DP046690

Töö nr: 02/23

Huvitatud isik: Nõmmekvartal OÜ

reg kood 16330053

Krista Koppel

+372 53 43 9551

[email protected]

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

reg kood 75023823

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

SALVE TN 5, SALVE TN 7, LAULIKU TN 2C JA LAULIKU TN

2B NING KITSARÖÖPA TEE T11 KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostaja:

R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika 8

10129 Tallinn

Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

[email protected]

maastikuarhitekt (EMÜ 001438)

ruumilise keskkonna planeerija (167451)

kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25)

Arhitektuurne kontseptsioon

Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku

eskiislahenduse arhitektuurivõistlus II etapp

KOKO arhitektid OÜ

Raivo Kotov

Tallinn

2026

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

1

Sisukord

SISUKORD ............................................................................................................................................. 1

I SELETUSKIRI ........................................................................................................................................ 2

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid ....................................................................................... 2

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ....................................................................................... 2 1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ..................................................................... 2

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ........................................................................................ 4

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................... 4

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................................................ 5

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 5 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 6 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ......................................................................................... 31 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................. 31 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ....................................................... 33 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 35 3.7.1 Veevarustus ............................................................................................................................ 36 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 36 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ........................................................................................ 36 3.7.4 Sidevarustus............................................................................................................................ 36 3.7.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 36 3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 37 3.7.7. Välisvalgustus......................................................................................................................... 37 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................................................ 38 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 38 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................. 38 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 39

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ......................................................................... 40

4.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 40 4.1.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ...................................................................................... 40 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................... 40 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................ 41 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.................................. 42 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks ............................................................................................... 43 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ............................................................................ 43

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele .............. 43

II JOONISED ........................................................................................................................................ 54

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

2

I Seletuskiri

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus

- Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2025 korraldus nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku

tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“

- 29. märtsil 2023 esitatud taotlus nr DP046690 detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas;

- Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa

üldplaneering;

- riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitamisele esitatud nõuded“;

- Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu

algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“;

- Haldusleping 26.08.2024 nr 3-6/58;

- Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine. Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldus nr 723;

- Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil protokolliga nr 41 heakskiidetud „Tallinna

Rattastrateegia 2018-2028“;

- Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Tallinn Linnavolikogu 15.06.2023 määrus nr 15 „Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2023-2034“;

- Tallinna Linnavolikogu 20.10.2022 määrus nr 15 Tallinna eelarvestrateegia ja arengustrateegia

„Tallinn 2035“ rakenduskava aastateks 2023-2026;

- Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusest nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise

ehitamise ja selle rahastamise kord“;

- Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2021 määrus nr 8 „Tallinna arengudokumentide koostamise,

avalikustamise ja aruandluse kord“;

- Tallinna Linnavolikogu 21.03.2021 määrus Tallinna põhimäärus;

- Tallinna Linnavalitsuse seisukoht 11.05.2022 number T-4-5/22/17 Tallinna Linnavolikogu otsuse

eelnõule nr 62 korruptsiooni ennetamise strateegia raporti rakendamise kontrolli kohta aastatel

2019-2020;

- Tallinna sademevee strateegia aastani 2030;

- Eesti Projekteerimisnormid ET-1 0109-0235 Ehitiste tuleohutus;

- Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“;

- Tallinna Linnavolikogu 11. veebruar 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

3

- Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldamise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustused“;

- Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani

2030“;

- keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

- Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 39 „Tallinna Jäätmehoolduseeskiri“;

- Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa

1: Linnaplaneerimine;

- Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”;

- Keskkonnaministri 16.12.2016. a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva mürataseme mõõtmise

meetodid“;

- MKM 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise

juhend“;

- Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"

- Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

- Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“;

- Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

- Elektrilevi OÜ 24.09.2024 tehnilised tingimused nr 482677;

- AKTSIASELTS TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised tingimused nr PR/2449020-1;

- Telia Eesti AS 04.10.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39197521.

Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest uuringutest:

- Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu

liiklusuuring. Koostaja Insenertibüroo Stratum, töö nr 2023-T124;

- Tallinn Hiiu elevaatori ümbruse dendroloogiline hinnang. Koostaja Ülle Jõgar, töö 9/24 ja 2026 aasta

täiendus;

- Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine. Koostaja Akukon Eesti OÜ, töö 250593-1-A ja

Helirõhutaseme mõõtmine, töö nr 250593-M01_30959_A;

- Tallinnas Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute

detailplaneeringuala keskkonnaseisundi hinnang. Koostaja Lemma OÜ;

- Insolatsiooni analüüs. Koostaja Con Arte, töö nr 425.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

4

2.Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus

Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2025 korraldusega nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn

2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ määratud planeeringuala suurus on 3,18 ha.

Planeeringuala asub Nõmme linnaosas Hiiu asumi keskuses. Ala paikneb endisel Hiiu viljaelevaatori

tööstuspiirkonnas ja piirneb Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse ning elamu- ja tootmismaa

sihtotstarbeliste kinnistute vahelisel alal ulatudes põhja pool Kitsarööpa tee kergliiklusteeni.

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on Nõmme linnaosa üldplaneering põhimõtetest lähtuva detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu lahendus ruumilise arengu eesmärke arvestavalt on läbimõeldud terviklahendus.

Planeeringu koostamise eesmärk on detailplaneeringu ülesannete lahendamine. Planeeringu

ülesanneteks on:

- planeeringuala kruntideks jaotamine;

- krundi hoonestusala määramine;

- krundi ehitusõiguse määramine;

- detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha

määramine;

- ehitise ehituslike tingimuste määramine.

Detailplaneering näeb ette planeeringuala kinnistute jagamine kruntideks, kruntide maakasutuse

sihtotstarvete ning ehitusõiguse määramise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on samuti

haljastuse, juurdepääsutee ja parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse

väljatöötamine.

Arendamise eesmärk on traditsioonilise mitmeotstarbelise urbanistliku keskkonna kujundamine,

linnaruumi kvaliteetne tihendamine. Segahoonestusalade planeerimise eesmärk on tekitada

piirkondlikud tõmbekeskused, kus osutataks vähemalt esmaseid kodulähedasi teenuseid. Nende alade

hoonestuse täiendamine peab laiendama keskusalade funktsioone ja muutma need avatumaks

keskkonnaks. Segahoonestusaladel tuleb keskmisest enam tähelepanu pöörata meeldiva jalakäijate

ruumi loomisele, mis seob eri liiki ühissõidukite peatused ja liikumisviisid ning teenindusettevõtted ja -

asutused.

Planeeringuala ruumilised arengu eesmärgid, mis lähtuvad ühtlasi ka Nõmme linnaosa üldplaneeringu

põhimõtetest:

- ruumilise terviklahenduse koostamine;

- Hiiu keskuseala väljaarendamine;

- hea teenuste kättesaadavusega avatud linnaruumiga ala kujundamine;

- senise mahajäätud tööstuspiirkonna ala arendamine mitmefunktsiooniliseks, sidusaks ja

kestlikuks tõmbekeskuseks;

- võimalik on rakendada 15 minuti linna ideed lähipiirkonnas tervikuna, nii olemasolevaid

teenuseid - lasteaed, kool, tervisekeskus, kauplus ja rohealad, kui ka kavandatud

uushoonestuse teenuseid pakkuvaks keskuseks;

- avatud atraktiivne urbanistlik väliruum seob erinevad hoonestustüübid ning kasutusvaldkonnad

ühtseks tervikuks;

- kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine arvestades üldplaneeringu segahoonestuse

juhtotstarbega;

- luua eeldused erinevatele ühiskonna liikmetele meeldiva vaba aja veetmiseks piirkonnas;

- tulevaste elanike ja tõmbekeskuse külastajate vajadustele vastava kvaliteetse, sidusa ja

jätkusuutliku keskkonna kavandamine;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

5

- tervikliku kvartali lahenduse kavandamine, mis on jalakäijate eelistusega ja sõidukite läbisõitu

ning maapealset parkimist on kavandatud minimaalses võimalikus mahus. Keskuseala

arendamisel on võimalik lähtuda 8-80 printsiibist, mille kohaselt on avalikus ruumis liikumine

ühtviisi turvaline nii 8 aastasele kui ka 80- aastasele inimesele;

- hästi ligipääsetava tänavaruumi kujundamine, arvestades jalakäijate, kergliiklejate ning

sõidukitega;

- läbimõeldud õuealade ja väliruumi kavandamine, milles senine kõvakatteline ala asendub

rohealade, kõrg- ja madalhaljastatud piirkonnaga;

- endise tööstusala kasutuse mitmekesistamine ja rohealade suurendamine piirkonnas toetab

linna jätkusuutlikku ja ressursisäästliku ning kliimakindlat arengut;

- ressursisäästvam on piirkonna areng alal, kus tehnovõrkude lahendused on väljaarendatud. Ala

on varasemalt olnud kasutuses ning ala arendamisel ei hõivata väärtuslikku looduslikku maad;

- endise viljaelevaatori hoone rekonstrueerimine, piirkonnas säilib senine maamärk.

3.Planeeringus kavandatu kirjeldus

Detailplaneeringu koostamisel eelnes 2021 aastal läbi viidud Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku

eskiislahenduse arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse võidutöö autorid on KOKO arhitektid OÜ,

võidutöö põhimõtted on detailplaneeringu lahenduse aluseks.

Planeeringus on ette nähtud moodustada Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c, Lauliku tn 2b ja Kitsarööpa

tee T11 kinnistutest kaksteist krunti. Moodustatud elamu ning elamu- ja äri kruntidele määrata

ehitusõigus 4-korruseliste korterelamute, viljaelevaatori hoone rekonstrueerimine äripindadega

korterelamuks, äri või ühiskondliku hoone krundile 6- korruselise hoone ehitusõiguse määramine,

üldkasutatava maa määramine ning transpordimaa kruntide moodustamine juurdepääsude tagamiseks.

Planeeringuala krunditud osas on:

- keskmine hoonestustihedus 0,74;

- kavandatud korterite arv 132;

- keskmine täisehituse protsent 23%;

- kavandatud haljastuse osakaal 37%;

- kavandatud parkimiskohtasid 335.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeringuala hõlmab 100% tootmismaa sihtotstarbega Salve tn 5 ja Salve tn 7, Lauliku tn 2c kinnistuid

ja 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarbega Lauliku tn 2b kinnistut ning sihtotstarbeta Kitsarööpa

tee T11 kinnistut.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette kaheteistkümne krundi moodustamise.

Lauliku tn 2c kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamu-ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 1,

üldkasutatava maa krunt pos nr 2, äri või üldkasutatava hoone maa krunt pos nr 3, elamumaa

maakasutusega krunt pos nr 7 ning transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10.

Lauliku tn 2b kinnistust moodustatakse elamu- ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 9 ja pos nr 10 osa.

Salve tn 5 kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamu- ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 1, äri

või ühiskondliku hoone maa krunt pos nr 4, elamumaa maakasutusega krunt pos nr 5, pos nr 6 ja pos

nr 7 ning transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10 ja pos nr 11.

Salve tn 7 kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamumaa maakasutusega krunt pos nr 6 ja

transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10.

Kitsarööpa tee T11 kinnistu piire ja transpordimaa maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta (pos nr 12).

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

6

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Nõmme linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt on Hiiu elevaatori keskusealal määratud

segahoonestusala ning täpsustatud kuhu elamute kavandamine on lubatud. Planeeringuala paikneb

keskuseala lääneosas kuhu elamute ehitamine on lubatud. Elamute ehitamine on lubatud ka Peeter Suure

merekindluse ringdepoo lähipiirkonda juurdepääsuga Salve tänavalt.

Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel planeeritud krundil

lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- kavandada terviklik linnaruumiline lahendus;

- kavandada erineva kasutusotstarbega hoonestus;

- uushoonestus on inimmõõtmeline ja loob meeldiva tänavaruumi;

- kavandatud hoonestusala suurus võimaldab ehitusprojekti koostamisel paigutada hoone

arhitektuursest lahendusest lähtuvalt sobivaimasse asukohta krundil;

- arvestades tuleohutuskujaga.

Planeeringuala hoonestusalade ja hoonete paiknemisel on arvestatud läbiviidud arhitektuurivõistluse

võidutöö kontseptsiooni, kontaktala ruumilisi arenguid ja perspektiive. Planeeringuala senisest

maakasutusest lähtuvalt on hoonestusest vaba ala kaetud kõvakattelise pinnaga, kus haljastatud ala on

praktiliselt olematu ja alal kasvavad üksnes mõned üksikud puud.

Planeeritud ärimaa maakasutusega kruntidele ei ole lubatud külaliskorterite ja ärikorterite kavandamine.

Planeeringuala on lahendatud terviklikult ning tasakaalukalt hoonestuse ja avalike alade printsiipi

järgivalt.

Planeeringus on arhitektuursele lahendusele tuginedes määratud krundi maapealne ning maa-alune

hoonestusala.

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Detailplaneeringu elluviimisel on eesmärk parandada elukeskkonda. Planeeringu lahendus lähtub

mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetest ning suurendab ja parandab olemasoleva elukeskkonna

väärtusi läbi otstarbeka maakasutuse ja vajadusega tihenda mõistlikus mahus uut loodavat keskuseala.

Olemasolevaid hooneid renoveeritakse, nt elevaatori hoone ja tootmishoone endine torn, kuid suures

ulatuses on vajalik ka tootmishoonete likvideerimine.

Positsioon nr 1 krunt

P o

si ts

io o

n n

r 1

P o

si ts

io o

n n

r 1

P o

si ts

io o

n n

r 1

P o

si ts

io o

n n

r 1

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 85% Ä15%

Ek- korterelamu maa

Ä- ärimaa

Krundile on ette nähtud

alajaama

ümbertõstmine

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud 1 põhihoone

Elevaatorihoone

renoveeritakse

olemasolevas mahus

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

7

Ülejäänud hooned ja

rajatised lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 1400 m2

maapealse ehitisealuse

pinna mahus on rõdud

ja varikatused

maa-alune 3200 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 20%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

7148 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

Kõrgus 47,5m

(olemasoleva hoone

renoveerimine samas

mahus)

12 maapealset korrust

1 maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne

E 7585 m2 Ä 1030 m2

maa-alune 3200 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

Olemasoleva hoone

renoveerimine

Tuleohutuse kujad on

tagatud

Valgustusnõude on

tagatud

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

8

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

1,21

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

Täisehitus 20%

Hoone maapealne

ehitisealune pind

1400 m2

Hoone maa-alune

ehitisealune pind

3200 m2

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Krundile on

kavandatud ligikaudu

62 korterit

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

30 %

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Krundil ei kasva puid

Dp lahendus näeb ette

võimalused madal-

ja kõrghaljastuse

istutamiseks krundile.

Lahendus

täpsustatakse

väliruumi projekti

koostamisel

Piirdeaeda krundi piirile

ei kavandada

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

9

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed, kruntide

vaheline aed võib olla ka võrkaed.

Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud

rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Positsioon nr 3 krunt

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

33 33

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ä või Üh 100%

Ä- ärimaa

Üh- ühiskondlike

ehitiste maa

Krundile on

kavandatud lasteaed

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

10

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

1 põhihoone

Olemasolevad hooned

ja rajatise

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 570 m2

maa-alune 575 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 35%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

1645 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

13m

3 maapealset korrust

1 maa-alune korrus

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 1425 m2

maa-alune 575 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

Tuleohutuse kuja on

tagatud

Hoone korruselisus on

vahelduv

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

11

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,87

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

33%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Kortereid ei kavandata

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

50 %

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Krundil ei kasva puid

Piireaed on lubatud

lastemäguväljakut

ümbritsevale alale

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

12

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

13

Positsioon nr 4 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 44 44

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ä või Üh 100%

Ä- ärimaa

Üh- ühiskondlike

ehitiste maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

1 põhihoone

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud Maapealne 260 m2

Maa-alune 385 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 46%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

568 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

21 m

6 maapealset korrust

(olemasolev säiliv

hoonemaht)

Valdavalt on hooneosa

2-korruseline

Ülejäänud hooned ja

rajatise lammutatakse

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud 365 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

6-korruseline

hooneosa on

olemasolev säiliv

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

14

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

kavandatav 2-

korruseline hooneosa

on uusehitis

tuleohutuskujad on

tagatud

hoone paikneb

kavandatud tee poolses

osas krundi piiril

hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,64

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

46%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Kortereid ei kavandata

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

40%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

Krundil ei kasva

kõrghaljastus

Krundi piirile ei

kavandata piirdeaeda

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

15

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

16

Positsioon nr 5 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 55 55

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 100%

Ek- korterelamu maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

1 põhihoone

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud Maapealne 535 m2

Maa-alune 1120m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 30%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

1757 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 1067 m2

maa-alune 1120 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

Korterelamud

moodustavad

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

17

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

planeeringuala

põhjaosas

terviklahenduse

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,61

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

30%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

11 korterit

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

30%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Krundil ei kasva

kõrghaljastust

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

18

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Elamukrundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Krundil paiknev pandus

kavandatakse

ümbritsevasse

keskkonda sobivana

maastikukujunduslike

ja/või ehituslike

võtetega

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

19

Positsioon nr 6 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 66 66

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 100%

Ek- korterelamu maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

2 põhihoonet

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 730 m2

maa-alune 1460 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 31%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

2374 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2134 m2

maa-alune 1460 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

Korterelamud

moodustavad

planeeringuala

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

20

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

põhjaosas

terviklahenduse

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,90

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

31%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

22 korterit

kahes hoones (11+11)

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

35%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Krundil ei kasva

kõrghaljastust

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

21

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Elamukrundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

22

Positsioon nr 7 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 77 77

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 100%

Ek- korterelamu maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

2 põhihoonet

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 730 m2

maa-alune 1420 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 30%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

2472 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2134 m2

maa-alune 1420 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

Korterelamud

moodustavad

planeeringuala

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

23

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

põhjaosas

terviklahenduse

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,86

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

30%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

22 korterit

kahes hoones (11+11)

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

40%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Krundi põhjapiiril

kavavad kaks III

väärtusklassi puud on

säilitatavad

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

24

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Elamukrundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

25

Positsioon nr 8 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 88 88

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ä 100%

Ä - ärimaa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud 1 põhihoone

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 1030m2

maa-alune 1500 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 53%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

1932 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

maapealsed korrused

on liigendatud 2-3-4

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2550 m2

maa-alune 1500 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

26

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

1,32

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

53%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Kortereid ei kavandata

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

20%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

27

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

28

Positsioon nr 9 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 99 99

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek50% Ä 50%

Ek- korterelamu

Ä - ärimaa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

2 põhihoonet

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 1265 m2

maa-alune 1440 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 44%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

2894 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

maapealsed

hoonemahud on

liigendatud

1-korrus 7m

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2920 m2

maa-alune 1440 m2

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

29

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Hoone on plokistatud

Lauliku tn 2a kinnistul

paikneva hoonega

Ette on nähtud

tulemüüri rajamise

vajadus

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

1,01

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

44%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

15 korterit

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

30%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

Krundil ei kasva

kõrghaljastust

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

30

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

krundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Ehitusõigust ei määrata kruntidele pos nr 2, 10, 11 ja 12.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

31

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapind on tasane, absoluutkõrguste vahemik 52.39 – 54.05. Planeeringuala väliruumi lahenduse

põhimõtted on välja töötatud arhitektuure projekti koostamisel. Väliruumi reljeefsem osa kujuneb

renoveeritava elevaatorihoone lõuna- ja põhja osasse. Ala on terviklik urbanistlik keskuseala.

Kõvakatteliste alade sajuveed on ette nähtud võimalusel reljeefikaldega suunata haljasalale, valdavalt on

sajuveed suunatud sademevee või drenaažisüteemi, samuti on võimalik kasutada kombineeritud

lahendusi.

Sademevett ei ole lubatud naaberkinnistutele suunata. Võimalusel imendub sademevesi kohapeal

pinnasesse.

Maapinna kõrgused täpsustatakse lähtuvalt väliruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted

Haljastus

Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid

paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab

suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest

esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud.

Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed

võõrliigid.

Detailplaneeringu lahendusest lähtuvalt ning puude paiknemisel tehnovõrkude kaitsevööndi alas on ette

nähtud puude likvideerimise vajadus. Kokku on ette nähtud likvideerida 7 III-IV väärtusklassi puud.

Likvideeritavate puude asendusistutuse vajadus on esitatud allolevates tabelites. Puittaimede

ümberistutamist ei ole kavandatud.

Planeeringuala haljaspinna osakaal on tootmisalale iseloomulikult üliväikene. Ala haljastamisel madal- ja

kõrghaljastusega on vajalik ehitusprojekti koostamisel koostada terviklik väliruumi projektlahendus

volitatud maastikuarhitekti poolt. Projekti koostamisel arvestada haljaspindadena ka garaažipealseid ja

maapinnaga otse mitte seotud alasid, et kujundada esteetiline ja funktsionaalne keskuseala. Luua põnev

avaliku kasutusega mänguala ning jalgteede ühendused istumisvõimalustega, pöörata tähelepanu

soojasaarte vältimiseks kasutades varjuandvaid puid ja erinevaid pinnakatteid. Kavandatud jalgteede

võrgustik on ühendatud Kitsarööpa raudtee kergliiklusteega ja selle kaudu linna võrgustikuga, et

soodustada jalgsi- ja jalgrattal liikumist.

Nõmme linnaosa üldplaneering näeb segahoonestusala haljastuse osakaaluks 20%.

Planeeringulahenduses lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist käsitletakse ala väliruumi ühtse

tervikuna, mis näeb ala haljastuse osakaaluks keskmiselt 37%.

Rohefaktori arvutus:

rohefaktori taotlusväärtus - 0,4927

rohefaktori arvutatud väärtus – 0,9115

Kruntide väliruum kavandada hoone kasutusotstarbest lähtuvalt. Soovitatavalt eelistada kodumaiseid

puu- ja põõsaliike ning võimalusel rajada niidualasid vähendades pöetavat murupinna osakaalu. Väliruum

peab olema esteetiline ja elurikkust toetav. Väliruumi lahendustes vältida elupuu hekkide kavandamist.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

32

Asendusistutuse arvutuse tabel

POS NR 5 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

5 Harilik vaher Üksikpuu 9 1,0 0,2 0,5 IV 5,1*

6 Harilik vaher Üksikpuu 7 1,0 0,2 0,5 IV 4,0*

POS NR 6 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

7 Kuldkask Üksikpuu 8 0,5 0,2 0,5 IV 3,2**

POS NR 10 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

9 Harilik vaher Üksikpuu 55 1,0 1,0 0,5 III 45,8**

POS NR 12 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

K-27 Arukask 2 puud 40; 55 & 42 1,0 1,0 0,5 III 114,1****

PLANGU TÄNAV T1 Haljas-

tusliku

objekt

i

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

13 Harilik mänd Üksikpuu 19 2,5 1,0 0,5 III 25,3****

14 Harilik mänd Puude

rühm

19&19 2,5 1,0 0,5 III 50,7****

Haljastusühikuid kokku 248,2.

Märkus: Likvideerimise põhjus *- paikneb hoonestusalas; **- paikneb kavandatud kõnniteel,

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

33

*** - paikneb kavandatud sõiduteel, **** - paikneb tehnovõrgu kaitsevööndis

Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ning täpsustub raieloa menetluse käigus.

Jäätmekäitlus

Jäätmekonteinerid on ette nähtud kergesti teenindatavale ja juurdepääsetavale alale.

Jäätmekonteinerid on ühe variandina ette nähtud paigutada katusealustesse prügimajadesse.

Konteineritele juurdepääs on tänavatasapinnalt. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult. Teise variandina

on võimalik paigutada süvakogumismahutid. Konteinerite paiknemine täpsustatakse hoone

ehitusprojekti koostamisel.

Ehitamisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise vajadus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise raames.

Lammutamisel tekkivate jäätmete hinnangulised kogused määratakse ära lammutusprojektis, mis

koostatakse peale detailplaneeringu kehtestamist, kuid enne esimeste hoonete ehitamise algust.

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- sõidukite juurdepääs alale on kavandatud Lauliku tänavalt;

- planeering näeb ette uue kvartalisisese tee kavandamise (pos nr 10 krunt);

- kavandatud tupiktänavalt on tagatud juurdepääsud kruntidele ning maa-alustele

parkimiskorrustele;

- kavandatud pos nr 10 võõrandatakse Tallinna linnale avalikuks tänavaks;

- Lauliku tänav on kahesuunaline tee;

- uus kavandatud tänav (pos nr 10) on kahesuunaline kohalik tee- asumisisene tee, tupiktee

ümberpööramis ala suurus on 12x17m;

- jalgratturid liiklevad pos nr 10 krundil sõidukitega samal sõiduteel;

- kavandatud on pikiparkimiskohad;

- valdav osa parkimiskohtadest paiknevad maa-alusel parkimiskorrusel - kavandatud on

parkimismaja mis teenindab planeeringuala. Parkimismaja kasutuskord ja servituudivajadusel

määratakse ehitusprojekti koostamisel;

- kavandatud on kergliiklejate ühendustee Kitsarööpa tee jalg- ja kõnniteega.

Parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest ning

kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.

Parkimiskohtade normatiivi arvutamisel on aluseks Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr

723 vastuvõetud Tallinna parkimisnormatiiv. Planeeringuala paikneb normatiivi kohaselt rohelises tsoonis

(sb/80-40).

Parkimisnormatiivi arvestamisel on planeeringu koostamisel lähtutud järgnevast:

- parkimiskohtade normi vähendamine teenuste kättesaadavuse ja sotsiaalse infrastruktuuri

argumenti arvestades. Lasteaed ja kool on 1,2 km jalgsikäigu kaugusel;

- pendelrände vähendamise argumenti arvestades. Keskuseala ärimaa osakaal on 33%;

- avaliku parkimismaja 300 m kaugusel. Planeeringus on suur osa parkimiskohtasid kavandatud

maa-alusele parkimiskorrusele. Parkimiskohad on ühiskasutuses ja neile ei ole seatud

eraomandit. Parkimishoone kasutusluba on väljaarendamise esimeses etapis väljaehitamisel;

- positsioon nr 1 krundi hoone on rekonstrueeritav hoone, millele parkimisnormatiivi ei

rakendata, parkimisnormatiiviks arvestatakse sb/80;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

34

- positsioon nr 3 krundile kavandatud lasteaia teenindamiseks on avaliku tänavamaal (Plangu

tänaval) 5 parkimiskohta, millest 2 kohta on puudega inimese sõiduki parkimiskohad.

Kavandatud parkimine

Normatiivsed parkimiskohad vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega 723 kinnitatud

parkimisnormatiivile

Planeeringuala paikneb rohelises tsoonis: sb/80-40 = parkimiskoht

pos.

nr. hoone tüüp

korterite

arv

Brutopind m2

Normatiivse

te kohtade

vajadus

planeeritud

parkimiskoht

krundil

1 äriruumidega korterelamu

62

8615/80

108

95

3 ühiskondlik hoone või

ärihoone

-

1800/300

6

6

4 äri või ühiskondlik hoone - 365/50 7 14

5

korterelamu

11

5335/50

89 117 6 22

7 22

8 ärihoone - 2550/40 64 42

9 äriruumidega korterelamu

12

2920/60

49

49

10* -

-

-

- 8

Plangu

tänav* -

-

-

- 4

KOKKU 323 335

Põhijoonise liikluslahendus (sõidutee, kõnniteede ja parkimiskohtade paiknemine) on põhimõtteline

lahendus ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

*- Plangu tänava 4 parkimise kohta on avalikud parkimiskohad, teenindavad mh ka pos nr 3 lasteaeda ja

ei ole normatiivsete parkimiskohtadena arvestatud.

*- Pos nr 10 krundile kavandatud parkimiskohad on avalikud parkimiskohad ja ei ole normatiivsete

parkimiskohtadena arvestatud.

Jalgrataste parkimisnormi arvutus

pos.

nr. Objekt

rattaparkimis-

normatiiv*

korterite

arv kokku

normatiivne

rattaparkimiskohtade arv

krundil

planeeritud

rattaparkimiskohti

1 Elamu/

äri

1 koht /korter

1/100 sb m2 62

62

10 72

3

ühiskondlik

hoone või

ärihoone

1/100 sb m2

-

18 18

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

35

4

Äri või

ühiskondlik

hoone

1/100 sb m2

-

4 4

5 elamu 1 koht /korter

11 11 11

6 elamu 1 koht /korter

22 22 22

7 elamu 1 koht /korter

22 22 22

8 ärihoone 1/100 sb m2 - 26 26

9 Elamu/

äri

1 koht /korter

1/100 sb m2

12 12

14 26

KOKKU

201

* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil

protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.

Jalgratta parkimiskohtade asukoht täpsustatakse ehitusprojektis, parkimiskohad paiknevad krundil.

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. Projekti koostamisel täpsustada koostöös

võrguvaldajatega liitumispunktide paiknemine. Võrguettevõtetele kuuluma hakkavad tehnovõrgud ja

nende liitumispunktid paigutada avalikule või kaasomandisse jäävale kinnistule.

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on

lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd

tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:

a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;

b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;

c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva

töö seletuses või joonistel:

- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele

nõudele;

- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;

- ÜVK seadus;

- Ehitusseadustik.

Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse

mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist

võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

36

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-

ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel

väljaspoole planeeringuala.

3.7.1 Veevarustus

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS´ i TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised

tingimused PR/2449020-1.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Olemasolev dn50 TER torustik Lauliku tänaval on planeeritud välja vahetada de110 torustiku vastu, et

tekiks de110 ringistus, tekkivalt ringistuselt toimub planeeringuala olmevee liitumine ühis-

veetorustikuga. Moodustatavatele kinnistutele on ette nähtud liitumispunktid.

Tagatav planeeringuala vooluhulk on 8,82 l/s – olmevesi.

Välistulekustutusvesi 15 l/sek on tagatud Pärnu mnt T-1302 hüdrandist.

Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast.

Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud

tavaolukorras vabasurve 220 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.

3.7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS ´i TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised

tingimused PR/2449020-1.

Planeeringuala reovesi on planeeritud juhtida Lauliku tn de200mm, reoveekanalisatsiooni. Piirkonna

kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž

Sademevee ja drenaažvee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademeveelahendus

täpsustatakse projekti koostamisel: pinnasesse immutamise lahendused ja/või liigvete suunamine

pumpamisel Lauliku tn de 200 sademeveetorustikku. Arvutuslik sademevee kogus planeeritud alal 225

l/s. Planeeritud ala drenaaži- ja sademevee suunamisel ühisvõrku on vajalik vooluhulgad ühtlustada ja

arvestada AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehniliste nõuetega.

3.7.4 Sidevarustus

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 04.10.2024 tehnilistele

tingimustele nr 39197521.

Planeeringulahendus näeb ette kruntidele liitumispunktid sidevarustuse tagamiseks olemasolevast k2481

sidekaevust. Planeeritud on liitumispunktid kruntidele.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.5 Soojusvarustus

Soojavarustuse lahendus liitumiseks Utilitase kaugküttega ei kavandata. Piirkonnas puudub

kaugküttevõrk ning lähimas liitumispunktis ei ole piisavalt vaba võimsust. Soojusvarustus hoonetes

lahendatakse lokaalsete lahendustena. Projektlahenduse koostamise lähtutakse tänavapäevastest

innovaatilistest ning keskkonnasäästlikest lahendustest. Soojusvarustuse lahendus täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel.

Soojusvarustuse lõplik lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

37

3.7.6 Elektrivarustus

Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 24.09.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 482677.

Planeeringuala elektrivarustuse tagamine on planeeritud olemasolevast rekonstrueeritavast alajaamast.

Elektrivarustus on ette nähtud rekonstrueeritava hoonesisese trafoalajaama baasil pos nr 1 krundil

(trafod kuni 2x1000kVa). Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parklasse,

et sinna oleks tagatud juurdepääs. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada

Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded hoonetes paiknevatele elektripaigaldistele (ehitatavas

hoones)“. Alajaam paikneb koormuskeskmes. Planeeritud kruntide hoonestuse teenindamiseks on

kavandatud 0,4 kV ringtoitega maakaabelliinid. Planeeritud on jaotus- ja liitumiskilbid kruntidel.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.7. Välisvalgustus

Detailplaneeringus ei ole ette nähtud muuta tänavavalgustuse lahendust Lauliku tänaval. Planeeritud pos

nr 8 krunt on transpordimaale välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse

maakaabel autotee äärde, lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on

0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks

kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad

piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

38

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Planeeringuala näeb senise suletud tööstusala territooriumi avamist ja ka avalike alade kujundamist

loodavale keskusealale.

Planeeringulahendus loob võimalused võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestava

ruumilise keskkonna kujundamiseks. Kavandatud on tasakaalustatud maakasutuse ja

kasutusfunktsioonidega ruumiline keskkond, kus sidus teedevõrgustik tagab mugavad juurdepääsud ja

turvalise liikumise ka 8-80 aastastele.

Ala läbiv kõnniteede võrgustik loob ühenduse Pärnu maantee ja Kitsarööpa tee vahelises lõigus.

Elevaatori kvartali väliruumi kujundus on läbimõeldud kõnniteed võrgustiku ja puhkealadega- erinevas

vanuses elanikele ning kvartalis viibijatele. Avaliku kasutusega üldkasutatava maa krundile on ette nähtud

lastemänguväljaku rajamine.

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused:

- Planeeringualale ulatub ehitusseadustiku § 73 lõikest 1 tulenevalt raudtee kaitsevöönd, mis on

30 meetrit rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest.

- Planeeringuala jääb ehitusseadustiku § 120 ja 121 ning kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr

16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed

riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 2 ja 3 kohaselt riigikaitselise ehitise

piiranguvööndisse.

- Planeeringuala jääb ruumiandmete seaduse §-de 25 ja 26 ning keskkonnaministri 28. juuni 2013

määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ §

17 kohaselt geodeetilise märgi kaitsevööndisse.

- Planeeringuala asub maapõueseaduse § 7 ja 89 kohaselt Harjumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis.

Planeeritud kitsendused:

- tehnovõrkude kaitsevööndi ulatused

- isikliku kasutusõigusega ala linna kasuks pos nr 1, 12 kruntidel, pos nr 1 ca 450 m2 ja pos nr 12 ja

ühendus Kitsarööpa tee kergliiklusteega ca 456 m2

- pos nr 2 antakse üle Nõmme Linnaosa Valitsusele. Krunt on avaliku kasutusega üldkasutatav maa.

Pos nr 2 krundi suurus on 1796 m2.

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

Kavandatud linnaruumiline terviklahendus on liigendatud ja inimmõõtmeline ning mitmeotstarbelise

uushoonestuse ja atraktiivse ja turvalise välisruumiga. Piirkonna maamärgina säilib elevaatori hoone, mis

on ette nähtud renoveerida.

Detailplaneeringu lahendus on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidele ja Nõmme linnaosa

üldplaneeringule:

- kavandatud lahendus on läbimõeldud ja terviklik;

- senise tööstusala terviklahenduse ja mitmeotstarbelise maakasutuse kavandamine;

- sidusa jalgteedevõrgustiku väljaarendamine;

- kavandatud lahendus on koostatud linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt;

- kavandatud on kvaliteetse linnaruumi põhimõtteid arvestav lahendus;

- kavandatud on piirkonnale sobilik maakasutus ja ala jagamine kruntideks;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

39

- ette on nähtud ala heakorrastamine ja kruntide sihtotstarbeline kasutamine ning keskusalale

omaselt mitmefunktsiooniliste hoonete ehitamine. Planeeringus on määratud kruntide

maakasutuse sihtotstarbed;

- planeeringus on hoonestatavatele kruntidele määratud ehitusõigus. Kavandatud on

hoonestusalad. Seatud on arhitektuurinõuded, mis tagavad maamärgilise elevaatorihoone

renoveerimise ning kõrge arhitektuurse lahendusega uushoonestuse kavandmise;

- kavandatud on läbimõeldud juurdepääs, mille lahendus lähtub olemasolevast juba välja ehitatud

juurdepääsuteest Lauliku tänavalt;

- planeeritud on kruntide parkimise põhimõtteline lahendus;

- planeeritud on tehnovõrkude varustatuse põhimõtteline lahendus;

- planeeritud on kruntide haljastuse põhimõtteline lahendus.

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning

vastavus avalikele huvidele ja väärtustele

Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt senise tootmisala maakasutusega piirkonna

väljaarendamine multifunktsionaalseks äri- ja elamualaks läbimõeldud liikluslahenduse ja

lastemänguväljaku ala kavandamisega.

Planeeringu elluviimisel:

- kavandatakse sidus jalgteede ja kergliiklusteede võrgustik. Paraneb ala juurdepääsetavus;

- suurendatakse haljastatud pinna osakaalu ja piirkonna elurikkust;

- luuakse eeldused meeldiva tänavaruumi kujundamiseks;

- luuakse eeldused kogukondlikuks tegevuseks nii välisruumis kui hoonetes;

- äri- ja ühiskondlike hoonete kasutusotstarbed peaksid soosima tegevusi ja teenuseid mis on

vajaliku piirkonna elanike teenindamiseks;

- korrastatakse planeeritud ala ja tagatakse üldine heakord. Kõvakattelise tootmisala asemele

istutatakse uued puittaimed ja põõsagrupid. Hooldatud ja kasutuses krunt suurendab piirkonna

turvatunnet;

- võetakse kasutusele mahajäetud krundid, et vältida valglinnastumist;

- kujundatakse välisruum haljastusprojekti alusel, õuealale istutatakse madal- ja kõrghaljastust,

mis loob atraktiivse linnakeskkonna;

- on loodud eeldused ehitada kõrge arhitektuurse väärtusega hooned;

- ala väljaarendamine vabaaja veetmist toetava piirkonnana, milles on avalik mänguväljakute ala

ning erinevad ärimaa maakasutamise võimalused- kohvikud, kogukondlikud kokkusaamisekohad

jm;

- ala kujuneb välja piirkondlikuks tõmbekeskuskuseks- hea kõnni- ja jalgratta teede sidusus ja

juurdepääsetavus. Ühistranspordi liinivõrgu tihendamine looks veel paremad eeldused alale

juurdepääsuks;

- piirkondliku keskuse arengule aitab kaasa hea jalgteede ning kergliiklusteede ühenduse loomine

mis vähendab isikliku sõiduki kasutamise vajadust;

- kavandatud ärihoonete esimesed korrused on võimalik luua kohalikele elanikele suunatud

teenuseid pakkuvaid kaubandus- ja teeninduspindasid.

Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve

arvestavalt.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

40

4.Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

4.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded on:

- kõik hoonete ja avaliku ruumi lahendused (välja arvatud pos nr 9) kooskõlastada KOKO arhitektid

OÜ-ga kui detailplaneeringu aluseks oleva arhitektuurivõistluse võidutöö autoriga;

- katusekalle: 0-35 kraadi;

- katusematerjal: rullmaterjal, plekk jm;

- välisviimistlus: klaas, krohv, kivi, keraamika, puit jm naturaalsed materjalid;

- vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada

lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

- ärihoonete esimesele/teisele korrusele näha ette kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige

kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad kaubandus- ja teeninduspinnad;

- elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tuleb tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning

rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon,

viimistlus vms elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue

hoonega vaid rekonstrueeritava hoonega;

- tehnoseadmed peavad olema integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone mahtu.

Arhitektuurinõuded koostas Raivo Kotov, KOKO arhitektid OÜ.

4.1.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

- Koostada terviklik väliruumi lahendus, sh uushaljastuse paiknemine, mänguväljakute lahendus.

Projekti koostamisse tuleb kaasata volitatud Maastikuarhitekt;

- Väikevormid lahendada terviklikult hoonete arhitektuurse lahendusega;

- Väliruumi lahendused on eridisainlahendused;

- Projektis esitatakse katete materjalid, väikevormide kujundus ja tootekirjeldused;

- Ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele

juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste

projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Pos nr 5 krundi panduse lahendus projekteerida maastikukujunduslike ja ehituslike võtetega

ümbritsevasse väliruumi sobiva lahendusena;

- Projekti koostamisel võtta aluseks Nõuded ehitusprojektile, RT I, 18.07.2015, 7.

4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal

uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud

kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

- näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad

ruumid jalgrataste ja kärude hoiustamiseks;

- esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus ja mänguväljak, mille koostamisse tuleb

kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

- ehitusseadustiku § 651 alusel näha ette elektriauto laadimistaristu;

- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja

Kommunaalametiga;

- hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Radoonikaitse meetmete mitte rakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

41

- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada

immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);

- olmejäätmete kogumiskohtade kavandamisel arvestades hoonestus kasutusotstarvet ning

Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 16 nõudeid. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -

personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning -

personali kasuks;

- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga

nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;

- täpsustada hooned, mille maa-alusele korrusele on vajalik ehitada varjend, arvestades projekti

koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega;

- ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17.

mai 2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

- Olmejäätmete kogumiskohtade juurdesõidutee peab olema piisava kandevõimega ja tasane

(arvestada, et standardse jäätmeveoki mass on 26t). Ehitusprojekti staadiumis arvestada, et

olmejäätmete kogumiseks tuleb planeerida ruum vähemalt 5 erineva mahuti jaoks:

segaolmejäätmed, biojäätmed, paber ja kartong, plast- ja metallpakendid, klaaspakend;

- Enne hoonete rajamist tuleb kontrollida territooriumi pinnase puhtust vältimaks võimalikke

edasisi saastest tulenevaid keskkonnariske. Kuna planeeritav ala on valdavalt tööstuspiirkond, siis

tuleb ehitusprojekti staadiumis detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksustel teostada

reostusuuring. Uuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte

poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega;

- Tänavale rajatavad parkimiskohad on kellaajaliselt piiratud lühiajalised avalikult kasutatavad

parkimiskohad;

- Puude istutamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud nendele kasvuruum vastavalt EVS 843:2016

„Linnatänavad“ standardile ning Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 112 „Avalikule alale puude

istutamise kord“.

4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv terviklik välisruumi

lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata

haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest,

tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.

Keskkonna ja kommunaalameti ettepanek: soovitatavalt valida pos nr 6 ja 7 põhjapoolsele küljele

pinnasele sobivad liigid. Projekteerida haljastus mitmerindelisena (kõrg- ja madalhaljastus) ja eelistada

igihaljaid liike.

Puude istutamisel tuleb arvestada Tallinna Linnavalitsuse määrust nr 112 „Avalikule alale puude

istutamise kord“.

Alale on koostatud keskkonnaseisundi hinnang. Hinnangu koostas Lemma OÜ, vt. Lisa 3.4. Ala

ülevaatamisel ei avastatud probleemseid kohti ja reostusuuringu läbiviimist ei peetud vajalikuks.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta uuringu ettepanekuid:

-Ehitustööde teostamise omanikujärelevalve töösse tuleb kaasata keskkonnaspetsialist, kellel on

reostunud pinnase likvideerimise tööde kogemus;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

42

- Juhul, kui kaevamistööde käigus vahepeal tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust,

tuleb kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine

käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde teostamise

käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate pinnaseproovide

analüüsitulemustele.

- Vajalik on tagada säilivate puude ehitusaegne kaitsmine, seda nii tüve- kui juurekaitsed ja vältida

maapinna tihenemist puu(-de) kasvualal.

- Pärast ehitustööde lõppu tuleb pädeva isiku poolt koostada saneerimisaruanne, mis esitatakse Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile edastamiseks Tallinna Strateegiakeskusele.

Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid.

Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Näha ette mahutid olmejäätmete kogumiseks liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Mahutid

peavad paiknema kõva kattega alusel.

Olemasolevate hoonete/rajatiste lammutamise ja ümberehitamise nõuded

- Lammutus- ja ehitustööde ajal tuleb kinni pidada kehtestatud müratasemetest, lähtudes

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid";

- Lammutamisele kuuluvad hooned/rajatised tuleb tööde ajaks piirata piirdeaiaga.

- Tolmu leviku vähendamiseks tuleb lammutuse käigus konstruktsioone pritsida veega.

- Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada vastavalt jäätmekavale ja sorteerida

liikidesse nende tekkekohal.

- Hoonete/rajatiste lammutamisel peab tekkivaid jäätmeid käitlema vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusega nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjale.

- Hoonete/rajatiste lammutamisel peab kaitsma läheduses kasvavate puude tüvesid ja

juurestikku-puid ei tohi kahjustada.

4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

- Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS§70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise

kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistustele

esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja

nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis

tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne

planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis:

http://www.telia.ee/ehitajate-portaal. Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 6524000;

- tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga;

- võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping

projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;

- ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Ehitusprojekti koostamisel suurendada ala kuni Lauliku -Kivimäe tn ristmikuni. Veevarustuse ning

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

43

reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh. kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni

ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel;

- Tänavavalgustuse- jm postid ei tohi asuda kergliiklusteede vabas liikumiskoridoris.

4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks

Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.

Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate

meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata

hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.

Väliskustutusvesi 15 l/sek on tagatud Pärnu mnt T-1302 hüdrandist.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud

päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded.

Päästeteenistuse sõidukitel on tagatud vaba juurdepääs ning ümberpööramise võimalus transpordimaa

krundil.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Päästeameti juhendist „Ruumiline planeerimine“ ja teistest

Päästeameti juhenditest.

4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks

Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud ja transpordimaa

valgustada. Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid

materjale. Näha ette atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja

vähendada vandalismiaktide ohtu.

Keskusealal elavad elanikud ja ka päevasel ajal viibivad töötajad suurendavad pideva kohalviibimisega ala

turvalisust.

5.Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –

seisukohtadele

Nõmme linnaosa üldplaneering

Nõmme linnaosa üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 03.05.2021 otsusega nr 106.

Linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala segahoonestusala.

Üldplaneeringus on määratud linnaehituslikud lisasuunised:

Uute hoonete ja juurdeehitiste kavandamisel tuleb arvestada lähipiirkonnas või kvartalis väljakujunenud

linnaruumilist olukorda, sh hoonete suurust ja tüüpi, arhitektuuristiili, katusekaldeid ja räästajoone

kõrgusi, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Hoonete asendiplaanilisel

kavandamisel, sh eluruumide akende paigutusel, tuleb arvestada ka naabrite privaatsusvajadusega.

Hoonete kavandamisel tuleb arhitektuursete ja mahuliste võtetega tagada linnaruumiliselt sujuv

üleminek segahoonestusalalt külgnevatele teise juhtotstarbega aladele.

Plaanitavad muudatused peavad arvestama olemasoleva keskkonna ja linlastega parimal moel ega tohi

halvendada senise väljakujunenud linnaruumi elanike olukorda.

Tuleb jälgida, et oleks tagatud nõuetekohane insolatsiooni kestus ja et päevavalgusteguri minimaalsed

väärtused vastaksid olemasolevate elamute puhul Eesti standardile.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

44

Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust ja

linnaelu aktiivsust.

Rohke külastajate arvuga uute hoonete asukoha valikul tuleb lähtuda eesmärgist luua jalakäijatele mugav

ühendus tihedamate elamualadega, siduda need võimalikult hästi ühissõidukipeatustega ning rajada koos

keskusega selle vahetusse ümbrusesse inimsõbralik avalik hajumisruum. Olemasolevad

kaubanduskeskused tuleb võimalikult sujuvalt ja turvaliselt siduda ühissõidukipeatuste ja avaliku

jalakäigualaga.

Hiiu keskus – üldjoontes tuleb lähtuda Hiiu elevaatori ala struktuurplaanist. Struktuurplaan on olemuselt

linnaruumilise arengu ettepanek, mis on lisaks üldplaneeringu maakasutustingimustele üldiseks aluseks

piirkonna edasisele arengule, sh detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimustele.

Struktuurplaan on üldplaneeringu lisa, mida ei kehtestata koos üldplaneeringuga. Struktuurplaani

lahendust võib edaspidi täiendada ja täpsustada, lähtudes vajadusest ja kinnistuomanike soovidest. Kui

soovitav lahendus erineb ruumiliselt struktuurplaanist, tuleb vajaduse korral anda laiemale alale uus

lahendus, mis arvestab ala perspektiivse arenguga ja on linnaruumiliselt toimiv.

Hiiu elevaatori alale on lubatud nüüdisaegsemad arhitektuursed (eri)lahendused. Soovitatav on sinna

kavandada suuremad kauplused, spordi-, büroo- ja konverentsihooned. Alal on lubatud jätkata senist

tootmis- ja laondustegevust ning laiendada keskkonnaohutut tootmist tingimusel, et see ei avalda

naaberkinnistutele soovimatut mõju.

Elamuid on lubatud ehitada Vääna tänava äärde ning ala lääneosas endise elevaatori ja Peeter Suure

merekindluse ringdepoo lähipiirkonda. Viimases on elamud lubatud vaid suurema ala planeerimisel ja

tingimusel, et elamisfunktsiooni osakaal ei ole üldjuhul suurem kui 50% brutopinnast, tagatakse

haljastuse nõutav osakaal, koostatakse võimalike liiklusprobleemide analüüsiks liiklusuuring ning

korraldatakse arhitektuurikonkurss, et linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus oleks võimalikult

kvaliteetne.

Harkumetsa tee ja Vääna tänava vahelisel alal on lubatud kuni kolmekorruselised hooned.

Detailplaneeringu lahendus on arvestanud linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega ja on sellega

vastavuses.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 18.02.2025 nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja

Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ määratud lähteseisukohtadele ja

lisatingimustele:

3.1Kavandada planeeritavale alale Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane asumikeskus ja näha ette

mitmekesine kasutusfunktsioon. Määrata elamufunktsiooniks 50-70% ja äri/ettevõtlus- ja

sotsiaalfunktsiooniks 30-50%;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Detailplaneeringus on moodustatud krundid, mille maakasutuse

sihtotstarve ja ehitusõigus on p. 3.3 ja põhijoonise ehitusõiguse tabelis esitatud, tabelis on ka eraldi välja

toodud elamu ja ärimaa maapealsed suletud brutopinnad.

Äri/üldkasutatava hoone maa maakasutuse osakaal kruntidel pos nr 1, pos nr 3, pos nr 4, pos nr 8 ja pos

nr 9 on 33% planeeritud brutopinnast. Elamumaa maakasutuse osakaal kruntidel pos nr 1, pos nr 5, pos

nr 6 ja pos nr 7 ja pos nr 9 on 67% planeeritud brutopinnast.

3.2 arendusalale tuleb kavandad vähemalt 6-rühmaline lasteaed. Detailplaneeringu vastuvõtmisel peab

olema selgus, milliste kulutustega peavad osapooled arvestama ning mis on planeeringu realiseerimise

eelduseks;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

45

Esitatud tingimusega on arvestatud. Positsioon nr 3 krundile on kavandatud 6- rühmaline lasteaed.

Kokkulepped sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku ja Tallinna linnavalitsuse vahel enne

detailplaneeringu vastuvõtmist.

3.3 korterite arv määrata vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule ning kavandada vähemalt 95 m2

hoone maapealse osa suletud brutopinda ühe korteri kohta, ülejäänud osas kavandada piirkonda

teenindavad äripinnad korterelamutes;

Esitatud tingimus on täidetud ja kavandatud korterile on suletud brutopinda vähemalt 95 m2.

Detailplaneeringus on ehitusõigus korterite ehitamiseks kavandatud kruntidele pos nr 1, 5, 6, 7 ja 9.

Positsioon nr 1 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 7585 m2 ja korterite arvuks 62, mis

arutuslikult on 7585/62= 122,33m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 5 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 1067 m2 ja korterite arvuks 11, mis

arutuslikult on 1067/11= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 6 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 2134m2 ja korterite arvuks 22, mis

arutuslikult on 2134/22= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 7 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 2134m2 ja korterite arvuks 22, mis

arutuslikult on 2134/22= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 9 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 1460m2 ja korterite arvuks 15, mis

arutuslikult on 1460/15= 97 m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

3.4 ärihoonete kavandamisel arvestada üldplaneeringu tingimustega, et esimesel/teisel korrusel peavad

olema kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad

kaubandus- ja teeninduspinnad;

Esitatud ettepanekuga on arvestatud, lisatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks seletuskiri p. 4.1.1

3.5 elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning

rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon, viimistlus vms

elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue hoonega vaid

rekonstrueeritava hoonega;

Esitatud ettepanekuga on arvestatud. Elevaatori renoveerimisprojekt on koostamisel. Lisatud on nõue

ehitusprojekti koostamiseks seletuskirja p. 4.1.1.

3.6 pandused kavandada valdavalt hoone mahtu;

Esitatud ettepanekuga on arvestatud ja pandused on kavandatud hoone mahtu. Pandused on kavandatud

kruntidele positsiooniga nr 5, 8 ja 9 Põhijoonisel, joonisel nr 2, on võimalik näha panduste paiknemist.

Siinkohal on oluline märkida, et detailplaneering näeb ette põhimõttelise lahenduse ka panduste

paiknemise osas. Täpne panduse asukoht selgub ehitusprojekti koostamise käigus.

3.7 hoonestusalade määramisel arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning vajadusel

lahendada nende ümbertõstmine vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

Detailplaneeringu lahenduses on eraldi välja toodud tehnovõrkude kaitsevööndi ulatused nii joonisel nr

2 Põhijoonis kui joonisel nr 3 tehnovõrkude koondplaanil ning seletuskirjas p.3.9. Detailplaneeringu

lahendus on koostöös võrguvaldajatega koostatud. Tellitud on tehnilised tingimused, millega on võimalik

tutvuda detailplaneeringu materjalides tallinna planeeringute registris.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

46

Viited võrguvaldajate tehnilistele tingimustele on Lisade seletuskirja lisas nr 2:

-Lisa 2.1 on Elektrilevi tehnilised tingimused;

-Lisa 2.2 on AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused;

-Lisa 2.3 on Telia Eesti AS tehnilised tingimused;

-Lisa 2.4 on AS Utilitas tehnilised tingimused

Lisade seletuskirjas Tabelis nr 2 on esitatud teave planeeringu koostöö kohta

3.8 anda tehnovõrkude lahendus. Põhijoonisel peavad olema tähistatud nii olemasolevad

(likvideeritavad/säilitatavad) kui planeeritavad liitumispunktid kõigi tehnovõrkudega;

Esitatud tingimusega on arvestatud, vt joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan. Detailplaneeringu lahendus

on võrguvaldajatega koostöös koostatud.

Põhijoonisel on joonise loetavuse huvides välja toodu kaitsevööndi ulatused. Tehnovõrkude lahendus

koos tingmärkide selgitusega on esitatud joonisel nr 3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude

koondplaan asub seletuskirja lõpus alapeatükis II Joonised.

3.9 planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend, arvestades detailplaneeringu koostamise ajal

varjenditele esitatavate nõuetega;

Esitatud tingimusega on arvestatud, seatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks, p. 4.2.

3.10 planeeringu koostamisel tagada parkimine vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale

parkimisnormatiivile. Parkimine tagada omal krundil, näidates parkimise põhimõtted;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Uus parkimisnormatiivi arvestus toetab lahendust, milles parkimine

ei pea paiknema omal krundil. Maa-alust parkimist käsitletakse parkimishoonena milles kohad ei ole

seotud konkreetse korteri või äripinnaga.

Planeeringus on normatiivsete parkimiskohtade arvutus esitatud seletuskirja p. 3.6 tabelis ning joonisel

nr 2 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis. Normatiivsete parkimiskohtade vajadus on 323 ja planeeritud on 335

parkimise kohta, millest 12 kohta on tänavamaal avalikult juurdepääsetavad.

3.11 jalgrattateede ning jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna Linnavalitsuse

11.oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028 nõuetele;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Seletuskirjas p. 3.6 on esitatud tabeli kujul kruntide kaupa

normatiivsete jalgrataste parkimise kohtade vajadus ja planeeritud kohad.

3.12 arvestada üldplaneeringu kohase perspektiivse rattaliikluse ühendusega Lauliku ja Harku tänavate

vahel;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Planeeringualale on kavandatud Lauliku ja Kitsarööpa tee vaheline

rattaliikluse ühendus. Kavandatud on seada isiklik kasutusõigus linna kasuks pos nr 1 ja 12 kruntidel.

3.13 koostada piirkonna terviklik haljastuse ja liikluslahendus. Alale juurdepääsude tagamiseks teha

koostööd Kaitseliidu ja ümbritsevate kinnistute omanikega. Arvestada juurdepääsuga Salve tn 3 ja 3d

kinnistutele;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

47

Detailplaneering näeb ette senise tootmisala arendamise keskusealaks, milles on suurem rõhk jalgsi- ja

jalgratastel liiklejatele. Salve tn 5 ja Salve tn 7 kinnistutele ei ole seatud kitsendusi millega peaks tagama

Salve tn 3 ja 3d juurdepääsu, nendele kinnistutele toimub juurdepääs naaberkinnistutelt, kuna piirnevate

kinnitute omanikud omavad mitmeid kinnistuid. Keskuseala väljaarendamisel ei ole mõeldav tuua

piirkonda teenindavat transporti, mis ei teeninda keskuseala, oluliseks on peetud piirkonna turvalisust ja

vältida läbisõite.

Salve tn 3 ja 3d kinnistutele on tagatud juurdepääs jalakäijatele ja jalgratturitele.

Detailplaneeringus on lisaks liikluslahenduse põhimõtetele esitatud ka põhimõtteline haljastuse

lahendus. Alale on kavandatud võimalikud kõrg- ja madalhaljastuse alad, samuti alad mis on maa-aluse

parkimisala pealsed, mille väliruumi kujundamisele tuleb ka tähelepanu pöörata et ala oleks terviklikult

läbimõeldud. Planeeringus on seletuskirja p. 3.5 välja toodud nõue tervikliku väliruumi kavandamiseks,

mille koostamisel peab olema kaasatud volitatud maastikuarhitekt.

3.14 koostada liikluse analüüs (sh. modelleerimine), mis arvestab nii olemasoleva kui ka lisanduva

liikluskoormusega;

Detailplaneeringu alal ning lähipiirkonna liikluse analüüsimiseks ja modelleerimiseks on koostatud

liiklusanalüüs. Analüüsi koostas liiklusinsener Tarmo Sulger. Analüüsi tulemustega on võimalik tutvuda

lisade kaustas lisa 3.1.

3.15 määrata läbiv tänav (Elevaatori põik) avalikuks tänavaks;

Detailplaneeringus kavandatud pos nr 10 on avalik tänav. Positsioon nr 10 ei olnud võimalik läbivaks

Elevaatori põik tänavaks kavandada piirneva kinnistu omaniku vastasseisu tõttu. Positsioon nr 10 krunt

tagab juurdepääsu positsioon nr 1, 4, 5, 6, 7 ja 8 kruntidele. Detailplaneeringust huvitatud isik pooldab

sidusa tänavavõrgustiku kavandamist, positsioon nr 10 transpordimaa krunt loob selleks eeldused.

3.16 tagada vajalik tänavaruumi laius: sõidutee ja kergliiklusteed tuleb tänavaruumis eraldada, näha ette

tänavahaljastus ning ruum tänavavalgustuse ja muude, sh. liikluskorraldusvahendite postide

paigaldamiseks. Piisava tänavamaa laiuse tagamisel võib kaaluda üksikute lühiajaliste parkimiskohtade

kavandamist. Kavandada vähemalt 2,5 m laiused kõnniteed;

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud Tallinna tänavatüüpide juhendmaterjali. Lauliku tänava äärde

on kavandatud kõnnitee mõlemale poole sõiduteed. Tänavahaljastuse kavandamine ei ole võimalik kuna

alal paiknevad tehnovõrgud.

Kõnniteede laiused on 1,5 - 3 m. Planeeringualal on urbanistlik lahendus, mis on tiheda kõnniteede

võrgustikuga lahendatud ja varieeruvate laiustega. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline

lahendus mis täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Ehitusprojekti nõuded on seatud p. 4.2

3.17 elamute kavandamisel tuleb rajada kergliiklusteed nii Salve tänavale, Plangu tänavale, Lauliku

tänavale kuni Pärnu maanteeni. Lauliku tänavalt on veokite juurdepääs riigikaitsemaale, mistõttu tuleb

kergliiklejatele näha ette sõidukite liiklusest eraldatud kergliiklusteed;

Detailplaneeringuala on algatamise korraldusega määratud ja planeeringut ei koostata Salve tänavale.

Detailplaneering näeb ette Plangu ja Lauliku tänavatele kuni Pärnu maanteeni 3m ja 1,5m laiuse kõnnitee

kavandamise, mis on sõiduteest eraldatud haljasribaga. Tagatud on sidusa kõnnitee- ja jalgrattatee

võrgustik ja ühendused Pärnu maantee ja Kitsarööpa teega. Detailplaneeringu lahendus loob võimaluse

sõidutee ühendamiseks Salve tänavaga. Kavandatud on pos nr 10 krunt, mis on tupiktee.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

48

3.18 kavandavad teed, tänavad ja muude liiklusrajatiste parameetrid ning haljastuse kasvuruum peab

vastama Eesti Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringus on Lauliku tänava sõidutee kattelaiuseks määratud 6,5

m ja kõnniteede laiuseks kahel pool sõiduteed 3 m ja 1,5m.

3.19 tagada planeeringualal minimaalselt Nõmme linnaosa üldplaneeringujärgne haljastuse maht, tuua

välja vastav võrdlus. Tuleb krundil näidata säilitatava ja istutatava kõrghaljastuse paiknemine;

Detailplaneeringus on esitatud võrdlus linnaosa üldplaneeringuga kõigis punktides, sh haljastuse mahuga.

Seletuskirja p. 3.2. Koostatud on dendroloogiline inventuur ja esitatud on asendusistutuse vajadus kui

puud ei ole võimalik säilitada. Detailplaneeringu lahenduses on esitatud põhimõtteline väliruumi

lahendus ja madal- ning kõrghaljastuse võimalikud kasvualad. Detailplaneeringu lahendus on

põhimõtteline lahendus. Täpne väliruumi lahendus koostatakse ehitusprojektis

3.20 kompaktselt kavandatud haljastuse osakaal kogu planeeritaval alal minimaalselt 30%. Tagada igal

rajataval kinnistul oma kompaktne haljasala;

Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneering on keskuseala planeering, loodud on võimalused

kompaktsete haljasalade kavandamiseks eelkõige elamumaa kruntidel. Planeeringuala keskmine

haljastuse osakaal on 37%. kruntide kaupa on haljastuse osakaal esitatud joonis nr 2 põhijoonise

ehitusõiguse tabelis ja seletuskirjas p 3.2 tabelis.

3.21 esitada rohefaktori metoodika arvutus lähtudes Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr

14 kinnitatud „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030“ seatud eesmärkidest;

Seletuskirja p. 3.5 on esitatud rohefaktori arvutus. Läbiviidud rohefaktori arvutuses on arvutatud väärus

0,9115 – taotlusväärtus 0,4927 on tagatud.

3.22 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtades. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Sademevett naaberkinnistutele ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid;

Ettepanekuga on arvestatud, sademevee lahenduse osas on tehtud koostööd TALLINNA VESI AS´iga.

Detailplaneeringu koostamiseks on tellitud võrguvaldaja tehnilised tingimused, vt. lisa 2.2 ja võrguvaldaja

on esitanud arvamuse, vt. lisa 1.2.3. detailplaneeringu lahendusele on arvamuse esitanud KeKo, vt. lisa

1.4.4: Märkused puuduvad. Silver Riige (veekeskkond).

3.23 koostada liiklusest ja lähipiirkonna tootmisaladelt tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise

ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Tööstusmüra osas

soovitame mõõdistada ka maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Töö koostamisel lähtuda

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

Keskkonnamürast põhjustatud mürataseme hindamise on koostanud Akukon Eesti OÜ, töö nr 250593-1-

A, vt Lisa nr 3.3. ja töö nr 250593-M01-30959-A, vt. Lisa 3.6.

Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025.

15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu

viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel

ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

49

samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB)

ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja

õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel

ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB.

07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on

välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra

päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud

keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale.

3.24 hinnata detailplaneeringu ala kõrval asuva Plangu tn 4 kinnistul toimuva riigikaitselise tegevusega

kaasnevat müra mõju detailplaneeringu alal. Planeerida planeeritaval alal kinnistute ehitusõigus selliselt,

et võetakse arvesse Plangu tn 4 kinnistu kasutamisspetsiifikat - kõrvalolevate kinnistute hoonestamine ja

kasutamine tuleb planeerida selliselt, et see ei mõjutaks Plangu tn 4 kinnistu kasutamisotstarvet ja

kasutamise eesmärke ning ei tooks kaasa nende tegevuste piiramist;

Keskkonnamürast põhjustatud mürataseme hindamise on koostanud Akukon Eesti OÜ, töö nr 250593-1-

A, vt Lisa nr 3.3 ja töö nr 250593-M01-30959-A, vt Lisa 3.6.

Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025.

15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu

viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel

ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln

samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB)

ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja

õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel

ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB.

07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on

välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra

päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud

keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale.

3.25 teostada insolatsioonianalüüs, et saada ülevaade, kuidas mõjutab olemasolev 12-korruseline hoone

insolatsioonikestust nii olemasolevate kui kavandatavate elamute ja mänguväljakute suhtes.

Planeeritaval alal, kui ka lähedusse jäävatel elamualadel tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt Eesti

standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;

Koostatud on insolatsioonianalüüs. Vt Lisa 3.5. Koostaja ConArte OÜ, töö nr 425. Analüüsi kokkuvõttena

on välja toodud, et olemasolev 12 korruseline hoone ei mõjuta olemasolevaid elamuid, mis jäävad

piisavalt kaugele. Positsioonile 3 kavandatud võimaliku lasteaia puhul on võimalik mõju vaid läänefassaadi

põhjapoolse nurga läheduses, kuid mõju ei ole oluline ja on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Positsioonile 4 kavandatud hoone puhul on hoone läänefassaad praktiliselt olematu insolatsiooni

kestusega kuid ida- ja lõunafassaadilt on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. See võimaldab

päikese valguse kestusele tundlike kasutusotstarbeid kavandada arvestades eeltoodut. Positsioonidele 5

ja 6 kavandatud korterelamute puhul on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

50

3.26 ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai

2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“;

Seatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks, p.4.2.

3.27 näidata olmejäätmete kogumise lahendus. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt

arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023

määruse nr 3 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ §-s 21 sätestatud nõudeid. Avalikult kasutatavatele aladele

tuleb planeerida avalikuks kasutamiseks mõeldud prügikastid, mis võimaldavad eraldi koguda vähemalt

3 eri liiki jäätmeid (biojäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed);

Planeeringu põhijoonisel on võimalikud olmejäätmete konteinerite asukohtade asukohad märgitud,

täpsed paiknemised antakse ehitusprojekti koostamisel. Seletuskirja p. 3.5 käsitletakse jäätmekäitlust.

3.28 Detailplaneeringu koostamisel tehtavad uuringud:

3.28.1 teostada planeeringuala Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise

tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning

võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale

hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

Koostatud on dendroloogiline hinnang. Hinnangu koostas Ülle Jõgar. Töö nr 9/24. Vt. Lisa 3.2.1 ja Lisa

3.2.2

Haljastuse ja heakorra teemat käsitletakse seletuskirja p. 3.5

Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid

paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab

suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest

esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud.

Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed

võõrliigid.

3.28.2 Koostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada

ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust

pinnases ja anda juhiseid edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku

kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette

reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust;

Koostatud on keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne, vt. Lisa 3.4. ülevaate koostaja on Lemma OÜ.

Aruandes on välja toodud, et visuaalsel ülevaatusel probleemseid kohti, kus võiks kindlasti olla

ülenormatiivset pinnasereostust, ei tuvastatud. Eksperdi hinnangul reostusuuringu tegemist planeeringu

koostamise käigus ei peetud vajalikuks. Ettepanek on ehitustööde teostamise ajal kaasata

keskkonnaspetsialist, kellel on reostatud pinnase likvideerimise kogemus. Aruandes on toodud tööde

järjekord juhul kui reostunud pinnas siiski avastatakse.

Planeeringus on arvestatud:

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

- Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

51

Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028

- Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt.

seletuskirja ptk. 3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.

Tallinna tänavatüüpide juhend

- Lauliku tänav ja pos nr 10 krundile kavandatud tee on kohalik tee.

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

- Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja

heakorra tagamise põhimõtted. Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Hoone projekteerimisel võtta arvesse 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)

kestuse arvutamise juhend;

- Nõuded insolatsioonile on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks

ja ehitamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Likvideeritavate puude asendusistutuste vajadus on arvutatud vastavalt määrusele, vt.

seletuskirja ptk. 3.5 haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted.

Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

- Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud

naaberkruntidel asuvatest hoonetest enam kui 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis.

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale

aastani 2030”.

- Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks,

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2. Kavandatud on võimalikult

palju sadevett hajutada planeeringuala haljasalale ning uue kraavilahendusega suunata osaliselt

liigveed lõunapiiril paiknevasse olemasolevasse kraavi.

Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:

Linnaplaneerimine.

- Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumistee lisavad alale elavust

ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet, luues mulje

tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on hoone

sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine. Nõuded

turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitamiseks.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

52

Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:

Liiklusuuring, vt. lisa 3.1

Koostatud on detailplaneeringuala liiklusuuring. Uuringu kokkuvõttena on välja toodud, et planeeringuala

objektid võib rajada olemasolevat teedevõrku kasutades. Eraldi alapunktidena on esitatud ülevaade ja

ettepanekud ühistranspordi korraldamise osas. Ettepanek on parandada bussiliiklust ning avad uus liin

mis ühendaks Laagri-Pääskula otse kesklinnaga.

Teostatud on ristmike läbilaskvuse arvutused nii olemasoleva kui perspektiivsena 2030+ kui

detailplaneeringu lahendus on ellu viidud.

Dendroloogiline hinnang, vt. lisa 3.2.1 ja lisa 3.2.2

Koostatud on dendroloogiline hinnang. Hinnangu koostas Ülle Jõgar. Töö nr 9/24

Haljastuse ja heakorra teemat käsitletakse seletuskirja p. 3.5

Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid

paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab

suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest

esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud.

Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed

võõrliigid.

Keskkonnamüra hinnang, vt. lisa 3.3 ja helirõhutaseme mõõtmine, vt. lisa 3.6

Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025.

15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu

viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel

ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln

samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB)

ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja

õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel

ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB.

07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on

välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra

päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud

keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale.

Keskkonnaseisundi hinnang, vt lisa 3.4

Koostatud on keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne, vt. Lisa 3.4. ülevaate koostaja on Lemma OÜ.

Aruandes on välja toodud, et visuaalsel ülevaatusel probleemseid kohti, kus võiks kindlasti olla

ülenormatiivset pinnasereostust, ei tuvastatud. Eksperdi hinnangul reostusuuringu tegemist planeeringu

koostamise käigus ei peetud vajalikuks. Ettepanek on ehitustööde teostamise ajal kaasata

keskkonnaspetsialist, kellel on reostatud pinnase likvideerimise kogemus. Aruandes on toodud tööde

järjekord juhul kui reostunud pinnas siiski avastatakse.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

53

Insolatsioonianalüüs, vt. lisa 3.5

Koostatud on insolatsioonianalüüs. Vt Lisa 3.5. Koostaja ConArte OÜ, töö nr 425. Analüüsi kokkuvõttena

on välja toodud, et olemasolev 12 korruseline hoone ei mõjuta olemasolevaid elamuid, mis jäävad

piisavalt kaugele. Positsioonile 3 kavandatud võimaliku lasteaia puhul on võimalik mõju vaid läänefassaadi

põhjapoolse nurga läheduses, kuid mõju ei ole oluline ja on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Positsioonile 4 kavandatud hoone puhul on hoone läänefassaad praktiliselt olematu insolatsiooni

kestusega kuid ida- ja lõunafassaadilt on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. See võimaldab

päikese valguse kestusele tundlike kasutusotstarbeid kavandada arvestades eeltoodut. Positsioonidele 5

ja 6 kavandatud korterelamute puhul on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

54

II Joonised

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Põhijoonis

Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan

DP046690

Töö nr: 02/23

Huvitatud isik: Nõmmekvartal OÜ

reg kood 16330053

Krista Koppel

+372 53 43 9551

[email protected]

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

reg kood 75023823

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

SALVE TN 5, SALVE TN 7, LAULIKU TN 2C JA LAULIKU TN

2B NING KITSARÖÖPA TEE T11 KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostaja:

R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika 8

10129 Tallinn

Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

[email protected]

maastikuarhitekt (EMÜ 001438)

ruumilise keskkonna planeerija (167451)

kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25)

Arhitektuurne kontseptsioon

Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku

eskiislahenduse arhitektuurivõistlus II etapp

KOKO arhitektid OÜ

Raivo Kotov

Tallinn

2026

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

1

Sisukord

SISUKORD ............................................................................................................................................. 1

I SELETUSKIRI ........................................................................................................................................ 2

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid ....................................................................................... 2

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ....................................................................................... 2 1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ..................................................................... 2

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ........................................................................................ 4

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................... 4

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................................................ 5

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 5 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 6 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ......................................................................................... 31 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................. 31 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ....................................................... 33 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 35 3.7.1 Veevarustus ............................................................................................................................ 36 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 36 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ........................................................................................ 36 3.7.4 Sidevarustus............................................................................................................................ 36 3.7.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 36 3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 37 3.7.7. Välisvalgustus......................................................................................................................... 37 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................................................ 38 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 38 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................. 38 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 39

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ......................................................................... 40

4.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 40 4.1.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ...................................................................................... 40 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................... 40 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................ 41 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.................................. 42 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks ............................................................................................... 43 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ............................................................................ 43

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele .............. 43

II JOONISED ........................................................................................................................................ 54

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

2

I Seletuskiri

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus

- Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2025 korraldus nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku

tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“

- 29. märtsil 2023 esitatud taotlus nr DP046690 detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas;

- Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa

üldplaneering;

- riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitamisele esitatud nõuded“;

- Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu

algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“;

- Haldusleping 26.08.2024 nr 3-6/58;

- Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine. Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldus nr 723;

- Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil protokolliga nr 41 heakskiidetud „Tallinna

Rattastrateegia 2018-2028“;

- Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Tallinn Linnavolikogu 15.06.2023 määrus nr 15 „Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2023-2034“;

- Tallinna Linnavolikogu 20.10.2022 määrus nr 15 Tallinna eelarvestrateegia ja arengustrateegia

„Tallinn 2035“ rakenduskava aastateks 2023-2026;

- Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusest nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise

ehitamise ja selle rahastamise kord“;

- Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2021 määrus nr 8 „Tallinna arengudokumentide koostamise,

avalikustamise ja aruandluse kord“;

- Tallinna Linnavolikogu 21.03.2021 määrus Tallinna põhimäärus;

- Tallinna Linnavalitsuse seisukoht 11.05.2022 number T-4-5/22/17 Tallinna Linnavolikogu otsuse

eelnõule nr 62 korruptsiooni ennetamise strateegia raporti rakendamise kontrolli kohta aastatel

2019-2020;

- Tallinna sademevee strateegia aastani 2030;

- Eesti Projekteerimisnormid ET-1 0109-0235 Ehitiste tuleohutus;

- Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“;

- Tallinna Linnavolikogu 11. veebruar 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

3

- Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldamise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustused“;

- Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani

2030“;

- keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

- Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 39 „Tallinna Jäätmehoolduseeskiri“;

- Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa

1: Linnaplaneerimine;

- Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”;

- Keskkonnaministri 16.12.2016. a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva mürataseme mõõtmise

meetodid“;

- MKM 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise

juhend“;

- Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"

- Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

- Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“;

- Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

- Elektrilevi OÜ 24.09.2024 tehnilised tingimused nr 482677;

- AKTSIASELTS TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised tingimused nr PR/2449020-1;

- Telia Eesti AS 04.10.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39197521.

Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest uuringutest:

- Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu

liiklusuuring. Koostaja Insenertibüroo Stratum, töö nr 2023-T124;

- Tallinn Hiiu elevaatori ümbruse dendroloogiline hinnang. Koostaja Ülle Jõgar, töö 9/24 ja 2026 aasta

täiendus;

- Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine. Koostaja Akukon Eesti OÜ, töö 250593-1-A ja

Helirõhutaseme mõõtmine, töö nr 250593-M01_30959_A;

- Tallinnas Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute

detailplaneeringuala keskkonnaseisundi hinnang. Koostaja Lemma OÜ;

- Insolatsiooni analüüs. Koostaja Con Arte, töö nr 425.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

4

2.Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus

Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2025 korraldusega nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn

2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ määratud planeeringuala suurus on 3,18 ha.

Planeeringuala asub Nõmme linnaosas Hiiu asumi keskuses. Ala paikneb endisel Hiiu viljaelevaatori

tööstuspiirkonnas ja piirneb Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse ning elamu- ja tootmismaa

sihtotstarbeliste kinnistute vahelisel alal ulatudes põhja pool Kitsarööpa tee kergliiklusteeni.

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on Nõmme linnaosa üldplaneering põhimõtetest lähtuva detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu lahendus ruumilise arengu eesmärke arvestavalt on läbimõeldud terviklahendus.

Planeeringu koostamise eesmärk on detailplaneeringu ülesannete lahendamine. Planeeringu

ülesanneteks on:

- planeeringuala kruntideks jaotamine;

- krundi hoonestusala määramine;

- krundi ehitusõiguse määramine;

- detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha

määramine;

- ehitise ehituslike tingimuste määramine.

Detailplaneering näeb ette planeeringuala kinnistute jagamine kruntideks, kruntide maakasutuse

sihtotstarvete ning ehitusõiguse määramise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on samuti

haljastuse, juurdepääsutee ja parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse

väljatöötamine.

Arendamise eesmärk on traditsioonilise mitmeotstarbelise urbanistliku keskkonna kujundamine,

linnaruumi kvaliteetne tihendamine. Segahoonestusalade planeerimise eesmärk on tekitada

piirkondlikud tõmbekeskused, kus osutataks vähemalt esmaseid kodulähedasi teenuseid. Nende alade

hoonestuse täiendamine peab laiendama keskusalade funktsioone ja muutma need avatumaks

keskkonnaks. Segahoonestusaladel tuleb keskmisest enam tähelepanu pöörata meeldiva jalakäijate

ruumi loomisele, mis seob eri liiki ühissõidukite peatused ja liikumisviisid ning teenindusettevõtted ja -

asutused.

Planeeringuala ruumilised arengu eesmärgid, mis lähtuvad ühtlasi ka Nõmme linnaosa üldplaneeringu

põhimõtetest:

- ruumilise terviklahenduse koostamine;

- Hiiu keskuseala väljaarendamine;

- hea teenuste kättesaadavusega avatud linnaruumiga ala kujundamine;

- senise mahajäätud tööstuspiirkonna ala arendamine mitmefunktsiooniliseks, sidusaks ja

kestlikuks tõmbekeskuseks;

- võimalik on rakendada 15 minuti linna ideed lähipiirkonnas tervikuna, nii olemasolevaid

teenuseid - lasteaed, kool, tervisekeskus, kauplus ja rohealad, kui ka kavandatud

uushoonestuse teenuseid pakkuvaks keskuseks;

- avatud atraktiivne urbanistlik väliruum seob erinevad hoonestustüübid ning kasutusvaldkonnad

ühtseks tervikuks;

- kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine arvestades üldplaneeringu segahoonestuse

juhtotstarbega;

- luua eeldused erinevatele ühiskonna liikmetele meeldiva vaba aja veetmiseks piirkonnas;

- tulevaste elanike ja tõmbekeskuse külastajate vajadustele vastava kvaliteetse, sidusa ja

jätkusuutliku keskkonna kavandamine;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

5

- tervikliku kvartali lahenduse kavandamine, mis on jalakäijate eelistusega ja sõidukite läbisõitu

ning maapealset parkimist on kavandatud minimaalses võimalikus mahus. Keskuseala

arendamisel on võimalik lähtuda 8-80 printsiibist, mille kohaselt on avalikus ruumis liikumine

ühtviisi turvaline nii 8 aastasele kui ka 80- aastasele inimesele;

- hästi ligipääsetava tänavaruumi kujundamine, arvestades jalakäijate, kergliiklejate ning

sõidukitega;

- läbimõeldud õuealade ja väliruumi kavandamine, milles senine kõvakatteline ala asendub

rohealade, kõrg- ja madalhaljastatud piirkonnaga;

- endise tööstusala kasutuse mitmekesistamine ja rohealade suurendamine piirkonnas toetab

linna jätkusuutlikku ja ressursisäästliku ning kliimakindlat arengut;

- ressursisäästvam on piirkonna areng alal, kus tehnovõrkude lahendused on väljaarendatud. Ala

on varasemalt olnud kasutuses ning ala arendamisel ei hõivata väärtuslikku looduslikku maad;

- endise viljaelevaatori hoone rekonstrueerimine, piirkonnas säilib senine maamärk.

3.Planeeringus kavandatu kirjeldus

Detailplaneeringu koostamisel eelnes 2021 aastal läbi viidud Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku

eskiislahenduse arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse võidutöö autorid on KOKO arhitektid OÜ,

võidutöö põhimõtted on detailplaneeringu lahenduse aluseks.

Planeeringus on ette nähtud moodustada Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c, Lauliku tn 2b ja Kitsarööpa

tee T11 kinnistutest kaksteist krunti. Moodustatud elamu ning elamu- ja äri kruntidele määrata

ehitusõigus 4-korruseliste korterelamute, viljaelevaatori hoone rekonstrueerimine äripindadega

korterelamuks, äri või ühiskondliku hoone krundile 6- korruselise hoone ehitusõiguse määramine,

üldkasutatava maa määramine ning transpordimaa kruntide moodustamine juurdepääsude tagamiseks.

Planeeringuala krunditud osas on:

- keskmine hoonestustihedus 0,74;

- kavandatud korterite arv 132;

- keskmine täisehituse protsent 23%;

- kavandatud haljastuse osakaal 37%;

- kavandatud parkimiskohtasid 335.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeringuala hõlmab 100% tootmismaa sihtotstarbega Salve tn 5 ja Salve tn 7, Lauliku tn 2c kinnistuid

ja 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarbega Lauliku tn 2b kinnistut ning sihtotstarbeta Kitsarööpa

tee T11 kinnistut.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette kaheteistkümne krundi moodustamise.

Lauliku tn 2c kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamu-ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 1,

üldkasutatava maa krunt pos nr 2, äri või üldkasutatava hoone maa krunt pos nr 3, elamumaa

maakasutusega krunt pos nr 7 ning transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10.

Lauliku tn 2b kinnistust moodustatakse elamu- ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 9 ja pos nr 10 osa.

Salve tn 5 kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamu- ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 1, äri

või ühiskondliku hoone maa krunt pos nr 4, elamumaa maakasutusega krunt pos nr 5, pos nr 6 ja pos

nr 7 ning transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10 ja pos nr 11.

Salve tn 7 kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamumaa maakasutusega krunt pos nr 6 ja

transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10.

Kitsarööpa tee T11 kinnistu piire ja transpordimaa maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta (pos nr 12).

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

6

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Nõmme linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt on Hiiu elevaatori keskusealal määratud

segahoonestusala ning täpsustatud kuhu elamute kavandamine on lubatud. Planeeringuala paikneb

keskuseala lääneosas kuhu elamute ehitamine on lubatud. Elamute ehitamine on lubatud ka Peeter Suure

merekindluse ringdepoo lähipiirkonda juurdepääsuga Salve tänavalt.

Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel planeeritud krundil

lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- kavandada terviklik linnaruumiline lahendus;

- kavandada erineva kasutusotstarbega hoonestus;

- uushoonestus on inimmõõtmeline ja loob meeldiva tänavaruumi;

- kavandatud hoonestusala suurus võimaldab ehitusprojekti koostamisel paigutada hoone

arhitektuursest lahendusest lähtuvalt sobivaimasse asukohta krundil;

- arvestades tuleohutuskujaga.

Planeeringuala hoonestusalade ja hoonete paiknemisel on arvestatud läbiviidud arhitektuurivõistluse

võidutöö kontseptsiooni, kontaktala ruumilisi arenguid ja perspektiive. Planeeringuala senisest

maakasutusest lähtuvalt on hoonestusest vaba ala kaetud kõvakattelise pinnaga, kus haljastatud ala on

praktiliselt olematu ja alal kasvavad üksnes mõned üksikud puud.

Planeeritud ärimaa maakasutusega kruntidele ei ole lubatud külaliskorterite ja ärikorterite kavandamine.

Planeeringuala on lahendatud terviklikult ning tasakaalukalt hoonestuse ja avalike alade printsiipi

järgivalt.

Planeeringus on arhitektuursele lahendusele tuginedes määratud krundi maapealne ning maa-alune

hoonestusala.

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Detailplaneeringu elluviimisel on eesmärk parandada elukeskkonda. Planeeringu lahendus lähtub

mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetest ning suurendab ja parandab olemasoleva elukeskkonna

väärtusi läbi otstarbeka maakasutuse ja vajadusega tihenda mõistlikus mahus uut loodavat keskuseala.

Olemasolevaid hooneid renoveeritakse, nt elevaatori hoone ja tootmishoone endine torn, kuid suures

ulatuses on vajalik ka tootmishoonete likvideerimine.

Positsioon nr 1 krunt

P o

si ts

io o

n n

r 1

P o

si ts

io o

n n

r 1

P o

si ts

io o

n n

r 1

P o

si ts

io o

n n

r 1

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 85% Ä15%

Ek- korterelamu maa

Ä- ärimaa

Krundile on ette nähtud

alajaama

ümbertõstmine

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud 1 põhihoone

Elevaatorihoone

renoveeritakse

olemasolevas mahus

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

7

Ülejäänud hooned ja

rajatised lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 1400 m2

maapealse ehitisealuse

pinna mahus on rõdud

ja varikatused

maa-alune 3200 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 20%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

7148 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

Kõrgus 47,5m

(olemasoleva hoone

renoveerimine samas

mahus)

12 maapealset korrust

1 maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne

E 7585 m2 Ä 1030 m2

maa-alune 3200 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

Olemasoleva hoone

renoveerimine

Tuleohutuse kujad on

tagatud

Valgustusnõude on

tagatud

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

8

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

1,21

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

Täisehitus 20%

Hoone maapealne

ehitisealune pind

1400 m2

Hoone maa-alune

ehitisealune pind

3200 m2

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Krundile on

kavandatud ligikaudu

62 korterit

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

30 %

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Krundil ei kasva puid

Dp lahendus näeb ette

võimalused madal-

ja kõrghaljastuse

istutamiseks krundile.

Lahendus

täpsustatakse

väliruumi projekti

koostamisel

Piirdeaeda krundi piirile

ei kavandada

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

9

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed, kruntide

vaheline aed võib olla ka võrkaed.

Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud

rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Positsioon nr 3 krunt

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

33 33

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ä või Üh 100%

Ä- ärimaa

Üh- ühiskondlike

ehitiste maa

Krundile on

kavandatud lasteaed

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

10

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

1 põhihoone

Olemasolevad hooned

ja rajatise

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 570 m2

maa-alune 575 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 35%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

1645 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

13m

3 maapealset korrust

1 maa-alune korrus

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 1425 m2

maa-alune 575 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

Tuleohutuse kuja on

tagatud

Hoone korruselisus on

vahelduv

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

11

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,87

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

33%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Kortereid ei kavandata

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

50 %

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Krundil ei kasva puid

Piireaed on lubatud

lastemäguväljakut

ümbritsevale alale

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

12

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

13

Positsioon nr 4 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 44 44

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ä või Üh 100%

Ä- ärimaa

Üh- ühiskondlike

ehitiste maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

1 põhihoone

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud Maapealne 260 m2

Maa-alune 385 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 46%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

568 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

21 m

6 maapealset korrust

(olemasolev säiliv

hoonemaht)

Valdavalt on hooneosa

2-korruseline

Ülejäänud hooned ja

rajatise lammutatakse

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud 365 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

6-korruseline

hooneosa on

olemasolev säiliv

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

14

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

kavandatav 2-

korruseline hooneosa

on uusehitis

tuleohutuskujad on

tagatud

hoone paikneb

kavandatud tee poolses

osas krundi piiril

hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,64

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

46%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Kortereid ei kavandata

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

40%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

Krundil ei kasva

kõrghaljastus

Krundi piirile ei

kavandata piirdeaeda

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

15

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

16

Positsioon nr 5 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 55 55

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 100%

Ek- korterelamu maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

1 põhihoone

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud Maapealne 535 m2

Maa-alune 1120m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 30%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

1757 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 1067 m2

maa-alune 1120 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

Korterelamud

moodustavad

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

17

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

planeeringuala

põhjaosas

terviklahenduse

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,61

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

30%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

11 korterit

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

30%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Krundil ei kasva

kõrghaljastust

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

18

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Elamukrundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Krundil paiknev pandus

kavandatakse

ümbritsevasse

keskkonda sobivana

maastikukujunduslike

ja/või ehituslike

võtetega

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

19

Positsioon nr 6 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 66 66

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 100%

Ek- korterelamu maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

2 põhihoonet

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 730 m2

maa-alune 1460 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 31%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

2374 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2134 m2

maa-alune 1460 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

Korterelamud

moodustavad

planeeringuala

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

20

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

põhjaosas

terviklahenduse

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,90

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

31%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

22 korterit

kahes hoones (11+11)

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

35%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Krundil ei kasva

kõrghaljastust

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

21

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Elamukrundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

22

Positsioon nr 7 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 77 77

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek 100%

Ek- korterelamu maa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

2 põhihoonet

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 730 m2

maa-alune 1420 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 30%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

2472 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2134 m2

maa-alune 1420 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

Korterelamud

moodustavad

planeeringuala

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

23

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

põhjaosas

terviklahenduse

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

0,86

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

30%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

22 korterit

kahes hoones (11+11)

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

40%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Krundi põhjapiiril

kavavad kaks III

väärtusklassi puud on

säilitatavad

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

24

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Elamukrundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

25

Positsioon nr 8 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 88 88

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ä 100%

Ä - ärimaa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud 1 põhihoone

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 1030m2

maa-alune 1500 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 53%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

1932 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

maapealsed korrused

on liigendatud 2-3-4

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2550 m2

maa-alune 1500 m2

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

Tagatud on

tuleohutuskujad

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

26

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Hoonestusala ei paikne

naaberkinnistu piirile

lähemal kui 4 meetrit

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

1,32

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

53%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

Kortereid ei kavandata

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

20%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

27

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

28

Positsioon nr 9 krunt P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r P

o si

ts io

o n

n r

P o

si ts

io o

n n

r 99 99

Nõmme linnaosa üldplaneering

SEGAHOONESTUSALA

detailplaneering

HIIU KESKUS

Krundi ehitusõigus

krundi kasutamise

sihtotstarve

alal võivad paikneda elamud,

ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusi,

kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri-

ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja

spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone.

Ek50% Ä 50%

Ek- korterelamu

Ä - ärimaa

hoonete suurim lubatud

arv

põhihoone, abihoone

ei ole määratud

2 põhihoonet

Olemasolevad hooned

ja rajatised

lammutatakse

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

ei ole määratud maapealne 1265 m2

maa-alune 1440 m2

krundi täisehituse

protsent

üldjuhul 50% 44%

krundi minimaalsuurus

ja kruntide tükeldamise

tingimused

segahoonestusaladel ei ole kruntide

jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega

kinnistute jagamisel tuleb krundi

suuruse määramisel lähtuda vajadusest

säilitada kõrghaljastusega alade

kompaktsus ja vajaduse korral

planeerida krundid suuremad

2894 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m,

suurim korruste arv 4

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti

või detailplaneeringuga, arvestades

konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja

maakasutuspiiranguid.

Kui külgnevate hoonestatud kruntide

põhihoonete korruselisus või kõrgus on

väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda

nendest hoonetest.

15 m

4 maapealset korrust

üks maa-alune korrus

maapealsed

hoonemahud on

liigendatud

1-korrus 7m

Hoonete suurim lubatud

brutopind

ei ole määratud maapealne 2920 m2

maa-alune 1440 m2

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

29

Hoonestusviis ja

hoonete paiknemine

ning lubatud kaugused

kinnistu piirist

uute hoonete ehitamisel ja

olemasolevate laiendamisel lähtutakse

hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-,

taga- ja külgaia ulatuse määramisel

naaberkruntidel ja tänaval

väljakujunenud ehitustavast ja

alljärgnevatest hoonete paiknemise

põhimõtetest.

-Lähtuda tuleb tuleohutus- ja

valgustusnõuetest.

-Tuleb arvestada hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi

tänavate ääres.

-Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb

määrata naaberkrundi hoonestuse

iseloomust ja valgustustingimustest

lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne

hoone kõrgusega, aga peab olema

vähemalt 4 m. Abihooned võivad

paikneda krundi piiril.

Krundi piirile lähemale kui 4 m

ehitamiseks on vaja teha koostööd

naaberkinnistu omanikuga ning koostöö

dokumenteerida. Tagada tuleb

tuleohutus ja naabrusõigused.

Hoone on plokistatud

Lauliku tn 2a kinnistul

paikneva hoonega

Ette on nähtud

tulemüüri rajamise

vajadus

Krundi

hoonestustihedus

tihedam asustus on keskuste

mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus

on lubatud asumikeskustes.

Korterelamute koormusindeksit ei ole

segahoonestusalal määratud

1,01

Kruntide suurim lubatud

täisehitusprotsent ja

hoonealune pind kokku

Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent

-korterelamud 30%

-muud hooned- üldjuhul kuni 50%

44%

Kruntide koormusindeks

ja suurim lubatud

korterite arv

Korterelamukruntide koormusindeksit ja

korterite arvu ei ole määratud.

Suurim soovitatav korterite arv ühe

kortermaja kohta on 12

15 korterit

Kruntide minimaalne

haljastatud pinna

osakaal

20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus

Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel

korrusel on äripinnad) vähemalt 30%

Haljastatud ala krundil peab olema

võimalikult kompaktne, hoone asukoht

tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt

30%

Haljastus, heakord,

tänavaäärsed piirded

Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2.

väärtusklassi ja võimaluse korral ka

Krundil ei kasva

kõrghaljastust

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

30

3. väärtusklassi puud. Vaid

linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib

väga väärtusliku puu likvideerida.

Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva

heki puhul soovitatav vältida igihaljaid

liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei

ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada

tuleb vabakujulisi hekke või grupiti

põõsaistutusi.

Heki paigutamisel krundi piirile või selle

vahetusse lähedusse peab silmas

pidama, et sellega ei kahjustataks

loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul

1,5 m.

Kõrghaljastuse säilitamisel või

taastamisel tuleb piirkonnas eelistada

traditsioonilisi puittaimi.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab

lähtuma naaberkinnistute piirdeaia

kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale

iseloomulikust piirdeaedade

lahendusest, lubatud suurim kõrgus on

1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre

läbipaistev puitlippaed või hekiga

kombineeritud võrkaed,

kruntidevaheline aed võib olla ka

võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei

ole lubatud rajada.

Lubatud on ka hoone arhitektuurist

lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia

erilahendused linnaplaneerimise ameti

või linnaosa arhitekti ja piirinaabri

kirjalikul nõusolekul.

Suure liikluskoormusega tänavate ääres

on erilahendusena lubatud tihedamad,

vaheliti paigutatud lippidega

kahekihilised piirdeaiad, mille lippide

vahe on traditsiooniline. Samuti võib

kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki

kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb

piirdeaia rajamisel või asendamisel

liiklusohutuse tõttu kaaluda aia

tagasiastet või läbipaistvama piirde

rajamist. Hiiu elevaatori alale

piirdeaedade rajamise kohta ei ole

tingimusi sätestatud.

krundi välisruumi

kujundus töötatakse

välja ehitusprojekti

koostamisel

Piireaia kavandamist

krundi piirile ei ole ette

nähtud

Ehitusõigust ei määrata kruntidele pos nr 2, 10, 11 ja 12.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

31

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapind on tasane, absoluutkõrguste vahemik 52.39 – 54.05. Planeeringuala väliruumi lahenduse

põhimõtted on välja töötatud arhitektuure projekti koostamisel. Väliruumi reljeefsem osa kujuneb

renoveeritava elevaatorihoone lõuna- ja põhja osasse. Ala on terviklik urbanistlik keskuseala.

Kõvakatteliste alade sajuveed on ette nähtud võimalusel reljeefikaldega suunata haljasalale, valdavalt on

sajuveed suunatud sademevee või drenaažisüteemi, samuti on võimalik kasutada kombineeritud

lahendusi.

Sademevett ei ole lubatud naaberkinnistutele suunata. Võimalusel imendub sademevesi kohapeal

pinnasesse.

Maapinna kõrgused täpsustatakse lähtuvalt väliruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted

Haljastus

Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid

paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab

suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest

esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud.

Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed

võõrliigid.

Detailplaneeringu lahendusest lähtuvalt ning puude paiknemisel tehnovõrkude kaitsevööndi alas on ette

nähtud puude likvideerimise vajadus. Kokku on ette nähtud likvideerida 7 III-IV väärtusklassi puud.

Likvideeritavate puude asendusistutuse vajadus on esitatud allolevates tabelites. Puittaimede

ümberistutamist ei ole kavandatud.

Planeeringuala haljaspinna osakaal on tootmisalale iseloomulikult üliväikene. Ala haljastamisel madal- ja

kõrghaljastusega on vajalik ehitusprojekti koostamisel koostada terviklik väliruumi projektlahendus

volitatud maastikuarhitekti poolt. Projekti koostamisel arvestada haljaspindadena ka garaažipealseid ja

maapinnaga otse mitte seotud alasid, et kujundada esteetiline ja funktsionaalne keskuseala. Luua põnev

avaliku kasutusega mänguala ning jalgteede ühendused istumisvõimalustega, pöörata tähelepanu

soojasaarte vältimiseks kasutades varjuandvaid puid ja erinevaid pinnakatteid. Kavandatud jalgteede

võrgustik on ühendatud Kitsarööpa raudtee kergliiklusteega ja selle kaudu linna võrgustikuga, et

soodustada jalgsi- ja jalgrattal liikumist.

Nõmme linnaosa üldplaneering näeb segahoonestusala haljastuse osakaaluks 20%.

Planeeringulahenduses lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist käsitletakse ala väliruumi ühtse

tervikuna, mis näeb ala haljastuse osakaaluks keskmiselt 37%.

Rohefaktori arvutus:

rohefaktori taotlusväärtus - 0,4927

rohefaktori arvutatud väärtus – 0,9115

Kruntide väliruum kavandada hoone kasutusotstarbest lähtuvalt. Soovitatavalt eelistada kodumaiseid

puu- ja põõsaliike ning võimalusel rajada niidualasid vähendades pöetavat murupinna osakaalu. Väliruum

peab olema esteetiline ja elurikkust toetav. Väliruumi lahendustes vältida elupuu hekkide kavandamist.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

32

Asendusistutuse arvutuse tabel

POS NR 5 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

5 Harilik vaher Üksikpuu 9 1,0 0,2 0,5 IV 5,1*

6 Harilik vaher Üksikpuu 7 1,0 0,2 0,5 IV 4,0*

POS NR 6 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

7 Kuldkask Üksikpuu 8 0,5 0,2 0,5 IV 3,2**

POS NR 10 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

9 Harilik vaher Üksikpuu 55 1,0 1,0 0,5 III 45,8**

POS NR 12 Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

K-27 Arukask 2 puud 40; 55 & 42 1,0 1,0 0,5 III 114,1****

PLANGU TÄNAV T1 Haljas-

tusliku

objekt

i

nr.

Puu liik

eesti

keeles

Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi-

tsent

k1

Seisukorra

ja

Dekoratiiv

sete

omaduste

koefitsient

k2

Kasvu-

koha

koefi

tsent

k3

Haljas-

tuslik

väärtus-

klass

Haljastus-

Ühikud

(HÜ)

13 Harilik mänd Üksikpuu 19 2,5 1,0 0,5 III 25,3****

14 Harilik mänd Puude

rühm

19&19 2,5 1,0 0,5 III 50,7****

Haljastusühikuid kokku 248,2.

Märkus: Likvideerimise põhjus *- paikneb hoonestusalas; **- paikneb kavandatud kõnniteel,

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

33

*** - paikneb kavandatud sõiduteel, **** - paikneb tehnovõrgu kaitsevööndis

Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ning täpsustub raieloa menetluse käigus.

Jäätmekäitlus

Jäätmekonteinerid on ette nähtud kergesti teenindatavale ja juurdepääsetavale alale.

Jäätmekonteinerid on ühe variandina ette nähtud paigutada katusealustesse prügimajadesse.

Konteineritele juurdepääs on tänavatasapinnalt. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult. Teise variandina

on võimalik paigutada süvakogumismahutid. Konteinerite paiknemine täpsustatakse hoone

ehitusprojekti koostamisel.

Ehitamisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise vajadus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise raames.

Lammutamisel tekkivate jäätmete hinnangulised kogused määratakse ära lammutusprojektis, mis

koostatakse peale detailplaneeringu kehtestamist, kuid enne esimeste hoonete ehitamise algust.

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- sõidukite juurdepääs alale on kavandatud Lauliku tänavalt;

- planeering näeb ette uue kvartalisisese tee kavandamise (pos nr 10 krunt);

- kavandatud tupiktänavalt on tagatud juurdepääsud kruntidele ning maa-alustele

parkimiskorrustele;

- kavandatud pos nr 10 võõrandatakse Tallinna linnale avalikuks tänavaks;

- Lauliku tänav on kahesuunaline tee;

- uus kavandatud tänav (pos nr 10) on kahesuunaline kohalik tee- asumisisene tee, tupiktee

ümberpööramis ala suurus on 12x17m;

- jalgratturid liiklevad pos nr 10 krundil sõidukitega samal sõiduteel;

- kavandatud on pikiparkimiskohad;

- valdav osa parkimiskohtadest paiknevad maa-alusel parkimiskorrusel - kavandatud on

parkimismaja mis teenindab planeeringuala. Parkimismaja kasutuskord ja servituudivajadusel

määratakse ehitusprojekti koostamisel;

- kavandatud on kergliiklejate ühendustee Kitsarööpa tee jalg- ja kõnniteega.

Parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest ning

kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.

Parkimiskohtade normatiivi arvutamisel on aluseks Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr

723 vastuvõetud Tallinna parkimisnormatiiv. Planeeringuala paikneb normatiivi kohaselt rohelises tsoonis

(sb/80-40).

Parkimisnormatiivi arvestamisel on planeeringu koostamisel lähtutud järgnevast:

- parkimiskohtade normi vähendamine teenuste kättesaadavuse ja sotsiaalse infrastruktuuri

argumenti arvestades. Lasteaed ja kool on 1,2 km jalgsikäigu kaugusel;

- pendelrände vähendamise argumenti arvestades. Keskuseala ärimaa osakaal on 33%;

- avaliku parkimismaja 300 m kaugusel. Planeeringus on suur osa parkimiskohtasid kavandatud

maa-alusele parkimiskorrusele. Parkimiskohad on ühiskasutuses ja neile ei ole seatud

eraomandit. Parkimishoone kasutusluba on väljaarendamise esimeses etapis väljaehitamisel;

- positsioon nr 1 krundi hoone on rekonstrueeritav hoone, millele parkimisnormatiivi ei

rakendata, parkimisnormatiiviks arvestatakse sb/80;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

34

- positsioon nr 3 krundile kavandatud lasteaia teenindamiseks on avaliku tänavamaal (Plangu

tänaval) 5 parkimiskohta, millest 2 kohta on puudega inimese sõiduki parkimiskohad.

Kavandatud parkimine

Normatiivsed parkimiskohad vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega 723 kinnitatud

parkimisnormatiivile

Planeeringuala paikneb rohelises tsoonis: sb/80-40 = parkimiskoht

pos.

nr. hoone tüüp

korterite

arv

Brutopind m2

Normatiivse

te kohtade

vajadus

planeeritud

parkimiskoht

krundil

1 äriruumidega korterelamu

62

8615/80

108

95

3 ühiskondlik hoone või

ärihoone

-

1800/300

6

6

4 äri või ühiskondlik hoone - 365/50 7 14

5

korterelamu

11

5335/50

89 117 6 22

7 22

8 ärihoone - 2550/40 64 42

9 äriruumidega korterelamu

12

2920/60

49

49

10* -

-

-

- 8

Plangu

tänav* -

-

-

- 4

KOKKU 323 335

Põhijoonise liikluslahendus (sõidutee, kõnniteede ja parkimiskohtade paiknemine) on põhimõtteline

lahendus ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

*- Plangu tänava 4 parkimise kohta on avalikud parkimiskohad, teenindavad mh ka pos nr 3 lasteaeda ja

ei ole normatiivsete parkimiskohtadena arvestatud.

*- Pos nr 10 krundile kavandatud parkimiskohad on avalikud parkimiskohad ja ei ole normatiivsete

parkimiskohtadena arvestatud.

Jalgrataste parkimisnormi arvutus

pos.

nr. Objekt

rattaparkimis-

normatiiv*

korterite

arv kokku

normatiivne

rattaparkimiskohtade arv

krundil

planeeritud

rattaparkimiskohti

1 Elamu/

äri

1 koht /korter

1/100 sb m2 62

62

10 72

3

ühiskondlik

hoone või

ärihoone

1/100 sb m2

-

18 18

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

35

4

Äri või

ühiskondlik

hoone

1/100 sb m2

-

4 4

5 elamu 1 koht /korter

11 11 11

6 elamu 1 koht /korter

22 22 22

7 elamu 1 koht /korter

22 22 22

8 ärihoone 1/100 sb m2 - 26 26

9 Elamu/

äri

1 koht /korter

1/100 sb m2

12 12

14 26

KOKKU

201

* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil

protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.

Jalgratta parkimiskohtade asukoht täpsustatakse ehitusprojektis, parkimiskohad paiknevad krundil.

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. Projekti koostamisel täpsustada koostöös

võrguvaldajatega liitumispunktide paiknemine. Võrguettevõtetele kuuluma hakkavad tehnovõrgud ja

nende liitumispunktid paigutada avalikule või kaasomandisse jäävale kinnistule.

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on

lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd

tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:

a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;

b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;

c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva

töö seletuses või joonistel:

- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele

nõudele;

- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;

- ÜVK seadus;

- Ehitusseadustik.

Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse

mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist

võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

36

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-

ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel

väljaspoole planeeringuala.

3.7.1 Veevarustus

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS´ i TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised

tingimused PR/2449020-1.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Olemasolev dn50 TER torustik Lauliku tänaval on planeeritud välja vahetada de110 torustiku vastu, et

tekiks de110 ringistus, tekkivalt ringistuselt toimub planeeringuala olmevee liitumine ühis-

veetorustikuga. Moodustatavatele kinnistutele on ette nähtud liitumispunktid.

Tagatav planeeringuala vooluhulk on 8,82 l/s – olmevesi.

Välistulekustutusvesi 15 l/sek on tagatud Pärnu mnt T-1302 hüdrandist.

Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast.

Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud

tavaolukorras vabasurve 220 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.

3.7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS ´i TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised

tingimused PR/2449020-1.

Planeeringuala reovesi on planeeritud juhtida Lauliku tn de200mm, reoveekanalisatsiooni. Piirkonna

kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž

Sademevee ja drenaažvee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademeveelahendus

täpsustatakse projekti koostamisel: pinnasesse immutamise lahendused ja/või liigvete suunamine

pumpamisel Lauliku tn de 200 sademeveetorustikku. Arvutuslik sademevee kogus planeeritud alal 225

l/s. Planeeritud ala drenaaži- ja sademevee suunamisel ühisvõrku on vajalik vooluhulgad ühtlustada ja

arvestada AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehniliste nõuetega.

3.7.4 Sidevarustus

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 04.10.2024 tehnilistele

tingimustele nr 39197521.

Planeeringulahendus näeb ette kruntidele liitumispunktid sidevarustuse tagamiseks olemasolevast k2481

sidekaevust. Planeeritud on liitumispunktid kruntidele.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.5 Soojusvarustus

Soojavarustuse lahendus liitumiseks Utilitase kaugküttega ei kavandata. Piirkonnas puudub

kaugküttevõrk ning lähimas liitumispunktis ei ole piisavalt vaba võimsust. Soojusvarustus hoonetes

lahendatakse lokaalsete lahendustena. Projektlahenduse koostamise lähtutakse tänavapäevastest

innovaatilistest ning keskkonnasäästlikest lahendustest. Soojusvarustuse lahendus täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel.

Soojusvarustuse lõplik lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

37

3.7.6 Elektrivarustus

Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 24.09.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 482677.

Planeeringuala elektrivarustuse tagamine on planeeritud olemasolevast rekonstrueeritavast alajaamast.

Elektrivarustus on ette nähtud rekonstrueeritava hoonesisese trafoalajaama baasil pos nr 1 krundil

(trafod kuni 2x1000kVa). Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parklasse,

et sinna oleks tagatud juurdepääs. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada

Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded hoonetes paiknevatele elektripaigaldistele (ehitatavas

hoones)“. Alajaam paikneb koormuskeskmes. Planeeritud kruntide hoonestuse teenindamiseks on

kavandatud 0,4 kV ringtoitega maakaabelliinid. Planeeritud on jaotus- ja liitumiskilbid kruntidel.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.7. Välisvalgustus

Detailplaneeringus ei ole ette nähtud muuta tänavavalgustuse lahendust Lauliku tänaval. Planeeritud pos

nr 8 krunt on transpordimaale välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse

maakaabel autotee äärde, lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on

0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks

kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad

piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

38

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Planeeringuala näeb senise suletud tööstusala territooriumi avamist ja ka avalike alade kujundamist

loodavale keskusealale.

Planeeringulahendus loob võimalused võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestava

ruumilise keskkonna kujundamiseks. Kavandatud on tasakaalustatud maakasutuse ja

kasutusfunktsioonidega ruumiline keskkond, kus sidus teedevõrgustik tagab mugavad juurdepääsud ja

turvalise liikumise ka 8-80 aastastele.

Ala läbiv kõnniteede võrgustik loob ühenduse Pärnu maantee ja Kitsarööpa tee vahelises lõigus.

Elevaatori kvartali väliruumi kujundus on läbimõeldud kõnniteed võrgustiku ja puhkealadega- erinevas

vanuses elanikele ning kvartalis viibijatele. Avaliku kasutusega üldkasutatava maa krundile on ette nähtud

lastemänguväljaku rajamine.

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused:

- Planeeringualale ulatub ehitusseadustiku § 73 lõikest 1 tulenevalt raudtee kaitsevöönd, mis on

30 meetrit rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest.

- Planeeringuala jääb ehitusseadustiku § 120 ja 121 ning kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr

16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed

riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 2 ja 3 kohaselt riigikaitselise ehitise

piiranguvööndisse.

- Planeeringuala jääb ruumiandmete seaduse §-de 25 ja 26 ning keskkonnaministri 28. juuni 2013

määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ §

17 kohaselt geodeetilise märgi kaitsevööndisse.

- Planeeringuala asub maapõueseaduse § 7 ja 89 kohaselt Harjumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis.

Planeeritud kitsendused:

- tehnovõrkude kaitsevööndi ulatused

- isikliku kasutusõigusega ala linna kasuks pos nr 1, 12 kruntidel, pos nr 1 ca 450 m2 ja pos nr 12 ja

ühendus Kitsarööpa tee kergliiklusteega ca 456 m2

- pos nr 2 antakse üle Nõmme Linnaosa Valitsusele. Krunt on avaliku kasutusega üldkasutatav maa.

Pos nr 2 krundi suurus on 1796 m2.

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

Kavandatud linnaruumiline terviklahendus on liigendatud ja inimmõõtmeline ning mitmeotstarbelise

uushoonestuse ja atraktiivse ja turvalise välisruumiga. Piirkonna maamärgina säilib elevaatori hoone, mis

on ette nähtud renoveerida.

Detailplaneeringu lahendus on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidele ja Nõmme linnaosa

üldplaneeringule:

- kavandatud lahendus on läbimõeldud ja terviklik;

- senise tööstusala terviklahenduse ja mitmeotstarbelise maakasutuse kavandamine;

- sidusa jalgteedevõrgustiku väljaarendamine;

- kavandatud lahendus on koostatud linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt;

- kavandatud on kvaliteetse linnaruumi põhimõtteid arvestav lahendus;

- kavandatud on piirkonnale sobilik maakasutus ja ala jagamine kruntideks;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

39

- ette on nähtud ala heakorrastamine ja kruntide sihtotstarbeline kasutamine ning keskusalale

omaselt mitmefunktsiooniliste hoonete ehitamine. Planeeringus on määratud kruntide

maakasutuse sihtotstarbed;

- planeeringus on hoonestatavatele kruntidele määratud ehitusõigus. Kavandatud on

hoonestusalad. Seatud on arhitektuurinõuded, mis tagavad maamärgilise elevaatorihoone

renoveerimise ning kõrge arhitektuurse lahendusega uushoonestuse kavandmise;

- kavandatud on läbimõeldud juurdepääs, mille lahendus lähtub olemasolevast juba välja ehitatud

juurdepääsuteest Lauliku tänavalt;

- planeeritud on kruntide parkimise põhimõtteline lahendus;

- planeeritud on tehnovõrkude varustatuse põhimõtteline lahendus;

- planeeritud on kruntide haljastuse põhimõtteline lahendus.

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning

vastavus avalikele huvidele ja väärtustele

Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt senise tootmisala maakasutusega piirkonna

väljaarendamine multifunktsionaalseks äri- ja elamualaks läbimõeldud liikluslahenduse ja

lastemänguväljaku ala kavandamisega.

Planeeringu elluviimisel:

- kavandatakse sidus jalgteede ja kergliiklusteede võrgustik. Paraneb ala juurdepääsetavus;

- suurendatakse haljastatud pinna osakaalu ja piirkonna elurikkust;

- luuakse eeldused meeldiva tänavaruumi kujundamiseks;

- luuakse eeldused kogukondlikuks tegevuseks nii välisruumis kui hoonetes;

- äri- ja ühiskondlike hoonete kasutusotstarbed peaksid soosima tegevusi ja teenuseid mis on

vajaliku piirkonna elanike teenindamiseks;

- korrastatakse planeeritud ala ja tagatakse üldine heakord. Kõvakattelise tootmisala asemele

istutatakse uued puittaimed ja põõsagrupid. Hooldatud ja kasutuses krunt suurendab piirkonna

turvatunnet;

- võetakse kasutusele mahajäetud krundid, et vältida valglinnastumist;

- kujundatakse välisruum haljastusprojekti alusel, õuealale istutatakse madal- ja kõrghaljastust,

mis loob atraktiivse linnakeskkonna;

- on loodud eeldused ehitada kõrge arhitektuurse väärtusega hooned;

- ala väljaarendamine vabaaja veetmist toetava piirkonnana, milles on avalik mänguväljakute ala

ning erinevad ärimaa maakasutamise võimalused- kohvikud, kogukondlikud kokkusaamisekohad

jm;

- ala kujuneb välja piirkondlikuks tõmbekeskuskuseks- hea kõnni- ja jalgratta teede sidusus ja

juurdepääsetavus. Ühistranspordi liinivõrgu tihendamine looks veel paremad eeldused alale

juurdepääsuks;

- piirkondliku keskuse arengule aitab kaasa hea jalgteede ning kergliiklusteede ühenduse loomine

mis vähendab isikliku sõiduki kasutamise vajadust;

- kavandatud ärihoonete esimesed korrused on võimalik luua kohalikele elanikele suunatud

teenuseid pakkuvaid kaubandus- ja teeninduspindasid.

Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve

arvestavalt.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

40

4.Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

4.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded on:

- kõik hoonete ja avaliku ruumi lahendused (välja arvatud pos nr 9) kooskõlastada KOKO arhitektid

OÜ-ga kui detailplaneeringu aluseks oleva arhitektuurivõistluse võidutöö autoriga;

- katusekalle: 0-35 kraadi;

- katusematerjal: rullmaterjal, plekk jm;

- välisviimistlus: klaas, krohv, kivi, keraamika, puit jm naturaalsed materjalid;

- vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada

lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

- ärihoonete esimesele/teisele korrusele näha ette kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige

kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad kaubandus- ja teeninduspinnad;

- elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tuleb tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning

rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon,

viimistlus vms elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue

hoonega vaid rekonstrueeritava hoonega;

- tehnoseadmed peavad olema integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone mahtu.

Arhitektuurinõuded koostas Raivo Kotov, KOKO arhitektid OÜ.

4.1.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

- Koostada terviklik väliruumi lahendus, sh uushaljastuse paiknemine, mänguväljakute lahendus.

Projekti koostamisse tuleb kaasata volitatud Maastikuarhitekt;

- Väikevormid lahendada terviklikult hoonete arhitektuurse lahendusega;

- Väliruumi lahendused on eridisainlahendused;

- Projektis esitatakse katete materjalid, väikevormide kujundus ja tootekirjeldused;

- Ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele

juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste

projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Pos nr 5 krundi panduse lahendus projekteerida maastikukujunduslike ja ehituslike võtetega

ümbritsevasse väliruumi sobiva lahendusena;

- Projekti koostamisel võtta aluseks Nõuded ehitusprojektile, RT I, 18.07.2015, 7.

4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal

uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud

kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

- näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad

ruumid jalgrataste ja kärude hoiustamiseks;

- esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus ja mänguväljak, mille koostamisse tuleb

kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

- ehitusseadustiku § 651 alusel näha ette elektriauto laadimistaristu;

- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja

Kommunaalametiga;

- hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Radoonikaitse meetmete mitte rakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

41

- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada

immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);

- olmejäätmete kogumiskohtade kavandamisel arvestades hoonestus kasutusotstarvet ning

Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 16 nõudeid. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -

personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning -

personali kasuks;

- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga

nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;

- täpsustada hooned, mille maa-alusele korrusele on vajalik ehitada varjend, arvestades projekti

koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega;

- ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17.

mai 2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

- Olmejäätmete kogumiskohtade juurdesõidutee peab olema piisava kandevõimega ja tasane

(arvestada, et standardse jäätmeveoki mass on 26t). Ehitusprojekti staadiumis arvestada, et

olmejäätmete kogumiseks tuleb planeerida ruum vähemalt 5 erineva mahuti jaoks:

segaolmejäätmed, biojäätmed, paber ja kartong, plast- ja metallpakendid, klaaspakend;

- Enne hoonete rajamist tuleb kontrollida territooriumi pinnase puhtust vältimaks võimalikke

edasisi saastest tulenevaid keskkonnariske. Kuna planeeritav ala on valdavalt tööstuspiirkond, siis

tuleb ehitusprojekti staadiumis detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksustel teostada

reostusuuring. Uuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte

poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega;

- Tänavale rajatavad parkimiskohad on kellaajaliselt piiratud lühiajalised avalikult kasutatavad

parkimiskohad;

- Puude istutamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud nendele kasvuruum vastavalt EVS 843:2016

„Linnatänavad“ standardile ning Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 112 „Avalikule alale puude

istutamise kord“.

4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv terviklik välisruumi

lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata

haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest,

tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.

Keskkonna ja kommunaalameti ettepanek: soovitatavalt valida pos nr 6 ja 7 põhjapoolsele küljele

pinnasele sobivad liigid. Projekteerida haljastus mitmerindelisena (kõrg- ja madalhaljastus) ja eelistada

igihaljaid liike.

Puude istutamisel tuleb arvestada Tallinna Linnavalitsuse määrust nr 112 „Avalikule alale puude

istutamise kord“.

Alale on koostatud keskkonnaseisundi hinnang. Hinnangu koostas Lemma OÜ, vt. Lisa 3.4. Ala

ülevaatamisel ei avastatud probleemseid kohti ja reostusuuringu läbiviimist ei peetud vajalikuks.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta uuringu ettepanekuid:

-Ehitustööde teostamise omanikujärelevalve töösse tuleb kaasata keskkonnaspetsialist, kellel on

reostunud pinnase likvideerimise tööde kogemus;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

42

- Juhul, kui kaevamistööde käigus vahepeal tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust,

tuleb kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine

käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde teostamise

käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate pinnaseproovide

analüüsitulemustele.

- Vajalik on tagada säilivate puude ehitusaegne kaitsmine, seda nii tüve- kui juurekaitsed ja vältida

maapinna tihenemist puu(-de) kasvualal.

- Pärast ehitustööde lõppu tuleb pädeva isiku poolt koostada saneerimisaruanne, mis esitatakse Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile edastamiseks Tallinna Strateegiakeskusele.

Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid.

Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Näha ette mahutid olmejäätmete kogumiseks liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Mahutid

peavad paiknema kõva kattega alusel.

Olemasolevate hoonete/rajatiste lammutamise ja ümberehitamise nõuded

- Lammutus- ja ehitustööde ajal tuleb kinni pidada kehtestatud müratasemetest, lähtudes

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid";

- Lammutamisele kuuluvad hooned/rajatised tuleb tööde ajaks piirata piirdeaiaga.

- Tolmu leviku vähendamiseks tuleb lammutuse käigus konstruktsioone pritsida veega.

- Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada vastavalt jäätmekavale ja sorteerida

liikidesse nende tekkekohal.

- Hoonete/rajatiste lammutamisel peab tekkivaid jäätmeid käitlema vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusega nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjale.

- Hoonete/rajatiste lammutamisel peab kaitsma läheduses kasvavate puude tüvesid ja

juurestikku-puid ei tohi kahjustada.

4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

- Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS§70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise

kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistustele

esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja

nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis

tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne

planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis:

http://www.telia.ee/ehitajate-portaal. Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 6524000;

- tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga;

- võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping

projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;

- ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Ehitusprojekti koostamisel suurendada ala kuni Lauliku -Kivimäe tn ristmikuni. Veevarustuse ning

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

43

reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh. kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni

ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel;

- Tänavavalgustuse- jm postid ei tohi asuda kergliiklusteede vabas liikumiskoridoris.

4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks

Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.

Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate

meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata

hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.

Väliskustutusvesi 15 l/sek on tagatud Pärnu mnt T-1302 hüdrandist.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud

päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded.

Päästeteenistuse sõidukitel on tagatud vaba juurdepääs ning ümberpööramise võimalus transpordimaa

krundil.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Päästeameti juhendist „Ruumiline planeerimine“ ja teistest

Päästeameti juhenditest.

4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks

Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud ja transpordimaa

valgustada. Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid

materjale. Näha ette atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja

vähendada vandalismiaktide ohtu.

Keskusealal elavad elanikud ja ka päevasel ajal viibivad töötajad suurendavad pideva kohalviibimisega ala

turvalisust.

5.Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –

seisukohtadele

Nõmme linnaosa üldplaneering

Nõmme linnaosa üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 03.05.2021 otsusega nr 106.

Linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala segahoonestusala.

Üldplaneeringus on määratud linnaehituslikud lisasuunised:

Uute hoonete ja juurdeehitiste kavandamisel tuleb arvestada lähipiirkonnas või kvartalis väljakujunenud

linnaruumilist olukorda, sh hoonete suurust ja tüüpi, arhitektuuristiili, katusekaldeid ja räästajoone

kõrgusi, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Hoonete asendiplaanilisel

kavandamisel, sh eluruumide akende paigutusel, tuleb arvestada ka naabrite privaatsusvajadusega.

Hoonete kavandamisel tuleb arhitektuursete ja mahuliste võtetega tagada linnaruumiliselt sujuv

üleminek segahoonestusalalt külgnevatele teise juhtotstarbega aladele.

Plaanitavad muudatused peavad arvestama olemasoleva keskkonna ja linlastega parimal moel ega tohi

halvendada senise väljakujunenud linnaruumi elanike olukorda.

Tuleb jälgida, et oleks tagatud nõuetekohane insolatsiooni kestus ja et päevavalgusteguri minimaalsed

väärtused vastaksid olemasolevate elamute puhul Eesti standardile.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

44

Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust ja

linnaelu aktiivsust.

Rohke külastajate arvuga uute hoonete asukoha valikul tuleb lähtuda eesmärgist luua jalakäijatele mugav

ühendus tihedamate elamualadega, siduda need võimalikult hästi ühissõidukipeatustega ning rajada koos

keskusega selle vahetusse ümbrusesse inimsõbralik avalik hajumisruum. Olemasolevad

kaubanduskeskused tuleb võimalikult sujuvalt ja turvaliselt siduda ühissõidukipeatuste ja avaliku

jalakäigualaga.

Hiiu keskus – üldjoontes tuleb lähtuda Hiiu elevaatori ala struktuurplaanist. Struktuurplaan on olemuselt

linnaruumilise arengu ettepanek, mis on lisaks üldplaneeringu maakasutustingimustele üldiseks aluseks

piirkonna edasisele arengule, sh detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimustele.

Struktuurplaan on üldplaneeringu lisa, mida ei kehtestata koos üldplaneeringuga. Struktuurplaani

lahendust võib edaspidi täiendada ja täpsustada, lähtudes vajadusest ja kinnistuomanike soovidest. Kui

soovitav lahendus erineb ruumiliselt struktuurplaanist, tuleb vajaduse korral anda laiemale alale uus

lahendus, mis arvestab ala perspektiivse arenguga ja on linnaruumiliselt toimiv.

Hiiu elevaatori alale on lubatud nüüdisaegsemad arhitektuursed (eri)lahendused. Soovitatav on sinna

kavandada suuremad kauplused, spordi-, büroo- ja konverentsihooned. Alal on lubatud jätkata senist

tootmis- ja laondustegevust ning laiendada keskkonnaohutut tootmist tingimusel, et see ei avalda

naaberkinnistutele soovimatut mõju.

Elamuid on lubatud ehitada Vääna tänava äärde ning ala lääneosas endise elevaatori ja Peeter Suure

merekindluse ringdepoo lähipiirkonda. Viimases on elamud lubatud vaid suurema ala planeerimisel ja

tingimusel, et elamisfunktsiooni osakaal ei ole üldjuhul suurem kui 50% brutopinnast, tagatakse

haljastuse nõutav osakaal, koostatakse võimalike liiklusprobleemide analüüsiks liiklusuuring ning

korraldatakse arhitektuurikonkurss, et linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus oleks võimalikult

kvaliteetne.

Harkumetsa tee ja Vääna tänava vahelisel alal on lubatud kuni kolmekorruselised hooned.

Detailplaneeringu lahendus on arvestanud linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega ja on sellega

vastavuses.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 18.02.2025 nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja

Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ määratud lähteseisukohtadele ja

lisatingimustele:

3.1Kavandada planeeritavale alale Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane asumikeskus ja näha ette

mitmekesine kasutusfunktsioon. Määrata elamufunktsiooniks 50-70% ja äri/ettevõtlus- ja

sotsiaalfunktsiooniks 30-50%;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Detailplaneeringus on moodustatud krundid, mille maakasutuse

sihtotstarve ja ehitusõigus on p. 3.3 ja põhijoonise ehitusõiguse tabelis esitatud, tabelis on ka eraldi välja

toodud elamu ja ärimaa maapealsed suletud brutopinnad.

Äri/üldkasutatava hoone maa maakasutuse osakaal kruntidel pos nr 1, pos nr 3, pos nr 4, pos nr 8 ja pos

nr 9 on 33% planeeritud brutopinnast. Elamumaa maakasutuse osakaal kruntidel pos nr 1, pos nr 5, pos

nr 6 ja pos nr 7 ja pos nr 9 on 67% planeeritud brutopinnast.

3.2 arendusalale tuleb kavandad vähemalt 6-rühmaline lasteaed. Detailplaneeringu vastuvõtmisel peab

olema selgus, milliste kulutustega peavad osapooled arvestama ning mis on planeeringu realiseerimise

eelduseks;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

45

Esitatud tingimusega on arvestatud. Positsioon nr 3 krundile on kavandatud 6- rühmaline lasteaed.

Kokkulepped sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku ja Tallinna linnavalitsuse vahel enne

detailplaneeringu vastuvõtmist.

3.3 korterite arv määrata vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule ning kavandada vähemalt 95 m2

hoone maapealse osa suletud brutopinda ühe korteri kohta, ülejäänud osas kavandada piirkonda

teenindavad äripinnad korterelamutes;

Esitatud tingimus on täidetud ja kavandatud korterile on suletud brutopinda vähemalt 95 m2.

Detailplaneeringus on ehitusõigus korterite ehitamiseks kavandatud kruntidele pos nr 1, 5, 6, 7 ja 9.

Positsioon nr 1 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 7585 m2 ja korterite arvuks 62, mis

arutuslikult on 7585/62= 122,33m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 5 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 1067 m2 ja korterite arvuks 11, mis

arutuslikult on 1067/11= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 6 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 2134m2 ja korterite arvuks 22, mis

arutuslikult on 2134/22= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 7 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 2134m2 ja korterite arvuks 22, mis

arutuslikult on 2134/22= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

Positsioon nr 9 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 1460m2 ja korterite arvuks 15, mis

arutuslikult on 1460/15= 97 m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta.

3.4 ärihoonete kavandamisel arvestada üldplaneeringu tingimustega, et esimesel/teisel korrusel peavad

olema kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad

kaubandus- ja teeninduspinnad;

Esitatud ettepanekuga on arvestatud, lisatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks seletuskiri p. 4.1.1

3.5 elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning

rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon, viimistlus vms

elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue hoonega vaid

rekonstrueeritava hoonega;

Esitatud ettepanekuga on arvestatud. Elevaatori renoveerimisprojekt on koostamisel. Lisatud on nõue

ehitusprojekti koostamiseks seletuskirja p. 4.1.1.

3.6 pandused kavandada valdavalt hoone mahtu;

Esitatud ettepanekuga on arvestatud ja pandused on kavandatud hoone mahtu. Pandused on kavandatud

kruntidele positsiooniga nr 5, 8 ja 9 Põhijoonisel, joonisel nr 2, on võimalik näha panduste paiknemist.

Siinkohal on oluline märkida, et detailplaneering näeb ette põhimõttelise lahenduse ka panduste

paiknemise osas. Täpne panduse asukoht selgub ehitusprojekti koostamise käigus.

3.7 hoonestusalade määramisel arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning vajadusel

lahendada nende ümbertõstmine vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

Detailplaneeringu lahenduses on eraldi välja toodud tehnovõrkude kaitsevööndi ulatused nii joonisel nr

2 Põhijoonis kui joonisel nr 3 tehnovõrkude koondplaanil ning seletuskirjas p.3.9. Detailplaneeringu

lahendus on koostöös võrguvaldajatega koostatud. Tellitud on tehnilised tingimused, millega on võimalik

tutvuda detailplaneeringu materjalides tallinna planeeringute registris.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

46

Viited võrguvaldajate tehnilistele tingimustele on Lisade seletuskirja lisas nr 2:

-Lisa 2.1 on Elektrilevi tehnilised tingimused;

-Lisa 2.2 on AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused;

-Lisa 2.3 on Telia Eesti AS tehnilised tingimused;

-Lisa 2.4 on AS Utilitas tehnilised tingimused

Lisade seletuskirjas Tabelis nr 2 on esitatud teave planeeringu koostöö kohta

3.8 anda tehnovõrkude lahendus. Põhijoonisel peavad olema tähistatud nii olemasolevad

(likvideeritavad/säilitatavad) kui planeeritavad liitumispunktid kõigi tehnovõrkudega;

Esitatud tingimusega on arvestatud, vt joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan. Detailplaneeringu lahendus

on võrguvaldajatega koostöös koostatud.

Põhijoonisel on joonise loetavuse huvides välja toodu kaitsevööndi ulatused. Tehnovõrkude lahendus

koos tingmärkide selgitusega on esitatud joonisel nr 3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude

koondplaan asub seletuskirja lõpus alapeatükis II Joonised.

3.9 planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend, arvestades detailplaneeringu koostamise ajal

varjenditele esitatavate nõuetega;

Esitatud tingimusega on arvestatud, seatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks, p. 4.2.

3.10 planeeringu koostamisel tagada parkimine vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale

parkimisnormatiivile. Parkimine tagada omal krundil, näidates parkimise põhimõtted;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Uus parkimisnormatiivi arvestus toetab lahendust, milles parkimine

ei pea paiknema omal krundil. Maa-alust parkimist käsitletakse parkimishoonena milles kohad ei ole

seotud konkreetse korteri või äripinnaga.

Planeeringus on normatiivsete parkimiskohtade arvutus esitatud seletuskirja p. 3.6 tabelis ning joonisel

nr 2 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis. Normatiivsete parkimiskohtade vajadus on 323 ja planeeritud on 335

parkimise kohta, millest 12 kohta on tänavamaal avalikult juurdepääsetavad.

3.11 jalgrattateede ning jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna Linnavalitsuse

11.oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028 nõuetele;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Seletuskirjas p. 3.6 on esitatud tabeli kujul kruntide kaupa

normatiivsete jalgrataste parkimise kohtade vajadus ja planeeritud kohad.

3.12 arvestada üldplaneeringu kohase perspektiivse rattaliikluse ühendusega Lauliku ja Harku tänavate

vahel;

Esitatud tingimusega on arvestatud. Planeeringualale on kavandatud Lauliku ja Kitsarööpa tee vaheline

rattaliikluse ühendus. Kavandatud on seada isiklik kasutusõigus linna kasuks pos nr 1 ja 12 kruntidel.

3.13 koostada piirkonna terviklik haljastuse ja liikluslahendus. Alale juurdepääsude tagamiseks teha

koostööd Kaitseliidu ja ümbritsevate kinnistute omanikega. Arvestada juurdepääsuga Salve tn 3 ja 3d

kinnistutele;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

47

Detailplaneering näeb ette senise tootmisala arendamise keskusealaks, milles on suurem rõhk jalgsi- ja

jalgratastel liiklejatele. Salve tn 5 ja Salve tn 7 kinnistutele ei ole seatud kitsendusi millega peaks tagama

Salve tn 3 ja 3d juurdepääsu, nendele kinnistutele toimub juurdepääs naaberkinnistutelt, kuna piirnevate

kinnitute omanikud omavad mitmeid kinnistuid. Keskuseala väljaarendamisel ei ole mõeldav tuua

piirkonda teenindavat transporti, mis ei teeninda keskuseala, oluliseks on peetud piirkonna turvalisust ja

vältida läbisõite.

Salve tn 3 ja 3d kinnistutele on tagatud juurdepääs jalakäijatele ja jalgratturitele.

Detailplaneeringus on lisaks liikluslahenduse põhimõtetele esitatud ka põhimõtteline haljastuse

lahendus. Alale on kavandatud võimalikud kõrg- ja madalhaljastuse alad, samuti alad mis on maa-aluse

parkimisala pealsed, mille väliruumi kujundamisele tuleb ka tähelepanu pöörata et ala oleks terviklikult

läbimõeldud. Planeeringus on seletuskirja p. 3.5 välja toodud nõue tervikliku väliruumi kavandamiseks,

mille koostamisel peab olema kaasatud volitatud maastikuarhitekt.

3.14 koostada liikluse analüüs (sh. modelleerimine), mis arvestab nii olemasoleva kui ka lisanduva

liikluskoormusega;

Detailplaneeringu alal ning lähipiirkonna liikluse analüüsimiseks ja modelleerimiseks on koostatud

liiklusanalüüs. Analüüsi koostas liiklusinsener Tarmo Sulger. Analüüsi tulemustega on võimalik tutvuda

lisade kaustas lisa 3.1.

3.15 määrata läbiv tänav (Elevaatori põik) avalikuks tänavaks;

Detailplaneeringus kavandatud pos nr 10 on avalik tänav. Positsioon nr 10 ei olnud võimalik läbivaks

Elevaatori põik tänavaks kavandada piirneva kinnistu omaniku vastasseisu tõttu. Positsioon nr 10 krunt

tagab juurdepääsu positsioon nr 1, 4, 5, 6, 7 ja 8 kruntidele. Detailplaneeringust huvitatud isik pooldab

sidusa tänavavõrgustiku kavandamist, positsioon nr 10 transpordimaa krunt loob selleks eeldused.

3.16 tagada vajalik tänavaruumi laius: sõidutee ja kergliiklusteed tuleb tänavaruumis eraldada, näha ette

tänavahaljastus ning ruum tänavavalgustuse ja muude, sh. liikluskorraldusvahendite postide

paigaldamiseks. Piisava tänavamaa laiuse tagamisel võib kaaluda üksikute lühiajaliste parkimiskohtade

kavandamist. Kavandada vähemalt 2,5 m laiused kõnniteed;

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud Tallinna tänavatüüpide juhendmaterjali. Lauliku tänava äärde

on kavandatud kõnnitee mõlemale poole sõiduteed. Tänavahaljastuse kavandamine ei ole võimalik kuna

alal paiknevad tehnovõrgud.

Kõnniteede laiused on 1,5 - 3 m. Planeeringualal on urbanistlik lahendus, mis on tiheda kõnniteede

võrgustikuga lahendatud ja varieeruvate laiustega. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline

lahendus mis täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Ehitusprojekti nõuded on seatud p. 4.2

3.17 elamute kavandamisel tuleb rajada kergliiklusteed nii Salve tänavale, Plangu tänavale, Lauliku

tänavale kuni Pärnu maanteeni. Lauliku tänavalt on veokite juurdepääs riigikaitsemaale, mistõttu tuleb

kergliiklejatele näha ette sõidukite liiklusest eraldatud kergliiklusteed;

Detailplaneeringuala on algatamise korraldusega määratud ja planeeringut ei koostata Salve tänavale.

Detailplaneering näeb ette Plangu ja Lauliku tänavatele kuni Pärnu maanteeni 3m ja 1,5m laiuse kõnnitee

kavandamise, mis on sõiduteest eraldatud haljasribaga. Tagatud on sidusa kõnnitee- ja jalgrattatee

võrgustik ja ühendused Pärnu maantee ja Kitsarööpa teega. Detailplaneeringu lahendus loob võimaluse

sõidutee ühendamiseks Salve tänavaga. Kavandatud on pos nr 10 krunt, mis on tupiktee.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

48

3.18 kavandavad teed, tänavad ja muude liiklusrajatiste parameetrid ning haljastuse kasvuruum peab

vastama Eesti Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringus on Lauliku tänava sõidutee kattelaiuseks määratud 6,5

m ja kõnniteede laiuseks kahel pool sõiduteed 3 m ja 1,5m.

3.19 tagada planeeringualal minimaalselt Nõmme linnaosa üldplaneeringujärgne haljastuse maht, tuua

välja vastav võrdlus. Tuleb krundil näidata säilitatava ja istutatava kõrghaljastuse paiknemine;

Detailplaneeringus on esitatud võrdlus linnaosa üldplaneeringuga kõigis punktides, sh haljastuse mahuga.

Seletuskirja p. 3.2. Koostatud on dendroloogiline inventuur ja esitatud on asendusistutuse vajadus kui

puud ei ole võimalik säilitada. Detailplaneeringu lahenduses on esitatud põhimõtteline väliruumi

lahendus ja madal- ning kõrghaljastuse võimalikud kasvualad. Detailplaneeringu lahendus on

põhimõtteline lahendus. Täpne väliruumi lahendus koostatakse ehitusprojektis

3.20 kompaktselt kavandatud haljastuse osakaal kogu planeeritaval alal minimaalselt 30%. Tagada igal

rajataval kinnistul oma kompaktne haljasala;

Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneering on keskuseala planeering, loodud on võimalused

kompaktsete haljasalade kavandamiseks eelkõige elamumaa kruntidel. Planeeringuala keskmine

haljastuse osakaal on 37%. kruntide kaupa on haljastuse osakaal esitatud joonis nr 2 põhijoonise

ehitusõiguse tabelis ja seletuskirjas p 3.2 tabelis.

3.21 esitada rohefaktori metoodika arvutus lähtudes Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr

14 kinnitatud „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030“ seatud eesmärkidest;

Seletuskirja p. 3.5 on esitatud rohefaktori arvutus. Läbiviidud rohefaktori arvutuses on arvutatud väärus

0,9115 – taotlusväärtus 0,4927 on tagatud.

3.22 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtades. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Sademevett naaberkinnistutele ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid;

Ettepanekuga on arvestatud, sademevee lahenduse osas on tehtud koostööd TALLINNA VESI AS´iga.

Detailplaneeringu koostamiseks on tellitud võrguvaldaja tehnilised tingimused, vt. lisa 2.2 ja võrguvaldaja

on esitanud arvamuse, vt. lisa 1.2.3. detailplaneeringu lahendusele on arvamuse esitanud KeKo, vt. lisa

1.4.4: Märkused puuduvad. Silver Riige (veekeskkond).

3.23 koostada liiklusest ja lähipiirkonna tootmisaladelt tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise

ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Tööstusmüra osas

soovitame mõõdistada ka maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Töö koostamisel lähtuda

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

Keskkonnamürast põhjustatud mürataseme hindamise on koostanud Akukon Eesti OÜ, töö nr 250593-1-

A, vt Lisa nr 3.3. ja töö nr 250593-M01-30959-A, vt. Lisa 3.6.

Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025.

15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu

viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel

ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

49

samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB)

ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja

õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel

ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB.

07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on

välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra

päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud

keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale.

3.24 hinnata detailplaneeringu ala kõrval asuva Plangu tn 4 kinnistul toimuva riigikaitselise tegevusega

kaasnevat müra mõju detailplaneeringu alal. Planeerida planeeritaval alal kinnistute ehitusõigus selliselt,

et võetakse arvesse Plangu tn 4 kinnistu kasutamisspetsiifikat - kõrvalolevate kinnistute hoonestamine ja

kasutamine tuleb planeerida selliselt, et see ei mõjutaks Plangu tn 4 kinnistu kasutamisotstarvet ja

kasutamise eesmärke ning ei tooks kaasa nende tegevuste piiramist;

Keskkonnamürast põhjustatud mürataseme hindamise on koostanud Akukon Eesti OÜ, töö nr 250593-1-

A, vt Lisa nr 3.3 ja töö nr 250593-M01-30959-A, vt Lisa 3.6.

Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025.

15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu

viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel

ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln

samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB)

ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja

õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel

ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB.

07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on

välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra

päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud

keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale.

3.25 teostada insolatsioonianalüüs, et saada ülevaade, kuidas mõjutab olemasolev 12-korruseline hoone

insolatsioonikestust nii olemasolevate kui kavandatavate elamute ja mänguväljakute suhtes.

Planeeritaval alal, kui ka lähedusse jäävatel elamualadel tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt Eesti

standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;

Koostatud on insolatsioonianalüüs. Vt Lisa 3.5. Koostaja ConArte OÜ, töö nr 425. Analüüsi kokkuvõttena

on välja toodud, et olemasolev 12 korruseline hoone ei mõjuta olemasolevaid elamuid, mis jäävad

piisavalt kaugele. Positsioonile 3 kavandatud võimaliku lasteaia puhul on võimalik mõju vaid läänefassaadi

põhjapoolse nurga läheduses, kuid mõju ei ole oluline ja on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Positsioonile 4 kavandatud hoone puhul on hoone läänefassaad praktiliselt olematu insolatsiooni

kestusega kuid ida- ja lõunafassaadilt on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. See võimaldab

päikese valguse kestusele tundlike kasutusotstarbeid kavandada arvestades eeltoodut. Positsioonidele 5

ja 6 kavandatud korterelamute puhul on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

50

3.26 ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai

2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“;

Seatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks, p.4.2.

3.27 näidata olmejäätmete kogumise lahendus. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt

arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023

määruse nr 3 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ §-s 21 sätestatud nõudeid. Avalikult kasutatavatele aladele

tuleb planeerida avalikuks kasutamiseks mõeldud prügikastid, mis võimaldavad eraldi koguda vähemalt

3 eri liiki jäätmeid (biojäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed);

Planeeringu põhijoonisel on võimalikud olmejäätmete konteinerite asukohtade asukohad märgitud,

täpsed paiknemised antakse ehitusprojekti koostamisel. Seletuskirja p. 3.5 käsitletakse jäätmekäitlust.

3.28 Detailplaneeringu koostamisel tehtavad uuringud:

3.28.1 teostada planeeringuala Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise

tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning

võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale

hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

Koostatud on dendroloogiline hinnang. Hinnangu koostas Ülle Jõgar. Töö nr 9/24. Vt. Lisa 3.2.1 ja Lisa

3.2.2

Haljastuse ja heakorra teemat käsitletakse seletuskirja p. 3.5

Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid

paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab

suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest

esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud.

Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed

võõrliigid.

3.28.2 Koostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada

ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust

pinnases ja anda juhiseid edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku

kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette

reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust;

Koostatud on keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne, vt. Lisa 3.4. ülevaate koostaja on Lemma OÜ.

Aruandes on välja toodud, et visuaalsel ülevaatusel probleemseid kohti, kus võiks kindlasti olla

ülenormatiivset pinnasereostust, ei tuvastatud. Eksperdi hinnangul reostusuuringu tegemist planeeringu

koostamise käigus ei peetud vajalikuks. Ettepanek on ehitustööde teostamise ajal kaasata

keskkonnaspetsialist, kellel on reostatud pinnase likvideerimise kogemus. Aruandes on toodud tööde

järjekord juhul kui reostunud pinnas siiski avastatakse.

Planeeringus on arvestatud:

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

- Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele;

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

51

Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028

- Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt.

seletuskirja ptk. 3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.

Tallinna tänavatüüpide juhend

- Lauliku tänav ja pos nr 10 krundile kavandatud tee on kohalik tee.

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

- Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja

heakorra tagamise põhimõtted. Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Hoone projekteerimisel võtta arvesse 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)

kestuse arvutamise juhend;

- Nõuded insolatsioonile on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks

ja ehitamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Likvideeritavate puude asendusistutuste vajadus on arvutatud vastavalt määrusele, vt.

seletuskirja ptk. 3.5 haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted.

Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

- Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud

naaberkruntidel asuvatest hoonetest enam kui 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis.

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale

aastani 2030”.

- Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks,

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2. Kavandatud on võimalikult

palju sadevett hajutada planeeringuala haljasalale ning uue kraavilahendusega suunata osaliselt

liigveed lõunapiiril paiknevasse olemasolevasse kraavi.

Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:

Linnaplaneerimine.

- Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumistee lisavad alale elavust

ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet, luues mulje

tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on hoone

sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine. Nõuded

turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitamiseks.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

52

Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:

Liiklusuuring, vt. lisa 3.1

Koostatud on detailplaneeringuala liiklusuuring. Uuringu kokkuvõttena on välja toodud, et planeeringuala

objektid võib rajada olemasolevat teedevõrku kasutades. Eraldi alapunktidena on esitatud ülevaade ja

ettepanekud ühistranspordi korraldamise osas. Ettepanek on parandada bussiliiklust ning avad uus liin

mis ühendaks Laagri-Pääskula otse kesklinnaga.

Teostatud on ristmike läbilaskvuse arvutused nii olemasoleva kui perspektiivsena 2030+ kui

detailplaneeringu lahendus on ellu viidud.

Dendroloogiline hinnang, vt. lisa 3.2.1 ja lisa 3.2.2

Koostatud on dendroloogiline hinnang. Hinnangu koostas Ülle Jõgar. Töö nr 9/24

Haljastuse ja heakorra teemat käsitletakse seletuskirja p. 3.5

Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15

„Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid

paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab

suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest

esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud.

Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed

võõrliigid.

Keskkonnamüra hinnang, vt. lisa 3.3 ja helirõhutaseme mõõtmine, vt. lisa 3.6

Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025.

15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu

viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel

ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln

samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB)

ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja

õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel

ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB.

07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on

välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra

päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud

keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale.

Keskkonnaseisundi hinnang, vt lisa 3.4

Koostatud on keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne, vt. Lisa 3.4. ülevaate koostaja on Lemma OÜ.

Aruandes on välja toodud, et visuaalsel ülevaatusel probleemseid kohti, kus võiks kindlasti olla

ülenormatiivset pinnasereostust, ei tuvastatud. Eksperdi hinnangul reostusuuringu tegemist planeeringu

koostamise käigus ei peetud vajalikuks. Ettepanek on ehitustööde teostamise ajal kaasata

keskkonnaspetsialist, kellel on reostatud pinnase likvideerimise kogemus. Aruandes on toodud tööde

järjekord juhul kui reostunud pinnas siiski avastatakse.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

53

Insolatsioonianalüüs, vt. lisa 3.5

Koostatud on insolatsioonianalüüs. Vt Lisa 3.5. Koostaja ConArte OÜ, töö nr 425. Analüüsi kokkuvõttena

on välja toodud, et olemasolev 12 korruseline hoone ei mõjuta olemasolevaid elamuid, mis jäävad

piisavalt kaugele. Positsioonile 3 kavandatud võimaliku lasteaia puhul on võimalik mõju vaid läänefassaadi

põhjapoolse nurga läheduses, kuid mõju ei ole oluline ja on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Positsioonile 4 kavandatud hoone puhul on hoone läänefassaad praktiliselt olematu insolatsiooni

kestusega kuid ida- ja lõunafassaadilt on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. See võimaldab

päikese valguse kestusele tundlike kasutusotstarbeid kavandada arvestades eeltoodut. Positsioonidele 5

ja 6 kavandatud korterelamute puhul on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus.

Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

54

II Joonised

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Põhijoonis

Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan