Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee / Registrikood

70000958

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Agnes Lihtsa

[email protected]

Meie kuupäev digiallkirjas nr 28.08.2026

Muinsuskaitseameti ettepanekud tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta

Muinsuskaitseamet on tutvunud 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimi-

miseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hinda-

mise, sh KSH programmiga ning esitab järgmised ettepanekud.

Keskkonnamõju ei hõlma üksnes mõju looduskeskkonnale, vaid ka mõju kultuuripärandile ja

maastikule. Kultuuripärand on Eesti kultuuri, identiteedi ja ajaloolise mälu oluline kandja ning

taastumatu ressurss. Kultuuripärandi hoidmine on osa Eesti riigi põhiseaduslikust eesmärgist ta-

gada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt

on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus ning § 3 lg 7 järgi tuleb

riigil ja kohaliku omavalitsuse üksustel oma ülesannete täitmisel arvestada kultuuripärandi kui

avaliku väärtusega.

Kultuuripärandi olulist rolli ruumiotsustes rõhutab ka koostamisel olev üleriigiline planeering

„Eesti 2050“, mille visiooni kohaselt toetab Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piir-

kondade elujõulisust muu hulgas väärtustatud kultuuripärand. Planeering käsitleb kvaliteetset

ruumi väärtuspõhisena ning kultuuripärandit ühe olulise avaliku väärtusena, mida tuleb planeeri-

misotsuste tegemisel teiste huvide kõrval sisuliselt arvestada.

Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja mõjude hindamise programmis on kultuuripärandit kä-

sitletud põhjalikult ja mitmekülgselt ning hõlmatud on erinevad kultuuripärandi liigid ja neile aval-

duvad võimalikud mõjud. Alljärgnevate ettepanekute eesmärk on eelkõige programmis juba ka-

vandatud kultuuripärandi käsitluse täpsustamine ja täiendamine.

Tuumaelektrijaam koos selle toimimiseks vajaliku taristuga on suure ruumilise ja visuaalse mõ-

juga objekt. Seetõttu ei saa kultuuripärandile avalduva mõju hindamisel piirduda mälestiste ja

nende kaitsevöönditega. Arvestada tuleb ka ajalooliselt kujunenud keskkonda, kultuurmaastikku,

olulisi vaateid, ruumilisi seoseid ning kaitse all mitteolevat kultuuripärandit.

- 4.1.3. Eelvalikualade võrdlus

Olemasoleva teabe põhjal saab kultuuripärandi seisukohast esialgu välja tuua väiksema ja suurema

konfliktipotentsiaaliga eelvalikualad. Kõiki eelvalikualasid tuleb siiski kultuuripärandi uuringu ja

mõjude hindamise käigus analüüsida võrreldavatel alustel..

2(3)

Kultuuripärandi seisukohast on esmase hinnangu põhjal väikseima konfliktipotentsiaaliga Letipea

ja Madala küla eelvalikualad. Letipea eelvalikualal ei ole praeguse teabe põhjal tuvastatud olulist

konflikti kultuuripärandiga. Madala küla eelvalikualal esineb konfliktipotentsiaal meres

paiknevate laevavrakkide ning Kunda tuletorni läheduse tõttu. Kavandatava tegevuse võimalikku

mõju neile tuleb mõjude hindamise käigus täpsustada ning planeeringulahenduse väljatöötamisel

näha ette kultuuripärandi säilimist tagavad asjakohased leevendusmeetmed.

Moldova küla puhul tuleb täiendavalt hinnata võimalikku mõju Aa mõisakompleksile.

Malla küla, Aa küla ranna ja Aa küla metsa eelvalikualadel on konfliktipotentsiaal suurem, kuna

kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada Malla, Aa ja Saka mõisakomplekse ning nende

ajalooliselt kujunenud keskkonda ja kultuurmaastikku. Aa küla metsa puhul tuleb lisaks arvestada

piirkonna arheoloogiliste leidude ja võimaliku seni teadmata arheoloogiapärandiga.

- 5.19. Kultuuripärandi käsitlus ja allikad

Programmis käsitletakse kultuuripärandina arheoloogia-, ehitus- ja ajaloomälestisi, looduslikke

pühapaiku, kultuuriväärtuslikke ehitisi, pärandkultuuriobjekte, prognoositud arheoloogiatundlikke

alasid, võimalikke arheoloogilise väärtusega objekte ning veealust kultuuripärandit.

Teeme ettepaneku täiendada kultuuripärandi kohta kasutatavate andmeallikate loetelu sõnadega

„uuringud, eksperdihinnangud ja muud asjakohased avalikud andmed“. See võimaldab mõjude

hindamisel arvesse võtta ka selliseid teadaolevaid kultuuriväärtusi, mis ei ole kantud

kultuurimälestiste registrisse ega ole riikliku või kohaliku kaitse all.

Arheoloogiapärandi puhul tuleb lisaks arvestada, et kogu pärand ei ole veel teada ega registrites

kajastatud. Seetõttu peab kultuuripärandi uuring võimaldama hinnata ka seni avastamata

arheoloogiapärandi esinemise tõenäosust ning vajaduse korral nägema ette täiendavad uuringud.

See teave tuleb saada piisavalt varases etapis, et võimaliku arheoloogiapärandiga oleks võimalik

arvestada juba eelvalikuala ja planeeringulahenduse kujundamisel.

- 5.19, lk 166. Välistus- ja võrdluskriteeriumid

Programmis käsitletakse mälestisi välistuskriteeriumina ja teisi kultuuriväärtusi

võrdluskriteeriumina.

Juhime tähelepanu, et kultuuripärandi uuringu käigus võib ilmneda kaitse all mitteolev, kuid kõrge

säilitamisväärtusega kultuuripärand, mille puhul võib olla põhjendatud selle käsitlemine samuti

sisulise välistuskriteeriumina. Eelkõige puudutab see arheoloogiapärandit. Kui leitakse ulatuslik

või kõrge väärtusega arheoloogiline objekt, tuleb esmalt kaaluda rajatise asukoha muutmist ning

pärandi säilitamist, mitte lähtuda automaatselt selle läbiuurimisest.

- 5.19.1, lk 167

Lause „Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb

planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega

(MuKS § 3 lg 7)“ ei kajasta otseselt üksnes MuKS § 3 lg 7 sisu.

Teeme ettepaneku eemaldada konkreetne normiviide või sõnastada lause järgmiselt:

„Mälestised ja muu kultuuripärand kannavad piirkonna ajaloolist mitmekihilisust ning kujundavad

kultuurmaastiku identiteeti. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb lähtuda kultuuripärandit

säästvatest põhimõtetest ning arvestada kultuuripärandi kui avaliku väärtusega.“

3(3)

- Visuaalne mõju

Visuaalse mõju hindamisel tuleb käsitleda mitte ainult rajatise nähtavust mälestiselt, vaid seda,

kuidas kavandatav tegevus muudab pärandkeskkonna tajumist tervikuna.

Arvestada tuleb nii põhiehitise kui ka sellega seotud teede, elektri- ja muu taristu, metsaraie,

haljastuse muutmise ja uute tehniliste dominantide mõjuga. Eelistada tuleb lahendusi, mis

võimaldavad säilitada ajalooliselt kujunenud keskkonda ning mälestistele ja mälestistelt avanevaid

olulisi vaateid.

Arvestades tuumaelektrijaama ja sellega seotud taristu mastaapi, peab Muinsuskaitseamet

põhjendatuks hinnata suuremahuliste rajatiste visuaalset ja ruumilist mõju vähemalt 5 km

raadiuses olulisematest ehitismälestistest ja mälestiste kogumitest, eelkõige Aa, Malla ja Saka

mõisakompleksidest. Tegemist ei ole täiendava kaitsevööndi, vaid mõju hindamise alaga, mille

eesmärk on võimaldada tuvastada olulised visuaalsed ja ruumilised mõjud ning nendega arvestada

juba asukohavalikul.

Selline lähenemine lähtub ka koostamisel oleva üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“

pärandikeskse arengu põhimõttest, mille kohaselt tuleb vajadusel hinnata ehitismälestiste

lähedusse, indikatiivselt 5 km raadiuses, kavandatavate suuremahuliste rajatiste tervikmõju

mälestisele. Kui rajatist ei ole võimalik kavandada väljapoole selle mõju ulatust, tuleb analüüsile

tuginedes leida minimaalset visuaalset mõju omav lahendus.

5 km raadiuse käsitlemine on käesoleval juhul põhjendatud, kuna tuumaelektrijaama ja sellega

seotud taristu mõju võib ulatuda oluliselt kaugemale mälestise õiguslikust kaitsevööndist.

Hindamise eesmärk on seetõttu välja selgitada mõju mälestiste tajutavale keskkonnale, olulistele

vaadetele, ajaloolistele ruumilistele seostele ja kultuurmaastiku terviklikkusele ning võimaldada

seda arvestada juba asukohavalikul.

5.20. Kumulatiivne mõju

Kumulatiivne mõju kultuuripärandile võib tekkida erinevate tegevuste ja taristuobjektide

koosmõjus, näiteks tuumaelektrijaama, teede, elektritaristu ja teiste arenduste visuaalse mõju,

müra, vibratsiooni, liikluskoormuse või raiete kombinatsioonina.

Seetõttu tuleb hinnata mitte ainult üksikute rajatiste mõju eraldi, vaid kogu kavandatava

terviklahenduse ning piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate arenduste koondmõju

kultuuripärandile ja kultuurmaastikule.

Muinsuskaitseamet palub eeltoodud märkuste ja ettepanekutega lähteseisukohtade ning mõjude

hindamise, sh KSH programmi edasisel koostamisel arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anita Staub

Ehituspärandi osakonna juhataja

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee / Registrikood

70000958

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Agnes Lihtsa

[email protected]

Meie kuupäev digiallkirjas nr 28.08.2026

Muinsuskaitseameti ettepanekud tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta

Muinsuskaitseamet on tutvunud 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimi-

miseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hinda-

mise, sh KSH programmiga ning esitab järgmised ettepanekud.

Keskkonnamõju ei hõlma üksnes mõju looduskeskkonnale, vaid ka mõju kultuuripärandile ja

maastikule. Kultuuripärand on Eesti kultuuri, identiteedi ja ajaloolise mälu oluline kandja ning

taastumatu ressurss. Kultuuripärandi hoidmine on osa Eesti riigi põhiseaduslikust eesmärgist ta-

gada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt

on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus ning § 3 lg 7 järgi tuleb

riigil ja kohaliku omavalitsuse üksustel oma ülesannete täitmisel arvestada kultuuripärandi kui

avaliku väärtusega.

Kultuuripärandi olulist rolli ruumiotsustes rõhutab ka koostamisel olev üleriigiline planeering

„Eesti 2050“, mille visiooni kohaselt toetab Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piir-

kondade elujõulisust muu hulgas väärtustatud kultuuripärand. Planeering käsitleb kvaliteetset

ruumi väärtuspõhisena ning kultuuripärandit ühe olulise avaliku väärtusena, mida tuleb planeeri-

misotsuste tegemisel teiste huvide kõrval sisuliselt arvestada.

Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja mõjude hindamise programmis on kultuuripärandit kä-

sitletud põhjalikult ja mitmekülgselt ning hõlmatud on erinevad kultuuripärandi liigid ja neile aval-

duvad võimalikud mõjud. Alljärgnevate ettepanekute eesmärk on eelkõige programmis juba ka-

vandatud kultuuripärandi käsitluse täpsustamine ja täiendamine.

Tuumaelektrijaam koos selle toimimiseks vajaliku taristuga on suure ruumilise ja visuaalse mõ-

juga objekt. Seetõttu ei saa kultuuripärandile avalduva mõju hindamisel piirduda mälestiste ja

nende kaitsevöönditega. Arvestada tuleb ka ajalooliselt kujunenud keskkonda, kultuurmaastikku,

olulisi vaateid, ruumilisi seoseid ning kaitse all mitteolevat kultuuripärandit.

- 4.1.3. Eelvalikualade võrdlus

Olemasoleva teabe põhjal saab kultuuripärandi seisukohast esialgu välja tuua väiksema ja suurema

konfliktipotentsiaaliga eelvalikualad. Kõiki eelvalikualasid tuleb siiski kultuuripärandi uuringu ja

mõjude hindamise käigus analüüsida võrreldavatel alustel..

2(3)

Kultuuripärandi seisukohast on esmase hinnangu põhjal väikseima konfliktipotentsiaaliga Letipea

ja Madala küla eelvalikualad. Letipea eelvalikualal ei ole praeguse teabe põhjal tuvastatud olulist

konflikti kultuuripärandiga. Madala küla eelvalikualal esineb konfliktipotentsiaal meres

paiknevate laevavrakkide ning Kunda tuletorni läheduse tõttu. Kavandatava tegevuse võimalikku

mõju neile tuleb mõjude hindamise käigus täpsustada ning planeeringulahenduse väljatöötamisel

näha ette kultuuripärandi säilimist tagavad asjakohased leevendusmeetmed.

Moldova küla puhul tuleb täiendavalt hinnata võimalikku mõju Aa mõisakompleksile.

Malla küla, Aa küla ranna ja Aa küla metsa eelvalikualadel on konfliktipotentsiaal suurem, kuna

kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada Malla, Aa ja Saka mõisakomplekse ning nende

ajalooliselt kujunenud keskkonda ja kultuurmaastikku. Aa küla metsa puhul tuleb lisaks arvestada

piirkonna arheoloogiliste leidude ja võimaliku seni teadmata arheoloogiapärandiga.

- 5.19. Kultuuripärandi käsitlus ja allikad

Programmis käsitletakse kultuuripärandina arheoloogia-, ehitus- ja ajaloomälestisi, looduslikke

pühapaiku, kultuuriväärtuslikke ehitisi, pärandkultuuriobjekte, prognoositud arheoloogiatundlikke

alasid, võimalikke arheoloogilise väärtusega objekte ning veealust kultuuripärandit.

Teeme ettepaneku täiendada kultuuripärandi kohta kasutatavate andmeallikate loetelu sõnadega

„uuringud, eksperdihinnangud ja muud asjakohased avalikud andmed“. See võimaldab mõjude

hindamisel arvesse võtta ka selliseid teadaolevaid kultuuriväärtusi, mis ei ole kantud

kultuurimälestiste registrisse ega ole riikliku või kohaliku kaitse all.

Arheoloogiapärandi puhul tuleb lisaks arvestada, et kogu pärand ei ole veel teada ega registrites

kajastatud. Seetõttu peab kultuuripärandi uuring võimaldama hinnata ka seni avastamata

arheoloogiapärandi esinemise tõenäosust ning vajaduse korral nägema ette täiendavad uuringud.

See teave tuleb saada piisavalt varases etapis, et võimaliku arheoloogiapärandiga oleks võimalik

arvestada juba eelvalikuala ja planeeringulahenduse kujundamisel.

- 5.19, lk 166. Välistus- ja võrdluskriteeriumid

Programmis käsitletakse mälestisi välistuskriteeriumina ja teisi kultuuriväärtusi

võrdluskriteeriumina.

Juhime tähelepanu, et kultuuripärandi uuringu käigus võib ilmneda kaitse all mitteolev, kuid kõrge

säilitamisväärtusega kultuuripärand, mille puhul võib olla põhjendatud selle käsitlemine samuti

sisulise välistuskriteeriumina. Eelkõige puudutab see arheoloogiapärandit. Kui leitakse ulatuslik

või kõrge väärtusega arheoloogiline objekt, tuleb esmalt kaaluda rajatise asukoha muutmist ning

pärandi säilitamist, mitte lähtuda automaatselt selle läbiuurimisest.

- 5.19.1, lk 167

Lause „Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb

planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega

(MuKS § 3 lg 7)“ ei kajasta otseselt üksnes MuKS § 3 lg 7 sisu.

Teeme ettepaneku eemaldada konkreetne normiviide või sõnastada lause järgmiselt:

„Mälestised ja muu kultuuripärand kannavad piirkonna ajaloolist mitmekihilisust ning kujundavad

kultuurmaastiku identiteeti. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb lähtuda kultuuripärandit

säästvatest põhimõtetest ning arvestada kultuuripärandi kui avaliku väärtusega.“

3(3)

- Visuaalne mõju

Visuaalse mõju hindamisel tuleb käsitleda mitte ainult rajatise nähtavust mälestiselt, vaid seda,

kuidas kavandatav tegevus muudab pärandkeskkonna tajumist tervikuna.

Arvestada tuleb nii põhiehitise kui ka sellega seotud teede, elektri- ja muu taristu, metsaraie,

haljastuse muutmise ja uute tehniliste dominantide mõjuga. Eelistada tuleb lahendusi, mis

võimaldavad säilitada ajalooliselt kujunenud keskkonda ning mälestistele ja mälestistelt avanevaid

olulisi vaateid.

Arvestades tuumaelektrijaama ja sellega seotud taristu mastaapi, peab Muinsuskaitseamet

põhjendatuks hinnata suuremahuliste rajatiste visuaalset ja ruumilist mõju vähemalt 5 km

raadiuses olulisematest ehitismälestistest ja mälestiste kogumitest, eelkõige Aa, Malla ja Saka

mõisakompleksidest. Tegemist ei ole täiendava kaitsevööndi, vaid mõju hindamise alaga, mille

eesmärk on võimaldada tuvastada olulised visuaalsed ja ruumilised mõjud ning nendega arvestada

juba asukohavalikul.

Selline lähenemine lähtub ka koostamisel oleva üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“

pärandikeskse arengu põhimõttest, mille kohaselt tuleb vajadusel hinnata ehitismälestiste

lähedusse, indikatiivselt 5 km raadiuses, kavandatavate suuremahuliste rajatiste tervikmõju

mälestisele. Kui rajatist ei ole võimalik kavandada väljapoole selle mõju ulatust, tuleb analüüsile

tuginedes leida minimaalset visuaalset mõju omav lahendus.

5 km raadiuse käsitlemine on käesoleval juhul põhjendatud, kuna tuumaelektrijaama ja sellega

seotud taristu mõju võib ulatuda oluliselt kaugemale mälestise õiguslikust kaitsevööndist.

Hindamise eesmärk on seetõttu välja selgitada mõju mälestiste tajutavale keskkonnale, olulistele

vaadetele, ajaloolistele ruumilistele seostele ja kultuurmaastiku terviklikkusele ning võimaldada

seda arvestada juba asukohavalikul.

5.20. Kumulatiivne mõju

Kumulatiivne mõju kultuuripärandile võib tekkida erinevate tegevuste ja taristuobjektide

koosmõjus, näiteks tuumaelektrijaama, teede, elektritaristu ja teiste arenduste visuaalse mõju,

müra, vibratsiooni, liikluskoormuse või raiete kombinatsioonina.

Seetõttu tuleb hinnata mitte ainult üksikute rajatiste mõju eraldi, vaid kogu kavandatava

terviklahenduse ning piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate arenduste koondmõju

kultuuripärandile ja kultuurmaastikule.

Muinsuskaitseamet palub eeltoodud märkuste ja ettepanekutega lähteseisukohtade ning mõjude

hindamise, sh KSH programmi edasisel koostamisel arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anita Staub

Ehituspärandi osakonna juhataja