Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee

Teie: 16.06.2026 nr 2-1/2158-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 01.09.2026 nr 1-10/0200-1 Arvamus turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse osas lühiajalise üürituru korrastamiseks

Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) osas, mille eesmärgiks on välja selgitada võimalikud

suunad turismiseaduse (edaspidi TurS) muutmiseks, et korrastada lühiajalise üüri turgu

teenuste pakkumise vaatest. Statistikaameti jaoks on oluline, et kavandatavad muudatused

võimaldaksid jätkata statistika tegemist selgelt piiritletud majutusteenuse pakkujate osas.

Samas tuleb lähtuda põhimõttest, et hõlmatavad isikud ja ettevõtted on motiveeritud enda kohta

andmeid avaldama, mis ei põhjusta ebamõistlikku halduskoormust. Siinjuures tuleks kaaluda

võimalikult suures ulatuses juba andmekogudes sisalduva info taaskasutamist, mis ühtlasi toetab

andmete ühekordset esitamist. Järgnevalt esitame Statistikaameti peamised seisukohad VTK-s

toodud ettepanekute osas. Eraldi saadame e-kirja teel näiteid Statistikaameti tänasest praktikast, mis

on tehnilisemat laadi.

1. Majutusteenuse mõiste statistilise võrreldavuse tagamiseks

VTK autorid pakuvad punkti 3.1 all välja uue mõiste, mille kohaselt oleks majutusteenus tasu

eest osutatav ajutise majutuse teenus, mille sisuks on püsivalt või korduvaks osutamiseks

suunatud majutuse pakkumine või kättesaadavaks tegemine lühiajaliseks kasutamiseks

kolmandatele isikutele, sealhulgas elektrooniliste kanalite või vahendusplatvormide kaudu, kui

majutuse kestus ei ületa kolme kuud. Statistikaameti hinnangul tuleb mõiste sisustamisel

keskenduda sellele, et tegemist on lühiajalise ööbimisvõimaluse pakkumisega ning juba seaduse

tekstis tuua välja võimaliku teenusepakkuja jaoks selgelt sõnastatud piirangud, mis on

arusaadavad ilma seletuskirjata. Tuginedes arengutele majutusteenuseid puudutava statistika

tootmises ja selle reguleerimises EL üleselt, tuleks vältida majutusteenuse pakkujate

defineerimist voodikohtade arvu järgi, kuivõrd EL turismistatistikat käsitleva määruse nr

692/2011 muutmisega on võimalik, et ka EL lävend kaotatakse. Näiteks ka nimetatud EL

määruse alusel edastatakse Eurostatile igal aastal vaatlusest välja jäetud väiksema voodikohtade

arvuga majutusettevõtetes residentide ja mitteresidentide ööbimiste hinnanguline üldarv

võrdlusaastal.

Täna lähtub Statistikaamet TurS § 17 lõikes 1 esitatud mõistest majandusüksus, mille kaudu

osutab ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames majutusteenust, kusjuures see võib

toimuda nii põhi- kui kõrvaltegevusena. Majutusettevõtja mõiste on kasutusel ka EL määruses nr

692/2011. Statistikas nimetame vastavat majandusüksust majutuskohaks, mis on asutus või

hoone, kus saab ööbida. See tähendab, et majutusettevõte ei ole sama mis äriühing ning ühe

äriühingu all võib tegutseda mitu majutuskohta. Kuigi siinkohal on rõhutatud, et muudatus ei

mõjuta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) kasutamist, sest

EMTAK on lihtsalt statistiline klassifikaator ega ole ka järelevalve tegemise alus, on

Statistikaameti seisukoht, et ilma klassifikatsiooni kasutamata ei ole võimalik

majutusettevõtteid määratleda ega ka nende tegevust hinnata. Kui kasutada

majutusettevõtte asemel mõistet majutuskoht, siis võimaldaks see hõlmata ka juhte, kui

teenust pakub eraisik, kuigi Statistikaamet täna eraisikute poolt pakutavate majutusteenuste

kohta andmeid ei kogu. See tuleks kõne alla siis, kui need andmed oleksid kättesaadavad

andmekogude baasil ja seoses võimaliku registreerimiskohustusega.

2. Erandite ajakohastamise kooskõla praktikaga

VTK punktis 3.2 kajastatud TurS § 17 lõike 3 sätestatud erandite ümbersõnastamise osas

sooviksime täpsustusi. Töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamise erand võib jätta

mulje, et tööreisidel viibivate isikute kohta pole andmed vajalikud ning ebaselge on, kelle suhtes

vastav töö- või teenistussuhe on pädev. Eluruumi kasutusse andmine elukoha tagamise

eesmärgil, sealhulgas üürilepingu alusel on mitmeti mõistetav võrreldes varasema

definitsiooniga. Teatavasti on võimalik ka kuni 3 kuud ööbimist majutusettevõttes ajutise

elukohana ilma üürilepinguta ja sel juhul peaks seda ikkagi lugema majutusteenuseks. Haridus-

või teadusasutuse poolt õppijate või töötajate majutamise puhul võib aru saada ka nii, et kui

üliõpilane või õppejõud suunatakse mingil põhjusel ajutiselt elama hotelli, siis seda ei ole vaja

arvesse võtta.

Uue erandina lisatakse majutus, mida osutatakse sotsiaal- või tervishoiuteenuse osana või

sellega lahutamatult seotud tegevusena. Siin soovitame kaaluda, kas on vajalik seda punkti

lisada, kuna need üksused, mis pakuvad siin loetletud teenuseid, ei ole majutusettevõtted, samas

ei tohiks see punkt jääda kaheti mõistetavaks. Näiteks võib siit välja lugeda, et majutusstatistika

ei peaks hõlmama SPA-sid ja sanatooriume, kus viibitakse nii tervise turgutamise kui puhkuse

eesmärgil. Samuti on uueks erandiks majutus, mida pakutakse laagri-, spordi-, huvi- või

noorsootöö tegevuse raames, kui majutus on selle tegevuse lahutamatu osa ega ole

iseseisvalt majutusteenusena kättesaadav. Siinkohal jääb arusaamatuks selle erandi vajalikkus

olukorras, kus majutusettevõtteks loetakse ka puhkekülad ja puhkelaagrid ning laagriplatsid, mis

peaksid olema hõlmatud statistikaga (EMTAK tegevusala I553). Välja soovitakse jätta erand

erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamisel elamuse saamise eesmärgil (vabas

looduses, onnis, parvel jms). Kuivõrd sellise majutuse pakkumine on teatud mõttes trend, siis

palume kaaluda, kas selliste majutusvõimaluste pakkumise välistamine statistikast on

asjakohane, vt nt https://puhkaeestis.ee/et/kuhu-minna/loodussobralikud-oomajad-keset-loodust.

3. Majutusettevõtte liikidest loobumise mõju statistika tegemisele

VTK punktis 3.3 kaalutakse võimalust vaadata üle TurS §-is 18 sätestatud majutusettevõtte

liigid (nt hotell, külaliskorter jms), millega omakorda on seotud majutusteenuse osutamise

tehnilised ja kvaliteedinõuded. Kavandatava muudatuse järgi jääb üldmõistena kasutusele

majutusteenus, millega regulatsiooni kese liigub ettevõtte vormilt teenuse osutamisele ning

nõuded kehtivad teenuse osutamisele sõltumata majutuse liigist. Majutuskohtade põhiliste

liikide tänane jaotus kattub sisuliselt EMTAK-is sisalduva jaotusega. Sealjuures loetakse

majutusteenuseks ka laagri- või haagissuvilaplatsidel pakutavat ööbimist.

Turiste teenindavad majutuskohad on jaotatud kahte põhirühma: kollektiivmajutus (teenindavad

turiste äriüksustena) ja eramajutus, kuid tänane majutusstatistika kajastab ainult

kollektiivmajutuskohtade andmeid. Sealjuures peaksidkõik põhi- või kõrvaltegevusena

majutusteenust pakkuvad ettevõtted mahtuma EMTAK2025 järgi jaotis I55 Majutus tegevusalade

alla, et neid saaks käsitleda statistiliste üksustena. Ka äriregistrile majandusaastaaruande

esitamisel toimub ettevõtte tegevusala määratlemine EMTAK koodi järgi. Eraisikule, kes

tegutseb majutusteenuse pakkumisega, kuid mitte ettevõtluse vormis, EMTAK tegevusala

ei määrata. Juhul kui äriregistri järgi ettevõte tegeleb muu tegevusalaga kui majutus, kuid omab

teadaolevalt majutuskohta (näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse puhkaeestis.ee

andmebaasi kaudu), siis see on tema kõrvaltegevusala ja klassifitseeritakse statistilises profiilis

kohaliku tegevusala üksusena majutusettevõtte ehk toimlana EMTAK koodiga tegevusala

Majutus I55 all (sisuliselt kõrgema taseme jaotuses hotellid ja sarnased majutuskohad, puhke- ja

muud lühiajalised majutuskohad ning kämpingud ja haagissuvilaplatsid, kuid EMTAK viies tase

on aluseks majandustegevuse korrektse tegevusalakoodi lõplikul valikul). Kui majutuskoht

määratleb ennast muu tegevusalaga (6820 "Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus"

või 9329 "Mujal liigitamata lõbustus- ja vaba ajategevused"), siis sellist üksust

majutustegevuse uuringusse ei hõlmata.

Seega võib majutusettevõtte liikidest loobumine tekitada segadust ka teenusepakkujatele endile,

kui puuduvad vastavad selgitused, kuidas enda määratlemine kooskõlas TurS-i ja EMTAK-iga

oleks korrektne. See omakorda võib mõjutada statistika tegemise põhimõtete järgimist.

4. Teenuse osutaja andmete talletamine taaskasutamiseks

VTK punktis 3.4 tuuakse välja, et 2025.a Civitta Eesti AS ja Tallinna Ülikooli poolt

rakendusuuringus „Lühiajalise üüri turg Eestis“ pakutakse üheks lahenduseks KOV-del ja ka

teistel järelevalveasutustel tervikliku ja usaldusväärse ülevaate saamiseks lühiajalise üüri teenuse

osutajatest olemasolevate andmete paremat kasutamist ja nende paremaks kättesaadavaks

tegemist. Statistikaamet viitab asjaolule, et pärast nõude kaotamist majandustegevuse registris

(edaspidi MTR) majutuskohti registreerida, on tekkinud teatav valimi viga, kuna puudub

terviklik usaldusväärne allikas, millele tuginevalt saaks olla 100% kindel, et näiteks kõik alates

viiest voodikohast majutuskohad on hõlmatud. Seda põhjusel, et info majutuskohtade

olemasolu kohta pärineb kas äriregistrist (kus on oluline märkida majandusüksuse

põhitegevusala, mis ei pruugi olla Majutus) või puhkaeestis.ee andmebaasist.

Statistikaameti peamine huvi, lähtuvalt talle seaduse alusel pandud ülesandest, on regulaarselt

andmetele juurdepääsu võimaldamine asjakohase statistika tootmiseks, mis hõlmab infot

registreeritud ja ka tegevuse lõpetanud majutuskohtade kohta, sh nende majutuskohti

iseloomustavate andmete (majutuskoha asukoht, operaator, tubade ja voodikohtade arv) kohta.

Leiame, et majutuskohtadest ülevaate saamiseks on oluline mingil kujul majutuskohtade

registreerimise süsteem, kuna vastasel korral puudub ikkagi riigiülene või KOV tasemel ülevaade

majutusteenuse pakkujatest (nii ettevõtted kui eraisikud sõltumata suurusest/voodikohtade

arvust). Arvestades riigi tasandil suundumust vähendada halduskoormust proportsionaalselt

andmete esitamise kohustuse osas, eelistame kokkuleppe saavutamist ühtse andmeallikana

ühe kontaktpunkti vaates, mis võib hõlmata endas näiteks teavitamiskohustuse laadset

registreerimist.

5. Täpsustused seoses statistika tegemise protsessi kirjeldusega

Statistikaamet juhib tähelepanu ka mõnedele ebatäpsustele seoses statistika tootmise protsessi

kirjeldamisega, mida tuleks edaspidi vältida. Esmalt palume korrigeerida infot, mis on esitatud

VTK punktis 3.1.6.4. Seal on väide, et tulenevalt EL määrusest nr 692/2011 peavad vähemalt

viie voodikohaga majutuskohad esitama Statistikaametile iga kuu andmeid majutatute, ööbimiste,

külastajate päritolu ja majutuskoha kasutuse kohta. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on

piisav statistika kogumine alates 10 voodikohast, mis ei välista, et liikmesriigid turu suurust

arvestades koguvad infot teadlike otsuste tegemiseks ka väiksemate mahtude korral. Kuigi hetkel

on MKM olnud huvitatud andmetest alates 5 voodikohast, võib see edaspidi muutuda.

VTK punktis 4.2.3. seoses lühiajalise üüri turu detailsema ülevaate kirjeldusega on

majutuskohtade müügimahtude puhul mainitud Statistikaameti tabeli TU410 andmeid, kuid need

kajastavad näitajaid üksnes ettevõtte põhitegevuse järgi. Lisaks on punkti 4.2 joonealuses

märkuses 45 viidatud, et arvutustes on eeldatud, et valdav osa hostelite ning puhkekülade ja -

laagrite ööbimistest kajastub ka Eurostati platvormipõhistes andmetes ehk toimub

majutusplatvormide kaudu. Selline väide pole korrektne, kuna nimetatud statistika hõlmab

üksnes veebiplatvormide kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust.

Loodame, et meie ettepanekuid ja kommentaare on võimalik VTK tagasiside tulemusena plaanitava eelnõu ettevalmistamisel arvesse võtta. Oleme huvitatud edasistest arengutest ning Statistikaameti kaasamisest mistahes aruteludele, kus saame vajadusel jagada lisaselgitusi.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Peadirektor

Koostajad: Piret Pukk 5302 1164, [email protected]