| Dokumendiregister | Registrite ja Infosüsteemide Keskus |
| Viit | 53 |
| Registreeritud | 31.08.2026 |
| Sünkroonitud | 01.09.2026 |
| Liik | Üldkäskkiri |
| Funktsioon | 5 Majandustegevus |
| Sari | 5-5 Riigihangetega seotud dokumendid |
| Toimik | 5-5-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Mariette Rätsep (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Õigusteenuse tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
DIREKTOR
KÄSKKIRI 31.08.2026. a nr 53
Tallinn
Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike
1 punkti 9 alusel:
1. Tühistan direktori 05.08.2026 käskkirja nr 52 lisadega 1 ja 2 kinnitatud:
1.1 Hanketeade
1.2 Hankedokumendid Lisa 2 – vastavustingimused;
1.3 Hankedokumendid Lisa 4 – tehniline kirjeldus ja selle lisad 1 ja 4;
1.4 Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.
2. Kinnitan:
2.1. Hanketeade
2.2. Hankedokumendid Lisa 2 – vastavustingimused;
2.2. Hankedokumendid Lisa 4 – tehniline kirjeldus ja selle lisad 1 ja 4;
2.3. Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sven Heil
Alusdokumentide muutmine riigihankes "TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs" (312769)
Lisa: 1. Hanketeade
2. Hankedokumendid Lisa 2 – vastavustingimused;
3. Hankedokumendid Lisa 4 – tehniline kirjeldus ja selle lisad 1 ja 4.
4. Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.
Hankedokumentide lisa 4
TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs
(312769)
Hanke tehniline kirjeldus
1. Hanke üldinfo ja eesmärk
1.1. Hanke eesmärk on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga, kes hakkab
teostama ärianalüüsi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) loamenetluste ja
järelevalvemenetluste menetlusprotsesside standardiseerimise, optimeerimise ja
automatiseerimise võimaluste hindamiseks, sellest lähtuvalt ühe või mitme
standardiseeritud menetlusprotsessi väljatöötamiseks ja menetluskeskkonna nõuete
määratlemiseks.
1.2. Analüüsi eesmärk on välja töötada ja kirjeldada võimalikult ühtne standardiseeritud
menetlusprotsess TTJA loa- ja järelevalveteenuste läbiviimiseks ning vähendada seeläbi
dubleerivaid tegevusi ja käsitööd.
1.3. Hanke eeldatav maksumus on 150 000 eurot (km-ta).
1.4. Hankelepingut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
1.5. Hankemenetluse läbiviijaks, hankelepingu allkirjastajaks ning maksjaks on Registrite ja
Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK või hankija).
1.6. Tellijaks käesoleva hanke raames on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi
tellija või TTJA).
1.7. Hankija jätab endale õiguse hankemenetlus tunnistada kehtetuks, kui pakkumuste
maksumused ületavad eeldatavat maksumust või kui hankemenetluse toimumise ajal on
hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks
hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
1.8. Töid teostatakse kahes (2) etapis ja arveldatakse ka vastavalt 2 osas. Etappide eeldatavad
tulemid on kirjeldatud punktides 3.7 ja 3.8 ning poolte kokkuleppel võib lepingu täitmisel
teha etappide sisu osas muudatusi. Pakkumusele tuleb lisada detailne etappide ja nende
maksumuste kirjeldus. Viimase etapi maksumus ei tohi olla vähem kui 50% lepingu
kogumaksumusest.
1.9. Hankelepingu tööde (tehnilise kirjelduse punkti 3 ning selle alapunktid) üleandmise
lõpptähtaeg on 5 kuud alates hankija ja töövõtja vahel kokkulepitud tööde alustamise
kuupäevast. Hankija poolt antav tööde teostamise tähtaeg on hankija hinnang. Hankija ei
anna ette konkreetset meeskonnaliikmete arvu tööde teostamisel. Pakkuja on kohustatud
tagama tööde teostamise hankija poolt hankes ette antud tähtajaks pakkuja poolt vajalikuks
peetavate meeskonnaliikmete arvuga. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud
tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud sellest hankijat teavitama esimesel
võimalusel enne pakkumuste esitamise tähtaega. Hankelepingu täitmisel on vastavate
sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või
muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras.
1.10. Hankeleping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste
nõuetekohase täitmiseni. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete
tööde teostamisega esimesel võimalusel pärast hankelepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem
kui ühe kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest. Nimetatud tingimusega tuleb
pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.
1.11. Antud hanke raames garantii ei kohaldu.
1.12. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse
paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse
kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile,
kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see
on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
2. Projekti lühitutvustus
2.1. TTJA osutab erinevaid loa-, järelevalve- ja regulatsiooniteenuseid, mille läbiviimiseks
teostatakse igal aastal tuhandeid menetlusi. Menetluste läbiviimine on TTJA põhitegevuse
oluline osa ning moodustab suure osa töötajate igapäevasest töökoormusest. Seetõttu
mõjutab menetlusprotsesside ülesehitus ja töökorraldus otseselt asutuse töö efektiivsust,
menetluste kiirust ning teenuste kvaliteeti.
2.2. Praegused menetlusprotsessid ja neid toetavad infosüsteemid on kujunenud ajas ning
erinevad teenuste lõikes nii töökorralduse, menetlusloogika kui ka kasutatavate süsteemide
poolest.
Selle tulemusena:
samu menetlustoiminguid tehakse erineval viisil;
protsessid ei ole ühtselt standardiseeritud;
esineb dubleerivaid tegevusi ja käsitsi tehtavat tööd;
menetluste statistika ja mõõdikute kogumine on keeruline;
automatiseerimise võimalused on piiratud.
2.3. Hanke eesmärk on kujundada võimalikult ühtne standardiseeritud menetlusprotsess loa- ja
järelevalvemenetluste läbiviimiseks ning luua eeldused menetlusprotsesside
automatiseerimiseks ja ühtse menetluskeskkonna kujundamiseks.
2.4. Analüüsis tuleb arvestada, et TTJA menetlused võivad erineda:
2.4.1. menetluse liigi;
2.4.2. osapoolte;
2.4.3. kooskõlastuste;
2.4.4. õiguslike nõuete;
2.4.5. menetlustähtaegade;
2.4.6. automatiseerimise võimaluste poolest.
2.5. Menetlusprotsessid võivad sisaldada:
2.5.1. teiste asutuste kooskõlastusi;
2.5.2. kolmandate osapoolte kaasamist;
2.5.3. ärakuulamis- ja vaidlustusprotsesse;
2.5.4. käsitsi teostatavaid menetlusetappe;
2.5.5. süsteemide vahelisi tegevusi jne.
2.6. TTJA menetlusprotsessid toimuvad mitme infosüsteemi toel, sealhulgas:
2.6.1. TTJA järelevalve infosüsteem (JVIS);
2.6.2. Majandustegevuse register (MTR);
2.6.3. Dokumendihaldussüsteem (DHS).
2.7. Analüüsi sisendiks kasutatakse menetlusprotsesside kaardistusi, TTJA varem väljatöötatud
standardiseeritud menetlusprotsessi, kehtivat õiguslikku raamistikku ning intervjuude ja
töötubade käigus kogutud sisendit.
2.8. Analüüsi sisendiks olevate teenuste maht on hinnanguliselt (vt Lisa 4-1):
10 loateenust;
10 järelevalveteenust (muudetud 31.08.2026 käskkirjaga)
2.9. Analüüsis arvestatakse ka 2027. aastal Keskkonnaametist (KeA) TTJA-sse üle tulevate
kiirgusvaldkonna teenustega.
2.10. Menetluste läbiviimise üldise õigusliku raamistiku sätestavad eelkõige:
2.10.1. haldusmenetluse seadus;
2.10.2. korrakaitseseadus;
2.10.3. valdkondlikud eriseadused. Valdkondlike eriseaduste loetelu on toodud käesoleva
dokumendi lisas (Lisa 4-2).
2.11. Täiendav taustainfo TTJA tegevusvaldkonna, menetluste ja infosüsteemide kohta on
toodud käesoleva dokumendi lisas (Lisa 4-3).
3. Hanke oodatav tulem
3.1. Hankelepingu raames teostatava analüüsi fookus on menetluse osal ning analüüsi käigus ei
käsitleta teenuste kogu elutsüklit. Hanke skoopi ei kuulu detailne süsteemianalüüs,
tehniline arhitektuur ja arendustööd.
3.2. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma tellijale sisendi TTJA loa- ja
järelevalveteenuste automatiseerimiseks, optimeerimiseks ja võimalusel ühtse
standardprotsessi loomiseks ning kirjeldama menetlusraamistiku. Menetlusraamistiku all
peetakse silmas menetluste ühtset loogikat ja ülesehitust, sealhulgas menetlusprotsesse,
nende alamprotsesse ja etappe, otsustuskohti, osapooli, ärireegleid ning võimalikke
erandeid ja alternatiivseid menetlusvooge.
3.3. Analüüs peab pakkuma põhjendusi ja võimalusel alternatiivseid lahendusi (mitte ühte
konkreetset lahendust).
3.4. Analüüsis väljapakutavad lahendused, analüüsi tulemused ja vahetulemused peavad olema
kooskõlastatud hankija ja tellijaga enne ärianalüüsi üleandmist.
3.5. Analüüsi läbiviimisel tuleb arvestada, et menetluste tööprotsessid peavad vastama
kehtivale õiguslikule raamistikule, kuid seadus ei reguleeri detailselt kõiki tegevusi, mis
menetluste igapäevases läbiviimises esineda võivad.
3.6. Hanke tööd ja tulemid jagatakse kahte etappi.
3.7. Etapp 1 tööd ja tulemused:
3.7.1. Esimese etapi eesmärk on hinnata, kas TTJA loamenetluste ja
järelevalvemenetluste menetlusosades on piisavalt suur ühisosa ühtse
menetlusraamistiku kujundamiseks, või tuleks selle asemel kujundada mitu
tüüpmenetlust ning määratleda standardiseerimise ja automatiseerimise
võimalused.
3.7.2. Esimese etapi käigus tuleb läbi viia vähemalt:
3.7.2.1.üks intervjuu iga analüüsi hõlmatud teenuse loamenetluse ja/või sellega seotud
järelevalvemenetluse protsessi kohta;
3.7.2.2.töötuba standardiseeritud menetlusprotsessi valideerimiseks.
3.7.3. Esimese etapi oodatavad tulemid on toodud allolevas tabelis:
Tulem Minimaalne sisu Üleantav
vorm
Edasine kasutus
Olemasolevate
menetlusprotsesside
analüüs
Olemasolevate protsesside
kirjeldus, protsesside
võrdlus, peamised
erisused
Dokument +
BPMN
mudel
Sisend
menetlusprotsesside
standardiseerimiseks
Menetlusprotsesside
rollide ja persoonade
kaardistus
Menetlusprotsessides
osalevate rollide ja
persoonade loetelu, nende
ülesanded ja vastutus, seos
protsessietappidega ning
teise etapi intervjuudes
käsitletavad teemad.
Dokument +
tabel
Sisend teise etapi
intervjuude, osapoolte
kaasamise ja
analüüsitegevuste
kavandamiseks
Kirjeldatud ja
põhjendatud
standardiseeritud
menetlusprotsess
Standardiseerimise
põhimõtted, ühtlustatavad
menetlusetapid,
põhjendatud erandid ning
valitud lahenduse
põhjendus (kas on
otstarbekas kasutada:
üht standardiseeritud
menetlusprotsessi;
mitut tüüpmenetlust;
või nende
kombinatsiooni.
Dokument Sisend ühtse
menetlusraamistiku
kujundamiseks
Standardiseeritud
menetlusprotsessi
BPMN mudel
Menetlusosapooled,
protsessivood,
otsustuspunktid,
süsteemitegevused, sisend-
ja väljundandmed. Kui
tulemuseks on mitu
standardiseeritud
tüüpmenetlust, koostatakse
eraldi BPMN mudel iga
protsessi kohta.
BPMN
mudel
Sisend järgnevateks
analüüsi- ja
arendustegevusteks
Automatiseerimis-
võimaluste analüüs
Automatiseeritavad
tegevused, mõju hinnang,
keerukuse hinnang,
prioriteetsus,
automatiseerimise
piirangud. Kuidas luua
eeldused
menetlusprotsesside
etapiviisiliseks
automatiseerimiseks.
Dokument +
tabel
Sisend
menetluskeskkonna
edasiarendamiseks
Standardiseeritud
menetlusprotsessi
mõõdikud
Menetlusprotsesside
mõõdetavuse, jälgitavuse
ja statistiliste näitajate
kogumise võimalused.
Dokument Toetab teenuste
juhtimisotsuste tegemist
3.8. Etapp 2 tööd ja tulemused
3.8.1. Teise etapi eesmärk on kirjeldada TTJA loa- ja järelevalveteenuste
standardiseeritud menetlusraamistik esimeses etapis kokkulepitud ulatuses ning
määratleda selle rakendamiseks vajalikud menetluskeskkonna nõuded, kasutuslood
ja andmekoosseis.
3.8.2. Teise etapi käigus tuleb läbi viia vähemalt:
3.8.2.1.töötuba menetlusraamistiku valideerimiseks;
3.8.2.2.töötuba menetluskeskkonna nõuete valideerimiseks.
3.8.3. Teise etapi oodatavad tulemid on toodud allolevas tabelis:
Tulem Minimaalne sisu Üleantav vorm Edasine kasutus
Menetlusraamistiku
ja alamprotsesside
kirjeldus
Menetlusraamistiku üldine
ülesehitus, alamprotsesside
struktuur, erandjuhtumid,
protsesside omavahelised
seosed
Dokument +
BPMN skeemid
Sisend
menetluskeskkonna
protsessiloogika
kujundamiseks
Ärireeglite kirjeldus Menetlusega seotud
ärireeglid, tingimused ja
piirangud
Struktureeritud
tabel
Sisend
menetluskeskkonna
nõuete täpsustamiseks
Kasutuslugude
kirjeldus
Peamised kasutuslood
(user story sõnastuses)
Dokument Sisend funktsionaalsete
nõuete ja
süsteemiarenduse
kirjeldamiseks
Menetluskeskkonna
andmekoosseis
Menetluseks vajalikud
andmed, andmeallikad ja
andmete tekkimise
loogika
Dokument +
tabel
Sisend andmemudelite
ja integratsioonide
planeerimiseks
DHS-i ja
menetluskeskkonna
rollide kirjeldus
DHS-i ja
menetluskeskkonna
tegevuste ja vastutuste
jaotus. Kuidas:
vältida tegevuste ja
andmete dubleerimist;
tagada menetlusega
seotud teabe
terviklikkus;
tagada dokumentide ja
andmete kättesaadavus
seotud osapooltele;
Dokument Sisend süsteemide
rollide ja
integratsioonide
planeerimiseks
arvestada olemasoleva
DHS-i liidestamise
vajadusega.
Ressursisäästu
hinnang
Hinnangu alused, võimalik
mõju, eeldused ja
piirangud
Dokument Sisend juhtimisotsuste
ja arendusprioriteetide
määramiseks
3.9. Täitja poolt antakse Hankijale üle järgmised dokumendid:
3.9.1. Analüüsi dokumentatsioon, milles sisalduvad punktides 3.7.3 ja 3.8.3. tabelites
nimetatud tulemid;
3.9.2. Läbiviidud intervjuude heli- ja videofailid.
3.10. Dokumentatsioon antakse täitja poolt hankijale üle iga etapi lõpus. Lõplik
dokumentatsioon antakse üle projekti viimase üleandmisaktiga.
3.11. Projekti raames koostatud dokumentatsioon peab vastama järgmistele
vormistusnõuetele:
3.11.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos
sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).
3.11.2. Kasutuslood on nummerdatud. Nõuded, protsessid, kasutuslood ja ärireeglid
peavad olema omavahel jälgitavad.
3.11.3. Kõik protsessimudelid tuleb esitada BPMN 2.0 notatsioonis.
3.11.4. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja
selge lauseehitusega.
3.11.5. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud
kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas.
3.11.6. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine
teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis.
3.11.7. Valmivad dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles ning need peavad
olema üheselt arusaadavad kõikidele osapooltele.
4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus
4.1. Projekti töid juhib pakkuja. Pakkuja peab kinni pidama hanke alusdokumentidest ja
esitatud pakkumusest. Projekti elluviimisel on oluline tihe koostöö RIKi koosloome tiimi
ning TTJA-ga. Koostööna jõutakse ühistele arusaamadele kooskõlastatavate tegevuste osas
ning üleantavate tulemite detailides, sh peavad RIK ja TTJA olema pakkujaga samas
infoväljas ning omama ülevaadet teostatavate tööde seisust ja pakkumuse koosseisus
esitatava projektiplaani järgimisest.
4.2. Analüüsi läbiviimiseks moodustatakse TTJA, RIK-i ja töövõtja ühine töörühm. Koostöö
käigus toimuvad regulaarsed töökoosolekud, intervjuud, töötoad, etappide vahearuannete
esitamine ja kooskõlastamine. Intervjueeritavate töötubade toimumine ning koosseis
lepitakse kokku TTJA ja töövõtja vahel enne intervjuude alustamist. Vajadusel võib
koosseisu analüüsi käigus täiendada.
4.3. Hankelepingujärgsete tööde teostamisel hanke eesmärgi saavutamiseks on pakkujal õigus
teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui RIK ja TTJA nõustuvad pakkuja
poolsete täiendus-ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde
teostamisel lähtuma sõlmitava hankelepingu aluseks olevast tehnilisest kirjeldusest määral,
mis vastab uutele kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne
muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab
hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid.
4.4. Analüüsitööde teostamisel töödeldakse isikuandmeid TTJA dokumenteeritud juhiste,
arenduslepingu ja asjakohaste õigusaktide järgi.
4.5. Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana esitatavas
projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja. Projektiplaan peab
sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses (tulemid) kirjeldatud tööde ja
vajalike eeltegevuste läbiviimiseks, jagunema 2 etappi ja vastama vähemalt järgmistele
nõuetele:
4.5.1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema saavutatud
projekti eesmärk ja oodatavad tulemid ehk hankelepingu raames soovitud tööd.
Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse
saavutamiseks.
4.5.2. Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etapi eel kooskõlastatakse
tegevused RIK-i ja TTJA-ga.
4.5.3. Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite presenteerimine RIK-
ile ja TTJA-le.
4.5.4. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te)
roll/nimi, ajaline kestus ja tähtaeg.
4.5.5. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed
ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis
on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks
vajalike sisendite tagamise kohta.
4.5.6. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja
jaotatud iteratsioonidena.
4.5.7. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse Hankijalt või
teiste kaasatud väliste osapoolte poolt.
4.5.8. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike
pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.
4.5.9. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.
4.5.10. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas tagatakse agiilne töökorraldus
(vajadusel pakkumuse eraldi dokument). (muudetud 31.08.2026 käskkirjaga)
4.5.11. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse projektijuhtimise riske
maandada (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja
halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt,
läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.
4.6. Autoriõiguste realiseerimise viis on hanke tulemusena valmiva menetluskeskkonna
ärianalüüsi ja selle juurde kuuluvate tulemite varalistele ja isiklikele autoriõigustele
lihtlitsentsi andmine TTJA-le. (muudetud 31.08.2026 käskkirjaga)
4.7. Pakkuja peab komplekteerima hankelepingu täitmiseks arendusmeeskonna, kes
vastab vähemalt järgmistele nõuetele:
4.7.1. Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud meeskonnaliikmed
hakkavad riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel töid teostama. Pakkumuses
esitatud meeskonnaliikme saab hankija eelneval nõusolekul vahetada üksnes uue
meeskonnaliikme vastu, kes vastab hankes esitatud tingimustele.
4.7.2. Kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema eesti keel vähemalt heal tasemel.
4.7.3. Pakkuja arendusmeeskonnas peavad olema kaetud vähemalt järgmised rollid:
projektijuht, analüütik.
4.7.4. Meeskonnaliikmete kõiki rolle võib täita ka üks inimene. Pakkuja kaasab üks kuni
mitu spetsialisti/meeskonnaliiget, kes kogumis peavad ära katma kõik rollid ja neile
esitatud nõuded.
4.7.5. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 48-kuuline töökogemus
tarkvara analüütikuna.
4.7.6. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema projektijuhtimise kogemus vähemalt
ühes tarkvara arendusprojektis.
4.7.7. Vähemalt üks meeskonnaliige peab olema osalenud analüütiku või arendaja/
tehnilise arhitekti rollis vähemalt kahes üle 40 000 EUR (km-ta) maksumusega
projektis, mille eesmärk oli infosüsteemi väljatöötamine või kasutuselevõtmine.
4.7.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus analüütikuna
kasutajauuringute läbiviimisel.
4.7.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema andmemudeli modelleerimise
kogemus vähemalt ühes projektis, mis on kestnud kauem kui kuus kuud. (muudetud
31.08.2026 käskkirjaga)
4.7.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline süsteeminõuete
(requirements), funktsionaalsuste ja kasutaja tegevuste (use case ja/või user story)
kaardistamise ja visualiseerimise kogemus vähemalt ühes projektis, mis on kestnud
kauem kui kuus kuud.
4.7.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema infosüsteemide vahelise
andmevahetuse (nt X-tee teenused, API-d, andmeliidesed, andmevahetuskihi
teenused) kirjeldamise kogemus vähemalt ühes projektis, mis on kestnud kauem
kui kuus kuud. (muudetud 31.08.2026 käskkirjaga)
4.7.12. Kui lepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et meeskonnaliige ei vasta
hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele on pakkuja kohustatud vastavalt
lepingule isiku asendama.
4.7.13. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe
hankija poolt etteantud cv vormil.
5. AI kasutamine tööde teostamisel
5.1. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingujärgsete tööde teostamisel
kasutab pakkuja tehisintellekti (edaspidi AI) ainult eelneval kokkuleppel RIK-iga.
5.2. AI kasutamisel tuleb järgida järgmisi tingimusi:
5.2.1. AI kasutamine tööde teostamisel peab olema kooskõlastatud RIK-i kontaktisikuga.
5.2.2. AI kohta, mida soovitakse kasutada, tuleb edastada RIK-ile järgnev info:
5.2.2.1.AI mudel ja versioon;
5.2.2.2.Loetelu ülesannetest, mille jaoks AI-d kasutatakse;
5.2.2.3.Loetelu töö etappidest, mille jaoks AI-d kasutatakse; (muudetud 31.08.2026
käskkirjaga)
5.2.2.4.AI kasutamise eesmärk konkreetsete ülesannete puhul.
5.2.3. AI kasutamisel tööde teostamiseks peab pakkuja tagama, et AI kasutamine vastab
EITS-is ja/või ISO 27001 kirjeldatud turvalisus-, konfidentsiaalsus- ja andmekaitse
nõuetele.
5.2.3.1.Keelatud on kasutada AI mudelit, mis kasutab infot enda treenimiseks.
5.3. Hankija hindab pakkumuses esitatud AI lahenduste kasutamise lubatavust lepingu täitmisel
enne lahenduste kasutuselevõttu.
5.4. Juhul, kui pakkuja poolt soovitud AI lahendus ei ole RIKile vastuvõetav, esitatakse
pakkujale vastavad põhjendused. Juhul, kui lepingutäitmisel selgub, et pakkuja jätkab AI
lahenduse kasutamist on tegemist olulise lepingu rikkumisega. Hankijal on õigus, kuid ei
ole kohustust soovitada alternatiivseid AI lahendusi.
Lisad:
1. Analüüsi sisendiks olevate teenuste maht
2. Valdkondlike eriseaduste loetelu
3. Täiendav taustainfo TTJA tegevusvaldkonna, menetluste ja infosüsteemide kohta
4. Nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainile
5. UX/UI nõuete kontrollnimekiri arenduse eel ja järel
1 / 4
Koostatud 24.08.2026 16:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10531164/general-info
VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 312769 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs
Keskkonnahoidlik hange või hanke osa!
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi ja ametinimetus 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms) 3. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis tuleb lisada pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.
Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab
2 / 4
Koostatud 24.08.2026 16:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10531164/general-info
hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).
Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
KINNITUS KESKKONNAHOIDLIKE NÕUETE TÄITMISE KOHTA.
Pakkuja kinnitab, et ta järgib teenuse osutamisel keskkonnaalaseid nõudeid ning väldib teenuse osutamisega kaasneva negatiivse kõrvalmõju tekkimist keskkonnale, sh: a) teenuse osutamise tulemusena valminud materjalid esitatakse hankijale eelkõige digitaalsel kujul (keskkonnahoidlikel põhjustel vältida materjali printimist), v.a juhul, kui see on vajalik töö eesmärgipäraseks läbiviimiseks); b) digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema ökoloogilise jalajälje ja digiprügi vähendamise eesmärgil salvestatud ja edastatud optimaalsel mahul (vältida otstarbetult suuri andmefaile). Mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kustutada esimesel võimalusel, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga; c) kui lepingu täitmise käigus on vajadus printida infomaterjale, siis eelistatakse printimisel tooteid, millel on olemas I tüüpi ökomärgis.
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et täidab keskkonnahoidlikke nõudeid. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUJA ARENDUSMEESKOND
Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil.
Küsimused ettevõtjale: 1. CV vorm (Dokumendi vorm / CV vorm.docx)
PAKKUJA VOLITATUD ISIKUD
Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama ettevõtja muud isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole hankijale nähtavad äriregistri registrikaardilt. Eelpool nimetatud isikuteks on näiteks tegevdirektor, kes ei ole juhatuse liige jms. Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama volitatud isiku nime ja isikukoodi või kinnituse, et selliseid isikuid pakkujal
3 / 4
Koostatud 24.08.2026 16:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10531164/general-info
ei ole.
Küsimused ettevõtjale: 1. Volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või kinnitus nimetatud isikute puudumise kohta. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
PROJEKTIPLAAN
Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja. Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde ja vajalike eeltegevuste läbiviimiseks ja vastama vähemalt tehnilise kirjelduse p 4.5 nõuetele. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema saavutatud projekti eesmärk ja oodatavad tulemid ehk hankelepingu raames soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks.
Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
AI KASUTAMINE TÖÖDE TEOSTAMISEL
4 / 4
Koostatud 24.08.2026 16:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10531164/general-info
AI kasutamisel tööde teostamiseks tuleb juhinduda hanke tehnilise kirjelduse punktist 5 ja selle alapunktidest.
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingujärgsete tööde teostamisel kasutab pakkuja tehisintellekti (edaspidi AI) ainult eelneval kokkuleppel RIK-iga ja järgides hanke alusdokumentides toodud tingimusi. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Lisa 1. Teenuste nimekiri
„TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs“
(312769) hankedokumentide juurde
Hankeleping nr ...
Hankelepingu eritingimused
Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme
“Digiriik“ projekti (tegevuse) „Menetluse ja järelevalve ärianalüüsid, UI(UX) analüüsid ja kasutajaliidese
disain“, mille kohaselt on vastava projekti elluviija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja partner
Registrite ja Infosüsteemide Keskus:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel direktor Sven Heil, edaspidi Tellija,
ja
………………. (registrikoodiga…………)asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel
………, edaspidi Täitja,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping sõlmitakseriigihankes „TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs“ (312769) eduka
pakkumuse esitanud pakkujaga (Täitja) Lepingu lisas 3 kirjeldatud tööde teostamiseks ning kõigi
muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (edaspidi ka Töö).
1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas
lepingus, seonduvates õigusaktides ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja töörühma otsustes sätestatud tingimustel
ja mahus.
2. Hind ja maksetingimused
2.1. Lepingu hind on …………. eurot (netosumma). Tööde teostamise tunnihind on …….. eurot
(netosumma). Lepingu hinnale lisandub käibemaks.
2.2. Leping on …….. euro (netosumma) ulatuses rahastatud välisvahenditest ja …….. euro (netosumma)
ulatuses riigieelarvest.
2.3. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.
3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg
3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase
täitmiseni.
3.2. Tööde üleandmise tähtaeg on 5 kuud alates Tellija ja Täitja vahel kokkulepitud tööde alustamise
kuupäevast.
4. Lepingu dokumendid
4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu
allkirjastamisel ja lisadest, milles võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.
Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:
4.1.1. Hankeleping üldtingimused Lisa nr 1;
4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;
4.1.3. Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;
4.1.4. Pakkumus Lisa nr 4;
4.1.5. Maksegraafik Lisa nr 5.
4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt
tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool
allolevas loetelus) on järgmine:
4.2.1. Eritingimused;
4.2.2. Hankelepingu üldtingimused;
4.2.3. Tehniline kirjeldus;
4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid;
4.2.5. Pakkumus.
Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle
lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
Tellija: Täitja:
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Sven Heil
Direktor
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Hankeleping nr ………
Lisa nr 1
HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED
Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.
1. Definitsioonid
Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.
1.1. Tarkvara
Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud
tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva
dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse
lepingu raames spetsiaaltarkvarana.
1.2. Seadmed
Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on
vajalik seadmete funktsioneerimiseks.
1.3. Telekommunikatsioonid
Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja
teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.
1.4. Asukoht
Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või
tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja
toodangukeskkond).
1.5. Puudus
Puudusega on tegemist juhul, kui Töö ei vasta lepingu tingimustele.
1.6. Toodangukeskkond
Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.
2. Hind
2.1. Lepingu eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).
2.2. Lepingu hind väljendatakse eurodes.
2.3. Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta
päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole
Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu
täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.
3. Maksmine
3.1. Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö
vastuvõtmist Tellija poolt.
3.2. Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.2.1. info arve esitaja kohta;
3.2.2. info maksja kohta;
3.2.3. viide Lepingule;
3.2.4. käibemaksukohustuslase number;
3.2.5. vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;
3.2.6. käibemaks;
3.2.7. kogusumma;
3.3. Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla
lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette
näinud.
3.4. Ettemakseid Tellija ei teosta.
3.5. Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingujärgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt
vastuvõtmist.
3.6. Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata
Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.
3.7. Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale
tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
3.8. Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist iga maksmisega
viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.
4. Informatsioon ja aruanded
4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet
lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga
asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.
4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis
võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul
vastava nõude saamisest.
4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja
mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.
4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude
saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti
kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.
4.5. Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja
dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.
5. Teated ja kirjavahetus
5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.
Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,
aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui
2 tööpäeva jooksul.
5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;
5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud
5 (viis) kalendripäeva;
5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.
6. Asukoht
6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis koostatud juhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi
keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.
6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.
6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja
viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik
ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku
ajapikendust.
6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.
6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,
sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.
6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja
turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või
protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.
7. Lepingu muutmine
7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel
on muudatused tühised.
7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p-s 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja
esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8. Poolte õiguskaitsevahendid
8.1. Käesolev Lepingu peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel
ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada Lepingu rikkumiste
korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid
õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest
õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on
kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.
8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: (muudetud 31.08.2026
käskkirjaga)
8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva
vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.4.2. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
8.4.3. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;
8.4.4. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud
õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);
8.4.5. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad
arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see
halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;
8.4.6. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;
8.4.7. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid
kohustusi;
8.4.8. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
8.4.9. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
8.4.10. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)
kalendripäeva;
8.4.11. Täitja on rikkunud AI kasutamiseks ettenähtud nõudeid.
8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast
iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja
puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue
ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.
8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus
kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada
leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima
mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on
kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi
nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist
ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb
kahjuna ka projekti „Menetluse ja järelevalve ärianalüüsid, UI(UX) analüüsid ja kasutajaliidese disain“
rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud täitja
tegevusest/ tegevusetusest.(muudetud 31.08.2026 käskkirjaga)
8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu
mittenõuetekohasel täitmisel, et:
8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse
osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja
teenused;
8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja
teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda
vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;
8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;
8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut
rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
9. Dokumentatsioon
9.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse Lepingu Lisale 3.
9.2. Kõik dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
9.3. Dokumentatsioon peab vastama lepingu tingimustele, sisaldama muudatusi ja olema
terminoloogiliselt üheselt mõistetav.
9.4. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist
infokandjat.
10. Üleandmine ja vastuvõtmine
10.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.
10.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja
põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse
põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude
hüvitamist.
10.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas
ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste detailiseeritud nimekiri ning vajaduse
korral neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta
koostatud dokumentatsiooni, vastavalt Lepingu Lisale 3 või Tellija poolt tehnilises kirjelduses
esitatud nõudmistele.
10.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.
10.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta, kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik
olulised puudused. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus vaegtöödena väheolulise tähtsusega
puudused kõrvaldada Töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks.
10.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö
üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.
10.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat
Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja
kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui
pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab
Täitja.
10.8. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.
10.9. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise
lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada
muid õiguskaitsevahendeid.
10.10. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi
vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui
Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse
muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste detailiseeritud nimekiri.
10.11. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest.
10.12. Mistahes Töö ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta.
Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.
10.13. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.
10.13.1. Töö etapi üleandmisega ei lähe üleantud Töö etapi juhusliku hävimise või kahjustumise
riisiko üle Tellijale. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb Tellijale üle Töö suhtes
tervikuna, kui Täitja on andnud Tellijale Töö tervikuna üle.
10.14. Täitja kohustub tellija juhendamisel märgistama töö enne selle üleandmist vastavalt õigusaktides
kehtestatud nõuetele (hankelepingu sõlmimisel märgitakse konkreetne viide, nt Vabariigi Valitsuse
12.05.2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).
10.15. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „……..“ rakendamiseks antud toetuse
saamiseks peab töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.
11. Load ja litsentsid
11.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija
teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut
viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
11.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba
või litsentsi.
11.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või
muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete omandi- ja kasutamisõigus.
11.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.
Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,
tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.
12. Intellektuaalne vara (muudetud 31.08.2026 käskkirjaga)
12.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised
autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud lepingujärgse
Töö täielikuks teostamiseks ja käesolevas punktis nimetatud õiguste Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (edaspidi: TTJA) litsentsimiseks, ning et nende suhtes ei ole kolmandatel
isikutel nõudeid.
12.2. Täitja annab TTJA-le tehtud Tööde (teose) osas autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse
tagasivõtmatu lihtlitsentsi kõikide varaliste ja isiklike õiguste suhtes Tööle nende autoriõiguste
kehtivuse tähtajaks tingimustel, et TTJA võib:
12.2.1. Tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;
12.2.2. Tööd reprodutseerida (s.h. tasuta jagada, avalikult kättesaadavaks teha või müüa);
12.2.3. ise või kolmandaid isikuid kaasates teost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;
12.2.4. Tööd üldsusele edastada, sealhulgas neid (üldsusele) kättesaadavaks teha (sh internetis)
või eksponeerida, samuti avalikult esitada;
12.2.5. Tööd laenutada ja rentida;
12.2.6. anda all-litsentse tehtud Töö või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.
12.3. Tellija ja TTJA viitavad Täitjale kui Töö autorile, kuid Tellija ega TTJA ei taga, et kolmandad isikud
(sh riigiasutused, kes kasutavad Tööd) viitavad Täitjale kui Töö autorile. Tellija ega TTJA ei vastuta
eeltoodud isikute Täitjale viitamata jätmise eest.
12.4. Tellija võib Teose autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel
või formaadis.
12.5. Litsents loetakse antuks Töö või Töö etapi vastuvõtmise hetkest.
12.6. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,
mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist TTJA poolt.
Täitja tagab selleks vajalikud kokkulepped oma töötajate, alltöövõtjate ja vajadusel muude Töö
loomises osalenud isikutega. Samuti tagab Täitja, et kõik füüsilisest isikust autorid annavad
lihtlitsentsi andmiseks käesoleva lepingu järgi vajalikud nõusolekud, mis võimaldavad TTJA-l Töö
tulemust täiendava nõusolekuta ja tasuta muuta, täiendada, tõlkida, ühendada teiste materjalidega,
avaldada ning muul lepingujärgseks eesmärgiks vajalikul viisil kasutada.
12.7. Täitja annab Tellijale ja TTJA-le lihtlitsentsi kõikidele Töö tulemustele, alusmaterjalidele, mudelitele,
skeemidele, andmetele ja redigeeritavatele lähtefailidele kokkulepitud vormingus. Täitjal ei ole
õigust TTJA-lt saadud andmeid ega TTJA sisemist töökorraldust puudutavat teavet (eelkõige
Tellijale ja TTJA-le üleantavaid Töö tulemusi ja nendega otseselt seotud, TTJA jaoks spetsiifiliselt
loodud materjale (sh vajalikud taustandmed, analüüsid ja dokumendid, mis on vajalikud Töö
tulemuste mõistmiseks, kasutamiseks ja edasiarendamiseks), millele kohaldub
üleandmiskohustus) kasutada muul, kui käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil või avaldada
kolmandatele isikutele. Täitja üldiseid metoodikaid, töövahendeid ja mudeleid, mis ei ole
projektispetsiifilised ja mille üleandmist ei nõuta, võib Täitja kasutada ka muul eesmärgil või
avaldada kolmandatele isikutele.
12.8. Tasu Intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside eest sisaldub Lepingu maksumuses ning Täitjal
ei ole õigust nõuda täiendavat tasu nende õiguste üleandmise ega litsentsimise eest (sh Lepingu
sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside lubamise eest tulevikus).
12.9. Lepingu käesolevas punktis TTJA kasuks sätestatud tingimused on käsitletavad lepinguna
kolmanda isiku kasuks võlaõigusseaduse § 80 tähenduses. TTJA-l on õigus nõuda nende
kohustuste täitmist enda kasuks. Neid tingimusi ei muudeta ega lõpetata TTJA eelneva kirjaliku
nõusolekuta.
13. Personal
13.1. Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud
ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekul.
13.2. Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse
kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:
13.2.1. Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või
muu temast tuleneva põhjuse tõttu;
13.2.2. lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt
lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema
lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset
täitmist.
13.2.3. Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.
13.3. Täitja kannab kõik punktis 13.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.
13.4. Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.
13.5. Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.
Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või
kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija
töötajale.
14. Kolmandad isikud
14.1. Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on
kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.
14.2. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta. Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele
Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui
vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.
14.3. Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
15. Auditeerimine
15.1. Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole
vajalik teise poole luba.
15.2. Audiitori isik ja muud auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.
Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada
probleemide lahendamise protsessi.
15.3. Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele
kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.
15.4. Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.
Vastutus jääb audiitori kaasanud poolele.
15.5. Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.
15.6. Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.
16. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed
16.1. Käesoleva Lepingu osa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida
Pooled Lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete ja muu konfidentsiaalse teabe töötlemisel
järgivad. Käesolev Lepingu osa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa
Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 4 tähenduses.
16.2. Tellija volitatud töötlejana, kaasab andmetöötluslepinguga isikuandmete töötlemise toimingute
tegemiseks isikuandmete vastutava töötleja (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti) nimel Täitja
volitatud töötlejana.
16.3. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete
liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid annab
Tellija Täitjale hanke alusdokumentide ja täiendavate dokumenteeritud juhistega Tööde teostamise
käigus.
16.4. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid
ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas
järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse
poolt.
16.5. Täitja kohustub töötlema isikuandmeid ja muud konfidentsiaalset teavet üksnes Lepingu täitmise
eesmärgil, Tellija või vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel ning vastavalt Lepingus
sätestatud tingimustele.
16.6. Kui Täitja ei ole Tellija või vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul
Tellijaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Täitja teavitab Tellijat
viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja Lepingus nimetatud õigusaktide
või juhendite vahel.
16.7. Täitja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud
töötleja) üksnes Tellija igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
16.7.1. Täitja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning
sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt
üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas Lepingu osas sätestatuga
vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused.
16.7.2. Kui Tellija on andnud Täitjale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi
volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks Tellijale
üksnes Täitja ning Täitja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu
nõudeid. Tellija võib igal ajahetkel võtta tagasi Täitjale antud loa teise volitatud töötleja
kasutamiseks.
16.8. Täitja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid ja muud
konfidentsiaalset infot konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid ja muud konfidentsiaalset
infot muul kui Lepingu täitmiseks vajalikul eesmärgil. Samuti kohustub Täitja tagama, et isikuandmeid
ja muud konfidentsiaalset teavet töötlema volitatud isikutel (sh Täitja töötajad, teised volitatud töötlejad
ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub
samaväärne konfidentsiaalsuskohustus.
16.8.1. Lepingu punktis 17.8 sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni
avaldamisele Täitja audiitorile ja advokaadile.
16.9. Täitja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke,
viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:
16.9.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
16.9.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis,
samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
16.9.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et
tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid
salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele
andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
16.9.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
16.9.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised
isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
16.9.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või
kustutamist;
16.9.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate
seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
16.9.7.1. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
16.9.7.2. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
16.10. Täitja aitab võimaluste piires Tellijal või vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike
meetmete abil täita Tellija või vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele
oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete
kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused Tellijale või
vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise
otsustab vastutav töötleja. Täitja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule
ilma Tellija eelneva kooskõlastuseta.
16.11. Täitja aitab Tellijal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse
isikuandmete töötlemise laadi ja Täitjale kättesaadavat teavet.
16.12. Tellija võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida Täitja käesolevast Lepingu osast tulenevate
kohustuste täitmist. Täitja teeb sel eesmärgil Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas Lepingu osas sätestatud
kohustuste täitmise tõendamiseks. Pooled on kokku leppinud, et:
16.12.1. Tellija auditeid võib läbi viia Tellija ja/või kolmas isik, keda Tellija on selleks
volitanud;
16.12.2. Täitjal on kohustus anda Tellijale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja
selleks, et tõendada käesoleva Lepingu osa nõuetekohast järgimist;
16.12.3. Tellija käsitleb Täitjalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.
16.13. Täitja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele
järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse Tellijale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole Täitjal
õigust Tellijat ega vastutavat töötlejat esindada ega nende nimel tegutseda. Täitja teeb
järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis Täitjat puudutavates
küsimustes või toimingutes, Tellijaga igakülgselt koostööd.
16.14. Täitja ei või edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale
vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale).
16.15. Täitja teavitab Tellijat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust
kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui
Täitja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud
rikkumisest või selle kahtlusest teada.
16.16. Täitja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama
Tellijale ja vastutavale töötlejale teate rikkumisest ja kogu teadaoleva isikuandmetega seotud rikkumist
puudutava asjakohase informatsiooni. Teates tuleb vähemalt:
16.16.1. kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
16.16.2. teatada, kes on Täitja andmekaitse töötaja ja mis on tema kontaktandmed või muu
kontaktpunkt, kust saab lisateavet;
16.16.3. soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete
mõjude leevendamiseks;
16.16.4. kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid
tagajärgi ja potentsiaalseid ohte;
16.16.5. kirjeldada Täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud
meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja
16.16.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid
andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise
kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.
16.17. Täitja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral Tellija ja vastutava töötlejaga
igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud
rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Täitja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et
isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada.
16.18. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud
rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Täitja ei edasta järelevalveasutusele,
andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma Tellija või vastutava töötleja
eelneva kooskõlastuseta.
16.19. Täitja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama Tellijale kõik lepingu alusel
töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad 30 päeva jooksul, v.a. juhul, kui õigusaktidest tuleneb
teisiti. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada
hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu
või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise,
hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab Täitja.
16.20. Täitja väljastab Tellijale Täitja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema
kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud punktis 16.19 nimetatud toimingud.
16.21. Täitja teavitab Tellijat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada Täitja võimet või
väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja Tellija või vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest.
Pooled lepivad kõigis käesolevat Lepingu osa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku
kirjalikult.
16.22. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata Lepingu kehtivuse
lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva Lepingu kehtivuse
lõppemist.
17. Avalikud suhted
17.1. Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele
meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul
nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.
17.2. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab
oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
18. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine
18.1. Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
18.1.1. Täitja ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;
18.1.2. vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid
Täitjapoolseid kohustuste rikkumisi;
18.1.3. Tellija Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab
segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.
18.2. Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:
18.2.1. Tellija ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;
18.2.2. Täitja Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab
segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.
18.3. Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal
õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.
18.4. Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise
korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata.
18.5. Täitja võib Lepingu üles öelda Tellija poolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava
hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse
esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.
18.6. Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.
19. Vääramatu jõud
19.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine on vabandatav, kui
selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg
2 nimetatud asjaolusid.
19.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes
tõendi/tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
19.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
19.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
19.2.3. asjaolu ettenägematus;
19.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus.
19.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise
perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui
vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam
kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.
20. Kehtiv seadusandlus
Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.
21. Vaidluste lahendamine
21.1. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja
selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
21.2. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida
lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.
21.3. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
Hankeleping nr. …………
Lisa nr 2
PERSONAL JA KONTAKTANDMED
1. Tellija esindaja ja kontaktisikud
1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide
allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …………………. (tel ………….; e-post
…………….).
1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja
tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… (tel …; e-post
…………………).
2. Täitja esindaja ja kontaktisikud
2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).
2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).
3. Personali nimekiri
3.1. Tellija personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
3.2. Täitja personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
4. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontaktandmed
4.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontaktisik on ………… (tel …………..; e-post………….).
5. Kontaktandmed
5.1. Tellija kontaktandmed on: 5.2. Täitja kontaktandmed on:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….
Reg. nr. 70000310 Registrikood
Lubja tn 4 ……………
19081 TALLINN ……………
Telefon: 663 6300 Telefon: …………….
Hankeleping nr ……
Lisa nr 3
TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA
Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.
Hankeleping nr ………
Lisa nr 4
PAKKUMUS
Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.
Hankeleping nr ………
Lisa nr 5
MAKSEGRAAFIK
Eesti: Tarkvara programmeerimis ja nõustamisteenused TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs
Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Muudatus
1 Hankija
1.1 Hankija Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Hankija õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused
2 Menetlus
2.1 Menetlus Pealkiri: TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs Kirjeldus: Riigihanke eesmärk on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga, kes hakkab teostama ärianalüüsi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) loamenetluste ja järelevalvemenetluste menetlusprotsesside standardiseerimise, optimeerimise ja automatiseerimise võimaluste hindamiseks ning ühtse menetlusraamistiku ja menetluskeskkonna nõuete määratlemiseks. Analüüsi eesmärk on välja töötada ja kirjeldada võimalikult ühtne standardiseeritud menetlusprotsess TTJA loa ja järelevalveteenuste läbiviimiseks ning vähendada seeläbi dubleerivaid tegevusi ja käsitööd. / Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke alusdokumentidest Menetluse tunnus: c1c857fe9534466faf03d37c79b3e256 Sisemine tunnus: 3127690000 Menetluse liik: Avatud Kiirendatud menetlus: ei Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus
2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis ja nõustamisteenused
2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): PõhjaEesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): LõunaEesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): LääneEesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
2.1.2 Lepingu täitmise koht
https://ted.europa.eu/TED Page 1/6
Riik – jaotus (NUTS): KirdeEesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): KeskEesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
2.1.3 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 150 000 Euro
2.1.4 Üldine teave Lisateave: Riigihange ei ole osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) loamenetluste ja järelevalvemenetluste menetlusprotsesside ärianalüüsi teostamine ning muud sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Teenuse osutamiseks sõlmitakse hankeleping ühe pakkujaga. Hankelepingu algusaeg on hanke üldandmetes märgitud eeldatava algusajana, sest lepingu täitmise alguskuupäeva nõuab RHRi tehniline lahendus. Hankija ei seo end nimetatud kuupäevaga, s.t lepingu täitmist alustatakse alates lepingu sõlmimisest. Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke alusdokumentidest. Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL
2.1.6 Kõrvaldamise alused Väljajätmise aluste allikad: Euroopa ühtne hankedokument (ESPD)
5 Osa
5.1 Osa: LOT0000 Pealkiri: TTJA menetlusprotsesside ärianalüüs Kirjeldus: Riigihanke eesmärk on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga, kes hakkab teostama ärianalüüsi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) loamenetluste ja järelevalvemenetluste menetlusprotsesside standardiseerimise, optimeerimise ja automatiseerimise võimaluste hindamiseks ning ühtse menetlusraamistiku ja menetluskeskkonna nõuete määratlemiseks. Analüüsi eesmärk on välja töötada ja kirjeldada võimalikult ühtne standardiseeritud menetlusprotsess TTJA loa ja järelevalveteenuste läbiviimiseks ning vähendada seeläbi dubleerivaid tegevusi ja käsitööd. / Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke alusdokumentidest Sisemine tunnus: 3127690000
5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis ja nõustamisteenused
5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): PõhjaEesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): LõunaEesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
https://ted.europa.eu/TED Page 2/6
5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): LääneEesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): KirdeEesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): KeskEesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Eesti
5.1.3 Eeldatav kestus Alguskuupäev: 01/10/2026 Kestus: 5 Kuu
5.1.5 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 150 000 Euro
5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Tuleb esitada lepingu täitmiseks määratud töötajate nimed ja nende kutsekvalifikatsioonid: Ei ole nõutud Hankeprojekt, mida rahastatakse täielikult või osaliselt ELi vahenditest Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA): jah Lisateave: Riigihange ei ole osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) loamenetluste ja järelevalvemenetluste menetlusprotsesside ärianalüüsi teostamine ning muud sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Teenuse osutamiseks sõlmitakse hankeleping ühe pakkujaga. Hankelepingu algusaeg on hanke üldandmetes märgitud eeldatava algusajana, sest lepingu täitmise alguskuupäeva nõuab RHRi tehniline lahendus. Hankija ei seo end nimetatud kuupäevaga, s.t lepingu täitmist alustatakse alates lepingu sõlmimisest. Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke alusdokumentidest.
5.1.7 Strateegilised hanked Strateegilise hanke eesmärk: Sotsiaalsete eesmärkide täitmine
Kirjeldus: Hindamiskriteeriumites on kasutatud sotsiaalselt vastutustundlikku aspekti. Strateegilise hanke eesmärk: Keskkonnamõju vähendamine
Kirjeldus: Keskkonnahoidlikud tingimused lisatud riigihanke vastavustingimustesse. Strateegilise hanke eesmärk: Innovaatiline hange
Kirjeldus: Infosüsteemide analüüsi ja arendustöid saab pidada innovatsiooni toetavaks, arvestades, et iga arendus võimaldab infosüsteemide kasutajamugavuse parandamist, teenuse täiustamist ning protsesside täiustamist/ lihtsustamist.
Keskkonnamõju vähendamist käsitlev lähenemisviis: Muu Innovatsioonihange: Hanke alusel tellitud tööd, asjad või teenused toovad endaga kaasa protsessiinnovatsiooni.
5.1.8 Ligipääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume ei ole lisatud järgmise põhjendusega Põhjendus: Hankelepingu täitmisel peab täitja järgima hankija nõudeid kasutajakogemusele ja kasutajaliidese disainile, mis sisaldab ka nõuded ligipääsetavusele ning infosüsteemi arendamisel järgitakse ka ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ nõudeid.
https://ted.europa.eu/TED Page 3/6
5.1.9 Kvalifitseerimistingimused Valikukriteeriumide allikad: Euroopa ühtne hankedokument (ESPD)
5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium:
Liik: Kvaliteet Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)
Hindamiskriteerium – arv: 20 Kriteerium:
Liik: Kvaliteet Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)
Hindamiskriteerium – arv: 5 Kriteerium:
Liik: Hind Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)
Hindamiskriteerium – arv: 35 Kriteerium:
Liik: Kvaliteet Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)
Hindamiskriteerium – arv: 40
5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/10531164/documents?group=B
5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused:
Elektrooniline esitamine: Nõutav Esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/10531164/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 14/09/2026 12:00 +03:00 Periood, mille jooksul pakkumus peab jääma kehtivaks: 3 Kuu
Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 14/09/2026 13:00 +03:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/
Lepingutingimused: Lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames: Ei Earveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah
5.1.15 Vahendid Raamleping:
Ei kohaldata raamlepingut Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta:
Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi
https://ted.europa.eu/TED Page 4/6
5.1.16 Lisateave, lepitus ja vaidlustus Lepitusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Vaidlustusorgan: Riigihangete vaidlustuskomisjon Teave vaidlustamise tähtaegade kohta: https://fin.ee/riigihankedriigiabiosalused/riigihanked/vaidlustusmenetlus Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus
8 Organisatsioonid
8.1 ORG0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4 Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik – jaotus (NUTS): ExtraRegio NUTS 3 (EEZZZ) Riik: Eesti Kontaktpunkt: Teele Nässi Eposti aadress: [email protected] Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollid:
Hankija Keskne hankija, kes sõlmib teiste hankijate jaoks ette nähtud ehitustööde, asjade või teenuste riigihankelepinguid või raamlepinguid
Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused
8.1 ORG0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik – jaotus (NUTS): ExtraRegio NUTS 3 (EEZZZ) Riik: Eesti Eposti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid:
Vaidlustusorgan Lepitusorganisatsioon
8.1 ORG0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Postiaadress: Lõkke tn 4 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10122
https://ted.europa.eu/TED Page 5/6
Riik – jaotus (NUTS): ExtraRegio NUTS 3 (EEZZZ) Riik: Eesti Eposti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid:
TED eSender
10 Muudatus
Eelmise teate versioon, mida muudetakse: 5d3f7d330f6f4d6497852c69a1ed580901 Muudatuse peamine põhjus: Teave ajakohastatud
10.1 Muudatus Punkti tunnus: PROCEDURE
Teave teate kohta
Teate tunnus/versioon: 38dd7099ae8d4e1c97af4853cfedc54c 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 27/08/2026 12:24 +03:00 Teate saatmise kuupäev (eSender): 27/08/2026 12:24 +03:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel
https://ted.europa.eu/TED Page 6/6
Hankele dokumendina:
Nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese
disainile vol1/16.02.2026
Võti Nõude liik Nõue
UXUI-1 Vastutus Nõuete järgimise eest vastutab Pakkuja
UXUI-2 Kohaldumine ja
erisused Nõuded kehtivad nii uutele kui ka uuendatavatele teenustele.
UXUI-3 Kohaldumine ja
erisused
Teenuste puhul on oluline eristada, millised nõuded on
rakendatavad. Nõuete väljajätmine peab olema mõistlik, lähtuma
süsteemi kasutamise plaanist ning olema põhjendatud ja
kooskõlastatud Teenuse omaniku ja Hankijaga.
UXUI-4
UX/UI nõuete
kontrollnimekirja
kasutamine
UX/UI nõuete täitmise hindamisel tuleb kasutada kehtivat UX/UI
nõuete kontrollnimekirja (lisa nr 4-5).
Kontrollnimekirja kasutatakse nii Pakkuja kui ka Hankija ja Teenuse
omaniku poolt vastavuse hindamiseks hankes, tehnilises kirjelduses
ja/või lähteülesandes sätestatud UX/UI nõuetele.
UXUI-5
UX/UI nõuete
kontrollnimekirja
kasutamine
UX/UI nõuete kontrollnimekirja täiendatakse ja ajakohastatakse
kogu arendusprotsessi vältel. Kontrollnimekirjast peab nähtuma iga
nõude täitmise hetkeseis ning rakendatavus konkreetse lahenduse
kontekstis.
UXUI-6
UX/UI nõuete
kontrollnimekirja
kasutamine
Nõuete täitmismärge tehakse üksnes kontrollimise/testimise
tulemustele tuginedes. Vajaduse korral lisatakse kontrollnimekirja
selgitused, tõendusmaterjal ning viited testimis-, valideerimis- või
muudele asjakohastele dokumentidele.
UXUI-7
UX/UI nõuete
kontrollnimekirja
kasutamine
Esmane UX/UI nõuete kontrollnimekiri esitatakse enne
arendustööde algust, et tagada Pakkuja ja Hankija vaheline ühine
arusaam rakendatavatest UX/UI nõuetest ning nende kohaldamise
ulatusest.
UXUI-8
UX/UI nõuete
kontrollnimekirja
kasutamine
UX/UI kontrollnimekirja täidetakse kogu arenduse vältel ning see
uuendatakse ja kinnitatakse iga etapi üleandmisel. Ajakohane
kontrollnimekiri on eeltingimus testimise alustamiseks ja
lansseerimiseks.
UXUI-9
UX/UI nõuete
kontrollnimekirja
kasutamine
Lõplik, täielikult täidetud UX/UI nõuete kontrollnimekiri on
eeltingimus töö vastuvõtmiseks ning esitatakse töö üleandmisel.
UXUI-10
UX/UI nõuete
kontrollnimekirja
kasutamine
UX/UI nõuete täitmist võib vajadusel kontrollida pisteliselt Hankija,
hinnates lahenduse vastavust kehtivatele nõuetele ja kokkulepetele.
UXUI-11 Põhimõtted ja
standardid
Sisemised ja välised teenused peavad vastama vähemalt WCAG AA
taseme nõuetele, et tagada teenuste kättesaadavus kõigile.
UXUI-12 Põhimõtted ja
standardid
Sisemiste ja väliste teenuste kavandamisel ja arendamisel tuleb
rakendada üldtunnustatud kasutatavuse heuristikaid,
disainipõhimõtteid ning interaktsioonireegleid, et tagada järjepidev
ja kvaliteetne kasutajakogemus.
Kirjeldus:
Sisemised ja välised teenused peavad arvesse võtma Jakob Nielseni
kasutatavuse heuristikat, peavad arvestama Dieter Ramsi
disainipõhimõtetega ja Ben Shneidermani interaktsioonireeglitega.
UXUI-13 Põhimõtted ja
standardid
Ainult välised teenused peavad vastama Euroopa Liidu
ligipääsetavuse standardile (EN 301 549 direktiiv).
UXUI-14 Põhimõtted ja
standardid
Teenusedisaini ning agiilse arenduse põhimõtteid ja tehnikaid peab
kasutama juba teenuse ideestamise faasis. See tähendab, et
lõppkasutaja vajadused, kasutajakogemuse pidev parendamine ning
iteratiivne arendusprotsess on kesksel kohal ning otsuste tegemisel
toetutakse andetele.
UXUI-15 UX/UI analüüs
UX/UI-analüüsi tulemused dokumenteeritakse koos ärinõuetega
ning neid kasutatakse sisendina prototüüpide ja kasutajaliidese
arendamisel ja hoitakse kokkulepitud keskkonnas.
Analüüs peab sisaldama sihtrühmasid ja kasutajasegmente,
kelle vajadusi lahendus teenindab.
Analüüs peab sisaldama probleemi või vajaduse kirjeldust
kasutaja vaates.
Analüüs peab sisaldama kasutajauuringute allikaid (nt
testimised, intervjuud).
Analüüs peab sisaldama peamisi tähelepanekuid ja järeldusi
(testimistest, allikatest jne).
Analüüs peab sisaldama soovitusi disaini täiustamiseks.
UXUI-16 UX/UI analüüs Dokumendid peavad olema seotud vastava teenuse või komponendi
kirjeldusega ning kergesti leitavad projektimeeskonna liikmetele.
UXUI-17 Disainiraamistike
kasutus
Disainiraamistikud ja stiiliraamat peavad tagama visuaalse ja
disainikeelelise ühtsuse, komponentide korduvkasutatavuse ning
toetama kasutajakogemuse disaini.
UXUI-18 Disainiraamistike
kasutus
Kõik UI-elemendid peavad vastama kokkulepitud
disainiraamistikule (nt TEDI) ja stiiliraamatule.
UXUI-19 Disainiraamistike
kasutus
TEDI kasutamine on kohustuslik kõikides arendustes, kus luuakse
või uuendatakse riiklikke digiteenuseid, eriti avalikkusele suunatud
lahendustes.
TEDI kohustuslikkus - TEDI (Terve Eesti Disainisüsteem) on riiklik
disainikomponentide kogumik, mis sisaldab nii Figma prototüüpide
komponente kui ka arenduses kasutatavaid UI-elemente.
TEDI-Ready disainisüsteem
UXUI-20 Disainiraamistike
kasutus
Kõik prototüübid tuleb luua TEDI Figma komponentide põhjal. Kui
vajalikku komponenti ei ole, tuleb lahendus luua, valideerida UI
spetsialistiga ja esitada see TEDI täiendamiseks.
UXUI-21 Disainiraamistike
kasutus
Komponentide ümberkujundamine või loomine on lubatud ja peavad
vastama UX/UI nõuetele. Välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt
põhjendatud ja eelnevalt kooskõlastatud disainivõlana. Disainivõlg
on teadlik kompromiss, mis ei vasta kokkulepitud disaininõuetele ja
mille detailid on dokumenteeritud, et seda saaks tulevikus
parandada.
UXUI-22
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Kõik kasutajaliidese prototüübid ja disainifailid peavad olema
loodud Figma keskkonnas ning salvestatud ja hallatud RIKi Figma
tööruumis.
UXUI-23
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Failide ligipääs peab olema jagatav õigustega (view/edit) ja tagama
töö jätkusuutlikkuse ka personali muutuse korral.
UXUI-24
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Igal Figma projektil peab olema selge ja arusaadav nimi ja projekti
kirjeldus.
UXUI-25
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Igal Figma failil peab olema esileht (cover). Cover aitab failide
vahel kiiremini orienteeruda ja loob ühtsuse.
RIKi Figma mall
UXUI-26
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Iga Figma projekt koosneb nelja tüüpi failidest:
Stiiliraamatu fail
Tööfail - soovi korral igal analüütikul eraldi
Arendusvalmis fail (ready for dev)
Arhiiv (vajadusel)
UXUI-27
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Stiiliraamatu fail sisaldab korduvkasutatavaid komponente ja
disainielemente.
UXUI-28
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Lõplikud disainilahendused tuleb lisada arendusvalmis faili.
Sisaldab kinnitatud ja arenduseks ettevalmistatud disainilahendusi.
UXUI-29
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Tööfailid on mõeldud mustanditeks.
UXUI-30
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Arhiivi lisatakse kõik vanad tööd, mis enam ei päde, aga soovitakse
mingil põhjusel alles hoida.
UXUI-31
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Igas failis olevad lehed (pages) tuleb korrektselt nimetada vastavalt
nende sisule (nt "Avaleht", "Töölaud" jne).
UXUI-32
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
Aredusvalmis failis peab iga raam (frame) kandma selget ja
arusaadavat nime, mitte vaikimisi genereeritud nimetusi (nt "Frame
1", "Group 2").
UXUI-33
Prototüüpimine ja
Figma projektide
haldamine
RIKi Figma tööruumi haldavad RIKi poolt määratud
administraatorid.
UXUI-34
Kasutajakesksus
ja kasutajatega
testimine
Arendusprotsessi käigus tuleb testida prototüüpe ja valminud
lahendusi sihtrühma kasutajatega, võimalusel erivajadustega
inimestega.
UXUI-35
Kasutajakesksus
ja kasutajatega
testimine
Kasutajatega testimised peavad keskenduma kasutatavusele,
arusaadavusele ja ligipääsetavusele.
UXUI-36
Kasutajakesksus
ja kasutajatega
testimine
Testimistulemused tuleb dokumenteerida ning nende järeldusi
kasutada teenuse täiendamiseks.
UXUI-37 UX kirjutamine
Kasutajaliidese tekstid (nt. teavitustekstid, nupu nimetused jne)
peavad olema lühikesed, arusaadavad, tegevust kirjeldavad ja
vältima kantseliiti.
UXUI-38
Kasutajate
tagasiside ja pidev
arenduse tugi
Pärast teenuse lansseerimist tuleb koguda kasutajate tagasisidet
regulaarselt, kasutades selleks sobivaid kanaleid (nt.
tagasisidevormid, kasutajatugi, analüütika). Saadud sisendit
kasutatakse iteratiivseks täiustamiseks ja kasutajate ootustega
kooskõlas püsimiseks.
UXUI-39 Kasutajakogemuse
mõõdikud
Kasutajakogemuse kvaliteedi hindamise mõõdikud on: kasutajate
rahulolu ja vajadusel süsteemi kasutatavuse skoor (SUS) . Need
aitavad tuvastada kitsaskohti ja hinnata parenduste mõju.
UXUI-40 Kasutajakogemuse
mõõdikud
Teenused peavad võimaldama kasutajakäitumise jälgimist (nt
Google Analytics, Matomo) eesmärgiga hinnata tegelikku UXi.
UXUI-41
Tehniline
rakendus ja
dokumentatsioon
Kõik kasutajaliidese komponendid peavad olema dokumenteeritud
koos tehnilise kirjelduse ja kasutusnäidetega (nt Storybook).
UXUI-42
Tehniline
rakendus ja
dokumentatsioon
Kasutajaliidese tehniline realiseerimine peab tagama UX/UI nõuete
täieliku ja järjepideva rakendamise.
UXUI-43
Turvalisus ja
privaatsus
kasutajaliideses
RIKi töötajad kasutavad Figmat ainult RIKi e-postiga. Välise
ressursi puhul lepitakse juurdepääsu andmine projektipõhiselt
kokku.
UXUI-44
Turvalisus ja
privaatsus
kasutajaliideses
Iga uue Figma litsentsi kasutaja tellib RIKi poolne tiimijuht.
UXUI-45
Turvalisus ja
privaatsus
kasutajaliideses
Kasutajaliideses tuleb järgida andmekaitse ja küberturvalisuse
parimaid tavasid. Väliste arendajatele puhul täpsustada õigusteenuse
tiimiga üle, millist teavet peetakse AK teabeks.
UXUI-46
Turvalisus ja
privaatsus
kasutajaliideses
Prototüüpimisel kasutatakse üksnes sünteetilisi andmeid, mis ei
sisalda isikuandmeid ega muud tundlikku teavet. Live-andmeid ei
tohi kasutada.
UXUI-47 Responsiivsus ja
ligipääsetavus
Lahendused peavad toimima erinevates ekraanisuurustes ja
seadmetes ilma horisontaalse kerimiseta.
UXUI-48 Abiinfo
kasutajaliideses
Kui kasutaja vajab täiendavat infot (kasutusjuhend), peab abiinfo
olema lühike, kergesti leitav ja kontekstipõhine ning kuvatud samas
kasutajaliidese vaates, kus kasutaja oma ülesannet täidab
UXUI-49 Versioonihaldus ja
muutuste logi
Kõik muudatused prototüüpides, komponentides ja
dokumentatsioonis peavad olema versioonitavad ning muudatused
logitud (sh Figma failide ja Confluence'i artiklite muudatused),
millega tagatakse jälgitavus - millal ja miks mingi disainimuutus
tehti.
UXUI-50 Versioonihaldus ja
muutuste logi
Kui mõni disainilahendus ei vasta täielikult nõuetele, tuleb see
dokumenteerida ning registreerida disainivõlana vastavustabelisse.
UXUI-51
UX/UI nõuete
dokumendi
haldamine
Käesolevat dokumenti ajakohastatakse vähemalt kord aastas või
olulisemate muudatuste korral. Uuenduste eest vastutab UX disaini
kompetentsijuht.
Allikad:
10 Usability Heuristics for User Interface Design 10 Usability Heuristics for User Interface
Design - NN/g
Dieter Rams: 10 Timeless Commandments for Good Design Dieter Rams: 10 Timeless
Commandments for Good Design | IxDF
Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardis EN 301 549 V3.2.1 (2021-03)
The Eight Golden Rules of Interface Design Ben Shneiderman
TEDI TEDI-Ready disainisüsteem
Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe
avaldamise kord Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust
kirjeldava teabe avaldamise kord–Riigi Teataja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|