Maarja Krais-Leosk

Eesti Puuetega Inimeste Koda

[email protected]

Teie 25.08.2026 nr

Meie 28.08.2026 nr 14-2/261986/2607050

Austatud Maarja Krais-Leosk

Palusite õiguskantsleril hinnata, kas vald on teinud abivajava lapse põhiõiguste (sh õigus

haridusele) tagamiseks kõik, mida vald tegema peaks. Olete lühidalt kirjeldanud olukorda ning

saatnud kirja ka Sotsiaalkindlustusametile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Kahjuks ei ole õiguskantsleril kohe võimalik Teie avalduse alusel asja uurima hakata, sest Te ei ole

kinnitanud lapse esindamise õigust. Seaduse kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste

kaitseks avaldusega õiguskantsleri poole. Kui esitatakse avaldus teise inimese eest, tuleb avaldusele

lisada esindusõigust tõendav dokument (õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 23 lg 4, § 25 lg 1).

Mõistame, et kui lisaksite avaldusele lapse esindusõigust tõendava dokumendi, oleks õiguskantsleril

võimalik selles asjas seisukoht kujundada. Seda võimalust kaalununa leiame siiski, et praegusel

juhul õiguskantsler oma hinnangut ei annaks, vaid edastaks avalduse lahendamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile ning Sotsiaalkindlustusametile (ÕKS § 25 lg 4).

Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne on teha järelevalvet koolide ja kooli pidajate ehk

kohalike omavalitsuste tegevuse üle (põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse § 84 lg 1). Nii on võimalik

tagada, et haridus on kõigile kättesaadav ja võrdsetel alustel juurdepääsetav. Sotsiaalkindlustusamet

teeb järelevalvet kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle. Peale selle

kontrollib amet, kas haldusaktid, mida vallad ja linnad on andnud sotsiaalhoolekande seaduse

alusel, on õiguspärased (sotsiaalhoolekande seaduse § 157 lg 3).

Kuna lapsele tuleb kiiresti leida sobiv koolikoht ja perele korraldada vajalik abi, on praeguses

olukorras kõige mõistlikum, et valla tegevust hindavad need asutused, kellele see ülesanne on

seadusega pandud. Nii on võimalik lahendus leida võimalikult kiiresti ja tõhusalt (vajaduse korral

teha vallale ettekirjutusi). Ühtlasi saab vältida seda, et sama küsimust lahendab üheaegselt mitu

asutust.

Teie sõnul on lapsevanemale antud mõista, et ta peataks oma hooldusõiguse, et lapse saaks viia

Tallinna hoiukodusse.

Selgitan, et lapsevanemalt saab hooldusõiguse ära võtta ainult kohus. Seda tehakse üksnes juhul, kui

vanem kuritarvitab oma hooldusõigust ja ohustab sellega lapse heaolu, jätab lapse hooletusse, ei

suuda täita oma kohustusi või ei suuda ära hoida ohtu lapsele, kui last ohustab oma käitumisega

mõni teine inimene (perekonnaseaduse § 134 lg 1). Kohus saab sellise otsuse teha siis, kui perele

2

korraldatud abi ei ole andnud tulemust või tõenäoliselt ei anna tulemust (perekonnaseaduse § 135 lg

2).

Loodan, et neist selgitustest on abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Uder

puuetega inimeste õiguste valdkonna juht

õiguskantsleri volitusel

Liisi Uder 693 8437 [email protected]