| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2979-1 |
| Registreeritud | 01.09.2026 |
| Sünkroonitud | 02.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kairi-Ly Einborn (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Maksu- ja Tolliamet Rahandusministri……………... a määrus nr …
„Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“ Lisa 1
KÄIBEDEKLARATSIOONI VORM KMD
MAKSUKOHUSTUSLANE
Nimi
Registri- või isikukood
Aadress ja telefon (võimalusel ka e-posti aadress) Käibemaksukohustuslasena registreerimise
number
E E
KÄIBEDEKLARATSIOON
Käibedeklaratsioon esitatakse ja käibemaks tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks
Aasta
Kuu või muu maksustamisperiood
Eurodes sendi
täpsusega
24% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud 1
20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud 11
22% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud 12
9% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud 2
5% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud 21
13% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud 22
0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh
3
1) kauba ühendusesisene käive ja teise liikmesriigi maksukohustuslasele / piiratud
maksukohustuslasele osutatud teenuste käive kokku, sh 3.1
kauba ühendusesisene käive 3.1.1
2) kauba eksport, sh 3.2
käibemaksutagastusega müük reisijale 3.2.1
Käibemaks kokku (24% lahtrist 1+ 20% lahtrist 11 +22% lahtrist 12 + 9% lahtrist 2 + 5% lahtrist
21 + 13% lahtrist 22) +
4
Impordilt tasumisele kuuluv käibemaks + 41
Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata , sh – 5
1) impordilt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks 5.1
2) põhivara soetamiselt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks 5.2
3) ettevõtluses (100%) kasutatava sõiduauto soetamiselt ja sellise Autode
sõiduauto tarbeks kaupade soetamiselt ja teenuste saamiselt arv
tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks
5.3
4) osaliselt ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamiselt ja sellise Autode
sõiduauto tarbeks kaupade soetamiselt ja teenuste saamiselt arv
tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks
5.4
Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused
kokku, sh
6
kauba ühendusesisene soetamine 6.1
Muu kauba soetamine ja teenuse saamine, mida maksustatakse käibemaksuga, sh 7
erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja
metalltoodete soetamine (KMS § 411)
7.1
Maksuvaba käive 8
Erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete
käive (KMS § 411) ning teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba
maksustatav väärtus
9
Täpsustused +
10
Täpsustused -
11
Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 + lahter 41 – lahter 5 + lahter 10 – lahter 11)
+
12
Enammakstud käibemaks (lahter 4 + lahter 41 – lahter 5 + lahter 10 – lahter 11)
-
13
Kinnitan deklareeritud andmete õigsust. Olen teadlik, et ebaõige või ebatäpse informatsiooni esitamine on
maksukorralduse seaduse alusel karistatav.
Maksukohustuslase allkirjaõigusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, allkiri, kuupäev:
Juhised deklaratsiooni täitmiseks on pöördel.
KÄIBEDEKLARATSIOONI TÄITMISE JUHISED Deklaratsioonile märgitakse maksukohustuslase / piiratud maksukohustuslase, sh füüsilisest isikust ettevõtja
registrikood. Notar ja kohtutäitur, kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma
registrikoodi, märgivad isikukoodi.
Lahtrites 1, 2 ja 22 märgibvastavalt käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 15 lõigetes 1, 11 ja 2 kehtestatud
maksumääradele maksukohustuslane KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6, piiratud
maksukohustuslane KMS § 3 lõikes 5 ning maksukohustuslasena registreerimata isik § 3 lõike 6 punktis 2
nimetatud tehingute ja toimingute maksustatava väärtuse kokku. Erikorra alusel maksustatava kinnisasja,
metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käive (KMS § 411) kajastatakse lahtris 9 ja seda lahtris 1 ei
kajastata. Lisaks märgitakse lahtrites 1, 2 ja 22 maksustatava väärtuse muudatused tulenevalt kreeditarvetest ja
KMS §-st 291, mis puudutavad 24%, 13% ja 9% määraga tehinguid.
Muu hulgas kajastatakse nendes lahtrites:
1) kauba ühendusesisene soetamine vastavalt KMS § 8 lõigetes 1, 2, 4 ja 5 sätestatule;
2) kauba või teenuse omatarve;
3) KMS § 16 lõikes 3 nimetatud kaupade ja teenuste käibe maksustatav väärtus juhul, kui nimetatule on
maksuhaldurit teavitades lisatud käibemaks, v.a KMS § 411 alusel maksustatav käive;
4) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud
teenuste, millelt tuleb käibemaksu tasuda, maksustatav väärtus (KMS § 3 lõike 4 punkt 2);
5) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena,
soetatud muu kauba maksustatav väärtus (KMS § 3 lõike 4 punkt 5);
6) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamine ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult;
7) kauba soetamine soetajana kolmnurktehingus;
8) piiratud maksukohustuslase tehtavate tehingute, mis on nimetatud KMS § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 ning § 3
lõike 4 punktides 2–5, maksustatav väärtus;
9) maksukohustuslase registrist kustutamise momendiks võõrandamata kaupade (v.a põhivara) maksustatav
väärtus, millelt tuleb käibemaksu tasuda (KMS § 29 lõige 10);
10) summa, mille võrra suurendatakse imporditud kauba maksustatavat väärtust juhul, kui seda
tollideklaratsioonil ei muudeta;
11) müügiobjektide maksustatav väärtus juhul, kui väljastatud arvel või muul müügidokumendil on märgitud
käibemaksusumma seaduses sätestatut eirates (KMS § 3 lõike 6 punkt 2, § 38 lõige 1);
12) kaupade maksustatav väärtus maksuladustamise lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta KMS § 3 lõike 6
punktis 5 nimetatud juhtudel;
13) ajutises aktsiisivabastuses olevate aktsiisikaupade maksustatav väärtus aktsiisikauba aktsiisilaost
väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta KMS § 3 lõike 6 punktis 6 nimetatud juhtudel;
14) kauba sundvõõrandamise tasu (KMS § 4 lõike 1 punkt 4);
15) erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete soetamine (KMS §
411);
Lahtris 11 märgitakse maksustatava väärtuse muudatused tulenevalt kreeditarvetest ja KMS §-st 291, mis
puudutavad 20% määraga tehinguid.
Lahtris 12 märgitakse maksustatava väärtuse muudatused tulenevalt kreeditarvetest ja KMS §-st 291, mis
puudutavad 22% määraga tehinguid.
Lahtris 21 märgitakse maksustatava väärtuse muudatused tulenevalt kreeditarvetest ja KMS §-st 291, mis
puudutavad 5% määraga tehinguid.
Lahtris 3 märgitakse KMS § 15 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kaupade ja teenuste 0% määraga maksustatava käibe
maksustatav väärtus kokku. Lahtris ei kajastata tolliagentuuri poolt KMS § 17 lõike 21 tingimustel teise isiku
eest teostatud kauba ühendusesisest käivet, selle kajastab tolliagentuur üksnes vormil VD.
Lahtris 3.1 märgitakselahtris 3 deklareeritud summas sisalduv KMS § 7 lõikes 1 sätestatud kauba
ühendusesisese käibe ning teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatud
KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuste, v.a saaja liikmesriigis 0% määraga maksustatavate teenuste
maksustatav väärtus kokku.
Lahtris 3.1.1 märgitakse lahtris 3.1 näidatud summas sisalduv kauba ühendusesisene käive.
Lahtris 3.2 märgitakse lahtris 3 näidatud summas sisalduv kaupade eksport. Lahtri summa hulgas kajastatakse
ka kauba eksport KMS § 5 lõigete 2 ja 4 tähenduses (tax-free).
Lahtris 3.2.1 märgitakse lahtris 3.2 näidatud summas sisalduv kauba eksport KMS § 5 lõigete 2 ja 4 tähenduses
(tax-free).
Lahtris 4 märgitaksekokkukäibemaks 24% lahtris 1 näidatud summast, 20% lahtris 11 näidatud summast, 22%
lahtris 12 näidatud summast, 9% lahtris 2 näidatud summast, 5% lahtris 21 näidatud summast ja 13% lahtris 22
näidatud summast.
Lahtris 41 märgitakse kauba impordilt arvestatud käibemaks. Lahtrit täidavad ainult need maksukohustuslased,
kes on kirjalikult teavitanud maksuhaldurit ja saanud maksuhaldurilt õiguse deklareerida kauba impordilt
arvestatavat käibemaksu käibedeklaratsioonis KMS § 38 lõigetes 21–23 sätestatud tingimustel.
Lahtris 5 märgitakse:
1) kokku sisendkäibemaks, mis on lubatud KMS §-des 29, 30 ja 31 sätestatud tingimustel maksustatavalt käibelt
arvestatud käibemaksust maha arvata;
2) kui oma ettevõtluse tarbeks soetatud kaupu ja teenuseid kasutatakse nii ettevõtluse kui ka mitteettevõtluse või
nii maksustamisele kuuluva kui ka maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud
käibemaksust maha osaliselt, ning sel juhul kirjutatakse lahtrisse 5 sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise
tulemusel saadud käibemaksusumma;
3) kui vähendatakse imporditud kauba maksustatavat väärtust, mida tollideklaratsioonil ei muudeta, siis
maksukohustuslane, kes kasutab sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, korrigeerib sisendkäibemaksu vastava
summa võrra lahtris 5.
Lahtris 5.1 märgitakse lahtri 5 summas sisalduv ettevõtluse tarbeks soetatud kauba impordikäibemaks.
Lahtris 5.2 märgitakse lahtri 5 summas sisalduv ettevõtluse tarbeks soetatud põhivara sisendkäibemaks.
Lahtris 5.3 märgitakse KMS § 30 lõike 4 punktides 3–5 sätestatud tingimustele vastavate maksustamisperioodi
jooksul ettevõtluses kasutatavate sõiduautode arv ning lahtri 5 summas sisalduv sisendkäibemaksusumma, mis
on sellise sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade
soetamisel ja teenuste saamisel maha arvatud. Lahtris ei kajastata müügiks või kasutuslepingu alusel kasutusse
andmiseks soetatud sõiduautode arvu ega sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel maha
arvatud sisendkäibemaksusummat.
Lahtris 5.4 märgitakse KMS § 30 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavate osaliselt ettevõtluses kasutatavate
sõiduautode arv ning lahtri 5 summas sisalduv sisendkäibemaksusumma, mis on sellise sõiduauto soetamisel või
kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel maha
arvatud (maksimaalselt 50% sisendkäibemaksust).
Lahter 6 on informatiivne lahter, mille summas sisaldub kauba ühendusesisene soetamine vastavalt KMS §-dele
8 ja 18 ning teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenuste maksustatav väärtus vastavalt KMS § 10
lõigetes 1 ja 2 sätestatule, mida maksustatakse 24%, 13% või 9% määraga. Lisaks märgitakse lahtris 6 sellise
ühendusesisese soetamise või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenuse maksustatava väärtuse
muudatus tulenevalt kreeditarvest.
Lahter 6.1 on informatiivne lahter, mille summas sisaldub kauba ühendusesisene soetamine vastavalt KMS §-
dele 8 ja 18.
Lahter 7 on informatiivne lahter, mille summas sisaldub:
1) soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehingu tingimustel soetatud kauba, soetatud
kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete, millelt maksukohustuslane peab käibemaksu
arvestama, maksustatav väärtus;
2) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, soetatud kauba
või saadud teenuste, millelt maksukohustuslane peab käibemaksu arvestama, maksustatav väärtus, v.a lahtris 6
sisalduv.
Lahter 7.1 on informatiivne lahter, mille summas sisaldub erikorra alusel maksustatava kinnisasja,
metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete soetamine vastavalt KMS §-le 411.
Lahtris 8 märgitakse maksuvaba käive vastavalt KMS § 16 lõigetes 1, 2, 21 ja 5 sätestatule.
Lahter 9 on informatiivne lahter, milles näidatakse erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete,
väärismetalli ja metalltoodete käive (KMS § 411) ning teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba
maksustatav väärtus.
Lahtrites 10 ja 11 kajastatakse:
1) kalendriaasta viimasel maksustamisperioodil tehtav KMS § 32 alusel osaliselt maha arvatud
sisendkäibemaksu ümberarvestus;
2) põhivara, sh kinnisasja, ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu
korrigeerimisest tulenev käibemaksusumma muudatus vastavalt KMS § 32 lõikele 4;
3) nii ettevõtluses kui ka muudel juhtudel kasutatavate kaupade ja teenuste ostmisel tasutud ja mahaarvatud
sisendkäibemaksu KMS § 29 lõike 4 alusel tehtav ümberarvestus;
4) KMS § 30 lõikes 4 nimetatud sõiduauto kasutusotstarbe muutumisest tingitud KMS § 30 lõike 7 alusel tehtav
sisendkäibemaksu ümberarvestus.
Lahtreid 10 ja 11 ei täideta ühekorraga, täidetakse kas lahter 10 või 11.
Lahtrites 12 ja 13 märgitakse tasumisele kuuluv või enammakstud käibemaks.
TAOTLUS: Kui maksukohustuslane taotleb enammakstud käibemaksu (sh eelnevate perioodide enammakstud
käibemaksu) tagastamist, tuleb esitada taotlus ettemaksukontol oleva raha tagastamiseks või kandmiseks teise
isiku ettemaksukontole.
Maksu- ja Tolliamet
Rahandusministri. …….a määrus nr…..
„Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“
Lisa 2
Maksukohustuslane KMD INF
Nimi Registri- või isikukood
A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA
Aasta Maksustamisperiood
Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad
Nr Tehingu-
partneri
registri- või
isikukood
Tehingupartneri
nimi
Arve
number
Arve kuupäev
(pp.kk.aaaa)
Arve
kogusumma
ilma
käibemaksuta
Maksumäär
Arvel märgitud kauba
ja teenuse
maksustatav väärtus *
Maksustamisperioodil
põhivorm KMD
lahtrites 1, 11,12, 2, 21 ja
22 kajastatud
maksustatav käive
Erisuse kood
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
2
*Täidab kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendav maksukohustuslane A-osa lisalehtede arv ……….
Maksukohustuslase allkirjaõigusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri, kuupäev
3
Maksu- ja Tolliamet KMD INF
Maksukohustuslane
Nimi Registri- või isikukood
B-osa ANDMED SAADUD ARVETE KOHTA
Aasta Maksustamisperiood
Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad
Nr Tehingupartneri
registri-
või isikukood
Tehingupartneri
nimi
Arve
number
Arve kuupäev
(pp.kk.aaaa)
Arve
kogusumma
koos
käibemaksuga
Arvel märgitud
käibemaksusumma *
Maksustamisperioodil
põhivorm KMD lahtris 5
kajastatud
sisendkäibemaksu summa
Erisuse kood
1 2 3 4 5 6 7 8 9
*Täidab kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendav maksukohustuslane B-osa lisalehtede arv ……….
Maksukohustuslase allkirjaõigusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri, kuupäev
4
Maksukohustuslane
KMD INF A-osa lisaleht nr ………
Nimi Registri- või isikukood
Aasta Maksustamisperiood
Nr Tehingu-
partneri
registri- või
isikukood
Tehingupartneri
nimi
Arve
number
Arve kuupäev
(pp.kk.aaaa)
Arve
kogusumma
ilma
käibemaksuta
Maksumäär
Arvel märgitud kauba
ja teenuse
maksustatav väärtus *
Maksustamisperioodil
põhivorm KMD
lahtrites 1, 11, 12 2, 21 ja
22 kajastatud
maksustatav käive
Erisuse kood
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
*Täidab kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendav maksukohustuslane
Maksukohustuslase allkirjaõigusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri, kuupäev
5
Maksukohustuslane KMD INF B-osa lisaleht nr ………
Nimi Registri- või isikukood
Aasta Maksustamisperiood
Nr Tehingupartneri
registri-
või isikukood
Tehingupartneri
nimi
Arve
number
Arve kuupäev
(pp.kk.aaaa)
Arve
kogusumma
koos
käibemaksuga
Arvel märgitud
käibemaksusumma *
Maksustamisperioodil
põhivorm KMD lahtris 5
kajastatud
sisendkäibemaksu summa
Erisuse kood
1 2 3 4 5 6 7 8 9
*Täidab kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendav maksukohustuslane
Maksukohustuslase allkirjaõigusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri, kuupäev
6
KMD INF TÄITMISE JUHISED
Käibedeklaratsioonil kajastatavad arvete andmed
Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 27 lõike 12 kohaselt kajastatakse
käibedeklaratsioonil juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja
linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja
või teenuse osutaja on märkinud 24%, 13% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava
käibe, välja arvatud KMS §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arvete andmed, kui
arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe
tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.
Isik võib käibedeklaratsioonil kajastada KMS § 27 lõikes 12 nimetatud arvete andmed,
mille kogusumma ilma käibemaksuta on 1000 eurost väiksem (KMS § 27 lõige 13).
KMD INF-l tehingupartneri registri- või isikukoodi märkimata jätmine ei ole aluseks
käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90 lõike 2
tähenduses, kui maksuhalduril on võimalik isik tuvastada esitatud andmete põhjal.
Kui maksukohustuslane ei ole maksustamisperioodil väljastanud või saanud arveid, mida
tuleb kajastada KMD INF-l, tuleb A- ja/või B-osal teha vastav märge deklareeritavate
arvete puudumise kohta.
Kui deklareeritavaid kirjeid on rohkem kui ridu A- ja/ või B-osal, tuleb deklareerimisel
kasutada vastavat lisalehte.
Tehingupartneripõhise piirmäära arvestamine
Tehingupartneripõhine 1000-eurone piirmäär (edaspidi piirmäär)arvestatakse
väljastatud ja saadud arvete kohta eraldi. Piirmäär arvestatakse arvete kogusumma alusel,
sealhulgas juhul, kui arve sisaldab lisaks 24%, 13%, 9%, erandjuhul 22%, 20% ja 5%
määraga maksustatavale käibele 0% määraga maksustatavat käivet, maksuvaba käivet või
käibena mittekäsitatavaid toiminguid ja tehinguid (näiteks leppetrahvid ja viivised).
Arveid, mis ei sisalda 24%, 13%, 9%, erandjuhul 22%, 20% ja 5% määraga maksustatavat
käivet või mis on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra
alusel, piirmäära arvestuses ei arvestata.
Arve on piirmäära arvestuses ühekordselt sellel maksustamisperioodil, mil see kuulub
esmakordselt A- või B-osal kajastamisele.
Piirmäära arvestatakse eraldi ka kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest
esitatavate arvete kogusumma ja kreeditarvete kogusumma kohta. Kui
maksustamisperioodil kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest väljastatud/saadud
arvete kogusumma ilma kreeditarveteta on tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot,
deklareeritakse kõik sellel maksustamisperioodil sellele tehingupartnerile väljastatud
ja/või temalt saadud arved, sealhulgas kreeditarved, vastavalt KMD INF A- või B-osale.
Kui maksustamisperioodil väljastatud või saadud kreeditarvete kogusumma on
tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot, deklareeritakse kõik sellel
7
maksustamisperioodil sellele tehingupartnerile väljastatud ja/või temalt saadud arved,
sealhulgas kreeditarved, vastavalt A- või B-osal deklareerimisele.
Käibemaksugrupis arvestatakse piirmäära grupi liikmete kohta eraldi.
Käibedeklaratsioonil ei kajastata arvete andmeid, kui:
1) arve on väljastatud füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) või
mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud
maksukohustuslaste registris registrikoodi;
2) arve ei sisalda 24%, 22%, 20%, 13%, 9% ja 5% määraga maksustatavat käivet (näiteks
üksnes maksuvaba käibe, 0% käibemaksumääraga maksustatava käibe ja käibena
mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta esitatud arve);
3) arve on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel
(KMS § 40);
4) arve on väljastatud selliste tehingute või toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel
kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus; teenuse saaja võib kajastada arvete andmeid,
millele laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus.
KMD INF B-osal ei kajastata ka arvete andmeid, kui arvele märgitud käibemaksu ei
arvata maha sisendkäibemaksuna.
KMD INF A-osa
KMD INF A-osal kajastatakse väljastatud arvete andmed. Arve andmed kajastatakse
A-osal maksustamisperioodil, kui nimetatud arve suhtes on käive osaliselt või täielikult
tekkinud vastavalt KMS §-s 11 sätestatud käibe tekkimise ajale. Kui väljastatud arve
suhtes tekib maksustatav käive ka mõnel järgneval maksustamisperioodil, kajastatakse
arve andmed A-osal ka järgnevatel maksustamisperioodidel, kui arvel kajastatud tehingu
maksustatav käive deklareeritakse vastavalt põhivormile KMD.
Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra kohaselt deklareeritavad arved kajastatakse A-osal maksustamisperioodil, kui nimetatud arve suhtes on käive osaliselt
või täielikult tekkinud vastavalt KMS § 44 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käibe tekkimise ajale.
Kui väljastatud arve suhtes tekib maksustatav käive ka mõnel järgneval
maksustamisperioodil, kajastatakse arve andmed ka järgnevatel maksustamisperioodidel,
kui arvel kajastatud tehingu maksustatav käive deklareeritakse vastavalt põhivormile
KMD.
Ühe arve kohta deklareeritakse kuni neli rida. Eraldi ridadel kajastatakse:
1) üldkorra ja KMS §-s 411 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, mille
käibemaksumäär on 24%, erandjuhul 22% ja 20%.
2) üldkorra alusel maksustatav käive, mille käibemaksumäär on 13%, 9% ja erandjuhul
5%;
3) KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, mille
käibemaksumäär on 24%, erandjuhul 22% ja 20%;
4) KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, mille
käibemaksumäär on 9% ja erandjuhul 5%.
A-osa täidetakse arvete kaupa. Arve andmete kajastamisel mitmel real esitatakse arve
andmed samuti kõikides veergudes.
8
Kreeditarve ja KMS § 291 alusel maksustatava väärtuse vähendamise aluseks oleva arve
arvulised andmed kajastatakse A-osal miinusmärgiga.
Veerus 1 „Nr“ märgitakse rea järjekorranumber.
Veerus 2 „Tehingupartneri registri- või isikukood“ märgitakse tehingupartnerile,
sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjale, Eestis väljastatud registrikood. Mitteresidentide
kohta märgitakse maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud maksukohustuslaste
registris omistatud registrikood. Mitteresidendist tehingupartneri, kellele ei ole Eestis
omistatud registrikoodi, arvete andmeid A-osal ei deklareerita. Notarite ja kohtutäiturite
kohta, kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma
registrikoodi, märgitakse isikukood.
Veerus 3 „Tehingupartneri nimi“ märgitakse tehingus osaleva isiku nimi.
Veerus 4 „Arve number“ märgitakse arvel kajastatud arve number.
Veerus 5 „Arve kuupäev (pp.kk.aaaa)“ märgitakse arve väljastamise kuupäev kujul
pp.kk.aaaa.
Veerus 6 „Arve kogusumma ilma käibemaksuta“ märgitakse 24%, 13% ja 9%,
erandjuhul 22%, 20% ja 5% käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest
väljastatud arve kogusumma ilma käibemaksuta, sealhulgas samal arvel sisalduv 0%
määraga maksustatav käive, maksuvaba käive või käibena mittekäsitatavate tehingute või
toimingute väärtus. Muu hulgas kajastatakse veerus KMS §-des 41–42 sätestatud erikorra
alusel väljastatud arved.
Veerus 7 „Maksumäär“ märgitakse maksumäär vastavalt:
1) 24%, erandjuhul 22% ja 20% – üldkorra ja KMS §-s 411 sätestatud erikorra alusel
maksustatav käive;
2) 13%, 9% ja erandjuhul 5% – üldkorra alusel madaldatud maksumääraga maksustatav
käive;
3) erikorra alusel 24%, erandjuhul 22% ja 20% – KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra
alusel maksustatav käive;
4) erikorra alusel 9%, erandjuhul 5% – KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel
madaldatud maksumääraga maksustatav käive.
Veeru 8 „Arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus“ täidab kassapõhist
käibemaksuarvestust rakendav maksukohustuslane. Eraldi ridadel kajastatakse:
1) üldkorra ja KMS §-s 411 sätestatud erikorra alusel 24%, erandjuhul 22% ja 20%
määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus;
2) üldkorra alusel 13%, 9% ja erandjuhul 5% määraga maksustatava käibe maksustatav
väärtus;
3) KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 24%, erandjuhul 22% ja 20% määraga
maksustatava käibe maksustatav väärtus;
4) KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 9%, erandjuhul 5% määraga
maksustatava käibe maksustatav väärtus.
9
Veerus 9 „Maksustamisperioodil põhivormi KMD lahtrites 1, 11, 12, 2, 21 ja 22
kajastatud maksustatav käive“ märgitakse see osa arve summast, mis on maksustamisperioodil 24%, 22%, 20%, 13%,
9% ja 5% määraga maksustatava käibena deklareeritud põhivormi KMD lahtrites 1, 11,
12, 2, 21 ja 22.
Eraldi ridadel kajastatakse:
1) üldkorra alusel 24%, erandjuhul 22% ja 20% määraga maksustatava käibe maksustatav
väärtus;
2) üldkorra alusel 13%, 9% ja erandjuhul 5% määraga maksustatava käibe maksustatav
väärtus;
3) KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 24%, erandjuhul 22% ja 20% määraga
maksustatava käibe maksustatav väärtus;
4) KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 9%, erandjuhul 5% määraga
maksustatava käibe maksustatav väärtus.
KMS §-s 411 sätestatud erikorra alusel maksustatava kauba võõrandaja veergu 9 ei täida.
Veerus 10 „Erisuse kood“ märgitakse erisuse kood järgmiselt:
01 – KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive;
02 – KMS §-s 411 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, kui kauba võõrandaja
asemel arvestab kauba soetaja tehingu kohta väljastatud arvel märgitud
käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana;
03 – juhul, kui arve sisaldab muu hulgas 0% määraga maksustatavat või maksuvaba
käivet või käibena mittekäsitatavaid tehinguid või toiminguid või arve sisaldab kahe või
enama erineva maksumääraga (24%, 22%, 20%, 13%, 9%, 5%) maksustatavat käivet,
sealhulgas negatiivset käivet.
Kui ühel arvel on enam kui üks erisus, märgitakse mitu erisusekoodi.
KMD INF B-osa
KMD INF B-osal kajastatakse Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutelt
saadud arvete andmed. Arvete andmed kajastatakse juhul, kui arvel märgitud
käibemaksu summa arvatakse vormi KMD lahtri 5 alusel osaliselt või täielikult maha.
Saadud arvete andmed kajastatakse B-osal maksustamisperioodil, kui arvel kajastatud
käibemaks deklareeritakse põhivormi KMD lahtri 5 alusel. Kui arvel märgitud käibemaks
arvatakse põhivormi KMD lahtri 5 alusel maha ka hilisematel maksustamisperioodidel,
kajastatakse arve andmed samuti hilisematel maksustamisperioodidel, kui nimetatud arve
suhtes tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus KMD lahtri 5 alusel.
Käibemaksuarvestuse üldkorda rakendavad maksukohustuslased kajastavad B-
osal kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt kauba
soetamise või teenuse saamise korral andmed maksustamisperioodil, kui üldkorda
rakendaval maksukohustuslasel tekib sisendkäibemaksu maha-arvamise õigus, perioodil,
kui kassapõhist erikorda rakendaval maksukohustuslasel tekib selle kauba või teenuse
käive vastavalt KMS §-le 44. Osaliselt tasutud arve andmed kajastatakse ka hilisematel
maksustamisperioodidel, mil nimetatud arve suhtes tekib sisendkäibemaksu
10
mahaarvamise õigus KMD lahtri 5 alusel. Tasumata arveid, mille suhtes
sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub, B-osal ei kajastata.
Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra kohaselt deklareeritavatest arvetest kajastatakse B-osal vastaval maksustamisperioodil täielikult või osaliselt tasutud arvete
andmed.
KMD INF B-osa täidetakse arvete kaupa.
Kreeditarve ja KMS § 291 lõikes 4 sätestatud juhul osaliselt või täielikult tasumata arve
arvulised andmed kajastatakse miinusmärgiga.
Veerus 1 „Nr“ märgitakse rea järjekorranumber.
Veerus 2 „Tehingupartneri registri- või isikukood“ märgitakse tehingupartnerile,
sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjale, Eestis väljastatud registrikood. Mitteresidentide
kohta märgitakse maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud maksukohustuslaste
registris omistatud registrikood. Notarite ja kohtutäiturite kohta, kes peavad ametit enda
nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma registrikoodi, märgitakse isikukood.
Veerus 3 „Tehingupartneri nimi“ märgitakse tehingus osaleva isiku nimi.
Veerus 4 „Arve number“ märgitakse arvel kajastatud arve number.
Veerus 5 „Arve kuupäev (pp.kk.aaaa)“ märgitakse arve väljastamise kuupäev kujul
pp.kk.aaaa.
Veerus 6 „Arve kogusumma koos käibemaksuga“ märgitakse 24%, 22%, 20%, 13%,
9% ja 5% käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest saadud arve
kogusumma koos käibemaksuga, sealhulgas samal arvel sisalduv 0% määraga
maksustatava või maksuvaba kauba ja teenuse väärtus või käibena mittekäsitatavate
tehingute ja toimingute väärtus. Muu hulgas kajastatakse veerus KMS §-s 411 sätestatud
erikorra alusel maksustatava kauba soetamisel saadud arve kogusumma koos
käibemaksuga.
Veeru 7 „Arvel märgitud käibemaksusumma“ täidab kassapõhist
käibemaksuarvestust rakendav maksukohustuslane.
KMS § 29 lõike 4 ja § 30 või 32 kohaselt sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel võib
erandina märkida veergu põhivormi KMD lahtri 5 alusel kajastatud sisendkäibemaksu
summa.
Veerus 8 „Maksustamisperioodil põhivormi KMD lahtris 5 kajastatud
sisendkäibemaksu summa“ märgitakse see osa arvel märgitud käibemaksusummast,
mis on maksustamisperioodil põhivormi KMD lahtri 5 alusel sisendkäibemaksuna
deklareeritud.
KMS § 29 lõike 4, § 30 või 32 kohaselt sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel võib
erandina märkida veergu kogu arvele märgitud käibemaksusumma.
11
Veerus 9 „Erisuse kood“ märgitakse erisuse kood järgmiselt:
11 — sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine vastavalt KMS § 29 lõikele 4 ja §-le 30
või 32;
12 — KMS §-s 411 sätestatud erikorra alusel maksustatava kauba soetamine, kui kauba
võõrandaja asemel arvestab kauba soetaja tehingu kohta väljastatud arvel märgitud
käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana.
Kui ühe arve kohta kehtivad mõlemad erisused, märgitakse mõlemad koodid.
KMD INF parandamine
Paranduse esitamine elektrooniliselt
Kui esitatud A- või B-osal jäid mõne arve andmed deklareerimata või mõni rida täideti
puudulikult või valesti, täiendatakse A- või B-osa puuduvate andmetega ja valed andmed
parandatakse ning esitatakse uuesti.
Paranduse esitamine paberil
Kui esitatud A- või B-osal jäid mõne arve andmed deklareerimata või mõni rida täideti
puudulikult või valesti, siis tuleb paberil paranduse esitamise korral esitada sama
maksustamisperioodi kohta esitada uus A- või B-osa märkusega „Parandus“.
A- või B-osa parandamisel esitatakse õiged andmed üksnes valesti kajastatud arve
andmete kohta. Andmete parandamiseks tuleb valesti kajastatud arve andmed kirjutada
A- või B-osale esialgsel kujul uuesti, asendades arve andmetes summad nullidega. Õiged
arve andmed kõikide veergude kohta kajastatakse uuel real.
Kui esialgsel A- või B-osal kajastati arve ekslikult (ei kuulunud A- või B-osal
kajastamisele), peab parandamise korral selle arve andmete kustutamiseks asendama arve
andmetes summad nullidega.
Esialgsel A- või B-osal kajastamata arve andmed esitatakse parandataval A- või B-osal
uue reana.
Rahandusministri. …….a määrus nr…..
„Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“
Lisa 3
MAKSU- ja TOLLIAMET VD
MAKSUKOHUSTUSLANE
Nimi Lehekülgi kokku
/
Aadress, telefon ja e-posti aadress
Registri- või isikukood
ÜHENDUSESISESE KÄIBE ARUANNE
Deklareerimisperiood
/
kuu aasta
Riigi
tunnus
Ostja käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
Kaupade maksustatav
väärtus
Kolmnurktehingu
väärtus
Teenuste maksustatav
väärtus
Nõudmiseni varu soetaja
käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
täiseurodes täiseurodes täiseurodes 1 2 3 4 5 6
Kinnitan esitatud andmete õigsust
Ees- ja perekonnanimi trükitähtedega Ametinimetus Allkiri Kuupäev
ÜHENDUSESISESE KÄIBE ARUANDE TÄITMISE KORD
Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 27 lg 15 kohaselt kajastab maksukohustuslane käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmed, kui:
1) tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, ta on võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta on toimetanud
Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu, sealhulgas juhul, kui nõudmiseni varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi;
2) ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud
teenust, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja
liikmesriigis.
Aruanne esitatakse kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Kui ülalnimetatud kauba või teenuse käive puudub või nõudmiseni varu teise liikmesriiki ei toimetata, siis aruannet ei esitata.
Aruandes märgitakse summad täiseurodes.
Aruande päisesse märgitakse käibemaksukohustuslase andmed, sealhulgas ettevõtja registrikood (füüsilisest isikust ettevõtja puhul registrikoodi puudumise korral
isikukood).
Kauba ühendusesisese käibe kohta on teave KMS §-s 7. Kauba ühendusesisese käibega on üldjuhul tegemist, kui kaup võõrandatakse teise liikmesriigi
maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki.
Teenuste käibe tekkimise koht on sätestatud KMS §-s 10. Aruandesse märgitakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatud
KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenused, mis kuuluvad maksustamisele, välja arvatud nullprotsendilise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja
liikmesriigis.
Kolmnurktehing on vastavalt KMS § 2 lõikele 8 kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised
tingimused:
1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edasimüüja
kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (soetaja kolmnurktehingus);
2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.
Kui kauba või teenuse kohta esitatud arve tühistatakse või esitatakse kreeditarve, kajastatakse sellest tulenevad muudatused (kreedit)arve esitamise
maksustamisperioodi kohta esitataval ühendusesisesel aruandel VD, vähendades vastava tehingu maksustatavat väärtust. Kui tehingu väärtus kujuneb negatiivseks,
märgitakse see aruandel miinusmärgiga. Muudel juhtudel parandatakse andmed ühendusesisese käibe muutmise aruandel VDP.
Nõudmiseni varu on vastavalt KMS § 2 lõikele 31 kaup, mis toimetatakse teise liikmesriiki, arvestades kõiki järgmisi tingimusi:
1) kaup toimetatakse maksukohustuslase poolt teise liikmesriiki, et võõrandada kaup seal 12 kuu jooksul saabumisest arvates selles teises liikmesriigis
maksukohustuslasena registreeritud isikule vastavalt maksukohustuslaste vahel sõlmitud kokkuleppele;
2) isik, kellele kaup võõrandamiseks toimetatakse, on registreeritud maksukohustuslasena liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse, ning see isik ja temale selles
liikmesriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number on kaupa toimetavale maksukohustuslasele teada;
3) maksukohustuslasel, kes kauba teise liikmesriiki toimetab, ei ole asukohta või püsivat tegevuskohta teises liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse;
4) maksukohustuslane peab teise liikmesriiki toimetatud kauba kohta arvestust vastavalt KMS § 36 lõike 5 alusel kehtestatud korrale;
5) maksukohustuslane esitab teise liikmesriiki toimetatud kauba soetaja andmed käibedeklaratsioonil.
Deklareerimisperiood (kalendrikuu/aasta) kujul KK/AAAA. Kalendrikuu tähistamiseks kasutatakse araabia numbreid (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12).
Veerg 1. Riigi tunnusena märgitakse kauba/teenuse ostja või nõudmiseni varu soetaja asukohamaa tunnus ISO standardi järgi: AT – Austria
BE – Belgia
BG – Bulgaaria
CY – Küpros
CZ – Tšehhi
DE – Saksamaa
DK – Taani
EL – Kreeka
ES – Hispaania
FI – Soome
FR – Prantsusmaa
HR – Horvaatia
HU – Ungari
IE – Iirimaa
IT – Itaalia
LT – Leedu
LU – Luksemburg
LV – Läti
MT – Malta
NL – Holland
PL – Poola
PT – Portugal
RO – Rumeenia
SE – Rootsi
SI – Sloveenia
SK – Slovakkia
XI–Põhja-Iirimaa
Veerg 2. Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number – aruandele märgitakse käibed ostjate kaupa. Ühel real deklareeritakse summeeritult nii kaupade
kui ka teenuste müük ostjate kaupa, st ükski käibemaksukohustuslase number veerus ei kordu. Käibemaksukohustuslasena registreerimise number sisestatakse
ilma vahemärkide ja tühikuteta (riigi tunnus märgitakse veerus 1). Veerus täidetakse ka nõudmiseni varuna Eestist teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamise
korral, mis on ühendusesisene käive (KMS § 7 lõige 1 punkt 4). Nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamisel märgitakse varu soetaja käibemaksukohustuslasena
registreerimise number veerus 6 ja veergu 2 ei täideta.
Käibemaksukohustuslaste numbrite struktuurid ja formaadid
Liikmesriik Struktuur Liikmesriik Struktuur
AustriaU99999999Itaalia99999999999
Belgia0999999999Leedu999999999 või 999999999999
Bulgaaria999999999 või 9999999999Luksemburg99999999
Küpros99999999LLäti99999999999
Tšehhi99999999 või 999999999 või
9999999999
Malta99999999
Saksamaa999999999Holland999999999B99
Taani99999999Poola9999999999
Kreeka999999999Portugal999999999
HispaaniaX9999999XRumeenia999999999
Soome99999999Rootsi999999999999
PrantsusmaaXX999999999Sloveenia99999999
Horvaatia99999999999Slovakkia9999999999
Ungari 99999999Põhja-Iirimaa 999999999 või 999999999999
või 99999
Iirimaa 9S99999L
Märkused. 9: number; X: täht või number; S: täht või number; L: täht; U: Austria nr algab tähega „U“.
Ostja või nõudmiseni varu soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit soovitab Maksu- ja Tolliamet enne arve väljastamist kontrollida Euroopa
Komisjoni andmebaasist aadressil http://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/
Veerg 3. Andmed deklareeritakse ostjate kaupa summeeritult kaupade ja teenuste kaupa eraldi ning märgitakse ühel real. Vastava kalendrikuu käibedeklaratsiooni
põhivormi (edaspidi KMD) lahtris 3.1.1 „kauba ühendusesisene käive“märgitud summa on üldjuhul võrdne VD veerus 3 „kaupade maksustatav väärtus“ märgitud
kogusummaga. Erinevus võib tekkida kauba müümisel maksuskohustuslasena registreerimata isikutele käibemaksuseaduses sätestatud erijuhtudel (nt uute
transpordivahendite müük) ning tolliagentuuri poolt KMS § 17 lõike 21 tingimustel teise isiku eest kauba ühendusesisese käibe toimumisel. Nõudmiseni varu teise
liikmesriiki toimetamisel veergu 3 ei täideta.
Veerg 4. Võõrandaja kolmnurktehingus deklareerib ühendusesisese käibe KMD lahtris 3.1.1 ja VD veeru 3 alusel. Edasimüüja kolmnurktehingus deklareerib
kolmnurktehingu VD veerus 4. Edasimüük kolmnurktehingus ei ole kauba ühendusesisene käive ja KMD-l tehingut ei deklareerita.
Veerg 5. Deklareeritakse KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, mis
kuulub maksustamisele teenuse saaja liikmesriigis. Teenuste maksustatav väärtus veerus 5 võrdub üldjuhul KMD lahtri 3.1 ja 3.1.1 vahega. Põhja-Iirimaa isikule
osutatud teenust ühendusesisese käibe aruandel ei deklareerita.
Veerg 6. Deklareeritakse nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamisel selle varu soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Kui nõudmiseni
varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi, siis need toimingud deklareeritakse ühendusesisese käibe muutmise aruande VDP
veergudes 7–9. Nõudmiseni varuna Eestist teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamine, ehk ühendusesisesene käive, deklareeritakse veergudes 2 ja 3.
Lisaread. Kui deklareeritavaid kirjeid on rohkem kui ridu aruandel, kasutatakse jätkulehte.
MAKSU- ja TOLLIAMET Vorm VD
ÜHENDUSESISESE KÄIBE ARUANNE
Lehekülgi kokku
/
Riigi
tunnus
Ostja käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
Kaupade maksustatav
väärtus
Kolmnurktehingu
väärtus
Teenuste maksustatav
väärtus
Nõudmiseni varu soetaja
käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
täiseurodes täiseurodes täiseurodes 1 2 3 4 5 6
Kinnitan esitatud andmete õigsust
Ees- ja perekonnanimi trükitähtedega Ametinimetus Allkiri Kuupäev
Rahandusministri. …….a määrus nr…..
„Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“
Lisa 4
MAKSU- ja TOLLIAMET VDP
MAKSUKOHUSTUSLANE
Nimi Lehekülgi kokku
/
Aadress, telefon ja e-posti aadress Registri- või isikukood
ÜHENDUSESISESE KÄIBE MUUTMISE ARUANNE Muutmise aruandel parandatakse ühendusesisese käibe aruannet
Periood Riigi
tunnus
Ostja käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
Kaupade
maksustatav väärtus
Kolmnurktehingu
väärtus
Teenuste
maksustatav väärtus
Nõudmiseni varu
soetaja käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
Veerg 7
toimingu
tunnus
Veerg 7
täpsustus
kuu/aasta täiseurodes täiseurodes täiseurodes jah/ei
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Ees- ja perekonnanimi trükitähtedega
Ametinimetus Allkiri Kuupäev
ÜHENDUSESISESE KÄIBE MUUTMISE ARUANDE TÄITMISE KORD
Kui maksukohustuslane muudab eelneva(te) maksustamisperioodi(de) kohta esitatud ühendusesisese käibe andmeid, on ta kohustatud vastava perioodi kohta esitama
ühendusesisese käibe muutmise aruande VDP. Ühel muutmise aruandel võib parandada erinevate perioodide aruannetel deklareeritud kirjeid.
Aruande päisesse märgitakse käibemaksukohustuslase andmed, sh füüsilisest isikust ettevõtja registrikood (füüsilisest isikust ettevõtja puhul registrikoodi puudumise korral
isikukood).
Ühendusesisese käibe muutmise aruandel on võimalik muuta esialgselt deklareeritud perioodi, riigi tunnust, ostja või nõudmiseni varu soetaja käibemaksukohustuslasena
registreerimise numbrit, kaupade ja teenuste maksustatavat väärtust ning kolmnurktehingu väärtust.
Ühendusesisese käibe muutmise aruandel kajastatakse teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu soetaja asendamine teise maksukohustuslasega ja teise liikmesriiki
toimetanud nõudmiseni varu maksukohustuslase poolt tagasi toimetamine Eestisse.
Kui kauba või teenuse kohta esitatud arve tühistatakse või esitatakse kreeditarve, kajastatakse sellest tulenevad muudatused (kreedit)arve esitamise maksustamisperioodi kohta
esitataval ühendusesisese käibe aruandel VD. Ühendusesisese käibe muutmise aruandel ei muudeta esialgselt deklareeritud perioodi arve tühistamise või kreeditarve esitamise
tõttu.
Ekslikult deklareeritud andmed parandatakse ühendusesisese käibe muutmise aruandel VDP. Kui esialgselt esitatud aruandel oli mõni rida valesti täidetud, tuleb
parandusaruandel kirjutada kogu vigane rida uuesti reale „esialgselt deklareeritud“ ja kirjutada reale „parandatud“ uued korrektsed andmed kõikide veergude kohta.
Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslasest ostjaga seotud kuni 31.12.2020 deklareeritud käibe andmete parandamisel või deklareerimata käibe kajastamisel märgitakse riigi
tunnuseks „GB“ ning sellise käibemaksukohustuslase numbri struktuur ja formaat on 999999999 või 999999999999 või 99999.
Veerg 1. Ühendusesisese käibe aruandel või ühendusesisese käibe muutmise aruandel valesti märgitud perioodi parandamine kujul KK/AAAA (kalendrikuu/aasta).
Kalendrikuu tähistamiseks kasutatakse araabia numbreid (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12).
Veerg 2. Riigi tunnusena märgitakse kauba või teenuse ostja või nõudmiseni varu soetaja asukohamaa tunnus ISO standardi järgi:
Veerg 3. Ühendusesisese käibe aruandel valesti märgitud ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri muutmine või mõne eelmise maksustamisperioodi
deklareerimata käibe kajastamine. Käibemaksukohustuslasena registreerimise number sisestatakse ilma vahemärkide ja tühikuteta (riigi tunnus märgitakse veerus 1).
Veerus 3 parandatakse ka nõudmiseni varuna Eestist teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamisel ühendusesisese käibe aruande veerus 2 valesti märgitud või kajastamata
soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu soetaja valesti märgitud numbri muutmine deklareeritakse veeru 7
alusel.
AT – Austria
BE – Belgia
BG – Bulgaaria
CY – Küpros
CZ – Tšehhi
DE – Saksamaa
DK – Taani
EL – Kreeka
ES – Hispaania
FI – Soome
FR – Prantsusmaa
HR – Horvaatia
HU – Ungari
IE – Iirimaa
IT – Itaalia
LT – Leedu
LU – Luksemburg
LV – Läti
MT – Malta
NL – Holland
PL – Poola
PT – Portugal
RO – Rumeenia
SE – Rootsi
SI – Sloveenia
SK – Slovakkia
XI – Põhja-Iirimaa
Käibemaksukohustuslaste numbrite struktuurid ja formaadid
Liikmesriik Struktuur Liikmesriik Struktuur
AustriaU99999999Itaalia99999999999
Belgia0999999999Leedu999999999 või 999999999999
Bulgaaria999999999 või 9999999999Luksemburg99999999
Küpros99999999LLäti99999999999
Tšehhi99999999 või 999999999 või
9999999999
Malta99999999
Saksamaa999999999Holland999999999B99
Taani99999999Poola9999999999
Kreeka999999999Portugal999999999
HispaaniaX9999999XRumeenia999999999
Soome99999999Rootsi999999999999
PrantsusmaaXX999999999Sloveenia99999999
Horvaatia99999999999Slovakkia9999999999
Ungari99999999Põhja-Iirimaa999999999 või 999999999999
või 99999
Iirimaa 9S99999L
Märkused. 9: number; X: täht või number; S: täht või number; L: täht; U: Austria nr algab tähega „U“.
Ostja või nõudmiseni varu soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit soovitab Maksu- ja Tolliamet enne arve väljastamist kontrollida Euroopa Komisjoni
andmebaasist aadressil http://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/
Veerud 4–6. Nendes veergudes parandatakse valesti deklareeritud või õigel maksustamisperioodil deklareerimata kaupade või teenuste maksustatav väärtus või
kolmnurktehingu väärtus. Kui aruandel on käive kajastatud vales veerus, nt tegemist on tavalise ühendusesisese käibega, kuid deklareeritud oli see kolmnurktehinguna,
märgitakse muutmisel õige käibesumma õigesse veergu. Summad kajastatakse täiseurodes.
Veerg 7. Deklareeritakse nõudmiseni varu soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number juhul, kui nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba soetaja
käibemaksukohustuslasena registreerimise number on ühendusesisese käibe aruandel VD veeru 6 alusel valesti deklareeritud või kui soetaja on muutunud. Veeru 7 alusel
deklareeritakse ka nõudmiseni varu tagasi toomisel Eestisse selle varu soetaja ühendusesisese käibe aruandel veerule 6 vastavalt deklareeritud käibemaksukohustuslasena
registreerimise number.
Veeru 7 alusel deklareeritakse ka nõudmiseni varu toimetamine teise liikmesriiki, mis on õigel perioodil ühendusesisesel aruandel VD deklareerimata. Sellisel juhul täidetakse
rida „parandatud“.
Veerg 8. Veerus 8 märgitakse veeru 7 alusel deklareeritud nõudmiseni varu toimingu tunnus:
1 – kauba toimetamine teise liikmesriiki juhul, kui toiming on õiges maksustamisperioodis ühendusesisese käibe aruandel VD deklareerimata;
2 – kauba tagasitoimetamine Eestisse;
3 – kauba soetaja asendamine teise maksukohustuslasega;
4 – ekslikult deklareeritud andmete parandamine või kustutamine. Tunnus 4 märgitakse juhul, kui esialgselt deklareeritud kannet parandatakse või toimingut tegelikult ei
toimunud ja see kustutatakse. Näiteks deklareeriti esialgselt nõudmiseni varu toimetamine teise liikmesriiki, kuid tegelikult toimus ühendusesisene käive. Nimetatud juhul
märgitakse real „parandatud“ nõudmiseni varu toimetamine teise liikmesriiki tunnusega 4.
Veerg 9. Veerus 9 märgitakse real „parandatud“ jah/ei-vastusena, kas veeru 7 alusel deklareeritud teises liikmesriigis võõrandamata nõudmiseni varu on Eestisse tagasi
toimetatud (toimingu tunnus 2) täies mahus või mitte või kui nõudmiseni varu soetaja muutus (toimingu tunnus 3), siis kas see puudutab kogu nõudmiseni varuna esialgselt
teisele soetajale teise liikmesriiki toimetatud kaupa või mitte. Kui veeru 7 alusel deklareeritakse õigel maksustamisperioodil ühendusesisese käibe aruandel VD deklareerimata
nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamine (toimingu tunnus 1) või parandatakse või kustutatakse ekslikult deklareeritud andmed (toimingu tunnus 4), siis veergu 9 ei
täideta, välja arvatud juhul, kui seda parandatakse.
Lisaread. Kui deklareeritavaid kirjeid on rohkem kui ridu aruandel, kasutatakse jätkulehte.
MAKSU- ja TOLLIAMET Vorm VDP
ÜHENDUSESISESE KÄIBE MUUTMISE ARUANNE
Jätkuleht Lehekülgi kokku
/
Periood Riigi
tunnus
Ostja käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
Kaupade
maksustatav väärtus
Kolmnurktehingu
väärtus
Teenuste
maksustatav väärtus
Nõudmiseni varu
soetaja käibemaksukohustuslasena
registreerimise number
Veerg 7
toimingu
tunnus
Veerg 7
täpsustus
kuu/aasta täiseurodes täiseurodes täiseurodes jah/ei
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Esialgselt
deklareeritud
/
Parandatud
/
Ees- ja perekonnanimi trükitähtedega
Ametinimetus Allkiri Kuupäev
MÄÄRUS
Käibedeklaratsiooni andmekoosseis
Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 27 lõike 1 alusel ning lähtudes haldusmenetluse
seaduse § 90 lõikest 3 ja § 92 lõike 2 kolmandast lausest.
§ 1. Käibedeklaratsiooni andmekoosseisude kehtestamine
Kehtestatakse järgmised käibedeklaratsiooni andmekoosseisud:
1) käibedeklaratsiooni põhivorm „KMD“ (lisa 1);
2) väljastatud ja saadud arvete andmed „KMD INF“ (lisa 2);
3) ühendusesisese käibe aruanne „VD“ (lisa 3);
4) ühendusesisese käibe muutmise aruanne „VDP“ (lisa 4).
§ 2. Määruse kohaldamine
Määrusega kehtestatud andmekoosseise kohaldatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist
algavatele maksustamisperioodidele.
§ 3. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“;
2) rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm
ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
nr ……
Lisa 1 Käibedeklaratsiooni põhivorm „KMD“
Lisa 2 Väljastatud ja saadud arvete andmed „KMD INF“
Lisa 3 Ühendusesisese käibe aruanne „VD“
Lisa 4 Ühendusesisese käibe muutmise aruanne „VDP“
1
Rahandusministri määruse „Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Rahandusministri määruse eelnõu on koostatud seoses 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva
käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) muudatusega1, millega liidetakse kaks eraldiseisvat
deklaratsiooni/aruannet käibedeklaratsioon (KMD) koos lisadega KMD INF A ja B ning
ühendusesisese käibe aruanne (VD/VDP) üheks käibedeklaratsiooniks.
2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvad muudatused võimaldavad kehtestada seniste vormide asemel
ühtse andmekoosseisu ja üle minna vormipõhiselt deklareerimiselt kaasaegsele andmepõhisele
andmete edastamisele. Andmepõhisele andmete edastusele üleminekuks luuakse
maksukohustuslasele võimalus esitada deklareeritavate tehingute andmeid maksuhaldurile
masin-masin liidese uuendatud versiooni kaudu otse oma raamatupidamistarkvarast. Uus
tehniline lahendus on suunatud halduskoormuse vähendamisele ning andmevahetuse mugavuse
suurendamisele.
Kuna uuele andmepõhisele käibe deklareerimise lahendusele üleminek on kavandatud alates
2027. aasta 1. aprillist, on käesoleva eelnõu eesmärk säilitada alates 2027. aasta 1. jaanuarist
kehtiva deklareerimiskorra jätkumine kuni uue süsteemi rakendamiseni. Uuele andmepõhisele
käibe deklareerimise lahendusele vastav andmekoosseis kehtestatakse kooskõlas lahenduse
valmimisega.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu autoriks on Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist
Kaja Kadak ([email protected], tel 5884 5549). Juriidilise kvaliteedi osas andis nõu personali-
ja õigusosakonna nõunik Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493). Keeletoimetaja on
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip
([email protected], tel 5303 2849).
Märkused
Eelnõu näeb ette rahandusministri määruse “Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“ kehtestamise
ning järgmiste rahandusministri määruste kehtetuks tunnistamise:
1) Rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“, RT I,
30.05.2025, 8;
2) Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm
ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“, RT I, 07.01.2021,
6.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 ja § 2
Määruse §-ga 1 kehtestatakse käibedeklaratsiooni andmekoosseisud, mida § 2 kohaselt
kohaldatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist algavatele maksustamisperioodidele. Kuna
andmepõhisele andmete edastamisele üleminek lükkub käimasolevate arendustööde tõttu edasi,
1 Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus, [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
2
on vajalik tagada kehtiva deklareerimiskorra jätkumine. Selleks kehtestatakse
käibedeklaratsiooni põhivorm, väljastatud ja saadud arvete andmed, ühendusesisese käibe
aruande ning ühendusesisese käibe muutmise aruande andmekoosseisud lisadena järgnevalt:
1) käibedeklaratsiooni põhivorm „KMD“ (lisa 1);
2) väljastatud ja saadud arvete andmed „KMD INF“ (lisa 2);
3) ühendusesisese käibe aruanne „VD“ (lisa 3);
4) ühendusesisese käibe muutmise aruanne „VDP“ (lisa 4).
Sisulisi muudatusi andmekooseisudes ei tehta.
Eelnõu § 3
Määruse § 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kaks rahandusministri määrust:
1) rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“, mis
asendatakse uue rahandusministri määrusega „Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“;
2) rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm
ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“. Alates 2027. aasta
1. jaanuarist on ühendusesisese käibe andmed vastavalt KMS § 27 lõikele 15
käibedeklaratsiooni andmekoosseisu osa.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas liidu õigusega.
4. Määruse mõjud ning määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleval muudatusel mõju puudub, kuna tegemist on tehnilise muudatusega ning sisuliselt
jätkub kehtiv regulatsioon. Seoses andmepõhisele aruandlusele üleminekuga alates 2027. aasta
1. aprillist koondatakse käesoleva eelnõu määruse lisad ühtseks andmekoosseisuks. Selleks
muudetakse rahandusministri määrust ning senised lisad asendatakse ühe tervikliku
andmekoosseisuga. Uue määruse kehtestamine on kavandatud 2026. aasta neljandasse
kvartalisse.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
01.09.2026 nr 1.1-10.1/3541-1
Rahandusministri määruse
„Käibedeklaratsiooni
andmekoosseis“ kehtestamine
Edastame kooskõlastamiseks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks Maksu-ja Tolliametile rahandusministri määruse „Käibedeklaratsiooni
andmekoosseis“ kehtestamise eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis
(EIS).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Lisa 1 Käibedeklaratsiooni põhivorm „KMD“;
2. Lisa 2 Väljastatud ja saadud arvete andmed „KMD INF“;
3. Lisa 3 Ühendusesisese käibe aruanne „VD“;
4. Lisa 4 Ühendusesisese käibe muutmise aruanne „VDP“.
Kaja Kadak 5884 5549
Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0963 - Käibedeklaratsiooni andmekoosseis Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52ceac2b-21ba-4055-aff4-7a284ba8a149 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52ceac2b-21ba-4055-aff4-7a284ba8a149?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main