<

OTSUS

Vaidlustusasja number

162-26/306506

Otsuse kuupäev 28.08.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus DELTA OÜ vaidlustus Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti riigihankes „Tallinna linna imikutele

hoolduspakkide ostmine“ (viitenumber 306506) hankija

otsustele lükata tagasi DELTA OÜ pakkumus ning

tunnistada vastavaks ja edukaks BNord OÜ pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, DELTA OÜ, esindaja Ilja Ivanov

Hankija, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, esindaja

Raimo Saadi

Kolmas isik, BNord OÜ, esindaja Kaarel Ajaots

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta DELTA OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta DELTA OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.04.2026 avaldas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinna linna imikutele

hoolduspakkide ostmine“ (viitenumber 306506) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 1 Tehniline

kirjeldus (edaspidi TK) ja Riigihanke alusdokument (edaspidi RD).

2 (5)

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, nende hulgas DELTA OÜ

ning BNord OÜ.

2. 08.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

DELTA OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 27.05.2026 käskkirja nr 1.-5/35 p-ide

2 ja 4 kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustuskomisjon 08.07.2026 otsusega vaidlustusasjas 127-

26/306506 (edaspidi VAKO otsus) vaidlustus rahuldati.

3. Hankija lükkas 17.07.2026 käskkirja nr 1.-5/49 (edaspidi Käskkiri) p-iga 2 uuesti Vaidlustaja

pakkumuse tagasi ja tunnistas Käskkirja p-idega 1 ja 5 vastavaks ja edukaks BNord OÜ

pakkumuse. Käskkirja preambulis on viidatud riigihanke komisjoni 14.07.2026 protokollile

(edaspidi Protokoll).

27.07.2026 laekus vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja vaidlustus Hankija otsustele lükata

Vaidlustaja pakkumus tagasi (edaspidi Otsus) ning tunnistada vastavaks ja edukaks BNord OÜ

pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 31.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/162 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 05.08.2026 ja neile vastamiseks 10.08.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt

määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, DELTA OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija viis 13.07.2026 läbi uue pakkumuste vastavuse kontrollimise ning märgistas

Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ainult Beebiteki (Toode nr 2) osas (leht „Beebitekk“,

rida 5) järgmise põhjendusega: Tekk on mustriline, tekil on kujutatud lambad. Tegemist ei ole

ühevärvilise tekiga. Teki puhul ei ole mustriline materjal lubatud.

Lisaks kopeeris Hankija rea 3 märkuste veergu uuesti VAKO otsuses tühistatud lause

keemilisest/sünteetilisest lõhnast, märkides samas lahtrisse B3 tulemuseks „Vastab“.

5.2. Hankija on uue hindamise läbiviimisel rikkunud rängalt haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 4 sätestatud uurimisprintsiipi, § 6 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise piire ning RHS § 3

lõ-s 1 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Hankija ei viinud läbi erapooletut ega sisulist uut kontrolli. Haldusorgani negatiivne

eelhäälestatus ja tulemuse ettemääratus enne faktilist kontrolli on kaalutlusviga, mis muudab

Käskkirja p 2 tühiseks ja ebaseaduslikuks.

5.3. VAKO otsuse eiramine ja haldusmenetluses keelatud uute tagasilükkamise aluste esitamine

VAKO otsuse p-is 7.2 lahendati küsimus Hankija katse kohta tuua menetlusse sisse teki

lambamustri argument. Hankija poolt teki lambamustri kasutamine uue tagasilükkamise

alusena rikub VAKO otsust ning RHS § 3 läbipaistvuse nõue: Kõik pakkujate õigusi piiravad

keelud peavad alusdokumentides olema sätestatud otse, selgelt ja keelavas kõneviisis (nt „Tekil

on mustrite kasutus keelatud“). Lause „Mustrilist materjali on lubatud kasutada ujumismähke

puhul“ ei sisalda otsest ega absoluutset keeldu teki suhtes. Hankija väide hindamistabeli real 5

(Tegemist ei ole ühevärvilise tekiga. Teki puhul ei ole mustriline materjal lubatud.) on RHAD-

is puuduva uue nõude konstrueerimine. Ebaselguse riisikot kannab Hankija.

6. Hankija, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

3 (5)

6.1. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja on esitanud pakkumuses teki, millel on lammastega muster.

Tulenevalt VAKO otsusest viis Hankija läbi uue pakkumuste vastavuse kontrolli, mille käigus

kontrollis Hankija kõigi nelja pakkuja pakkumuste vastavust RHAD-ile. Tegemist oli uue

pakkumuste vastavuse kontrolliga ning asjaolu, et Vaidlustaja poolt pakkumuses näidisena

esitatud tekk ei vasta TK-s esitatud nõuetele on tõendatud.

6.2. Vaidlustaja väide VAKO otsuse eiramisest

VAKO otsuses hinnati Hankija 27.05.2026 käskkirja õiguspärasust ja pärast Vaidlustaja

pakkumuse tagasi lükkamise otsuse kehtetuks tunnistamist tuli Hankijal läbi viia uus

pakkumuse vastavuse kontroll. Teki mustrilisuse märkimata jätmine eelmise, praeguseks

kehtetu, otsuse põhjendustes oli Hankija viga, mis kõrvaldati uues pakkumuste vastavuse

kontrollis.

6.3. TK p-is 2 on toodete värvilahenduse nõuded esitatud ühes ühises punktis:

Tooted peavad olema unisex-värvilahendusega, sobivad kasutamiseks nii poistele kui

tüdrukutele. Soovituslikud värvid on neutraalsed ja loodustoonid, sh valge, helehall,

antratsiithall, beež, liivatoon, salveiroheline ning sinakashall. Värv peab olema ühtlane,

rahulik ja ajatu ning sobima beebi- ja väikelastetoodetele. Eelistatud on toonid, mis ei ole

erksad ega soopõhised. Värvilahendus peab säilitama oma tooni ja välimuse ka korduva pesu

ning kasutamise järel. Mustreid jms on lubatud kasutada ujumismähke puhul.

Seega mustreid jms on lubatud kasutada vaid ujumismähke puhul. Vaidlustaja väide, et

tingimused peavad olema esitatud absoluutse keeluna, on liialdatud Oluline on, et tingimus

oleks selgelt ja üheselt sõnastatud – see nõue on vaidlustatud tingimuse sõnastuse puhul

täidetud. Tingimust ei ole ühelgi moel võimalik lugeda nii, et mustrid oleksid tekil lubatud.

6.4. Tõendamata ja vastuoluliste märkuste esitamine hindamistabelis

Hankija ei ole viidatud märkuse tõttu jätnud pakkumust vastavaks tunnistamata. Märkuse

esitamine iseenesest ei kinnita Otsuse sisemist vastuolu, erapoolikust ja VAKO otsuse eiramist.

7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud BNord OÜ vaidlustusega ei nõustu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavus teki (TK p-i 2 kohaselt toode nr 2) nõudele

RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt saab Hankija Otsusus olla õige vaid juhul, kus tagasi

lükatud pakkumuses on Hankija õigesti tuvastanud mittevastavuse RHAD-is esitatud

tingimus(t)ele. Seega asja lahendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, millisele nõudele

mittevastavuse Hankija Vaidlustaja pakkumuse uuel vastavuse kontrollimisel tuvastas ning kas

nimetatud nõue tulenes RHAD-ist (TK-st).

8.1. Hankija tuvastas Protokollist nähtuvalt, et Vaidlustaja pakkumuses näidisena esitatud tekk

on mustriline – tekil on kujutatud lambad (Protokolli lisaks on mh pilt Vaidlustaja teki

näidisest). Puudub vaidlus, et:

1) RD p-i 4.6 kohaselt tuli pakkumuse vastavuse kontrollimiseks pakkumuses esitada mh näidis

toote nr 2 – tekk kohta;

2) Vaidlustaja pakkumuses näidisena esitatud tekil on lammaste muster.

Hankija Otsusest ja Protokollist nähtuvalt tähendab mustrilise teki pakkumine Riigihankes

mittevastavust TK p-is 2 sätestatud nõuetele.

8.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija on mustrilise teki

mittevastavaks tunnistamiseks konstrueerinud RHAD-is sätestamata uue nõude.

TK p 2 sätestab toodete värvilahenduse üldnõuded järgmiselt

4 (5)

Tooted peavad olema unisex-värvilahendusega [---]. Värv peab olema ühtlane, rahulik ja ajatu

ning sobima beebi- ja väikelastetoodetele. [---] Mustreid jms on lubatud kasutada ujumismähke

puhul.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et RHAD-is puudus otsene keeld teki

mustrilisuse kohta. Lause „Mustreid jms on lubatud kasutada ujumismähke puhul“ endast

erandit üldreeglist - erandi sätestamine ühe konkreetse toote (ujumismähe) suhtes näitab, et

kõigi teiste toodete (sh teki) puhul on erandist kõrvalekaldumine keelatud ja nõutud on ühtlane

(mustrita) värvilahendus. Seega seda lauset tuleb käsitada erandina punktis varem sätestatud

üldisest värvilahenduse nõudest, sest mustrite kasutamise lubatavus on seotud ühe konkreetse

tootega – ujumismähkega. Ujumismähke eraldi nimetamine näitab, et mustrite kasutamine on

lubatud vaid selle toote puhul, mitte kõigi hankeesemesse kuuluvate toodete puhul.

Seega TK p-ist 2 pidi Vaidlustaja aru saama, et pakutav tekk ei tohi olla mustriline ja teki

kujundus, kus on lambapildid (muster) rikub TK nõuet toote ühtlasele värvile. Hankija ei ole

loonud uut vastavustingimust pärast pakkumuste esitamist, vaid on kohaldanud pakkumuse

vastavuse kontrollimisel RHAD-is (TK p-is 2) juba sätestatud tingimust.

8.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et hanketingimused peavad olema

piisavalt selged, et pakkujatel oleks võimalik nende alusel oma pakkumus koostada ja Hankijal

pakkumusi ühetaoliselt hinnata. Käesoleval juhul ei olegi tegemist sellise ebaselgusega, mille

tõttu ei oleks mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt hoolas pakkuja saanud aru, et mustrite

kasutamine on lubatud üksnes ujumismähke puhul. Asjaolu, et tingimus ei ole sõnastatud kujul

„mustrite kasutamine muudel toodetel on keelatud“, ei muuda tingimust iseenesest ebaselgeks.

Vaidlustaja väide, et ebaselguse riisikot peab kandma Hankija, võiks olla asjakohane juhul, kui

RHAD-i tingimustest ei oleks võimalik piisava kindlusega kindlaks teha, millise nõude Hankija

pakkumustele esitas. Käesoleval juhul aga sellist olukorda ei ole. TK p-i 2 sõnastusest tuleneb

piisavalt selgelt mustrite kasutamise lubatavus üksnes ujumismähkel ja sellele tingimusele

mittevastava pakkumuse esitamise riisikot kannab juba Vaidlustaja.

8.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija rikkus VAKO otsust,

tuvastades uues pakkumuse vastavuse kontrollis Vaidlustaja teki mustrilisuse.

8.4.1. VAKO otsuse õiguslik tähendus tuleb kindlaks teha selle otsuse resolutsiooni ja

põhjenduste alusel. Asjaolu, et Hankija varasemas otsuses ei olnud Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamist põhjendatud teki mustrilisusega, ei tähenda iseenesest, et Hankijal oleks pärast

varasema otsuse kehtetuks tunnistamist keelatud uues pakkumuse vastavuse kontrollis hinnata

pakkumuse vastavust kõigile RHAD-is sätestatud nõuetele. VAKO otsuses jäeti mustrilisuse

põhjendus arvesse võtmata vaid põhusel, et selles otsuses, mille õiguspärasust

vaidlustuskomisjon kontrollis, ei olnud Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist

beebiteki mustrilisusega põhjendanud.

8.4.2. Varasema otsuse kehtetuks tunnistamisel tuli Hankijal läbi viia uus pakkumuste vastavuse

kontroll ning hinnata pakkumust uuesti RHAD-ist tulenevate nõuete alusel. VAKO otsuses ei

ole antud siduvat hinnangut selle kohta, et Vaidlustaja poolt pakutud mustriline tekk vastab TK

p-ile 2 või et Hankijal puudub õigus seda asjaolu uuel pakkumuse vastavuse kontrollimisel

arvesse võtta, mistõttu ei ole Hankija VAKO otsusega vastuollu läinud üksnes seetõttu, et ta

tuvastas uues kontrollis pakkumuse mittevastavuse ka sellele TK tingimusele.

8.5. Vaidlustaja väide Hankija erapoolikusest ja tulemuse ettemääratusest.

8.5.1. Hankija on uues kontrollis hinnanud Vaidlustaja pakkumuse vastavust RHAD-ile ning

toonud pakkumuse mittevastavuse alusena välja asjaolu, et pakutud tekk on mustriline. Kuna

nimetatud asjaolu vastab Vaidlustaja pakkumuses esitatud näidisele ning TK p-ist 2 tulenev

nõue välistab mustrite kasutamise muude toodete kui ujumismähke puhul, on pakkumuse

5 (5)

mittevastavus selles osas tõendatud. Mittevastavus sisaldus Vaidlustaja pakkumuses algusest

peale ja seda ei ole kaasa toonud Vaidlustaja väidetud Hankija esindaja negatiivne

eelhäälestatus Vaidlustaja suhtes.

8.5.2. Vaidlustaja viitab samuti sellele, et Hankija kandis hindamistabeli märkuste veergu uuesti

lause keemilise/sünteetilise lõhna kohta, mida VAKO otsuses juba käsitleti.

Vaidlustuskomisjon leiab, et nimetatud märkus võib viidata Hankija varasema otsuse

põhjenduste mehhaanilisele kordamisele, kuid see asjaolu ei too iseenesest kaasa uue

pakkumuse vastavuse kontrolli või Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse

õigusvastasust. Määrav on see, et Hankija on selle rea juures märkinud kontrolli tulemuseks

„Vastab“ ega ole arvestanud seda märkust Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise

alusena.

8.5.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi

HMS) § 4 ja § 6 rikkumistele. HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja

riigihangete seaduse tähenduses vaidlustuste lahendamine haldusmenetlus HMS-i tähenduses.

Seega ei kohaldu riigihanke läbiviimisele HMS §-des 4 ja 6 sätestatud haldusmenetluse

põhimõtted HMS-is sätestatud haldusmenetluse osana.

Riigihanke läbiviimisel peab Hankija järgima RHS-ist tulenevaid nõudeid, sh RHS § 3 lg-s 1

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et

Hankija oleks jätnud Vaidlustaja pakkumuse vastavuse seisukohast olulise asjaolu välja

selgitamata või rikkunud pakkumuse vastavuse kontrollimisel võrdse kohtlemise või

läbipaistvuse põhimõtet.

8.6. Tulenevalt eeltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et VAKO otsuse järgne uus Vaidlustaja

pakkumuse vastavuse kontroll kõikide RHAD-i tingimuste osas oli lubatav, Hankija on

Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrolli käigus õiguspäraselt tuvastanud selle

mittevastavuse TK p-is 2 sätestatud nõudele ja lükanud pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese

lause alusel õigesti tagasi. Hankija ei ole seejuures kehtestanud uut vastavustingimust.

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus (Otsus koos Protokolliga) on läbipaistev ja

kontrollitav (kooskõlas RHS § 3 p-iga 1) ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.

9. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest

tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsuste õiguspärasuse, vaid lähtub nende otsuste vaidlustamisel eeldusest, et

õiguspärane ei ole Hankija Otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta. Kuna

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on

õiguspärane, on õiguspärased ka Hankija otsused, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus

vastavaks ja edukaks.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk