Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Pärnu Linnavalitsusele

Turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ettepaneku tagasisidestamiseks esitamast

eesmärgiga korrastada lühiajalist üüriturgu.

Pärnu Linnavalitsus toetab Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) esialgse mõju hinnangus

väljatoodut: „Kohalike omavalitsuste (KOV) vaatest on oluline, et väljatöötamiskavatsus (VTK)

ei kehtestaks omavalitsustele uusi püsivaid ja rahastamata kohustusi. Kui hilisemas eelnõus

nähakse ette KOV-idele täiendavad ülesanded, näiteks kohalik seire, järelevalve, andmete

töötlemine või elanike kaebuste menetlemine, tuleb nende ülesannete maht ja rahastamine eraldi

hinnata. Samuti tuleks eelnõus selgelt sätestada, milline on riigi, KOV-i, järelevalveasutuste,

platvormide ja teenusepakkujate vastutus“.

Edastame teile täiendavad ettepanekud Pärnu linna poolt võttes seejuures arvesse:

- Pärnu kui turismisihtkoha nr 2 positsiooni Eesti turismimaastikul pealinn Tallinna järel, kus

Pärnu linna aastane külastajate arv ületab 400 000 ning linna ja maakonna külastajate

koondarv on veidi vähem kui pool miljonit (Statistikaamet);

- Civitta Eesti AS ja Tallinna Ülikooli läbiviidud rakendusuuringus „Lühiajalise üüri turg

Eestis“ kajastatud Pärnu turu analüüsi.

Uuring nimetab Pärnut üheks kahest Eesti piirkonnast, kus lühiajalise üüri negatiivsed

kõrvalmõjud on avaldunud sekkumist vajaval kujul. Pärnu eripäraks on tugev hooajalisus:

kortereid kasutatakse suvel suuremahuliselt lühiajaliseks majutuseks, kuid väljaspool hooaega

jäävad need sageli tühjaks. Uuringu hinnangul ei pruugi selline kasutus olla vastuolus üksiku

korteriomaniku majandusliku huviga, kuid see ei pruugi toetada linna kui terviku arengut –

nõrgeneda võib kogukonnatunne, väheneda kohalike teenuste pakkumine ning tekkida

eluruumide kasutamise ja kütmisega seotud probleemid.

Samuti tuvastas uuring, et lühiajalise üüri kasv mõjutab eluasemeturgu, vähendades pikaajaliste

üüripakkumiste arvu ja tõstes eluasemete hindu. Mõju on suurem just turistidele atraktiivsetes

piirkondades. Seetõttu ei ole Pärnu puhul tegemist abstraktse tulevikuriskiga, vaid kohaliku

elukeskkonna ja eluasemeturu küsimusega, mille olemasolu on riigi enda tellitud uuringus juba

tuvastatud.

Samal ajal ei taotle Pärnu lühiajalise majutuse keelamist. Vastupidi: eesmärk on leida tasakaal

turismi, ettevõtluse ja aastaringse elukeskkonna vahel. Selleks vajab Pärnu riigilt õiguslikke ja

majanduslikke tööriistu, mis võimaldavad suunata eluruume pikaajalisse kasutusse ning

Lp Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 16.06.2026 nr 2-1/2158-1

Meie 01.09.2026 nr 10-4/6533-1

Vastuskiri turismiseaduse muutmise

väljatöötamiskavatsusele lühiajalise üürituru

korrastamiseks

2

reageerida seal, kus hooajalise majutuse kontsentratsioon hakkab kahjustama kohalike elanike

huve. See on ka kooskõlas MKM-i tellitud uuringu soovitusega Pärnule: suurendada

omanike motivatsiooni anda eluruume pikaajaliselt üürile ning luua selleks sobivaid

stiimuleid. Sellest lähtuvalt edastame ettepanekud, mis on kooskõlas ka Eesti Hotellide ja

Restoranide Liidu (EHRL) edastatava ametliku tagasisidega MKM-ile.

1. Majutusteenuse mõiste tuleb siduda objektiivsete kriteeriumitega. VTK pakub tunnusteks

tasu eest ning püsivalt või korduvalt osutamise, kuid jätab lahtiseks, mitu korda on korduvalt.

Meie ettepanek on kaks kontrollitavat kriteeriumi: kuni 60 väljaüürimise ööd aastas ühe

üksuse kohta on jagamismajandus, sellest enam on majandus- ja kutsetegevus, ning teine ja

iga järgnev üksus on majandus- ja kutsetegevus sõltumata päevade arvust.

2. Peame kavandatud välistuste loendit (VTK tabel 1) põhjendatuks.

3. Toetame Turismiseaduses (TurS) majutusettevõtete ja -liikide määratlusest loobumist

tingimusel, et kohandatakse vastavalt ka nõudeid majutusteenuse osutamisel, mis on hetkel

sõnastatud lähtuvalt majutuse liigist. Näiteks ei saa üldistada ega eeldada, et majutusteenuse

osutamisel näiteks glämpingutes oleks kasutajale tagatud juurdepääs joogiveele, ent samas

soovime, et antud tingimus kohalduks teistele majutusliikidele. Küsimus seisneb selles, mille

alusel antud erisused kehtestatakse ja kuidas külastaja neid selgelt mõistab?

4. Ühekordne riiklik registreerimine juba olemasolevas registris. VTK loobub riiklikust

registrist kuluargumendiga. Meie ettepanek ei ole luua uut registrit, vaid rakendada ühekordne

teatamiskohustus toimivas majandustegevuse registris ning siduda see kinnistusraamatu,

ehitisregistri ja rahvastikuregistriga. Selle tegevuse eesmärk ei ole bürokraatiat suurendada.

Tagada ka algusest peale vastavus sisu osas määrusega 2024/1028. See annab ka

turismiarendusele selgema ülevaate tegelikust külastajate mahust ning nende majanduslikust

mõjust piirkonnale. Register annaks alused võrdseks kohtlemiseks nii ametlike

majutusasutuste pakkujate kui lühiajalise üüriteenuse osutajate seas, kui tulevikus peaks

kehtestatama turismisektoris täiendavaid makse.

5. Majutusstatistika alates esimesest voodikohast. VTK ei laienda statistika esitamise

kohustust alla viie voodikohaga majutuskohtadele. Euroopa Liidu statistikamäärus

692/2011 seab miinimumi ja liikmesriik võib andmekogumist laiendada, mida on teinud

viisteist liikmesriiki. Soov laiendada statistikat 1. voodikohani ei ole „ülereguleerimine“,

sest andmekogumine ei kehtesta ettevõtjale käitumisreegleid, vaid on infopäring. Meie

majutusturg on valdavalt väikeste tegijate turg, erinevalt näiteks Soomest. Eestis on

enamik lühiajalise üüri üksusi kuni nelja voodikohaga, mistõttu jääb praeguse lävendi juures

välja just see osa turust, mille maht ja paiknemine on eluasemepoliitika, turismi

kujundamiseks ning julgeoleku küsimusteks kõige olulisem.

6. Eluasemeturu mõju ja korteriühistute otsustusõigus. Teeme ettepaneku anda kohalikule

omavalitsusele andmepõhised ja proportsionaalsed võimalused surve all olevates piirkondades

ning laiendada seadusega korteriühistu otsustusõigust majutusteenuse osutamise ja sellega

kaasnevate kulude jaotamise üle. Kortermajas kannavad mõju püsielanikud, tulu saab üksuse

omanik ja ühistul puudub täna toimiv hoob.

7. Euroopa Liidu määruse 2024/1028 rakendamise tähtaeg. Teeme ettepaneku sätestada

turismiseaduses kuupäev, mil määrus rakendub. Määruse rakendumisel esitavad platvormid

andmed riigile ise, mis tähendab, et igakuine aruandluskohustus platvormimüügi osas kaob ja

riik saab tervikliku lühiajalise üürituru andmestiku ilma eraldi küsitlusteta. Halduskoormus

seega väheneb, mitte ei kasva.

Ükski neist ettepanekutest ei lisa uut sisulist nõuet ega tegevusluba ega puuduta inimest, kes

üürib välja oma kodu. Nende eesmärk on, et juba kehtivaid kohustusi saaks üldse täita ja

kontrollida ning et riigil ja kohalikul omavalitsusel oleks olemas see teave, mida nende

ülesannete täitmine eeldab. Näeme, et riikliku tasandi register on eeldus, et bürokraatiat

korrastada.

3

Rõhutame veel kord, et me ei soovi lühiajalise üüri piiramist ega uute nõuete lisamist ühelegi

turuosalisele. Soovime, et sama teenuse osutamisel kehtiksid samad reeglid ja et oma kodu aeg-

ajalt välja üüriv inimene jääks nendest reeglitest välja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Kilk

abilinnapea

linnapea ülesannetes

Annika Raadik

525 3303, [email protected]