1

EELNÕU

21.08.2026

Rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seadus

§ 1. Rahvatervishoiu seaduse muutmine

Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „29“ arvuga „292“;

2) paragrahvi 29 pealkirjas ning lõigetes 3–6 asendatakse sõnad „vee terviseohutuse

infosüsteem“ sõnadega „keskkonnatervishoiu infosüsteem“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 29 lõige 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnatervishoiu infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku

mineraalvee ja allikavee andmete keskonnatervise ohutuse seireks ja analüüsiks, sealhulgas vee

kvaliteedi ja riskihnnangute koostamiseks ning andmete avalikustamiseks, statistika ja

teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.

(2) Joogivee käitlejal, loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejal ning supluskoha ja ujula

valdajal on kohustus esitada andmed keskkonnatervishoiu infosüsteemi.“;

4) paragrahvi 29 lõike 3 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) joogivee käitleja ja veevärgi andmed ning joogivee kvaliteedi andmed ja kogu

veevarustusahela riskihinnang;

2) ujula valdaja ning ujula andmed ja basseinivee kvaliteet;

3) supluskoha valdaja ning supluskoha andmed ja suplusvee kvaliteet;“;

5) seadust täiendatakse §-dega 291 ja 292 järgmises sõnastuses:

„§ 291. Terviseameti laboriinfosüsteem

(1) Terviseameti laboriinfosüsteemi peetakse laboriuuringute, mõõtmiste, referentteenuste ja

muude laboriteenuste menetlemiseks ning laboriandmete kättesaadavuse ja edastamise

tagamiseks nakkushaiguste ja keskkonnatervishoiu ohutuse valdkonnas.

(2) Terviseameti laboriinfosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:

1) uuringu tellimuse esitanud füüsilise ja juriidilise isiku, nende esindaja ja proovi võtja ning

uuringutulemuse saaja ja analüüsi läbiviija üldandmed;

2) uuringut puudutava isiku üldandmed ja terviseandmed;

3) arve tasuja üldandmed ja arve andmed;

4) uuringuga seotud proovi andmed;

5) uuringuga seotud analüüsi andmed.

(3) Terviseameti laboriinfosüsteemi kantud andmeid säilitatakse kümme aastat ning logisid

vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

2

(4) Terviseameti laboriinfosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.

(5) Terviseameti laboriinfosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 292. Terviseameti järelevalvemenetluse infosüsteem

(1) Terviseameti järelevalvemenetluse infosüsteemi (edaspidi menetlussüsteem) peetakse

tervisalase ohutuse edendamiseks ja hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuse

planeerimiseks ja teostamiseks ning analüüside ja statistiliste ülevaadete tegemiseks ja

järelevalve töökorralduse analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks.

(2) Menetlussüsteemis töödeldakse järgmisi andmestikke:

1) üldandmestik;

2) Terviseameti järelevalvetegevuse ja -toimingute andmestik, tervishoiuteenuse andmestik,

immuniseerimise ja nakkushaiguste tõrje andmestik, tervist toetava ja ohutu keskkonna

andmestik ning kemikaaliohutuse andmestik.

(3) Menetlussüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) üldandmed;

2) töökoha andmed;

3) hariduse, kutse ning teadmiste- ja oskuste andmed;

4) menetluses esitatud või kogutud tõenditel sisalduvad isiku tuvastamist võimaldavad andmed

ning terviseandmed;

5) seos menetlusosalisega ja roll menetluses;

6) haldusaktis sisalduvad menetlusosalise ja menetlusega seotud isikute andmed.

(4) Menetlusosalisel on menetlussüsteemis juurdepääs temaga seotud menetluse andmetele

vastavalt põhimäärusele ulatuses, mis on vajalik tema menetlusõiguste teostamiseks ja

menetluskohustuste täitmiseks.

(5) Menetlussüsteemi kantud järelevalveandmeid säilitatakse kümme aastat menetluse

lõppemisest arvates ning logisid vastavalt põhimääruses sätestatule.

(6) Menetlussüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.

(7) Menetlussüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

6) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 24–28“ tekstiosaga „§-des 24–28, 291 ja

292“.

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 264 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

3

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.…” …………….. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Terviseameti järelevalve tööprotsesside jaoks luuakse järelevalvemenetluse infosüsteem

(MEIS), mis võimaldab nii ametnikul kui menetlusosalisel teha kõik toimingud ühes

keskkonnas. Nii ei tule ametil ega menetlusosalisel edaspidi navigeerida erinevate keskkondade

vahel (dokumendihaldussüsteem, e-post, paberid). Seeläbi tõuseb protsessi kiirus, kvaliteet kui

ka kasutajate rahulolu. Tänapäeval eelistatakse mugavaid ja kiireid lahendusi asutustega

suhtlemiseks. Loomulikult ei välista see vajadusel teiste suhtluskanalite kasutust.

Terviseameti vee terviseohutuse infosüsteemil (VTI) muudetakse nimi, täpsustatakse eesmärk

ja andmekoosseisud. Nime muudatus ja täpsustused toetavad laiemalt elukeskkonna ohutuse ja

keskkonnatervishoiu riskide hindamist. Infosüsteemi uus nimetus on edaspidi

keskkonnatervishoiu infosüsteem (KTI). Senine nimetus on liiga kitsas ega ole kooskõlas

infosüsteemi tegelike eesmärkide ega võimaldatud teenustega. Küsimus ei ole pelgalt vee

ohutuses, vaid laiemalt seeläbi ka keskkonnatervishoius, mida infosüsteemi andmete alusel

laiemalt hinnatakse ja mille kohta antakse teavet ka avalikkusele. Seega vajab eesmärk ja

andmestik täpsustamist. Tulevikus võib infosüsteemi kasutusala veelgi laieneda, põhjendades

praegust nime muutmise vajadust veelgi.

Terviseameti laboriinfosüsteem (TALIS) võimaldab koondada Terviseameti senised

laboriteenused ühtsetele alustele, muutes ameti tegevuse läbipaistvamaks. Kuigi ameti

ülesanded on reguleeritud eriseadustes ja eelnõuga uusi kohustusi ei looda, ei ole laboriteenuste

osutamine praegu ameti tegevuse ega isikuandmete töötlemise vaates piisavalt läbipaistev.

Edaspidi on infosüsteem reguleeritud sarnaselt teistele riigi infosüsteemi kuuluvatele

andmekogudele, võimaldades ristkasutada andmekogude andmeid ja tagades seeläbi

efektiivsema teenuse osutamise ning vähendades teenuseosutajate halduskoormust.

Eelnõu rakendamise tulemusena on nii järelevalve (MEIS) kui ka ameti osutatavad teenused

(TALIS) efektiivsemad vähendades haldus- ja töökoormust. Kõik vajalikud arendused on

tehtud ning arenduskulud on kantud välisvahenditest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostamist on koordineerinud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu

osakonna juhataja Heli Laarmann ([email protected]) ja selles osalesid samast osakonnast

keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling ([email protected]). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk

([email protected]) ning eelnõuga kaasnevaid mõjusid hindas Sotsiaalministeeriumi

analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]). Eelnõu ettevalmistusse

kaasati väliseid eksperte (Nele Nisu). Eelnõu koostamisse olid kaasatud Terviseameti

õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar ([email protected]), keskkonnatervise

osakonna juhataja Heidi Käär ([email protected]), sama osakonna teenuse juht

Pilleriin Kalmus ([email protected]) ja nõunik Leena Albreht

([email protected]), analüüsi- ja arendusosakonna infoturbejuht Mihkel Näks

2

([email protected]), infosüsteemi peakasutaja Evelin Mals

([email protected]) ja sama osakonna IT-arenduste projektijuht Katharina-Rosande

Talviste ([email protected]). Eelnõu üldist kontseptsiooni tutvustati

eelnevalt Andmekaitse Inspektsiooni ja Justiits- ja Digiministeeriumi kolleegidele.

Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast esimest kooskõlastusringi.

Eelnõu väljatöötamisel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri, § 1 lõike 2 p 5). Terviseamet teostab täna nii järelevalvet kui ka osutab laboriteenuseid.

Ühtegi uut kohustust isikutele ei kehtestata. Muudatused on eelkõige korralduslikku laadi ning

aitavad paremini korrastada Terviseameti sisemist töökorraldust ja muuta andmetöötluse

läbipaistvamaks.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse rahvatervishoiu seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

18.03.2026, 17 ning tervishoiuteenuste korradamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega .

RT I, 30.06.2026, 133.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega otseselt ka Euroopa Liidu (EL)

õiguse rakendamisega, kuna selles EL-i õigust üle ei võeta. Küll aitavad teatud muudatused

tagada paremini seniste kohustuste täitmist. Näiteks KTI-ga seotud muudatused, mis

parandavad andmete liikumist ja teabe kättesaadavust aitavad paremini täita

keskonnatervishoiuga seotud ülesandeid.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, kuid panustab avalike teenuste

juhtimisse ja kasutajakesksuse juurutamisse – järelevalve on inimkeskne ning kogu protsess

võimalikult kasutajasõbralik. Samuti panustab see andmepõhisesse riigivalitsemisse,

võimaldades teha kvaliteetseid otsuseid.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses

(IKÜM) ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja

punktis 6.2.

Eelnõus kavandatud arendused (MEIS, TALIS) on rahastatud välisvahenditest.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on:

1. Muuta Terviseameti järelevalvemenetlused elektroonseks, kiiremaks ja läbipaistvaks.

2. Tagada Terviseameti laboriteenuste läbipaistev, tõhus ja kvaliteetne korraldus ühtse

infosüsteemi kaudu.

3. Parandada Terviseameti keskkonnatervishoiu ülesannete täitmist ning teenuste ja teabe

kättesaadavust.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda viia läbi järelevalvemenetlusi ühtsetel standarditel ja

infosüsteemis piisavalt tõhusalt. Praegu on ameti menetlused killustunud süsteemides ega

suhtle riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, suurendades ajakulu ja koormates andmete

3

esitajaid. Kehtiv VTI kui infosüsteemi nimetus ei kajasta tegelikke infosüsteemi eesmärke ning

on eksitav.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimene käsitleb rahvatervishoiu seaduses kavandatud

muudatusi, teine tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kavandatud muudatust ning kolmas

sätestab seaduse jõustumise.

Eelnõu § 1 koondab rahvatervishoiu seaduses kavandatud muudatused.

Punktiga 1 asendatakse arv „29“ arvuga „292“, kuna RTHS-i lisandub kaks uut infosüsteemi

ning nende volitusnormi üldine raamistik on reguleeritud §-s 23. Muudatus järgib seaduses

sätestatud peatüki ülesehitust, mistõttu ei ole vaja volitusnormi piire uute infosüsteemide sätete

(§-d 291 ja 292) juures eraldi reguleerida. Paragrahvi 23 lõikeid 2–5 ei muudeta, kuna neis

sätestatud erireeglid on seotud eelkõige §-des 24–28 nimetatud andmekogude eesmärkide ja

andmetöötlusega. TALIS ja MEIS on vastavalt laboriteenuse osutamiseks ja

järelevalvemenetluse läbiviimiseks kasutatavad infosüsteemid, mille andmekoosseis,

juurdepääs ja säilitamistähtajad reguleeritakse eraldi. Samuti ei nähta nende infosüsteemide

puhul ette § 23 lõikes 5 sätestatud üldist terviseandmete edastamist tervise infosüsteemist.

Seetõttu ei ole § 23 lõigetes 2–5 sätestatud erireeglite laiendamine TALIS-ele ja MEIS-ile

vajalik.

Punktiga 2 muudetakse vee terviseohutuse infosüsteem (VTI) keskkonnatervishoiu

infosüsteemiks (KTI). Muudatuse eesmärk on anda edasi tänase infosüsteemi tegelik sisu.

Küsimus ei ole pelgalt vee ohtutuses, vaid keskkonna ohutuses laiemalt, mistõttu on varasem

infosüsteemi nimi eksitav. Ka praegu ei piirdu infosüsteemi eesmärk üksnes joogiveega, vaid

hõlmab ka valgalade ja toitealadega seotud riskide hindamist. Seega sisaldab infosüsteem

laiemat teavet, mis on oluline keskkonnatervishoiu seisukohast. Seetõttu tuleb infosüsteemi

nimetus viia kooskõlla selle olemasoleva sisu ja kavandatavate arengutega, sealhulgas

võimaliku kasutusala laienemisega näiteks sageduslubade või kemikaaliohutuse valdkonda.

Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) on nimetuse muutmise menetlus algatatud.

Terviseamet reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab vee

kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja

looduslikust mineraalveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel.1

Juba praegu võimaldab infosüsteem luua teenuseid, mida kasutavad era- ja ärikliendid ning mis

hõlmavad oluliselt laiemat teavet kui üksnes veega seotud andmed. Tulevikus suureneb

infosüsteemi roll elukeskkonna, sealhulgas tervist toetava ja ohutu keskkonna analüüsimisel ja

hindamisel ehk veelgi.

Punktiga 3 sõnastatakse keskkonnatervishoiu infosüsteemi (senise VTI) eesmärk uues

sõnastuses ning seaduses jäetakse täpsustamata andmete esitamise viis ehk kuidas andmeid

esitada.

Infosüsteemi eesmärki on täpsustatud, tuues senisest paremini esile andmete kogumise

erinevaid eesmärke ja rõhutades teabe avalikustamist. Näiteks esitatakse andmekogusse nii

joogivee kontrollikavasid, seirekalendreid kui joogivee kvaliteedi muutustega seotud

1 Terviseamet (2025). Joogivee ja loodusliku mineraalvee käitlemine,

https://terviseamet.ee/keskkonnatervis/joogivee-ja-loodusliku-mineraalvee-kaitlemine.

4

juhtumeid. Andmekogu võimaldab koostada esitatud andmete alusel ka riskihinnanguid ning

avalikustada ühiskonnale olulist teavet vee kvaliteedi kohta. Seetõttu on eesmärki seaduses

täpsustatud.

Veeseadus juba reguleerib joogivee riskihindamist (vt VeeS § 852–856) ning juba praegu

koostavad kohustatud isikud analüüse ja riskihinnanguid. Selline vajadus on esile kerkinud ka

infosüsteemi kasutajate endi poolt, sest võimaldab hõlmata riskihinnangu koostamiseks

vajalikud andmed mugavamalt ning vähendada oluliselt analüüsi või riskihinnangu tegemiseks

kuluvat aega. KTI-sse on kavandatud mitu funktsionaalsust, mis peaksid tulevikus hõlbustama

andmetöötlust ning võimaldama avalikustada laiemat ühiskondlikku huvi pakkuvaid andmeid,

suurendades seeläbi keskkonnateadlikkust. Näiteks on kavas luua keskkonnatervisealane

teabevärav, mis võimaldab elanikkonnal veeohutusega seotud teavet mugavalt kasutada. Kuigi

Terviseamet avalikustab teavet ka praegu, muutub see tulevikus automatiseeritumaks. Seetõttu

on andmete avalikustamine eraldi tegevus, mis peab olema kajastatud ka infosüsteemi

eesmärgis.

Riigi suuremat aktiivsust võimalike ohtlike keskkonnamõjude või tervise- ja heaoluvajadustele

vastava keskkonna suhtes toetavad andmete avalikustamisel nii avaliku teabe seadus (vt AvTS

§ 28 lg 1 p 13) kui ka keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS § 1 p 2 või nt §-d 23–27).

Århusi konventsioonis on seatud eelduseks, et elanikkonnale on kättesaadav näiteks suplusvee

kvaliteedi info. Seetõttu võib pidada KTI eesmärgi ja andmekoosseisude täpsustamist (vt p 5

muudatused) igati asjakohaseks, tagades avalikkusele vajaliku teabe olemasolu.

Lisaksjäetakse seaduses täpsustamata andmete esitamise viis ehk kuidas andmeid esitada.

Infosüsteemi põhimääruse volitusnorm võimaldab andmete esitamise viisi sätestada täpsemalt

infosüsteemi põhimääruses (vt RTHS § 23 lg 1 p 3 – infosüsteemi põhimääruses sätestatakse

andmete esitamise viis). Kehtivas põhimääruses on juba sätestatud, et andmed tuleks esitada

elektroonselt (vt VTI põhimäärus, § 7 lg 2). Määrust täiendatakse ning sinna lisatakse, et

veekäitleja võib vajadusel edastada riskihindamise tulemused Terviseametile ka muul viisil,

sest selle andmestiku esitamine on lisandunud hiljuti. Muus osas on kasutajatel juba harjumus

esitada andmed elektroonselt, läbi vastava iseteeninduse (vt rakendusakti kavandit). Kuna seda

viisi on täna praktikas juba eelistatud, siis üldpõhimõtted ei muutu. Edaspidi ei täpsustata

seaduses korralduslikke küsimusi, mida reguleeritakse volitusnormi alusel määruses.

Punktiga 4 täpsustatakse KTI andmestike koosseise, kuid sisu sellega ei muutu. Muudatusega

täpsustatakse § 29 lõike 3 punkte 1–3 järgmiselt (täiendused kaldkirjas):

1) joogivee käitleja ja veevärgi andmed ning joogivee kvaliteedi andmed ja kogu

veevarustusahela riskihinnang;

2) ujula valdaja ning ujula andmed ja basseinivee kvaliteet;

3) supluskoha valdaja ning supluskoha andmed ja suplusvee kvaliteet.

Punkti 1 lisati riskihinnangu andmestik, mida täna juba kogutakse (vt kehtiv VTI põhimäärus,

§ 7 lg 1 p 1) ning täpsustati, et kogutakse ka veevärgi andmeid, mitte veevärgi kvaliteeti. Punkti

2 lisati ujula andmed ja punkti 3 supluskoha andmed, sest täna kogutakse ujulate ja

supluskohtade asukoha andmeid ja nende nimetusi (nt Nõmme ujula aadressil Vabaduse pst

156, Tallinn). Muudetud sõnastus vastab paremini põhimääruses sätestatud

andmekoosseisudele. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, sest andmekoosseisud

põhimääruses ei muutu.

Punktiga 5 täiendatakse seadust §-dega 291 ja 292. Esimesega luuakse uus laboriinfosüsteem

TALIS ja teisega järelevalvemenetluse infosüsteem MEIS. Esimese muudatuse eesmärk on

tagada Terviseameti laboriteenuste läbipaistev ja efektiivne korraldus ning kvaliteet, sisulisi

5

kohustusi sellega ei muudeta. Käesoleval hetkel on laboriteenuse osutamine Terviseametis

osaliselt killustunud, labor kasutab oma töös andmete hoidmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks

erinevaid infosüsteeme ja lahendusi, mis on piiratud funktsionaalsusega või vananenud. See

muudab töö ebaefektiivseks ning tarbetult ajakulukaks. Samuti ei kasutata täna andmetöötluses

riiklike andmekogudega ristkasutust, kuigi seda avaliku teabe seaduse kohaselt eeldatakse

(AvTS § 431 lg 3 ning § 436 lg 2).

Nimetatud probleemide lahendamiseks on Terviseamet arendanud laboriinfosüsteemi TALIS,

mis koondab kogu laboriteenuse osutamiseks vajaliku teabe ühtsesse infosüsteemi ning saab

olema liidestatud nii Terviseameti enda andmekogudega (KTI, nakkushaiguste register) kui ka

väliste infosüsteemidega, et saada teenuste osutamiseks asjakohaseid andmeid

(rahvastikuregister, äriregister, aadressiandmete süsteem) kui ka selleks, et võimaldada teistel

teenuste toimimine (uuringu tulemuste edastus tervise infosüsteemi). Tahes-tahtmata tähendab

teenuste osutamine ja ristkasutus ka isikuandmete töötlust (näiteks ameti labori vastuste

esitamine tervise infosüsteemi). Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist ja toodud

eesmärkidel töötlemist käsitatakse põhiseaduse kontekstis eraelu puutumatuse riivena (PS §

26). Kuigi ametil sellekohane ülesanne on, ei kajasta seadus ameti sisemises infosüsteemis

automatiseeritud andmevahetust ehk teistest riiklikest andmekogudest andmete saamist või

neile andmete esitamist. Selline andmetöötlus (ka andmete edastus) tuleb reguleerida sarnaselt

teistele riigi infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele, kus eesmärk ja andmekoosseisud on

seaduses ning korralduslik pool täpsustatakse andmekogu põhimääruses. Infosüsteem tagab

operatiivse ja samas turvalise andmeedastuse Terviseameti ja teenuseosutajate vahel.

Veekäitlejate jaoks kaob vajadus esitada andmeid topelt, kuna KTI ja TALISe vahel tagatakse

andmeliiklus (vt rakendusaktide kavandeid lisas), vähendades seega lõppastmes osapoolte töö-

ja halduskoormust.

Näiteks on Terviseamet uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse

hindamise ja tõendamise asutus (KemS § 6 lg 1). Terviseamet on NETS-i alusel referentlabor

(NETS § 41), et tagada riigile vajalikud andmed nakkushaiguste leviku jälgimiseks ja tõrjeks

ning laboratoorsete uuringute kvaliteet ja usaldusväärsus. Referentlabor on labor, mis osutab

nakkushaiguste valdkonnas kõrgema taseme laboriteenust, olles kompetentsikeskuseks

spetsiifiliste uuringute ja metoodikate puhul. Uuringuvaldkonnad on reguleeritud eriseaduses

(vt NETS § 41 lg 3). Referentsteenuse osutamist korraldab Terviseamet ka vereseaduse alusel

(VereS § 18). Näiteks osutab amet referentsteenust ka joogiveeuuringutes (VeeS § 92 lg 1 p

12). Samas teeb Terviseamet rahvatervise laboris erinevaid analüüse nagu õhuanalüüs,

kosmeetikatoodete ja tarbekaupade analüüsid, pinnaproovide analüüsid ja erinevaid keemilisi

analüüse. Samuti saab tellida müra, helipidavuse, vibratsiooni, elektromagnetväljade kiirguse

ja mikrokliima mõõtmist.2

Muudatus loob Terviseameti laboriteenuste andmetöötlusele selgema õigusliku raamistiku.

Seaduses sätestatakse andmete töötlemise eesmärk, andmestiku üldine koosseis ja säilitamise

tähtajad, samas kui põhimääruses täpsustatakse andmekogu pidamise korralduslikud

küsimused, sealhulgas andmevahetus teiste andmekogudega (vt rakendusakti kavandit).

Eelnõu § 291 lõikes 1 sätestatakse TALIS-e kui infosüsteemi andmete kogumise eesmärk.

Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu eesmärk, andmed ja selle vastutav töötleja sätestatakse

seaduses ning andmekogu registreeritakse riigi infosüsteemi haldussüsteemis (AvTS § 433,

IKÜM art 6 lg 3). Seega on tundlike andmete töötlemine selle kaudu alati läbipaistev. See

hõlmab endas erinevates seadustes sätesatud ameti õigusi ja kohustusi. Terviseamet teostab

2 Terviseamet (2025), labori teenused, https://terviseamet.ee/labor/labori-teenused.

6

laboriuuringuid, mõõtmisi, referentteenuseid ja muid laboriteenuseid, tagades seeläbi

laboriteenuste parema kättesaadavuse.

Eelnõu § 291 lõikes 2 sätestatakse andmete üldine koosseis, mida täpsustab TALIS-e

põhimäärus (rakendusakti kavandis). Sisuliselt katab andmete üldistatud koosseis ära nii

uuringu tellija, tulemuse kui uuringu tasuja andmed, samuti proovidega seotud andmed nagu

proovi identifikaator, tüüp, proovivõtja, proovi võtmise aeg ning analüüside andmed nagu

analüüsi meetod, parameetrid, tulemused kui läbiviija poolt tehtud märkused.

TALIS-es töödeldavad andmed on vajalikud laboriteenuse nõuetekohaseks osutamiseks,

uuringu tellimuse täitmiseks, proovi ja analüüsi usaldusväärseks seostamiseks ning

uuringutulemuse õigele isikule või asutusele väljastamiseks. Uuringu tellija, tulemuse saaja ja

vajaduse korral arve tasuja andmed võimaldavad tuvastada teenuse tellija, korraldada suhtlust

teenuse osutamise käigus, väljastada uuringutulemused õigustatud saajale ning korraldada

teenuse eest arveldamist. Kliinilise uuringu puhul on uuritava isiku andmed, kaasuv diagnoos

ja varasemate analüüsitulemuste teave vajalikud selleks, et tellitud uuring oleks seotud õige

isikuga ning labor saaks tulemust korrektselt hinnata ja tõlgendada (näiteks ka

referentsväärtuste korrigeerimiseks). Oluline on tagada, et tulemused vastavad standarditele.

Labor töötab ISO standardite (17025 ja 15189) alusel, et pakkuda kõrgemat kvaliteeti.

Prooviandmed on vajalikud proovi üheseks tuvastamiseks ja jälgitavuse tagamiseks kogu

laboriprotsessi vältel alates proovi võtmisest kuni analüüsi lõpetamise ja tulemuse

väljastamiseni. Proovi identifikaatorid, päritolu, tüüp, proovivõtja andmed, tellimuse andmed

ja proovi staatus võimaldavad vältida proovide segiajamist, kontrollida proovi sobivust

analüüsiks ning tagada, et tulemus seostatakse õige tellimuse, isiku, objekti või prooviga.

Analüüsiandmed on vajalikud laboritulemuse kvaliteedi, kontrollitavuse ja korratavuse

tagamiseks. Analüüsimeetodi, standardi, parameetrite, mõõtmistulemuste, toorandmete,

töödeldud tulemuste, tööetappide teostajate ning tulemuse kinnitaja andmed võimaldavad

hiljem kontrollida, kuidas uuringutulemus saadi, kas kasutatud meetod oli asjakohane ning kas

tulemus on usaldusväärne. Märkused uuringutulemuse kohta võimaldavad dokumenteerida

asjaolud, mis võivad mõjutada tulemuse tõlgendamist.

Selline andmekoosseis on vajalik ka laboriteenuse kvaliteedi tõendamiseks, võimalike

eksimuste või vaidluste lahendamiseks, Terviseameti seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks ning andmete edastamiseks teistesse infosüsteemidesse, kui see on konkreetse

teenuse puhul vajalik. Andmete töötlemine piirdub laboriteenuse osutamiseks, tulemuste

väljastamiseks, teenuse kvaliteedi tagamiseks ja õiguspäraseks arveldamiseks vajalike

andmetega.

Eelnõu § 291 lõikes 3 sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg, mis on kümme aastat, logide

säilitamise tähtaeg sätestatakse põhimääruses. Kümneaastane säilitamistähtaeg on põhjendatud,

kuna laboriteenuste andmetel on oluline tervise-, kvaliteedi-, tõendus- ja vaidlusväärtus.

Laboritulemused võivad olla aluseks tervise-, keskkonna- või järelevalvealaste otsuste

tegemisel ning neid võidakse edastada ka teistesse infosüsteemidesse, sealhulgas tervise

infosüsteemi ja teistesse registritesse. Seetõttu peab Terviseametil olema mõistliku aja jooksul

võimalik kontrollida andmete päritolu, terviklust ja edastamise õigsust ning tõendada osutatud

teenuse kvaliteeti. Samuti võivad laboritulemustega seotud küsimused, eksimused või

erimeelsused ilmneda alles hiljem, näiteks müra, vibratsiooni, nakkushaiguse, vee kvaliteedi

või muu keskkonnatervishoiu juhtumi korral. Kümneaastane tähtaeg võimaldab selliseid

küsimusi üldjuhul tõendite alusel lahendada, kuid väldib samas andmete pikaajalist säilitamist.

7

Seetõttu on säilitamistähtaeg sobiv tasakaal andmete säilitamise vajaduse ja minimaalsuse

põhimõtte vahel.

Eelnõu § 291 lõikes 4 sätestatakse vastutav andmetöötleja, kelleks on Terviseamet. Lähtudes

andmete töötlemise eesmärkidest on kogutavad andmed vajalikud just Terviseameti avalike

ülesannete täitmiseks. Seetõttu võib andmetöötlust pidada ameti poolt ka eesmärgipäraseks ja

õigustatuks. Nagu selgitatud, on kõik ameti õigused ja kohustused eriseadustes reguleeritud.

Eelnõu § 291 lõikes 5 sätestatakse ministri volitusnorm TALIS-e põhimääruse kehtestamiseks.

Määruse kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister. Põhimäärusega täpsustatakse

eelkõige infosüsteemi kantavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nende poolt

esitatavad andmed, andmete esitamise kord, andmetele juurdepääsu ja nende väljastamise

tingimused ning infosüsteemi pidamise muud korralduslikud küsimused. Põhimäärus täpsustab

seaduses sätestatud andmetöötluse korraldust. Seletuskirjas on juba selgitatud, et TALIS

koondab laboriteenuse osutamiseks vajalikud andmed ühtsesse infosüsteemi ja võimaldab

andmevahetust teiste riiklike andmekogudega. Lisaselgitused volitusnormi osas on antud

seletuskirja punktis 8.

Seadust täiendatakse ka §-ga 292, sätestades Terviseameti järelevalvemenetluse infosüsteemi

MEIS regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on minna dokumendipõhiselt menetluselt üle

andmepõhisele menetlusele ning muuta see läbipaistvamaks menetlusosapooltele. Selliseid

menetlussüsteeme on loodud teisteski valdkondades. Näiteks on Tööinspektsioonil järelevalve,

sealhulgas väärteomenetluste menetlemiseks ühtne infosüsteem töökeskkonna andmekogu

(TTOS § 241), mis võimaldab viia läbi ühtsetel põhimõtetel menetlusi, luues ka

menetlusosalistele suurema läbipaistuse iseteenindusportaali kaudu. Sarnast, ühtse menetluse

keskkonda võimaldatakse ka väärteomenetlusteks, kus näiteks kohtuväline menetleja, kellel ei

ole oma infosüsteemi saab kasutada e-toimiku funktsionaalsusi (vt E-toimiku süsteemi

asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus).

Eelnõu § 292 lg 1 sätestab infosüsteemi eesmärgi. MEIS on andmekogu, mida peetakse

tervisalase ohutuse edendamiseks ja hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuse

planeerimiseks ja teostamiseks ning analüüside ja statistiliste ülevaadete tegemiseks,

järelevalve töökorralduse analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks. Täna põhineb Terviseameti

järelevalve tööprotsess dokumendihalduse loogikal ja on ebaefektiivne ja koostööpartneritele

ning menetlusosalisetele tarbetult ajakulukas ja keerukas. Menetlusinfosüsteemi eesmärk on

võimaldada järelevalvemenetluste teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate

õigusaktide nõuete täitmise kontrolli üle ning rakendada riiklikku sundi nende nõuete rikkumise

korral. Infosüsteem lihtsustab ja ühtlustab ameti tööd, mille tulemusena paranevad

tööprotsessid, järelevalvevemenetluste planeerimine ning kogutud andmete pealt

juhtimisotsuste tegemine. Keskne kontaktpunkt parandab menetlusosaliste ligipääsu

menetlusandmetele, seejuures tõenditele ning parnadab järelevalve läbipaistvust. Ka

juhtimisotsuste tegemine on olnud mitmes valdkonnas oluline andmete töötlemise eesmärk (vt

nt VangS § 51 lg 1, sealhulgas p 6).

IKÜM art 6 lg 3 p b sätestab, et isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles

õiguslikus aluses, mis sätestab avalikes huvides oleva ülesande täitmise või vastutava töötleja

avaliku võimu teostamise. Terviseametil on järelevalve roll mitmetes seadustes. Nende alusel

ei ole loodud eraldi andmekogusid, samuti on pädevused ja sisu väga erinevad, mistõttu on

ainus võimalus luua just järelevalve vajadusteks eraldi menetlussüsteem. Seejuures ei muudeta

eelnõuga ühegi seaduse alusel isikute kohustuste mahtu, muutub vaid menetluskeskkond.

Näiteks on Terviseametil ülesanded järgmistes seadustes:

- Alusharidusseaduse (õpi- ja kasvukeskkonna nõuded, AHS. § 48 lg 4).

8

- Atmosfääriõhu kaitse seadus (välisõhus leviv müra, lenduvad orgaanilised ühendid

värvides ja pinnakatetes, AÕKS § 218, § 219).

- Biotsiidisadus (biotsiidi ja sellega töödeldud toodete nõuded, BS § 43 p 1).

- Ehitusseadustik (seadustikus ja selle alusel õigusaktides sätestatud nõuded, EhS § 130 lg

11).

- Erakooliseadus (õpi- ja kasvukeskkonna nõuded, EraKS § 23 lg 3).

- Kalmistuseadus (nakkusohtliku haiguse levik NETS-i alusel, Kalm § 12 lg 2).

- Kemikaaliseadus (aine ja segu tootja ning importija kohustused ja nõuded, KemS § 38 lg

6).

- Liiklusseadus (juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll, LS § 116 lg 1 p 2, § 143 lg 8).

- Meditsiiniseadme seadus (tervishoiuteenuse osutamine, MSS § 33 lg 2).

- Meresõiduohutuse seadus (arsti tegevus, MSOS § 76 lg 12).

- Meretööseadus (toitlustus ja majutus laeval, MTööS § 73 lg 2, RTHS-is sätestatud korras).

- Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (seaduses sätestatud nõuded, NETS § 44 lg

1).

- Noorsootöö seadus (noorte- ja projektlaagri elukeskkond ja terviseriskid, NTS § 12 lg 1,

§ 13 lg 1).

- Psühhiaatrilise abi seadus (psühhiaatriline sundravi, PsAS § 17 lg 5).

- Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (koolitervishoiuteenuse osutamine ning kooli ja

õpilaskodu elukeskkonna tingimused, PGS § 88).

- Rahvatervishoiu seadus (terviseohust teavitamine; tervise edendamise, kaitsmise jm

nõuded; veeohutuse, kosmeetikatoodete, iluteenuste ja teatud asutustele kehtestatud

nõuded, RTHS § 32 lg 1).

- Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (siirdamist

puudutavad nõuded, RKESS § 42 lg 1).

- Reklaamiseadus (keelatud reklaam, ReKS § 30 lg 2 p 2).

- Sotsiaalhoolekande seadus (hoiuteenus SHS § 157 lg 2 jm teenused RTHS-i alusel).

- Surma põhjuse tuvastamise seadus (surma fakti ja põhjuse teatis, SPTS § 33).

- Tarbijakaitseseadus (lubamatud kauplemisvõtted terviseohutuses ja tervisekaitses, TKS

§ 61 lg 2 p 1).

- Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (tervishoiuteenuse osutaja nõuded, TTKS §

60).

- Toiduseadus (kiirhoiatussüsteemi rakendamine, ToiduS § 48¹ lg 3).

- Toote nõuetele vastavuse seadus (toodete terviseohutuse nõuded, TNVS § 50 lg 3).

- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (töötervishoiuteenuse nõuded, TTOS § 25 lg 2).

- Veeseadus (joogivee, loodusliku mineraalvee, suplusvee ja supelranna nõuded, VeeS §

250 lg 1 ja 3).

- Vereseadus (verekabinettidele kehtestatud nõuded, VereS § 20 lg 1 ja 3).

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (joogivee nõuded, ÜVVKS § 66 lg 1 ja 2).

Kuigi Terviseamet on mitme seaduse alusel ka kohtuväline väärteo menetleja,3 siis neid

menetlustoiminguid siia infosüsteemi üle ei tooda. Nagu täna, kasutab amet selleks menetluseks

senist võimalust väärteomenetluse portaalis (e-toimikus võimaldatud funktsionaalsused).4

3 Näiteks atmosfäärõhu kaitse seaduses (§ 249), biotsiidiseadus (§ 48 jne), ehitusseadustikus (§ 141),

elektroonilise side seaduses (§ 188 lg 7), kemikaaliseadus (§ 50 lg 1 p 4), nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seadus (§ 49), rahvatervishoiu seadus (§ 38), rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise

seadus (§ 49 lg 4), ravimiseadus (§ 112 lg 2), reklaamiseadus (§ 36 lg 2 p 2), tarbijakaitseseadus (§ 75 lg 1 p 2),

toote nõuetele vastavuse seadus (§ 62), veeseadus (§ 274 lg 3). 4 Vt e-toimiku väärteomenetluse liidese kirjeldust, aluseid RIHA-s,

https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/vmp#oigusaktid.

9

Eelnõu § 292 lg-d 2 ja 3 sätestavad infosüsteemis töödeldavate andmete üldise raami ehk

andmekategooriad.MEIS-is töödeldakse nii füüsilise isiku ja ettevõtte ning nende esindaja

üldandmeid, samuti andmeid Terviseameti järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta, mis

lähtuvad järelevalve liigist ja sisust. Need võivad sisaldada eriliigilisi isikuandmeid nagu

terviseandmed. Järelevalve puudutab erinevaid andmestikke, sõltuvalt järelevalve liigist ja

sisust: tervishoiuteenuse andmestik, immuniseerimise ja nakkushaiguste tõrje andmestik,

tervist toetava ja ohutu keskkonnaandmestik ning kemikaaliohutuse andmestik.

Üldandmestik (nimi, isikukood jms) on vajalik menetlusosalise isiku kindlaks tegemiseks ja see

kehtib nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku kohta. Ettevõtte ja füüsilise isiku kontaktandmed

on vajalikud menetlusosalise teavitamiseks menetlusest ja toimingutest, samuti korrarikkumise

lahendamise korraldamiseks. Ettevõtte või füüsilise isiku esindajate andmed on vajalikud nende

esindusõiguse tõendamiseks ning esindaja menetlusse kaasamise lubamiseks.

Terviseameti järelevalvetegevuse ja -toimingute andmestik, sealhulgas tervishoiuteenuse

andmestik, immuniseerimise ja nakkushaiguste tõrje andmestik, tervist toetava ja ohutu

keskkonnaandmestik ning kemikaaliohutuse andmestik on vajalik ameti järelevalvetegevuste

ja toimingute ja korrarikkumiste tuvastamiseks ning fikseerimiseks, tõendamiseks ning

kõrvaldamise korraldamiseks. Toimingute kaudu viiakse läbi tegevusi, millega tuvastatakse

korrarikkumisi – objektil läbiviidavad kontrollid, dokumendipõhised kontrollid, proovide ja

mõõdistuste tellimine, vaatlused jm tegevused on suunatud seaduses sätestatud nõuete täitmise

kontrollimisele. Kõrvalekallete tuvastamisel on olemas tõendid, mille alusel saab öelda, et

toimunud on korrarikkumine või esineb puudus. Ettekirjutusega kohustab amet isikut

korrarikkumist lõpetama. Ettekirjutuse täitmise kontrolliga tuvastatakse korrarikkumise

kestvuse või lõpetamise fakt ning sunnivahendi rakendamisega mõjutatakse isikut ettekirjutuse

täitmisele.

Kõik spetsiifilised andmestikud on vajalikud seadustes ja määrustes toodud nõuete kontrolli

läbiviimiseks, korrarikkumiste ja puuduste tuvastamiseks ning aruandluskohustuste täitmiseks.

Eriseadused ja EL-i õigusaktid seavad ametile kohustuse kontrollida valdkondades toodud

nõuete täitmist. Olukorra ülevaated edastatakse huvitatud osapooltele ning tulemuste analüüsid

annavad ametile võimaluse sihistada järelevalvetegevust valdkondadesse, kus on enim

probleeme.

Konkreetselt isikuandmetest töödeldakse näiteks isikute üldandmeid (isikut identifitseerivad

andmed nagu nimi, isikukood) ning kontaktandmeid. Need on vajalikud menetlusosalise isiku

tuvastamiseks ning tegama suhtlemiseks, samuti isiku teavitamiseks menetlustoimingutest ning

nende tulemustest. Siia alla kuuluvad ka mürast või vibratsioonist või helist mõjutatud elamute

aadressid (nö isikute aadressid). Kuna infosüsteemi põhimääruses on täpsustatud, et

üldandmestike alla kuuluvad ka isikute kontaktid, siis kaudse tuvastuse riskiga aadressiandmed,

paigutuvad olemuslikult selle punkti alla, isegi kui amet eraldi isiku nime menetluses juurde ei

seota.

Töökoha andmed seostuvad eriseadustes toodud nõuetega, mis käsitlevad tegevuskohtade

nõudeid, mille täitmist peab kontrollima. Näiteks tervishoiutöötaja peab töötama tegevusluba

omavas ettevõttes, et osutada tervishoiuteenuseid. Antud töötamise fakti kinnitab tegevusloale

märgitud töötaja nimi.

Hariduse, kutse ning teadmiste- ja oskuste andmed on samuti vajalikud eriseadustes sätestatud

nõuete täitmiseks (nõuded töötajate haridusele ning kvalifikatsioonile). Näiteks peab

tervishoiuteenuse ostamiseks olema tegu registreeritud tervishoiutöötajaga, samuti

kontrollitakse näiteks õpetajate esmaabikoolituste läbimist. Ilu- ja isikuteenuste juures

10

kontrollitakse terviseohutuse nõudena personali teadmisi ja oskusi (nende kirjeldus), mis on

samuti seadusest tulenev nõue.

Menetluses esitatud või kogutud tõenditel sisalduvad isiku tuvastamist võimaldavad andmed

ning terviseandmed on samuti seaduses eraldi reguleeritud. Terviseandmeid töödeldakse samuti

eriseadustes sätestatud kohustuste täitmiseks. Nii peab personal olema läbinud tervisekontrolli,

et osutada teatud teenuseid (mis on seotud lastega või ilu- ja isikuteenuste läbiviimiseks). Siia

alla kuulub ka iga isiku õigus esitada kaebus Terviseametile seoses osutatud

tervishoiuteenustega, milles sisalduvad kaebaja terviseandmed. Kaebus on sageli menetluse

alustamise põhjuseks.

Menetluses kogutud tõenditel sisalduvad muud isikuandmed on vajalikud selleks, et kuivõrd

Terviseameti järelevalvepädevus on sedavõrd lai, siis esineb mitmeid valdkondi, kus menetluse

aluseks või muuks seoseks võib olla inimese kaebus, vihje, foto vms tõend, milles on või mille

järgi saab kindlaks teha inimese isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Näiteks ilu- ja

isikuteenuse osutaja suhtes menetluse läbiviimisel on tihti menetluse alustamise põhjuseks

kliendi kaebus, mille järgi kahjustati tema tervist. Kaebuses kirjeldatakse detailselt inimese

vaevusi, sümptomeid, listakse juurde pilte, videosid, arveid jms. Kõik sellised andmed on osa

menetluse tõenditest ning annavad võimaluse ametil kontrollida kaebuse sisu ning tuvastada

menetlusosalise isiku poolt toime pandud rikkumisi. Neis sisalduda võivaid andmeid ei ole

võimalik täielikult sisustada või ette näha. Vaadates, kui eripalgelised on Terviseameti

järelevalve valdkonnad, ei ole võimalik kõiki detailandmeid seaduses üles loetleda, seetõttu

täpsustakse andmekoosseisud MEIS-i põhimääruses (vt rakendusakti kavandit). Sarnaselt on

lahendatud andmekatooriad teisteski järelevalve infosüsteemi sätetes.5

Isiku seos ja roll menetlusosalisega on seotud ettevõtte volitatud esindajaga menetluses (jurist,

advokaat) ning menetlusosalise andmete nägemiseks elektroonilises keskkonnas. Samuti

paigutub siia alla menetlustoimingu juures viibinud isik.

Haldusaktis sisalduvad menetlusosalise ja menetlusega seotud isikute andmed on samuti vajalik

eraldi välja tuua. Nimelt lähtuvad näiteks ettekirjutuse andmed menetluse sisust ja need

puudutavad samuti isikuandmeid (kasvõi kaudselt). Määrusesse (vt rakendusakti kavand) on

koondatud kontrollitav andmestik, kuid mida täpselt ja millises ulatuses kontrollitakse ja

millised on puudused või rikkumised, sõltub konkreetsest menetlusest ning seda ei ole võimalik

seaduse tasandil reguleerida.

Euroopa Kohus on korduvalt viidanud, et ettevõtte andmed võivad kuuluda samuti IKÜM-i

kohaldamisalasse, kui selle kaudu on füüsiline isik tuvastatav. Näiteks toetuste saamisel6 leidis

kohus, et tähtsust ei olnud asjaolul, et avaldatud andmed seonduvad kutsealase tegevusega ning

lähtus Euroopa Inimõiguste Kohtu tõlgendusest EIÕK art 8 alusel, et mõistet „eraelu” ei tuleks

tõlgendada kitsalt. Mitmeid kordi on kohus menetlenud ka isikute vaidlusi seoses

äriühingutega, kus ettevõtte kohta avaldatud andmed riivavad isikute eraelu.7 Konkreetselt

paigutas Euroopa Kohus ettevõtte IKÜM-i kohaldamisalasse 2025. aastal.8 Isik esitas

ministeeriumile teabetaotluse, et teada saada, kes allkirjastasid COVID-19 testide ostulepingud,

samuti nende testidega seotud sertifikaadid, mis kinnitasid nende kasutamise võimalikkust liidu

5 Vt nt seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu § 12 muudatusi, kus sätestatakse andmekategooriana -

isiku poolt dokumendiregistrisse esitatud muud isikuandmed. EIS-is,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34e8011c-4f80-4488-b59f-230736f7042d 6 Euroopa Kohus. 9. november 2010. a (suurkoda), C-92/09 ja C-93/09 (Volker und Markus Schecke ja Eifert),

EU:C:2010:662. 7 Euroopa Kohus, 4. oktoober 2024. a C-200/23 (Agentsia po vpisvaniyata versus OL,). 8 Euroopa Kohus 3. aprill 2025. a C-710/23 (L. H. versus Ministerstvo zdravotnictví).

11

territooriumil. Ministeerium rahuldas taotluse osaliselt, jättes isikuandmete kaitse eesmärgil

avaldamata nende isikute nimed, allkirjad ja ametikohad, kes allkirjastasid sertifikaadid

juriidiliste isikute nimel. Kohus viitas isikuandmete laiale mõistele IKÜM artikli 4 lõike 1

tähenduses, leides, et see hõlmab äriühingut, mis võtab endale kohustusi kolmandate isikute

ees, ning asjaolu, et see teave esitatakse kutsetegevuse käigus, ei tähenda, et seda ei saa liigitada

isikuandmete kogumiks. Tulenevalt eelnevast võivad menetluse andmed, mis on seotud

ettekirjutuses tooduga, olla ka isikuandmed IKÜM-i mõttes ja tuleks andmete üldkategooriana

reguleerida.

Eelnõu § 292 lg 4 sätestab isikute juurdepääsu MEIS-i. Menetlusosalisel on juurdepääs temaga

seotud menetlusandmetele, et kasutada ja täita tervisalase ohutusega seotud õigusi ja kohustusi.

MEIS iseteenindus võimaldab unikaalsel moel menetlusosalisel isikul olla kursis kogu

menetluse sisu, materjalide ning tulemustega. Nii tagatakse ka sujuvam suhtlus ametiga.

Menetlusosalise isiku jaoks on kõik vajaminev tehtav ja leitav MEIS-st, mis tõstab

menetlusprotsessi läbipaistvust ning arusaadavust.

Eelnõu § 292 lg 5 sätestab andmete säilitamise tähtaja. Menetlusüssteemi kantud andmeid

säilitatakse nende menetluse lõppemisest arvates kümme aastat. Kümneaastane

säilitamistähtaeg on MEIS-i puhul põhjendatud, kuna Terviseameti järelevalve ei toimu kõigis

valdkondades kindla ja ühetaolise intervalliga ning sama menetlusosalise või tegevuskoha

varasemad rikkumised, ettekirjutused ja nende täitmise andmed võivad olla olulised hilisema

järelevalve planeerimisel ja läbiviimisel. Järelevalve eesmärk on ennetada ja kõrvaldada

terviseohutusega seotud riske ning selleks peab Terviseametil olema võimalik hinnata

menetlusosalise varasemat käitumist, rikkumiste korduvust, puuduste kõrvaldamise püsivust ja

rakendatud meetmete tulemuslikkust. Säilitamistähtaeg on vajalik ka järelevalvemenetluse

õiguspärasuse ja jälgitavuse tagamiseks.

Kümneaastane tähtaeg võimaldab säilitada järelevalveks vajaliku ajaloolise ülevaate, kuid

väldib samas andmete põhjendamatult pikaajalist säilitamist. Andmeid on vaja riskipõhise

järelevalve planeerimiseks ja korduvate või süsteemsete puuduste hindamiseks. See võimaldab

teha ka otsustusi järelevalvega seotud valdkondades.

Vanemate andmete praktiline väärtus järelevalve planeerimisel ja riskihindamisel üldjuhul

väheneb, mistõttu on kümneaastane tähtaeg sobiv tasakaal avaliku ülesande täitmise vajaduse,

menetluste kontrollitavuse ja isikuandmete säilitamise piirangu põhimõtte vahel. Seega on

kaalutud erinevaid eesmärke, et leida säilitamiseks optimaalne vahemik.

Eelnõu § 292 lg 6 sätestab vastutava töötleja, kelleks on Terviseamet.Lähtudes eeltoodud

ameti ülesannetest ja infosüsteemi töötlemise eesmärkidest, on kogutavad andmed vajalikud

just Terviseameti avalike ülesannete täitmiseks. Seetõttu võib andmetöötlust pidada ameti poolt

eesmärgipäraseks ja õigustatuks.

Eelnõu § 292 lg 7 sätestab põhimääruse kehtestamiseks ministri volitusnormi. Määruse

kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister. Põhimääruses täpsustatakse eelkõige

menetlussüsteemis töödeldavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete esitamise ja

töötlemise kord, kasutajate juurdepääsuõigused, andmete väljastamine ning infosüsteemi

pidamise muud korralduslikud küsimused. Põhimäärus ei laienda Terviseameti

järelevalvepädevust ega menetlusosaliste materiaalõiguslikke kohustusi, vaid loob

olemasolevate järelevalveülesannete täitmiseks ühtse andmepõhise menetluskeskkonna.

Eesmärk on koondada Terviseameti eri valdkondade järelevalvemenetlused ühtsesse

keskkonda ja muuta menetlus läbipaistvamaks ning tõhusamaks. Lisaselgitused volitusnormi

osas on antud seletuskirja punktis 8.

12

Punkt 6 täpsustab, et ka loodavatest infosüsteemidest TALIS ja MEIS, tuleb isikustatud

andmete väljastamisel saada eetikakomitee arvamus. Erandlikuks on MEIS, kust võivad teatud

isikuandmed olla juba avalikud (näiteks ettekirjutuse andmed) ja neid eraldi väljastama ei pea.

Avaliku teabe valdaja võib lugeda teabenõude täidetuks kui andmed on juba avalikud (AvTS §

20 p 3) mistõttu ei toimu sellisel juhul eraldi isikuandmete väljastamist.

Eelnõu § 2 reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kavandatud muudatust.

Seoses uue loodava järelevalve infosüsteemiga, tunnistatakse tervishoiuteenuste korraldamise

seaduses § 264 lõike 1 punkt 4 kehtetuks, sest selles ei viida läbi järelevalve menetlustoiminguid

ja eesmärgi säilitamine tekitaks MEIS-i loomisel segadust. Järelevalvetoiminguid viiakse läbi

uues infosüsteemis MEIS.

Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise tähtaja.

Paragrahvis 3 nähakse ette, et seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuna kõik vajalikud

arendustööd on tehtud ning eelnõuga ei kehtestata haldusvälistele isikutele uusi kohustusi, ei

ole täiendava üleminekuaja määramine vajalik.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega (ühtegi õigusnormi eelnõuga üle ei võeta).

6. Seaduse mõjud

Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad elanikke laiemalt, teenuseosutajaid, kohalikke

omavalitsusi ja riiki, eelkõige Terviseametit. Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju,

majanduslik mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigivalitsemisele. Muudatustel ei ole

otsest mõju regionaalarengule, riigikaitsele ja välissuhetele, haridusele, kultuurile ega spordile,

mistõttu neid valdkondi eraldi ei hinnatud. Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest,

avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist.

Mõjuanalüüs lähtub eelnõu eesmärgist tõhustada ja kiirendada järelevalvemenetlusi ning tagada

läbipaistev ja funktsionaalne laboriteenuste kättesaadavus. Mõjusid käsitletakse sihtrühmade

kaupa ning avalikku sektorit (kohalikud omavalitsused ja riik) puudutavaid mõjusid

käsitletakse detailsemalt punktis 7.

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Elanikkond laiemalt

Ligikaudu 85% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett, mille kvaliteedi kohta kogutakse ja

töödeldakse ametlikke andmeid9. Lisaks joogiveele hõlmab Terviseameti järelevalve ka suplus-

ja basseinivee ning toodete, iluteenuste, tervishoiuteenuste ning haridus- ja sotsiaalteenuste

9 Terviseamet. (2025). Joogivesi. https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/joogivesi

13

terviseohutust10. Eelnõuga kavandatud muudatused aitavad kaasa järelevalve tõhususele ja

riskide varasemale tuvastamisele nendes valdkondades ning keskkonnatervishoiu andmete

paremale avalikule kättesaadavusele, toetades seeläbi rahvatervise kaitset. Efektiivsem

järelevalve tõhustab isikute kaitset, olgu see tervishoiuteenuste kontekstis patsientide,

õpikeskkonnas õpilaste või muudes valdkondades tarbijate näol (keelatud reklaamivõtted,

joogivee või toote ohutusnõuded jne).

KTI kaudu saadava keskkonnatervishoiu teabe potentsiaalne kasusaaja on kogu Eesti

elanikkond (ligikaudu 1,3 miljonit inimest), mistõttu on sihtrühm potentsiaalselt suur. Reaalne

aktiivne kasutajaskond on siiski kitsam – eelkõige keskkonnatervishoiu vastu huvi tundvad ja

infosüsteemi hariduslikel või tööalastel eesmärkidel kasutavad täiskasvanud, mistõttu sõltub

tegelik kasu antud sihtrühmale suuresti regulaarsest ja sihtrühmale sobivast

kommunikatsioonist.

Keskkonnatervishoiu andmed, sealhulgas joogi- ja suplusvee kvaliteeti puudutav teave, ei ole

praegu elanikele piisavalt lihtsalt ja terviklikult kättesaadavad, kuigi eri õigusaktid suunavad

avalikku võimu sellise teabe kättesaadavust tagama. Kavandatud muudatused on küll oma sisult

täpsustavad, kuid loovad eeldused andmete paremaks analüüsimiseks ja elanikkonnale vajalike

e-teenuste arendamiseks. Tulevikus on plaanis luua Eesti elanikele ühtne ja kasutajasõbralik

teabevärav, mis aitab suurendada teadlikkust keskkonnatervishoiu teemadel ning kuhu võivad

lisanduda ka elektromagnetkiirguse, müratasemete ja teiste elukeskkonna indikaatoritega

seotud andmed. Seetõttu on asjakohane, et KTI nimetus viiakse kooskõlla infosüsteemi

kavandatava sisu ja kasutusotstarbega. Nime muutus on sellest lähtudes vajalik ega too kaasa

negatiivset mõju. Kavandatavad muudatused ei avalda otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale,

kuid elanikkonna parem informeeritus ja sellest tulenev võimalik teadlikum käitumine võivad

avaldada kaudset positiivset mõju.

MEIS ja TALIS mõjutavad elanikke kaudselt, toetades järelevalve- ja laboriandmete tõhusamat

töötlemist ning luues eeldused terviseriskide varasemaks tuvastamiseks ja neile reageerimiseks.

Kokkuvõttes on mõju elanikkonnale väike, kuid positiivne. Kuigi mõjutatud sihtrühm on

potentsiaalselt suur, avaldub mõju kaudselt ja järk-järgult peamiselt

keskkonnatervishoiu teabe parema kättesaadavuse ning tõhusama järelevalve kaudu.

Mõju rahvatervisele avaldub püsivalt, kuid selle ulatus on piiratud. Ebasoovitavate

mõjude riski ei ole tuvastatud.

Majanduslik mõju

Sihtrühm: Teenuseosutajad

Teenuseosutajatele avaldub mõju peamiselt menetluse korralduse ja õigusselguse paranemise

kaudu. Uues MEIS-is on menetlusosalise jaoks infovahetus operatiivsem, sest kõik materjalid

on koondatud ühte keskkonda ning küsimuste tekkimisel on vajalikud vastused kiiremini

leitavad. Seega muutub teenuseosutajate jaoks menetlus kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Menetlusosaline näeb uuenduste tulemusel oma menetluse seisu ja materjale jooksvalt ühes

keskkonnas, mis vähendab järelepärimiste vajadust ja suurendab läbipaistvust. Lihtsustatud

menetlus tõstab efektiivsust ja digitaalne kontroll andmete kvaliteeti. Nii tagatakse

dokumendipõhiselt menetluselt üleminek andmepõhisele menetlusele. MEIS-i kui uue

keskkonna loomine ei oma negatiivset majanduslikku mõju, kuna sisulised nõuded ei muutu.

Vastupidi, üks ja mugav keskkond võib pigem teenuseosutajate aega säästa, lihtsustades

10 Järelevalve | Terviseamet

14

andmete esitamist, menetluse jälgimist ning võimalust esitada operatiivselt lisaküsimusi. Seega

võib muudatusel olla teenuseosutajatele pigem positiivne mõju ajalise ressursi säästmise näol.

KTI peamised kasutajad on Eesti vee-ettevõtted (~600), 79 kohalikku omavalitsust, ujulate

omanikud (~250), teadusasutused, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teised

riigiasutused, laborid, samuti European Environment Information and Observation Network.11

KTI-s kavandatavad muudatused on oodatud ärisektori poolt. Ettevõtted ootavad, et andmete

esitamine ja kooskõlastamine oleks kiire ja lihtne ja võimaldaks neil säästa selleks kuluvat aega.

KTI-ga seotud muudatused ei mõjuta otseselt teenuseosutajaid, sest õiguste ja kohustuste mahtu

ei muudeta. Nime muudatus ja andmekoosseisude täpsustamine ei oma teenuseosutajatele

negatiivset mõju, sest tegemist on pigem täpsustustega, mitte sisuliste muudatustega. Ka

riskihinnangu koostamisel on ettevõtted pigem oodanud, et nad saaksid seda kergelt ja hõlpsalt

koostada just ameti poolt peetavas infosüsteemis, mis võimaldab hõlmata otse vajalikud

andmed ja kiirendab selle koostamist. Ettevõtetele suunatud mugavamad riskihindamise

funktsionaalsused, mõjuvad elu- ja looduskeskkonnale positiivselt, kus parem andmekvaliteet

võimaldab teha paremaid riskihinnanguid ja neist teenuste osutamisel lähtuda.

Uus loodav laboriinfosüsteem TALIS võimaldab analüüside vastuste liigutamist

infosüsteemide vahel automaatselt, võimaldades teenuseosutajatel hoida kokku aega. Samuti

vähendab teenuseosutajate vajadust esitada uuringu- ja analüüsiandmeid korduvalt erinevatesse

süsteemidesse ning kiirendab laboritulemuste liikumist asjaomaste osapoolte vahel. See

parandab andmete kvaliteeti, vähendab käsitsi töötlemisest tulenevat vigade riski ning toetab

teenuste sujuvamat korraldamist.

Teenuseosutajate kohustuste vaatest otseselt muudatusi ei tehta. Pigem on muudatusel kaudne

ja positiivne mõju, luues labori uuringutele ühtse ja standardse platvormi, mis peaks kiirendama

andmete liikumist, seejuures erinevate infosüsteemide vahel. Muudatus on pigem formaalne,

kus tänased protsessid reguleeritakse riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna seaduses, et

tagada andmetöötluse läbipaistvus.

Kokkuvõttes on mõju hinnatud keskmiseks ja positiivseks, kuna muudatus puudutab laia

hulka Terviseameti menetlustes osalevaid ettevõtteid, vee-ettevõtteid, laboreid ja teisi

teenuseosutajaid ning avaldub nende igapäevastes menetlus- ja andmeesitusprotsessides.

Mõju avaldub püsivalt tavapärase menetlus- ja andmeesitusprotsessi raames ning seisneb

eeskätt menetluse kiiruse, sujuvuse ja läbipaistvuse paranemises. Kuna sisulisi kohustusi

ei muudeta, on ebasoovitavate mõjude risk väike; ainsaks kaasnevaks asjaoluks on

ühekordne kohanemine uute keskkondadega.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõu ei muuda keskkonna- ega terviseohutusnõudeid ning seetõttu ei kaasne sellega otsest

mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kaudne positiivne mõju võib avalduda kvaliteetsemate

andmete, tõhusama riskihindamise ja keskkonnatervishoiu teabe parema kättesaadavuse kaudu.

KTI funktsionaalsuste edasiarendamine toetab keskkonnatervise riskide seiret ja analüüsi ning

loob eeldused teadlikumate otsuste tegemiseks nii avalikus sektoris kui teenuseosutajate poolt.

Kuna muudatused on eelkõige korralduslikud ja infosüsteemidega seotud, on mõju kaudne ning

sõltub tulevikus loodavate teenuste ja andmekasutuse ulatusest.

Kokkuvõttes on mõju elu- ja looduskeskkonnale väike ja kaudne. Mõju avaldub püsivalt,

on oma iseloomult positiivne ning ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne.

11 Keskkonnaagentuuri (EEA) ja selle kuni 40 liikmesriigi partnerlusvõrgustik, https://www.eionet.europa.eu/.

15

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: Terviseamet

Eelnõu mõjutab eelkõige Terviseametit, kes vastutab järelevalve teostamise ja laboriteenuste

osutamise eest. Eelnõuga ei looda ametile uusi ülesandeid ega kohustusi, vaid hõlbustatakse

olemasolevate ülesannete täitmist ühtsetes infosüsteemides (MEIS ja TALIS) ning

suurendatakse andmetöötluse läbipaistvust. Muudatus eeldab ametilt üleminekut

dokumendipõhiselt menetluselt andmepõhisele ning seniste tööprotsesside kohandamisel.

Kokkuvõttes vähendab see töö- ja halduskoormust: näiteks on MEIS-i kaudu protokolli

koostamine Terviseameti hinnangul 3-4 korda kiirem (sõltuvalt tehtava toimingu keerukusest)

varasemast dokumendihaldussüsteemil põhinevast protsessist. MEIS-i ja TALIS-e toimimiseks

vajalikud arendustööd on tehtud ja kaetud välisvahenditest ning täiendavat tööjõuressurssi

juurde ei vajata.

Terviseameti andmetel kontrollivad nad aastas keskmiselt üle 2000 asutuse. Kokku kuulub

ameti järelevalve alla üle 7000 juriidilise isiku,12 kelle igapäevast järelevalvetööd tõhusam ja

kiirem infovahetus MEIS-is toetab.

Lisaks järelevalvemenetluse infosüsteemile (MEIS) mõjutab eelnõu oluliselt ka Terviseameti

laborite tegevust läbi laboriinfosüsteemi (TALIS). TALIS koondab laboriteenuse osutamiseks

vajalikud andmed ühtsesse infosüsteemi, võimaldab ristkasutada andmeid teiste riiklike

andmekogudega ning automatiseerib andmete vahetust muu hulgas tervise infosüsteemi,

nakkushaiguste registri ja keskkonnatervishoiu infosüsteemiga. See parandab proovide ja

uuringutulemuste jälgitavust, vähendab käsitsi andmesisestamist ning andmete dubleerimist ja

toetab laboriteenuste kvaliteeti ning ühtsete tööprotsesside rakendamist. Infosüsteemi

kasutuselevõtt vähendab laboritöötajate ja teiste teenusega seotud ametnike töökoormust ning

kiirendab uuringutulemuste töötlemist ja edastamist.

Terviseamet on järelevalve ja laboriteenuste keskse tähtsusega sihtrühm. Kuigi vahetult

mõjutatud asutus on üks, puudutab muudatus suurt osa ameti igapäevastest tööprotsessidest

ning seda kasutavatest ametnikest. Kokkuvõttes on eelnõu mõju Terviseametile

töökorralduslik, püsiv ja positiivne. Mõju tuleneb nii järelevalvemenetluse infosüsteemi

(MEIS), laboriinfosüsteemi (TALIS) kui ka keskkonnatervishoiu infosüsteemi (KTI)

edasiarendamisest. Muudatused parandavad järelevalve, laboriteenuste ja andmehalduse

tõhusust, vähendavad käsitööd ning suurendavad andmetöötluse läbipaistvust ja andmete

kvaliteeti. Mõju on hinnanguliselt keskmine, kuna infosüsteemide kasutuselevõtt muudab

oluliselt ameti tööprotsesside korraldust, kuid jääb ameti seniste ülesannete ja pädevuse

raamidesse ega eelda täiendavaid püsikulusid või struktuurseid muudatusi. Ebasoovitavate

mõjude risk on väike ning piirdub peamiselt uute infosüsteemidega kohanemise vajadusega,

mis on maandatud valmis arenduste ja eelneva teavitusega. Riigivalitsemisega seotud kulud ja

tulud on esitatud punktis 7.

6.1. Mõju halduskoormusele

Eelnõu mõjutab halduskoormust eri sihtrühmades erinevalt, kuid kokkuvõttes ei kehtestata

eelnõuga ühtegi uut kohustust, mistõttu ei suurendata era- ega äriklientide halduskoormust.

12 Terviseameti teenistuskohtade koosseis (seisuga 01.01.2026)

16

Elanikkonnale halduskoormust ei teki, mõju on pigem selles, et keskkonnatervishoiualane info

muutub üldsusele paremini ja kiiremini kättesaadavaks.

Teenuseosutajatele ei teki samuti uusi sisulisi kohustusi.MEIS koondab menetluse ühte

keskkonda, mis peaks vähendama e-posti, dokumendihalduse ja eri kanalite vahel liikumist.

KTI puhul on muudatused pigem täpsustavad, kuid riskihinnangu koostamine infosüsteemis

võib ettevõtete ajakulu vähendada. TALIS vähendab andmete korduvat või käsitsi esitamist,

sest analüüside vastused liiguvad infosüsteemide vahel automaatselt.

Kokkuvõttes elanikkonna ega teenuseosutajate halduskoormus ei suurene. Pigem toovad

muudatused kaasa halduskoormuse vähenemise, sest andmete esitamine ja menetlus

ametiga muutuvad kiiremaks, efektiivsemaks ja läbipaistvamaks.

6.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) loob isikuandmete töötlemiseks

õigusliku raamistiku ja suunised ning eeldab, et töötlemiseks on olemas piisav õiguslik alus.

Isikuandmete töötlemiseks loetakse mis tahes andmetega tehtavaid toiminguid, sealhulgas

kogumist, korrastamist, säilitamist, muutmist, kasutamist, edastamist ja ühendamist. Kuna

käesoleval juhul kogutakse ja säilitatakse andmeid ning antakse teatud teabele juurdepääs ka

kolmandatele isikutele, on asjakohane kajastada vähemalt minimaalne mõjuhinnang võimalike

riskide maandamiseks. See on otstarbekas juba seetõttu, et veenduda selles, et töötlemise

toimingud ei kujuta endast füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, arvestades

töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke ning ohu tõsidust. Kui isikuandmete töötlemise

õiguslik alus tuleneb liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi

õigusest, reguleerides isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit, võib

andmekaitsealane mõjuhinnang sisalduda õigusliku aluse vastuvõtmise raames läbiviidud

üldises mõjuhinnangus (IKÜM art 35 lg 10).

Andmekaitsealane mõjuhinnang lähtub eeldusest, et Terviseameti ülesanded ja

teenuseosutajate kohustused on sätestatud ning neid eelnõus ei muudeta. Seega

rakendatakse suures osas juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud turvalise

andmetöötlemise nõudeid. Juba täna peab nii Terviseamet kui teenuseosutaja rakendama kõiki

IKÜM põhimõtteid – nii andmetöötluse minimaalsuse (IKÜM art 5 lg 1 c), eesmärgipärasuse

(IKÜM art 5 lg 1 b), õigsuse (IKÜM art 5 lg 1 d), usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse (IKÜM

art 5 lg 1 f) ning säilitamise (IKÜM art 5 lg 1 e) põhimõtteid. Oluline on rõhutada, et vastutav

töötleja (Terviseamet, teenuseosutaja) peab tagama IKÜM-i põhimõtetega kooskõla (IKÜM art

5 lg 2).

Loodavad riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud – TALIS ja MEIS – aitavad kokkuvõttes

tagada isikute õiguste kaitset. Seetõttu on Terviseameti avaliku ülesande täitmisel isikuandmete

töötlemine kavandatud eesmärkidel põhjendatud ja eesmärgipärane (IKÜM art 6 lg 1 p e) ning

loob õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks kvaliteetse tervishoiuteenuse võimaldamiseks

ja rahvatervise huvides (IKÜM art 9 lg 2 p-d h ja i). Võimalikud kaasnevad riived on õigustatud

isikute endi õiguste kaitseks, sealhulgas õigus heale arstiabile ja ohutule elukeskkonnale jms.

Kuna nendes valdkondades teeb järelevalvet just Terviseamet, on ka sellega seotud

andmetöötlus ameti vaatest eesmärgipärane. Seejuures ei anta käesoleva eelnõuga ametile uusi

õigusi, vaid kõik õigused ja kohustused, kehtivad juba praegu. Eelnõuga sätestatakse pigem

ühtsetel alustel andmepõhine järelevalve, mis on läbipaistvam ja mugavam kõigile osapooltele

ning vastab asjakohastele infoturbenõuetele (üks süsteem).

17

Eelnõus on sätestatud konkreetsed eesmärgid ja andmekoosseisud, mida Terviseamet võib

töödelda, tagades seeläbi andmetöötluse seaduslikkuse ja läbipaistvuse (IKÜM art 5 lg 1 p a).

Kuna isikuandmeid tuleb töödelda viisil, mis tagab isikuandmete turvalisuse ning kaitseb loata

või ebaseadusliku töötlemise, juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, tuleb

vastutaval töötlejal rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis selle põhimõtte järgimise

tagavad (IKÜM art 5 lg 1 p f ja lg 2).

Riigi infosüsteemi kuulvad andmekogud on allutatud küberturvalisuse seadusele (KüTS § 3 lg

4 p 1). Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude puhul tuleb lähtuda KüTS-is toodud

nõuetest, seejuures võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuetest (E-ITS ning selle

alammoodul CON2 – isikuandmete kaitse). Volitatud töötleja (TEHIK) haldab mitmeid

eriliigilisi isikuandmeid sisaldavaid andmekogusid ning omab pikaajalist kogemust andmete

haldamisel ja kaitsel. Põhimäärustes on volitatud töötlejale sätestatud mitmeid kohustusi,

sealhulgas infoturbemeetmed jms.

Võimalikud ohud on järgmised:

 andmete konfidentsiaalsuse või tervikluse kadu kasutaja vea tõttu, mis on maandatud

pääsuõiguste haldamise, perioodilise pääsuõiguste läbivaatamise, personali koolitamise,

andmete varundamise ning logide haldamise ja monitooringuga;

 kompetentse töötaja lahkumine või töölt kõrvalejäämine, mis on maandatud töötajatele

asendajate määramisega, kes on võimelised töö üle võtma ja asjaomastele isikutele tööks

vajaliku teabe dokumenteerimine ja kättesaadavaks tegemine;

 isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine, mis on maandatud vastutava personali

koolitamise, kasutajate süsteemi sisselogimise, andmete krüpteerimise, sisekontrolli

tegemise ja andmete varundamisega;

 võimalikud välised süsteemi ründed, mis on maandatud vajalike tulemüüride,

logiseirete jt meetmetega.

Riskide hindamisel lähtutakse riski realiseerumise tõenäosusest ja realiseerumise mõjust. Kuna

tegemist on kontrollitud keskkonnaga, ei kaasne käesoleval juhul eelnõus käsitletud andmete

lisandumisel täiendavaid riske, mis tingiks isiku õigustele ja vabadustele suure ohu. Riskide

maandamiseks rakendatakse erinevaid meetmeid nagu juurdepääsude kontroll ja haldus,

töötajate pidev koolitamine ja süsteemide logi jms.

Seega, loodavas andmekogus töödeldakse samu andmeid, mida varem koguti erinevates

süsteemides, kuid nende töötlemise viis, koosseis ja eesmärk ei muutu. Koondamine ühte

andmekogusse ei tähenda, et riskid kasvavad, sest ligipääs ja töötlemise põhimõtted on samad

ning töötlus on pigem senisest isegi selgemini reguleeritud. Riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu kasutab kaasaegseid tehnilisi ja organisatoorseid turvameetmeid, mis on

andmekogu haldamisel läbipaistvam ja konkretiseeritum, kui erinevates süsteemides.

Kasutajate ligipääs andmetele on piiratud vastavalt tööülesannetele ja logitakse. Andmekogu

loomine ei piira kuidagi andmesubjektide õigusi võrreldes varasemaga vaid isegi suurendavad

läbipaistvust ja nende õigusi (nt otsejuurdepääs). Infoturbe kontekstis on töötlus allutatud

KüTS-ile ja seega auditeerimisele.

Kokkuvõttes on kavandatud isikuandmete töötlemine kooskõlas IKÜM artiklis 6 ja 9

sätestatud töötlemisaluste ja lisatingimustega ning artiklis 5 sätestatud põhimõtetega ning

muudatusega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

18

Kavandatavate muudatuste tulemusena suureneb koostöö riigiasutuste ja nende allasutuste

vahel. Paraneb riiklike andmekogude vahel toimuv infovahetus ja andmete kasutamine muutub

efektiivsemaks. Seega omab muudatus positiivset mõju riigiasutuste koostööle,

andmekogudevahelisele andmevahetusele ja andmete efektiivsemale kasutusele.

Rahvatervishoiupoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside

efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Tõhusam

järelevalve mõjutab elanike heaolu ning ühiskonna toimimist. Eelnõuga kavandatud

muudatused aitavad vältida võimalikke riske erinevates valdkondades. Otsest majanduslikku

mõju kohalikele omavalitsustele ei kaasne.

MEIS infosüsteemiga täiendavaid kulutusi tööjõuressursile ega muudele sarnastele kuludele ei

teki, sest Terviseamet täidab järelevalvega seotud ülesandeid ka praegu ning selleks vajalik

tööjõuressurss on olemas. MEISi infosüsteemi ülalpidamiskulud kaetakse TEHIK-u eelarvest

kuni 50 000 euro ulatuses aastas. Tulevikus tehtavad õigusruumi muudatused võivad tuua kaasa

MEISi täiendavaid arendusvajadusi. Arendusvajadus tekib üksnes siis, kui õigusruumi

muudatused on sisult ja olemuselt sedavõrd olulised, et nõuavad menetlusprotsessi või

kontrollprotokollide ümberkujundamist. Sellisteks arendusvajadusteks vajalikud vahendid

taotletakse RES protsessis, tuginedes vastava eelnõu seletuskirjas toodud arvestuste alusele

KTI-ga seotud muudatuste mõju on samuti positiivne. Uuringutulemuste ja aruannete

automaatne esitamine koos vajalike andmetega vähendab inspektorite käsitsi sisestatavate

andmete mahtu ja selleks kuluvat aega. Samuti kiireneb osapooltevaheline suhtlus, näiteks

keskkonnatervishoiu valdkonna indikaatorite arvutamisel, sageduslubade kooskõlastamisel

ning joogivee kontrollikavade koostamisel ja täitmise jälgimisel. Praegu kulub ühe

kontrollikava koostamiseks ligikaudu üheksa tööpäeva, kavandatava lahenduse korral on

oodatav ajakulu kolm tööpäeva. Muudatus suurendab võimalusi elukeskkonna, sealhulgas

tervist toetava ja ohutu keskkonna, analüüsimiseks ja hindamiseks. KTI nime muutmine ega

andmekoosseisude täpsustamine ei mõjuta asutuse eelarvet ning kõik kavandatavad tehnilised

tulevikumuudatused ja funktsionaalsused kaetakse välisvahenditest või muudest allikatest.

TALIS-e loomisel liiguvad veeanalüüside vastused infosüsteemide vahel automaatselt. Kuna

Terviseametil on juba referentlabori ülesanded, ei mõjuta infosüsteemi loomine asutuse

eelarvet. Muudatus on eelkõige õiguslik: see koondab ameti ülesanded ühtsesse raamistikku

ning suurendab andmetöötluse läbipaistvust. TALIS-e kasutuselevõtt vähendab Terviseameti

töökoormust, hõlbustab laboritöötajate tööd, vähendab ajakulu ja tõhustab järelevalve

läbiviimist. Näiteks ei pea inspektorid edaspidi andmeid käsitsi sisestama, mis võimaldab

töötajate aega säästa.

Muudatused mõjutavad eelkõige Terviseametit. Terviseametile avaldub mõju eelkõige

sekkumisvõimaluste kaudu. Terviseametile otsest majanduslikku mõju ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga nähakse ette volitusnormid Terviseameti laboriinfosüsteemi ja Terviseameti

järelevalvemenetluse infosüsteemi põhimääruste kehtestamiseks. Volitusnormid on vajalikud,

kuna seaduse tasandil sätestatakse infosüsteemide pidamise põhialused. Selline jaotus

võimaldab sätestada seaduses isikute õiguste ja isikuandmete töötlemise seisukohalt olulised

küsimused ning jätta rakendusakti infosüsteemi pidamise tehnilisemad ja korralduslikumad

aspektid.

19

Volitusnormide ulatus on piiratud seadusega ning määrustega ei või kehtestada uusi seadusest

mittetulenevaid andmetöötluse eesmärke, isikuandmete kategooriaid ega Terviseameti

pädevust laiendavaid kohustusi.

Seaduse vastuvõtmisel kehtestatakse järgmiste ministri määruste uued terviktekstid:

1. Sotsiaalministri määrus „Terviseameti järelevalvemenetluse infosüsteemi põhimäärus“.

2. Sotsiaalministri määrus „Terviseameti laboriinfosüsteemi põhimäärus“.

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi ministri määrusi:

1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri

põhimäärus“. Täpsustatakse andmeandjaid (laboriinfosüsteem).

2. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määrus nr 50 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhimäärus“. Välja jäetakse viited järelevalvele kuna selles infosüsteemis järelevalvet ei tehta.

3. Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määrus nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi

põhimäärus“. Muutub nimetus, andmeandjaid täiendatakse Terviseameti laboriinfosüsteemiga

ning täpsustatakse andmete esitamise viisi.

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust „Tervise

infosüsteemi põhimäärus“. Andmeandjaid täiendatakse Terviseameti laboriinfosüsteemiga.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril. Kõik infosüsteemide toimimiseks

vajalikud arendustööd on valmis ning lisaaega ei vaja. Kuna eelnõuga ei sätestata

teenuseosutajatele ühtegi uut lisakohustust, on muudatustest mõjutatud otseselt vaid

Terviseamet. Vajalikud teavitused uutest infosüsteemidest on peamistele partneritele juba

tehtud (nt laborid, vee-ettevõtjad jne). Seega täiendavat üleminekuaega ei vajata.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee Registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium

28.08.2026 nr 1.2-2/80-1

Rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Terviseameti infosüsteemid). Eelnõu eesmärk on muuta Terviseameti tööd tõhusamaks.

Palume kooskõlastust hiljemalt 21.09.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. Rahvatervishoiu ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Rahvatervishoiu ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Seletuskirja lisa (rakendusaktide kavandid).

Heli Laarmann [email protected] Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus