Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

Teie 31.07.2026 nr 2.1-3/26/1415-

2820-6

Meie 31.08.2026 nr 1.4-1/3197-2

Vastus pöördumisele (FIS § 54)

Pöördusite meie poole sooviga saada selgitust Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) §-s 54

sätestatud kontrollimisandmete salastatusega seotud regulatsiooni kohaldamise ulatuse osas.

Rahandusministeeriumi pädevuses on selgitada FIS väljatöötamise eesmärki, konkreetse normi

mõtet ja selle suhet muu regulatsiooniga. Meil ei ole võimalik anda hinnangut

Finantsinspektsiooni tegevusele konkreetses menetluses.

FIS § 6 lõike 1 punkti 4¹ sätestab, et Finantsinspektsiooni ülesanne finantsjärelevalve eesmärgi

saavutamiseks on muu hulgas olla seadustes ettenähtud juhtudel ja korras väärtegude

kohtuväline menetleja. Selle normi eesmärk oli täpsustada Finantsinspektsiooni pädevust

väärtegude kohtuvälise menetlejana ja tagada selles osas õigusselgus. Sätte asukoht väljendab

üksnes nende ülesannete omavahelist seost: finantsvaldkonna nõuete rikkumiste menetlemine

ja nende eest karistamine toetab õiguskuulekust ning seeläbi ka finantsjärelevalve üldiseid

eesmärke. Sellest ei saa aga teha kaugeleulatuvaid järeldusi kahe erineval eesmärgil läbiviidava

menetlusliigi õigusliku samaväärsuse kohta. Asjaolu, et väärteomenetluse läbiviimise pädevus

on nimetatud Finantsinspektsiooni ülesannete kogumi hulgas, mille kaudu saavutatakse

finantsjärelevalve üldiseid eesmärke, ei muuda väärteomenetlust

finantsjärelevalvemenetluseks.

Finantsjärelevalve ja väärteomenetluse vahet tuleb teha nii nende eesmärkide kui ka

kohaldatavate põhiõiguslike tagatiste tõttu.

Vastavalt FIS § 2 lõikele 1 on riiklik finantsjärelevalve järelevalve riikliku finantsjärelevalve

subjektide üle ning samas sättes loetletud erinevates õigusaktides sätestatud tegevuse üle. FIS

§ 3 lõike 1 kohaselt teostatakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja

läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning

finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil,

et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti

rahasüsteemi stabiilsust. Nimetatud sätted ei ava siiski seda, kui ulatuslik on

finantsjärelevalvemenetlus. Seetõttu tuleb siin vaadelda ka FIS § 6 lõiget 4, mis sätestab, et

Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust (KorS) FIS-is, FIS-is

nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu

2

õigusaktides sätestatud erisustega. Need erisused seisnevad peamiselt meetmetes ja nende

kohaldamise üksikasjades.

KorS § 2 lõikes 4 määratletakse riiklik järelevalve ulatus: see on korrakaitseorgani tegevus

eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Sellest

sättest tuleb selgelt välja ka riikliku järelevalve menetluse põhimõtteline erinevus

väärteomenetlusest. Nende kahe menetluse eristamise vajadust on põhjalikumalt selgitatud

korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirjas1. Kokkuvõtvalt võib öelda, et riikliku järelevalve

menetluse eesmärgiks on ohu tõrjumine avalikule korrale (ennetav eesmärk), süüteomenetluse

eesmärk on aga süüteo toime pannud isiku väljaselgitamine, tabamine ja karistamine. Sellest

tulenevalt on märkimisväärselt erinevad ka menetluslikud tagatised isiku põhiõiguste kaitseks.

Seetõttu võib öelda, et ka finantsjärelevalve on eelkõige ennetava eesmärgiga. Selle käigus

hinnatakse järelevalvesubjekti tegevuse vastavust nõuetele, tuvastatakse ja maandatakse riske

ning vajaduse korral kohustatakse järelevalvesubjekti rikkumist kõrvaldama või oma tegevust

muutma. Väärteomenetluse vahetu eesmärk on seevastu tagasiulatuvalt välja selgitada, kas isik

on toime pannud süüteokoosseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, ning otsustada tema

karistamise põhjendatuse ja karistuse sobivuse üle.

Väärteomenetlus on seega karistusliku iseloomuga süüteomenetlus. Selle läbiviimisel tuleb

järgida muu hulgas süütuse presumptsiooni ja riigil lasuvat tõendamiskoormuse põhimõtet,

enese mittesüüstamise privileegi, kaitseõigust ning karistusõiguse seaduslikkuse põhimõtet.

Need tagatised tulenevad eelkõige põhiseadusest ja väärteomenetluse seadustikust (VTMS).

Finantsjärelevalves kehtivad seevastu järelevalvesubjekti ulatuslikud koostöö-, teabe esitamise

ja kaasaaitamiskohustused. See ei tähenda, et põhiõiguslikud tagatised oleksid

finantsjärelevalves välistatud. Eelkõige võib enese mittesüüstamise privileeg piirata ka

järelevalvemenetluses teabe nõudmist või sunniga saadud teabe hilisemat kasutamist

süüteomenetluses. Menetluste erinevast eesmärgist tulenevalt on tagatiste ulatus ja menetluslik

väljendus siiski erinev.

Eeltoodust tulenevalt vastame esitatud küsimustele järgmiselt.

1. Kas FIS § 6 lõike 1 punkti 4¹ asukoht tähendab, et Finantsinspektsiooni läbiviidavat

väärteomenetlust tuleb käsitada haldusjärelevalvelise menetlusena?

Ei. FIS § 6 lõike 1 punkt 4¹ on Finantsinspektsiooni pädevust täpsustav säte. See ei ole

finantsjärelevalvemenetluse ega väärteomenetluse õiguslikku olemust määratlev erinorm.

Ülaltoodud põhimõtteline erinevus kahe menetluse eesmärkides tähendab muu hulgas ka seda,

et kohaldatakse erinevaid õigusakte.

Finantsjärelevalvet teostades tegutseb Finantsinspektsioon FIS-i, valdkondlike eriseaduste,

KorS-i ja asjakohases ulatuses haldusmenetluse seaduse alusel. Väärteoasja menetledes

tegutseb Finantsinspektsioon aga väärtegude kohtuvälise menetlejana ja kohaldab VTMS-i.

Ühele asutusele antud erinevad pädevused ei muutu samaliigilisteks menetlusteks üksnes

seetõttu, et need aitavad laiemalt kaasa sama valdkonna õiguskorra toimimisele.

2. Kui see nii on, kas RaM-i hinnangul kohalduvad sel juhul väärteomenetluses kogutud

teabele ja dokumentidele FIS § 54 lõiked 2 ja 4? Palun põhjendage vastust.

1 Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri, lk 10 jj. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b- bd9e11a940c4/korrakaitseseadus/

3

Kuigi vastasime eelmisele küsimusele eitavalt, peame vajalikuks selgitada ka FIS § 54 lõigete

2 ja 4 kohaldamisala.

Nagu eespool märkisime, on finantsjärelevalve ja väärteomenetlus erineva eesmärgi ja

õigusliku olemusega menetlused, mida ei saa omavahel samastada. FIS § 54 lõike 2 sõnastusest

tulenevalt on konfidentsiaalne finantsjärelevalve käigus saadud teave, samuti finantsjärelevalve

käigus koostatud dokumendid. Seega on selle sätte kohaldamisel määrav teabe või dokumendi

saamise või loomise menetluslik kontekst, mitte üksnes asjaolu, et teave on

Finantsinspektsiooni valduses.

Sellest tulenevalt ei kohaldu FIS § 54 lõiked 2 ja 4 automaatse järelmina Finantsinspektsiooni

läbiviidud väärteomenetluses kogutud teabele ja loodud dokumentidele. Väärteomenetluse

käigus saadud teave ja selles menetluse käigus koostatud dokumendid ei muutu FIS § 54

tähenduses finantsjärelevalve käigus saadud või koostatud teabeks üksnes seetõttu, et kummagi

menetluse läbiviijaks on Finantsinspektsioon või et väärteomenetlus aitab laiemalt kaasa

finantsjärelevalve eesmärkide saavutamisele.

Samas ei kaota finantsjärelevalve käigus saadud või koostatud teave oma FIS § 54 lõikest 2

tulenevat konfidentsiaalsust üksnes põhjusel, et seda kasutatakse hiljem väärteomenetluses

tõendina või lisatakse väärteotoimikusse. Sellise teabe avaldamisel tuleb jätkuvalt lähtuda FIS

§-st 54.

FIS § 54 lõige 4 reguleerib, millistel juhtudel ja kellele võib Finantsinspektsioon

finantsjärelevalve käigus saadud või koostatud konfidentsiaalset teavet avaldada.

Kokkuvõttes tuleb iga dokumendi või teabeosa puhul eraldi hinnata, millises menetluses see

saadi või loodi. Finantsjärelevalvest pärinevale teabele võivad FIS § 54 lõiked 2 ja 4 kohalduda

ka pärast sama teabe lisamist väärteotoimikusse. Väärteomenetluses kogutud või koostatud

teabele tuleb aga juurdepääsu võimaldamisel kohaldada eelkõige VTMS-i.

3. Millised muud piirangud võivad väärteomenetluses kogutud teabe ja dokumentide

väljastamisele kohalduda?

Väärteomenetluses kogutud teabe väljastamisele kohaldub esmajoones avaliku teabe seaduse

(AVTS) § 35 lõike 1 punkt 1. Selle kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks tunnistada kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave, välja arvatud VTMS-is või

kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatav teave.

Väärteomenetluse andmete avaldamise erireeglid sisalduvad VTMS §-s 62. Enne otsuse

tegemist võib kohtuvälise menetluse andmeid avaldada VTMS § 62 lõikes 1 sätestatud huvides

ja tingimustel. Pärast otsuse tegemist reguleerib otsuse avaldamist VTMS § 62 lõige 2. VTMS

§ 62 lõigetes 3 ja 4 on ette nähtud eraldi juurdepääsukord isikule, kes on vahetult väärteo

tagajärjel saanud tervisekahjustuse või varalist kahju, ning tema esindajale. Menetlusaluse isiku

ja tema kaitsja toimikuga tutvumise õigus tuleneb omakorda väärteomenetluse sätetest ega ole

samastatav igaühe õigusega saada väärteotoimik teabenõude alusel.

Lisaks võivad sõltuvalt teabe sisust kohalduda muud AVTS-is sätestatud piirangud, sh:

 AvTS § 35 lõike 1 punkt 11 eriliiki isikuandmete kaitseks;

 AvTS § 35 lõike 1 punkt 12 juhul, kui isikuandmete avaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust;

 AvTS § 35 lõike 1 punkt 17 ärisaladuse kaitseks;

4

Juurdepääsupiirangu olemasolu ei tähenda siiski kogu teabe väljastamata jätmist. AvTS § 38

lõike 2 kohaselt tuleb võimaluse korral anda juurdepääs dokumendi sellele osale, mille suhtes

piirang ei kehti, kattes kinni juurdepääsupiiranguga teave. Seetõttu tuleb teabenõude

lahendamisel hinnata eraldi nii iga taotletud dokumenti kui ka vajaduse korral selle üksikuid

osi.

Kokkuvõttes märgime, et Finantsinspektsiooni läbiviidav väärteomenetlus on

finantsjärelevalvest eraldiseisev süüteomenetlus ning FIS § 6 lõike 1 punkti 4¹ asukoht seda

järeldust ei mõjuta. Väärteomenetluse käigus kogutud teabe väljastamisele kohalduvad nõuded

on sätestatud VTMS-is. See ei tähenda siiski kuidagi seda, et finantsjärelevalves saadud teave

kaotaks väärteotoimikusse lisamisel oma konfidentsiaalsuse. Konkreetse andmetele

juurdepääsuks esitatud taotluse lahendamisel tuleb eristada väärteomenetluses loodud

dokumente finantsjärelevalvest pärinevast teabest ning kohaldada korrektset õigusakti ja selles

sätestatud juurdepääsurežiimi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mirjam Rannula

finantsteenuste poliitika osakonna nõunik

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]