Arvamus
| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-3/26/7-2 |
| Registreeritud | 01.09.2026 |
| Sünkroonitud | 02.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Tere
Edastan teile Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamuse VV määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõule. Oma kirjas teeme ettepaneku ja esitame küsimused seoses Kaitseväekohustuslaste registris kriisiülesandega töötajate andmete kajastamisega.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Edastan teile Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamuse VV määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõule. Oma kirjas teeme ettepaneku ja esitame küsimused seoses Kaitseväekohustuslaste registris kriisiülesandega töötajate andmete kajastamisega.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-09-01 09:40:26
Lp Hanno Pevkur
kaitseminister
Kaitseministeerium Meie 1.09.2026 nr 67 /1-4
Ettepanek ja küsimused seoses Kaitseväekohustuslaste registris kriisiülesandega töötajate andmete kajastamisega
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK), Eesti suurim põllumajandus-, toidutööstuse, maa- ja metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, kuhu koos liikmesorganisatsioonidega kuulub üle 30 000 liikme, on tutvunud eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamisele esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga.
Mõistame, et kõnealuse eelnõu peamine eesmärk on viia registri põhimäärus kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega ning kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega ning eelnõuga ei muudeta otseselt kaitseväekohustuse täitmise ega mobilisatsiooni korraldust. Samas soovime juhtida tähelepanu Kaitseväekohustuslaste registris kajastatavate andmete seosele elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ning laiemalt riigi toidujulgeoleku rollile.
Põllumajandusel ja toidutootmisel on keskne roll Eesti elanikkonna toiduga varustatuse ja toidujulgeoleku tagamisel. Toidujulgeolek on omakorda lahutamatu osa riigi julgeolekust ja kriisivalmidusest. Toidutootmise toimepidevus sõltub lisaks tootmisvõimsusele, energiale ja muudele sisenditele olulisel määral vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate olemasolust. Seetõttu peab ka kriisi- ja riigikaitselises planeerimises olema võimalikult varakult selge, milliste töötajate jätkamine oma töökohal on vajalik toidutootmise ja toiduga varustamise toimepidevuse tagamiseks.
1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutus või isik määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning nendel töötamise kohustusega isikuid ulatuses, mis on vajalik püsiva kriisiülesande täitmiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on tagada teenuse toimepidevus ka kriisiolukorras, mille üheks oluliseks eelduseks on vajaliku personali olemasolu.
EPKK hinnangul vajab enne määruse jõustumist selget lahendamist, kuidas tagatakse Kaitseväekohustuslaste registris teabe olemasolu nende kaitseväekohustuslaste kohta, kelle töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks.
Kuigi käesoleva määruse eelnõu ei reguleeri otseselt kaitseväekohustuse täitmist ega isikute mobilisatsiooni korraldamist, on registris sisalduvate andmete koosseisul ja ajakohasusel oluline praktiline tähendus. Eelkõige peab olema välistatud olukord, kus sama isiku suhtes on samaaegselt kavandatud tema rakendamine nii riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kui ka elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikul kriisiülesandega töökohal.
Seetõttu leiame, et enne määruse jõustumist vajavad selget vastust ja asjaomaste osapooltega läbiarutamist vähemalt järgmised küsimused:
• kuidas kajastub Kaitseväekohustuslaste registris asjaolu, et kaitseväekohustuslane töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal ning tema töö jätkamine on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• millisest andmekogust ja millise andmevahetuse kaudu vastav teave Kaitseväekohustuslaste registrisse jõuab ning kuidas tagatakse selle ajakohasus;
• kuidas tagatakse, et Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on reservteenistusse, lisaõppekogunemisele või mobilisatsiooni raames isikute kutsumisel ajakohane teave kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel töötavate isikute kohta;
• kuidas ennetatakse ja lahendatakse olukorrad, kus sama kaitseväekohustuslane on vajalik nii Kaitseväe ülesannete kui ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• kas kavandatav Kaitseväekohustuslaste registri andmekoosseis ja andmevahetus võimaldavad nimetatud teavet üheselt tuvastada või eeldab selle toimiv rakendamine täiendavaid õiguslikke või tehnilisi lahendusi.
Peame oluliseks, et elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis kriitiliseks määratud töötaja staatus on asjaomastele riigikaitseasutustele teada juba enne kriisiolukorra tekkimist ning vastav teave neile vajalikul hetkel üheselt ja ajakohaselt kättesaadav. Kriisiolukorras ei ole otstarbekas ega tõhus hakata elutähtsa teenuse osutaja ja riigikaitseasutuste vahel eraldi teateid ja päringuid vahetama selle kohta, millise konkreetse töötaja jätkamine konkreetsel töökohal on teenuse toimepidevuses oluline ja vajalik. Siis on liiga hilja, sest siis ei ole kellelgi aega ega võimalust selliseid küsimusi operatiivselt lahendada.
Samas soovime juhtida tähelepanu ka laiemale küsimusele. Kuigi toiduga varustamine on käsitatav elutähtsa teenusena ning osa põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid kuulub elutähtsa teenuse osutajate hulka, ei hõlma elutähtsa teenuse osutaja staatus kõiki Eesti toidujulgeoleku seisukohalt olulisi põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid. Toidutarneahel on terviklik ning selle toimepidevus võib sõltuda ka sellistest tootjatest ja töötlejatest, kellel formaalselt elutähtsa teenuse osutaja staatust ei ole.
Sellest tulenevalt võib osa toidujulgeoleku tagamiseks olulistest ettevõtetest ja nende võtmetöötajatest jääda kriisiülesandega töökohtade määramise ning sellega seotud kaitseväekohustuslaste arvestuse süsteemist välja. EPKK hinnangul vajab seetõttu samuti enne regulatsiooni rakendumist läbimõtlemist, kuidas arvestatakse kriisi- ja riigikaitselises planeerimises nende põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtete kriitiliste töötajatega, kes ei ole määratud elutähtsa teenuse osutajaks, kuid kelle tegevuse jätkumine võib olla vajalik elanikkonna toiduga varustamise ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks.
Peame vajalikuks, et nimetatud küsimused oleksid lahendatud enne uue regulatsiooni rakendumist ning elutähtsa teenuse osutajatel ja teistel toidujulgeoleku seisukohalt olulistel ettevõtjatel oleks selge arusaam, kuidas kriitiliste töötajate määramine, vastava teabe edastamine ning selle arvestamine riigikaitseliste ülesannete planeerimisel praktikas toimub.
Elutähtsa teenuse toimepidevust ja riigi toidujulgeolekut ei ole võimalik tagada üksnes kriisiplaanide koostamisega, kui samal ajal puudub toimiv mehhanism kriitilise personali olemasolu ja kättesaadavuse tagamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Lp Hanno Pevkur
kaitseminister
Kaitseministeerium Meie 1.09.2026 nr 67 /1-4
Ettepanek ja küsimused seoses Kaitseväekohustuslaste registris kriisiülesandega töötajate andmete kajastamisega
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK), Eesti suurim põllumajandus-, toidutööstuse, maa- ja metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, kuhu koos liikmesorganisatsioonidega kuulub üle 30 000 liikme, on tutvunud eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamisele esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga.
Mõistame, et kõnealuse eelnõu peamine eesmärk on viia registri põhimäärus kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega ning kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega ning eelnõuga ei muudeta otseselt kaitseväekohustuse täitmise ega mobilisatsiooni korraldust. Samas soovime juhtida tähelepanu Kaitseväekohustuslaste registris kajastatavate andmete seosele elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ning laiemalt riigi toidujulgeoleku rollile.
Põllumajandusel ja toidutootmisel on keskne roll Eesti elanikkonna toiduga varustatuse ja toidujulgeoleku tagamisel. Toidujulgeolek on omakorda lahutamatu osa riigi julgeolekust ja kriisivalmidusest. Toidutootmise toimepidevus sõltub lisaks tootmisvõimsusele, energiale ja muudele sisenditele olulisel määral vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate olemasolust. Seetõttu peab ka kriisi- ja riigikaitselises planeerimises olema võimalikult varakult selge, milliste töötajate jätkamine oma töökohal on vajalik toidutootmise ja toiduga varustamise toimepidevuse tagamiseks.
1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutus või isik määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning nendel töötamise kohustusega isikuid ulatuses, mis on vajalik püsiva kriisiülesande täitmiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on tagada teenuse toimepidevus ka kriisiolukorras, mille üheks oluliseks eelduseks on vajaliku personali olemasolu.
EPKK hinnangul vajab enne määruse jõustumist selget lahendamist, kuidas tagatakse Kaitseväekohustuslaste registris teabe olemasolu nende kaitseväekohustuslaste kohta, kelle töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks.
Kuigi käesoleva määruse eelnõu ei reguleeri otseselt kaitseväekohustuse täitmist ega isikute mobilisatsiooni korraldamist, on registris sisalduvate andmete koosseisul ja ajakohasusel oluline praktiline tähendus. Eelkõige peab olema välistatud olukord, kus sama isiku suhtes on samaaegselt kavandatud tema rakendamine nii riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kui ka elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikul kriisiülesandega töökohal.
Seetõttu leiame, et enne määruse jõustumist vajavad selget vastust ja asjaomaste osapooltega läbiarutamist vähemalt järgmised küsimused:
• kuidas kajastub Kaitseväekohustuslaste registris asjaolu, et kaitseväekohustuslane töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal ning tema töö jätkamine on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• millisest andmekogust ja millise andmevahetuse kaudu vastav teave Kaitseväekohustuslaste registrisse jõuab ning kuidas tagatakse selle ajakohasus;
• kuidas tagatakse, et Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on reservteenistusse, lisaõppekogunemisele või mobilisatsiooni raames isikute kutsumisel ajakohane teave kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel töötavate isikute kohta;
• kuidas ennetatakse ja lahendatakse olukorrad, kus sama kaitseväekohustuslane on vajalik nii Kaitseväe ülesannete kui ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• kas kavandatav Kaitseväekohustuslaste registri andmekoosseis ja andmevahetus võimaldavad nimetatud teavet üheselt tuvastada või eeldab selle toimiv rakendamine täiendavaid õiguslikke või tehnilisi lahendusi.
Peame oluliseks, et elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis kriitiliseks määratud töötaja staatus on asjaomastele riigikaitseasutustele teada juba enne kriisiolukorra tekkimist ning vastav teave neile vajalikul hetkel üheselt ja ajakohaselt kättesaadav. Kriisiolukorras ei ole otstarbekas ega tõhus hakata elutähtsa teenuse osutaja ja riigikaitseasutuste vahel eraldi teateid ja päringuid vahetama selle kohta, millise konkreetse töötaja jätkamine konkreetsel töökohal on teenuse toimepidevuses oluline ja vajalik. Siis on liiga hilja, sest siis ei ole kellelgi aega ega võimalust selliseid küsimusi operatiivselt lahendada.
Samas soovime juhtida tähelepanu ka laiemale küsimusele. Kuigi toiduga varustamine on käsitatav elutähtsa teenusena ning osa põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid kuulub elutähtsa teenuse osutajate hulka, ei hõlma elutähtsa teenuse osutaja staatus kõiki Eesti toidujulgeoleku seisukohalt olulisi põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid. Toidutarneahel on terviklik ning selle toimepidevus võib sõltuda ka sellistest tootjatest ja töötlejatest, kellel formaalselt elutähtsa teenuse osutaja staatust ei ole.
Sellest tulenevalt võib osa toidujulgeoleku tagamiseks olulistest ettevõtetest ja nende võtmetöötajatest jääda kriisiülesandega töökohtade määramise ning sellega seotud kaitseväekohustuslaste arvestuse süsteemist välja. EPKK hinnangul vajab seetõttu samuti enne regulatsiooni rakendumist läbimõtlemist, kuidas arvestatakse kriisi- ja riigikaitselises planeerimises nende põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtete kriitiliste töötajatega, kes ei ole määratud elutähtsa teenuse osutajaks, kuid kelle tegevuse jätkumine võib olla vajalik elanikkonna toiduga varustamise ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks.
Peame vajalikuks, et nimetatud küsimused oleksid lahendatud enne uue regulatsiooni rakendumist ning elutähtsa teenuse osutajatel ja teistel toidujulgeoleku seisukohalt olulistel ettevõtjatel oleks selge arusaam, kuidas kriitiliste töötajate määramine, vastava teabe edastamine ning selle arvestamine riigikaitseliste ülesannete planeerimisel praktikas toimub.
Elutähtsa teenuse toimepidevust ja riigi toidujulgeolekut ei ole võimalik tagada üksnes kriisiplaanide koostamisega, kui samal ajal puudub toimiv mehhanism kriitilise personali olemasolu ja kättesaadavuse tagamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-09-01 09:40:26
Lp Hanno Pevkur
kaitseminister
Kaitseministeerium Meie 1.09.2026 nr 67 /1-4
Ettepanek ja küsimused seoses Kaitseväekohustuslaste registris kriisiülesandega töötajate andmete kajastamisega
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK), Eesti suurim põllumajandus-, toidutööstuse, maa- ja metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, kuhu koos liikmesorganisatsioonidega kuulub üle 30 000 liikme, on tutvunud eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamisele esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga.
Mõistame, et kõnealuse eelnõu peamine eesmärk on viia registri põhimäärus kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega ning kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega ning eelnõuga ei muudeta otseselt kaitseväekohustuse täitmise ega mobilisatsiooni korraldust. Samas soovime juhtida tähelepanu Kaitseväekohustuslaste registris kajastatavate andmete seosele elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ning laiemalt riigi toidujulgeoleku rollile.
Põllumajandusel ja toidutootmisel on keskne roll Eesti elanikkonna toiduga varustatuse ja toidujulgeoleku tagamisel. Toidujulgeolek on omakorda lahutamatu osa riigi julgeolekust ja kriisivalmidusest. Toidutootmise toimepidevus sõltub lisaks tootmisvõimsusele, energiale ja muudele sisenditele olulisel määral vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate olemasolust. Seetõttu peab ka kriisi- ja riigikaitselises planeerimises olema võimalikult varakult selge, milliste töötajate jätkamine oma töökohal on vajalik toidutootmise ja toiduga varustamise toimepidevuse tagamiseks.
1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutus või isik määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning nendel töötamise kohustusega isikuid ulatuses, mis on vajalik püsiva kriisiülesande täitmiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on tagada teenuse toimepidevus ka kriisiolukorras, mille üheks oluliseks eelduseks on vajaliku personali olemasolu.
EPKK hinnangul vajab enne määruse jõustumist selget lahendamist, kuidas tagatakse Kaitseväekohustuslaste registris teabe olemasolu nende kaitseväekohustuslaste kohta, kelle töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks.
Kuigi käesoleva määruse eelnõu ei reguleeri otseselt kaitseväekohustuse täitmist ega isikute mobilisatsiooni korraldamist, on registris sisalduvate andmete koosseisul ja ajakohasusel oluline praktiline tähendus. Eelkõige peab olema välistatud olukord, kus sama isiku suhtes on samaaegselt kavandatud tema rakendamine nii riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kui ka elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikul kriisiülesandega töökohal.
Seetõttu leiame, et enne määruse jõustumist vajavad selget vastust ja asjaomaste osapooltega läbiarutamist vähemalt järgmised küsimused:
• kuidas kajastub Kaitseväekohustuslaste registris asjaolu, et kaitseväekohustuslane töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal ning tema töö jätkamine on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• millisest andmekogust ja millise andmevahetuse kaudu vastav teave Kaitseväekohustuslaste registrisse jõuab ning kuidas tagatakse selle ajakohasus;
• kuidas tagatakse, et Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on reservteenistusse, lisaõppekogunemisele või mobilisatsiooni raames isikute kutsumisel ajakohane teave kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel töötavate isikute kohta;
• kuidas ennetatakse ja lahendatakse olukorrad, kus sama kaitseväekohustuslane on vajalik nii Kaitseväe ülesannete kui ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• kas kavandatav Kaitseväekohustuslaste registri andmekoosseis ja andmevahetus võimaldavad nimetatud teavet üheselt tuvastada või eeldab selle toimiv rakendamine täiendavaid õiguslikke või tehnilisi lahendusi.
Peame oluliseks, et elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis kriitiliseks määratud töötaja staatus on asjaomastele riigikaitseasutustele teada juba enne kriisiolukorra tekkimist ning vastav teave neile vajalikul hetkel üheselt ja ajakohaselt kättesaadav. Kriisiolukorras ei ole otstarbekas ega tõhus hakata elutähtsa teenuse osutaja ja riigikaitseasutuste vahel eraldi teateid ja päringuid vahetama selle kohta, millise konkreetse töötaja jätkamine konkreetsel töökohal on teenuse toimepidevuses oluline ja vajalik. Siis on liiga hilja, sest siis ei ole kellelgi aega ega võimalust selliseid küsimusi operatiivselt lahendada.
Samas soovime juhtida tähelepanu ka laiemale küsimusele. Kuigi toiduga varustamine on käsitatav elutähtsa teenusena ning osa põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid kuulub elutähtsa teenuse osutajate hulka, ei hõlma elutähtsa teenuse osutaja staatus kõiki Eesti toidujulgeoleku seisukohalt olulisi põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid. Toidutarneahel on terviklik ning selle toimepidevus võib sõltuda ka sellistest tootjatest ja töötlejatest, kellel formaalselt elutähtsa teenuse osutaja staatust ei ole.
Sellest tulenevalt võib osa toidujulgeoleku tagamiseks olulistest ettevõtetest ja nende võtmetöötajatest jääda kriisiülesandega töökohtade määramise ning sellega seotud kaitseväekohustuslaste arvestuse süsteemist välja. EPKK hinnangul vajab seetõttu samuti enne regulatsiooni rakendumist läbimõtlemist, kuidas arvestatakse kriisi- ja riigikaitselises planeerimises nende põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtete kriitiliste töötajatega, kes ei ole määratud elutähtsa teenuse osutajaks, kuid kelle tegevuse jätkumine võib olla vajalik elanikkonna toiduga varustamise ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks.
Peame vajalikuks, et nimetatud küsimused oleksid lahendatud enne uue regulatsiooni rakendumist ning elutähtsa teenuse osutajatel ja teistel toidujulgeoleku seisukohalt olulistel ettevõtjatel oleks selge arusaam, kuidas kriitiliste töötajate määramine, vastava teabe edastamine ning selle arvestamine riigikaitseliste ülesannete planeerimisel praktikas toimub.
Elutähtsa teenuse toimepidevust ja riigi toidujulgeolekut ei ole võimalik tagada üksnes kriisiplaanide koostamisega, kui samal ajal puudub toimiv mehhanism kriitilise personali olemasolu ja kättesaadavuse tagamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Lp Hanno Pevkur
kaitseminister
Kaitseministeerium Meie 1.09.2026 nr 67 /1-4
Ettepanek ja küsimused seoses Kaitseväekohustuslaste registris kriisiülesandega töötajate andmete kajastamisega
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK), Eesti suurim põllumajandus-, toidutööstuse, maa- ja metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, kuhu koos liikmesorganisatsioonidega kuulub üle 30 000 liikme, on tutvunud eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamisele esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga.
Mõistame, et kõnealuse eelnõu peamine eesmärk on viia registri põhimäärus kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega ning kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega ning eelnõuga ei muudeta otseselt kaitseväekohustuse täitmise ega mobilisatsiooni korraldust. Samas soovime juhtida tähelepanu Kaitseväekohustuslaste registris kajastatavate andmete seosele elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ning laiemalt riigi toidujulgeoleku rollile.
Põllumajandusel ja toidutootmisel on keskne roll Eesti elanikkonna toiduga varustatuse ja toidujulgeoleku tagamisel. Toidujulgeolek on omakorda lahutamatu osa riigi julgeolekust ja kriisivalmidusest. Toidutootmise toimepidevus sõltub lisaks tootmisvõimsusele, energiale ja muudele sisenditele olulisel määral vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate olemasolust. Seetõttu peab ka kriisi- ja riigikaitselises planeerimises olema võimalikult varakult selge, milliste töötajate jätkamine oma töökohal on vajalik toidutootmise ja toiduga varustamise toimepidevuse tagamiseks.
1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutus või isik määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning nendel töötamise kohustusega isikuid ulatuses, mis on vajalik püsiva kriisiülesande täitmiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on tagada teenuse toimepidevus ka kriisiolukorras, mille üheks oluliseks eelduseks on vajaliku personali olemasolu.
EPKK hinnangul vajab enne määruse jõustumist selget lahendamist, kuidas tagatakse Kaitseväekohustuslaste registris teabe olemasolu nende kaitseväekohustuslaste kohta, kelle töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks.
Kuigi käesoleva määruse eelnõu ei reguleeri otseselt kaitseväekohustuse täitmist ega isikute mobilisatsiooni korraldamist, on registris sisalduvate andmete koosseisul ja ajakohasusel oluline praktiline tähendus. Eelkõige peab olema välistatud olukord, kus sama isiku suhtes on samaaegselt kavandatud tema rakendamine nii riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kui ka elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikul kriisiülesandega töökohal.
Seetõttu leiame, et enne määruse jõustumist vajavad selget vastust ja asjaomaste osapooltega läbiarutamist vähemalt järgmised küsimused:
• kuidas kajastub Kaitseväekohustuslaste registris asjaolu, et kaitseväekohustuslane töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal ning tema töö jätkamine on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• millisest andmekogust ja millise andmevahetuse kaudu vastav teave Kaitseväekohustuslaste registrisse jõuab ning kuidas tagatakse selle ajakohasus;
• kuidas tagatakse, et Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on reservteenistusse, lisaõppekogunemisele või mobilisatsiooni raames isikute kutsumisel ajakohane teave kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel töötavate isikute kohta;
• kuidas ennetatakse ja lahendatakse olukorrad, kus sama kaitseväekohustuslane on vajalik nii Kaitseväe ülesannete kui ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
• kas kavandatav Kaitseväekohustuslaste registri andmekoosseis ja andmevahetus võimaldavad nimetatud teavet üheselt tuvastada või eeldab selle toimiv rakendamine täiendavaid õiguslikke või tehnilisi lahendusi.
Peame oluliseks, et elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis kriitiliseks määratud töötaja staatus on asjaomastele riigikaitseasutustele teada juba enne kriisiolukorra tekkimist ning vastav teave neile vajalikul hetkel üheselt ja ajakohaselt kättesaadav. Kriisiolukorras ei ole otstarbekas ega tõhus hakata elutähtsa teenuse osutaja ja riigikaitseasutuste vahel eraldi teateid ja päringuid vahetama selle kohta, millise konkreetse töötaja jätkamine konkreetsel töökohal on teenuse toimepidevuses oluline ja vajalik. Siis on liiga hilja, sest siis ei ole kellelgi aega ega võimalust selliseid küsimusi operatiivselt lahendada.
Samas soovime juhtida tähelepanu ka laiemale küsimusele. Kuigi toiduga varustamine on käsitatav elutähtsa teenusena ning osa põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid kuulub elutähtsa teenuse osutajate hulka, ei hõlma elutähtsa teenuse osutaja staatus kõiki Eesti toidujulgeoleku seisukohalt olulisi põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtjaid. Toidutarneahel on terviklik ning selle toimepidevus võib sõltuda ka sellistest tootjatest ja töötlejatest, kellel formaalselt elutähtsa teenuse osutaja staatust ei ole.
Sellest tulenevalt võib osa toidujulgeoleku tagamiseks olulistest ettevõtetest ja nende võtmetöötajatest jääda kriisiülesandega töökohtade määramise ning sellega seotud kaitseväekohustuslaste arvestuse süsteemist välja. EPKK hinnangul vajab seetõttu samuti enne regulatsiooni rakendumist läbimõtlemist, kuidas arvestatakse kriisi- ja riigikaitselises planeerimises nende põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtete kriitiliste töötajatega, kes ei ole määratud elutähtsa teenuse osutajaks, kuid kelle tegevuse jätkumine võib olla vajalik elanikkonna toiduga varustamise ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks.
Peame vajalikuks, et nimetatud küsimused oleksid lahendatud enne uue regulatsiooni rakendumist ning elutähtsa teenuse osutajatel ja teistel toidujulgeoleku seisukohalt olulistel ettevõtjatel oleks selge arusaam, kuidas kriitiliste töötajate määramine, vastava teabe edastamine ning selle arvestamine riigikaitseliste ülesannete planeerimisel praktikas toimub.
Elutähtsa teenuse toimepidevust ja riigi toidujulgeolekut ei ole võimalik tagada üksnes kriisiplaanide koostamisega, kui samal ajal puudub toimiv mehhanism kriitilise personali olemasolu ja kättesaadavuse tagamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda