimõõtu (Lemma OÜ, 2022).

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varju-

tuse kestvus arvutatakse välja kolme erineva lähenemisega:

1) halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja

tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi)

2) reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste

kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning

maapinna reljeefi infot);

3) reaalne olukord taimestikuga (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid

päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku

tööaja infot, taimkatte kõrguse infot ja hoonete paiknemise infot).

Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse oluli-

suse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitus-

test. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel on kasutatav Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste

keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate

tuulte jaotust.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooniteke labades, rootoris, mis kan-

dub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega viidud miini-

mumini, kuna see on vajalik ka juba tuuliku enda stabiilsuse tagamiseks. Maapinna vibratsiooni

korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides

on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta ot-

seselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku vundamendi jalamil). Tuulikust eemal on vibrat-

siooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Tuulikute lähialadel paikneva-

tes elamutes ei ole mõõdetud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve (Bo-

rowski, 2019). Eelnevat ja ka elamute kaugust tuulikutest arvestades ei ole ette näha tuulikute

kasutusega seoses olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna elanikke (olulise vibratsiooni

puudumine on vajalik ka tuuliku stabiilsuse tagamiseks).

Kavandatavad tuulikud ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 mõistes saasteaineid välisõhku

väljutavad objektid ehk saasteainete heiteallikad. Seega ei kaasne nende kasutamisega õhu-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 55

saastet. Ehitusaegsed mõjud on seotud ehitusmasinate liikumise ja õhusaastega, kuid need on

lühiajalised ja lokaalsed. Tuulepargi ehitamisel ja ekspluatatsioonil ei esine lõhnaheiteid.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul kasutusajal

ette näha õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna valdkondade puhul tegureid, mis

võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid

valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Küll aga käsitletakse müra ja vibratsiooni

ning varjutusega seotud mõjusid. KSH protsessi käigus viiakse läbi mürauuringud – müralevi

modelleerimine ning varjutuse modelleerimine (Lemma OÜ).

5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju)

Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusel muutuks osaliselt senise maatulundusmaa maak-

asutus tuulikute, nende montaažiplatside ning ligipääsu teede alla jääval maa-alal. Mujal saab

maatulundusmaa maakasutus eelduslikult jätkuda. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale

alale kavandatakse tuulepargi rajamist. Käesoleval hetkel on valdavalt tegemist metsamaaga.

Arvestades aga tuulegeneraatori maksimaalset võimalikku kõrgust kuni 300 m, tuleb maasti-

kuilme muutusi ja visuaalset mõju täpsemalt hinnata. Tuulikutel on märkimisväärne mõju

maastikupildile, kuna tegu on visuaalselt kaugele paistvate tehislike objektidega.

Tuuliku nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh rel-

jeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute

nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatus-

likud vaatekoridorid valdavalt puuduvad. Tuulikunähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaal-

tarkvara WindPRO vms. Reljeefi andmestikuna saab kasutada Maa- ja Ruumiameti maapinna

kõrgusmudelit täpsusega 5 m ja taimestiku andmestikuna – Maa- ja Ruumiameti taimkatte kõr-

gusmudelit. KSH protsessi käigus tehakse ligikaudu 10-15 fotomontaaži tuulikust kuni 7 km

kaugusel (Lemma OÜ poolt).

Lähim Vinni valla ÜP kohane väärtuslik maastik asub ca 4,5 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela

II). Maastikele, sh väärtuslikele maastikele avalduvat mõju hinnatakse KSH käigus eksperthin-

nanguna, lähtudes seejuures töö käigus läbiviidavast tuulikute visualiseerimise uuringust.

5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik)

Vinni ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal rohe-võrgustiku koridorid ja tugiala. Väike-

Maarja valla ÜP järgi asub Vinni tuulealaga nr 8 rohevõrgustiku tugialast ca 180 m kaugusel.

Seega on vajalik KSH aruande koostamise käigus hinnata mõjusid rohevõrgustiku toimimisele

ja sidususele.

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusa-

lustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise

(masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures

ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse vaja-

dusel tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses montaažiplatside alalt, uute ühendusteede

alustelt aladelt, 110-330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitse-

vöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raa-

damist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei

ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku maapinna projektsiooni ulatuses, sest tiiviku ulatus

jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 56

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleener-

geetika eelisarendusalade leidmiseks“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeet-

med metsaelupaikade, sh taimestiku, osas:

• Välistada esinduslikeks A või B klassi kuuluvateks metsaelupaikadeks ja/või metsa vääri-

selupaikadeks osutunud eraldustel ehitustegevus, sh teede ja trasside rajamine, tuleb lõpe-

tada ka nende metsade majandamine puidu saamiseks. Neid alasid ei tohi ümber kujundada

puisrohumaadeks. Vastavad eraldused tuleb kaitse alla võtta metsa vääriselupaikadena või

liita LD alusel rangelt kaitstavate metsaelupaikade andmekihile.

• Koos teiste loodusväärtuste andmekihtidega tuleb enne tuuleparkide ja nende taristu de-

tailplaneerimist modelleerida arendusest ja intensiivsest metsa majandamisest puutumatud

rohekoridorid, mille sõlmedeks on teadaolevad väärtuslikud niidu- ja metsaelupaigad ning

liikide leiukohad. Kui parima kvaliteediga elupaigad ja nendevaheline ökoloogiline rohe-

võrgustik toimib, on suurem võimalus, et säilib ka alale iseloomulik ohustatud elustik. Hil-

jem trasside ning ligipääsuteede kavandamisel tuleb vältida koridoride läbilõikamist. Kus

see pole võimalik, kasvatada tee servades pikaealisi valgusttaluvaid puuliike, mis ei murdu

kergelt, kuid liidavad kahel pool teed olevad metsad koridoriks. Alal on metsade koosseisu

põhjal kõige sobilikum liik selleks harilik tamm. Väike-Maarja-Vinni ala rohekoridorid

peavad eelistatult kulgema mööda endisi järjepidevate metsade alasid, sh vanade laialehiste

puudega puisrohumaad ja segametsad.

• Kui on olemas esmane arendusala detailplaneering – kuhu tuleksid tuulikud, teed või teede

laiendused ja muud tehnilised taristuobjektid – tuleb enne ehitustegevuse algust need kohad

taimestiku- ja/või samblike spetsialistil üle vaadata ning tuvastada, et alal ei ole väga ha-

ruldaste liikide elupaika. Samblike spetsialist on vaja kaasata seal, kus kasvab vanemaid

kui 20a puid.

Kaudsemalt võib tuuliku ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või

valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tava-

liselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla

oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtu-

sega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad.

Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega

kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kait-

sealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel

puudub. Täpsemad hinnangud taimestikule, sh vääriselupaikadele ja ökosüsteemidele kaasne-

vate mõjude kohta antakse KSH aruande koostamise käigus eksperthinnanguna.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ anti järgmised, siinkohal

asjakohased, leevendusmeetmed niidualade, sh taimestiku, osas:

• kui tuulikupargi rajamisega osa niiduelupaigast hävib, siis tuleb leevendusmeetmena

ülejäänud niidualal tuuliku operaatori poolt korraldada niiduala hooldus elupaika säili-

taval moel (karjatamine perioodil mai-september) või niitmine üks kord suve jooksul

peale jaanipäeva koos heina äraviimisega). Selle elupaiga-ala võrra, mis tuulepargi ra-

jatiste ja ehitiste tõttu hävis, tuleb sama uuringuala piires või mujal ümbruskonnas ope-

raatori poolt korraldada sama tüüpi niidu või selle puudumisel muud tüüpi, aga eelista-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 57

tult kõrgema looduskaitseväärtusega elupaiga taastamine ja hooldus (mõnel niidul, mis

juba ei ole varasemalt hoolduses);

• kui kuivenduskraavi rajamine on hädavajalik, siis põhimõtteliselt võib erandina kaaluda

mõju leevendamist sel moel, et kuivendav mõju ulatub vaid rajatise poolsele küljele ja

niidu poolne perv on kaetud veekindla materjaliga. Põhimõtteliselt on sellisel leeven-

dusmeetmel omakorda ebasoovitav mõju. Kui kraav on rajatud ja jääb suuremal või

vähemal määral mõjutama niisket niidukooslust, siis loodusliku pinnasega kraavi puhul

on kraav ise vähemalt mõneks ajaks refuugiumiks niidult “lahkuvatele” vähekonku-

rentsematele ja niiskemat keskkonda vajavatele liikidele. Isoleerivate kunstmaterjali-

dega kaetud kraavinõlv sellist pelgupaika enam ei paku;

• vajalikud teed ja muud objektid tuleks rajada võimalikult palju ilma kraavideta;

• kaablitrasside süvistamisel on leevendusmeetmeks, kui välja kaevatavat materjali ei se-

gata vaid eemaldatakse kihtide kaupa ̶ rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim

eraldi. Peale kaablite paigaldamist täidetakse kanalid võimalikult looduslähedaselt, es-

malt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa

varem samalt trassialalt võetud mättad;

• ehitiste- rajatiste, teenindusteede servade niitmine ei tohiks toimuda sagedamini kui

kord aastas;

• vältida tuulikupargiga seotud niidualade aastaringset tarastamist kõrgete tihedate võr-

kaedadega, mis takistaks metsloomade ja lindude liikumist, kuna sellega kaasnevad

mõjud ka niiduelustikule (seemnete levi jmt häiruvad interaktsioonid).

Loomastiku mõjud on seotud tuulikute, alajaama(de), ühenduskaablite ja juurdepääsuteede

(jäävad kasutusse ka tuulikute kasutusajal) rajamisega ning seeläbi võimalike elupaikade pin-

dala vähenemise, killustatuse ning elustiku häirimisega. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on

seotud eelkõige võimaliku müra ja varjutuse häiringuga, kokkupõrkeriskiga jms. Loomastikust

mõjutab tuulepark kõige enam lendajaid, kui tekib oht tuulikuga kokkupõrkeks, tuulik takistab

liikumist ja kaasneb tuuliku müra. Müra temaatikat on käsitletud eelnevas osas.

Täpsem info kaitstavatest loomaliikidest ja nende teadaolevate leiupaikade kaugused Vinni

tuulealast nr 8 alast, sh maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kattuvus on toodud ptk. 3.5.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuuleenergee-

tika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja–Vinni uuringuala25) järeldati:

• metsamaastikus asuvate kaitstavate linnuliikide piiritletud elupaikade hävitamine tuu-

leenergia arendamise eesmärgil on oluline negatiivne mõju ja sellest tuleb hoiduda. Soovi-

tav on elupaiku ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli rootori raadiuse ulatu-

ses;

• elupaikade hülgamine ja kasutamise vähenemine häirimise jm tuulepargiga kaasneva tõttu.

o tuulepargiarenduse mõju lindude elupaigakasutusele on enamasti negatiivne. Mõju

olulisus sõltub liigi seisundist, kaitsestaatusest, arendusala asukohast kaitstavate

alade suhtes jm. Väike-Maarja-Vinni ala puhul on olulisim mõju kanalistele. Enim

võimalikku tuulepargiarendust mõjutav liik on metsis.

25 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 58

Lisaks anti uuringus järgmisi soovitusi leevendavate meetmete kohta:

• kõik sihtliigid, aga eriti kanalised, väike-konnakotkas:

o ala tsoneeringu järgimine, tuulikuala paigutus maastikus ja ulatus;

o kaitstavate liikide teada olevate elupaikade hävitamise vältimine;

o pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse jm;

o soovitav on elupaigad ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli roo-

tori raadiuse ulatuses;

• röövlinnud (hukkumisrisk), tuulikute arvust sõltub ka teistele liikidele avalduv mõju:

o tuulikute arvu optimeerimine vastavalt hukkumisriski hinnangutele ja pesitsu-

selupaikade maastikus. Võimalusel vältida osa-aladele VMV_1, VMV_2_1,

VMV_3_2, VMV_4_1 ja Ty_3_1 arendamist;

• röövlinnud (merikotkas, aga ka väike konnakotkas, hiireviu), ka teised liigid, kellel la-

badega kokkupõrkerisk:

o Ühe tuulikulaba (osaline) värvimine mustaks;

• kanalised, ka teised liigid:

o tuulikumasti värvimine ümbritseva elupaigaga kontrastseks;

• kõik haudelinnuliigid:

o elupaiku oluliselt muutvate ehitus- jm tööde ajastamine väljaspoole lindude pe-

sitsusaega (eriti oluline raie ja tee ehituse puhul).

KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ leiti, et Väike-Maarja–Vinni uuringualal, sh Vinni tuulealal

nr 8, on väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid ning ala asub teadaolevatest

leiukohtadest liiga kaugel, st lendorava tõenäosus alal on väga madal. Tuulepargi rajamine on

lendorava vaatest lubatud, sh eraldi täiendavaid lendorava kaitseks tingimusi ei seata. Tuleb

siiski arvestada, et kuna kõik uuritud tuulealad asuvad Eesti lendorava levialas või selle vahetus

naabruses, siis võivad lendoravad ajuti sattuda ka neile, sinisega märgitud aladele. Mistõttu

juhul kui tulevikus leitakse piirkonnas lendoravat, siis tuleb enne tuulikute ja seonduva taristu

rajamist läbi viia inventuur konkreetsel planeeringualal.

Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega ar-

vestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes (Rodrigues et al. 2015). Juhend toob välja, et tur-

biine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna

see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsa-

dele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks

tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid,

nagu veekogud ja nende kaldakooslused. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põh-

jamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse (Rodrigues et al. 2015).

Sellisel juhul tuleb koha valikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest

ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahk-

hiiri vähe ja nende hukkumisrisk ning elupaiga kadu olla võimalikult madal.

KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade

leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja–Vinni uuringuala26 peetakse

keskmiselt liigirikkamaks alaks. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Analüüsis toodi

26 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 59

välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust ning alad, kus tuu-

lepargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel

nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 8 paikneb osaliselt väikse mõjuga alal, va tuuleala

kirdes, põhjas ja loodes osas, mida loeti suure mõjuga alaks. Samas tõdeti KAUR uuringus, et

kuna ka uuringu tulemused kinnitavad, et metsamaastik on nahkhiirtele oluline eluala ning tuu-

legeneraatorite püstitamiseks on lagealad nahkhiirtele ohutumad, tuleb kasutada mõjusid lee-

vendava meetmena tuulikute tööaja piiramist metsamaastikul: Metsade servadest kuni 200 m

kaugusele ja kohale ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast

nahkhiirtele ohtlikel perioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise

järel peavad tuulikud metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sade-

meteta ilmade puhul, külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil tempe-

ratuur on alla 5 kraadi leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Seiskamise poolt tekkinud toot-

likkuse vähenemist saab vähendada, kui uuringu käigus selgitada välja nahkhiirte rände täpsem

fenoloogia antud piirkonnas ning rakendada piiranguid vaid sel perioodil.

KSH protsessi käigus viiakse läbi täiendavad kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuur (OÜ

Inseneribüroo Steiger). Nimetatud uuringute lõpparuanded valmivad 2026. a jooksul.

Ala nr 8 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega.

Täiendavalt arvestatakse linnustikule avalduvate mõjude hindamisel mh Keskkonnaministee-

riumi poolt tellitud uuringuga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, milles esitatud tsoo-

nide osas võib teatud muutusi kaasneda kohapõhiste uuringute tulemustest lähtuvalt.

KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse va-

jadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puu-

dutavatest piirangutest. Samuti hinnatakse eksperthinnanguna mõju elustikule ja ökosüsteemi-

dele laiemalt.

5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Tuulepargi arendamine lähemal kui 1 km võib omada negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna

inimeste tervisele ja heaolule, mh arvestades lähimate elamute paiknemist (ca 1 km). Võima-

likku mõju inimeste tervisele ja heaolule käsitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna.

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi

muutuse varjutuses ja tuuliku poolt põhjustatava müraga. Vastavaid teemasid on käsitletud eel-

nevate valdkondade juures ning täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule

antakse KSH aruande koosseisus.

Tuuliku rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral

maakasutust, kinnisvara väärtust ning puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi. Senist sihtots-

tarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda.

Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüs-

teeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maao-

maniku vara. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele ja majandamisvõimalustele käsitletakse

KSH aruandes teaduskirjandusel jm allikatel põhineva eksperthinnanguna.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 60

Samuti on üheks aspektiks tuuliku rajamisega seotud võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehi-

tustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi

halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompen-

seerimiseks. Mõju teedele käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Lisaks võib inimeste heaolu mõjutada tuulegeneraatori püstitamisega seotud visuaalne mõju.

Visuaalse mõju hindamist on kirjeldatud KSH programmi ptk 5.3.4.

5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele

Vastavalt ptk 3.6 toodud infole puuduvad Vinni tuulealal nr.8 ja lähiümbruses kultuurimälesti-

sed. Paiguti asuvad alal pärandkultuuriobjektid, mis on tänaseks osaliselt hävinud. Siiski püü-

takse tuulikute positsioonide valimisel võimalusel seni veel säilinud pärandkultuuriobjektide

asukohti vältida. Eelnevat arvestades ei ole olulist mõju kultuuripärandile ette näha ja seega

KSH aruandes kultuuripärandile avalduva mõju hindamist täiendavalt ette ei nähta.

5.3.9. Mõju kliimamuutusele

Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb piirkonnas taastuvelektrienergia tootmine ja sellega

seoses on mõju õhule ja kliimale (sh keskkonnale) positiivne. Tuuleenergeetika kasutamine

omab võimekust vähendada emissioone, mis kaasnevad traditsioonilise elektri tootmisega

(Kaffine et al., 2013). Taastuvatest allikatest pärit energia tootmisega vähendatakse oluliselt

CO2 kui kasvuhoonegaasi paiskamist atmosfääri (võrreldes mittetaastuvate allikatest toodetud

energiaga) (Mylläri et al., 2017). Välditud CO2 emissioon 1 MWh toodetud elektrienergia kohta

on 0,16 tonni, seda Taani näite varal (Urlini et al., 2023). Tuuleenergia ja CO2 emissoone 37

riigis käsitletakse artiklis „Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected

countries“ (Güney ja Üstündağ, 2022) toob näiteks välja, et 1% tuule energia tarbimise kasvu

vähendab süsiniku emissiooni 0,018%.

Siiski kaasneb tuulepargi rajamisega metsamaa raadamise vajadus. Seega mõjutatakse ka maa-

kasutuse muutuse tõttu süsiniku talletamist ja sidumist. Täpsemalt kirjeldatakse mõju kliima-

muutustele ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid KSH aruandes eksperthinnanguna.

Erialakirjanduse andmetele tuginedes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tu-

gevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja

nendega seotud taristule.

5.3.10. Kumulatiivne mõju

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja pro-

jektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool

peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude

hindamise loogilise osana.

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate

arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tu-

vastatakse. Vinni valla tuuleala nr 8-st 10 km raadiuses on kavandatud järgmised tuuleparkide

arendamised:

• Raeküla tuuleala e Väike-Maarja vallas tuulealade 10 ja 15 DP (DP algatatud Väike-

Maarja Vallavolikogu 16.12.2024 otsusega nr 98);

• Väike-Maarja vallas tuulealade 1, 9 ja 14 (Avispea) DP (DP algatatud Väike-Maarja

Vallavolikogu 17.10.2024. a otsusega nr 90);

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 61

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU11 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025 otsusega nr 35);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU3 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

26.09.2024 otsusega nr 20);

• Vinni vallas tuulepargi arendusala TU7 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025. a otsusega nr 33).

Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõ-

jude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate pro-

jektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega.

Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on:

− visuaalne mõju – visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus aren-

datakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve

ületamise. Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visuali-

seeringute koostamiseks ka teiste piirkonnas kavandatavate tuuleparkide suhtes, siis arvesta-

takse koosmõju hindamisel ka neid parke;

− müra – tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse, kui

KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste piirkonnas kavandatavate tuule-

parkide osas. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt mää-

ratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks,

sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on mõju minimeerimiseks piisav;

− mõju linnustikule – tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad

avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes, suure kodupiirkonnaga liikide puhul võib olla

mõju elupaigakasutusele. Teemat käsitletakse KSH aruandes;

− roheline võrgustik – arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuu-

leenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele

kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgustikule. Seda siiski

eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs.

5.3.11. Riigipiiriülene mõju

Tulenevalt asukohast (planeeringuala asub riigipiirist eemal) ja tegevuse iseloomust ei ole ka-

vandatava tegevusega riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha, seega KSH aruandes antud tee-

mat täiendavalt ei käsitleta.

5.3.12. Muud mõjud

Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministee-

riumi vastavast hinnangust.

Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde-

Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt

kasvatanud. Otsuse tulemusena vabaneb Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligi-

kaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala (https://kliimaministeerium.ee/energee-

tika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia).

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 62

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH

aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse

osas. DP koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega.

KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjelda-

takse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju

hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest.

5.4. Natura eelhindamine

5.4.1. Üldteave

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodus-

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodus-

direktiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase ehk täishindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning vajadusel ka-

vandatakse leevendavad meetmed.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse olu-

liseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või

liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada.

Natura 2000 ala eelhindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000

aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on toetutud mh järgnevatele

juhendmaterjalidele:

• Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hinda-

mine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja

4 sätete kohta;

• Kutsar et al, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis;

• Peterson et al, 2020. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis.

Natura eelhindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert,

KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157).

5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega

DP-ga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega.

5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

DP eesmärgiks on Lääne-Virumaal Vinni valla ÜP-ga (kehtestatud Vinni Vallavolikogu

14.08.2025 otsusega nr 34) määratud Vinni vallas asuval elektrituulikute arendusalal (edaspidi

tuuleala) nr 8 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamine. Täpsem teave pea-

tükis 1 ja ptk 4.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 63

5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad

Kavandatav tegevus (TU8 tuuleala piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim Natura

2000 võrgustikku kuuluv ala (Joonis 3.2) jääb tuulealast 750 m kaugusele – Haavakannu

loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha).

Mõdriku-Roela loodusala (RAH0000370, kogupindala 1629,82 ha) asub ca 4,6 km kaugusel.

Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 13,7 km kaugu-

sele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 11 km kaugusele.

5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmär-

kidele

Järgnevalt hinnatakse DP kavandatava tegevusega kaasneda võivat mõju planeeringualale või

lähialale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes (Tabel 5.1).

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 64

Tabel 5.1. DP alale või lähedusse jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodus- ja linnualadel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele

avalduva mõju prognoos ja eelhindamise tulemus

Kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi

nimetus (kood) või liigi nimetus Võimaliku mõju prognoos

Natura eelhin-

damise tulemus

Haavakannu loodusala

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida

kaitstakse: kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirik-

kad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii-

dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), va-

nad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik-

kad kuusikud (9050).

Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu-

paika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Tuulepargiala asub 750 m kaugusel loodusalast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide1 mõjust elus-

tikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalit-

suse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmär-

giks ei ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõ-

juala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib või-

maliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m.

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loo-

dusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Mõdriku-Roela loodusala

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lood

(alvarid – *6280), rabad (*7110), nokkheina-

kooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatis-

tel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-leht-

metsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0);

Tuulepargiala asub u 4,6 km kaugusel loodusalast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide1 mõjust elus-

tikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalit-

suse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmär-

giks ei ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõ-

juala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib või-

maliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m.

Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loo-

dusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 65

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);

Sirtsi linnuala

eesmärgiks on kaitsta kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeo-

pus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao

tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola)

Tuulepargiala asub u 13,7 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide1 mõjust elus-

tikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalit-

suse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmär-

giks on linnuliikide kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m lin-

nualast, juhul kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Sirtsi linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik kaljukotkas

(Aquila chrysaetos) (I kaitsekategooria). Kaljukotka tsoon 3 on kuni 14 km raadius

ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon 1 „Üle-eestiline maismaalinnustiku ana-

lüüs“ kohaselt. Tsoon 1 on EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elu-

paigapolügooniga. Tsoon 3 on 14 km raadius ümber pesapunkti, millest lahutatud

tsoon 1.

Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh Sirtsi linnualal,

asuvad Vinni tuulealast nr 8 enam kui 16,5 km kaugusel. Seetõttu, arvestades ala

kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala

kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Tudusoo linnuala

Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite elu-

paiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus), kaljukotkas (Aquila chrysae-tos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-

toonekurg (Cico-nia nigra), väike-kärbsenäpp

Tuulepargiala asub u 11 km kaugusel linnualast.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide1 mõjust elus-

tikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalit-

suse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmär-

giks on linnuliikide kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m lin-

Ebasoodne mõju

on välistatud

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 66

(Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliae-

tus) ja metsis (Tetrao urogallus).

nualast, juhul kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud

kriteerium) ei ole rangem.

Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik must-too-

nekurg (I kaitsekategooria). Must-toonekure kaitse tegevuskavas (2018) märgitakse:

„Arvestades GPS-saatjatega märgistatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ula-

tust, ei tohiks tuulegeneraatorid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapai-

gast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade

ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20

km pesapaigast), kus on teada musttoonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehi-

tamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavan-

dada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende

vahele.“

Maismaalinnustiku analüüsi alusel ei ulatu tuulealani 8 must-toonekure tsoon 3.

EELIS (23.04.2026) registreeritud must-toonekure leiualad on tuulealast enam kui

17,5 km kaugusel. Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud aruandes „Satelliit- ja GSM-

põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesit-

susaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine“ ei tuvastatud Vinni valla

tuulealal nr 8 ega vahetus läheduses must-toonekure toitumisalasid. Vinni valla tuu-

lealal nr 8 tuuleala ei paikne ka toitumisalade ja pesapaikade vahel. Tudusoo linnuala

must-toonekure pesitsusala suhtes sobivas kauguses paiknevad must-toonekure toi-

tumisveekogud jäävad Vinni tuulealast nr 8 kõik lõuna või ida suunas enam kui 10

km kaugusele ning tuulepargiala nr 8 ei ole barjääriks pesitsuskoha ja toitumisvee-

kogude vahel

Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh Tudusoo linnua-

las, asuvad Vinni tuulealast enam kui 13,4 km kaugusel, kuid kaljukotka pesakoht

jääb 14,5 km kaugusele. Vastavalt jääb ka kaljukota tsoon 3 „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ kaardi andmete kohaselt Vinni tuulealast nr 8 välja.

Seetõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha eba-

soodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 67

5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et planeeringu mõjualasse jäävate Natura

2000 loodusaladest Haavakannu loodusalale ja Mõdriku-Roela loodusala kaitse-eesmärkide

täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole.

Natura 2000 võrgustiku Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele ja

alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole. KSH aruande koostamise käi-

gus ei ole vaja viia läbi asjakohast hindamist.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 68

5.5. KSH sisu

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning välja

pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse

(soodsa) mõju suurendamise meetmeid.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KSH algatamisotsustest ning eelnevates

peatükkides esitatud teabest käsitletakse KSH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi

valdkondi:

• mõju põhja- ja pinnaveele;

• mõju maastikule, sh visuaalne mõju;

• mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:

− kaitstavad loodusobjektid (sh linnustik ja nahkhiired - lisaks elupaikadele ja pe-

sitsuskohtadele ka rändeteedele ning toitumisaladele avaldatav mõjud);

− varjutus;

− müra;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;

− mõju VEPidele ja muudele väärtuslikele metsa-, soo- ja niiduelupaikadele;

• mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh:

− varjutuse mõju;

− müra (sh infraheli mõju) ja vibratsiooni mõju;

− visuaalne mõju;

− mõju teedele ja liiklusohutusele;

− jäätmeteke;

− mõju ettevõtluskeskkonnale ja varale, sh mõju, põllumajandusele ja metsama-

jandusele;

− mõju elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh analüüsitakse ka võimalikke kom-

pensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale;

• mõju kliimamuutustele, sh lokaalsele kliimale ja kliimamuutustega arvestamine;

• muud mõjud (mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju);

• kumulatiivne mõju.

KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnavaldkondadele,

mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

• soojus;

• kiirgus;

• lõhn;

• pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused;

• väärtuslikule põllumajandusmaale, põllumajandusele;

• piiriülene mõju.

Vähemalt nimetatud valdkondi käsitletakse KSH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse

astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada

vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 69

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH

aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1. üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva in-

formatsiooni piisavus);

2. olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala

ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste

dokumentide ja õigusaktide kohta);

3. DP ja selle alternatiivi(de) kirjeldus;

4. keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed;

5. alternatiivide võrdlus;

6. seiremeetmed;

7. ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest;

8. hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.

KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande

eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal,

kasutusajal või mõlemal ajajärgul ja ka lammutamise käigus. Kui töö käigus esineb raskusi,

siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menet-

lejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH

protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade

ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et ta-

gada aruande loogiline ülesehitus.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 70

6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võima-

likke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel,

seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt).

Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju).

0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne

mõju; potentsiaalne positiivne mõju

-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju

-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju

-3 Mõõdukas negatiivne

mõju

+3 Mõõdukas positiivne mõju

-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspert-

grupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hinde-

pallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Al-

ternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega al-

ternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leeven-

dusmeetmete välja toomisel):

1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) eri-

nevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;

2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma

liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt

„4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne osa-

kaal. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest

leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“);

3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne

(käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud

hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hinde-

pall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid alter-

natiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud kaalkri-

teeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi,

Eesti Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaportaali, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdoku-

mente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni. Samuti konsulteeritakse erine-

vate ja asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobi-

vaid metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erine-

vaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab ta-

gada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hin-

nangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eel-

dada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni kahe aastase kestvusega, kuna

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 71

umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastus-

tööd.

KSH läbiviimise tarbeks viiakse läbi järgmised uuringud või koostatakse järgmised analüüsid:

• Kaitsealustetaime-, seene- ja samblikuliikide inventuur RePowerEU projekt „Tuu-

leenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames määratud väärtus-

likes metsa- ja niiduelupaikades ja KAUR RePowerEU projekti poolt katmata ala osas

alal nr 8 (OÜ Inseneribüroo Steiger);

• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine) (koostaja OÜ Lemma);

• varjutuse modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele (koostaja OÜ Lemma);

• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud eri vaatepunktidest ning visuaalse mõju

analüüs (koostaja OÜ Lemma);

• hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele (esitatakse eksperthinnanguna

KSH aruande koosseisus);

• kinnisvara väärtusele avalduva võimaliku mõju eksperthinnang.

Ala nr 8 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee-

tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku

uuringute tulemustega:

• riigihanke (viitenumber 265181) „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja-Vinni uuringuala)

(töövõtuleping nr 4-5/23/22) lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing, 2024;

• lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile. Riigihanke

nr 260381 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/8 lõpparuanne. OÜ Rewild, 2023;

• lõpparuanne Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren-

dusalade leidmiseks. Riigihange nr 264972, osa 19 – Väike-Maarja-Vinni uurimisala.

OÜ Metsamutt, 2024;

• nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuu-

rile. Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne. Elustik OÜ,

2024;

• taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile

(loodusdirektiivi niiduelupaigad). Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-

5/23/5 lõpparuanne. Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2023);

• sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigi-

hanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkon-

naagentuurile" osa 3. Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/3 lõpp-

aruanne. Eestimaa Looduse Fond (2023).

Looduslike alade osas (metsaalad ja rohumaad, sh looduslikud lagedad alad) tuuakse andme-

baaside alusel välja seal esinevate kaitsealuste taimeliikide paiknemine, väärtuslike elupaikade

(loodusdirektiivi elupaikade, sh väärtuslike poollooduslike koosluste, väärtuslike metsaelupai-

kade ja sooelupaikade) paiknemine. Aluseks võetakse ETAKi, EELISe, eElurikkuse andme-

baasid, KESE seireandmed, Maa- ja Ruumiameti, Keskkonnaportaali, Metsaregistri andmed ja

Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihid „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Öko-

süsteemidele iseloomulike suunisliikide elupaigad“. Kaardianalüüsi põhjal tuuakse välja oluli-

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 72

semad alad, kus võib olla suurem potentsiaal kaitsealuste taimeliikide või väärtuslike elupai-

kade esinemiseks ning kuhu oleks soovitav taristu rajamist alade looduskaitselise potentsiaali

tõttu vältida.

Samuti analüüsitakse mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Selleks koondatakse

varasemad uuringud ja analüüsid. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja

poollooduslikud maastikud. Antakse juhised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning soovi-

tusi planeeringulahenduse koostamiseks arvestades rohevõrgustiku paiknemist.

Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendus-

meetmete seadmise vajalikkust.

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 73

7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõju-

tada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud ta-

belis 7.1.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV –

Vinni vald) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 7.1 nimetatud isikute ja asutuste suhtes ning

teavitab nt DP ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimu-

misest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõi-

kes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta

andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei

teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja planeerimisseaduses nimetatud teated posti

teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga,

tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

Tabel 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja

muud organisatsioonid.

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle

osa

Eesti Geoloogiateenistus

Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluvii-

mine võib kaasa tuua riigikaitseliste ehitiste planeeritud töövõime

vähenemise. Koostöö tegija

Kaitseministeerium

Kaitsealuste loodusobjektide valitseja. Koostöö tegija Keskkonnaamet

Alal paiknevad maaparandussüsteemid Maa- ja Ruumiamet

Planeering kavandab enam kui 28 m kõrgust tuulegeneraatorit.

Koostöö tegija

Politsei- ja Piirivalveamet

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Koostöö tegija Päästeamet

Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Riigi Kaitseinvesteeringute Kes-

kus

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, seal-

hulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Koostöö tegija

Terviseamet

Planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist. Koostöö te-

gija

Transpordiamet

Kaasatavad isikud

Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Elektripaigaldiste valdajad Elering AS, Elektrilevi OÜ

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisas-

jade omanikud ja isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavan-

datud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast

mõju

Kinnisasjade omanikud kolme

km raadiuses kavandatavatest

elektrituulikutest, vt Tabel 7.2.

Seni kuni elektrituulikute asu-

koht ei ole teada, üldplaneerin-

gus esitatud Vinni tuuleala nr.8

olulise ruumilise mõjuga objekti

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 74

Seos DP-ga Asutus/isik

Koostöötegijad

maa-ala piires ja selle välispiirist

kolme kilomeetri ulatuses

Infoväljas hoidmiseks kaasatakse Kliimaministeerium Kliimaministeerium

Detailplaneeringu heakskiidu andja, infoväljas hoidmiseks Maa- ja Ruumiamet

Alal puuduvad muinsuskaitsealused objektid, infoväljas hoidmi-

seks amet kaasatakse

Muinsuskaitseamet

Lähimad naaberomavalitsused Väike-Maarja vald

Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad ning

TTJA kui raadiolinkide kohta infot omav isik

Eesti Lairiba Arenduse SA, Ele-

ring AS, Enefit AS, Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti

AS, AS STV, AS Levira. Tarbi-

jakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna

elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist

huvitatud isikud, KeHJS § 16 lg

3 (muud menetlusosalised)

Soovi avaldanud isikud MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ

Looduse ja Inimeste Eest

ja soovi avaldanud eraisikud

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 75

Tabel 7.2. Katastriüksuste, mille omanikud

kaasatakse, tabel.

38101:001:0052 Tammiku

38101:001:0063 Peetri

38101:001:0084 Karupesa

38101:001:0119 Okka

38101:001:0150 Õunapuu

38101:001:0171 Juureüraski

38101:001:0281 Torma-Leemeti

38101:001:0380 Koidu

38101:001:0386 Käokõrva

38101:001:0390 Adu

38101:001:0482 Kasemetsa

38101:001:0430 Sepa

38101:001:0451 Siraki

38101:001:0492 Torma-Vidorfi

38101:001:0500 Kiltri

38101:001:0661 Kaevumetsa

38101:001:0760 Kulli

38101:001:0800 Kolkaru

38101:001:0830 Aeda

38101:001:0872 Niinepuu

38101:001:0892 Väljaotsa

38101:001:0921 Nurgametsa

38101:001:0931 Vahenurga

38101:001:1262 Reineri

38101:001:1270 Saare

38101:001:1280 Vaariku

38101:001:1960 Lagendiku

38101:001:2051 Andruse

38101:001:2113 Kuusiku

38101:001:2372 Uuetoa

38101:001:2590 Torupilli

38101:001:2600 Triibu

38101:001:2901 Raudkivi

38101:001:2990 Tosina

38101:001:3000 Tihase

90001:001:0181 Siilumetsa

90001:001:0207 Kihulase

90001:001:0265 Triigi metskond 170

90001:001:0437 Triigi metskond 174

90001:001:0520 Triigi metskond 171

90001:001:0598 Rünga tee L1

90001:001:0599 Rünga tee L2

90001:001:0601 Rünga tee L3

90001:001:0602 Rünga tee L4

90001:001:0727 Aruküla tee L2

90001:001:0728 Aruküla tee L3

90001:001:0751 Uuspalvela tee

90001:001:0799 Kullamaa tee

90001:001:0919 Rohtla

90001:001:0921 Väike-Lauri

90001:001:0925 Ootekoja

90001:001:1025 Mõisametsa tee

90001:001:1088 Triigi metskond 20

90001:001:1106 Tossi

90001:001:1107 Õunapuu

90001:003:1850 Vainomäe

90001:003:0027 Madise

90001:003:0048 Enno

90001:003:0163 Puisniidu

90001:003:0166 Niidu

90001:003:0219 Vetka

90001:003:0239 Haavakannu hoiuala 6

90001:003:0270 Kõrtsi

90001:003:0570 Vanakaevu

90001:003:0620 Aavakannu

90001:003:1600 Rauaniidu

90001:003:1631 Mihkelsoni

90001:003:1632 Mihkelsoni

90001:003:1770 Pärna

90002:005:1100 Vinni

90002:004:0770 Triigi metskond 16

90002:005:1122 Peilimetsa

90002:005:0002 Kooli

90002:005:0005 Orava

90002:005:0006 Kuldnoka

90002:005:0008 Kähriku

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 76

90002:005:0009 Ruudu

90002:005:0010 Käbi

90002:005:0011 Püssi

90002:005:0014 Põdra

90002:005:0015 Ao

90002:005:0027 Lubjaaugu

90002:005:0028 Männimetsa

90002:005:0032 Sossi

90002:005:0033 Tõru

90002:005:0034 Sarviku

90002:005:0035 Aru

90002:005:0036 Metsata

90002:005:0041 Arno

90002:005:0047 Kreegi

90002:005:0050 Lälle

90002:005:0066 Pihlakase

90002:005:0067 Kopli

90002:005:0070 Pajupuu

90002:005:0072 Juhkami

90002:005:0074 Rossi

90002:005:0075 Tuksi

90002:005:0079 Kraavimetsa

90002:005:0080 Pähklipuu

90002:005:0083 Põlismetsa

90002:005:0084 Kase

90002:005:0085 Sossi

90002:005:0086 Sossi

90002:005:0087 Sossi

90002:005:0088 Sosssepa

90002:005:0090 Tossi

90002:005:0091 Sepa

90002:005:0092 Lepatriinu

90002:005:0093 Kaasikute

90002:005:0094 Poolaru

90002:005:0095 Taevakivi

90002:005:0097 Teele

90002:005:0100 Robi

90002:005:0103 Jürna

90002:005:0104 Ojapõllu

90002:005:0105 Raadla

90002:005:0106 Tombametsa

90002:005:0110 Metsataguse

90002:005:0115 Täisaru

90002:005:0116 Kirsivälja

90002:005:0117 Valguse

90002:005:0118 Kaupluse

90002:005:0119 Koolimaja

90002:005:0121 Veinmanni

90002:005:0133 Rehe

90002:005:0148 Karjaaru

90002:005:0149 Karjametsa

90002:005:0152 Musi

90002:005:0154 Pumbamaja

90002:005:0155 Maasika

90002:005:0156 Uuetoa

90002:005:0157 Männitaguse

90002:005:0162 Laane

90002:005:0163 Aruheinamaa

90002:005:0164 Arulaane

90002:005:0165 Rekkani

90002:005:0166 Rekkametsa

90002:005:0167 Tossivälja

90002:005:0174 Saalemanni

90002:005:0175 Saalemetsa

90002:005:0185 Karja

90002:005:0187 Metsaääre

90002:005:0188 Väljaääre

90002:005:0189 Tossimetsa

90002:005:0191 Laguuni

90002:005:0192 Männi

90002:005:0193 Paepealse

90002:005:0197 Rohtsalu

90002:005:0198 Rohupõllu

90002:005:0199 Viljaaia

90002:005:0252 Juhkami

90002:005:0260 Ilumetsa

90002:005:0280 Liblika

90002:005:0292 Röstleri

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 77

90002:005:0311 Jänese

90002:005:0312 Jänesekapsa

90002:005:0320 Prillopi

90002:005:0340 Sinilille

90002:005:0360 Veski

90002:005:0380 Mutimetsa

90002:005:0421 Mäe

90002:005:0422 Mäe

90002:005:0450 Nirgi

90002:005:0461 Kuivajõe

90002:005:0470 Küüni

90002:005:0510 Moorimetsa

90002:005:0530 Sipsaka

90002:005:0540 Uudismaa

90002:005:0550 Jüri-Vommi

90002:005:0560 Tuvi

90002:005:0582 Trombu

90002:005:0583 Trummi

90002:005:0641 Inno

90002:005:0642 Jaska

90002:005:0651 Joosepi

90002:005:0652 Joosepi

90002:005:0660 Suurekaevu

90002:005:0680 Kura

90002:005:0690 Tõnu-Lauri

90002:005:0720 Vilu

90002:005:0740 Saare

90002:005:0761 Allika

90002:005:0762 Allika

90002:005:0830 Hans-Vommi

90002:005:0842 Kaerapõllu

90002:005:0852 Annese

90002:005:0871 Otsa

90002:005:0872 Kuusiku

90002:005:0880 Lillepuu

90002:005:0890 Nurga

90002:005:1140 Keskvälja

90002:005:1160 Saueaugu

90002:005:1171 Vanaaru

90002:005:0971 Männiku

90002:005:0972 Uusaru

90002:005:0981 Kuusikumäe

90002:005:0982 Hilda

90002:005:1000 Rohtla

90002:005:1010 Martinsi

90002:005:1021 Männi

90002:005:1022 Männi

90002:005:1030 Kaevu

90002:005:1172 Vanaaru

90002:005:1201 Moori

90002:005:1202 Haava

90002:005:1211 Vahi

90002:005:1212 Kanarbiku

90002:005:1220 Lehtmetsa

90002:005:1240 Verlo

90002:005:1262 Kirsipuu

90002:005:1270 Ploomi

90002:005:1280 Kongi

90002:005:1300 Pastvere

90002:005:1310 Suurekase

90002:005:1320 Veskipõllu

90002:005:1340 Rooneti

90002:005:1360 Nõo

90002:005:1381 Kullamaa

90002:005:1382 Kirsi

90002:005:1383 Kirsi

90002:005:1430 Liblika

90002:005:1440 Tamme

90002:005:1460 Muti-Uuetoa

90002:005:1481 Sarve

90002:005:1482 Sarviku

90002:005:1491 Suurekaevu

90002:005:1492 Suurekaevu

90002:005:1530 Kuno

90002:005:1560 Marja

90002:005:1570 Ehasalu

90002:005:1580 Eigi

90002:005:1601 Tähe

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 78

90002:005:1602 Mäidu

90002:005:1603 Tiina

90002:005:1620 Pihlaka

90002:005:1630 Kongi

90002:005:1640 Maidu

90002:005:1710 Aruküla alajaam

90002:005:1720 Harri

90002:005:1740 Pille

90002:005:1750 Kirsika

90002:005:1780 Lehtmetsa

90002:005:1790 Metsatalu

90002:005:1800 Rida

90002:005:1821 Jüri

90002:005:1822 Jüri

90002:005:1830 Loko

90002:005:1850 Majametsa

90002:005:1860 Kännu

90002:005:1870 Krüüni

90002:005:1880 Okka

90002:005:1921 Kirsioru

90002:005:1922 Kirsioru

90002:005:1940 Kirsiõie

90002:005:1960 Esko

90002:005:1970 Taali

90002:005:1990 Uuemaa

90002:005:2000 Heinamaa

90002:005:2090 Saare

90002:005:2110 17102 Viru-Jaagupi - Si-

muna tee

90004:001:0001 Sääse

90004:001:0002 Kiivitaja

90004:001:0004 Männimetsa

90004:001:0010 Lille

90004:001:0011 Vanatüüka

90004:001:0012 Uueni

90004:001:0013 Uueni

90004:001:0014 Liisi

90004:001:0022 Kalevi

90004:001:0023 Rivo

90004:001:0024 Matsi

90004:001:0025 Kivise

90004:001:0026 Triigi metskond 77

90004:001:0030 Lubjaahju

90004:001:0041 Ao

90004:001:0049 Metsanurga

90004:001:0050 Rospussi

90004:001:0051 Metsanurga

90004:001:0053 Aida

90004:001:0054 Rikkeni

90004:001:0055 Karumetsa

90004:001:0056 Kase

90004:001:0080 Aru

90004:001:0100 Triigi metskond 19

90004:001:0121 Jürna

90004:001:0122 Jürna

90004:001:0123 Jürna

90004:001:0141 Rohtla

90004:001:0152 Ületee

90004:001:0283 Annuka

90004:001:0284 Annuka

90004:001:0285 Annuka

90004:001:0286 Lauri

90004:001:0287 Lauri

90004:001:0290 Aromäe

90004:001:0300 Vare

90004:001:0312 Ruta

90004:001:0313 Ruta

90004:001:0314 Rahe

90004:001:0320 Rannu

90004:001:0351 Lubjaahju

90004:001:0352 Lubjaahju

90004:001:0370 Harri

90004:001:0420 Siidra

90004:001:0431 Prosa

90004:001:0432 Prosa

90004:001:0440 Rohuvälja

90004:001:0451 Künka

90004:001:0452 Künka

90004:001:0460 Lahusmaa

Vinni valla tuuleala nr 8 (TU8) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 79

90004:001:0470 17102 Viru-Jaagupi - Si-

muna tee

90101:001:0023 Tõru

90101:001:0630 Arumaja

90101:001:0133 Utsali

90101:001:0160 Martinsi

90101:001:0161 Männiokka

90101:001:0225 Pohla

90101:001:0449 Kammi

90101:001:0527 Kolmnurga

90101:001:0538 Intsu

90101:001:0546 17102 Viru-Jaagupi - Si-

muna tee

90101:001:0617 Muti

90101:001:0626 Aida

90101:001:0649 Liblika juurdelõige

90101:001:0672 Väike-Saueaugu

90101:001:0865 Sipsaka

90101:001:0866 Siiliokka

90101:001:0879 Kuusepõllu

90101:001:1057 Palukobriku

90101:001:1068 Põllukünka

90101:001:1069 Lillekünka

90101:001:1084 Viljapõllu

90101:001:1086 Metsa

90101:001:1129 Põdra

90101:001:1130 Vasika

90101:001:1131 Allika

90101:001:1175 Tähe

90101:001:1176 Tähemaa

90101:001:1346 Koplimetsa

90101:001:1347 Kopliserva

92601:001:0027 Triigi metskond 149

92601:001:0028 Triigi metskond 147

92601:001:0030 Triigi metskond 150