EELNÕU
19.08.2026

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi seadus“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seadusega sätestatakse kultuuriväärtuse väljaveo ning ekspordi ja impordi korraldus ulatuses, mis ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1–7) (edaspidi nõukogu määrus 116/2009/EÜ) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6.2019, lk 1–14) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/880/EL), ning riikliku järelevalve tegemine ja vastutus kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi või impordi nõuete rikkumise eest.“;

3) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesolevat seadust ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud Eesti rahvuslikuks kultuuriväärtuseks olevale teosele, mida viib Eestist välja või ekspordib selle autor.“;

5) paragrahvi 1 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) nõukogu määruses 116/2009/EÜ nimetatud kultuuriväärtus;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL nimetatud kultuuriväärtus;
3) käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud Eesti rahvuslik kultuuriväärtus.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Pädev asutus

Nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõikes 2 nimetatud pädev asutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punktis 5 nimetatud pädev asutus on Muinsuskaitseamet.“;

8) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Eesti rahvuslik kultuuriväärtus“;

9) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse mõistes käsitletakse Eesti rahvusliku kultuuriväärtusena (edaspidi Eesti kultuuriväärtus) järgmisi ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asju:“;

10) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse enne sõna „kultuuriväärtus“ sõnaga „Eesti“;

11) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse enne sõna „kultuuriväärtuste“ sõnaga „Eesti“;

12) paragrahvi 3 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2 täiendatakse enne sõna „kultuuriväärtus“ sõnaga „Eesti“;

13) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui Eestist soovitakse eksportida kultuuriväärtust, mis vastab nii käesoleva seaduse §-s 2 kui ka nõukogu määruses 116/2009/EÜ sätestatud tingimustele, taotletakse nimetatud määruse alusel väljastatavat ekspordiluba.“;

15) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isik võib Eesti kultuuriväärtuse Eestist välja viia või eksportida Muinsuskaitseameti väljastatud loa alusel (edaspidi väljaveoluba).“;

16) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse enne sõna „kultuuriväärtuse“ sõnaga „Eesti“;

17) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Kultuuriväärtuse reeksport“;

18) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kultuuriväärtuse reekspordil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) mõistes ei pea kultuuriväärtuse väljavedajal olema väljaveoluba, kui ta tõendab tolliametnikule, et on kultuuriväärtuse ajutiselt Eestisse sisse toonud väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist.“;

20) seadust täiendatakse paragrahviga 51 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Kultuuriväärtuse import
Kultuuriväärtuse import käesoleva seaduse tähenduses hõlmab kultuuriväärtuse Eestisse sissetoomist ja importi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL tähenduses.“;

21) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „VÄLJAVEOLOA“ tekstiosaga „JA EKSPORDILOA“;

22) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Väljaveoloa ja ekspordiloa taotlemine ning riigilõivu tasumine“;

23) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Väljaveoloa või nõukogu määruse 116/2009/EÜ kohase ekspordiloa (edaspidi ekspordiluba) taotlemisel esitatakse Muinsuskaitseametile järgmised dokumendid:“;


24) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „avaldus“ sõnaga „taotlus“;

25) paragrahvi 6 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Väljaveoloa või ekspordiloa taotluse läbivaatamise ning käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud juhul väljaveoloa või ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.“;

26) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaveoluba“ sõnadega „või ekspordiluba“;

27) paragrahvi 7 lõike 6 esimest ja teist lauset ning § 8 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „väljaveoloa“ sõnadega „või ekspordiloa“;

28) paragrahvi 8 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „väljaveoloa“ sõnaga „loa“;

29) paragrahvi 8 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljaveoloa“ sõnadega „või ekspordiloa“;

30) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Väljaveoluba väljastatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb Muinsuskaitseametile ja teine väljastatakse väljaveoloa taotlejale.“;

31) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui isik on esitanud Muinsuskaitseametile väljaveoloa või ekspordiloa taotluse ja ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et asi ei ole kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses, võib Muinsuskaitseamet väljastada taotlejale asja väljaveo või ekspordi lihtsustamiseks asjakohase teatise.
(2) Teatisele lisatakse asja foto ja teatis kinnitatakse Muinsuskaitseameti pitseriga.“;

33) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Muinsuskaitseamet peab arvestust väljaantud väljaveolubade, ekspordilubade, väljaveoloa ja ekspordiloa saajate ning väljaveoloa või ekspordiloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta.“;

34) seadust täiendatakse paragrahviga 141 järgmises sõnastuses:
„§ 141. Prioriteetse kultuuriväärtuse väljaveoloa menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata riigi kaitsetegevuse kavast lähtudes prioriteetsete kultuuriväärtuste nimekirja kantud Eesti kultuuriväärtuse väljaveoloa taotlemisele ja menetlemisele kultuuriväärtuse säilimist ohustava eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise korral.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse esitab Kultuuriministeerium.

(3) Muinsuskaitseamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kultuuriväärtuse väljaveoloa kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel.“;

35) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
TOLLIFORMAALSUSED JA KULTUURIVÄÄRTUSE SUUNAMINE EKSPERTIISI“;

36) paragrahvi 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ekspordi“ sõnadega „ja impordi“;

37) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eksportida“ sõnadega „ja importida“;

38) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eesti kultuuriväärtuse eksportimisel esitab kultuuriväärtuse valdaja tollile väljaveoloa, mille tolliametnik märgistab tolliformaalsuste teostamise käigus. Väljaveoluba säilitatakse tollialastes õigusaktides sätestatud tähtajani. Reisija võib teostada tolliformaalsused eksporditolliasutuses või selles piiritolliasutuses, mille kaudu ta kultuuriväärtuse välja viib.“;

39) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaveoloale“ tekstiosaga „, ekspordiloale või kultuuriväärtuse importimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL kohaselt nõutavale dokumendile“;

40) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „saatedokumentides või väljaveoloal“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentides“;

41) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et saatedokumentides, väljaveoloal või ekspordiloal märgitud andmed ei vasta tollile esitatud kultuuriväärtusele, väljastatakse isikule väljaveoluba või ekspordiluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud alustel.“;

42) paragrahvi 17 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Asja suunamine ekspertiisi dokumendi puudumise korral“;

43) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui isikul puudub väljaveoluba, ekspordiluba või kultuuriväärtuse importimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL kohaselt nõutav dokument ning tollil tekib kahtlus, et väljaveetav, eksporditav või imporditav asi võib olla kultuuriväärtus, on tollil õigus nimetatud asi kinni pidada ning suunata see Muinsuskaitseameti ekspertiisi.“;

44) paragrahvi 17 lõike 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et väljaveetav või eksporditav asi on kultuuriväärtus, väljastatakse isikule väljaveoluba või ekspordiluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud alustel.“;

45) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kultuuriväärtuse väljaveo, ekspordi ja impordi nõuete täitmise üle tehakse järgmiselt:
1) Muinsuskaitseamet hindab, kas väljaveetav, eksporditav või imporditav asi on kultuuriväärtus, teeb järelevalvet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle ning teeb kultuuriväärtuse ekspertiisi vastavalt käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatule;
2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib kultuuriväärtuse väljaveol ning ekspordil ja impordil kultuuriväärtuse kohta väljastatud lubade olemasolu ja vastavust kultuuriväärtusele.“;

46) paragrahvi 181 tekst loetakse lõikeks 1 ja sõna „Korrakaitseorgan“ asendatakse sõnaga „Muinsuskaitseamet“;

47) paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
„(2) Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades tolliseaduses ning tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisusi.

(3) Maksu- ja Tolliamet võib riikliku järelevalve tegemisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(4) Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada kauba suhtes, mille kohta on kehtestatud sisse- või väljaveokeeld, tolliseaduse ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide sätteid kauba riigi omandisse ülemineku, võõrandamise ja hävitamise kohta.“;

48) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „6000“;

49) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse arv „640“ arvuga „1200“;

50) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:
„§ 221. Kultuuriväärtuse ebaseaduslik väljavedu, eksport ja import

(1) Kultuuriväärtuse ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kultuuriväärtuse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

51) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.“.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikku täiendatakse §-ga 3933 järgmises sõnastuses:
„§ 3933. Kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseaduslik väljavedu, eksport ja import

(1) Kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni neljaaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest:
1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või
2) grupi poolt – karistatakse kahe- kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kultuuriväärtuse konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §‑s 83 sätestatule.

(5) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 pealkirjas ja seaduse 7. peatüki 1. jao 2. jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse“ sõnadega „kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi seaduse“;

2) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riigilõivu ei võeta kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi seaduse §-s 141 sätestatud juhul kultuuriväärtuse väljaveoloa andmise eest.“;
3) paragrahvi 144 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Kultuuriväärtuse väljaveoloa ja ekspordiloa taotluse läbivaatamise eest, samuti väljaveoloa või ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud alusel tasutakse riigilõivu 20 eurot kultuuriväärtuse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 200 eurot.“.

§ 4. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 71 lõike 12 punktist 2 jäetakse välja sõna „pidevalt“.





Riigikogu esimees

Tallinn, ... 2026



Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)



Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on viia kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus (edaspidi KultVS) ning karistusseadustik kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EU) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1–7) (edaspidi nõukogu määrus 116/2009/EÜ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6.2019, lk 1–14) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/880/EL). Selleks tuleb seadusi muuta ja täiendada sätetega, millega reguleeritakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi korraldust, riikliku järelevalve tegemist ning vastutust kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi nõuete rikkumise eest ulatuses, mida ei ole nimetatud määrustega reguleeritud.

Hoolimata muudatuste arvukusest on need pigem tehnilist ja korrastavat laadi ega too kaasa olulist mõju. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda halduskoormust, sest kultuuriväärtustega seotud lubade taotlemise protsess jääb võrreldes varasemaga samaks ning sellega ei kaasne isikule täiendavaid kohustusi. Küll aga lisatakse karistusi tegevuste eest, mis kehtiva õiguse kohaselt ei ole karistatavad.

Muinsuskaitseameti (edaspidi MKA) töökoormus ei muutu, sest kuigi MKA nimetatakse nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punkti 5 kohaselt pädevaks asutuseks, täidab ta sellest tulenevaid ülesandeid juba praegu.

Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) töökoormus mõnevõrra suureneb, sest MTA-le antakse ülesandeid juurde. MTA töökoormus on kasvanud EL-i määruste kohaste dokumentide kontrollimise vajaduse tõttu, kuid pikas perspektiivis MTA töökoormus väheneb, kuna impordi- ja ekspordilubade kontroll tehakse tulevikus automaatselt elektrooniliste süsteemide vahendusel.

Lisaks tehakse eelnõuga MKA igapäevapraktikas tekkinud vajaduse tõttu muudatus muinsuskaitseseaduses (edaspidi MuKS) muinsuskaitsevaldkonna pädevustunnistuste pikendamise regulatsioonis. Muudatus ei suurenda pädevustunnistuse pikendamise taotleja halduskoormust ega muuda MKA töökoormust.

Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muudatused on tehnilist laadi.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõuga tehtavad muudatused on välja töötatud koostöös Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus ([email protected], 628 2231). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/880 rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse:
1) kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse (edaspidi KultVS) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 13.03.2019;
2) karistusseadustiku (edaspidi KarS) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 2;
3) riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 18.12.2025, 13;
4) muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

KultVS-i ja KarS-i muudatuste eesmärk on ajakohastada kultuuriväärtuste sisse- ja väljaveo ning ekspordi ja impordi korralduse ulatus, riikliku järelevalve tegemine ning vastutus kultuuriväärtuste sisse- ja väljaveo nõuete rikkumise eest ning viia nimetatud seadused Euroopa Liidu õigusega kooskõlla. Kuna kavandatud eesmärki pole võimalik saavutada majanduslike ega halduslike lahenduste abil, siis on vaja kasutada õiguslikku lahendust ehk muuta seaduseid. RLS-i muudatus puudutab prioriteetsete kultuuriväärtuste väljaveoloa andmise vabastamist riigilõivu tasumisest.

Eelnõu ettevalmistamisel ei ole väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni koostatud, sest see pole käesoleval juhul HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt nõutav. Eelnõus käsitletakse Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks olevate Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE §-s 1 sätestatud nõuetest.

Kuigi Euroopa Liidu määrused kohalduvad otse, on KultVS-i ja KarS-i muutmine vajalik menetlus- ja pädevusnormide ning sanktsioonide sätestamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse KultVS-i. Kehtiva KultVS-iga on reguleeritud kultuuriväärtuste sisse- ja väljaveo ning ekspordiga seonduv. Seadusega on määratud, millistele esemetele reeglid kohalduvad ning millised toimingud on nende esemete riikidevaheliseks liigutamiseks kohustuslikud. Kultuuriväärtuste kaitse on oluline nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seetõttu on Euroopa Liidus kehtestatud otsekohalduvad määrused, millega reguleeritakse kultuuriväärtuste ekspordi ja impordi tingimusi ning korda.

Kultuuriväärtuste veoga seonduvad sellised mõisted nagu sissevedu, väljavedu, eksport, import, tagasitoomine, väljaveoluba, ekspordiluba, impordilitsents ja importija deklaratsioon.

Euroopa Liidu määrustega määratletakse liidu tasandil kaitstavad kultuuriväärtused ning nähakse ette nende liidu territooriumile toomise ja territooriumilt väljaviimise ehk impordi ja ekspordi tingimused ja kord. Kultuuriväärtuste vedu liikmesriikide vahel Euroopa Liidu määruste tasandil ei reguleerita, küll aga on liikmesriikidel õigus kaitsta oma rahvuslikke kultuuriväärtusi ning kehtestada nende riigist väljaviimisele ja riiki toomisele reeglid. Seega eristatakse kultuuriväärtuste vedu Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja väljapoole liidu ühtset tolliterritooriumi.

KultVS-iga on praegu kehtestatud reeglid kultuuriväärtuste Eestist väljaveole selliselt, et need hõlmavad nii kultuuriväärtuse viimist teise liikmesriiki kui ka Euroopa Liidu territooriumilt väljaviimist. Kultuuriväärtuse teisest liikmesriigist Eestisse toomisele ehk sisseveole reegleid kehtestatud ei ole ning seda ei ole ka eelnõuga kavas teha.

Kuna kultuuriväärtuste ekspordi ja impordi korralduse reeglid on kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega, siis edaspidi eristatakse KultVS-iga Eesti rahvuslikke kultuuriväärtusi, mille kaitse on oluline riiklikul tasandil.

Kultuuriväärtuse väljavedu KultVS-i mõistes tähendab Eesti rahvusliku kultuuriväärtuse väljaviimist teise liikmesriiki ja eksporti väljapoole Euroopa Liidu ühtset tolliterritooriumi. Selleks tuleb kultuuriväärtuse valdajal taotleda väljaveoluba.

Kultuuriväärtuse eksport tähendab edaspidi kultuuriväärtuse Euroopa Liidu ühtselt tolliterritooriumilt väljaviimist ja selleks tuleb taotleda ekspordiluba. Kui kultuuriväärtus vastab nii KultVS §-s 2 toodud Eesti rahvusliku kultuuriväärtuse määratlusele kui ka nõukogu määruse 116/2009/EÜ kohasele määratlusele, tuleb taotleda ekspordiluba.

Kultuuriväärtuse Euroopa Liidu ühtsele tolliterritooriumile toomise üksikasjalikud reeglid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2019/880/EL, mille kohaselt on määruses sätestatud juhtudel kultuuriväärtuse liidu ühtsele tolliterritooriumile toomiseks vajalik kas importija deklaratsioon või impordilitsents.

Eelnõuga tehakse KultVS-is arvukalt muudatusi, kuid need on vajalikud Euroopa Liidu määruste siseriiklikuks rakendamiseks ja enamik muudatustest on tehnilist laadi. KultVS-i uue tervikteksti koostamine eeldab väljatöötamiskavatsuse koostamist ja pikemat ajaraami ning seda on kavas kaaluda edaspidi.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KultVS-i pealkirja. Kuna kultuuriväärtuste sissevedu seadusega ei reguleerita ja seda ei ole kavas ka teha, siis jäetakse sõna „sissevedu“ seaduse pealkirjast välja ning asendatakse see sõnaga „import“. Seaduse pealkirja muutmine on vajalik, et see kajastaks seaduse tegelikku sisu.

Eelnõu § 1 punktiga 2 sõnastatakse uuesti KultVS-i reguleerimisala. Muudatuste kohaselt sätestatakse KultVS-is kultuuriväärtuse väljaveo ja ekspordi ning impordi korraldus ulatuses, mis ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EU) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1–7) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6.2019, lk 1–14), ning riikliku järelevalve tegemine ja vastutus kultuuriväärtuse väljaveo, ekspordi ja impordi nõuete rikkumise eest. Kuna kultuuriväärtuste eksporti, sissetoomist ja importi reguleerivad Euroopa Liidu otsekohalduvad määrused, siis reguleeritakse siseriikliku õigusega üksnes seda, mis määruste reguleerimisalast välja jääb.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse KultVS-ist välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) tähenduses. Viide tolliseadustiku kohaldamisele ei ole vajalik, kuna tegemist on otsekohalduva Euroopa Liidu määrusega, millele omakorda viitab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/880/EL.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse KultVS § 1 lõiget 3 ja sõnastatakse uuesti KultVS-i reguleerimisalast välja jäävad kultuuriväärtuste väljaveoga seotud tegevused. Uue sõnastuse kohaselt ei kohaldata KultVS-i sama seaduse §-s 2 nimetatud kultuuriväärtuseks olevale teosele, mida viib Eestist välja või ekspordib selle autor. Senise regulatsiooni kohaselt ei kohaldata seadust ka kultuuriväärtuse taasväljaveole ega transiidile.

Eelnõu § 1 punktiga 5 lõpetatakse KultVS-is mõistete „reeksport“ ja „transiit“ kasutamine tolliseadustiku tähenduses. Kuna KultVS-iga kultuuriväärtuste reeksporti ega transiiti ei reguleerita, ei ole nende mõistete avamine vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KultVS § 1 lõikega 32 ja sätestatakse, mis on kultuuriväärtus KultVS-i tähenduses. Kultuuriväärtus on nõukogu määruses 116/2009/EÜ nimetatud kultuuriväärtus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL nimetatud kultuuriväärtus ning KultVS §-s 2 nimetatud Eesti rahvuslik kultuuriväärtus.

Nõukogu määruse 116/2009/EÜ põhjenduspunkti 7 kohaselt on määruse eesmärk määrata kindlaks need kultuuriväärtuste liigid, mida tuleks kaubandussuhetes kolmandate riikidega eriliselt kaitsta, kuid samas ei seata liikmesriikidele piiranguid rahvusliku rikkuse määratlemisel asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Määrusega kaitstavate kultuuriväärtuste liigid on loetletud määruse lisas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 1 lõike 1 kohaselt sätestatakse määruses kultuuriväärtuste sissetoomise tingimused ning nende importimise tingimused ja kord, et kaitsta inimkonna kultuuripärandit ja hoida ära ebaseaduslikku kauplemist kultuuriväärtustega, eelkõige juhtudel, kui sellise ebaseadusliku kauplemisega võidakse toetada terrorismi rahastamist. Sama artikli lõike 2 kohaselt ei kohaldata määrust nende kultuuriväärtuste suhtes, mis loodi või avastati liidu tolliterritooriumil. Kultuuriväärtus selle määruse tähenduses on mis tahes ese, millel on arheoloogiline, eelajalooline, ajalooline, kirjanduslik, kunstiline või teaduslik väärtus ja mis on loetletud määruse lisas.

KultVS §-s 2 loetletud kultuuriväärtusi käsitletakse edaspidi Eesti rahvuslike kultuuriväärtustena.

Eelnõu § 1 punktiga 7 määratakse, kes on nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõikes 2 nimetatud pädev asutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punktis 5 nimetatud pädev asutus.

Nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaselt tuleb kultuuriväärtuste eksportimisel väljapoole ühenduse tolliterritooriumi esitada ekspordiluba ning sama artikli lõike 2 kohaselt annab selle loa liikmesriigi pädev ametiasutus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL sätestatakse väljastpoolt liidu tolliterritooriumi loodud või avastatud kultuuriväärtuste sissetoomise tingimused ning nende importimise tingimused ja kord. Määruses sätestatud juhtudel on kultuuriväärtuse liidu tolliterritooriumile importimiseks vajalik kas impordilitsents või importija deklaratsioon ning määruse artikli 4 lõike 11 kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus, kes impordilitsentse väljastab. Impordilitsentsi ja importija deklaratsiooni peamine erinevus on selles, et impordilitsents on ametiasutuse väljastatav eriluba määruse kohaselt luba vajavate kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile importimiseks, samas kui importija deklaratsioon on importija enda koostatav ja kinnitatav dokument esemete seadusliku päritolu kohta. Mõlemat dokumenti hallatakse elektrooniliselt Euroopa Liidu ühtse TRACES-süsteemi kaudu.

Nõukogu määruses 116/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL nimetatud pädevaks asutuseks määratakse eelnõuga Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseametile ei kaasne sellega uusi ülesandeid, kuna ekspordilube ja impordilitsentse väljastab amet juba praegu.

Eelnõu § 1 punktidega 8, 9, 10, 11 ja 12 tehtavate muudatuste eesmärk on selgemalt eristada Euroopa Liidu õiguse alusel kultuuriväärtustena määratletud asju ja Eesti riigisisese õiguse kohaselt kultuuriväärtuslikke asju.

Eesti siseriikliku õigusega määratletakse edaspidi Eesti rahvuslikud kultuuriväärtused (eelnõus kasutatakse ka mõistet „Eesti kultuuriväärtus“). Sisulisi muudatusi Eesti rahvuslike kultuuriväärtuste määratlemisel eelnõuga ei tehta.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse KultVS § 2 pealkirja, lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, lõikeid 2 ja 3 ning § 3 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2 (viidatud muudatustes asendatakse sõna „kultuuriväärtus“ sõnadega „Eesti kultuuriväärtus“ vastavas käändes).

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks KultVS § 3 lõikes 3 olevad aegunud viited Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse õigusselguse huvides Eestist kultuuriväärtuse eksportimise korda. Eelnõuga sätestatakse, et juhul kui Eestist soovitakse eksportida kultuuriväärtust, mis vastab nii KultVS §-s 2 sätestatud tingimustele kui ka nõukogu määruses 116/2009/EÜ sätestatud tingimustele, siis tuleb taotleda nimetatud määruse alusel väljastatavat ekspordiluba.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täpsustatakse KultVS § 4 lõike 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt võib isik Eesti kultuuriväärtuse Eestist välja viia või eksportida Muinsuskaitseameti väljastatud loa alusel ning sellist luba nimetatakse väljaveoloaks. Muudatus tuleneb vajadusest eristada Eesti rahvuslikke kultuuriväärtusi. Ühtlasi kaotatakse § 4 lõikest 1 ülemäärased täpsustused, mille kohaselt tuleb kultuuriväärtuse ekspordi korral esitada tolliametnikule väljaveoluba ning tolliametnikul on õigus riski hindamisele tuginedes küsida väljaveoluba ka väljaveo korral.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse KultVS § 4 lõikes 5 kultuuriministrile suunatud volitusnormi, mille kohaselt kehtestab minister kultuuriväärtuse väljaveoloa vormi. Täpsustatud volitusnormi kohaselt kehtestab minister Eesti kultuuriväärtuse väljaveoloa vormi.

Eelnõu § 1 punktidega 17, 18 ja 19 muudetakse KultVS § 5.

KultVS § 5 pealkiri sõnastatakse uuesti, sellest jäetakse välja sõna „sissevedu“ ning sõna „taasväljavedu“ asemel kasutatakse edaspidi sõna „reeksport“.

KultVS § 5 lõige 1, mille kohaselt kultuuriväärtuse sisseveo korral luba ei nõuta, tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on ebavajaliku sättega. Kui seadus loakohustust ette ei näe, siis järelikult luba ei nõuta.

KultVS § 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „taasväljaveo korral“ tekstiosaga „reekspordil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) mõistes,“. Sõna „taasväljavedu“ asendatakse „sõnaga“ „reeksport“, et ühtlustada sõnastus ja mõistete kasutamine Euroopa Liidu tolliõigusega.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse seadust paragrahviga 51, milles selgitatakse mõistet „kultuuriväärtuse import“. Kultuuriväärtuse import KultVS-i tähenduses hõlmab kultuuriväärtuse Eestisse sissetoomist ja importi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL tähenduses. Mõiste „kultuuriväärtuse import“ on vajalik, kuna eelviidatud määrusega eristatakse kultuuriväärtuse sissetoomist ja importi. Mõlemal juhul on aga tegemist kultuuriväärtuse toomisega EL-i väljastpoolt liidu ühtset tolliterritooriumi.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse KultVS 2. peatüki pealkirja. Muudatuse kohaselt sätestatakse seaduse 2. peatükis edaspidi ka ekspordiloa menetlemisega seonduv. Muudatus on seotud Muinsuskaitseameti pädevaks asutuseks nimetamisega nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 tähenduses ning kultuuriväärtuste ekspordireeglite siseriikliku rakendamisega. Kuna edaspidi eristatakse KultVS-is selgemalt Eesti rahvusliku kultuuriväärtuse ja EL-i määruste kohaste kultuuriväärtuste ekspordi korraldust, siis on 2. peatüki pealkirja täpsustamine vajalik.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse eelnõu § 1 punktidega 22, 23 ja 25 ka KultVS § 6 „Väljaveoloa taotlemine“.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse KultVS § 6 pealkirja, et see kajastaks paremini paragrahvi sisu. Edaspidi reguleeritakse KultVS §-ga 6 nii väljaveoloa kui ka ekspordiloa menetlemist ja nende taotluste läbivaatamise eest riigilõivu tasumist.

Eelnõu § 1 punktiga 23 lisatakse KultVS § 6 lõike 1 sissejuhatavasse lauseossa viide nõukogu määrusele 116/2009/EÜ. Tegemist on tehnilise täpsustusega, mille kohaselt tuleb ekspordiloa taotlus esitada Muinsuskaitseametile.

Eelnõu § 1 punktiga 24 asendatakse KultVS § 6 lõike 1 punktis 1 sõna „avaldus“ sõnaga „taotlus“. Muudatus ei ole sisuline, tegemist on seaduse sõnastuse ajakohastamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 25 sõnastatakse uuesti KultVS § 6 lõike 2 esimene lause eesmärgiga näha ette, et riigilõiv tuleb tasuda ka ekspordiloa taotluse läbivaatamise ja ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest KultVS § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud juhul.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 muudetakse KultVS § 7 „Ekspertiis“, lisades lõikesse 1 ja lõike 6 esimesse lausesse viite ekspordiloale. Paragrahvis 7 sätestatu kohaselt teeb Muinsuskaitseamet ekspertiisi asjale, mille kohta taotletakse väljaveoluba, ning ekspertiisi eesmärk on välja selgitada, kas tegemist on kultuuriväärtusega. Muudatuste kohaselt teeb Muinsuskaitseamet ekspertiisi ka asjale, mille kohta taotletakse ekspordiluba.

Eelnõu § 1 punktidega 28, 29 ja 30 muudetakse KultVS § 8 „Väljaveoloa andmine või sellest keeldumine“. Viidatud paragrahvis nähakse Muinsuskaitseametile ette tähtaeg väljaveoloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemiseks, samuti väljaveoloa andmisest keeldumise alused. Eelnõuga lisatakse § 8 lõigetesse 1, 2 ja 3 viide ekspordiloale. Muudatuste eesmärk on kohaldada KultVS § 8 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut edaspidi ka ekspordiloa andmisele.

Paragrahvi 8 lõike 4 muudatusega nähakse ette, et väljaveoluba väljastatakse edaspidi senise kolme eksemplari asemel kahes eksemplaris. Muudatus on tehniline, kuna käesoleval ajal ei ole vaja paberdokumente enam nii suurel arvul väljastada. Muinsuskaitseamet koostab loa digitaalselt ja annab loa taotlejale paberkandjal loa. MTA paberkandjal väljaveolube säilitada ei soovi ja seega neile eraldi paberkandjal eksemplari koostada ei ole vaja.

Eelnõu § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks KultVS § 10, mille kohaselt on isikul õigus esitada väljaveoloa andmisest või väljaveoloa kehtivusaja pikendamisest keeldumise otsuse peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Nimetatud säte tunnistatakse kehtetuks, kuna puudub sisuline vajadus halduskohtusse pöördumist KultVS-is reguleerida. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise õigus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest ning halduskohtusse pöördumisega seonduv on reguleeritud halduskohtumenetluse seadustikuga. KultVS-is ei ole vaja seda õigust üle korrata.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse KultVS § 12 „Teatise väljastamine“. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib MKA juhul, kui isik on esitanud ametile väljaveoloa taotluse ja ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et asi ei ole kultuuriväärtus, väljastada väljaveoloa taotlejale asja väljaveo või ekspordi lihtsustamiseks asjakohase teatise. Kuna edaspidi eristatakse KultVS-is Eesti kultuuriväärtust ja EL-i määrustele vastavaid kultuuriväärtusi ning viimaste eksportimiseks tuleb taotleda ekspordiluba, lisatakse ka KultVS § 12 viide ekspordiloa taotlemisele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljastatakse KultVS § 12 lõikes 1 nimetatud teatis kahes eksemplaris, millest üks antakse väljaveoloa taotlejale ja teine jääb Muinsuskaitseametile. Lisaks näeb seadus ette, et teatis kinnitatakse MKA pitseriga ning mõlemale teatise eksemplarile lisatakse vajaduse korral asja foto. Kuna paberkandjal teatisi mitmes eksemplaris enam ei koostata, puudub vajadus seda reguleerida. Edaspidi antakse paberkandjal teatis üksnes väljaveoloa või ekspordiloa taotlejale, teatisele lisatakse asja foto ning teatis kinnitatakse MKA pitseriga.

Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse KultVS § 13 lõiget 1, mille kohaselt peab Muinsuskaitseamet arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Eelnõuga lisatakse viidatud lõikesse asjakohane regulatsioon ka ekspordiloa kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse KultVS §-ga 141, millega lisatakse seadusesse eriregulatsioon prioriteetsete kultuuriväärtuste väljaveoloa andmiseks nende evakueerimise eesmärgil.

EL-i määruse 2019/880 preambuli põhjenduspunkti 20 kohaselt ei tuleks impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist nõuda, kui relvakonfliktist või loodusõnnetusest mõjutatud riikidest pärinevaid kultuuriväärtusi hoiustatakse üksnes eesmärgiga tagada nende säilitamine ametiasutuse poolt või selle järelevalve all turvalises kohas.

Kultuuriväärtuste kaitse on riigi kaitsetegevuse kava kohaselt üks riigikaitseülesandeid. Oluliste kultuuriväärtuste kaitse ning kaitsemeetmete rakendamise kriisi korral peab tagama Kultuuriministeerium koostöös Muinsuskaitseameti ja mäluasutustega.

Käesoleval ajal on riigi kaitsetegevuse kava KuM-i alamkava raames kinnitatud nende prioriteetsete kultuuriväärtuste ja kultuuriväärtuslike väljaannete nimekiri, mis kuuluvad välisriiki evakueerimisele sõjaohu korral. Kõik need asjad kuuluvad kultuuriväärtuste klassi, mis on:
1) haruldane või millel on reaalne võimalus muutuda haruldaseks;
2) osa kogumist, kollektsioonist või mälestisest ning mille lahutamine tervikust võib tervikut kahjustada või rikkuda;
3) seotud Eesti ajaloo olulise protsessi, sündmuse või isikuga.

Nende kultuuriväärtuste omanikud või valdajad on nii riigimuuseumid, riigi sihtasutused kui ka munitsipaalmuuseumid, Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.

KultVS-is on praegu sätestatud kolm alust, mil võib väljaveoloa anda, ning nende hulgas ei ole kultuuriväärtuste evakueerimist sõjaohu korral. Samas on sõjaohu tekkimise korral vaja tegutseda kiiresti ning tavapäraste menetlusreeglite järgmine võib kultuuriväärtuste säilimise ohtu seada. Kui iga kultuuriväärtust omav või valdav asutus peab hakkama kriisiolukorras väljaveoluba taotlema ning MKA peab neid lube tavapärases tempos menetlema, võivad transpordikoridorid olla juba läbipääsmatud. Sellest tulenevalt lisatakse KultVS-i ja RLS-i eriregulatsioon, mis võimaldab prioriteetse kultuuriväärtuse evakueerimiseks anda väljaveoloa lihtsustatud korras ning riigilõivu tasumata. Kuna kultuuriväärtused võivad ohtu sattuda juba enne sõjaolukorra väljakuulutamist, siis nähakse väljaveoloa andmise eriregulatsioon ette ka teiste erikordade puhuks.

Eelnõu kohaselt esitab prioriteetse kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse Kultuuriministeerium ning MKA annab väljaveoloa erikorra väljakuulutamisel. Evakuatsiooni korraldab keskselt Muinsuskaitseamet.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse KultVS 3. peatüki pealkirja ning jäetakse sellest välja viited väljaveole ja ekspordile. Peatüki pealkirja üldistamine on otstarbekas, kuna eelnõuga lisatakse seadusesse ka kultuuriväärtuste importi puudutav regulatsioon, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL siseriiklikuks rakendamiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 36, 37 ja 38 muudetakse KultVS § 15, mis reguleerib kultuuriväärtuse ekspordi korda. Paragrahvi pealkirja ja lõike 1 täiendamise eesmärk on regulatsiooni kohaldamine ka kultuuriväärtuse impordi korral. KultVS § 15 lõike 1 kohaselt võib kultuuriväärtust eksportida rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu, kus toll on alaliselt kohal. Edaspidi kehtib see ka kultuuriväärtuse impordi korral.

KultVS § 15 lõike 2 muudatus on seotud KultVS § 8 lõike 4 muutmisega. KultVS § 15 lõikes 2 reguleeritakse väljaveoloa märgistamist tolliformaalsuste käigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab deklarant kultuuriväärtuse eksportimisel eksporditolliasutuses tollile väljaveoloa kahes eksemplaris, mille tolliametnik märgistab tolliformaalsuste teostamise käigus. Seadus näeb ette, et väljaveoloa üks eksemplar säilitatakse tollideklaratsiooni lisadokumendina ning teine eksemplar tagastatakse selle esitajale. Kuna MKA vormistab väljaveoloa digitaalselt ning MTA ei soovi paberkandjal väljaveolube säilitada, kaotatakse nõue esitada tollile väljaveoluba kahes eksemplaris. Lisatakse täpsustus, et väljaveoluba säilitatakse tollialastes õigusaktides sätestatud tähtajani.

Uue sõnastuse kohaselt asendatakse sõna „deklarant“ sõnadega „kultuuriväärtuse valdaja“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL kasutatakse mõistet „kauba valdaja“ määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 34 tähenduses – see tähendab isikut, kes on kauba omanik või kellel on samaväärne õigus kauba käsutamiseks, või isikut, kellel on kauba üle tegelik kontroll. Kuna KultVS-is ei kasutata sõna „kaup“, siis asendatakse „deklarant“ sõnadega „kultuuriväärtuse valdaja“.

Lisaks on KultVS § 15 lõike 2 esimeses lauses asendatud sõna „eksporditolliasutus“ sõnaga „toll“ vastavas käändes. Muudatus võimaldab kultuuriväärtuse eksportimisel väljaveoloa esitada nii piiril kui ka sisemaal. Eksporditolliasutus asub sisemaal ning juriidilised isikud esitavad ekspordi korral vajalikud load ja muud dokumendid eksporditolliasutuses. Kui aga eksportijaks on eraisik, siis võib ta loa esitada ka piiritolliasutuses.

Eelnõu § 1 punktidega 39, 40 ja 41 muudetakse KultVS § 16 lõikeid 1, 2 ja 4.

KultVS §-ga 16 reguleeritakse kultuuriväärtuse saatmist täiendavasse ekspertiisi tollikontrolli käigus tekkinud kahtluste tõttu. KultVS § 16 lõike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt peab (tollile esitatud) kultuuriväärtus vastama saatedokumentidele ja väljaveoloale ning olema nende alusel täpselt identifitseeritav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tollil õigus kultuuriväärtus kinni pidada ning suunata see täiendavasse ekspertiisi, kui tollil tekib kahtlus kultuuriväärtuse saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmete vastavuses kultuuriväärtusele.

Nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaselt tuleb kultuuriväärtuse eksportimisel väljapoole ühenduse tolliterritooriumi esitada ekspordiluba. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 3 lõike 2 kohaselt on määruse lisa B ja C osas loetletud kultuuriväärtuse import lubatud üksnes juhul, kui esitatakse määrusekohane impordilitsents või importija deklaratsioon.

Seega tuleb kultuuriväärtuse väljaveol, eksportimisel ja importimisel kontrollida tolliformaalsuste käigus kultuuriväärtuse vastavust lisadokumentidele.

Eeltoodust tulenevalt täiendatakse eelnõuga KultVS § 16 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et kultuuriväärtus peab vastama väljaveoloale, ekspordiloale või kultuuriväärtuse importimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL kohaselt nõutavale dokumendile ning tollil on õigus ka kultuuriväärtuse eksportimisel ja importimisel tekkinud kahtluse korral saata kultuuriväärtus MKA-sse täiendavasse ekspertiisi.

KultVS § 16 lõike 4 kehtiva redaktsiooni kohaselt väljastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmed ei vasta tolliläbivaatuseks esitatud kultuuriväärtusele, isikule väljaveoluba või keeldutakse sellest sama seaduse §-s 8 sätestatud alustel. KultVS § 16 lõike 4 muutmise eesmärk on kohaldada selles sätestatud regulatsiooni ka kultuuriväärtuse ekspordi korral.

Eelnõu § 1 punktidega 42, 43 ja 44 muudetakse KultVS § 17.

KultVS §-ga 17 reguleeritakse asja saatmist ekspertiisi juhul, kui tolliformaalsuste teostamise käigus tekib tollil kahtlus, et väljaveetav asi võib olla kultuuriväärtus, kuid isikul puudub väljaveoluba.

Kehtiva paragrahviga reguleeritakse üksnes asja suunamist ekspertiisi väljaveoloa puudumise korral, kuid ei hõlmata tolli õigusi asi kinni pidada ja ekspertiisi saata juhul, kui tollil tekib kahtlus, et eksporditav või imporditav asi on kultuuriväärtus, kuid asja valdajal puudub vastav dokument.

Eelnõuga täiendatakse KultVS § 17 pealkirja ning lõikeid 1 ja 3 selliselt, et tollil on õigus väljaveetav, eksporditav või imporditav asi kinni pidada ja ekspertiisi suunata ka juhul, kui isikul puudub ekspordiluba, impordilitsents või importija deklaratsioon, kui tollil on tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla kultuuriväärtusega.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse KultVS § 18, millega reguleeritakse riikliku järelevalve korda. KultVS § 18 kehtiva sõnastuse kohaselt teevad MKA ja MTA riiklikku järelevalvet KultVS-i ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. MKA teeb järelevalvet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle ning MTA teeb järelevalvet kultuuriväärtuse saatedokumentide ja väljaveoloa vastavuse üle kultuuriväärtusele selle Eestist väljaveol ja ekspordil.

Kuna kultuuriväärtuste ekspordi ja impordi korraldust reguleerib ka Euroopa Liidu õigus, tuleb riikliku järelevalve sätteid täiendada.

Eelnõuga nähakse ette, et MKA ja MTA teevad riiklikku järelevalvet KultVS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kultuuriväärtuse impordi-ja ekspordinõuete täitmise üle. KultVS § 18 kehtiv tekst muudetakse ja sõnastatakse uuesti. Punktis 1 täpsustatakse MKA pädevust riikliku järelevalve tegemisel ning nähakse ette, et amet hindab, kas tegemist on kultuuriväärtusega, teeb järelevalvet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle ning teeb ekspertiisi vastavalt KultVS §-des 16 ja 17 sätestatule. Eelnõukohases KultVS § 18 punktis 2 nähakse ette, et MTA kontrollib kultuuriväärtuse väljaveol, ekspordil ja impordil kultuuriväärtuse kohta väljastatud lubade olemasolu ja vastavust kultuuriväärtusele.

Muudatus ei too kaasa uusi ülesandeid MKA-le. MTA ülesannete hulka lisandub järelevalve kultuuriväärtuste impordi ja ekspordi nõuete täitmise üle. Siiski ei ole tegemist täiesti uute ülesannetega, kuivõrd kultuuriväärtuste impordi ja ekspordi reeglid on tugevalt seotud tollikontrolli reeglitega. Vajadus riikliku järelevalve sätteid ajakohastada tuleneb Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega sätestatud nõuetest ja nende kontrollivajadusest.

Eelnõu § 1 punktidega 46 ja 47 muudetakse KultVS §-s 181 kehtestatud riikliku järelevalve erimeetmeid puudutavat regulatsiooni.

Viidatud paragrahvi kohaselt võib korrakaitseorgan KultVS-is sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Tulenevalt KultVS §‑st 18 on korrakaitseorganiteks MKA ja MTA ning KultVS ei erista praegu neile riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmeid. Samas võib MTA tolliseaduse § 61 kohaselt tolliseaduses ja selle § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–34 ja 44–52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seega on tolliseadusega MTA-le riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmete ring oluliselt laiem. Kuna kultuuriväärtuste impordi ja ekspordi reeglid on tugevalt seotud tollikontrolli reeglitega, ei ole KultVS-iga ja tolliseadusega MTA-le lubatud erimeetmete eristamine põhjendatud ega mõistlik. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/880/EL on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) rakendamisega. Seetõttu ei tuleks MTA-le nende määruste nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmeid eristada.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse ja laiendatakse KultVS § 181 KultVS-iga MTA-le riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmete loetelu, ühtlustades selle tolliseaduse §-s 61 sätestatuga.

KultVS § 181 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning sõna „korrakaitseorgan“ asendatakse sõnaga „Muinsuskaitseamet“. See tähendab, et MKA-le jäävad riikliku järelevalve tegemisel lubatuks senised ehk KorS §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetmed.

Paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 2–4, milles sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed, mida võib kohaldada MTA. Muudatuse tulemusena võib Maksu- ja Tolliamet KultVS-is sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras tolliseaduses ning tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.

Lisaks nähakse sarnaselt tolliseadusega ette, et MTA võib riikliku järelevalve tegemisel kohaldada vahetut sundi ning kauba suhtes, mille kohta on kehtestatud sisse- või väljaveokeeld, tolliseaduse ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide sätteid kauba riigi omandisse ülemineku, võõrandamise ja hävitamise kohta.

Eelnõu § 1 punktidega 48 ja 49 muudetakse KultVS § 20 ja 21, mis näevad ette vastutuse kultuuriväärtuste väljaveoga seotud rikkumiste eest.

KultVS §-ga 20 on ette nähtud karistus kultuuriväärtuse moonutamise eest selle väljaveo eesmärgil. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt karistatakse väljaveoloa taotlemise eesmärgil kultuuriväärtuse vanuse või väärtuse varjamiseks selle füüsilise moonutamise eest rahatrahviga 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga 3200 eurot. Võttes arvesse, et alates 1. jaanuarist 2025 on trahviühiku suurus 8 eurot, on KultVS § 20 lõikes 2 juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahvi maksimumsumma ebaproportsionaalne võrreldes lõikes 1 toodud füüsilisele isikule rikkumise korral määratava karistuse maksimaalse määraga. Eeltoodust tulenevalt muudetakse eelnõuga KultVS § 20 lõikes 2 toodud karistusmäära selliselt, et lõigetes 1 ja 2 toodud karistusmäärade senised proportsioonid säiliksid. Eelnõu kohaselt karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 6000 eurot.

Samal põhjusel muudetakse ka KultVS § 21 lõiget 2, mis näeb ette juriidilise isiku maksimaalse karistusmäära Muinsuskaitseameti teavitamise kohustuse rikkumise eest. KultVS § 21 lõike 1 kohaselt karistatakse füüsilist isikut KultVS §-s 14 sätestatud Muinsuskaitseameti teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Juriidilisele isikule võib sama rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 640 eurot (KultVs § 21 lõige 2). Seega on praegu füüsilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistusmäär kõrgem kui juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistusmäär (võttes arvesse, et üks trahviühik on 8 eurot). Eeltoodust tulenevalt muudetakse eelnõuga KultVS § 21 lõikes 2 juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalset karistusmäära selliselt, et säiliksid senised proportsioonid füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ette nähtud maksimaalse karistusmäära vahel. Eelnõu kohaselt võib juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot.

Eelnõu § 1 punktidega 50 ja 51 täiendatakse KultVS-i uue, kultuuriväärtuse ebaseaduslikku väljavedu, importi ja eksporti puudutava väärteokoosseisuga ning nähakse ette selle kohtuväline menetleja.

Uue väärteokoosseisu sätestamine on vajalik, kuna kehtiv õigus on lünklik ega võimalda piisavalt tõhusalt kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo, ekspordi ja impordi reeglite rikkumisel isikuid vastutusele võtta.

Nõukogu määruse 116/2009/EU artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse nimetatud määruse rikkumise korral, ning võtta kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema efektiivsed, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL põhjenduspunkti 29 kohaselt peavad liikmesriigid määruse nõuetest kinnipidamisele kaasa aitamiseks ja nendest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused määruse sätete rikkumise eest.

Koosseisu väljatöötamisel on eeskujuks võetud tolliseaduse §-des 69–72 sätestatud väärteokoosseisud, aga ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 361, mis tagavad sarnaste väärtegude eest ühetaolise kohtlemise.

Eelnõuga nähakse ette, et kultuuriväärtuse ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. Samuti nähakse ette, et kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada kultuuriväärtuse ebaseadusliku sisse- või väljaveo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kultuuriväärtuse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Kultuuriväärtuse ebaseadusliku sisse- või väljaveo katse on karistatav. Kultuuriväärtuse ebaseadusliku sisse- või väljaveo väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Uue väärteo kohtuväline menetleja on MTA.

Uus väärteokoosseis toob kaasa MTA töökoormuse kasvu, kuid see ei ole hinnanguliselt suur. MTA on tolliseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja ning vajaduse uue väärteokoosseisu järele on välja toonud just MTA, kuna nende igapäevane praktika näitab, et olemasolevad väärteokoosseisud ei kata vajalikul määral kultuuriväärtuste väljaveol, eksportimisel ja importimisel toime pandavaid ebaseaduslikke tegusid ning neid toime panevad inimesed jäävad karistuseta.

Eelnõu §-ga 2 lisatakse KarS-i uus säte, millega nähakse ette kriminaalkaristus kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi eest.

KarS §-s 391 (salakaubavedu) käsitletakse deklareeritava kauba toimetamist üle piiri tollikontrollist kõrvale hoides või valeandmeid esitades. Kuna kultuuriväärtused on teatud juhtudel deklareeritav kaup, mille väljaviimiseks on vaja eriluba, kohaldub salakaubaveo säte, kui tegemist on suure koguse kaubaga (väärtus ületab 40 000 eurot) või muude raskendavate asjaoludega.

Varem oli karistusseadustikus eraldi § 392, millega reguleeriti spetsiaalselt keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslikku sisse- ja väljavedu. See paragrahv on praeguseks tunnistatud kehtetuks ning sarnased teod on nüüd jagatud üldise salakaubaveo paragrahvi (§ 391) ja vastavate eriseaduste väärteokoosseisude vahel.

Kuna olemasolevad süüteokoosseisud ei võimalda piisavalt efektiivselt kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi korral isikuid kriminaalvastutusele võtta, on eelnõu eesmärk lisada KarS-i spetsiifiline koosseis.

Koosseisu elementide väljatöötamisel on eeskujuks võetud KarS § 391 ja varem kehtinud § 392.

Eelnõuga KarS-i lisatava § 3933 lõikes 1 nähakse kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi eest ette rahaline karistus või kuni neljaaastane vangistus.

Teo toimepanemisel ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või grupi poolt on karistuseks kahe- kuni viieaastane vangistus. Juriidilist isikut karistatakse kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest rahalise karistusega. Kultuuriväärtusega ese, mis oli süüteo toimepanemise vahetu objekt, konfiskeeritakse kohtu poolt. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist viiakse läbi vastavalt KarS §-s 832 sätestatule.

Kuna KarS-i täiendamisega lisanduvad uued piirangud, tuleb hinnata nende piirangute põhiseaduspärasust. Uue süüteokoosseisu lisamine riivab eeskätt isiku üldist vabadusõigust ja konkreetseid valdkondlikke põhiõigusi, kuna riik seab teatud käitumisele karistuse ähvardusel keelu. Selline tegevus peab alati vastama proportsionaalsuse põhimõttele ja teenima legitiimset eesmärki (nt teiste isikute õiguste või avaliku korra kaitse).

Uute süüteokoosseisude lisamine riivab käesoleval juhul isiku Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS) sätestatud õigust vabale eneseteostusele (PS § 19 lõige 1) ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Riigikohus on PS § 19 lõike 1 nimetanud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ning nõustunud, et seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga otseselt keelatud (RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p 53; RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28; RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 11).1

PS § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus.2 See tähendab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud võivad isiku eraellu sekkuda vaid PS § 26 lauses 2 sätestatud juhtudel. Isiku eraellu võib sekkuda seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Samuti on uus karistusnorm seotud omaniku õigusega oma varaga vabalt ringi käia ning ettevõtjate õigusega tegeleda ettevõtlusega. Need on kaitstud PS §-ga 31 (ettevõtlusvabadus) ja PS §-ga 32 (omandi puutumatus). Põhiseaduse kohaselt võib omandi kasutamise viise ja ettevõtlust seadusega piirata avalikes huvides.

Uue koosseisu lisamise legitiimne eesmärk on kultuuriväärtuste kaitse. Kultuuriväärtus ei ole tavaline kaup (nagu kütus või sigaretid). Selle kaotus on riigile tihti korvamatu ja rahaliselt mittemõõdetav ning seetõttu on nende eriline kaitse põhjendatud. Põhiseadus ei kaitse ainult isikuõigusi, vaid seab riigile ka üldised kohustused. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kultuuriväärtuste loata väljaveo ja ekspordi tõkestamine karmimate meetmetega teenib põhiseaduslikku eesmärki kaitsta kultuuri säilimist.

Kehtestavad karistusnormid ei piira omandiõigust ega ettevõtlusvabadust, vaid näevad ette tagajärje ebaseadusliku tegevuse eest. Omandiõigust ja ettevõtlusvabadust piirab loakohustus, mis on juba varem KultVS-iga ja Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega kehtestatud. Tegemist ei ole seega uute piirangutega. Kultuuripärandi säilimine on kaalukas avalik huvi ning kehtestatav regulatsioon seab kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordiga seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ranged meetmed, et vältida kultuuripärandi pöördumatut kadumist.

Kriminaalmenetlus on sobiv vahend rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja salaturu tõkestamiseks. Karistusseadustiku täiendamine on vajalik, kuna väärteotrahvid ega haldussunnivahendid ei ole piisavalt mõjusad, kui tegemist on suures ulatuses ebaseadusliku äriga. Kergemad vahendid ei taga eesmärgi saavutamist. Regulatsioon on mõõdukas, kuna karistus on suunatud ainult suures ulatuses toime pandud rikkumistele.

Uue koosseisu lisamine KarS-i on vajalik, kuna salakaubavedu eeldab kauba toimetamist üle Euroopa Liidu välispiiri tollikontrollist kõrvale hoides. Kui isik viib näiteks hinnalise maali Eestist Lätti või Prantsusmaale ilma Muinsuskaitseameti väljaveoloata, on tegu Euroopa Liidu sisese veoga. Kuna sisepiiril puudub tollikontroll, on sellist tegu kehtiva õiguse järgi äärmiselt keeruline salakaubaveona menetleda. Uus koosseis kataks ära lünga, kus kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseaduslik väljavedu teise EL-i liikmesriiki ei ole kriminaalkorras karistatav. Uuel süüteokoosseisul oleks ka preventiivne ja hoiatav mõju, kuivõrd praegused KultVS-i väärteotrahvid on rahvusvahelisel mustal turul liikuva kunstivara väärtustega võrreldes olematud.

Nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 9 kohaselt kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse nimetatud määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema efektiivsed, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 11 kohaselt kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse nimetatud määruse rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Kuna uus koosseis lisatakse KarS 21. peatüki „Majandusalased kuriteod“ 4. jakku „Maksualased süüteod“, siis on uue koosseisu kohtueelne menetleja kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 2 punkti 2 kohaselt MTA. Viidatud sätte kohaselt toimetab MTA kohtueelset menetlust maksu- ja tollialases kuriteos (ning teiste viidatud punktides nimetatud süütegude puhul).

Eelnõu §-ga 3 muudetakse riigilõivuseadust.

RLS § 50 pealkirjas ning seaduse 7. jao 1. ja 2. peatüki pealkirjas muudetakse KultVS-i pealkirja vastavalt käesoleva eelnõuga tehtavale muudatusele (sõna „sisseveo“ asendatakse sõnaga „impordi“).

RLS § 50 lõikega 11 täiendamisega nähakse ette riigilõivu tasumisest vabastamise alus juhuks, kui väljaveoluba on vaja anda prioriteetsete kultuuriväärtuste evakueerimiseks. Kuna prioriteetsete kultuuriväärtuste kaitse ja nende evakueerimine on riiklikult oluline ning võttes arvesse, et evakueerimist korraldab keskselt riik, on otstarbekas ette näha riigilõivu tasumisest vabastamise alus väljaveoloa andmise eest KultVS §-s 141 sätestatud juhul.

RLS §-s 144 nähakse ette riigilõiv väljaveoloa taotluse läbivaatamise eest ja väljaveoloa andmise või sellest keeldumise eest KultVS § 16 lõikes 4 ning § 17 lõikes 3 sätestatud alusel. Eelnõuga RLS § 144 tekst muudetakse eesmärgiga näha ette riigilõiv ka ekspordiloa taotluse läbivaatamise ja ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest KultVS § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud alusel. Riigilõivu suurust eelnõuga ei muudeta.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse muinsuskaitseseadust. Muudatuse vajadus tuleneb Muinsuskaitseameti igapäevapraktikast.

Muinsuskaitseseaduses on ette nähtud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise nõuded. MuKS § 69 lõike 2 kohaselt peab muinsuskaitse valdkonnas tegutseval pädeval isikul olema vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus või MuKS-i-kohane pädevustunnistus. Pädevustunnistuse taotlemise tingimused ning tunnistuse andmise ja sellest keeldumise alused on sätestatud MuKS §-s 71. Nimetatud paragrahvi lõike 8 kohaselt hindab isiku pädevust ja annab pädevustunnistuse viieks aastaks MKA. Pädevustunnistuse kehtivust võib isiku taotlusel viie aasta kaupa pikendada. MuKS § 71 lõike 12 punkti 1 kohaselt keeldub MKA pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja ei ole tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat. Praktikas on selgunud, et pädevustunnistuse pikendamist taotlevatel isikutel on keeruline tõendada soovitud tegevusalal pidevat tegutsemist.

Seetõttu jäetakse MuKS § 71 lõike 12 punktist 1 välja nõue tõendada pädevustunnistuse pikendamise taotlemisele eelnevat soovitud tegevusalal pidevat tegutsemist. Kehtima jääb nõue tegutseda enne pädevustunnistuse pikendamist vähemalt neli aastat.

Sõna „pidevalt“ eemaldamine pädevustunnistuse pikendamise nõudest muudab seaduse selgemaks ja viib selle kooskõlla valdkonna tegeliku töökorraldusega. Muinsuskaitsealased tööd sõltuvad valdavalt tellimustest ja riigihangete tulemustest, mistõttu määrab tööde olemasolu sageli see, kas ettevõttel õnnestub hanked võita. Seepärast ei pruugi tööde tegemine olla ajaliselt katkematu, kuigi pädevus ja erialane võimekus on säilinud.

Muinsuskaitsealaste tööde maht Eestis on piiratud ning seetõttu ei ole paljudel spetsialistidel võimalik koguda nelja aasta jooksul pidevat praktilist kogemust. Samas ei tähenda töödevaheline paus pädevuse kadumist ega töö kvaliteedi halvenemist. Näiteks ehitusvaldkonna tavapäraseid töötsükleid arvestades on nelja-aastane periood suhteliselt lühike, sellesse võivad jääda pikemad projekteerimispausid või hankemenetlused, mille jooksul praktilisi töid ei tehta.

Sõna „pidevalt“ eemaldamine võimaldab hinnata taotleja pädevust sisuliselt ning tagab, et pädevustunnistuste süsteem arvestab paremini muinsuskaitse valdkonna eripära. Taotleja peab endiselt tõendama erialast tegevust viimase nelja aasta jooksul, kuid töödevahelised objektiivsetest asjaoludest tingitud pausid ei too enam kaasa põhjendamatut riski pädevustunnistuse pikendamisest ilma jääda.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse järgmisi uusi termineid:
• kultuuriväärtuste import;
• Eesti rahvuslik kultuuriväärtus;
• pädev asutus;
• ekspordiluba;
• impordilitsents;
• importija deklaratsioon.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud nõukogu määrust (EU) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1–7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6 2019, lk 1–14), samuti riikliku järelevalve tegemist ning vastutust kultuuriväärtuse sisse- ja väljaveo nõuete rikkumise eest.

Nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaselt tuleb kultuuriväärtuste eksportimisel väljapoole ühenduse tolliterritooriumi esitada ekspordiluba ning sama artikli lõike 2 kohaselt annab selle loa liikmesriigi pädev ametiasutus. Eelnõu järgi määratakse ekspordilube väljastavaks pädevaks asutuseks Muinsuskaitseamet.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL sätestatud juhtudel on väljaspool liidu tolliterritooriumi loodud või avastatud kultuuriväärtuse liidu tolliterritooriumile importimiseks vajalik kas impordilitsents või importija deklaratsioon ning määruse artikli 4 lõike 11 kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus, kes impordilitsentse väljastab. Eelnõuga määratakse impordilitsentse väljastavaks pädevaks asutuseks Muinsuskaitseamet.

Muudes eelnõuga tehtavates muudatustes lähtutakse nõukogu määruse 116/2009/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2029/880/EL regulatsioonist ning need on vajalikud nende siseriiklikuks rakendamiseks (v.a RLS-i ja MuKS-i muutmine).

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga määratakse Muinsuskaitseamet ekspordilube ja impordilitsentse väljastavaks pädevaks asutuseks, lisatakse KultVS-i prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks väljaveoloa andmise regulatsioon, täiendatakse KultVS-i ja KarS-i uute karistusnormidega ning muudetakse MuKS-is pädevustunnistuse pikendamise regulatsiooni.

Kavandatud muudatused ei mõjuta majandust, demograafiat, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust.

6.1. Mõju kultuurile

Sihtrühm: kultuuriväärtuste omanikud ja valdajad

Mõju kirjeldus. Muudatustel on positiivne mõju kultuurile ja kultuuriväärtuste kaitsele. Euroopa Liidu määruste siseriiklik rakendamine aitab ühtlustada kultuuriväärtuste väljaveo, eksportimise ja importimise korraldust, riikliku järelevalve tegemist ning vastutust kultuuriväärtuse väljaveo, ekspordi ja impordi nõuete rikkumise eest. Pädeva asutuse ehk ühtse kontaktpunkti määramine tagab, et inimesed, ettevõtjad ja ametnikud teavad täpselt, millisel riigiasutusel on õigus dokumente väljastada ning otsuseid vastu võtta. Rahvusliku pärandi kaitse hoiab ära unikaalsete kultuuriobjektide riigist väljaviimise ja hävimise ning tagab, et olulised esemed jäävad pärandi uurijatele ja avalikkusele kättesaadavaks. Riigile prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks väljaveoloa andmise regulatsioon aitab samal ajal hoida riigi kultuuripärandit ja rahvuslikku identiteeti.

6.2. Mõju inimeste õigustele

Sihtrühm: ekspordilube ja impordilitsentse taotlevad inimesed

Mõju kirjeldus. Ekspordilube ja impordilitsentse väljastava pädeva asutuse määramine loob õigusselguse lube taotlevate inimeste ja ettevõtjate ning lube väljastavate ja kontrollivate ametnike jaoks. Pädeva asutuse määramine välistab olukorra, kus mitu ametkonda dubleerivad üksteise tööd, või olukorra, kus keegi ei võta vastutust. Muinsuskaitseameti pädevaks asutuseks määramine ei too siiski kaasa olulisi muudatusi kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi korralduse valdkonnas.

Sihtrühm: muinsuskaitseseaduse alusel pädevustunnistusi taotlevad inimesed

Mõju kirjeldus. Pädevustunnistuse pikendamise regulatsiooni muudatus toob kaasa positiivse mõju seda taotlevate inimeste jaoks. Taotlejal ei ole vaja edaspidi tõendada taotluse esitamisele eelnevat pidevat tegutsemist soovitud tegevusalal. Kehtima jääb nõue, et taotleja on tegutsenud tunnistuse pikendamise taotlemisele eelneval neljal aastal.

6.3. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: õiguskaitseorganid

Mõju kirjeldus. EL-i määruste eesmärk on tõkestada salakaubandust kultuuriväärtuste ekspordi ja impordi valdkonnas. Pädeva asutuse määramine loob õiguskaitseorganitele õigusselgust. Seadusega muudetakse selgemaks kultuuriväärtuste väljaveole, ekspordile ja impordile kohalduvad nõuded. KultVS-i ja KarS-i täiendamine uute karistusnormidega, mis on seotud kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo, ekspordi ja impordiga, aitab tagada turvalisust kultuuriväärtuste piiriülesel liikumisel ning vähendada piiriülest kuritegevust.

Sihtrühm: prioriteetsete kultuuriväärtuste omanikud ja valdajad

Mõju kirjeldus. Prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks väljaveoloa andmist puudutav regulatsioon loob õigusselgust selliste kultuuriväärtuste omanikele ja valdajatele. Samuti aitab oluliste kultuuriväärtuste säilimise tagamine kaitsta riigi kultuurilist identiteeti.

6.4. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele

6.4.1. Mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ekspordiloa ja impordilitsentsi taotlejad

Mõju kirjeldus. Ekspordiluba ja impordilitsentsi taotlejate halduskoormus eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul ei kasva, kuna lubade taotlemine jääb võrreldes varasemaga sarnaseks ning sellega ei kaasne taotlejatele lisakohustusi.

Sihtrühm: muinsuskaitseseaduse alusel pädevustunnistuse pikendamise taotlejad

Mõju kirjeldus. Pädevustunnistuse pikendamise taotleja halduskoormus mõnevõrra väheneb, kuna taotleja ei pea tõendama soovitud tegevusalal pidevat tegutsemist.

6.4.2. Mõju MKA-le ja MTA-le

Sihtrühm: MKA ja MTA

Mõju kirjeldus. Muinsuskaitseameti töökoormus ei kasva vaatamata sellele, et asutus nimetatakse nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punkti 5 kohaselt pädevaks asutuseks. Pädevaks asutuseks nimetamine ei too Muinsuskaitseametile kaasa tööülesandeid ega muutusi, millega tuleb kohaneda.

Pädevustunnistuste pikendamist puudutav muudatus võib kaasa tuua MKA töökoormuse vähese suurenemise, kuna taotlejale soodsam regulatsioon võib kaasa tuua taotluste arvu mõningase kasvu.

MTA töökoormus mõnevõrra kasvab, sest eelnõuga lisatakse KultVS-i uus väärteokoosseis ning KarS-i uus süüteokoosseis, mille kohtueelne menetleja on MTA. Töökoormuse kasv ei ole eeldatavalt suur, sest kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo, ekspordi ja impordiga seotud süütegusid pannakse toime harva.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kuna eelnõus tehtavad muudatused ei mõjuta kohaliku omavalitsuse tegevust, siis ei kaasne kohalikele omavalitsustele eeldatavaid kulusid ega tulusid.

Kultuuriministeeriumile kaasneb prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimist ohustavas olukorras väljaveoloa taotlemist puudutava regulatsiooniga uus ülesanne, kuid see ei mõjuta ministeeriumi töökorraldust ega too kaasa töökoormuse olulist kasvu.

Riigilõivuseaduse muudatus ei vähenda riigilõivu laekumist, kuna praegu prioriteetsete kultuuriväärtuste evakueerimist puudutavat regulatsiooni kehtestatud ei ole. Tavapärast kultuuriväärtuste väljaveoloa taotlemise regulatsiooni kultuuriväärtuse säilimist ohustavas olukorras kohaldada ei ole võimalik.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte ei ole vaja kehtestada.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Maksu- ja Tolliametile ning Muinsuskaitseametile.




Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik