Seisukohad arvamustele ja ettepanekutele

planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule

906SE

21.08.2026

Laekunud arvamus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht

Eesti Taastuvenergia Koda (14.05.2026)

Edastame Taastuvenergia Koja ettepaneku planeerimisseaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 906 SE,

mille eesmärk on luua strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimiseks

eraldi kiirendatud menetluskord („ekspressrada“).

Eelnõu lisana 1 on lisatud Vabariigi Valitsuse määruse kavand, kus

sätestatakse strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise

täpsemad nõuded. Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 5 järgi kuulub strateegiliselt

oluliste investeeringute hulka taastuvatel energiaallikatel põhinevate või

taastuvate energiaallikate kasutamist võimaldavate juhitavate

elektritootmise- või salvestuskäitiste rajamine ja käitamine, või

energiatootmises fossiilkütuste asendamine taastuvate energiaallikatega.

Samas ei kuulu seaduseelnõu seletuskirja järgi nende investeeringute

hulka tuulepargid.

Ometi peab ekspressraja loomine seaduseelnõu seletuskirja järgi

suurendama Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet ning

toetama kliimaeesmärkide ja energiajulgeoleku saavutamist. Tuulepargid

on suuremahulised investeeringud, mis võimaldavad toota täiendavat

puhast elektrit kõige konkurentsivõimelisema hinnaga. Puhta elektri

kättesaadavus omakorda elavdab Eesti majandust, aidates siia meelitada

uusi investeeringuid, ning loob võimaluse elektrifitseerimise ja puhaste

kütuste tootmise kaudu vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis

sektorites. Kuna ka Lätis ja Leedus on tuulepargid ekspressrajaga

hõlmatud, siis tuleks ka Eestis tuuleparkidele sarnane võimalus luua, kui

me ei taha kaotada naaberriikidele konkurentsivõimes.

Hetkel olemasolevate ja kavandatavate meetmete mõju pooleliolevate

tuuleenergia projektide edenemisele on piiratud ning täiendav sekkumine

Ettepanek: mitte arvestada

Samasisulise ettepaneku on arvamuse andja teinud ka eelnõu

menetlemise ajal.

Vaatamata sellele, et tuuleenergeetika on kindlasti oluline valdkond,

ei sobi tuulepargid loodava instrumendi fookusega.

Eelnõu väljatöötamise peamine eesmärk on olnud võimaldada

strateegiliselt oluliste tootlike investeeringute (tööstus, tootmine ja

nendega seotud valdkonnad) võimalikult sujuvat realiseerimist

Eestis. Tootmishoonete puhul on mõju üldjuhul koondunud ehitise

enda ja selle vahetu ümbruse piiridesse, mis võimaldab rakendada

tõhusalt eelnõuga pakutud lahendusi. Tuulikute mõju ümbritsevale

elu- ja looduskeskkonnale on aga väga erinev tavapärasest

tööstusehitisest. Tuulepargid ei ole kompaktsed punktobjektid, vaid

koosnevad ruumiliselt hajusatest rajatistest, mille mõju ulatub laiale

territooriumile. Tuuleparkide puhul on väljakutseks asukohavalik ja

erinevad keskkonnauuringud, sh lindude rändekoridoride küsimused,

mis on ajamahukad ja tavalisemate tööstusobjektide puhul

probleemiks üldjuhul ei ole.

Lisaks, tuuleenergeetika arendamiseks on kehtiva õiguse kohaselt

juba kehtestatud mitu erandit. Näiteks:

 suurte tuuleparkide kavandamiseks on juba praegu olemas tõhus

riigi tasandi menetlus – asukoha eelvaliku alusel kehtestatav riigi

eriplaneering (REP). REP-i ühe-etapiline menetlus võimaldab

liikuda asukoha eelvaliku etapist (sh vajalike uuringute

läbiviimine) vahetult projekteerimistingimuste menetlusse ning

riigi poolt vajalik. Planeerimisseaduse kehtivad ja hetkel menetluses

olevad muudatused ei too leevendust juba menetluses olevate

tuuleenergia planeeringute takistustele ning senini puudub näide

olukorrast, kus riik oleks maismaatuulepargi rajamiseks algatanud riigi

eriplaneeringu. Parasjagu Kliimaministeeriumis kavandatav nö tuulehoo

boonus motiveerib kohalikelt omavalitsustelt saadud tagasiside põhjal

eelkõige neid omavalitsusi, kes olid juba varem tuuleparkide arendamise

suhtes soosival seisukohal, kuid ei aita vähendada vastuseisu

piirkondades, kus arendus on pidurdunud.

Seega teeme ettepaneku, et strateegiliselt oluliste investeeringutena oleks

võimalik käsitleda ka tuuleparke näiteks alates elektrilise nimivõimsusega

50 MW eeldusel, et samas mahus ehitusõigust andev planeering (kohaliku

omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering) on läbinud

Keskkonnaameti kooskõlastuse.

sealt edasi ehitusloa andmiseni. Kuigi seadus seob

tuuleelektrijaamade puhul REP-i võimalikkuse eelduslikult alates

400 MW kavandatavast võimsusest, ei välista kehtiv õigus ka

väiksema võimsusega tuuleparkide käsitlemist strateegilise

huviga objektidena (sellisel juhul tuleb huvi olemasolu hinnata

konkreetse projekti asjaolusid arvestades ja teha vastav otsus);

 Riigikogu menetluses olnud planeerimisseaduse muutmisega

(683SE) nähakse ette kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

(KOV EP) kaotamine alates 01.01.2027 ja asendamise

detailplaneeringuga. Pooleliolevad KOV EP-d saab menetleda

lõpuni, kuid uute arenduste puhul muutub menetlus lihtsamaks,

kuna detailplaneeringu puhul ei nähta ette asukoha eelvalikut;

 ka KOV EP-d ennast on tuuleenergeetika vajadustest tulenevalt

üle vaadatud – nt alates 2023. aastast saab tuuleparke planeerida

KOV EP asukoha eelvaliku etapi alusel detailset lahendust välja

töötamata.

Seega, tuuleparkide puhul ei näi kitsaskoht olevat tõhusa

menetluskorra puuduses, vaid menetlusnormidest mittesõltuvad

tegurid (nt põrkuvad huvid), mida aga ei saa lahendada käesoleva

eelnõuga. Lisaks, märgime, et ettepanek puudutab määruse kavandit,

mille põhjal koostatakse eraldi eelnõu.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (05.06.2026)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) tänab

võimaluse eest avaldada arvamust planeerimisseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste

investeeringute ekspressrada) 906 SE eelnõu kohta. Kaubanduskoda

toetab eelnõuga plaanitavaid muudatusi, kuna need kiirendavad oluliste

investeeringute puhul menetluse kiirust.

Ettepanek: võtta teadmiseks

Muudatusettepanekud planeerimisseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (strateegiliste

investeeringute ekspressrada) eelnõule

1. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 1 esitatud lõige 11 järgmiselt:

„(11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab strateegiliselt olulise investeeringuga

rajatava ehitise (edaspidi strateegiliselt oluline ehitis) kohta koostatava riigi eriplaneeringu ja

ehitusseadustiku 131. peatükis sätestatud strateegiliselt olulise ehitise menetluses ühtse

kontaktpunkti ülesandeid. Ühtne kontaktpunkt korraldab strateegiliselt olulise investeeringu

hindamise ja koordineerib asjaomaste menetluste läbiviimist.“;“.

Selgitus: muudatusega parandatakse sätte sõnastust ning tuuakse lühendatud mõiste välja kohe

peale selle esmakordset mainimist.

2. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 2 esitatud lõike 2 punkt 7 järgmiselt:

„(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga või strateegiliselt olulise

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline

huvi. Riigi eriplaneeringu võib koostada riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi,

jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas, samuti eespool nimetatud huvides

ehitise püstitamiseks avalikku veekogusse ja majandusvööndisse.

(2) Riigi eriplaneeringuga kavandatakse järgmisi ehitisi ja nende ehitiste teenindamiseks vajalikke

ehitisi:

1) riigimaantee või avalik raudtee;

2) torujuhe töörõhuga üle 16 baari või kõrgepingeliin pingega alates 110 kilovoldist;

3) rahvusvaheline lennujaam või sadam;

4) riigikaitseline või julgeolekuasutuse ehitis;

5) elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatist ja tuuleelektrijaam elektrilise

nimivõimsusega alates 400 megavatist;

6) ohtlike jäätmete lõppladustuspaik;

7) strateegiliselt oluline ehitis.“.“

Selgitus: muudatus on ajendatud eelnõu § 1 punkti 1 sõnastuse kohendamisest ehk eelnõuga ette

nähtud PlanS § 27 lõike 2 punktis 7 tehakse viide „strateegiliselt oluline ehitis“ lühendatult.

Lisaks täpsustatakse kehtivat sõnastust nii, et oleks selgemini aru saada, et riigi eriplaneeringu

koostamine ei ole ilmtingimata vajalik, milleks asendatakse lõike teise lause tekstis senini olnud

sõna „koostatakse“ sõnadega „võib koostada“. Praktikas on seda tihti tõlgendatud kui kohustust,

mis aga ei ole asjakohane. Niisamuti vajab märkimist, strateegiliselt olulise ehitise puhul on seda

võimalik eelnõus kavandatud muudatuste järgselt rajada ka projekteerimistingimustega ehk võib

tekkida ebakõla ja jääda vale mulje, justkui riigi eriplaneering on strateegiliselt olulise

investeeringuga rajatava ehitise puhul alati vajalik.

3. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 4 esitatud lõiked 31 ja 32 järgmiselt:

„(31) Strateegiliselt oluline investeering käesoleva seaduse tähenduses on tööstuses, töötlemises

või tootmises või nendega seotud valdkondades tehtav suuremahuline projekt, mille raames

tehakse investeering, millel on oluline mõju Eesti majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela

kujundamise või tugevdamise kaudu. Riiklikku või rahvusvahelist huvi sellise investeeringu vastu,

investeeringu teostatavust ja kapitalimahtu hindab valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse

üksuse esindajatest koosnev hindamiskomisjon.

(32) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded, millega nähakse ette

investeeringu vähim lubatud kapitalimaht, projekti valdkond, taotlejale esitatavad registrijärgse

asukoha tingimused, taotlusele esitatavad nõuded ja taotluse menetlemise kord;

2) strateegiliselt olulise investeeringu hindamise korra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 31

sätestatud hindamiskriteeriume;

3) strateegiliselt olulise investeeringu hindamiskomisjoni ja eksperdikomisjoni moodustamise

korra ning komisjonide töökorralduse põhimõtted.“;“

Selgitus: võrreldes algse sõnastusega on sättesse (vt eelnõukohase lõike 31 esimene lause) lisatud

sõna „töötlemises“, millega laiendatakse sätte kohaldamisala sellistele tegevustele, mis on

lähedalt seotud tööstuse ja tootmisega, ja nendega sarnased, kuid millele ei pruugi kumbki

kategooria otseselt laieneda. Vastavalt eesti keele seletavale sõnaraamatule mõistetakse

töötlemisena kunstis või loomingus teose muudetud, edasiarendatud versiooni, või aine või

materjali puhul selle muutmist, edasiarendust, millegagi mõjutamist, viimistlemist1. Töötlemisena

saab muu hulgas käsitada ka andmetöötlust (nt andmelaod), ringmajandusega seotud tegevust

jms.

Eelnõu praeguses sõnastuses on termin „strateegiliselt oluline investeering“ määratletud sama

termini „investeering“ kaudu. Terminit „investeering“ kasutatakse igas õigusaktis erinevas

tähenduses, mistõttu see ei ole üldtuntud või seadustes üheselt defineeritud termin. Kuna PlanS-i

muutmise seisukohalt on „strateegiliselt olulise investeeringu“ sisustamine määrava tähtsusega,

siis peaks seaduses toodud definitsioon ammendavalt kirjeldama termini tähtsust omavaid

tunnuseid. Selles tulenevalt tuuakse sisse sõna „projekt“, võimaldab siduda strateegiliselt olulise

investeeringu konkreetse tervikliku tegevuste kogumiga, mille elluviimiseks tehakse

kapitalimahutusi ning millega luuakse või suurendatakse tootmis- või muud tegevusvõimekust.

Kapitalimahutuse all peetakse silmas projekti elluviimiseks raha, mis võib hõlmata muu hulgas

ehitiste ehitamist ning muu projekti elluviimiseks vajaliku tootmis- või tegevusvõimekuse loomist

või suurendamist. Samuti asendatakse „laiem mõju Eesti majandusele“ tunnusega „oluline mõju

Eesti majandusele“. Mõju olulisuse hindamisel võetakse arvesse eelkõige projekti panust kohaliku

väärtusahela kujundamisse või tugevdamisse ning muid projekti elluviijast väljapoole ulatuvaid

majanduslikke mõjusid. Selliseks mõjuks võib muu hulgas olla kohalike alltöövõtjate ja

teenusepakkujate kaasamine, taristu arengu toetamine, oskustööjõu vajaduse ja tööhõive

suurenemine ning mõju regionaalarengule.

4. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 14 esitatud punkt 4 järgmiselt:

„4) otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise ning selle

põhjuste kohta.“;“

Selgitus: tegemist on sõnastuse ebatäpsuse parandamisega. Eelnõu senine tekst ei moodustanud

lõike sissejuhatava tekstiga loogilise terviku ning muudatusega see puudus eemaldatakse. Seega

peab riigi eriplaneeringu teade sisaldama KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud andmeid.

1 EKI

5. Sõnastada eelnõu paragrahv 4 punkt 1 järgmiselt ja muuta vastavalt sellele teiste punktide

numeratsiooni:

„§ 284. Strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise erisus

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisust kohaldatakse planeerimisseaduse § 27 lõike 2 punktis

7 nimetatud strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamisele.

(2) Kui strateegiliselt olulise ehitise püstitamisel või kaitsetööstuspargi rajamisel on vaja koostada

riigi eriplaneering ja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine ning sama tegevuse

kavandamisega seoses algatatakse keskkonnamõju hindamine käesoleva seaduse § 261 alusel, võib

keskkonnamõju hinnata koordineeritult koos riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamisega.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud keskkonnamõju hindamise võib algatada ka juhul, kui

kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisest peab otsustaja teavitama käesoleva seaduse §-s 23

osutatud asjaomaseid asutusi ja isikuid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamise korral võib keskkonnamõju hinnata või

keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtida sama juhtekspert või

eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel.“;“

Selgitus: eelnõu algses sõnastuses oli kaitsetööstuspargi osas ette nähtud erand üksnes lõikes 1,

mis aga ei võta arvesse normitehniliselt vajadust lisada sama erand ka sätte pealkirja ja

paragrahvi lõikesse 2. Muudatusettepanekuga kõrvaldatakse vormilised puudused.

Täpsustusena on vaja märkida, et kaitsetööstuspark võib olla riigi eriplaneeringuga kavandatav

ja rajatav riigi strateegilisel juhtimisel eriliigiline tööstusala, kuhu koondatakse kaitsevaldkonna

jaoks vältimatult vajalik tootmis-, arendus-, katsetus-, ladustamis-, hooldus- ja tugitaristu.

Tegemist ei ole rangelt võttes eelnõukohase PlanS § 27 lõike 2 punktis 4 ega KeHJS § 3 lõikes 2

nimetatud ehitiste kogumiga. Juhul, kui tegemist on üksnes riigikaitselise ehitise rajamise

vajadusega, siis kohaldatakse sellise ehitise ehitamisele PlanS § 2 lõikes 2 ja KeHJS § 1 lõike 3

punktis 1 nimetatud erandit.

Eelnõuga nähakse ette, et riigi eriplaneeringute koostamise korral ei ole keskkonnamõju

strateegiline hindamine erinevalt kehtivast õigusest alati kohustuslik. Juhul, kui kekskonnamõju

strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik, peab hindama kavandatava tegevuse sisu

ning vastavalt sellele otsustama, kas kekskonnamõju strateegiline hindamine on kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu koostamisel vaja algatada või mitte.

§ 285. Strateegiliselt oluliste ehitiste või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse

juhtotstarbega maa-alal kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus

Strateegiliselt olulise ehitise või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse

juhtotstarbega üle 30 hektarilisel maa-alal kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

käigus võib jätta elustiku inventuurid tegemata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tegevust ei kavandata metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaal ega Eesti looduse

infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel või väärtuslikul püsirohumaal;

2) tegevust ei kavandata kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud leiukohas;

3) tegevust ei kavandata Eesti looduse infosüsteemis registreeritud, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,

22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüübis riigimaal;

4) tegevusel puudub mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

5) tegevusega ei kaasne olulist uut maahõivet ega mulla kõrvaldamist ja kasutatakse juba

tootmiseks või ärimaana kasutuses olevat maad.“;

Selgitus: muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ja prognoositavust keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) ja keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlustes olukordades, kus

arendatavas asukohas puudub olemasolev teave elustiku inventuuri läbiviimise vajaduse kohta.

Loodavat erandit kohaldatakse vaid strateegiliselt oluliste ehitiste või üle 30 hektariliste tööstuse,

tootmise või äritegevuse juhtotstarbega maa-alade puhul.

Strateegiliselt olulise ehitise puhul on erisus põhjendatud, kuna tavaliselt käsitlevad sellised

investeeringud konkreetset piiratud maa-ala ning rajatava objekti mõjud esinevad kas vaid selle

alal või selle vahetus läheduses. Pindalalävendi kehtestamine tagab tasakaalu looduskaitseliste

väärtuste väljaselgitamise vajaduse ning menetluste proportsionaalsuse vahel suuremate alade

puhul. Analüüsi tulemusel on tuvastatud ligikaudu 100 vähemalt 30 hektari suurust ala, mille

puhul on põhjendatud lihtsustatud tingimuste kohaldamine .

Muudatuse tulemusena väheneb arendajate ja avaliku sektori halduskoormus ning lüheneb

KSH/KMH menetluste läbiviimiseks kuluv aeg juhtudel, kus täiendavad inventuurid ei annaks

otsustamiseks vajalikku uut teavet. See parandab investeerimiskeskkonna prognoositavust ja

suurendab investorite kindlust, et juba korrektselt läbiviidud looduskaitselisi uuringuid ei pea

samal alal ilma sisulise vajaduseta kordama.

Samal ajal säilib keskkonnakaitse kõrge tase, sest erisust saab kohaldada üksnes juhtudel, kus

olemasoleva teabe põhjal on võimalik veenduda, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist

ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele, elupaikadele või Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkusele.

Laiemas vaates toetab muudatus juba üldplaneeringuga tootmis- või ärimaaks kavandatud alade

kasutuselevõttu ning aitab kaasa kiiremale investeeringute realiseerimisele, säilitades seejuures

looduskaitseliste väärtuste kaitse ja keskkonnaalaste õigusaktide eesmärkide täitmise.

6. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

„§ 451. Strateegiliselt olulise ehitise või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse

juhtotstarbega maa-alal detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise erisus

Strateegiliselt olulise ehitise või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse

juhtotstarbega maa-alal detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus võib jätta

elustiku inventuurid tegemata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tegevust kavandatakse üle 30 hektari suurusel planeeringualal;

2) tegevust ei kavandata metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaal ega Eesti looduse

infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel või väärtuslikul püsirohumaal;

3) tegevust ei kavandata kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud leiukohas;

4) tegevust ei kavandata Eesti looduse infosüsteemis registreeritud, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,

22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüübis riigimaal;

5) tegevusel puudub mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

6) tegevusega ei kaasne olulist uut maahõivet ega mulla kõrvaldamist ja kasutatakse juba

tootmiseks või ärimaana kasutuses olevat maad.“.“.

Selgitus: vt punkti 5 selgitust.

7. Täiendada eelnõu §-ga 6 järgmises sõnastuses:

„§ 6. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud sõjarelva,“ tekstiosaga

„relvasüsteemi, sõjarelva“;

Selgitus: alates 01.01.2025 on muutunud RelvS 111. peatüki 2. jao pealkiri ning väljendit

„sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja“

kasutatakse RelvS-is läbivalt, mistõttu viiakse käesoleva muudatusega säte kooskõlla RelvS-ist

tulenevaga.

2) seadust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Strateegiliselt olulise investeeringu hindamine (1) Planeerimisseaduse § 27 lõikes 31 nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsust hinnatakse käesolevas seaduses sätestatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise alustest lähtudes, kui projekti elluviija on välisinvestor käesoleva seaduse § 3 tähenduses. Strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamisele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud menetluskorda käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamise tulemusena annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet investeeringu usaldusväärsuse kohta hinnangu, mida võetakse arvesse planeerimisseaduse § 27 lõikes 31 nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu staatuse andmise otsustamisel. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamise taotluses esitatakse välisinvesteeringu kirjeldus koos äriplaaniga ning välisinvestori, tema omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning välisinvesteeringu väärtus, rahastamisallikas ja ajakava ning olemasolul andmed sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa kohta. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatut asjakohases ulatuses.“;“ Selgitus: PlanS eelnõuga nähakse ette strateegiliste investeeringute mõiste ning nende

elluviimiseks luuakse eraldi kiirendatud menetluse reeglid. Strateegilised investeeringud on eelnõu

kohaselt sellised investeeringud, mille elluviimine mõjutab Eesti majandust laiemalt, mistõttu peab

Eesti julgeoleku ja avaliku korra kaitse seisukohalt ette nägema selliste investeeringute hindamisel

muu hulgas vajaduse hinnata nende usaldusväärsust. Eelnõu väljatöötamisel juhiti tähelepanu

asjaolule, et strateegilise investeeringu hindamiseks tuleb ette näha erinorm välisinvesteeringu

usaldusväärsuse hindamise seaduses (VUHS), mida juba käesoleval ajal kasutatakse

investeeringute hindamiseks, kuid teises kontekstis.

Strateegiliselt oluline investeering ei muutu VUHS-i tähenduses välisinvesteeringuks, kuid

kolmanda riigi investori puhul kohaldatakse selle usaldusväärsuse hindamisel VUHS-is sätestatud

hindamisaluseid ja menetluskorda. Hindamise tulemusena ei anta VUHS-i kohast

välisinvesteeringu luba, vaid kujundatakse hinnang projekti usaldusväärsusele, mida arvestatakse

PlanS-i alusel strateegiliselt olulise investeeringu staatuse andmisel.

Muudatusega täpsustatakse strateegiliselt oluliste investeeringute hindamist. Strateegiliselt

oluline investeering võib seisneda nii olemasolevasse sihtettevõtjasse investeerimises kui ka uue

majandustegevuse alustamises, mistõttu ei pruugi investeering alati hõlmata sihtettevõtjat või

sihtettevõtja osa. Seetõttu sätestatakse, et § 10 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid hinnatakse

strateegiliselt olulise investeeringu puhul asjakohases ulatuses.

8. Täiendada eelnõu §-ga 7 järgmises sõnastuses:

„§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.“.“.

Selgitus: seaduseelnõu seletuskirja punktis 9 on märgitud, et seaduse jõustumine ei eelda

täiendavaid ettevalmistusi, mistõttu ei nähta seaduses ette konkreetset jõustumise aega ehk seadus

jõustub üldises korras.

Eelnõu edasise menetluse raames on siiski selgunud, et eelnõu seadusena jõustumisel on vajalik

teatav ettevalmistus (nt koolitamine, infosüsteemide ettevalmistamise lõpuleviimine jms), mistõttu

nähakse ette, et seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

majanduskomisjon

31.08.2026 nr 2-2/1209-16

Muudatusettepanekute esitamine

planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (strateegiliste investeeringute

ekspressrada) eelnõule (906SE)

Austatud Marek Reinaas

Edastame Riigikogu majanduskomisjonile muudatusettepanekud planeerimisseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute

ekspressrada) eelnõule ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad

eelnõule esitatud arvamuste kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) muudatusettepanekud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule;

2) seisukohad arvamustele ja ettepanekutele planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute

ekspressrada) eelnõule 906SE.

Ahto Pahk, +372 5307 2548

[email protected]