1 / 4

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

Koostamise kuupäev ja koht: 28.08.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Kraun

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25261000221

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (xxxxxxxxxx)

Kriminaalasjas esitati XXX XXX kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi selles, et tema

03.07.2025 kella 16:34 paiku juhtis XXX kuuluvat mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga

xxxXXX, liikudes sellega XXX XXX vallas mööda XXX-XXX maanteed XXX suunas. XXX XXX

alustas XXX-XXX maantee xxx kilomeetril ja XXX-XXX tee ristmikul vasakpöörde sooritamist ja

ei olnud ristmikule lähenedes piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ning ei veendunud enne manöövri

sooritamist täielikult, et see on ohutu ja tee on vasakpöörde sooritamiseks vaba. Selle tulemusel ei

andnud kahtlustatav teed sõidueesõigust omanud sõidukile ja keeras ette vastutulevale XXX-le

kuuluvale mootorsõidukile XXX registreerimismärgiga xxxXXX, mida juhtis XXX XXX ning

põhjustas mootorsõidukite kokkupõrke. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas XXX XXX

ettevaatamatustest XXX XXX eluohtlikud tervisekahjustused.

Oma tegevusega rikkus XXX XXX Liiklusseaduse:

• § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist;

• § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda;

• § 17 lg 5 p 3, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi

pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui

liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;

• § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist,

manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või

ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

• § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja

arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral

võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

Seega pani XXX XXX toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi

poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et liiklusõnnetus juhtus sõiduki XXX juhi XXX XXX süül,

kui ta alustas vasakpööret, laskmata läbi otse liikunud sõidukit XXX, mida juhtis XXX XXX.

Liiklusõnnetuses osalenud juhid olid kained ja ei ole tuvastatud ka antud kohal kiirusepiirangute

rikkumisi. Tegemist oli sõidukit XXX juhtinud juhi tähelepanematusest tekkinud liiklusõnnetusega.

2 / 4

Kahtlustatav XXX XXX ise tunnistab tegu ja väidab, et ta ei märganud enne manöövri sooritamist

otse liikunud sõidukit. Kriminaalasjale lisatud sõiduki XXX, registreerimismärgiga xxxXXX,

pardakaamerate salvestistelt nähtub, et sõiduk vähendab kiirust ja reastub vasakpoolsele sõidurajale.

Samal ajal on näha vastassuuna vööndis lähenevat sõidukit. Vasakpöörde sõiduraja lõpus hoog

väheneb ja sõiduki juht hakkab rooli vasakule pöörama ning toimub kokkupõrge kahe liiklusvahendi

vahel.

25.07.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse teostamise ajal oli sõiduki

XXX , registreerimismärgiga xxxXXX, spidomeetri näidik (foto nr 23) fikseerunud 45-50 km/h

vahel. Samuti on tuvastatud, et sõiduki juhi turvavöö on sisse keritud asendis piida kõrval ja

lukustunud (foto nr 25). Tunnistaja XXX XXX kinnitab, et sõiduki XXX juht XXX XXX ei olnud

sõidukis kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Turvavöö oli kinnitatud juhi selja tagant ja lukustatud

klambrisse. Juhil oli pea verine ja jalg sõidukis kinni ning juhipoolne uks lukustunud.

Kannatanu XXX XXX räägib, et 03.07.2025 sõitis oma firmale XXX kuuluva sõidukiga XXX XXX-

XXX mööda XXX maanteed, kui vasakult keeras ette XXX ja toimus kokkupõrge. Kohtuarstliku

ekspertiisiaktist nähtub, et XXX XXX oli saanud liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud

tervisekahjustused ning ekspertiisiaktist tuleb ka välja, et isegi kui kannatanul oleks nõuete kohaselt

turvavöö olnud kinnitatud, siis see oleks võinud vähendada kehatüve piirkonna vigastuste ulatust,

kuid vasaku reieluu lahtise murru tekkimist turvavöö asend suure tõenäosusega ei mõjutanud.

Kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on

teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse

alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü

ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04).

Käesolevas kriminaalasjas on XXX XXX esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta

karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Lisaks on antud sätte puhul tegemist

kuriteoga, mis on toime pandud ettevaatamatusest. Süü hindamisel võetakse arvesse ka seda, et

kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et XXX XXX oleks liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult või

ilmutanud ükskõiksust tagajärgede suhtes. Tegemist on ühekordse, ettevaatamatusest tekkinud

eksimusega liikluses ning XXX XXX oli juhtunust ka ise šokis.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

on eelkõige olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul

kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo

toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Antud juhul neid olukordi ei ole. Kuigi tegemist

on kriminaalasjaga, kus liiklusalase kuriteoga on tekitatud rasked tervisekahjustused, siis leiab

prokurör, et XXX XXX õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui kriminaalkaristusega. Kahtlustatav XXX XXX puuduvad kehtivad karistused ja tema

käitumine on olnud seaduskuulekas. Samuti ei nähtu kogutud kriminaalasja materjalidest andmed,

mis viitaksid tema puhul ohule panna toime uusi kuritegusid. Kahtlustatav XXX XXX on andnud

kriminaalasjas ütlusi toimunu kohta ja on võtnud vastutuse oma teo eest.

3 / 4

Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul XXX XXX edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles

kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku

kriminaalkorras karistamine.

Prokurör on seisukohal, et kahtlustatava XXX XXX süü ei ole KrMS § 202 mõttes suur ning avalik

menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Seega on põhjendatud kriminaalmenetluse

lõpetamine KrMS § 202 alusel ja piisab XXX XXX kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuste

määramisest.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja § 206, abiprokurör

m ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25261000221 menetlus.

2. Määrata kahtlustatavale järgmised kohustused:

2.1) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX XXX hüvitama 5 (viis) kuu jooksul s.o ajavahemikul

28.08.2026-28.01.2027 menetluskulu (kohtuarstlik ekspertiis) summas 155 €.

Makseinfo on XXX XXX edastatud e-posti teel 28.08.2026.

2.2) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXX XXX maksma sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides 900 € XXX annetuskontole. Kohustuse täitmise tähtaeg on 5 (viis) kuud määruse

allkirjastamisest, s.o hiljemalt 28.01.2027.

Makseinfo on XXX XXX edastatud 28.08.2026 e-posti teel.

2.3) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel on XXX XXX kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul, s.o ajavahemikul

28.08.2026-28.02.2027, tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö

tundide sooritamise koha määrab Tallinna Vangla Tallinna kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik, kes võtab esmase kohtumise osas ise isikuga ühendust.

2.4) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel panna XXX XXX kohustus mitte panna toime uusi liiklusalaseid

kuritegusid aasta jooksul alates käesoleva määruse allkirjastamisest. Kohustuse täitmise tähtajaks

määrata 28.08.2027.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus

KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi,

võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei võetud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot jätta kahtlustatav XXX

XXX kanda.

4 / 4

7. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata saata:

• Kannatanule XXX XXX

• Kannatanu lepingulisele esindajale XXX XXX

• Kahtlustatavale XXX XXX on lõpetamise määrus edastatud 28.08.2026 e-kirja teel.

8. Edastada teadmiseks ka:

• Tallinna Vangla Tallinna kriminaalhooldusosakonda [email protected].

• Tervisekassale.

9. Põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul on

kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht on

Wismari 7, Tallinn 15188.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud

prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul

taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde

või keelde, mida ta valdab.

Kristel Kraun

Abiprokurör

(allkirjastatud digitaalselt)

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

XXX XXX 28.08.2026 (allkirjastatud digitaalselt)