1

EELNÕU

24.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja

kord

Määrus kehtestatakse päästeseaduse§ 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl

(edaspidi koos päästetöö) ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale:

1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästeseaduse § 19 alusel

päästetööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi füüsiline isik) tekitatud kulu hüvitamise

alused, tingimused ja kord;

2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tasu maksmise alused,

tingimused ja kord.

(2) Määrusega kehtestatakse lisaks lõikes 1 sätestatule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl

osalejale toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatus ja kord.

§ 2. Mõisted

(1) Ulatuslik päästetöö käesoleva määruse tähenduses on päästesündmuse lahendamine, milles

Päästeametil on vaja kaasata täiendavalt enam kui 20 vabatahtlikku päästjat, abidemineerijat

või füüsilist isikut või kasutusele võtta tehnilisi vahendeid, mis ei kuulu Päästeametile.

(2) Pikaajaline päästetöö käesoleva määruse tähenduses on üle 24 tunni kestev päästetöö.

(3) Toit käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode, välja arvatud alkohol.

(4) Hüvitise taotleja käesoleva määruse tähenduses on:

1) juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või

valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl

või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses;

2) Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee.

§ 3. Hüvitatav kulu

(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud

juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule hüvitatakse

tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu.

(2) Vabatahtliku päästja, abidemineerija ja füüsilise isiku transpordikulu sihtkohta saabumiseks

ja sealt lahkumiseks ei hüvitata.

2

(3) Toitlustamise ja joogivee kulu ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl hüvitatakse kokku kuni

15 eurot isiku kohta iga päästetööl osaletud 24 tunni kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja

pakendamise, ühekordsete toidunõude, toidu päästesündmuse toimumise kohta transpordi ning

hilisema toidunõude ja toidujäätmete utiliseerimise kulu.

§ 4. Tasu maksmise alused ja tingimused

(1) Tööaja ja tasu arvestamine algab vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku:

1) ulatusliku või pikaajalise päästetööga alustamise ajast ning lõpeb päästetöö lõpetamise ajaga;

2) kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevusega alustamise ajast ja lõpeb tegevuse

lõpetamise ajaga.

(2) Vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku tööaja ja tasu arvestust peab

Päästeamet.

(3) Tasu arvutamisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast.

(4) Makstava tasu tunnitasumäär arvutatakse päästeteenistuja madalaimale palgaastmele

vastava palgamäära jagamisel täistööaja töötundide arvuga vastavas kuus.

(5) Makstava tasu suurus arvutatakse tunnitasumäära korrutamisel tööaja arvestamise graafikus

näidatud töötundide arvuga.

(6) Tasu ei maksta riigiteenistujale, kellele makstakse ulatuslikul või pikaajalisel

päästesündmusel või elanikkonnakaitses osalemise aja eest senist palka, välja arvatud juhul, kui

riigiteenistujal on õigus saada tasu töötamise eest tööaja välisel ajal, tasu ületunnitöö eest või

tasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel.

§ 5. Hüvitise taotlemine ja tasu saamine

(1) Käesoleva määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud hüvitise taotleja esitab Päästeametile

kümne tööpäeva jooksul arvates ulatusliku või pikaajalise päästetööga või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevusega lõpetamise päevast või päevast, mil hüvitise taotleja sai teada või

oleks pidanud teada saama kulu tekkimisest, alljärgnevad dokumendid:

1) tekkinud kulu hüvitamise taotlus;

2) üksikasjalik kulu arvestus.

(2) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud

riigiteenistuja esitab tasu saamiseks tööandja kinnituse palga mittesäilimise kohta

ajavahemikul, mil ta osales päästetööl või elanikkonnakaitses.

(3) Päästeamet vaatab esitatud taotluse läbi ja kontrollib hüvitise taotleja esitatud kulu arvestuse

vastavust tegelikule kulule ja käesolevas määruses toodud nõuetele ning vormistab kirjaliku

arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta.

(4) Päästeamet esitab 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja arvestuse saamise

päevast arvates Siseministeeriumile:

3

1) koondtaotluse raha eraldamise kohta;

2) hüvitise taotleja esitatud kulu hüvitamise taotluse;

3) hüvitise taotleja esitatud üksikasjaliku kulu arvestuse;

4) Päästeameti arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta;

5) Päästeameti koostatud tasu saajate ja tasu arvestuse koondaruande.

(5) Siseministeerium kontrollib Päästeameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud

andmete õigsust ja esitab Rahandusministeeriumile koondtaotluse Vabariigi Valitsuse reservist

vahendite eraldamiseks riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

(6) Hüvitise või tasu maksab hüvitise taotlejale või tasu saajale Päästeamet pärast Vabariigi

Valitsuse reservist summa laekumist. Päästeamet võib enne summa laekumist eelarveliste

vahendite olemasolu korral maksta hüvitise taotlejale või tasu saajale hüvitise või tasu oma

eelarvest.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 09. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise

päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“

tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga

või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise

alused, tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused,

tingimused ja kord“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette uus määruse terviktekst. Määrus

kehtestatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel.

01. oktoobril 2026. aastal jõustub uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS)1,

mille raames muudetakse ka PäästeS-i ja eelnõu aluseks olevate volitusnormide sisu.

Muudatused on peaasjalikult seotud sellega, et edaspidi hüvitatakse ka kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja

PäästeS-i § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi füüsiline isik) tekitatud

kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu. Samuti nähakse ette kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalemise eest tasu maksmine. Kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused,

tingimused ja kord nähakse ette käesoleva eelnõuga. Kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 134

„Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja

tasu maksmise ulatus ja kord“reguleerib vaid ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja

demineerimistööl (edaspidi koos päästetöö) kulu hüvitamist ja tasu maksmist. Kuivõrd

muudatusi on palju, tehakse uus terviktest.

Kulu hüvitamise ja tasu maksmise eelduseks on jätkuvalt nõutud dokumentide ja andmete

esitamine ehk selles osas eelnõuga muudatusi ei tehta ja jätkub kehtiv kord. Eelnõuga ei kaasne

seega kohustuslikku halduskoormust suurendavat nõuet. Kulu hüvitamise taotlemine on

vabatahtlik. Eeltoodust lähtudes halduskoormuse tasakaalustamise reeglit2 ei kohaldata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Marko Põld

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 01. oktoobril 2026. aastal jõustuva KORKS-ga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa

Liidu õiguse rakendamisega.

Kehtiv Vabariigi Valitsuse 09. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise

päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“

tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga nähakse ette uus määruse terviktekst.

1 KORKS. 2 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 nähakse ette määruse reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale:

1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tekitatud

kulu hüvitamise alused, tingimused ja kord;

2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tasu maksmise alused,

tingimused ja kord.

Võrreldes kehtiva määrusega reguleerib määrus edaspidi ka kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevusega seotud kulu hüvitamise ja tasu maksmise aluseid, tingimusi ja

korda. Kehtivad alused seoses kulu hüvitamise ja tasu maksmisega ulatuslikul või pikaajalisel

päästetööl jäävad põhimõtteliselt alles, kuid kuna volitusnormide sõnastust PäästeS-s

täpsustatakse, tehakse täpsustused ka määruse reguleerimisala sõnastuses.

Toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatus ja kord tuuakse õigusselguse huvides eraldi

välja § 1 lõikes 2, sest see puudutab vaid ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalejaid, mitte

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalejaid.

Eelnõu §-s 2 tuuakse välja määruse mõistes olulised mõisted.

Lõike 1 kohaselt on ulatuslik päästetöö käesoleva määruse tähenduses päästesündmuse

lahendamine, milles Päästeametil on vaja kaasata täiendavalt enam kui 20 vabatahtlikku

päästjat, abidemineerijat või füüsilist isikut või kasutusele võtta tehnilisi vahendeid, mis ei

kuulu Päästeametile. Ulatuslikkuse kriteerium – 20 täiendava vabatahtliku päästja,

abidemineerija või füüsilise isiku kaasamine päästesündmuse lahendamisele – on määratud

arvestades Päästeameti ööpäevast valveteenistujate arvu ja valmisolekut. Sisulisi muudatusi

võrreldes kehtiva sõnastusega sättes ei tehta.

Lõike 2 kohaselt on pikaajaline päästetöö käesoleva määruse tähenduses üle 24 tunni kestev

päästetöö. Enamik päästesündmusi lahendatakse ühe ööpäeva jooksul, mõõdetuna tundides.

Keerukate ja ulatuslike sündmuste korral (näiteks metsatulekahju, rannikureostused, aga ka

suurema hoone tulekahju) võib aeg aga pikeneda ja ulatuda üle ööpäeva. Võrreldes kehtiva

määrusega muudatusi sättes ei tehta.

Lõike 3 kohaselt on toit käesoleva määruse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode, välja arvatud alkohol. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 kohaselt tähendab määruses mõiste

„toit” töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele

tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.

Lõike 4 kohaselt on hüvitise taotleja käesoleva määruse tähenduses:

3

1) juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või

valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl

või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses;

2) Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee.

Võrreldes kehtiva määrusega lisanduvad hüvitise taotlejana juriidiline isik, vabatahtlik päästja,

abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses (punkt 1).

Punktis 2 toodud sõnastus kattub kehtivas määruses sätestatuga – hüvitise taotlejaks on ka

Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral päästetööl osalejatele

toitlustamise ja joogivee.

Eelnõu § 3 reguleerib hüvitatava kuluga seonduvat.

Lõike 1 kohaselt hüvitatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalenud juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja

füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu. Võrreldes kehtiva

määrusega lisandub see, et ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalejatele hüvitatakse

tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Kulu, mida hüvitatakse, võib olla näiteks kütusekulu, rasketehnika ja kraanade kaasamise kulu,

samuti kütusekulu, sideteenuste kulu ning hävinenud tööriiete ja muude kahjustada saanud

vahendite ja esemetega seotud kulu. Saamata jäänud tulu mitte hüvitamise põhimõte tuleneb

PäästeS-i § 45 lõikest 1.

Lõike 2 kohaselt ei hüvitata vabatahtliku päästja, abidemineerija ja füüsilise isiku

transpordikulu sihtkohta saabumiseks ja sealt lahkumiseks.

Üldiselt kehtib põhimõte, et vabatahtlikke päästjaid, abidemineerijaid ja füüsilisi isikuid

rakendatakse eeskätt päästetöö või elanikkonnakaitse tegevuse läbiviimise piirkonna

lähiümbrusest. Kui on sõlmitud juriidilise isikuga tsiviilõiguslik leping vabatahtlike

kaasamiseks, siis hüvitatakse kulud, sealhulgas transpordikulu lepingus ette nähtud tingimustel.

Kui näiteks vabatahtlike päästjate kaasamine on siiski vajalik kaugematest piirkondadest,

korraldab transpordi Päästeamet ja kulud tekivad sel juhul Päästeametile. Lõikes 2 toodud

erisus ei laiene juriidilistele isikutele, kellel tekib näiteks tehniliste vahendite tarnspordikulu

sündmuskohale ja tagasi. Tegemist on kehtivas määruses sätestatud põhimõttega, mille osas

eelnõuga muudatusi ei tehta.

Lõike 3 kohaselt hüvitatakse toitlustamise ja joogivee kulu ulatuslikul või pikaajalisel

päästetööl kokku kuni 15 eurot isiku kohta iga päästetööl osaletud 24 tunni kohta. Summa

näitamine 24 tunnise ajaperioodi kohta on oluline, kuna vastavalt ööpäevasele perioodile

erinevad toitlustuse ja joogivee kulud väga suurel määral. Päästetööle rakendatud isiku

toitlustamine ja joogiveega varustamine ajavahemikul 8:00-17:00 on toiduaegade iseärasustest

tingitult oluliselt kallim, kui isiku toitlustamine ja joogiveega varustamine ajavahemikul 24:00-

08:00. Päevasel ajal võib isiku toitlustamine ja joogiveega varustamine 8 tunni kohta tulla

kallim, seoses suurema hulga päästetööle kaasatutega ja neile 2-3 toidukorra ning suure hulga

joogivee vajadusega. Öisel ajal on isiku toitlustamine ja joogiveega varustamine märgatavalt

odavam (seoses ühe toidukorraga ja vähenenud joogivee vajadusega). Seetõttu on isiku

4

toitlustuskulu ja joogiveega varustamise kulu jaotatud 24 tunnisele ajaperioodile, seejuures

üldkulu määra tõstmata.

Toitlustamise ja joogivee kulu hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja pakendamise,

ühekordsete toidunõude, toidu päästetöö toimumise kohta transpordi ning hilisema toidunõude

ja toidujäätmete utiliseerimise kulu (lõige 4). Selle on tinginud praktiline vajadus, kus

nimetatud kulude lahutamine toitlustuskuludest on olnud paljudel kordadel äärmiselt keerukas

või võimatu.

Juhime tähelepanu, et lõiked 3 ja 4 on ka kehtivas määruses ja nende osas muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 4 reguleerib tasu maksmise aluseid ja tingimusi.

Lõike 1 kohaselt algab tööaja ja tasu arvestamine vabatahtliku päästja, abidemineerija või

füüsilise isiku:

1) ulatusliku või pikaajalise päästetööga alustamise ajast ning lõpeb päästetöö lõpetamise

ajaga;

2) kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevusega alustamise ajast ja lõpeb tegevuse

lõpetamise ajaga.

Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse tööaja ja tasu arvestamise algust ja lõppu ning

nähakse ette tööaja ja tasu arvestamine ka kriisolukorra ajal elanikkonnakaitses osaleja jaoks.

Tööaja ja tasu arvestamine algab ulatusliku või pikaajalise päästetööga või elanikkonnakaitse

tegevusega alustamise ajast ja lõpeb päästetöö või elanikkonnakaitse tegevuse lõpetamise ajaga.

Oluline on seejuures päästetöö või elanikkonnakaitse tegevusega alustamine ja lõpetamine

fikseerida, mida peab tegema Päästeamet (vt lähemalt lõike 2 selgitust).

Lõike 2 kohaselt peab vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku tööaja ja tasu

arvestust Päästeamet. See põhimõte kehtib ka praegu. Arvestuse pidamine tähendab sisuliselt

seda, et Päästeamet peab registreerima kõik ulatuslikule või pikaajalisele päästetööle kaasatud

või kriisiolukorras elanikkonnakaitses osalevad isikud. Fikseerida ehk registreerida tuleb nii

töö või tegevusega alustamise aeg kui ka lõpetamise aeg. Aja fikseerimine ja sellega seotud

tööaja ja tasu arvestamine on tasu maksmise vältimatu eeltingimus.

Oluline on märkida, et tasu ulatuslikul või pikaajaliselt päästetööl või elanikkonnakaitsega

seotud tegevuses osaletud aja eest ei tähenda iseenesest töölepingu või teenistussuhte tekkimist,

millega kaasneks staaži arvestus või muud töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused.

Lõiked 3–5 on seotud tasu arvutamise ja suurusega ning nende osas muudatusi võrreldes

kehtiva määrusega ei tehta. Lõike 3 kohaselt lähtutakse tasu arvutamisel päästeteenistuja

madalaimast palgamäärast ja lõike 4 kohaselt arvutatakse makstava tasu tunnitasumäär

päästeteenistuja madalaimale palgaastmele vastava palgamäära jagamisel täistööaja töötundide

arvuga vastavas kuus. Lõike 5 kohaselt arvutatakse makstava tasu suurus tunnitasumäära

korrutamisel tööaja arvestamise graafikus näidatud töötundide arvuga.

Selline seos tagab võrdse olukorra, kus ükski päästealaväliselt kaasatud isik ei saa ulatuslikul

või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitses osalemise eest suuremat tasu kui mistahes

kutseline päästeteenistuja sündmuskohal. Suurem tasu ei oleks riigile kulutõhus ega

5

päästeteenistujate suhtes õiglane. Väiksem tasu ei motiveeriks aga piisavalt vabatahtlikke

osalema.

Lõike 6 kohaselt ei maksta tasu riigiteenistujale, kellele makstakse ulatuslikul või pikaajalisel

päästetööl või elanikkonnakaitse tegevuses osalemise aja eest senist palka, välja arvatud juhul,

kui riigiteenistujal on õigus saada tasu töötamise eest tööaja välisel ajal, tasu ületunnitöö eest

või tasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel. Tegemist on kitsendusega, mille kohaselt

riigiteenistujad, kellel säilitatakse sel ajal senine palk, ei ole õigustatud saama tasu päästetööl

või elanikkonnakaitses osalemise eest. See on vajalik, et vältida riigiteenistujale sama tööaja

eest kaks korda palga maksmist riigi poolt. Sama põhimõte on ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 5 reguleerib hüvitise taotlemist ja tasu saamist. Sätete sisu ja põhimõtted võrreldes

kehtiva määrusega ei muutu.

Lõike 1 kohaselt esitab määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud hüvitise taotleja Päästeametile

10 tööpäeva jooksul arvates ulatusliku või pikaajalise päästetööga või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevusega lõpetamise päevast või päevast, mil hüvitise taotleja sai teada või

oleks pidanud teada saama kulu tekkimisest, alljärgnevad dokumendid:

1) tekkinud kulu hüvitamise taotlus;

2) üksikasjalik kulu arvestus.

Päästeamet teavitab kõiki ulatuslikule või pikaajalisele päästetööle või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsesse kaasatud isikuid kulu hüvitamise võimalusest. Tähtaeg kümme tööpäeva

on määratud eesmärgiga, et kontrollida ja piiritleda infovahetust ja halduskoormust, millest

sõltub edasine Päästeameti taotluse (sh koondaruande) esitamine Siseministeeriumile.

Lõike 2 kohaselt esitab ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitse tegevuses osalenud riigiteenistuja tasu saamiseks kinnituse palga

mittesäilimise kohta ajavahemikul, mil ta osales päästetööl või elanikkonnakaitse tegevuses.

Riigiteenistujad, kellel ei säilitata sellel ajavahemikul palka, on õigustatud saama tasu

ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise eest.

Lõike 3 kohaselt vaatab Päästeamet esitatud taotluse läbi ja kontrollib hüvitise taotleja esitatud

kulu arvestuse vastavust tegelikule kulule ja käesolevas määruses toodud nõuetele ning

vormistab kirjaliku arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta. Päästeamet peab kaasatud

isikute osas arvestust ja peab kontrollima esitatud hüvitise taotluse vastavust ja põhjendatust

tegelikule vajadusele ja kulule.

Lõike 4 kohaselt esitab Päästeamet 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja arvestuse

saamise päevast arvates Siseministeeriumile:

1) koondtaotluse raha eraldamise kohta;

2) hüvitise taotleja esitatud kulu hüvitamise taotluse;

3) hüvitise taotleja esitatud üksikasjaliku kulu arvestuse;

4) Päästeameti arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta;

5) Päästeameti koostatud tasu saajate ja tasu arvestuse koondaruande.

Lõike 5 kohaselt kontrollib Siseministeerium Päästeameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4

esitatud andmete õigsust ja esitab Rahandusministeeriumile koondtaotluse Vabariigi Valitsuse

reservist vahendite eraldamiseks riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

6

Lõike 6 kohaselt maksab hüvitise või tasu hüvitise taotlejale või tasu saajale Päästeamet pärast

Vabariigi Valitsuse reservist summa laekumist. Päästeamet võib enne summa laekumist

eelarveliste vahendite olemasolu korral maksta hüvitise taotlejale või tasu saajale hüvitise või

tasu oma eelarvest.

Eelnõu §-ga 7 tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. oktoober 2026. aastal. Määruse

jõustumisaeg on seotud KORKS jõustumisega vastavalt KORKS § 286 lõikele 1.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm: Päästeamet, kus töötab üle 2100 inimese3 . Arvestades riigiametnike ja töötajate

koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Päästeamet peab edaspidi arvestama sellega, et ka kriisiolukorras elanikkonnakaitses osalejate

jaoks nähakse ette kulu hüvitamine ja tasu maksmine. Kulu hüvitamise ja tasu maksmisega

seotud tegevusi teevad Päästeameti teenistujad tööülesandena ka praegu. Kuna sisuliselt uusi

tegevusi asutusele ei kaasne, ei teki vajadust muudatustega seotud tegevuste ega lisatöökohtade

järele. Olulist töökoormuse kasvu ei kaasne. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju

ulatus väike. Võttes arvesse seda, et ulatuslikke või pikaajalisi päästetöid ning kriisiolukordi,

kus on vaja elanikkonnakaitsesse inimesi kaasata, esineb harva, on mõju avaldumise sagedus

riigiasutuste töökorralduse vaates samuti väike. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest ülesanne

pole asutuse jaoks uus, taotlusi menetletakse tööülesannete raames juba praegu. Mõju on

kokkuvõttes väheoluline.

4.2 Majanduslik mõju

Sihtrühm: hüvitise taotlejad (juriidilised isikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja

füüsilised isikud, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel

ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses) ja

tasu saajad (vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja füüsilised isikud, kellel on õigus tasu

saada). Eestis on enam kui 3000 vabatahtlikku päästjat4. Abidemineerijate arv on Päästeameti

asutusesisene info.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Tasu maksmine annab vajaliku kindlustunde neile, kelle töötasu ei säilitata ajavahemikul, kui

osaletakse päästeööl või elanikkonnakaitses. Vabatahtlikele päästjatele tasu maksmisel

lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast ja tasu makstakse elanikkonnakaitse

3 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026). 4 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026).

7

tegevustes osaletud aja eest. Kulu hüvitamine ja tasu saamine on seega sihtrühma jaoks

positiivse mõjuga. Kuivõrd ulatuslikke või pikaajalisi päästetöid ning kriisiolukordi, kus on

vaja elanikkonnakaitsesse inimesi kaasata, esineb harva, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus

väike. Täpne mõju sõltub päästesündmuse või kriisiolukorra olemusest ja ulatusest. Kulu

hüvitamine ja tasu maksmine eeldab sihtrühmalt küll vajalike andmete ja dokumentide

esitamist, kuid see on protsessi mõttes tavapärane tegevus ja vajalik eeldus hüvitiste ja tasu

maksmiseks. Kohustuslikku halduskoormuse kasvu määrusega ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju

väheoluline.

4.3 Mõju siseturvalisusele

Eelnõul on positiivne mõju Päästeameti võimekusele lahendada päästesündmusi ja

kriisiolukordi. Kulu hüvitamine ja tasu maksmine motiveerib ulatuslikul või pikaajalisel

päästetööl või elanikkonnakaitses osalema.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ning kriisiolukordades elanikkonnakaitsega seotud

hüvitiste ja tasu maksmise kulusid ei ole võimalik ette näha. Praktikas on selliseid olukordi

harva. Iga päästetöö ning elanikkonnakaitseline tegevus on spetsiifiline oma toimumise aja,

koha ja ulatuse osas. Võrreldes kehtiva määrusega uusi sisulisi tegevusi määruse rakendamine

kaasa ei too.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026.a, mis on seotud KORKS jõustumisega vastavalt KORKS §

286 lõikele 1.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti

Päästeala Töötajate Ametiühingule ja MTÜ-le Päästeliit.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Rahandusministeerium

27.08.2026 nr 1-6/3521-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või

pikaajalise päästetöö või demineerimistööga

või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega

seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise

alused, tingimused ja kord“ eelnõu

kooskõlastamiseks saatmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord“

eelnõu. Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026. aastal jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse

seadusega, mistõttu palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 7 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 3-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri 7-l lehel.

Arvamuse andmiseks:

Päästeamet

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing

Päästeliit