Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Esitatud avaliku konsultatsiooni raames
Tallinn, 31.08.2026
Viide: väljatöötamiskavatsus "Turismiseaduse muutmine lühiajalise üüri turu korrastamiseks" (10.06.2026), avalik konsultatsioon, tagasiside tähtaeg 1. september 2026.
Eesti Turismisektori arvamus turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Erkki Keldo,
MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL), MTÜ Eesti Konverentsibüroo (EKB), MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL), MTÜ Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Suuratraktsioonide Liit ja MTÜ Vanalinna Selts esitavad oma ühisarvamuse turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule arutelule. Meie huvi on aus ja võrdne turg, kus sama teenuse osutamisel kehtivad samad reeglid, sõltumata sellest, kas teenust pakub hotell või platvormi kaudu tegutsev lühiajalise üüri pakkuja.
Üldine seisukoht
Toetame lühiajalise üüri turu korrastamist võrdsete reeglite põhimõttel ja peab VTK-d vajalikuks sammuks. Toetame majutusteenuse mõiste täpsustamist, välistuste ajakohastamist ja olemasolevate andmete paremat kasutamist. Samal ajal jääb VTK eelistatud lahendustee mitmes kohas poolikuks. Mõiste täpsustus ilma objektiivsete kriteeriumiteta ei anna järelevalvele ega pakkujale selget piiri. Riikliku registri ja täiendava statistika kõrvalejätmine jätab turu seire ebatäielikuks. Teeme ettepaneku need lahendused eelnõusse lisada. Eesti turu maht on praegu mõõdukas ja senine regulatsioon paindlik, mis annab võimaluse sekkuda ennetavalt. Kui õige hetk mööda lasta, jäävad ainsaks lahenduseks ranged keelud, nagu Barcelonas ja Amsterdamis, mis kahjustavad ka heauskseid pakkujaid.
1. Majutusteenuse mõiste täpsustamine (VTK punkt 3.1)
Toetame majutusteenuse mõiste täpsustamist, kuid peame vajalikuks siduda mõiste objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumitega. VTK-s pakutud sõnastus tugineb tunnustele "tasu eest" ning "püsivalt või korduvaks osutamiseks suunatud" (VTK p 3.1.2). Need tunnused jätavad korduvuse sisu lahtiseks, mida VTK ka ise tunnistab (VTK p 3.1.3 punkt 2). Selge piirita jääb püsima just see ebaselgus, mida rakendusuuring kritiseeris.
Teeme ettepaneku eristada jagamismajandus ja majutusteenus kahe objektiivse kriteeriumi abil:
• väljaüürimise maht: üle 60 päeva aastas ühe üksuse kohta on majandus- ja kutsetegevus; kuni 60 päeva aastas loetakse jagamismajanduseks;
• üksuste arv: teenusepakkujale kuuluv teine ja iga järgnev üksus on majandus- ja kutsetegevus, sõltumata väljaüürimise päevade arvust.
Nii ei kanna oma kodu juhuslikult välja üüriv eraisik majutusettevõttega võrdset koormust, samal ajal kui süsteemne pakkuja allub samadele nõuetele kui traditsiooniline majutusettevõte.
Põhjendus. Rakendusuuring järeldab, et ka jagamismajanduse vormis pakutav lühiajaline üür on sisuliselt majutusteenus, ja soovitab mõistet täpsustada (uuringu kokkuvõte lk 7-8). Turu andmed kinnitavad, et tegemist on valdavalt majandustegevusega: 2025. aastal teenisid juriidilised isikud 86% kogutulust ehk 103,9 miljonist eurost 89,9 miljonit ning moodustasid 87% tehingute arvust (VTK p 4.2.3). Samal ajal haldas 72% pakkujatest ainult ühte üksust ja 98% ööbimistest toimus kogu eluruumi üürimisel (VTK p 4.2). Üksuste arvu kriteerium tabab investeerimiseesmärgil omandatud kinnisvara, päevade lävend kaitseb juhuslikku jagajat.
VTK loobus lävenditest põhjusel, et päevade arv üksi ei pruugi peegeldada tegevuse majanduslikku kaalu ja võib jätta regulatsiooni alt välja näiteks puhkemajad ja väikehotellid (VTK p 3.1.4). Sellele vastab kahe kriteeriumi koosmõju: päevade lävend ja üksuste arv koos katavad nii intensiivse üksikobjekti kui ka mitme objekti süsteemse halduse, mistõttu praegu reguleeritud majutusettevõtted jäävad regulatsiooni alla. Määruse (EL) 2024/1028 artikli 3 punkt 4 jätab lühiajalise majutuse mõiste täpsustamise sõnaselgelt liikmesriigi õigusesse, mis lubab Eestil lävendid kehtestada.
Vastus küsimusele 1: pakutud mõiste üksi ei anna piisavat selgust. Selguse tagab mõiste sidumine eeltoodud kahe kriteeriumiga.
2. Välistuste täpsustamine (VTK punkt 3.2)
Peame kavandatud välistuste loendit (VTK tabel 1) põhjendatuks. Sotsiaal- ja tervishoiumajutuse, kriisimajutuse ning laagri- ja noorsootöö majutuse väljajätmine on sisuliselt õige, sest tegemist ei ole iseseisva majutusteenusega. Juhime tähelepanu ühele riskile. Erand "eluruumi kasutusse andmine elukoha tagamise eesmärgil, sealhulgas üürilepingu alusel" võib anda võimaluse esitada süsteemset lühiajalist üüri korduvate lühikeste üürilepingutena. Teeme ettepaneku seletuskirjas täpsustada, et erand kohaldub elukoha tagamisele, mitte korduvale lühiajalisele majutusele üürilepingu vormis.
Vastus küsimusele 2: välistused on põhjendatud ega ole liiga laiad, kui elukoha tagamise erandi piir seletuskirjas täpsustatakse.
3. Majutusettevõtte üldmõistest ja liikidest loobumine (VTK punkt 3.3)
Toetame bürokraatia vähendamist ja nõuete sidumist teenuse, mitte ettevõtte vormiga. Toetame ka põhjendamatute nõuete kaotamist. Seame sellele kaks tingimust. Esiteks peab lihtsustamine kehtima kõigile võrdselt. Hotellidele ei tohi jääda nõudeid, millest lühiajalise üüri pakkujad, kes pakuvad majutusteenust, vabastatakse, ega vastupidi. Teiseks ei tohi liikide kaotamine tekitada õiguslünka. Kui kvaliteedi- ja ohutusnõuded olid seni seotud majutusliigiga, tuleb tagada, et need kinnituvad edaspidi teenusele samaväärselt.
Vastus küsimusele 3: toetame majutusliikide kaotamist tingimusel, et nõuded kinnituvad teenusele võrdselt. Võimalik lünk tekib tarbijateabe ja kvaliteedi märguannete osas. Soovitame seletuskirjas kirjeldada, kuidas tarbija saab teenuse sisu ja taseme kohta usaldusväärset teavet ilma riikliku liigituseta.
4. Seire, register ja andmed (VTK punkt 3.4)
Me ei toeta VTK seisukohta jätta riiklik register loomata (VTK p 3.4.3). Teeme ettepaneku luua esimese sammuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures toimivat majandustegevuse registrit (MTR, hetkel uuendamisel) rakendades ühekordne riiklik registreerimiskohustus kõigile majutusteenuse ja lühiajalise üüri üksustele, sõltumata tegevuse mahust ning sellest, kas tegutsetakse füüsilise või juriidilise isikuna, näidates tegeliku kasusaaja. Register peab olema Euroopa Liidu 2024/1028 määrusega ühilduv algusest peale: siseriiklik pool käivitub kohe, platvormidega liidestus tehnilise valmiduse järgi. Majutusteenuse pakkujate üle järelevalve hõlbustamiseks ja turuseireks esitatakse kord aastas või väljaüürimise mahu limiidi täitumisel (60 päeva) andmed teenuse mahu kohta (nt väljaüürimispäevade arv). Sarnane lahendus toimib näiteks täiskasvanute koolituses, kus koolitusasutused esitavad TäKS § 8 alusel.
Register tuleks siduda olemasolevate riiklike registritega:
• kinnistusraamat omandi ja üksuste arvu tuvastamiseks;
• ehitisregister hoone kasutusotstarbe ja nõuetele vastavuse kontrolliks;
• rahvastikuregister omaniku elukoha sidumiseks, et eristada oma kodu üürimist investeerimisüksuste süsteemsest üürimisest.
Teise sammuna peaksid platvormid enne kuulutuse avaldamist kontrollima registrinumbri olemasolu. Ilma registrinumbrita ei saa teenust platvormil pakkuda. Selline lahendus eeldab määruse (EL) 2024/1028 rakendamist, mille osas soovime, et turismiseaduse muudatuse eelnõu sätestaks registreerimismenetluse kehtestamise tähtaja (st sisuliselt määruse rakendamise tähtaeg). Määrus on opt-in tüüpi: see ei kohusta registrit looma, kuid platvormidele kohustuste panemisel tuleb täita määruses sätestatud nõuded, sealhulgas registreerimismenetlus ja ühtne digitaalne kontaktpunkt (VTK p 2.2 ja 3.4.3).
Toetame määruse rakendamist, sest see annab ühtlustatud raamistiku andmete kogumiseks ja platvormidega andmevahetuseks. Registrinumbrite süsteem ja kontaktpunkt on otseselt seotud määruse rakendamisega. Määrusega liitumine on kokkuhoid: andmete kogumise, vormistamise ja platvormidega suhtlemise teeb ära EL-i ühtne raamistik.
VTK hindab registri kuluks 3-4 miljonit eurot väljaarendamisel ja kuni 0,5 miljonit eurot aastas jooksvalt, millele lisanduks KOV-de tööjõukulu hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot aastas (VTK p 3.4.3).
Peame seda kulu proportsionaalseks, kui kaaluda seda turu mahu ja kõrvalmõjude vastu. Platvormide kaudu osutatud majutusteenuste müügimaht oli 2025. aastal DAC7 andmetel ligikaudu 104 miljonit eurot ehk umbes 38% majutusteenuste müügist (VTK p 4.2.3). Lühiajalise üüri panus välisturistide kulutuste kaudu oli 2025. aastal hinnanguliselt 170 miljonit eurot (VTK p 1.3). Ebaausa konkurentsi ja saamata jäänud maksude kulu kasvab koos turuga.
Samas juhime tähelepanu VTK punktis 3.4.3 esitatud kuluhinnangu võimaliku üledimensioneerituse kohta. Hinnang sisaldab SDG-liidestuse kulu, kuigi see investeering on riigil OOTS-i keskse platvormi näol juba tehtud (https://abi.ria.ee/sdg/oots-once-only-technical-system) ja EL määruse põhjendus 32 näeb selle taristu kasutamise otse ette. KOV-de tööjõukulu põhineb menetlusmudelil, mille määrus välistab, sest registreerimine on deklaratsioonipõhine ja number väljastatakse automaatselt ilma inimmenetluseta (art 4 lg 3).
2014. aastal kaotatud registri puudus oli see, et see ei püsinud ajakohane ega olnud seotud teiste registrite ega platvormidega (VTK p 3.4.3). Tänane lahendus seob registri kinnistusraamatu, ehitisregistri ja platvormidega ning tugineb määruse ühtsele kontaktpunktile, mis vähendab eraldiseisva süsteemi ehitamise vajadust. Eesti registrite ja X-tee taristu hoiab jooksva halduskulu väiksemana kui paljudes teistes riikides.
Teeme ettepaneku laiendada majutusstatistika esitamise kohustust alla viie voodikoha, alates esimesest voodikohast. VTK märgib, et 5-9 voodikohaga ettevõtted annavad vaid 1% ööbimistest (VTK p 3.4.5). Statistika eesmärk ei ole siiski üksnes ööbimiste mahu mõõtmine, vaid turu struktuuri ja piirkondliku jaotuse mõistmine ning võrreldavate andmete saamine kõigi turuosaliste lõikes. Väikemahuline tegevus jääb praegu statistikast välja, kuigi just selle maht ja paiknemine on surve all olevates piirkondades poliitikaotsuste jaoks oluline. Registri ja DAC7 andmete sidumine võimaldab seda teavet koguda väikese lisakoormusega.
Toetame külaliste registreerimise kohustuse selget kohaldamist lühiajalisele üürile. Kohustus tuleneb juba kehtivast õigusest (TurS § 24), kuid selle täitmise järelevalve vajab tõhustamist. Register toetab selle kohustuse kontrolli. Kohustus teenib avalikku korda ja julgeolekut ning tuleneb Schengeni acquis'st (VTK p 3.1.6.3).
Toetame KOV-dele täiendavate, proportsionaalsete ja andmepõhiste õiguste andmist surve all olevates piirkondades. Lühiajalise üüri mõju on koondunud üksikutesse piirkondadesse, eelkõige Tallinna vanalinna ja Pärnusse (VTK p 4.2 ja 4.2.3). Pärnus moodustab lühiajaline üür 3,8% tavaeluruumidest, Tallinnas ja Tartus 1,4% (VTK tabel 2). Lühiajalise rendituru laienemine on tõstnud üürihindu ka Eesti suuremates linnades (Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüs, Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia, 2025). Toetame planeeringute, kaitsekordade ja kasutusotstarbe kasutamist ning korteriühistute õiguste suurendamist piirkondades, kus mõju on tuntav.
Vastus küsimusele 4: KOV-del on vajadus täiendavate andmete ja õiguste järele surve all olevates piirkondades. Vajalikud on riiklik registripõhine ülevaade pakkujatest ja mahust, õigus piirata teenuse osutamist planeeringute ja kaitsekordadega. Korteriühistutele on vajalikud laiemad õigused.
5. Maksukuulekus ja võrdne maksukohtlemine
Selgem mõiste, register ja andmevahetus toetavad maksude laekumist ja vähendavad varimajutust. Maksu- ja Tolliamet saab DAC7 raamistikus platvormitehingute andmed, kuid registrinumbri sidumine kuulutusega muudab maksukohustuse täitmise kontrolli täpsemaks (VTK p 3.4.5). Võrdne maksukohtlemine on osa võrdsest turust: sama teenuse eest peavad kehtima samad maksu- ja vastavusnõuded. Euroopa sotsiaalpartnerid HOTREC ja EFFAT rõhutavad, et regulatiivse lõhe sulgemine lühiajalise üüri ja hotellide vahel on eeldus eluasemesurve maandamiseks ning ausa konkurentsi tagamiseks (HOTREC-EFFAT ühisavaldus, märts 2026).
Ettepanekud kokkuvõtvalt
1. Täpsustada majutusteenuse mõistet ja siduda see kahe objektiivse kriteeriumiga: üle 60 päeva aastas ühe üksuse kohta ning teine ja iga järgnev üksus loetakse majandus- ja kutsetegevuseks.
2. Säilitada kavandatud välistuste loend ning täpsustada seletuskirjas elukoha tagamise erandi piir.
3. Loobuda majutusliikide nõuetest tingimusel, et nõuded kinnituvad teenusele võrdselt ja tarbijateabe lünka ei teki.
4. Esimese sammuna luua ühekordne riiklik registreerimiskohustus MTR baasil, mis on EL määrusega 2024/1028 sisult ühilduv, seotud kinnistusraamatu, ehitisregistri ja rahvastikuregistriga ning mille registrinumber on platvormil pakkumise eelduseks määruse (EL) 2024/1028 rakendamisel. Toetame seega ühte registrit, mis on määrusega ühilduv algusest peale, siseriiklik pool käivitub kohe, platvormidega liidestus tehnilise valmiduse järgi turismiseaduses kokku lepitud tähtajal.
5. Laiendada majutusstatistika esitamise kohustust alates esimesest voodikohast.
6. Tugevdada külaliste registreerimise kohustuse (TurS § 24) järelevalvet.
7. Anda KOV-idele proportsionaalsed ja andmepõhised lisaõigused surve all olevates piirkondades, sealhulgas planeeringute ja kaitsekordade kaudu.
8. Laiendada seadusemuudatusega korteriühistute otsustusõigust.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Juhatuse esimees
Madis Laid
+372 5391 5555, [email protected]

MTÜ Eesti Maaturism
Ly Johansen
nõukogu esinaine

MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Juhatuse esimees
Ott Sarapuu

MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit
President
Ryan Jenkins

MTÜ Eesti Suuratraktsioonide Liit
Juhatuse liige
Jüri Kriisemann 
MTÜ Eesti Spaaliit
Juhatuse liige
Andrus Aljas

MTÜ Tallinna Vanalinna Selts
Juhatuse liige
Ville Jehe


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Esitatud avaliku konsultatsiooni raames
Tallinn, 31.08.2026
Viide: väljatöötamiskavatsus "Turismiseaduse muutmine lühiajalise üüri turu korrastamiseks" (10.06.2026), avalik konsultatsioon, tagasiside tähtaeg 1. september 2026.
Eesti Turismisektori arvamus turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Erkki Keldo,
MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL), MTÜ Eesti Konverentsibüroo (EKB), MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL), MTÜ Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Suuratraktsioonide Liit ja MTÜ Vanalinna Selts esitavad oma ühisarvamuse turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule arutelule. Meie huvi on aus ja võrdne turg, kus sama teenuse osutamisel kehtivad samad reeglid, sõltumata sellest, kas teenust pakub hotell või platvormi kaudu tegutsev lühiajalise üüri pakkuja.
Üldine seisukoht
Toetame lühiajalise üüri turu korrastamist võrdsete reeglite põhimõttel ja peab VTK-d vajalikuks sammuks. Toetame majutusteenuse mõiste täpsustamist, välistuste ajakohastamist ja olemasolevate andmete paremat kasutamist. Samal ajal jääb VTK eelistatud lahendustee mitmes kohas poolikuks. Mõiste täpsustus ilma objektiivsete kriteeriumiteta ei anna järelevalvele ega pakkujale selget piiri. Riikliku registri ja täiendava statistika kõrvalejätmine jätab turu seire ebatäielikuks. Teeme ettepaneku need lahendused eelnõusse lisada. Eesti turu maht on praegu mõõdukas ja senine regulatsioon paindlik, mis annab võimaluse sekkuda ennetavalt. Kui õige hetk mööda lasta, jäävad ainsaks lahenduseks ranged keelud, nagu Barcelonas ja Amsterdamis, mis kahjustavad ka heauskseid pakkujaid.
1. Majutusteenuse mõiste täpsustamine (VTK punkt 3.1)
Toetame majutusteenuse mõiste täpsustamist, kuid peame vajalikuks siduda mõiste objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumitega. VTK-s pakutud sõnastus tugineb tunnustele "tasu eest" ning "püsivalt või korduvaks osutamiseks suunatud" (VTK p 3.1.2). Need tunnused jätavad korduvuse sisu lahtiseks, mida VTK ka ise tunnistab (VTK p 3.1.3 punkt 2). Selge piirita jääb püsima just see ebaselgus, mida rakendusuuring kritiseeris.
Teeme ettepaneku eristada jagamismajandus ja majutusteenus kahe objektiivse kriteeriumi abil:
• väljaüürimise maht: üle 60 päeva aastas ühe üksuse kohta on majandus- ja kutsetegevus; kuni 60 päeva aastas loetakse jagamismajanduseks;
• üksuste arv: teenusepakkujale kuuluv teine ja iga järgnev üksus on majandus- ja kutsetegevus, sõltumata väljaüürimise päevade arvust.
Nii ei kanna oma kodu juhuslikult välja üüriv eraisik majutusettevõttega võrdset koormust, samal ajal kui süsteemne pakkuja allub samadele nõuetele kui traditsiooniline majutusettevõte.
Põhjendus. Rakendusuuring järeldab, et ka jagamismajanduse vormis pakutav lühiajaline üür on sisuliselt majutusteenus, ja soovitab mõistet täpsustada (uuringu kokkuvõte lk 7-8). Turu andmed kinnitavad, et tegemist on valdavalt majandustegevusega: 2025. aastal teenisid juriidilised isikud 86% kogutulust ehk 103,9 miljonist eurost 89,9 miljonit ning moodustasid 87% tehingute arvust (VTK p 4.2.3). Samal ajal haldas 72% pakkujatest ainult ühte üksust ja 98% ööbimistest toimus kogu eluruumi üürimisel (VTK p 4.2). Üksuste arvu kriteerium tabab investeerimiseesmärgil omandatud kinnisvara, päevade lävend kaitseb juhuslikku jagajat.
VTK loobus lävenditest põhjusel, et päevade arv üksi ei pruugi peegeldada tegevuse majanduslikku kaalu ja võib jätta regulatsiooni alt välja näiteks puhkemajad ja väikehotellid (VTK p 3.1.4). Sellele vastab kahe kriteeriumi koosmõju: päevade lävend ja üksuste arv koos katavad nii intensiivse üksikobjekti kui ka mitme objekti süsteemse halduse, mistõttu praegu reguleeritud majutusettevõtted jäävad regulatsiooni alla. Määruse (EL) 2024/1028 artikli 3 punkt 4 jätab lühiajalise majutuse mõiste täpsustamise sõnaselgelt liikmesriigi õigusesse, mis lubab Eestil lävendid kehtestada.
Vastus küsimusele 1: pakutud mõiste üksi ei anna piisavat selgust. Selguse tagab mõiste sidumine eeltoodud kahe kriteeriumiga.
2. Välistuste täpsustamine (VTK punkt 3.2)
Peame kavandatud välistuste loendit (VTK tabel 1) põhjendatuks. Sotsiaal- ja tervishoiumajutuse, kriisimajutuse ning laagri- ja noorsootöö majutuse väljajätmine on sisuliselt õige, sest tegemist ei ole iseseisva majutusteenusega. Juhime tähelepanu ühele riskile. Erand "eluruumi kasutusse andmine elukoha tagamise eesmärgil, sealhulgas üürilepingu alusel" võib anda võimaluse esitada süsteemset lühiajalist üüri korduvate lühikeste üürilepingutena. Teeme ettepaneku seletuskirjas täpsustada, et erand kohaldub elukoha tagamisele, mitte korduvale lühiajalisele majutusele üürilepingu vormis.
Vastus küsimusele 2: välistused on põhjendatud ega ole liiga laiad, kui elukoha tagamise erandi piir seletuskirjas täpsustatakse.
3. Majutusettevõtte üldmõistest ja liikidest loobumine (VTK punkt 3.3)
Toetame bürokraatia vähendamist ja nõuete sidumist teenuse, mitte ettevõtte vormiga. Toetame ka põhjendamatute nõuete kaotamist. Seame sellele kaks tingimust. Esiteks peab lihtsustamine kehtima kõigile võrdselt. Hotellidele ei tohi jääda nõudeid, millest lühiajalise üüri pakkujad, kes pakuvad majutusteenust, vabastatakse, ega vastupidi. Teiseks ei tohi liikide kaotamine tekitada õiguslünka. Kui kvaliteedi- ja ohutusnõuded olid seni seotud majutusliigiga, tuleb tagada, et need kinnituvad edaspidi teenusele samaväärselt.
Vastus küsimusele 3: toetame majutusliikide kaotamist tingimusel, et nõuded kinnituvad teenusele võrdselt. Võimalik lünk tekib tarbijateabe ja kvaliteedi märguannete osas. Soovitame seletuskirjas kirjeldada, kuidas tarbija saab teenuse sisu ja taseme kohta usaldusväärset teavet ilma riikliku liigituseta.
4. Seire, register ja andmed (VTK punkt 3.4)
Me ei toeta VTK seisukohta jätta riiklik register loomata (VTK p 3.4.3). Teeme ettepaneku luua esimese sammuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures toimivat majandustegevuse registrit (MTR, hetkel uuendamisel) rakendades ühekordne riiklik registreerimiskohustus kõigile majutusteenuse ja lühiajalise üüri üksustele, sõltumata tegevuse mahust ning sellest, kas tegutsetakse füüsilise või juriidilise isikuna, näidates tegeliku kasusaaja. Register peab olema Euroopa Liidu 2024/1028 määrusega ühilduv algusest peale: siseriiklik pool käivitub kohe, platvormidega liidestus tehnilise valmiduse järgi. Majutusteenuse pakkujate üle järelevalve hõlbustamiseks ja turuseireks esitatakse kord aastas või väljaüürimise mahu limiidi täitumisel (60 päeva) andmed teenuse mahu kohta (nt väljaüürimispäevade arv). Sarnane lahendus toimib näiteks täiskasvanute koolituses, kus koolitusasutused esitavad TäKS § 8 alusel.
Register tuleks siduda olemasolevate riiklike registritega:
• kinnistusraamat omandi ja üksuste arvu tuvastamiseks;
• ehitisregister hoone kasutusotstarbe ja nõuetele vastavuse kontrolliks;
• rahvastikuregister omaniku elukoha sidumiseks, et eristada oma kodu üürimist investeerimisüksuste süsteemsest üürimisest.
Teise sammuna peaksid platvormid enne kuulutuse avaldamist kontrollima registrinumbri olemasolu. Ilma registrinumbrita ei saa teenust platvormil pakkuda. Selline lahendus eeldab määruse (EL) 2024/1028 rakendamist, mille osas soovime, et turismiseaduse muudatuse eelnõu sätestaks registreerimismenetluse kehtestamise tähtaja (st sisuliselt määruse rakendamise tähtaeg). Määrus on opt-in tüüpi: see ei kohusta registrit looma, kuid platvormidele kohustuste panemisel tuleb täita määruses sätestatud nõuded, sealhulgas registreerimismenetlus ja ühtne digitaalne kontaktpunkt (VTK p 2.2 ja 3.4.3).
Toetame määruse rakendamist, sest see annab ühtlustatud raamistiku andmete kogumiseks ja platvormidega andmevahetuseks. Registrinumbrite süsteem ja kontaktpunkt on otseselt seotud määruse rakendamisega. Määrusega liitumine on kokkuhoid: andmete kogumise, vormistamise ja platvormidega suhtlemise teeb ära EL-i ühtne raamistik.
VTK hindab registri kuluks 3-4 miljonit eurot väljaarendamisel ja kuni 0,5 miljonit eurot aastas jooksvalt, millele lisanduks KOV-de tööjõukulu hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot aastas (VTK p 3.4.3).
Peame seda kulu proportsionaalseks, kui kaaluda seda turu mahu ja kõrvalmõjude vastu. Platvormide kaudu osutatud majutusteenuste müügimaht oli 2025. aastal DAC7 andmetel ligikaudu 104 miljonit eurot ehk umbes 38% majutusteenuste müügist (VTK p 4.2.3). Lühiajalise üüri panus välisturistide kulutuste kaudu oli 2025. aastal hinnanguliselt 170 miljonit eurot (VTK p 1.3). Ebaausa konkurentsi ja saamata jäänud maksude kulu kasvab koos turuga.
Samas juhime tähelepanu VTK punktis 3.4.3 esitatud kuluhinnangu võimaliku üledimensioneerituse kohta. Hinnang sisaldab SDG-liidestuse kulu, kuigi see investeering on riigil OOTS-i keskse platvormi näol juba tehtud (https://abi.ria.ee/sdg/oots-once-only-technical-system) ja EL määruse põhjendus 32 näeb selle taristu kasutamise otse ette. KOV-de tööjõukulu põhineb menetlusmudelil, mille määrus välistab, sest registreerimine on deklaratsioonipõhine ja number väljastatakse automaatselt ilma inimmenetluseta (art 4 lg 3).
2014. aastal kaotatud registri puudus oli see, et see ei püsinud ajakohane ega olnud seotud teiste registrite ega platvormidega (VTK p 3.4.3). Tänane lahendus seob registri kinnistusraamatu, ehitisregistri ja platvormidega ning tugineb määruse ühtsele kontaktpunktile, mis vähendab eraldiseisva süsteemi ehitamise vajadust. Eesti registrite ja X-tee taristu hoiab jooksva halduskulu väiksemana kui paljudes teistes riikides.
Teeme ettepaneku laiendada majutusstatistika esitamise kohustust alla viie voodikoha, alates esimesest voodikohast. VTK märgib, et 5-9 voodikohaga ettevõtted annavad vaid 1% ööbimistest (VTK p 3.4.5). Statistika eesmärk ei ole siiski üksnes ööbimiste mahu mõõtmine, vaid turu struktuuri ja piirkondliku jaotuse mõistmine ning võrreldavate andmete saamine kõigi turuosaliste lõikes. Väikemahuline tegevus jääb praegu statistikast välja, kuigi just selle maht ja paiknemine on surve all olevates piirkondades poliitikaotsuste jaoks oluline. Registri ja DAC7 andmete sidumine võimaldab seda teavet koguda väikese lisakoormusega.
Toetame külaliste registreerimise kohustuse selget kohaldamist lühiajalisele üürile. Kohustus tuleneb juba kehtivast õigusest (TurS § 24), kuid selle täitmise järelevalve vajab tõhustamist. Register toetab selle kohustuse kontrolli. Kohustus teenib avalikku korda ja julgeolekut ning tuleneb Schengeni acquis'st (VTK p 3.1.6.3).
Toetame KOV-dele täiendavate, proportsionaalsete ja andmepõhiste õiguste andmist surve all olevates piirkondades. Lühiajalise üüri mõju on koondunud üksikutesse piirkondadesse, eelkõige Tallinna vanalinna ja Pärnusse (VTK p 4.2 ja 4.2.3). Pärnus moodustab lühiajaline üür 3,8% tavaeluruumidest, Tallinnas ja Tartus 1,4% (VTK tabel 2). Lühiajalise rendituru laienemine on tõstnud üürihindu ka Eesti suuremates linnades (Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüs, Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia, 2025). Toetame planeeringute, kaitsekordade ja kasutusotstarbe kasutamist ning korteriühistute õiguste suurendamist piirkondades, kus mõju on tuntav.
Vastus küsimusele 4: KOV-del on vajadus täiendavate andmete ja õiguste järele surve all olevates piirkondades. Vajalikud on riiklik registripõhine ülevaade pakkujatest ja mahust, õigus piirata teenuse osutamist planeeringute ja kaitsekordadega. Korteriühistutele on vajalikud laiemad õigused.
5. Maksukuulekus ja võrdne maksukohtlemine
Selgem mõiste, register ja andmevahetus toetavad maksude laekumist ja vähendavad varimajutust. Maksu- ja Tolliamet saab DAC7 raamistikus platvormitehingute andmed, kuid registrinumbri sidumine kuulutusega muudab maksukohustuse täitmise kontrolli täpsemaks (VTK p 3.4.5). Võrdne maksukohtlemine on osa võrdsest turust: sama teenuse eest peavad kehtima samad maksu- ja vastavusnõuded. Euroopa sotsiaalpartnerid HOTREC ja EFFAT rõhutavad, et regulatiivse lõhe sulgemine lühiajalise üüri ja hotellide vahel on eeldus eluasemesurve maandamiseks ning ausa konkurentsi tagamiseks (HOTREC-EFFAT ühisavaldus, märts 2026).
Ettepanekud kokkuvõtvalt
1. Täpsustada majutusteenuse mõistet ja siduda see kahe objektiivse kriteeriumiga: üle 60 päeva aastas ühe üksuse kohta ning teine ja iga järgnev üksus loetakse majandus- ja kutsetegevuseks.
2. Säilitada kavandatud välistuste loend ning täpsustada seletuskirjas elukoha tagamise erandi piir.
3. Loobuda majutusliikide nõuetest tingimusel, et nõuded kinnituvad teenusele võrdselt ja tarbijateabe lünka ei teki.
4. Esimese sammuna luua ühekordne riiklik registreerimiskohustus MTR baasil, mis on EL määrusega 2024/1028 sisult ühilduv, seotud kinnistusraamatu, ehitisregistri ja rahvastikuregistriga ning mille registrinumber on platvormil pakkumise eelduseks määruse (EL) 2024/1028 rakendamisel. Toetame seega ühte registrit, mis on määrusega ühilduv algusest peale, siseriiklik pool käivitub kohe, platvormidega liidestus tehnilise valmiduse järgi turismiseaduses kokku lepitud tähtajal.
5. Laiendada majutusstatistika esitamise kohustust alates esimesest voodikohast.
6. Tugevdada külaliste registreerimise kohustuse (TurS § 24) järelevalvet.
7. Anda KOV-idele proportsionaalsed ja andmepõhised lisaõigused surve all olevates piirkondades, sealhulgas planeeringute ja kaitsekordade kaudu.
8. Laiendada seadusemuudatusega korteriühistute otsustusõigust.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Juhatuse esimees
Madis Laid
+372 5391 5555, [email protected]

MTÜ Eesti Maaturism
Ly Johansen
nõukogu esinaine

MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Juhatuse esimees
Ott Sarapuu

MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit
President
Ryan Jenkins

MTÜ Eesti Suuratraktsioonide Liit
Juhatuse liige
Jüri Kriisemann 
MTÜ Eesti Spaaliit
Juhatuse liige
Andrus Aljas

MTÜ Tallinna Vanalinna Selts
Juhatuse liige
Ville Jehe