Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, maapõueseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) on Eesti keskkonnaõiguse keskne õigusakt, mis sätestab keskkonnaõiguse põhimõisted ja printsiibid ning üldkohustused ja igaüheõigused, samuti loob üldise raamistiku valdkondlikele keskkonnaõiguse regulatsioonidele. KeÜS sisaldab ka loamenetluse peatükki, millega reguleeritakse keskkonnalubade andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise aluseid ning menetlust.
Kavandatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, maapõueseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seadusega piiritletakse keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) taotluse nõuetekohasuse hindamise etapp. Kehtiva õiguse kohaselt hakkab keskkonnaloa ja kompleksloa andmise menetlustähtaeg kulgema nõuetekohase taotluse saamisest. Praktikas eelneb sisulisele loamenetlusele taotluse nõuetekohasuse kontroll, kuid seda etappi ei ole KeÜSis piisavalt selgelt reguleeritud. Muudatuse eesmärk on muuta keskkonnalubade menetlus selgemaks ja prognoositavamaks, säilitades samal ajal loa andmiseks vajaliku sisulise hindamise ja keskkonnakaitse kõrge taseme. Muudatus on seotud majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojas käsitletud ettepanekutega vähendada keskkonnakaitselubade menetluste ajalisest määramatusest tulenevat halduskoormust ja suurendada menetluste prognoositavust.
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ka menetlustähtaja peatumise aluseid. Peatumine on põhjendatud üksnes siis, kui puuduse kõrvaldamiseta ei ole võimalik menetlust sisuliselt jätkata või teha õiguspärast otsust või on taotlejale antud tähtaeg andmete täiendamiseks või uue taotluse esitamiseks.
Lisaks sätestatakse seaduses selged alused keskkonnaotsuste infosüsteemis isikuandmete avalikustamisele.
Maapõueseaduses ja tööstusheite seaduses tehakse tehnilised muudatused, millega viiakse neis seadustes kasutatav menetlustähtaja alguspunkt kooskõlla KeÜSis sätestatava taotluse nõuetekohaseks tunnistamise regulatsiooniga.
Muudatused vähendavad ettevõtjate jaoks menetluse alguse määramatust ning annavad selgema arusaama sellest, mitu korda on võimalik puudusi kõrvaldada ja millisest hetkest hakkab kulgema keskkonnaloa ja kompleksloa taotluse lahendamise menetlustähtaeg. Keskkonnaameti (edaspidi ka loa andja) jaoks loob eelnõu selgema aluse puudustega taotluste käsitlemiseks ning aitab vältida olukorda, kus taotluse nõuetekohasuse hindamine kujuneb ajaliselt määramata protsessiks.
Muudatuste tulemusel ei suurene taotlejate halduskoormus tervikuna. Eelnõu ei muuda keskkonnaloa ja kompleksloa taotluse koostamiseks vajalike sisuliste andmete mahtu, kuid muudab taotluse nõuetekohasuse hindamise, puuduste kõrvaldamise, menetlustähtaja arvestamise ja menetluse ajal taotluse muutmise korra selgemaks ja prognoositavamaks. Selgem menetluskord võib vähendada korduvast asjaajamisest ja menetluse ajalisest määramatusest tulenevat halduskoormust. Üksikjuhtudel võib taotleja halduskoormus suureneda, eelkõige juhul, kui menetluse käigus kavandatav oluline muudatus eeldab uue taotluse esitamist. Keskkonnaameti töökoormus võib muudatuste rakendamise alguses mõnevõrra suureneda, kuid pikemas vaates toetab selgem regulatsioon menetluspraktika ühtlustamist ja tõhusamat menetluskorraldust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduseelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter (
[email protected], tel 626 2981).
Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (
[email protected]).
Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2027 aluspõhimõtetega kiirendada asjaajamist ja vähendada tegevuslubadega, sh keskkonnalubadega, seotud bürokraatiat, tagades asjakohased keskkonnakaitsenõuded (aluspõhimõte 06.3).
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõukohase seadusega muudetakse:
1) keskkonnaseadustiku üldosa seadust redaktsioonis RT I, 12.05.2026, 11 (jõustus 01.07.2026);
2) maapõueseadust redaktsioonis RT I, 12.05.2026, 42 (jõustus 01.07.2026);
3) tööstusheite seadust redaktsioonis RT I, 30.06.2026, 37 (jõustub 01.01.2027).
Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5, ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Eelnõukohane seadus täpsustab keskkonnalubade menetlusreegleid, kuid ei muuda lubade menetlust põhimõtteliselt.
Tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega ning seetõttu ei koostatud eelnõu ettevalmistamisel HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni.
Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu on osa Kliimaministeeriumi eesmärgist korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi. Eelnõukohase seaduse eesmärk on muuta keskkonnaloa ja kompleksloa menetlus selgemaks, tõhusamaks ja paremini prognoositavaks, sätestades keskkonnaloa ja kompleksloa taotluse puuduste kõrvaldamise alused ning menetlustähtaja alguspunkti. Muudatustega luuakse selgem õiguslik raamistik taotluse nõuetekohasuse hindamise etapile, vähendatakse menetluse alguse määramatust ning säilitatakse loa andmiseks vajaliku sisulise hindamise ja keskkonnakaitse kõrge tase.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.
Paragrahv koosneb 11 punktist.
Punktidega 1 ja 2 täiendatakse § 402 pealkirja ning lisatakse lõiked 11–14, milles sätestatakse füüsilise isiku nime avalikustamise eesmärk, ajaline raam ja täpsemad tingimused.
Lõikega 11 sätestatakse seaduse tasandil füüsilise isiku nime avalikustamise eesmärk keskkonnaotsuste infosüsteemis. Füüsilise isiku nimi avalikustatakse keskkonnateabe avalikustamise eesmärgi täitmiseks, keskkonnaotsuste ja keskkonnakasutuse läbipaistvuse tagamiseks, avaliku kontrolli võimaldamiseks ning keskkonnakasutusest mõjutatud isikute õiguste kaitseks.
Tegemist ei ole sisulise muudatusega, sarnaselt avalikustatakse andmeid KOTKASes ka praegu, eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse KeÜSi vastavaid aluseid.
Keskkonnakasutusega seotud andmete avalikustamine on üks keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke. Keskkonnateabe võimalikult laialdase ja süsteemse kättesaadavuse põhimõte tuleneb KeÜSist, keskkonnateabe direktiivist ja Århusi konventsioonist. Keskkonnakasutuse sisuliseks läbipaistvuseks ei piisa alati üksnes tegevust või selle keskkonnamõju kirjeldavate andmete avalikustamisest. Teatud juhtudel peab avalikkusel olema võimalik tuvastada ka isik, kellega vastav keskkonnakasutus, õigus, menetlus või esitatud teave on seotud.
Näiteks võimaldab füüsilisest isikust keskkonnakaitseloa omaja nime avalikustamine tuvastada, kellele on antud õigus keskkonda või loodusressurssi kasutada. Loa taotleja ja menetlusosalise nime avalikustamine toetab menetluse läbipaistvust ning võimaldab keskkonnakasutusest mõjutatud isikutel oma õigusi tõhusamalt kaitsta.
Avalikustatakse üksnes füüsilise isiku nimi. Isikukoodi, aadressi, kontaktandmeid ega muid isikuandmeid selle sätte alusel ei avalikustata. Sellega järgitakse isikuandmete minimaalsuse põhimõtet ning piirdutakse eesmärgi saavutamiseks vajaliku andmekoosseisuga.
Alljärgnevalt on analüüsitud keskkonnateabe avalikustamise põhimõtteid KeÜSis, Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õiguses ning avalikustamise proportsionaalsust.
Keskkonnateabe kogumise ja avaldamise kohustus tuleneb nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (keskkonnateabe direktiiv) kui keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist, mille Eesti ratifitseeris 06.06.2001 vastu võetud seadusega (RT II 2001, 18, 89) (Aarhusi konventsioon)1.
Aarhusi konventsiooni (edaspidi ka konventsioon) ja keskkonnateabe direktiivi eesmärk on tagada inimestele juurdepääs kogu informatsioonile, mis puudutab neid ümbritsevat keskkonda, sealhulgas inimese tervist mõjutavat keskkonda. Keskkonnaandmetele juurdepääs on oluline erinevate eesmärkide saavutamiseks, sh keskkonnateadlikkuse suurendamine, parem informeeritus keskkonnakasutustegevusest, selle kaudu parem kaasatus keskkonnaotsuste tegemisse, juurdepääs õiguskaitsele keskkonnaasjades vms.
Keskkonnateabe mõiste ja selle avalikustamise üldkohustused sätestab KeÜS, tuginedes keskkonnateabe direktiivile. KeÜSi § 26 lõige 1 kohustab haldusorganit koguma ja säilitama tema ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnateavet viisil, mis tagab selle arusaadavuse, täpsuse, võrreldavuse ja ajakohasuse ning võimaldab selle tõhusat avalikustamist. Paragrahvi 26 lõike 2 kohaselt avalikustatakse keskkonnateave internetis või muul asjakohasel viisil, mis tagab avalikkuse tõhusa teavituse.
Eestis on keskkonnakasutusega seotud andmed kõigis keskkonnavaldkonna riiklikes andmekogudes valdavalt avalikud, välja arvatud konkreetse juurdepääsupiiranguga andmed, näiteks ärisaladust puudutavad, kaitsealuste liikidega seotud, ka juurdepääsupiiranguga isikuandmed.
Konventsiooni artikli 5 lõike 2 kohaselt tagab konventsiooniosaline, et riigisisestes õigusaktides sätestatud kord, mille kohaselt avaliku võimu organ teeb keskkonnainfo üldkättesaadavaks, on selgesti sõnastatud ning et ta keskkonnainfo saamise hõlbustamiseks muu hulgas koostab avalikke nimekirju, registreid või faile ning võimaldab tasuta saada keskkonnainfot, mis on nendes talletatud.
KeÜSi § 24 määratleb keskkonnateabe kui kirjalikus, nähtavas, kuuldavas, elektroonilises või mis tahes muus materiaalses vormis oleva teabe, mis käsitleb muu hulgas „selliseid meetmeid, sealhulgas haldusmeetmeid, nagu õigusaktid, kavad, programmid, planeeringud, keskkonnakokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnaelemente ja tegureid, ning samuti nende keskkonnaelementide kaitseks kavandatud meetmeid või tegevusi“. Punktis 3 nimetatud meetmete alla kuuluvad ka keskkonnakasutuseks õigust andvad erinevad keskkonnaload ning nende taotlused.
KeÜSi § 26 lõike 3 punktid 5 ja 6 sätestavad, et selliselt avalikustatav teave peab sisaldama vähemalt järgmist:
„5) keskkonnakaitseload ja muud haldusaktid, mis annavad aluse olulise keskkonnamõjuga tegevusele, ning keskkonnaalased halduslepingud ja vaba tahte lepingud;
6) keskkonnamõju hindamise aruanded, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanded ning keskkonnaalased riskianalüüsid.“
KOTKAS sisaldab andmeid ainult keskkonnakasutuse kohta, mida riiklikult reguleeritakse, seega keskkonnakasutuse kohta, millega kaasneb keskkonnarisk. Arvestades KeÜSi §-des 23, 28 ja 30 sätestatud õigusi, samuti põhiseaduse § 53, mille kohaselt igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda, ei saa keskkonnakasutustegevuse puhul, millega kaasneb keskkonnarisk, olla tegemist sellise eraelulise tegevusega, mille kaitse vajadus ületab teiste puudutatud isikute ja üldsuse huvi olla tegevusest informeeritud, et efektiivselt tagada nende õiguste kaitse ja realiseerimine. Alla loakünnise jäävate, väiksemat mõju omavate tegevuste kohta riik üldjuhul infot ei kogu, neid ei reguleeri ning sellega seotud andmed, mis on kõige tõenäolisemalt pigem seotud ka eraelulise tegevusega, ei ole seega riigi andmekogude kaudu avalikud.
Keskkonnateabe avalikustamisel tuleb arvestada ka muid huve ning sellest keeldumiseks näevad nii Aarhusi konventsioon kui keskkonnateabe direktiiv ette alused. Keskkonnateabe direktiivi art 4 lõige 2 täpsustab: „Lõikes 1 ja 2 mainitud tagasilükkamise põhjuste tõlgendamine peaks olema piiratud, võttes arvesse, kas avalikustamine teeniks konkreetsel üksikjuhul üldsuse huvisid. Igal üksikjuhul tuleb avalikustamisega teenitavaid üldsuse huvisid võrrelda tagasilükkamisega teenitavate huvidega.“ Euroopa kohus on samuti mitmes kohtuasjas rõhutanud, et keskkonnainfo avalikkus on üldreegel ning avalikustamisest keeldumise põhjendusi tuleb tõlgendada kitsendavalt (nt kohtuotsus asjas C-442/14, p 16).
Keskkonnainfo taotluse võib Aarhusi konventsiooni kohaselt muu hulgas jätta rahuldamata, kui avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada isikuandmete konfidentsiaalsust juhul, kui isik ei ole nõus üldsusele info teatavaks tegemisega ning kui konfidentsiaalsusnõue on ette nähtud riigisisese õigusega. Avaliku teabe seadus (AvTS) võimaldab isikuandmetele juurdepääsupiirangu seada, kui teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
Eespool selgitati, et KOTKASes sisalduvad isikuandmed on seotud vaid keskkonnariskiga seotud keskkonnakaitselubade ja nende menetlustega ning nende alusel toimuva tegevusega. Keskkonnakaitseloaga annab riik võimaluse ja õiguse majanduslikult või muul moel vajaliku või kasuliku (piiratud) loodusressursi kasutamiseks (põhiseaduse § 5) või tegevuseks, millega kaasneb keskkonna saastamine (nt välisõhk, heitvee juhtimine pinnavette jt), seega tegevuseks, millega mõjutatakse isikute õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. Seega on keskkonnakasutus tegevus, mille suhtes on põhjendatud ühiskondlikult laiendatud huvi.
Enamasti on keskkonnakaitselubade taotlejad juriidilised isikud, mistõttu on registris sisalduvad isikuandmed peamiselt nende esindajate andmed. KOTKASes on kehtivaid keskkonnalubasid ja komplekslubasid 4226, millest 229 on antud füüsilistele isikutele. Valdav osa neist, ligikaudu 200 keskkonnaluba, on seotud paisutamise õigusega, mis on tihti seotud puhkealade või kultuuriväärtusega objektide säilitamisega. Lisaks on 61 luba antud füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIEdele). Kehtivaid registreeringuid on 1744, neist 105 kuuluvad samuti füüsilistele isikutele ja 41 FIEdele.
Keskkonnariskiga tegevused on tavaliselt seotud ettevõtlusega ning väljaspool ettevõtlust, näiteks hobitegevusena, on selliseid tegevusi vähe ning load on pigem üksikjuhtumid. Seega on KOTKASes sisalduvad isikuandmed enamasti seotud majandustegevusega. See vähendab oluliselt riski, et andmete avalikustamine võiks riivata inimeste eraelu puutumatust. Ettevõtlusega seotud andmed, sealhulgas FIEde kohta käiv info, on suuremas osas juba niigi avalikud, näiteks äriregistri kaudu, kus on kättesaadavad ka kontaktandmed.
Oluline on arvestada, et keskkonnaandmete avalikustamine on vajalik üldiste huvide kaitseks. Keskkonnamõju ei pruugi piirduda vaid vahetute piirinaabritega, vaid võib puudutada palju suuremat piirkonda. Seetõttu on õigustatud, et avalikkusel, sealhulgas mõjutatud isikud ja keskkonnaorganisatsioonid, on juurdepääs sellisele teabele. Seda toetab ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30, mille kohaselt on keskkonnaorganisatsioonidel teatud juhtudel õigus pöörduda kohtusse keskkonnaga seotud küsimustes.
KOTKASes avalikustatakse isikuandmeid loamenetluste ning loa alusel toimuva tegevuse korral (keskkonnakasutuse aruanded). Viimasel juhul sisaldavad avalikustatavad isikuandmed, nagu ka lubade puhul, ettevõtlusega tegeleva isiku või tema esindaja andmeid, seega kohalduvad samad põhjendused. Taotluse menetlusega seotud andmed on taotlus ja selle lisamaterjalid, KMH, KSH andmed, kui need tehakse, samuti andmed taotluse menetluse kohta.
KeÜSi § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus tavaliselt läbi avatud menetluses, kaasates seega menetlusse lisaks taotlejale ja haldusorganile kolmandaid osalisi. KeÜSi § 53 lõike 1 kohaselt märgitakse keskkonnalubadele loa omaja nimi ja isikukood või registrikood ning loa omaja aadress ja kontaktandmed. Sama nõue on sätestatud ka valdkondlikes eriseadustes (atmosfääriõhu kaitse seadus, jäätmeseadus, tööstusheite seadus, veeseadus, jahiseadus) teiste keskkonnakaitselubade puhul.
Lisaks taotleja ja tema esindaja isikuandmetele (täpsustatud allpool) avalikustatakse ka menetlusse kaasatud muude füüsiliste isikute nimi (muid andmeid mitte). Need on eelkõige tegevuse asukoha piirinaabrid või muud mõjutatud isikud või isikud, kes on avaldanud soovi olla menetlusse kaasatud. Selle avalikustamise eesmärk on tagada huvitatud isikutele võimalus kontrollida, kas tegevuse käigus toimunud kaasamine on piisav. Näiteks on kohaliku omavalitsuse üksustel, kes kaasatakse keskkonnalubade ja komplekslubade menetlusse, oluline näha, kas ja mis ulatuses on piirinaabrid jm mõjutatud isikud kaasatud.
Keskkonnamõju hindamise ja strateegilise hindamise andmete hulgas on ekspertide andmed avalikud, et toetada hinnangute usaldusväärsust ja võimaldada seda kontrollida. Ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 13 kohaselt on ekspertide andmed keskkonnamõju hindamise programmi koosseisus avalikud, samuti on avalikud ekspertide litsentsi andmed (KeHJS § 15 lg 71).
Minimaalsuse põhimõttest lähtudes avalikustatakse KOTKASes ainult füüsilise isiku nimi, mitte kontaktandmed.
Nende andmete avaldamine on eeltoodut arvestades kooskõlas nende kogumise eesmärgiga ja vajalik selle täitmiseks, proportsionaalne ning vastab seega isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetele.
Lõikega 12 sätestatakse seaduse tasandil füüsilise isiku nime avalikustamise maksimaalne ajaline raam. Nime võib avalikustada kuni ühe aasta jooksul pärast selle menetluse lõppemist, dokumendi kehtivuse või õiguse lõppemist või kohustuse täitmist, millega seoses nimi on keskkonnaotsuste infosüsteemi kantud. Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimääruses võib sätestada lühema avalikustamise tähtaja.
Füüsilise isiku nime avalikustamise konkreetsed tähtajad on keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimääruses juba sätestatud. Põhimääruse vastavaid sätteid täpsustati 1. mail 2026. a jõustunud keskkonnaotsuste põhimääruse seletuskirjas, muu hulgas seoti füüsilisest isikust keskkonnakaitseloa omaja ja loa taotleja nime avalikkus loa kehtivusega, menetlusosalise nime avalikkus menetluse kestusega ning aruande esitaja nime avalikkus aruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivusega.
Käesoleva muudatusega ei looda seega uut üldist kohustust hoida füüsiliste isikute nimesid senisest kauem avalikuna. Muudatuse eesmärk on täiendada seaduse tasandil isikuandmete avalikustamise õiguslikku alust ning määrata avalikustamise maksimaalne ajaline raam. Seni oli nime avalikustamise konkreetne regulatsioon sätestatud eelkõige andmekogu põhimääruses.
Üheaastane tähtaeg on maksimaalne lubatud avalikustamise periood ega tähenda, et nimi peab pärast vastava menetluse, õiguse, dokumendi või kohustuse lõppemist alati veel ühe aasta avalik olema. Konkreetne tähtaeg tuleneb põhimäärusest ja võib olla seaduses sätestatud maksimumist lühem.
Keskkonnakasutusega seotud avalik huvi ei pruugi lõppeda samal hetkel, kui lõpeb vastav õigus, menetlus või kohustus. Piiratud järelperioodi jooksul võib olla vajalik säilitada võimalus seostada hiljuti lõppenud keskkonnakasutus selle omaja, tehtud keskkonnaotsuse ning sellega seotud seire- ja aruandlusandmetega. Üheaastane ülempiir võimaldab sellist vajadust arvestada, piirates samal ajal füüsilise isiku nime põhjendamatult pikaajalist avalikku kättesaadavust.
Nime avalikustamise tähtaeg ei ole sama mis isikuandmete andmekogus säilitamise tähtaeg. Isikuandmeid võib andmekogus säilitada kauem, on vajalik neid avalikustada. Kehtivas põhimääruses on isikuandmete säilitamise tähtajad avalikustamise tähtaegadest eraldi reguleeritud.
Lõikega 13 nähakse ette erisus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertide nimede avalikustamisele. Nende nimed jäävad avalikuks koos asjaomase hindamise andmete ja dokumentidega.
Eksperdi nime avalikustamine on seotud tema professionaalse rolliga keskkonnamõju hindamisel. Eksperdi nimi võimaldab tuvastada, kes on keskkonnaotsuse kujunemisel kasutatud eksperdihinnangu koostanud või selle koostamises osalenud. See võimaldab kontrollida eksperdihinnangu autorlust ja eksperdi pädevust ning aitab tagada hindamisprotsessi läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) andmeid ning dokumente kasutatakse sageli ka pärast konkreetse menetluse lõppu. Need võivad olla olulised näiteks tegevuse muutmisel, uue loa menetlemisel, kumulatiivsete mõjude hindamisel, järelevalves või varasema keskkonnaotsuse kujunemise kontrollimisel. Seetõttu säilib ka pikema aja jooksul avalik huvi teada, kelle eksperdihinnangule vastav hindamine tugines.
Eksperdi nimi ei ole oma olemuselt vähem kaitstud isikuandmed kui muu füüsilise isiku nimi. Pikem avalikustamise aeg on põhjendatud andmete töötlemise erineva konteksti ja eesmärgiga. Ekspert tegutseb professionaalses rollis ning tema nime seos eksperdihinnanguga on vajalik selle autorluse, pädevuse ja hilisema kontrollitavuse tagamiseks. Seetõttu ei kohaldata eksperdi nimele lõikes 12 sätestatud üldist ühe aasta ülempiiri.
Sõnastus „andmed ja dokumendid“ hõlmab nii keskkonnaotsuste infosüsteemis struktureeritud kujul avalikustatavat eksperdi nime kui ka eksperdi nime sisaldavaid KMH ja KSH dokumente.
Lõikega 14 antakse volitus sätestada keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimääruses füüsilise isiku nime avalikustamise konkreetsed juhud ja lõikes 12 nimetatud tähtaja arvestamise alused.
Seadus sätestab isikuandmete avalikustamise põhielemendid: avalikustatava andmeliigi, avalikustamise eesmärgi ning maksimaalse ajalise raami. Põhimääruses täpsustatakse, milliste andmekogusse kantud isikute nimed avalikustatakse ning millise objektiivselt tuvastatava asjaolu saabumisega avalikustamise tähtaega arvestatakse.
Selline lahendus võimaldab arvestada eri isikukategooriate ja andmete erisustega. Näiteks võib loa omaja nime avalikkus olla seotud loa kehtivusega, menetlusosalise nime avalikkus menetluse kestusega ning aruande esitaja nime avalikkus aruandega seotud keskkonnakaitseloa kehtivusega. Konkreetne tähtaeg võib olla seaduses sätestatud ühe aasta maksimumist lühem.
Punktiga 3 muudetakse § 42 lõiget 1, milles sätestatakse keskkonnaloa taotluses esitatavate andmete üldine loetelu. Muudatuse eesmärk on ajakohastada keskkonnaloa taotluse andmekoosseisu, korrastada taotluses esitatavate andmete ülesehitust ning viia seaduse sõnastus paremini kooskõlla keskkonnaotsuste infosüsteemi kasutusloogika ja loamenetluse praktikaga.
Muudatused on täpsustava ja korrastava iseloomuga. Nendega ei muudeta taotleja üldist kohustust esitada keskkonnaloa andmiseks vajalikud andmed ega vähendata loa andja võimalust hinnata kavandatava tegevuse keskkonnariski.
Kuna muudatused on läbivad, esitatakse loetelu tervikuna uuesti.
Paragrahvi 42 lõike 1 punktis 3 täpsustatakse, et taotleja kontaktisiku kohta tuleb taotluses esitada kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-post ja telefon), kuid mitte aadress. Muudatuse eesmärk on viia seaduse sõnastus kooskõlla senise praktikaga ning vähendada selliste isikuandmete kogumist, mida loamenetluses ei ole vaja. Keskkonnaotsuste infosüsteemi taotlusvormidel ei ole kontaktisiku aadressi seni küsitud, kuna menetluslikuks suhtluseks piisab kontaktisiku nimest, e-posti aadressist ja telefoninumbrist. Kontaktisiku aadress ei ole vajalik taotluse menetlemiseks, taotlejaga suhtlemiseks ega loa andmise otsuse tegemiseks.
Seetõttu jäetakse kontaktisiku aadress taotluse üldisest andmekoosseisust välja. Muudatus ei vähenda loa andja võimalust taotlejaga või tema kontaktisikuga suhelda, kuna vajalikud sideandmed esitatakse jätkuvalt kontaktandmetena.
Paragrahvi 42 lõike 1 punktis 7 ajakohastatakse tegevuse asukohta puudutavat sõnastust. Muudatusega üldistatakse taotluses esitatavate asukohaandmete kirjeldust. Muudatusega sätestatakse üldine nõue esitada andmed käitise või tegevuskoha täpse asukoha ja selle kirjelduse kohta. Täpsem asukohta ja tegevuse mõjupiirkonda iseloomustav andmekoosseis sätestatakse keskkonnaloa taotluse andmekoosseisu reguleerivas määruses. Seetõttu ei ole vajalik eraldi loetleda piirkonna kommunikatsioone, maastikku, lähimaid hooneid, keskkonnaseisundit ega geograafilisi koordinaate. Nende andmete vajadus ja esitamise viis sõltuvad tegevuse laadist ning loa liigist. Näiteks ei esitata tegevuse asukohta keskkonnaotsuste infosüsteemis alati geograafiliste koordinaatidena, vaid sõltuvalt tegevusest võib asukoht olla määratud ruumikujuna.
Muudatusega ei vähendata loa andjale esitatavate vajalike andmete hulka. Eesmärk on vältida sama andmekoosseisu dubleerivat reguleerimist seaduses ja määruses ning jätta seadusesse üldine nõue, mille täpsem sisu ja andmete esitamise viis sätestatakse määruses. See võimaldab ka andmekoosseisu ja selle esitamise tehnilist viisi vajaduse korral paindlikumalt ajakohastada.
Punktiga 13 täpsustatakse, et taotluse andmekoosseisu kuulub ka taotluse number.
Kehtivast loetelust jäetakse välja punkt 9, mille kohaselt tuleb taotluses esitada kavandatavad investeeringud parima võimaliku tehnika kasutusele võtmiseks, kui parima võimaliku tehnika nõue on sätestatud õigusaktiga. Muudatus on seotud andmekoosseisu korrastamisega. Parima võimaliku tehnika nõuet puudutavad andmed on asjakohased eelkõige tegevuste korral, millele selline nõue kohaldub, ning nende esitamise täpsemad nõuded tulenevad valdkondlikest õigusaktidest, sealhulgas tööstusheite seadusest.
Ülejäänud punktide sõnastus võrreldes kehtiva sõnastusega ei muutu.
Punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 421, millega sätestatakse keskkonnaloa taotluse nõuetekohaseks tunnistamise kord, mis on menetlustoiming või menetlustoimingute kogum enne taotluse sisulist menetlust. Taotluse nõuetekohasuse hindamine ja sellele järgnev sisuline loamenetlus on ühe haldusmenetluse eri etapid. Paragrahvi eesmärk on eristada taotluse nõuetekohasuse kontroll sisulisest loamenetlusest ning siduda menetlustähtaja kulgemine taotluse nõuetekohaseks tunnistamisega.
Nõuetekohaseks tunnistamise etapp (Joonis 1) tagab, et menetlusse võetakse üksnes sellised taotlused, mille põhjal on võimalik hinnata kavandatavat tegevust, selle võimalikku mõju keskkonnale ning tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. See aitab vältida olukorda, kus menetluse käigus tuleb korduvalt täiendada taotluse põhiteavet või selgitada välja menetluse jaoks olulised asjaolud, mis võivad mõjutada menetluse kestust ja prognoositavust. Selles etapis ei hinnata veel lõplikult kavandatava tegevuse lubatavust, keskkonnamõju ulatust ega loatingimuste sisu, kuid loa andja kontrollib, kas taotluses on esitatud kõik nõutud andmed ning kas esitatud andmed on omavahel kooskõlas, ega välista juba esmase kontrolli põhjal taotluse sisulist menetlemist. Näiteks võib ilmne vastuolu esineda juhul, kui taotluse eri osades on märgitud erinev tegevuskoht, vastuolulised tootmismahud, erinevad heiteallikate või jäätmeliikide andmed või tegevuse kirjeldus ei vasta taotletava loa liigile. Küsimused, mis eeldavad sisulist kaalumist, asjaolude väljaselgitamist või menetluses kogutava teabe hindamist, lahendatakse menetluse käigus.
Paragrahv suurendab õigusselgust nii taotleja kui ka loa andja jaoks, määrates selgelt hetke, millest alates loetakse taotlus sisuliseks menetlemiseks piisavaks.
Lõikes 1 sätestatakse nõue, et taotluses esitatavad andmed ja dokumendid peavad vastama taotluses nõutud andmete koosseisule, mahule ja vormile. Nõude eesmärk on tagada taotluste piisav sisuline kvaliteet ning loa andmise otsustamiseks vajalike andmete olemasolu. Andmete esitamisel tuleb lähtuda kavandatavast tegevusest ning sellele õigusaktides sätestatud nõuetest. Nõuetekohase taotluse esitamiseks saab taotleja tuge keskkonnaotsuste infosüsteemi taotlusvormi ülesehitusest ja andmeväljade juurde lisatud juhistest (abitekstides ja infomullides toodud selgitustest), muudest kasutajale antud suunistest, sealhulgas automaatkontrollid.
Taotluse nõuetekohasuse hindamise etapp on vajalik selleks, et menetlusse võetakse taotlused, mille põhjal on võimalik hinnata kavandatavat tegevust ja selle võimalikku mõju keskkonnale. Kui olulised andmed puuduvad, ei ole võimalik määrata menetluse ulatust, kaasatavaid isikuid, vajalikke kooskõlastusi ega hinnata tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele. Sellisel juhul võib menetluse käigus tekkida vajadus taotluse põhiteavet korduvalt täiendada, mis võib pikendada menetlusaega ja suurendada nii taotleja kui ka Keskkonnaameti halduskoormust. Nõuetekohasuse hindamine aitab seda ennetada ning toetab menetluse kiirust, õigusselgust ja tõhusust.
Taotluse nõuetekohasuse hindamine ei loo taotlejale uusi sisulisi kohustusi, vaid tagab, et enne menetluse alustamist on esitatud loa andmiseks vajalikud andmed ja dokumendid. See aitab vältida olukorda, kus menetluse käigus tuleb korduvalt küsida lisaandmeid või muuta menetluse ulatust, mis pikendab menetlusaega nii taotleja kui ka haldusorgani jaoks.
Taotluse nõuetekohasuse hindamise menetluspraktika ühtlustamiseks ja kirjeldamiseks on Keskkonnaamet koostanud juhised, mida rakendatakse ühtsetel alustel kogu Eestis. Juhised2 on avalikult kättesaadavad Keskkonnaameti veebilehel3. See tagab taotlejate võrdse kohtlemise, menetluspraktika ühtsuse ning nõuetekohasuse kontrolli läbipaistvuse.
Lõikes 2 sätestatakse loa andja kohustus tunnistada keskkonnaloa taotlus nõuetekohaseks, kui taotlus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja on ilmsete vastuoludeta. Taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest teavitatakse taotlejat 21 päeva jooksul.
Taotluse nõuetekohaseks tunnistamine tähendab, et Keskkonnaamet on kontrollinud taotluse vastavust nõutud andmekoosseisule, mahule ja vormile ning taotluse põhjal on võimalik alustada sisulist loamenetlust. Taotlejale saadetav teade annab teada, et taotlus on menetlusse võetud. Teate saatmisega määrab loa andja kas taotluse sisuline menetlus viiakse läbi, rakendades avatud menetluse põhimõtteid või ilma avatud menetluseta, ning sellest hetkest hakkab kulgema keskkonnaloa menetlustähtaeg. See vastab senisele menetlusse võtmise praktikale, kuid eelnõus seotakse menetluse algus selgemalt taotluse nõuetekohaseks tunnistamisega.
Lõikes 3 sätestatakse loa andja kohustus anda taotlejale võimalus kõrvaldada taotluses esinevad puudused. Kui taotlus ei sisalda õigusaktides nõutud andmeid või dokumente või selles esineb ilmseid vastuolusid, määrab loa andja taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning osutab puudustele kirjalikult.
Loa andja peab puuduste kõrvaldamise nõudes esitama taotlejale korraga kõik puudused, mis on taotluse kontrollimisel selleks hetkeks tuvastatud ja mille kõrvaldamine on vajalik taotluse nõuetekohaseks tunnistamiseks. See ei välista uute puuduste või täpsustamisvajaduse esilekerkimist juhul, kui taotleja esitab parandatud taotluses uusi või muudetud andmeid või kui täiendava teabe vajadus ilmneb alles sisulise menetluse käigus. Näiteks on esitatud maa omaniku nõusolek, kuid hindamisel selgub, et see on kehtetu (vahepeal on kinnisasja omanik muutunud või on lepingu tähtaeg lõppenud).
Puuduste kõrvaldamise tähtaja määramisel arvestab loa andja puuduste laadi ning puuduste kõrvaldamiseks vajalike andmete ja dokumentide kättesaadavust. Tähtaja määramisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning konkreetse puuduse kõrvaldamiseks tegelikult vajalikust ajast. Samas sätestatakse taotleja õiguste kaitseks minimaalne tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 14 päeva. See tagab taotlejale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks ja nõutud andmete kogumiseks. Säte ei takista taotlejal esitada parandatud andmeid või dokumente enne määratud tähtaja saabumist. Samuti säilib taotlejal võimalus taotleda mõjuval põhjusel puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
Keskkonnaameti praktikas sõltub puuduste kõrvaldamiseks antava tähtaja pikkus puuduste sisust ja ulatusest. Lihtsamate puuduste korral võib piisata minimaalsest tähtajast, keerukamate puuduste korral võib vajalik olla oluliselt pikem tähtaeg. Näiteks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse andmekoosseisu koostamiseks ja esitamiseks tuleb teha heiteallikate inventuur, saasteainete hajumisarvutused, kaasata selleks ekspert või ekspertfirma. Võib olla tuleb teha saasteainete heitkoguste otsesed mõõtmised või ka müra, lõhnaaine mõõtmised, mistõttu Keskkonnaameti praktikas antakse välisõhu valdkonnas puuduste kõrvaldamiseks 2–6 kuud. Või näiteks kui kompleksloa taotlusel tuleb täiendada käitise tegevuse võrdlust PVT järeldusega, annab Keskkonnaamet tavaliselt tähtajaks ühe kuu.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui taotleja esitab puuduste kõrvaldamiseks täiendatud taotluse, vaatab loa andja selle läbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ja korras. See tähendab, et täiendatud taotluse nõuetekohasuse hindamiseks hakkab kulgema uus 21‑päevane tähtaeg täiendatud taotluse esitamisest arvates.
Sätte eesmärk on tagada, et loa andjal oleks võimalik hinnata täiendatud taotlust tervikuna ning kontrollida, kas varem osutatud puudused on kõrvaldatud ja kas täiendatud taotlus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Täiendatud taotluse läbivaatamine ei piirdu üksnes formaalse kontrolliga, kas taotleja on esitanud vastuse puuduste kõrvaldamise nõudele. Loa andja peab saama hinnata, kas esitatud parandused on sisuliselt piisavad ning kas täiendatud taotluses ei ole uusi ilmseid vastuolusid või selliseid muudatusi, mis mõjutavad taotluse nõuetekohasust.
Nõuetekohasuse hindamise 21-päevane tähtaeg ei tähenda seega, et kogu nõuetekohasuse hindamine peab lõppema 21 päeva jooksul esialgse taotluse esitamisest ka juhul, kui taotluses esineb puudusi. Kui taotlejale antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja taotleja esitab täiendatud taotluse, kohaldub täiendatud taotluse läbivaatamisele uus 21-päevane tähtaeg. Selline lahendus on vajalik, et loa andja saaks täiendatud taotluse põhjalikult läbi vaadata ning teha põhjendatud otsuse taotluse nõuetekohaseks tunnistamise, uue puuduste kõrvaldamise tähtaja määramise või seaduses sätestatud juhul taotluse läbi vaatamata jätmise kohta.
Lõikes 5 reguleeritakse olukorda, kus taotleja soovib taotluse nõuetekohasuse hindamise ajal juba esitatud taotlust muuta. Sellisel juhul ei esita taotleja kohe uut või muudetud taotlust, vaid esitab loa andjale muudatuste kirjelduse. Loa andja hindab seitsme päeva jooksul, kas kirjeldatud muudatust on võimalik arvesse võtta sama taotluse nõuetekohasuse hindamisel või on muudatus sellise ulatuse või sisuga, et selle käsitlemiseks tuleb esitada uus taotlus.
Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus taotluse nõuetekohasuse hindamise ajal muutub taotluse ese või andmekoosseis ebaselgeks. Nõuetekohasuse hindamisel kontrollib loa andja konkreetset taotlust: kas esitatud on õigusaktidega nõutud andmed ja dokumendid ning kas taotlus on ilmsete vastuoludeta. Kui taotleja soovib selle kontrolli ajal taotlust muuta, peab loa andjal olema võimalik enne muudatuse arvestamist hinnata, kas muudatus mahub sama taotluse raamidesse või eeldab uue taotluse esitamist.
Taotluse muutmine võib olla võimalik näiteks juhul, kui taotleja soovib parandada või täpsustada juba esitatud andmeid ning muudatus ei muuda taotluse eset ega kavandatava tegevuse ulatust. Uue taotluse esitamine võib olla vajalik juhul, kui muudatus muudab kavandatavat tegevust, tegevuskohta, keskkonnakasutuse viisi, olulisi heiteallikaid või muid asjaolusid sellisel määral, et sisuliselt ei ole enam tegemist sama taotlusega. Seitsmepäevane tähtaeg tagab, et loa andja hinnang antakse kiiresti ega pikenda põhjendamatult nõuetekohasuse hindamise etappi.
Lõikes 6 reguleeritakse olukorda, kus taotleja esitab taotluse nõuetekohasuse hindamise ajal sama käitise või tegevuskoha kohta uue keskkonnaloa (muutmise) taotluse. Selline olukord võib tekkida eelkõige juhul, kui taotleja soovib sama käitise või tegevuskoha kohta esitada täiendava või teise valdkonnaga seotud taotluse ajal, kui varasema taotluse nõuetekohasuse hindamine ei ole veel lõppenud.
Sätte eesmärk on tagada, et iga esitatud taotluse nõuetekohasust hinnatakse iseseisvalt ning et uue taotluse esitamine ei muudaks juba pooleliolevat nõuetekohasuse hindamist ebaselgeks. Nõuetekohasuse hindamise etapis kontrollib loa andja konkreetse taotluse alusel, kas esitatud on õigusaktidega nõutud andmed ja dokumendid ning kas taotlus on ilmsete vastuoludeta. Kui sama käitise või tegevuskoha kohta esitatakse samal ajal uus taotlus, võib selle ese, ulatus või andmekoosseis erineda varem esitatud taotlusest. Seetõttu tuleb hinnata kummagi taotluse nõuetekohasust eraldi. See aitab vältida olukorda, kus ühe taotluse puudused, muudatused või andmed mõjutavad teise taotluse nõuetekohasuse hindamist viisil, mis muudab ebaselgeks, millise taotluse alusel menetlus algab ja millal hakkab kulgema keskkonnaloa andmise menetlustähtaeg. Samuti väldib see olukorda, kus uue taotluse esitamine pikendab või taaskäivitab varasema taotluse nõuetekohasuse hindamist ilma selge õigusliku aluseta. Taotluste ühendamine ei ole siiski välistatud arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, kuid seda teeb loa andja üksnes siis, kui see võimaldab efektiivsema menetluse ning taotlused on omavahel vahetult ja selgelt seotud. Taotluste ühendamine on pigem võimalik erand ja reeglina menetleb loa andja erinevaid taotlusi eraldi.
Lõige 6 puudutab üksnes nõuetekohasuse hindamise etappi. Kui taotlus on juba nõuetekohaseks tunnistatud ja sisuline menetlus on alanud, kohaldatakse menetluse ajal taotluse muutmisele või sama käitise või tegevuskoha kohta uue taotluse esitamisele § 49 lõigetes 6–11 sätestatud korda.
Lõikes 7 sätestatakse alused, mille esinemisel jätab loa andja keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata. Punktis 1 sätestatakse alus olukorrale, kus taotleja ei ole loa andja määratud tähtajaks taotluse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Sellisel juhul ei ole loa andjal võimalik taotluse nõuetekohasust hinnata ega menetlusega edasi liikuda. Punktis 2 sätestatakse alus olukorrale, kus taotleja on taotlust puuduste kõrvaldamiseks korduvalt täiendanud, kuid ka pärast teistkordset parandamist ei vasta taotlus ikka õigusaktides sätestatud nõuetele. Taotluse läbi vaatamata jätmine punkti 2 alusel eeldab, et taotlejale on antud võimalus puudused kõrvaldada ning loa andja on puudustele kirjalikult osutanud. Kui pärast taotluse teistkordset parandamist ilmneb uus puudus, millele loa andja ei ole varem osutanud ja mille kõrvaldamiseks ei ole taotlejale võimalust antud, ei ole üksnes taotluse kahekordne parandamine aluseks taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
Lõikes ei anta loa andjale kaalutlusõigust, kuna nimetatud juhtudel ei ole taotluse sisuliseks menetlemiseks vajalikud eeldused täidetud. Kui puudused jäävad tähtajaks kõrvaldamata või ei ole need kõrvaldatud ka pärast korduvat parandamist, peab nõuetekohasuse hindamise etapp lõppema. Kaalutlusõiguse andmine looks riski, et puudustega taotluse kontrollimine kujuneb määramata ajaks kestvaks parandusringiks ning menetlustähtaja algus jääb ebaselgeks. Kaalutlusõiguse puudumine ei tähenda, et taotlus jäetakse läbi vaatamata iga väheolulise või formaalse puuduse tõttu. Läbi vaatamata jätmise eelduseks on, et puudus takistab taotluse nõuetekohaseks tunnistamist. Kui puudus ei takista sisulise menetluse alustamist, saab loa andja tunnistada taotluse nõuetekohaseks ja lahendada küsimuse menetluse käigus.
Lõike eesmärk on tagada, et taotluse nõuetekohasuse kontroll ei kujuneks tähtajatuks protsessiks. Samuti aitab säte vältida olukordi, kus menetlusressurss kulub pikema aja jooksul taotluste korduvale parandamisele, ilma et oleks võimalik liikuda sisulise loamenetluse juurde. Taotleja õigused on tagatud sellega, et enne taotluse läbi vaatamata jätmist osutab loa andja puudustele kirjalikult ja annab nende kõrvaldamiseks tähtaja. Kui taotlus jäetakse selle lõike alusel läbi vaatamata, kohaldatakse riigilõivu tagastamisel riigilõivuseaduses sätestatud aluseid ja ulatust.
Punktiga 5 asendatakse § 49 lõigetes 1 ja 2 tekstiosa, mis sätestab keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaja arvestamise alguse. Muudatuse kohaselt algab edaspidi keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest, mitte enam nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Muudatuse eesmärk on selgelt piiritleda taotluse nõuetekohasuse hindamise ning taotluse menetluse etapid.
Joonis 1. Taotluse nõuetekohasuse hindamise etapp.
Punktiga 6 muudetakse KeÜSi § 49 lõiget 11. Kehtiva sõnastuse kohaselt ei arvestata taotluses puuduste kõrvaldamise aega keskkonnaloa andmise tähtaja hulka. Eelnõus muudetakse sõnastust selliselt, et keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg peatub menetluse käigus selgunud taotluses ilmnenud menetlust takistavate puuduste kõrvaldamise ajaks.
Muudatuse eesmärk on täpsustada keskkonnaloa andmise menetlustähtaja peatumise alust ning eristada seda selgemalt taotluse nõuetekohasuse hindamise etapist. Eelnõuga lisatava § 421 kohaselt hinnatakse enne sisulise menetluse alustamist, kas taotluses on esitatud õigusaktidega nõutud andmed ja dokumendid ning kas taotlus on ilmsete vastuoludeta. Seetõttu ei ole põhjendatud säilitada § 49 lõikes 11 sõnastust, mida võib tõlgendada selliselt, et see kohaldub ühtemoodi nii taotluse nõuetekohasuse hindamise etapil kui ka pärast sisulise menetluse alustamist. Uus sõnastus seob menetlustähtaja peatumise selgelt olukorraga, kus keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg on juba kulgema hakanud ning sisulise menetluse käigus ilmneb taotluses selline puudus, mis takistab menetluse jätkamist või otsuse tegemist.
Muudatus ei tähenda, et menetlustähtaeg peatuks iga taotluse täpsustamise, lisaselgituse küsimise või väiksema ebatäpsuse korral. Menetlustähtaja peatumine on põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist on taotluses ilmnenud puudusega, mille kõrvaldamiseta ei ole loa andjal võimalik menetlust sisuliselt jätkata või teha õiguspärast ja põhjendatud otsust. Selliseks puuduseks võib olla näiteks taotluses esitatud andmete sisuline vastuolu, loa andmiseks vajaliku kohustusliku dokumendi puudumine, tegevuskoha kasutamise õigust tõendava nõusoleku puudumine, taotluses kajastamata oluline heiteallikas, müraallikas, jäätmeliik või veekasutuse osa või muu selline puudus, mis mõjutab menetluse eset, ulatust, kaasatavate isikute ringi, vajalikke kooskõlastusi või loa andmise õiguslike eelduste hindamist.
Sätte kohaldamise eelduseks on, et puudus on menetlust takistav. Menetlust takistav puudus tähendab puudust, mille kõrvaldamiseta ei saa loa andja teha asjakohaseid menetlustoiminguid või kujundada loa andmise või sellest keeldumise otsust. Kui puudus puudutab üksnes kõrvalist või tehnilist küsimust ning menetlust on võimalik muus osas jätkata, ei ole kogu menetlustähtaja peatumine põhjendatud. Sellisel juhul tuleb vajalik täpsustus või dokument küsida üldiste menetlusreeglite alusel ning menetlust jätkata ulatuses, milles see on võimalik.
Näiteks ei ole § 49 lõike 11 kohaldamine põhjendatud üksnes seetõttu, et loa andja küsib taotlejalt selgitust juba esitatud andmete tõlgendamise kohta, palub parandada ilmse kirjavea või vajab täpsustust küsimuses, mis ei takista menetluse jätkamist ega otsuse tegemist. Sellised küsimused tuleb lahendada menetluse käigus menetlustähtaja kulgemist peatamata, kui menetlust on võimalik muus osas edasi viia.
Sättega ei muudeta loa andja kohustust viia menetlus läbi eesmärgipäraselt, tõhusalt ja viivituseta. Menetlustähtaja peatumine ei ole menetlustähtaja pikendamise asendaja ega vahend menetluse üldise ajapuuduse lahendamiseks. Menetlustähtaja peatumine toimub ainult ulatuses, milles menetluse jätkamine sõltub taotleja poolt menetlust takistava puuduse kõrvaldamisest. Kui menetluses ilmneb asjaolu, mis ei ole käsitatav taotluses esineva puudusena, tuleb hinnata, kas menetluse peatumiseks, tähtaja pikendamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks on alus muus õigusnormis.
Menetlustähtaja peatumisest tuleb taotlejat kirjalikult teavitada. Teates tuleb selgelt märkida, milline taotluses ilmnenud puudus menetlust takistab, milliseid andmeid või dokumente taotlejalt oodatakse, milline tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks antakse ning et keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg peatub puuduse kõrvaldamise ajaks. See tagab taotlejale arusaadavuse, miks menetlustähtaeg peatub ja millise toimingu tegemisest sõltub menetluse jätkumine.
Muudatus suurendab õigusselgust taotleja jaoks. Kui taotlus ei vasta enne menetluse alustamist õigusaktides sätestatud nõuetele, kohaldatakse eelnõuga lisatava § 42¹ taotluse nõuetekohasuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise korda. Kui aga taotlus on nõuetekohaseks tunnistatud ja sisuline menetlus on alanud, saab § 49 lõiget 1¹ kohaldada üksnes nende puuduste suhtes, mis ilmnevad alles menetluse käigus ja takistavad menetluse jätkamist või otsuse tegemist. Selline eristus väldib olukorda, kus taotluse nõuetekohasuse hindamise etapp ja sisuline loamenetlus kattuvad ebaselgelt või kus puuduste kõrvaldamise aega käsitatakse määramata ulatusega tähtajaarvestuse erandina.
Säte aitab samal ajal tagada ka menetlustulemuse õiguspärasuse. Puudulike või vastuoluliste andmete alusel ei pruugi loa andjal olla võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele ega vajalike loatingimuste sisu. Kui selline puudus ilmneb alles sisulise menetluse käigus ning menetlustähtaeg ei peatuks puuduse kõrvaldamise ajaks, võib loa andjale jääda pärast puuduse kõrvaldamist ebapiisav aeg asjaolude kontrollimiseks, menetlusosaliste kaasamiseks, seisukohtade kaalumiseks ja õiguspärase otsuse vormistamiseks. Seetõttu on menetlustähtaja peatumine põhjendatud juhul, kui puuduse kõrvaldamine on vältimatu eeldus menetluse jätkamiseks või otsuse tegemiseks.
Eelnõu tasakaalustab seega kaks eesmärki. Ühelt poolt välistatakse võimalus kasutada puuduste kõrvaldamise aega üldise ja määramata tähtajaarvestuse erandina. Teiselt poolt säilitatakse loa andjale võimalus peatada menetlustähtaja kulgemine olukorras, kus taotleja esitatud taotluses ilmneb sisulise menetluse käigus puudus, mille kõrvaldamiseta ei ole võimalik teha õiguspärast keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise otsust.
Punktiga 7 täiendatakse § 49 lõikega 12, millega sätestatakse, et taotluse nõuetekohaseks tunnistamine ei välista taotluse täpsustamiseks vajalike andmete küsimist menetluse käigus. Sätte eesmärk on selgitada taotluse nõuetekohaseks tunnistamise õiguslikku tähendust ning vältida tõlgendust, mille kohaselt ei võiks loa andja pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist enam taotlejalt täiendavaid andmeid või selgitusi küsida.
Taotluse nõuetekohaseks tunnistamine tähendab, et loa andja on kontrollinud, kas taotlusega on esitatud õigusaktidega nõutud andmed ja dokumendid ning kas taotlus on ilmsete vastuoludeta. See ei tähenda, et loa andja oleks selles etapis lõplikult hinnanud kavandatava tegevuse lubatavust, keskkonnamõju ulatust, loa tingimuste sisu või kõigi esitatud andmete sisulist piisavust. Need küsimused lahendatakse sisulise loamenetluse käigus, kus võib tekkida vajadus küsida taotlejalt täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi näiteks kooskõlastuste, avalikustamise, menetlusosaliste seisukohtade, eksperdihinnangute või loa andja enda sisulise analüüsi tulemusena.
Kui taotluses puuduvad õigusaktidega nõutud andmed või dokumendid või taotluses esineb ilmseid vastuolusid, tuleb need puudused käsitleda enne taotluse nõuetekohaseks tunnistamist lisatava § 421 lõike 3 alusel. Paragrahvi 49 lõike 12 alusel saab küsida eelkõige selliseid täpsustusi ja lisateavet, mille vajadus ilmneb sisulise menetluse käigus või mida ei olnud võimalik nõuetekohasuse hindamise etapis tuvastada.
Punktiga 8 viiakse § 49 lõikes 3 sätestatud tähtaeg kooskõlla lisatava § 421 lõikes 1 sätestatud taotluse nõuetekohasuse hindamise tähtajaga. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb § 52 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel otsustada keskkonnaloa andmisest keeldumine 20 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Kuna eelnõus sätestatakse taotluse nõuetekohasuse hindamiseks 21-päevane tähtaeg ning menetlustähtaja algus seotakse taotluse nõuetekohaseks tunnistamisega, pikendatakse nimetatud keeldumise otsustamise tähtaega 30 päevani. Muudatus ühtlustab menetlustähtaegade süsteemi ja annab loa andjale piisava aja keeldumise aluste kontrollimiseks pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist.
Punktiga 9 täiendatakse § 49 lõigetega 6–11, millega reguleeritakse olukordi, kus loa taotleja soovib pärast keskkonnaloa taotluse nõuetekohaseks tunnistamist ja sisulise menetluse alustamist taotlust muuta (Joonis 2) või esitab sama käitise või tegevuskoha kohta uue taotluse. Muudatuse eesmärk on tagada, et menetluse ajal taotluse muutmine ei tooks kaasa menetluse eseme varjatud muutumist ega menetlustähtaja ebaselget pikenemist. Samuti antakse loa andjale selge alus hinnata, kas taotluse muutmist on võimalik käsitleda juba käimasolevas menetluses või tuleb taotlejal esitada uus taotlus ning Keskkonnaametil alustada selle nõuetekohasuse hindamist.
Lõikes 6 sätestatakse kord juhuks, kui loa taotleja soovib keskkonnaloa taotluse menetlemise ajal taotlust muuta. Edaspidi tuleb taotlejal kõigepealt esitada loa andjale muudatuse kirjeldus menetluses oleva algse taotluse muutmiseks. Seejärel loa andja hindab muudatuse olulisust ja otsustab 14 päeva jooksul muudatuste kirjelduse saamisest arvates, kas taotluse muutmine on käimasolevas sisulises menetluses võimalik. Keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg peatub muudatuste kirjelduse saamisest kuni otsuse tegemiseni.
Menetluse ajal võib taotlejal tekkida vajadus muuta taotluses esitatud andmeid, näiteks täpsustada tehnoloogiat, muuta tegevuse mahtu, lisada või muuta heiteallikaid, muuta käitise töökorraldust või korrigeerida muid loa andmise seisukohalt olulisi andmeid, mida kinnitab senine praktika. Kõik sellised muudatused ei pruugi siiski olla sama tähendusega. Osa muudatusi on võimalik arvesse võtta käimasolevas menetluses, kuid osa muudatusi võib muuta taotluse eset või menetluse ulatust sellisel määral, et varasema taotluse alusel menetlust jätkata ei ole võimalik.
Loa andja hindab 14 päeva jooksul eelkõige seda, kas kavandatav muudatus mõjutab menetluse eset, kaasatavate isikute ringi, vajalikke kooskõlastusi, avalikustamise vajadust, keskkonnamõju hindamise või eelhindamise ulatust, loa tingimuste kujundamist või menetluse tähtaegset lõpuleviimist. Taotluse muutmine ei pruugi olla käimasolevas menetluses võimalik ka juhul, kui menetlus on jõudnud sellisesse faasi, et muudatuse arvesse võtmine eeldaks juba tehtud menetlustoimingute kordamist, täiendavat avalikustamist, uute kooskõlastuste küsimist või muud sellist toimingut, mida ei ole võimalik teha seaduses sätestatud menetlustähtaja jooksul. Sellisel juhul võib muudatuse käsitlemine käimasolevas menetluses tuua kaasa menetlustähtaja ebaselge pikenemise ja menetluse eseme muutumise, mistõttu tuleb hinnata, kas muudatust saab arvestada olemasolevas menetluses või peab taotleja esitama uue taotluse.
Lõige aitab vältida olukorda, kus menetluses olev taotlus asendatakse sisuliselt uue taotlusega, ilma et loa andjal oleks võimalik hinnata muudatuse mõju menetluse senisele käigule ja menetlustähtajale. Samuti tagab säte taotlejale selge menetluskorra. Enne muudetud taotluse esitamist tuleb loa andjalt saada hinnang, kas muudatust saab käimasolevas menetluses käsitleda.
Lõikes 7 sätestatakse kord juhuks, kui loa andja otsustab, et taotluse muutmine on käimasolevas menetluses võimalik. Sellisel juhul arvestab loa andja muudatuste kirjelduses esitatud muudatusi menetluses või määrab loa taotlejale tähtaja muudetud taotluse esitamiseks. Keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg peatub muudetud taotluse esitamiseni.
Sätte eesmärk on tagada menetlusökonoomia olukorras, kus taotluse muutmine ei ole sedavõrd ulatuslik, et nõuaks uue taotluse esitamist ja uue menetluse alustamist. Kui muudatust on võimalik käimasolevas menetluses arvesse võtta, ei ole otstarbekas lõpetada olemasolevat menetlust üksnes seetõttu, et taotleja soovib taotlust piiratud ulatuses muuta. Loa andja võib muudatuste kirjelduses esitatud muudatusi arvestada ilma muudetud taotlust nõudmata, kui muudatuste sisu on piisavalt selge ning muudatused ei eelda taotlusvormi või taotluse andmekoosseisu muutmist. Kui muudatuste arvestamiseks on vaja taotlusvormi või taotluse andmeid muuta, määrab loa andja tähtaja muudetud taotluse esitamiseks.
Menetlustähtaja peatumine muudetud taotluse esitamiseni välistab olukorra, kus taotleja algatatud muudatus vähendab loa andjale seadusega ette nähtud aega taotluse sisuliseks hindamiseks. Tähtaja peatumine on põhjendatud, kuna menetluse jätkamine sõltub sel ajal taotleja tegevusest. Kui taotleja esitab muudetud taotluse, jätkub menetlus sama menetluse raames ning loa andja hindab muudetud andmeid koos menetluses juba kogutud teabega.
Lõike 8 eesmärk on reguleerida olukorda, kus loa andja leiab, et taotleja soovitud taotluse muutmist ei ole võimalik käimasolevas menetluses arvesse võtta. Sellisel juhul määrab Keskkonnaamet taotlejale tähtaja, et taotleja teataks, kas ta soovib jätkata varem esitatud taotluse menetlemist või esitada kirjeldatud muudatustega uue taotluse. Sätte eesmärk on anda taotlejale võimalus otsustada, kas ta soovib jätkata esialgse taotluse alusel ilma kavandatud muudatuseta või esitada uue taotluse, mis hõlmab ka kirjeldatud muudatusi.
Taotluse muutmine ei pruugi olla käimasolevas menetluses võimalik eelkõige juhul, kui muudatus muudab menetluse eset või ulatust sellisel määral, et selle arvestamine eeldaks juba tehtud menetlustoimingute kordamist, täiendavat avalikustamist, uute isikute kaasamist, uute kooskõlastuste küsimist, keskkonnamõju hindamise või eelhindamise ulatuse ümberhindamist või loa tingimuste olulist ümberkujundamist. Samuti võib taotluse muutmine olla käimasolevas menetluses võimatu juhul, kui menetlus on jõudnud sellisesse faasi, et muudatuse arvesse võtmine ei võimaldaks menetlust seaduses sätestatud tähtaja jooksul lõpule viia. Näiteks võib taotleja soovida lisada algselt taotletud tegevusele uue tegevuse (näiteks taotletakse luba jäätmete kompostimiseks, kuid pärast avalikustamist saadab taotleja teate, et soovib ka ehitus-lammutusjäätmeid sorteerima hakata) või uue keskkonnakasutuse viisi, mida ei ole selle menetluse raames võimalik käsitleda. Sellisel juhul võib taotleja jätkata varem esitatud taotluse menetlemist algses ulatuses ning esitada kirjeldatud muudatuste kohta eraldi uue taotluse. Kui taotleja soovib, et Keskkonnaamet hindaks tegevust koos kirjeldatud muudatustega tervikuna, saab ta esitada uue taotluse, mille suhtes algab uuesti taotluse nõuetekohasuse hindamine.
Lõikes 9 sätestatakse tagajärjed juhuks, kui taotleja teatab soovist esitada uus taotlus. Sellisel juhul määrab loa andja taotlejale tähtaja uue taotluse esitamiseks. Tähtaja määramisel arvestab loa andja kavandatavate muudatuste laadi ja ulatust ning uue taotluse koostamiseks vajalike andmete kättesaadavust. Taotlejal on võimalik taotleda tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuv põhjus.
Lõige reguleerib menetluse jätkamist olukorras, kus loa andja on leidnud, et taotleja soovitud taotluse muutmist ei ole võimalik käimasolevas menetluses teha, ning taotleja peab lõike 8 kohaselt valima, kas jätkata menetlust varem esitatud taotluse alusel või esitada uus taotlus.
Kui taotleja teatab soovist esitada uus taotlus, määrab loa andja talle selle esitamiseks tähtaja. Tähtaja määramisel tuleb arvestada kavandatava muudatuse olemust ja ulatust ning uue taotluse koostamiseks vajalike andmete ja dokumentide hankimiseks mõistlikult vajalikku aega. Uue taotluse esitamisel lõpetab loa andja varem esitatud taotluse menetlemise, kuna taotleja on väljendanud soovi jätkata loa taotlemist uue taotluse alusel ning varasema taotluse menetlemiseks puudub sellisel juhul vajadus.
Kui taotleja teatab lõike 8 kohaselt, et soovib jätkata menetlust varem esitatud taotluse alusel, jätkub menetlus selle taotluse alusel. Seda ei ole lõikes 9 eraldi sätestatud, kuna taotleja ei ole varem esitatud taotlust tagasi võtnud ning menetluse jätkumine on sellisel juhul senise menetluse tavapärane tagajärg.
Kui taotleja ei esita lõikes 8 nimetatud teadet määratud tähtaja jooksul või teatab soovist esitada uus taotlus, kuid ei esita seda selleks määratud tähtaja jooksul, jätkab loa andja varem esitatud taotluse menetlemist. Taotluse muutmise soov või uue taotluse esitamise kavatsus ei ole käsitatav varem esitatud taotluse tagasivõtmisena. Seetõttu ei ole taotleja tegevusetus nimetatud juhtudel aluseks varem alustatud menetluse lõpetamisele. Samuti välistab säte olukorra, kus menetlus jääks taotleja tegevusetuse tõttu määramata ajaks ootele.
Lõikes 10 sätestatakse üldreegel keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaja kulgemise peatumise kohta olukordades, kus menetluse jätkamiseks on vajalik taotleja toiming. Menetlustähtaja kulgemine peatub ajaks, mille loa andja on käesoleva paragrahvi kohaselt määranud taotlejale muudetud taotluse, teate või uue taotluse esitamiseks, ning jätkub vastava teate või taotluse esitamisel. Kui taotleja vastavat toimingut ei tee, kestab peatumine kuni selleks määratud tähtaja lõpuni.
Menetlustähtaja peatumine on vajalik, kuna ajal, mil loa andja ootab taotlejalt menetluse jätkamiseks vajalikku dokumenti või tahteavaldust, ei ole loa andjal võimalik menetlust kavandatud ulatuses jätkata või ei ole veel lõplikult selge, millise taotluse alusel menetlus jätkub. Taotlejale tema enda toimingu tegemiseks antud aega ei ole seetõttu põhjendatud arvata loa andjale keskkonnaloa andmise otsustamiseks ette nähtud menetlustähtaja hulka.
Lõige koondab taotleja toimingu ootamisega seotud menetlustähtaja peatumise juhud ühte üldsättesse. See väldib vajadust sätestada menetlustähtaja peatumine eraldi iga sellise menetlustoimingu juures. Kui taotleja esitab nõutud dokumendi või teate enne talle määratud tähtaja lõppu, lõpeb menetlustähtaja peatumine selle esitamisega. Kui taotleja seda määratud tähtaja jooksul ei esita, lõpeb menetlustähtaja peatumine tähtaja möödumisel ning menetlus jätkub seaduses sätestatud korras.
Keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine peatub uue taotluse esitamiseks määratud tähtaja jooksul kuni uue taotluse esitamiseni. Menetlustähtaja peatumine tähendab, et loa andjal ei ole kohustust jätkata varem esitatud taotluse sisulist menetlemist ajal, mil menetluse edasine ese sõltub taotleja toimingust. Taotleja enda toiminguks kuluvat aega ei arvata loa andjale keskkonnaloa andmiseks ette nähtud menetlustähtaja hulka.
Lõikes 10 sätestatud menetlustähtaja peatumise kord kohaldub ka juhul, kui loa andja määrab taotlejale tähtaja muudetud taotluse või lõikes 8 nimetatud teate esitamiseks. Kõigil neil juhtudel sõltub menetluse jätkamine taotleja toimingust: muudetud taotluse esitamisest, valiku tegemisest või uue taotluse esitamisest. Menetlustähtaja peatumine on seetõttu põhjendatud, kuid ajaliselt piiratud. Tähtaja kulgemine peatub üksnes kuni vastava teate või taotluse esitamiseni ning mitte kauem kui loa andja määratud tähtaja lõpuni. Seega ei võimalda säte menetlust tähtajatult peatada.
Joonis 2. Keskkonnaloa taotluse muutmine sisulise menetluse ajal (eelnõukohase § 49 lõiked 6–10).
Lõikes 11 reguleeritakse olukorda, kus loa taotleja esitab juba menetluses oleva keskkonnaloa taotluse ajal sama käitise või tegevuskoha kohta uue keskkonnaloa taotluse või keskkonnaloa muutmise taotluse. Uue taotluse esitamine ei tähenda, et see muutuks automaatselt juba käimasoleva menetluse osaks. Uue taotluse suhtes tuleb esmalt kohaldada §-s 42¹ sätestatud nõuetekohasuse hindamise korda ning alles nõuetekohaseks tunnistatud taotluse alusel saab alustada sisulist menetlust.
Pärast uue taotluse nõuetekohaseks tunnistamist hindab loa andja, kas sama käitise või tegevuskoha kohta esitatud taotlusi on nende menetluse eset ja omavahelist seost arvestades võimalik menetleda samaaegselt. Selline võimalus võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui taotlused puudutavad eristatavaid, kuid omavahel seotud küsimusi ning nende samaaegne menetlemine ei tekita ebaselgust menetluse eseme ega otsuse ulatuse suhtes.
Kui taotluste samaaegne menetlemine ei ole võimalik, eelkõige seetõttu, et taotluste ese kattub või uus taotlus asendab sisuliselt varem esitatud taotlust, määrab loa andja taotlejale tähtaja, et taotleja teataks, millise taotluse menetlemist ta soovib jätkata. Tähtaja määramine väldib olukorda, kus sama käitise või tegevuskoha kohta esitatud taotluste tõttu jääb menetluse ese ebaselgeks või menetlus põhjendamatult venima. Taotleja valiku alusel jätkab loa andja selle taotluse menetlemist, mille menetlemist taotleja soovib jätkata.
Punktiga 10 tunnistatakse § 53 lõike 1 punkt 2 kehtetuks, jättes loa andmekoosseisust välja lo omaja kontaktandmed. Muudatuse eesmärk on hoida loal üksnes neid andmeid, mis on loa kasutamise, haldamise ja menetlusliku suhtluse seisukohalt vajalikud.
Punktiga 11 muudetakse § 53 lõike 1 punkti 3 sõnastust, asendades senine sõnastus „tegevuskoha täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega“ sõnastusega „käitise või tegevuskoha asukoht“. Muudatuse eesmärk on ajakohastada sätte sõnastust ja viia see paremini kooskõlla keskkonnaotsuste infosüsteemi andmeloogikaga. Keskkonnaotsuste infosüsteemis saab käitise või tegevuskoha asukoha määrata ruumiandmetena, näiteks kaardil punkti, ala või muu ruumikujuna. Selline lahendus võib anda tegevuse paiknemisest täpsema ja kasutatavama ülevaate kui üksnes aadress või koordinaadid. Seetõttu on põhjendatud kasutada seaduses tehnoloogianeutraalset sõnastust „asukoht“, mis võimaldab andmeid esitada infosüsteemis sobival ja tegevuse iseloomule vastaval viisil. Mõne tegevuse puhul võib piisata punktasukohast, teisel juhul on täpsem määrata tegevuskoht ala või muu ruumiobjektina.
Muudatus ei vähenda loa andja võimalust ega kohustust määrata käitise või tegevuskoha asukoht loal piisava täpsusega. Vastupidi, sõnastus võimaldab kasutada täpsemaid ja ajakohasemaid ruumiandmete esitamise viise ning vältida olukorda, kus seaduse tekst seob loa andmed üksnes aadressi või koordinaatidega. Loa andmisel tuleb jätkuvalt tagada, et loa ese ja loa kehtivuse ruumiline ulatus oleksid selgelt määratavad.
Taotluse nõuetekohasuse hindamise põhiseaduspärasuse analüüs
Eelnõuga nähakse keskkonnaloa taotluse menetluses ette eraldi nõuetekohasuse hindamise etapp. Loa andja kontrollib 21 päeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlusega on esitatud õigusaktidega nõutud andmed ja dokumendid ning kas taotlus on ilmsete vastuoludeta. Puuduste esinemise korral antakse taotlejale võimalus need kõrvaldada. Samuti nähakse ette alused taotluse läbi vaatamata jätmiseks, kui puudusi määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata või need püsivad ka pärast taotluse korduvat parandamist.
Regulatsioon puudutab eelkõige põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja menetlusele. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Sellest tuleneb muu hulgas õigus heale haldusele ning nõue kujundada haldusmenetlus viisil, mis võimaldab isikul oma materiaalõigusi tõhusalt realiseerida. Seadusandjal on haldusmenetluse kujundamisel ulatuslik otsustusruum, kuid kehtestatud menetlusreeglid peavad olema eesmärgipärased ega tohi piirata isiku õigusi ebaproportsionaalselt.
Keskkonnaloa menetlusega võib kaasneda ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse riive, kui keskkonnaluba on majandustegevuse alustamise või jätkamise eeltingimus. Ettevõtlusvabadus ei anna siiski õigust nõuda keskkonnaloa taotluse sisulist menetlemist sõltumata taotluse puudustest. Seadusandja võib kehtestada loa taotlusele nõuded ning menetluskorra, mis tagab, et sisulisse loamenetlusse jõuab taotlus, mille põhjal on võimalik kavandatavat tegevust ja selle keskkonnamõju hinnata. Sellised piirangud peavad vastama PS §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse põhimõttele.
Taotluse nõuetekohasuse eelkontrolli eesmärk on tagada keskkonnaloa menetluse tõhusus ja menetlusökonoomia ning vältida olukorda, kus mahukat sisulist loamenetlust alustatakse taotluse alusel, milles puuduvad õigusaktidega nõutud andmed või dokumendid või mis sisaldab ilmseid vastuolusid. Eesmärk on ühtlasi anda taotlejale menetluse varases etapis selgus selle kohta, kas esitatud taotlus võimaldab sisulise loamenetlusega edasi liikuda. Nimetatud eesmärgid on legitiimsed ning taotluse nõuetekohasuse kontroll on nende saavutamiseks sobiv abinõu.
Nõuetekohasuse hindamine on olemuselt esmane kontroll ega asenda keskkonnaloa taotluse sisulist hindamist. Selles etapis kontrollitakse õigusaktidega nõutud andmete ja dokumentide olemasolu ning taotluse ilmsete vastuolude puudumist. Keerukate sisuliste, teaduslike või tehniliste küsimuste lahendamine ning kavandatava tegevuse keskkonnanõuetele vastavuse hindamine toimub loa sisulise menetluse käigus. Selline eristus aitab tagada, et nõuetekohasuse hindamine ei kujuneks sisuliseks loamenetluseks enne taotluse nõuetekohaseks tunnistamist.
Taotluses puuduste esinemise korral ei järgne taotluse läbi vaatamata jätmine vahetult. Loa andja peab puudustele kirjalikult osutama ning andma taotlejale nende kõrvaldamiseks tähtaja, mille määramisel tuleb arvestada puuduste laadi ja nende kõrvaldamiseks vajalike andmete kättesaadavust. Tähtaeg ei või olla lühem kui 14 päeva. Regulatsioon tagab seega taotlejale tegeliku võimaluse taotlus nõuetega vastavusse viia ning arvestab sellega, et keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine võib eeldada tehniliste andmete, uuringute või muude dokumentide hankimist. Parandatud taotluse kontrollimiseks ette nähtud uus 21‑päevane tähtaeg on põhjendatud vajadusega hinnata taotlust pärast selles tehtud muudatusi tervikuna.
Taotluse muutmise korral nõuetekohasuse hindamise ajal otsustab loa andja, kas menetlust saab jätkata muudetud taotluse alusel või on muudatuse ulatust arvestades vajalik uue taotluse esitamine. Kuna uue taotluse esitamise nõue võib kaasa tuua menetluse pikenemise ja taotlejale täiendavaid kulusid, tuleb seda võimalust kohaldada üksnes juhul, kui muudatus on sellise ulatuse või iseloomuga, et taotluse menetlemist ei ole põhjendatud jätkata sama menetluse raames. Sätte rakendamisel tuleb lähtuda PS §-st 14 tulenevast hea halduse põhimõttest ja PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest ning eelistada võimaluse korral menetluse jätkamist olemasoleva taotluse alusel.
Sama käitise või tegevuskoha kohta esitatud taotluste eraldi hindamine ei välista nende menetluste ühendamist. Loa andja peab hindama, kas taotluste ühendamine on otstarbekas ja võimaldab efektiivsemat menetlust. Selline lahendus võimaldab arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ning on kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega.
Taotluse läbi vaatamata jätmine kujutab endast taotleja menetlusõiguste intensiivsemat piirangut, kuna selle tulemusena ei jõuta taotluse sisulise lahendamiseni. Seetõttu peab läbi vaatamata jätmise alus olema seotud sellise puudusega, mille kõrvaldamine on taotluse sisulise menetlemise seisukohalt vajalik. Taotluse läbi vaatamata jätmine juhul, kui taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, teenib menetluse efektiivsuse eesmärki ning väldib menetluste põhjendamatut kestma jäämist. Sätte kohaldamisel tuleb siiski arvestada puuduse olemust ja selle tähendust taotluse edasise menetlemise seisukohalt.
Eelnõu kohaselt võib taotluse läbi vaatamata jätmise kaasa tuua ka olukord, kus taotleja on taotlust kaks korda parandanud ja uuesti esitanud, kuid puudused ei ole kõrvaldatud. Parandamisvõimaluste piiramise eesmärk on vältida olukorda, kus nõuetekohasuse hindamise etapp kujuneb taotluse korduva täiendamise tõttu määramata ajaks kestvaks menetluseks ning loa andja peab sama taotlust korduvalt uuesti kontrollima. Menetlusökonoomia ja haldusressursi säästlik kasutamine on legitiimsed eesmärgid, kuid parandamiskordade arv ei saa olla taotluse läbi vaatamata jätmise ainus sisuline põhjus. Proportsionaalsuse tagamiseks peab ka pärast korduvat parandamist alles jäänud puudus olema selline, mis takistab taotluse sisulist menetlemist.
Samuti eeldab parandamisvõimaluste piiramine, et loa andja osutab nõuetekohasuse kontrollimisel taotluses tuvastatud puudustele võimalikult terviklikult ja üheselt mõistetavalt. Taotleja menetluslikku positsiooni ei tohi halvendada olukord, kus loa andja toob järgmises kontrollietapis esile puuduse, mille ta oleks saanud tuvastada ja millele osutada juba varasema kontrolli käigus. Erandiks võivad olla puudused, mis tulenevad taotleja hiljem tehtud muudatustest või mida ei olnud varasema kontrolli ajal objektiivselt võimalik tuvastada. Selline lähenemine tagab tasakaalu ühelt poolt menetluse efektiivsuse ning teiselt poolt taotleja PS §-st 14 tulenevate menetluslike õiguste vahel.
Regulatsiooni proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei tähenda taotleja loa saamise võimaluse lõplikku kaotust, kuna taotlejal on võimalik esitada uus nõuetekohane taotlus. Samas võib uue taotluse esitamisega kaasneda täiendav aja- ja rahakulu ning keskkonnaloa olemasolu võib olla ettevõtluse alustamise või jätkamise eeltingimus. Seetõttu peab taotluse läbi vaatamata jätmine olema põhjendatud menetluse nõuetekohase läbiviimise seisukohalt olulise puudusega ega saa kujuneda pelgalt formaalseks sanktsiooniks taotluse parandamise korra rikkumise eest.
Eeltoodut arvestades on keskkonnaloa taotluse nõuetekohasuse eraldi hindamise etapi kehtestamine PS §-dega 11, 14 ja 31 kooskõlas, kui regulatsiooni kohaldamisel tagatakse taotlejale tegelik võimalus puudused kõrvaldada ning taotluse läbi vaatamata jätmine seotakse selliste kõrvaldamata puudustega, mis takistavad taotluse sisulist menetlemist. Menetluse efektiivsuse eesmärk ei õigusta taotluse läbi vaatamata jätmist üksnes formaalsel põhjusel, kui allesjäänud puudus ei takista keskkonnaloa taotluse sisulist lahendamist.
Taotluse muutmise põhiseaduspärasuse analüüs
Eelnõukohase seadusega reguleeritakse keskkonnaloa taotluse muutmist keskkonnaloa menetluse ajal ning olukordi, kus sama käitise või tegevuskoha kohta esitatakse menetluse kestel uus keskkonnaloa taotlus või keskkonnaloa muutmise taotlus. Regulatsiooni eesmärk on tagada keskkonnaloa menetluse selgus ja efektiivsus olukorras, kus taotleja soovib pärast menetluse alustamist muuta kavandatavat tegevust või esitab sama käitise või tegevuskoha kohta uue taotluse.
Regulatsioon puudutab eelkõige PS §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja menetlusele. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Sellest tuleneb muu hulgas nõue kujundada haldusmenetlus viisil, mis võimaldab isikul oma õigusi tõhusalt realiseerida ning tagab menetluse eesmärgipärasuse, selguse ja mõistliku kestuse. Keskkonnaloa menetlusega võib kaasneda ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse riive, kui keskkonnaluba on majandustegevuse alustamise või jätkamise eeltingimus. Menetluslike piirangute proportsionaalsust tuleb hinnata PS § 11 alusel.
Taotlejal võib keskkonnaloa menetluse kestel tekkida vajadus kavandatavat tegevust muuta. Muudatuse arvestamine juba käimasolevas menetluses võimaldab vältida uue menetluse alustamist juhul, kui taotluse muutmine ei muuda menetluse eset sellisel määral, et senise menetluse jätkamine ei oleks enam põhjendatud. Samas peab loa andjal olema võimalik hinnata, kas kavandatud muudatust saab arvestada käimasolevas menetluses või on muudatuse olemust ja ulatust arvestades vajalik uue taotluse esitamine. Sellise hindamise eesmärk on tagada, et keskkonnaloa menetluse ese oleks üheselt määratletav ning menetlustoimingud, sealhulgas vajaduse korral avalikkuse kaasamine ja keskkonnamõju hindamine, toimuksid selle tegevuse suhtes, mille lubamist taotleja tegelikult taotleb.
Eelnõu kohaselt esitab taotleja taotluse muutmise soovi korral loa andjale muudatuste kirjelduse ning loa andja otsustab 14 päeva jooksul, kas muudatust on võimalik käimasolevas menetluses arvestada. Otsustamiseks ettenähtud tähtaja kehtestamine piirab loa andja otsustusaja kestust ning tagab taotlejale menetluse edasise käigu suhtes õigusselguse. Keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaja peatumine selle otsuse tegemiseni on põhjendatud, kuna taotleja algatusel kavandatava muudatuse tõttu tuleb enne sisulise loamenetluse jätkamist kindlaks määrata, millise taotluse ja millise kavandatava tegevuse suhtes menetlust jätkatakse. Menetlustähtaja peatumine on ajaliselt piiratud loa andjale otsuse tegemiseks ette nähtud 14 päevaga ning ei võimalda menetlust määramata ajaks peatada.
Kui taotluse muutmine on käimasolevas menetluses võimalik, võib loa andja arvestada muudatuste kirjelduses esitatud muudatusi menetluses või määrata taotlejale tähtaja muudetud taotluse esitamiseks. Selline eristus võimaldab lähtuda muudatuse iseloomust ja ulatusest ega kohusta taotlejat esitama muudetud taotlust juhul, kui muudatused on muudatuste kirjelduse põhjal piisavalt selged ja nende menetluses arvestamine ei eelda taotluse sisulist muutmist. Regulatsioon on seetõttu taotlejat vähem koormav kui kohustus esitada iga muudatuse korral muudetud taotlus.
Kui muudetud taotluse esitamine on vajalik, peatub keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine muudetud taotluse esitamiseni. Samal põhimõttel peatub menetlustähtaja kulgemine ajal, mil loa andja ootab taotlejalt seaduses ette nähtud teadet või uut taotlust. Menetlustähtaja peatumine on põhjendatud, kuna nendel ajavahemikel sõltub menetluse jätkamine taotleja toimingust ning loa andjal ei ole võimalik menetlust senises ulatuses jätkata või menetluse eset lõplikult määratleda. Taotleja enda toiminguks kuluvat aega ei ole põhjendatud arvata loa andjale keskkonnaloa andmiseks ette nähtud menetlustähtaja hulka. Menetlustähtaja peatumine kestab üksnes vastava teate või taotluse esitamiseni ning kõige kauem loa andja määratud tähtaja lõpuni. Seega ei too regulatsioon kaasa keskkonnaloa menetluse määramata ajaks pikenemist.
Kui loa andja leiab, et taotleja soovitud muudatust ei ole võimalik käimasolevas menetluses arvestada, peab taotleja teatama, kas ta soovib jätkata menetlust muutmata taotluse alusel või esitada uue taotluse. Taotlejale jäetakse seega võimalus valida, kas jätkata algselt esitatud taotlusega või taotleda luba muudetud tegevusele uues menetluses. Regulatsioon ei anna loa andjale õigust sundida taotlejat uut taotlust esitama ega lõpeta üksnes taotluse muutmise võimatuse tõttu olemasolevat menetlust.
Kui taotleja teatab soovist jätkata menetlust varem esitatud taotluse alusel, jätkub olemasolev menetlus selle taotluse alusel. Seda tagajärge ei ole vaja seaduses eraldi sätestada, kuna taotleja ei ole varem esitatud taotlust tagasi võtnud ega esitanud muud avaldust, mis annaks aluse selle menetluse lõpetamiseks. Lõikes 8 ette nähtud teate eesmärk on fikseerida taotleja valik olukorras, kus tema soovitud muudatust ei ole võimalik käimasolevas menetluses arvestada, mitte luua eraldi õiguslik alus olemasoleva menetluse jätkamiseks.
Kui taotleja teatab soovist esitada uus taotlus, määrab loa andja talle selle esitamiseks tähtaja. Uue taotluse esitamiseni jääb varem esitatud taotluse menetlus pooleli ning menetlustähtaja kulgemine peatub. Uue taotluse esitamisel lõpetatakse varasema taotluse menetlemine. Selline lahendus väldib olukorda, kus sama taotleja suhtes menetletakse paralleelselt algset taotlust ja seda sisuliselt asendavat uut taotlust, kuigi taotleja ise on väljendanud soovi jätkata kavandatava tegevusega uue taotluse alusel.
Kui taotleja ei esita talle määratud tähtaja jooksul lõikes 8 nimetatud teadet või ei esita pärast uue taotluse esitamise soovi väljendamist uut taotlust, jätkatakse varem esitatud taotluse menetlemist. Selline lahendus on taotleja menetlusõigusi vähem piirav kui menetluse lõpetamine. Taotluse muutmise soov ega uue taotluse esitamise kavatsus ei ole samastatav varem esitatud taotluse tagasivõtmisega. Kui taotleja ei tee uue taotluse esitamiseks vajalikku toimingut, puudub seetõttu üksnes selle asjaolu tõttu alus varem alustatud menetluse lõpetamiseks. Samuti väldib selline regulatsioon olukorda, kus taotleja tegevusetus jätaks menetluse määramata ajaks peatatud seisundisse.
Eelnõu reguleerib eraldi olukorda, kus taotleja esitab keskkonnaloa menetluse ajal sama käitise või tegevuskoha kohta uue keskkonnaloa taotluse või keskkonnaloa muutmise taotluse muul juhul kui taotluse muutmise menetluse tulemusena. Uue taotluse esitamine ei too sellisel juhul automaatselt kaasa varasema taotluse menetluse lõpetamist. Loa andja hindab menetluse eset ja taotluste omavahelist seost ning otsustab, kas taotlusi on võimalik menetleda samaaegselt. Selline individuaalne hindamine võimaldab vältida nii põhjendamatuid paralleelmenetlusi kui ka olukorda, kus omavahel ühitatavad või erineva esemega taotlused tuleks üksnes nende seotuse tõttu menetleda tingimata eraldi.
Kui taotluste samaaegne menetlemine ei ole võimalik, peab taotleja teatama, millise taotluse menetlemist ta soovib jätkata. Ka selles olukorras jääb menetluse eseme valik taotlejale. Loa andja ülesanne on hinnata üksnes seda, kas taotluste samaaegne menetlemine on nende eset ja omavahelist seost arvestades võimalik. Selline lahendus aitab tagada menetluse efektiivsuse, säilitades samal ajal taotleja otsustusõiguse selle üle, millise tegevuse lubamist ta soovib taotleda.
Eelnõus ette nähtud menetlustähtaja peatumine piirab taotleja õigust asja lahendamisele seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, kuid piirangul on legitiimne eesmärk ning see on proportsionaalne. Peatumine toimub olukordades, mille on põhjustanud taotleja soov muuta menetluse eset või kus menetluse jätkamiseks on vajalik taotleja valik või muu toiming. Menetlustähtaja kulgemine jätkub niipea, kui taotleja vajaliku toimingu teeb, ning peatumine ei kesta kauem kui selleks määratud tähtaja lõpuni. Seega ei kanta taotleja tegevusest tingitud viivitust loa andja menetlusaja hulka, kuid samal ajal ei võimaldata loa andjal menetlust tähtajatult peatada.
Regulatsioon on menetlusökonoomia eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik, kuna alternatiivina tuleks taotluse iga muudatuse korral kas alustada uut menetlust või jätkata menetlust olukorras, kus selle ese ei ole enam üheselt määratletud. Valitud lahendus võimaldab vähem olulisi muudatusi arvestada olemasolevas menetluses, näeb taotlejale ette võimaluse valida olulise muudatuse korral olemasoleva menetluse jätkamise ja uue taotluse esitamise vahel ning reguleerib sama käitise või tegevuskoha kohta esitatud taotluste omavahelist suhet üksnes ulatuses, mis on menetluse selguse ja efektiivsuse tagamiseks vajalik.
Eeltoodut arvestades on keskkonnaloa taotluse menetluse ajal muutmist, menetlustähtaja peatumist ning sama käitise või tegevuskoha kohta esitatud taotluste menetlemist reguleerivad sätted kooskõlas PS §-dest 11 ja 14 tulenevate nõuetega. Kui keskkonnaluba on majandustegevuse alustamise või jätkamise eeltingimus, riivab regulatsioon ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid riive on menetluse selguse ja efektiivsuse tagamise eesmärki ning taotlejale jäetud valikuvõimalusi arvestades mõõdukas ja põhjendatud.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse maapõueseadust.
Maapõueseaduses asendatakse § 52 lõikes 2 tekstiosa, mis sätestab kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaja arvestamise alguse. Muudatuse kohaselt algab edaspidi kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest, mitte enam nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse tööstusheite seadust.
Paragrahv koosneb kahest punktist.
Punktiga 1 asendatakse § 37 lõigete 1 ja 2 tekstiosa, mis sätestab kompleksloa andmise otsustamise tähtaja arvestamise alguse. Muudatuse kohaselt algab edaspidi kompleksloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest, mitte enam nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Punktiga 2 tunnistatakse § 37 lõige 7 kehtetuks. Edaspidi reguleerib taotluse nõuetekohasuse hindamist ja menetluse ajal sama taotluse või käitise kohta uue või parandatud taotluse esitamist keskkonnaseadustiku üldosa seadus.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. aprillil. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et eelnõu jõustumise ajaks jõuaksid valmis saada ka muudatuste rakendamiseks vajalikud KOTKASe IT-arendused.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohases seaduses ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga ei võeta Euroopa Liidu õigust üle.
6. Seaduse mõju
Eelnõukohane seadus keskendub haldusprotsesside tõhustamisele. Seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi riske ega kavandata sellega põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet. Muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi kehtivas õiguses. Muudatustel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigikaitsele ja välissuhetele. Muudatusega kaasneb eelkõige mõju majandusele, kuna menetluse suurem prognoositavus vähendab ettevõtjate jaoks menetlusest tulenevat ajalist määramatust. Halduskoormus tervikuna eeldatavalt oluliselt ei suurene ning teatud juhtudel võib väheneda. Mõju avaldub ametnike töökoormusele ja ülesannete hulgale ja avalike teenuste kättesaadavusele.
6.1. Mõju avaldav muudatus
Piiritletakse keskkonnaloa ja kompleksloa taotluse nõuetekohasuse hindamise etapp.
Sihtrühm
1. Keskkonnaloa ja kompleksloa omajad ja taotlejad (peamiselt juriidilised isikud aga ka füüsilised isikud), keda on 07.07.2026. a seisuga 2375 ning kellel on 3972 kehtivat keskkonnaluba ja 247 kompleksluba.
2. Keskkonnaameti loamenetlusi läbi viivad ametnikud.
3. Kaudselt ka kohaliku omavalitsuse üksused, menetlusse kaasatavad isikud ja avalikkus, kuna taotluse nõuetekohasuse hindamine mõjutab menetluse edasist kulgu ja avalikustamise aega.
Kaasnev mõju
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Muudatusel on ettevõtjatele positiivne mõju, kuna menetluse alustamine muutub selgemaks ja prognoositavamaks. Taotlejal on selgem arusaam sellest, millise aja jooksul loa andja taotluse esmalt üle vaatab, millal taotlus tunnistatakse nõuetekohaseks ning millisest hetkest hakkab kulgema loa andmise menetlustähtaeg. See aitab ettevõtjatel paremini kavandada investeeringuid, projektide ajakava ja tegevuse alustamist või muutmist.
Halduskoormus võib väheneda eelkõige nende taotlejate jaoks, kelle taotlustes esineb puudusi, sest eelnõu annab selgema korra puuduste kõrvaldamiseks ja piirab korduvate parandusringide kujunemist ajaliselt määramatuks protsessiks. Samas ei vähenda muudatus taotleja kohustust esitada loa andmiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Seetõttu ei ole mõju taotluse sisulise koostamise koormusele suur, kuid paraneb menetluse etteaimatavus.
Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused
Muudatus mõjutab Keskkonnaameti töökorraldust lubade menetlemisel. Loa andjal tekib selgem seaduslik raam taotluse nõuetekohasuse hindamiseks, puuduste kõrvaldamiseks ja puudustega taotluse läbi vaatamata jätmiseks. See toetab ühtsemat menetluspraktikat ning vähendab vaidlusi selle üle, kas taotlus on menetlemiseks piisav.
Keskkonnaameti töökoormus võib lühiajaliselt suureneda, sest nõuetekohasuse hindamise etapp tuleb korraldada selgemate tähtaegade ja menetlusotsuste järgi. Pikemas vaates võib mõju olla töökorraldust korrastav, kuna korduvate puudustega taotluste menetlemisel tekib selgem alus menetlus lõpetada või taotlus läbi vaatamata jätta.
Keskkonnamõjud
Otsest keskkonnamõju muudatusel ei ole, kuna eelnõu ei muuda keskkonnaloa ja kompleksloa andmise sisulisi eeldusi, keskkonnanõudeid ega keskkonnamõju hindamise korda. Kaudne mõju võib olla positiivne, sest nõuetekohasuse hindamise etapi korrastamine aitab tagada, et sisulisse menetlusse jõuavad taotlused, mille põhjal on võimalik kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja õigusaktidele vastavust hinnata.
6.2. Mõju avaldav muudatus
Täpsustatakse menetlustähtaja peatumise korda.
Sihtrühm
1. Keskkonnaloa ja kompleksloa omajad ja taotlejad (peamiselt juriidilised isikud, aga ka füüsilised isikud), keda on 07.07.2026 seisuga 2375 ning kellel on 3972 kehtivat keskkonnaluba ja 247 kompleksluba.
2. Keskkonnaameti loamenetlusi läbi viivad ametnikud
3. Menetlusosalised, kelle jaoks on oluline menetluse ajakava ja menetlustoimingute läbipaistvus.
Kaasnev mõju
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Muudatusel on ettevõtjatele valdavalt positiivne mõju, kuna menetlustähtaja peatumise alused muutuvad selgemaks ja paremini piiritletuks. Menetlustähtaja kulgemine ei peatu iga täpsustuse, väiksema ebatäpsuse või lisaselgituse küsimise korral, vaid üksnes juhul, kui puuduse kõrvaldamiseta ei ole võimalik menetlust sisuliselt jätkata või õiguspärast otsust teha, või juhul, kui menetluse jätkamine sõltub taotleja enda toimingust.
Menetlustähtaja peatumine on põhjendatud näiteks siis, kui loa andja on määranud taotlejale tähtaja muudetud taotluse, taotluse muutmise kohta teate või uue taotluse esitamiseks. Sellisel juhul ei sõltu menetluse jätkamine loa andja tegevusest, vaid taotleja otsusest või toimingust. Taotleja enda toiminguks kuluvat aega ei ole põhjendatud arvata loa andjale keskkonnaloa andmiseks ette nähtud menetlustähtaja hulka.
Paragrahvi 49 lõike 10 kohane menetlustähtaja peatumine on taotleja jaoks prognoositav, kuna see on seotud loa andja määratud tähtajaga ja kestab kuni vastava teate või taotluse esitamiseni. Kui taotleja esitab nõutud teate, muudetud taotluse või uue taotluse enne määratud tähtaja lõppu, jätkub menetlustähtaja kulgemine vastava toimingu tegemisest. Seega ei võimalda muudatus menetlust määramata ajaks peatada.
Ettevõtjate halduskoormus ei pruugi väheneda, sest taotleja peab endiselt esitama loa andmiseks vajalikud andmed ning taotluse muutmise korral ka muudatuste hindamiseks vajalikud andmed. Küll aga väheneb menetluslik ebakindlus, sest taotlejale on selgem, millal menetlustähtaeg peatub, millise toimingu tegemist temalt oodatakse ja millal menetlustähtaja kulgemine jätkub.
Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused
Muudatus toetab läbipaistvamat halduspraktikat ja võib vähendada vaidlusi menetlustähtaja arvestamise üle. Keskkonnaameti jaoks tähendab muudatus vajadust selgelt eristada olukordi, kus menetlustähtaja peatumine on põhjendatud menetlust takistava puuduse tõttu, ja olukordi, kus menetluse jätkamine sõltub taotleja toimingust.
Paragrahvi 49 lõike 10 kohane menetlustähtaja peatumine annab Keskkonnaametile selgema aluse mitte jätkata varem esitatud taotluse sisulist menetlemist ajal, mil taotlejale on antud tähtaeg muudetud taotluse, teate või uue taotluse esitamiseks. See väldib tühja tööd ja olukorda, kus loa andja peaks samal ajal jätkama algse taotluse menetlemist, kuigi taotleja on teatanud soovist esitada uus taotlus või peab tegema valiku menetluse jätkamise viisi kohta.
Muudatus võib üksikjuhtumites suurendada Keskkonnaameti põhjendamise ja menetluse juhtimise koormust, sest taotlejale tuleb selgelt märkida, millise toimingu tegemiseks tähtaeg antakse ja milline on selle mõju menetlustähtaja kulgemisele. Samas loob regulatsioon selgema menetlusraamistiku ning aitab vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, kas menetlustähtaja kulgemine oli peatunud või mitte.
Keskkonnamõjud
Otsest keskkonnamõju ei kaasne. Muudatus ei vähenda loa andja võimalust küsida menetluse käigus lisaandmeid, kui need on vajalikud kavandatava tegevuse keskkonnamõju või õigusaktidele vastavuse hindamiseks. Seetõttu ei kaasne risk, et loa sisuline hindamine muutuks pealiskaudsemaks.
Ka paragrahvi 49 lõike 10 kohane menetlustähtaja peatumine ei vähenda keskkonnakaitse taset. Kui menetluse jätkamine sõltub taotleja muudetud taotlusest, teatest või uuest taotlusest, võimaldab tähtaja peatumine tagada, et loa andjal oleks pärast vajalike andmete või taotleja valiku saamist piisav aeg kavandatava tegevuse sisuliseks hindamiseks. See toetab õiguspärase ja sisuliselt põhjendatud keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemist
6.3. Mõju avaldav muudatus
Täpsustatakse menetluse ajal taotluse muutmise korda ning menetluse ajal sama käitise või tegevuskoha kohta uue taotluse esitamise ja menetlemise korda.
Sihtrühm
1. Keskkonnaloa ja kompleksloa omajad ja taotlejad (peamiselt juriidilised isikud, aga ka füüsilised isikud), keda on 07.07.2026 seisuga 2375 ning kellel on 3972 kehtivat keskkonnaluba ja 247 kompleksluba.
2. Keskkonnaameti loamenetlusi läbi viivad ametnikud.
3. Menetlusosalised, kelle jaoks on oluline menetluse ajakava ja menetlustoimingute läbipaistvus.
Kaasnev mõju
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Muudatusel on ettevõtjatele valdavalt positiivne mõju, kuna menetluse ajal taotluse muutmise kord muutub selgemaks. Taotlejale on arusaadavam, millistel tingimustel saab menetluse ajal taotlust muuta, millal saab muudatust arvestada käimasolevas menetluses ning millal tuleb muudatustega tegevuse kohta esitada uus taotlus.
Taotluse muutmise regulatsioon suurendab menetluse prognoositavust. Kui taotleja soovib pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist taotlust muuta, peab ta esitama loa andjale muudatuste kirjelduse. Loa andja hindab, kas muudatust on võimalik käimasolevas menetluses arvesse võtta või tuleb taotlejal esitada uus taotlus. See vähendab riski, et menetluse ese muutub menetluse käigus ebaselgeks või et taotleja esitatud muudatus mõjutab menetlustähtaja arvestust ilma selge õigusliku aluseta.
Taotlejale on soodne see, et kui loa andja leiab, et muudatust ei ole võimalik käimasolevas menetluses käsitleda, ei lõpe varem esitatud taotluse menetlemine automaatselt. Taotlejale antakse võimalus otsustada, kas ta soovib jätkata menetlust taotlust muutmata või esitada uue taotluse. Kui taotleja ei esita määratud tähtaja jooksul teadet või ei esita uut taotlust määratud tähtaja jooksul, jätkab loa andja varem esitatud taotluse menetlemist. Selline lahendus väldib olukorda, kus taotleja kaotaks poolelioleva menetluse üksnes seetõttu, et soovitud muudatust ei ole võimalik samas menetluses arvesse võtta.
Samas võib mõnel juhul suureneda taotleja halduskoormus. See võib juhtuda eelkõige siis, kui kavandatud muudatus ei mahu enam käimasoleva menetluse raamidesse ning taotleja soovib, et loa andja hindaks tegevust koos kirjeldatud muudatustega tervikuna. Sellisel juhul tuleb esitada uus taotlus, mille suhtes kohaldatakse taotluse nõuetekohasuse hindamise korda. Lisanduv koormus on põhjendatud, kui muudatus mõjutab menetluse eset, keskkonnamõju hindamise või eelhindamise ulatust, kaasatavate isikute ringi, avalikustamise vajadust, vajalikke kooskõlastusi või loa tingimuste kujundamist sellisel määral, et muudatust ei ole võimalik õiguspäraselt ja tõhusalt käsitleda käimasolevas menetluses.
Menetlustähtaja peatumine muudetud taotluse, teate või uue taotluse esitamiseks määratud tähtaja jooksul võib pikendada loa andmise otsuseni jõudmise kalendaarset aega. Samas on peatumine seotud taotleja enda toiminguga ning kestab üksnes kuni vastava teate või taotluse esitamiseni, kuid mitte kauem kui loa andja määratud tähtaja lõpuni. Seetõttu on mõju taotlejale prognoositav ega võimalda menetlust määramata ajaks peatada.
Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused
Muudatus annab Keskkonnaametile selgema aluse otsustada, kas menetluse ajal esitatud muudatust saab arvesse võtta samas menetluses või tuleb muudatustega tegevuse kohta esitada uus taotlus. See toetab menetlusökonoomiat ja aitab vältida olukorda, kus menetluse ese muutub varjatult või kus juba tehtud menetlustoimingud, avalikustamine või kooskõlastused osutuvad hilisema muudatuse tõttu ebapiisavaks.
Keskkonnaametile kaasneb muudatusega vajadus hinnata taotleja esitatud muudatuste kirjelduse põhjal muudatuste mõju käimasolevale menetlusele. See võib üksikjuhtumites suurendada menetluse juhtimise koormust, kuid loob samal ajal selgema otsustusraamistiku ja vähendab vaidlusi selle üle, kas muudatus on osa käimasolevast menetlusest või eeldab uut taotlust. Samuti annab muudatus loa andjale selgema aluse juhtida olukordi, kus sama käitise või tegevuskoha kohta esitatakse mitu omavahel seotud taotlust.
Paragrahvi 49 lõike 10 kohane menetlustähtaja peatumine aitab vältida tühja tööd. Kui taotlejale on antud tähtaeg muudetud taotluse, teate või uue taotluse esitamiseks, ei ole Keskkonnaametil põhjendatud jätkata menetlust samas ulatuses enne, kui taotleja on vajaliku toimingu teinud või määratud tähtaeg on möödunud. Eelkõige on see oluline juhul, kui taotleja on teatanud soovist esitada uus taotlus. Sellisel juhul võib algse taotluse edasine menetlemine osutuda tarbetuks, kui uus taotlus asendab varem esitatud taotluse või muudab menetluse eset.
Kui sama käitise või tegevuskoha kohta esitatakse menetluse ajal uus taotlus, saab loa andja hinnata, kas taotlusi on menetluse eset ja taotluste omavahelist seost arvestades võimalik menetleda samaaegselt. Uus taotlus peab esmalt läbima taotluse nõuetekohasuse hindamise. Kui taotluste samaaegne menetlemine ei ole võimalik, määrab loa andja taotlejale tähtaja teatada, millise taotluse menetlemist ta soovib jätkata. See aitab vältida ebaselgust menetluse eseme ja menetlustähtaja arvestamise üle
Keskkonnamõjud: mõju keskkonnateadlikkusele – keskkonnainfo kättesaadavus
Keskkonnamõju on kaudne ja pigem positiivne. Muudatus ei vähenda taotleja kohustust esitada loa andmiseks vajalikke andmeid ega loa andja võimalust hinnata kavandatava tegevuse keskkonnariski. Vastupidi, muudatus aitab tagada, et olulised muudatused tegevuse ulatuses, tehnoloogias, heiteallikates, keskkonnakasutuse viisis või võimalikus keskkonnamõjus ei jääks menetluses käsitlemata ega muutuks käimasoleva menetluse osaks ilma vajaliku hindamiseta.
Kui muudatus mõjutab kavandatava tegevuse keskkonnamõju, avalikkuse kaasamise vajadust, keskkonnamõju hindamise või eelhindamise ulatust, vajalikke kooskõlastusi või loa tingimuste kujundamist, võimaldab regulatsioon suunata muudatuse uue taotluse esemeks. Sellisel juhul hinnatakse muudetud või lisatavat tegevust terviklikult ning selle kohta tuleb esitada õiged ja täielikud andmed.
Menetlustähtaja peatumine taotlejale muudetud taotluse, teate või uue taotluse esitamiseks määratud tähtaja jooksul ei vähenda keskkonnakaitse taset. Vastupidi, see võimaldab vältida olukorda, kus loa andja peaks tegema otsuse enne, kui taotleja on esitanud menetluse jätkamiseks vajaliku muudetud taotluse, valiku või uue taotluse. See toetab õiguspärase ja sisuliselt põhjendatud loa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemist.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega kaasneb peamiselt KOTKASe arendustööde kulu, mis võib olla hinnanguliselt kuni 40 000 eurot. Vahendeid taotletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kaasnevad kulud Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolevate vahenditega.
8. Rakendusaktid
Eelnõukohased muudatused ei too kaasa rakendusaktide muutmise vajadust.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. aprillil. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et selleks ajaks jõuaksid valmis saada ka muudatustega seotud KOTKASe vajalikud IT-arendused.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ‑le, Eesti Geoloogiateenistusele, SA-le Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Geoloogia Seltsile, Eesti Mäeseltsile, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Meretööstuse Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Sadamate Liidule, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudile, Eesti Mereakadeemiale, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Avamere Vesiviljelejate ühistule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, LEMMA OÜ-le, Alkranel OÜ-le, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ-le, Maves OÜ-le, OÜ-le Severitas, Kobras OÜ-le, Nomine Consult OÜ-le, OÜ-le Hendrikson & Ko, Eco Consult OÜ-le, ABIRONE OÜ-le, OÜ-le GeoKes, Skepast&Puhkim OÜ-le, EcoPro AS-ile, OÜ-le Mandel Invest ja OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo.
Algatab Vabariigi Valitsus X. XXXX 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik