KANTSLERI KÄSKKIRI

Tallinn 01.09.2026 nr 8

Riigi kultuuristipendiumi taotluste

hindamismetoodika

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 8 lõike

1 ning kultuuriministri 17. augusti 2026. a määruse nr 11 „ Riigi kultuuristipendiumi suurus

ning selle määramise tingimused ja kord“ § 7 lõike 5 alusel:

kinnitan riigi kultuuristipendiumi taotluste hindamismetoodika (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu

Kinnitatud

kantsleri 01.09.2026 käskkirjaga nr 8

Lisa

RIIGI KULTUURISTIPENDIUMI TAOTLUSTE HINDAMISMETOODIKA

1. Taotluste hindamine

1.1 Komisjon hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne,

mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses esitatud asjaoludele. Hindeid 1, 3 ja 5 tuleb

põhjendada.

1.2 Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta

pärast koma.

1.3 Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel

antud hinnete kaalutud keskmisest.

1.4 Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale

hindamiskriteeriumile on määratud suhteline osakaal (punktid 10−30). Maksimaalselt on

võimalik saada kokku 100 punkti.

1.5 Komisjon koostab taotluste koondhinnete alusel paremusjärjestuse.

1.6 Stipendiumi eraldamise ettepanek tehakse taotlustele, mis on saanud kõrgeima

koondhinde ning mahuvad stipendiumikonkursi eelarvesse.

1.7 Kui kahe või enama taotluse koondhinne on võrdne ning kõikide taotluste rahastamiseks

ei jätku vahendeid, eelistatakse taotlust, mis sai kõrgema hinde hindamiskriteeriumis „Plaanitava

enesetäienduse mõju erialasele eneseteostusele“.

1.8 Kui ka punktis 1.7 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on võrdne, eelistatakse taotlust,

mis sai kõrgema hinde hindamiskriteeriumis „Enesetäienduse potentsiaalne laiem mõju erialale

ja Eesti kultuuriruumile“.

1.9 Kui ka pärast punktides 1.7 ja 1.8 sätestatud võrdlust ei ole võimalik taotlusi eristada,

lähtutakse stipendiumisaajate valdkondliku mitmekesisuse põhimõttest. Valdkondliku

mitmekesisuse hindamisel arvestatakse stipendiumisaajate esindatust erinevates

loomevaldkondades.

1.10 Komisjoni ettepanekud protokollitakse.

1.11 Komisjon esitab kultuuriministeeriumi kantslerile ettepaneku stipendiumi eraldamiseks

või eraldamata jätmiseks. Kantsler teeb otsuse lähtudes komisjoni ettepanekust.

2. Hindamiskriteeriumid

2.1 Hindamiskriteeriumid ja osakaalud:

Hindamiskriteerium Osakaal

Taotleja senine erialane ettevalmistus ja praktika 30%

Plaanitava enesetäienduse mõju erialasele eneseteostusele 30%

Enesetäienduse potentsiaalne laiem mõju erialale ja Eesti kultuuriruumile 30%

Stipendiumisaajate valdkondlik mitmekesisus/tasakaalustatus 10%

Kokku 100%

2.2 Hindamiskriteeriumite ja hinnete kirjeldused

2.2.1 Taotleja senine erialane ettevalmistus ja praktika (30%):

Kinnitatud

kantsleri 01.09.2026 käskkirjaga nr 8

Hinnatakse: haridust; senist professionaalset tegevust; loomingulisi saavutusi; portfoolio

kvaliteeti; soovituskirjade põhjendatust; taotleja arengupotentsiaali.

Hinne 5 – Taotlejal on väga tugev erialane ettevalmistus ja veenev senine tegevus. Portfoolio

tõendab kõrget professionaalset taset ja märkimisväärset arengupotentsiaali.

Hinne 3 – Taotlejal on piisav ettevalmistus ja asjakohane kogemus, kuid professionaalne profiil

või arengupotentsiaal ei ole täielikult veenvalt esitatud.

Hinne 1 – Taotleja ettevalmistus, kogemus või portfoolio ei võimalda piisavalt hinnata tema

professionaalset valmisolekut või arengupotentsiaali.

2.2.2 Plaanitava enesetäienduse mõju erialasele eneseteostusele (30%):

Hinnatakse: programmi kvaliteeti; programmi asjakohasust taotleja arenguvajadustega võrreldes;

tegevuse põhjendatust; mõju taotleja professionaalsele arengule; võimalust saavutada uusi

teadmisi, oskusi ja kontakte.

Hinne 5 – Programmi valik on väga hästi põhjendatud ning selle mõju taotleja professionaalsele

arengule on selgelt ja veenvalt kirjeldatud.

Hinne 3 – Programmi mõju on tõenäoline, kuid selle põhjendus või kavandatud tulemused on

esitatud osaliselt.

Hinne 1 – Programmi mõju professionaalsele arengule ei ole piisavalt põhjendatud või seos

taotleja arenguvajadustega on nõrk.

2.2.3 Enesetäienduse potentsiaalne laiem mõju erialale ja Eesti kultuuriruumile (30%):

Hinnatakse: teadmiste ja kogemuste võimalikku ülekandumist valdkonda; rahvusvaheliste

võrgustike loomise potentsiaali; mõju Eesti kultuurivaldkonna arengule; kavandatud

jätkutegevusi pärast programmi läbimist.

Hinne 5 – Taotluses on selgelt kirjeldatud laiem mõju valdkonnale ja Eesti kultuuriruumile ning

jätkutegevused on realistlikud ja mõjusad.

Hinne 3 – Laiem mõju on tõenäoline, kuid selle ulatus või kavandatud jätkutegevused ei ole

täielikult veenvad.

Hinne 1 – Laiem mõju ei ole piisavalt põhjendatud või jääb ebaselgeks.

2.2.4 Stipendiumisaajate valdkondlik mitmekesisus/tasakaalustatus (10%):

Hindamine toimub võrdluses teiste esitatud taotlustega.

Hinne 5 – Taotlus toetab stipendiumisaajate valdkondlikku mitmekesisust ja aitab tagada

erinevate loomevaldkondade tasakaalustatud esindatuse.

Hinne 3 – Taotlusel on neutraalne mõju valdkondlikule mitmekesisusele.

Hinne 1 – Taotlus ei suurenda valdkondlikku mitmekesisust olukorras, kus sama valdkond on

stipendiumisaajate seas juba tugevalt esindatud.