1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 31.08.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Carmee Lisette Pomerants

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25267000219

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 03.09.2026

Kriminaalasjas nr 25267000219 alustati 03.09.2025 kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel.

XXX XXX kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes

selles, et tema 03.09.2025 kella 16:00-16:25 vahelisel ajal aadressil Pärnumaal XXX vallas XXX

alevikus XXX XXX asuvas sotsiaalmajas, lõi XXX XXX vähemalt ühel korral küünarkarguga pealae

piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega XXX XXX füüsilist valu ning tervisekahjustuse - 1

sentimeetrise lahtise peahaava.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või

nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise

astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-

tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna

isiku süü ei ole suur.

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone.

Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud

kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

XXX XXXile esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 121 lg 1 eest ei näe

karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni

maksimummääraks on kuni üheaastane vangistus. Kuivõrd kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline

karistus, on seadusandja hinnangul KarS § 121 lg 1 puhul tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku

süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle.

2

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses

sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega.

Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt

uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast

karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas

tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

XXX XXXil ei ole käesolevaga kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi. Samuti ei ole prokuratuuri

andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatavale etteheidetava

süüteo puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Samuti märgib prokurör, et kahtlustatavale

etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud kohe aasta ning XXX XXX ei ole pärast seda

pannud toime ühtegi kriminaal- ega väärteo korras karistatavat tegu. Seega leiab prokurör, et

kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude

toimepanemise jätkamise.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete

kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3.

Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.2 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 121 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tegemist jätkuva perevägivallaga või kui

kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise

pereliikme huvid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole.

Prokurör leiab, et kuna XXX XXX on invaliidsuspensionär (operatsiooni järgselt on jõud kadunud

kogust kehast, pikalt istuda ühes asendis ei saa), kelle igakuiseks sissetulekuks on pension summas u

800 eurot, on otstarbekas kahtlustatavale määrata kohustuseks hüvitada menetluskulud summas

309,01 eurot ning hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest määruse allkirjastamisest ühe

aasta jooksu. Nimetatud mõjutusvahendid koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri

arvates piisavad XXX XXXi poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks.

Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku tervislikust ning varalisest seisundist,

jätta määramata kahtlustatavale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades

kahtlustatava tervislikku seisundit, ei ole prokuröri hinnangul võimalik määrata kahtlustatavale

kohustuseks üldkasuliku töö tundide tegemist.

Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, siis prokurör leiab, et

on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX XXXi suhtes KrMS § 202 sätteid

kohaldades.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000219 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

Kohustada XXX XXXit:

- tasuma kriminaalmenetluse kulud 309,01 eurot (makseinfo lisalehel) hiljemalt

28.02.2027.

3

- hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest. Nimetatud nõudest kinnipidamist

kontrollitakse käesoleva kriminaalasja menetluse raames ühe aasta jooksul, s.o kuni

31.08.2027.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud, kahtlustatavana kinnipeetud 03.-05.09.2025.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed kogutud 11.02.2026 ning

kuuluvad säilitamisele.

6. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja Andres Veski tasu kogusummas 309,01

(84,32+224,69) eurot kohustub tasuma XXX XXX.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule XXX XXX, kaitsjale vandeadvokaadi abi Andres Veski, Tervisekassale.

Kahtlustatavale XXX XXXile määruse koopia antud 31.08.2026 prokuratuuris.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Carmee Lisette Pomerants

abiprokurör

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.

Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega

nõus: ________________________________________________________________