I Asjakohased dokumendid
Teie pöördumisega on kõige otsesemalt seotud järgmised dokumendid:
• Rahandusministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic AS-i koostatud „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“ (2019)1 – kõige varasem analüüs, milles käsitleti riiklikku ja erasektori korraldatud süsteemi ning registri, andmevahetusplatvormi ja nende hübriidvormi lahendusi;
• krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (2020)2 ja krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (2022)3 – väljatöötamiskavatsused käsitlesid poliitikavalikuid, eesmärke, andmekoosseisu ja tehnilist lahendust;
• Rahandusministeeriumi tellimusel Cybernetica AS-i koostatud „Positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete tehnoloogiliste lahenduste analüüs“ (2024)4 – kõige põhjalikum tehniline, privaatsus-, riski-, õigus- ja sobilike arhitektuuriliste lahenduste analüüs;

Eelmainitud dokumentide pinnalt toimusid ministeeriumi-sisesed arutelud, mille tulemusena valmis

• krediiditeabe jagamise seaduse (KJS) eelnõu ja selle seletuskiri5. Seletuskirjas selgitatakse põhimõttelisi poliitikavalikuid, eeskätt valitud õiguslikku ja korralduslikku lahendust. Oluliseks allikaks eelnõu kooskõlastamise käigus tõusetunud muredest ja riskikohtadest on ka seletuskirja lisaks olev kooskõlastustabel6.

Teie pöördumise kontekstis on oluline esile tuua kaks aspekti:

1) krediiditeaberegister on krediiditeabe jagamise seaduse (KJS) § 6 lõike 1 kohaselt riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Rahandusministeerium on registri ja selles töödeldavate isikuandmete vastutav töötleja ning registripidaja volitatud töötleja. Registripidajale delegeeritakse valdav osa vastutava töötleja ülesannetest. Kuna tegemist on riigi infosüsteemi andmekoguga, siis kohalduvad selle pidamisele avaliku teabe seaduse peatükist 51, küberturvalisuse seadusest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad nõuded. Lisaks näeb KJS registripidajale ette finantssektori ettevõtjale kohased kõrgendatud nõuded osaluse omandamisele, organisatsioonile, juhtimisele ja kapitalile. Lisaks on registripidaja aruandluskohuslane Finantsinspektsiooni ees. Need elemendid kokku tekitavad selge, kontrollitava ja usaldusväärse andmete töötlemise ökosüsteemi.

2) KJS ei välista X-tee kasutamist. KJS § 6 lõige 2 näeb ette, et registri andmevahetust ei pea korraldama üksnes X-tee kaudu. X-tee kasutamine on samuti võimalik. Sobilik lahendus, mis arvestaks kõikide turuosaliste andmevahetusvõimekusega, selgub hankemenetluses.

II vastused küsimustele
1. Milliseid lahendusvariante kaaluti enne keskse krediiditeaberegistri lahenduse valimist? Palun väljastada dokumendid, milles on võrreldud vähemalt järgmisi variante:
1. keskne krediiditeaberegister;
2. andmevahetusplatvorm;
3. X-tee põhine hajus päringumudel, kus krediiditeave jääb krediiditeabe andjate infosüsteemidesse ning krediidiandja teeb krediidivõimelisuse hindamiseks standardiseeritud päringu algallikatesse;
4. hübriidlahendus.

Rahandusministeeriumi valduses ei ole ühte konkreetset dokumenti, milles oleks kõrvuti võrreldud kõiki Teie nimetatud nelja varianti. Asjakohased on kõik teemapunktis I viidatud dokumendid.

2019.a uuringus käsitleti registripõhist lahendust, andmevahetusplatvormi ja hübriidlahendust.

2020.a väljatöötamiskavatsuses kirjeldati õiguslikke alternatiive minimaalsest riiklikust sekkumisest kuni riigi poolt asutatava ja detailselt reguleeritava andmekoguni. Need kattusid 2019.a uuringus väljatoodud lahendustega. Tehnilise poole pealt kaaluti kolme mudelit:
1) andmete kesksesse andmebaasi kogumisega registripõhist lahendust,
2) reaalajas päringuid teostavat andmevahetusplatvormi ning
3) mõlema omadusi kombineerivat hübriidlahendust.

Lahenduseks pakuti 3. varianti ehk riigi loodud õigusnormistikus toimivat erasektori korraldatud andmevahetust. Valikut põhjendati erasektori suurema paindlikkuse ja innovaatilisusega, mis lubaks arendusi kiiremini ellu viia, pakkuda lisaväärtusteenuseid ning kasutada ära turul juba eksisteerivat tehnilist valmisolekut ja teenusepakkujaid. Riikliku lahenduse puudustena märgiti arenduse kohandamise aeglust ning asjaolu, et riigiasutused ise ei soovinud uuringu läbiviimise ajal süsteemi korraldaja rolli võtta. Kuna aga Eesti krediidituru kontsentreeritud iseloomu tõttu ei olnud vabaturu tingimustes toimivat andmevahetust iseseisvalt tekkinud, peeti riiklikku sekkumist kohustusliku andmevahetuse näol hädavajalikuks. Erasektori mudeliga kaasnevaid andmekaitselisi ja tegevuse jätkusuutlikkusega seonduvaid riske otsustati maandada riikliku litsentseerimise ja asjakohase järelevalve kehtestamisega.

2022.a väljatöötamiskavatsuses peeti sobivaimaks tehniliseks lahenduseks andmevahetusplatvormi tüüpi registrit, mida peab eraõiguslik registripidaja. Kuigi dokumendis kasutati läbivalt termineid „positiivne krediidiregister“ või „register“, täpsustati, et tehnilise mudelina peetakse silmas lahendust, kus andmeid kesksesse andmebaasi ei salvestata, vaid krediidiandjad vahetavad reaalajas andmeid konkreetse päringu alusel (lk 25).

Dokumendis kajastati ka 2020.a väljatöötamiskavatsusega seonduvalt tõusetunud murekohti (lk 14 ja 15) ning andmekogu- ja andmevahetusplatvormipõhise lahenduse eeliseid ja puuduseid (lk 23 ja 24).

2024.a analüüsis võrreldi järgmisi kandidaat­arhitektuure:
1. Arhitektuur 1 – üks registripidaja. Kõik klientorganisatsioonid ühenduvad ühe registriga ja registris kasutatakse eelkõige usaldatavat täitmiskeskkonda ehk TEE-d. Cybernetica hinnangul tagaks see variant väga hea jõudluse ja töökindluse ning registri administraatorid ei näe päringuid ega vastuseid (lk 80–81).
2. Arhitektuur 2 – mitu registripidajat. Iga krediidiandja liidestub ühe registripidajaga, kuid tervikliku vastuse saamiseks teeb päringu vastu võtnud register reaalajas alampäringud teistele registritele ja koondab nende vastused (lk 82–83).
3. Arhitektuur 3 – üks tavatehnoloogial põhinev keskne register. Kõik krediidiandjad liidestuvad ühe registriga ning andmeid kaitstakse tavapäraste tehniliste ja korralduslike vahenditega, kasutamata TEE-d (lk 84–87).

Täielikult hajusat mudelit, milles krediiditeavet registrisse ei edastata ning krediidiandja küsib iga krediidiotsuse eel andmed X-tee kaudu otse kõigi krediiditeabe andjate algsetest infosüsteemidest, analüüsis eraldi kandidaat­arhitektuurina ei käsitletud.

Arhitektuur 2 sarnaneb hajusmudeliga selle poolest, et inimese kohta koondvastuse saamiseks tehakse päringuid mitmesse sõltumatult hallatavasse süsteemi. See ei ole algallikapäringumudel, sest andmed paiknevad eri registrites, mitte krediiditeabe andjate algsetes infosüsteemides.

KJS eelnõuga tehtud valikuni ühe keskse riigi infosüsteemi kuuluva registri ja ühe registripidajaga jõuti aastatepikkuste arutelude tulemusel. Seejuures arvestati ka erinevate osapoolte, sh turuosaliste arvamusi ja seisukohti. 2024.a analüüsis toodi esile, et osalised eelistavad ühe registripidajaga lahendust: Rahandusministeerium tsentraalset ja eraõiguslikult toimivat registrit, kus riigi sekkumine oleks minimaalne; Andmekaitse Inspektsioon ja Pangaliit registrit, mille vastutavaks töötlejaks oleks Rahandusministeerium või muu riigiasutus (vt analüüsi p 16.2, lk 94).

2. Millistel kaalutlustel jäeti kõrvale X-tee põhine hajus päringumudel? Palun väljastada dokumendid, milles on sisuliselt hinnatud X-tee põhist lahendust vähemalt järgmiste kriteeriumide alusel:
1. eraelu puutumatuse riive ulatus;
2. andmete minimaalsuse põhimõte;
3. keskse andmelekke ja väärkasutuse risk;
4. andmete ajakohasus krediidiotsuse tegemise hetkel;
5. päringute tõestusväärtus ja logimine;
6. inimese võimalus näha tema kohta tehtud päringuid;
7. liidestumiskulu krediiditeabe andjatele ja saajatele;
8. süsteemi käideldavus ja teenusetaseme nõuded;
9. väiksemate krediidiandjate ja hoiu-laenuühistute tehniline võimekus;
10. järelevalve ja vastutuse korraldus.

Nagu ülal märgitud, ei ole X-tee kasutamine välistatud. KJS § 6 lõige 2 sätestab, et registri andmevahetust ei pea korraldama X-tee kaudu. Lõplik valik X-tee või alternatiivse platvormi kasuks tehakse hankemenetluse käigus.

2.1 Eraelu puutumatuse riivet on põhiseaduse kontekstis analüüsitud KJS eelnõu seletuskirjas (p 3.4, lk 16 jj). See analüüs lähtus eeldusest, et krediiditeavet kogutakse ühte kesksesse registrisse.

Eraldi dokumentaalselt jäädvustatud analüüsi, mis keskenduks üksnes X-tee põhisele hajusale päringumudelile, koostatud ei ole. Nagu märgitud, jõuti keskse registri lahenduseni aastatepikkuste diskussioonide tulemusel.

Võimalikke riske, mis riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu rünnete tulemusel tekkida võivad, maandatakse mitmel moel. Krediiditeaberegister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamisele kohalduvad avaliku teabe seaduse peatükist 51, küberturvalisuse seadusest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad nõuded. Lisaks näeb KJS registripidajale ette finantssektori ettevõtjale kohased kõrgendatud nõuded osaluse omandamisele, organisatsioonile, juhtimisele ja kapitalile. Lisaks on registripidaja aruandluskohuslane Finantsinspektsiooni ees. Need elemendid kokku tekitavad selge, kontrollitava ja usaldusväärse andmete jagamise ökosüsteemi.

Hajusal päringumudelil ole üksnes eeliseid, sellel on ka puuduseid. Andmekogu- ja andmevahetusplatvormipõhise lahenduse plusse ja miinuseid on kajastatud 2022.a väljatöötamiskavatsuses (lk 23 ja 24).

2.2 Andmete minimaalsuse põhimõte ei tähenda iseenesest, et andmevahetus peaks tuginema hajusal päringumudelil. Hinnata tuleb millisel eesmärgil andmeid töödeldakse, millised andmed on minimaalselt vajalikud sellise eesmärgi saavutamiseks, kellele neid andmeid avaldatakse ja kui kaua neid säilitatakse.

KJS-is on registris töödeldav andmekoosseis seaduse tasemel piiritletud (KJS § 7). Andmeid võib avaldada üksnes seaduses nimetatud isikutele ja eesmärkidel (KJS § 10).

Soovituslik andmekoosseis kajastus ka 2024.a analüüsi punktis 7.3 (lk 45) ja selle vastavust minimaalsuse põhimõttele analüüsiti lisas 3.6 (lk 141–142) ning rõhutab andmekoosseisu piiramist krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabega ja rollipõhist juurdepääsu. Minimaalselt vajalik andmekoosseis sündis arutelude tulemusel Rahandusministeeriumi ja turuosalistega (2024.a analüüsi p 7.3.1. lk 47).

2.3 2024.a analüüsis kajastati ka tavatehnoloogial põhineva keskse registri ehk arhitektuuri 3 rakendamisega kaasnevaid riske. Need riskid on esitatud analüüsi punktis 13.3.3 (lk 86 ja tehniliste riskide võrdlus lk 88–91).

Ühe keskse registri loomine ei tähenda siiski automaatselt arhitektuuri 3 kasutamist. Ka ühe keskse registri ja ühe registripidajaga lahenduse puhul on võimalik rakendada erinevaid privaatsuskaitse tehnoloogiaid, sh TEE-d, osaliselt krüpteeritud andmebaasi, krediiditeabe andja digiallkirjastatud andmeid, sõltumatut logisüsteemi.

KJS on tehnoloogianeutraalne ega ei määratle registris kasutuselev võetavat tehnoloogiat. Täiendavad tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed määratakse registri põhimääruses ja süsteemi arendamisel. Arvestada tuleb siiski ka sellega, et registripidamise kulud kaetakse turuosalistelt laekuvatest teenustasudest. See tähendab, et konkreetse privaatsuskaitse tehnoloogia rakendamine (mille kulud võivad erineda sadade tuhandete eurode võrra) peab küll tagama registri ja selles töödeldavate andmete turvalisuse ja käideldavuse, ent peab olema siiski põhjendatud ja proportsionaalne.

2.4 Hajusal algallikapäringul on kõnesolevas osas tõepoolest põhimõtteline eelis, sest vastus kajastab algallika seisu vahetult päringu tegemise hetkel.

KJS § 8 lõike 1 kohaselt tuleb krediiditeave registrile edastada 24 tunni jooksul pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist või muutmist või registrisse kantavate andmete muutumist. Tegemist on siiski maksimaalse tähtajaga, mitte kohustusega oodata andmete esitamisega 24 tundi. Sõltuvalt tehnilisest lahendusest võib andmeedastus toimuda sagedamini või sündmuspõhiselt.

X-tee kasutamine ei taga siiski iseenesest, et algallikas olevad andmed on sisuliselt ajakohased. X-tee kaudu edastatakse teave, mille andmeandja infosüsteem päringu hetkel väljastab. Andmete õigsuse ja ajakohasuse eest peab mõlema mudeli puhul vastutama krediiditeabe andja.

Samuti ei lahenda kumbki lahendus täielikult paralleelsete laenutaotluste riski. Kui laenulepingut ei ole veel sõlmitud, ei kajastu see olemasoleva kohustusena ei algallikas ega keskses registris. Seda riski on põgusalt käsitletud ka 2024.a analüüsi tabelis 11 (lk 57).

2.5 X-tee tõendusväärtus on selge eelis. Ka 2024.a analüüsis märgitakse, et X-tee kaudu edastatud sõnumid on digitembeldatud ja omavad tõendusväärtust (punkt 9.5, lk 61).

See omadus ei erista siiski keskset ja hajusat andmemudelit. Ka keskse registri puhul võib kasutada X-teed. Kui kasutatakse muud turvalist andmevahetuskanalit, saab registri päringuvastuse eraldi digitembeldada.

KJS sätestab kohustuse andmetöötlustoimingud logida (KJS § 7 lõige 2 ja § 9 lõige 6) ning logid tehakse asjakohasel juhul kättesaadavaks ka järelevalvet teostavale asutusele (Finantsinspektsioon või Andmekaitse Inspektsioon).
2.6 Inimesele tagatakse võimalus saada ülevaade tema kohta tehtud päringutest kas registri iseteeninduskeskkonnas või andmejälgija vahendusel eesti.ee platvormil. Päringute ajalugu ja andmejälgija funktsionaalsust on käsitletud analüüsis läbivalt, ennekõike soovitame vaadata punkte 9.1 ja 9.2 (lk 58–59).

Kuna KJS § 6 lõike 1 kohaselt on krediiditeaberegister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, on võimalik registri liidestamine riikliku andmejälgijaga, kui selleks vajalikud õiguslikud ja tehnilised tingimused on täidetud.

Ka hajusas mudelis saaks inimesele päringuajaloo luua, kuid selleks tuleks kõigi krediiditeabe andjate logid koondada ühte vaatesse või luua eraldi keskne logi- ja kuvamisteenus. Seega vajaks ka hajus mudel selle funktsiooni täitmiseks keskset või hübriidset komponenti.

2.7 X-teega liidestumise hinnangulisi kulusid krediiditeabe andjatele ja saajatele on käsitletud KJS eelnõu seletuskirja lk 87 (kavandatav meede 2).

Liidestumiseks kulub hinnanguliselt 200–2000 eurot sõltuvalt ettevõtja päringute mahust ja ajaliselt 2 nädalat kuni pool aastat olenevalt ettevõtte valmidusest. Teenuse kasutamisel on aastaseks püsikuluks minimaalselt 200 eurot.

2.8 Käideldavus oli üks keskse registri kasuks rääkinud olulisi kaalutlusi.

2024.a analüüs kajastas arhitektuuri 2 puhul lahendust, milles päringu vastu võtnud register teeb koondvastuse koostamiseks alampäringuid teistele registritele. Analüüsi kohaselt on sellise lahenduse töökindlus keskse arhitektuuriga võrreldes oluliselt madalam, sest ühe päringu töötlemine sõltub mitmest sõltumatult hallatavast teenusest. Kui üks vajalik teenus ei ole kättesaadav, võib kogu päring ebaõnnestuda või anda ebatäieliku vastuse. Samuti sõltub koondvastuse väljastamise aeg kõige aeglasemast alampäringust (joonis 17, lk 83).

Kuigi analüüsis käsitletud arhitektuur 2 mudel ei ole täielikult hajus algallikapäringu mudel, kohalduvad selles tuvastatud käideldavusriskid ka mudelile, milles krediiditeavet päritakse reaalajas otse kõigi krediiditeabe andjate infosüsteemidest. Sellises mudelis sõltuks täieliku koondvastuse saamine andmevahetusplatvormi kõrval kõigi asjakohaste krediiditeabe andjate infosüsteemide samaaegsest kättesaadavusest. Andmevahetusplatvorm saab tagada sõnumite turvalise vahendamise, kuid ei taga andmeallikate endi käideldavust ega nende vastamist nõutud aja jooksul.

Tehniliselt oleks kindlasti võimalik väljastada ka osaline vastus. Sellisel juhul tuleks aga üheselt tuvastada, milliste andmeallikate teave puudub, ning kehtestada reeglid selle kohta, kas ja millistel tingimustel võib krediidiandja ebatäieliku teabe põhjal krediidivõimelisuse hindamist jätkata. See muudaks aga nii tehnilise lahenduse kui ka vastutuse omistamise keerulisemaks.

Keskse registri puhul saab kehtestada ühele registripidajale tervikteenuse kohta ühtsed nõuded, mis hõlmavad muu hulgas teenuse käideldavust, päringutele vastamise aega, taristu dubleerimist, varundamist, seiret, tõrgete lahendamist ja tehnilist tuge. Keskse registri puhul ei ole küll välistatud teenusekatkestuse risk, kuid seda riski on võimalik maandada ja juhtida.

Ka 2024.a analüüsi osaks olnud ATAM-hindamisel sai tavatehnoloogial põhinev keskne arhitektuur kõrgeima koondhinde. Selle peamiste eelistena toodi välja muu hulgas käideldavus ning tehniline ja organisatsiooniline lihtsus (punkt 15.2, lk 92–93). Seega toetas Cybernetica analüüs järeldust, et keskse registri mudelis on nõutava teenusetaseme ja tervikliku koondvastuse tagamine lihtsam ning paremini kontrollitav kui mitmest sõltumatust andmeallikast reaalajas sõltuvas lahenduses.

2.9 2024.a analüüsi lähtekoht oli, et süsteem peab olema kasutatav ka väiksematele laenuandjatele. Seetõttu nähti ette X-tee kõrval turvalise veebiteenuse ja veebivormi kasutamise võimalus ning nõue tagada registrile juurdepääs olenemata krediidiandja suurusest ja finantsvõimekusest (punkt 1.2 lk 12, punkt 2.1 lk 19, punkt 4.2.3 lk 30, punkt 8.1 lk 53, tabel 11 lk 55).

Hajusas mudelis peaks iga krediiditeabe andja tagama lisaks X-tee liikmelisusele:
• standardiseeritud andmeteenuse;
• teenuse käideldavuse kokkulepitud tasemel;
• päringuõiguste kontrolli;
• versioonihalduse;
• logimise;
• andmekvaliteedi kontrolli;
• veakäsitluse, monitooringu ja tehnilise toe.

2.10 Keskse registri korral on võimalik määrata üks vastutav töötleja, üks registripidaja (volitatud töötleja), ühtsed nõuded registripidamisele ja selle tagamiseks asjakohane järelevalveraamistik.

Hajusa mudeli korral vastutaks iga krediiditeabe andja oma andmete, päringuteenuse, logide ja käideldavuse eest. Lisaks tuleks määrata, kes vastutab selle eest, et krediidiandja sai kõikidest vajalikest algallikatest täieliku ja võrreldava vastuse ning et osalise tõrke korral ei käsitatud ebatäielikku vastust täielikuna.

Hajusa vastutuse mudeli puhul oleks järelevalve ja vastutuse ulatus teatud mõttes keerukam, kuna järelevalveobjekte ja vastutussuhteid on rohkem.

3. Milline oli otsus keskse registri kasuks ja kes selle otsuse tegi? Palun väljastada dokument või dokumendid, millest nähtub:
1) millal otsustati keskse registri lahenduse kasuks;
2) kes otsuse ette valmistas;
3) kes otsuse langetas või heaks kiitis;
4) millised alternatiivid otsuse tegemisel kõrvale jäeti;
5) millistel sisulistel põhjustel peeti keskset registrit paremaks kui X-tee põhist hajusat päringumudelit.

3.1 Rahandusministeeriumi valduses ei ole eraldiseisvat ühe kuupäevaga arhitektuuriotsust, milles oleks võrreldud kõiki Teie nimetatud variante ning tehtud eraldi otsus täielikult hajusa X-tee mudeli välistamiseks.

Valik kujunes järk-järgult väljatöötamiskavatsuste ja analüüside tulemusel, võttes arvesse ka turuosaliste ja asjaomaste asutuste ootuseid (vt 2024.a analüüsi p 16.2, lk 94).
3.2 Keskse registri õigusliku ja korraldusliku lahenduse KJS eelnõu näol valmistas ette Rahandusministeerium.

3.3 Eelnõu kiitis heaks Vabariigi Valitsus ning lõpliku otsuse keskse krediiditeaberegistri loomise kohta tegi Riigikogu krediiditeabe jagamise seaduse vastuvõtmisega.

Registri konkreetne tehnoloogiline teostus, sealhulgas X-tee kasutamise ulatus ja kasutatavad privaatsuskaitsetehnoloogiad, ei ole seadusega lõplikult määratud. Need valikud tehakse registri põhimääruse, hanke, süsteemianalüüsi ja arenduse käigus.

3.4 Poliitikakujundamise protsessi tulemusel ei jõudnud eelnõusse järgmised valikud:
• mitme konkureeriva registripidaja mudelit;
• mitmest omavahel päringuid tegevast registrist koosnevat mudelit;
• täielikult hajusat algallikapäringut, milles krediiditeavet keskregistrisse ei edastata.

X-teed andmevahetuskanalina kõrvale ei jäetud, sätestati võimalus kasutada ka muud samaväärset alternatiivset kanalit.

3.5 Keskse registri kasuks rääkisid eelkõige järgmised kaalutlused:
1) ühe päringuga täieliku ja ühetaoliselt tõlgendatava koondvastuse saamine;
2) väiksem sõltuvus kõigi krediiditeabe andjate infosüsteemide samaaegsest käideldavusest;
3) ühtne juurdepääsuõiguste kontroll ja päringu õigusliku aluse kontrollimine;
4) ühtne logimine ning inimese võimalus näha ühest kohast tema kohta tehtud päringuid;
5) väiksemate turuosaliste võimalus liidestuda ühe teenusega;
6) selgelt määratletud vastutus registri pidamisel, registri käideldavus, turvalisus ja usaldusväärsus;
7) selge raamistik krediiditeabe jagamiseks.

2024.a analüüsi osaks olnud ATAM-töötoas sai tavatehnoloogial põhinev keskne arhitektuur kõrgeima koondhinde eelkõige käideldavuse, rahalise ökonoomsuse ning tehnilise ja organisatsioonilise lihtsuse tõttu (analüüsi punkt 15 lk 92–93).

4. Kuidas arvestati kooskõlastamisel esitatud märkustega X-tee kasutamise kohta?
Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu kooskõlastustabelist nähtub, et Justiitsministeerium palus kaaluda X-tee kasutamist, rõhutades, et X-tee on tehniline infrastruktuur turvaliseks ja tõestusväärtust tagavaks andmevahetuseks. Samuti palus Justiitsministeerium põhjendada, kui krediidiasutustel ei ole mingil põhjusel võimalik X-teed kasutada.
Palun väljastada dokumendid, milles Rahandusministeerium sisuliselt hindas seda märkust ja selle alusel tehtud valikuid.

Justiitsministeeriumi märkus oli suunatud eelkõige küsimusele, kas riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu andmevahetus peab toimuma X-tee kaudu ning kuidas põhjendada sellest nõudest erandi tegemist. Justiitsministeerium ei esitanud eraldi nõuet töötada välja täielikult hajus algallikapäringu arhitektuur.

Rahandusministeerium selgitas kooskõlastustabelis, et krediiditeaberegistri põhiprotsessis liiguvad andmed krediiditeabe andja ja registri ning registri ja krediiditeabe saaja vahel. Krediiditeabe koondvastuse koostamiseks ei ole kavandatud päringuid rahvastikuregistrisse ega teistesse riigi andmekogudesse. Samuti ei ole kõigil krediiditeabe andjatel ühesugust X-tee võimekust.

Eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitatud versioonis, mis sai ka Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastuse:
1. määratleti krediiditeaberegister sõnaselgelt riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna;
2. sätestati erand, mille kohaselt ei pea registri kogu andmevahetus toimuma X-tee kaudu;
3. säilitati samas võimalus kasutada X-teed;
4. jäeti võimalus kasutada muud nõutava turvalisuse, tervikluse, logitavuse ja kontrollitavusega andmevahetusplatvormi.

Kooskõlastustabelis antud vastus ei ole keskse registri ja täielikult hajusa X-tee algallikapäringu võrdlev arhitektuurianalüüs. Justiitsministeeriumi märkust käsitleti andmevahetuskanali, mitte andmete keskse või hajusa paiknemise küsimusena.

5. Kas Riigi Infosüsteemi Ametilt küsiti arhitektuurilist hinnangut? Palun väljastada dokumendid, millest nähtub, kas Rahandusministeerium küsis Riigi Infosüsteemi Ametilt hinnangut järgmistele küsimustele:
1. kas krediiditeaberegistri andmevahetus tuleks korraldada X-tee kaudu;
2. kas X-tee põhine hajus päringumudel oleks tehniliselt ja arhitektuuriliselt võimalik;
3. kas X-tee kõrvale jätmine on Eesti riigi infosüsteemi arhitektuuri põhimõtetega kooskõlas;
4. kas muu andmevahetusplatvorm suudab tagada X-teega samaväärse turvalisuse, logitavuse ja tõestusväärtuse.

Kui RIA-lt sellist hinnangut ei küsitud, siis palun see selgelt vastuses välja tuua.

Riigi Infosüsteemi Ametile anti võimalus krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu kohta arvamust avaldada – ametile edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks kooskõlastamise käigus.

Riigi Infosüsteemi Ametile ei edastatud eraldi tellimust ega küsimustikku, milles oleks palutud vastata Teie nimetatud arhitektuurilistele küsimustele.
6. Kuidas hinnati andmete keskse koondamise vajalikkust ja proportsionaalsust?

Seletuskirjas on põhjendatud, miks krediiditeabe parem kättesaadavus on vajalik. Palun väljastada dokumendid, milles on eraldi hinnatud, miks selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik just inimeste finantskohustuste andmete keskne koondamine, mitte samade andmete pärimine algallikatest krediidiotsuse tegemise hetkel.

Palun väljastada ka andmekaitsealane mõjuhinnang või muu dokument, milles on hinnatud keskse registri mõju eraelu puutumatusele, andmete minimaalsusele, turvariskidele ja võimaliku andmelekke mõjule.

Rahandusministeeriumil ei ole eraldiseisvat dokumenti, milles oleks keskendutud üksnes küsimusele, miks on vajalik krediiditeabe keskne koondamine, mitte samade andmete pärimine algallikatest krediidiotsuse tegemise hetkel.

Seda, kuidas jõudsime eelnõus väljendunud lahenduseni luua üks keskne register, oleme selgitanud eelmistes vastutustes.

Märgime, et hajusa mudeli tuleks täieliku vastuse saamiseks:
• teha päring kõigile turuosalistele; või
• pidada eraldi keskset teavet selle kohta, milliste krediiditeabe andjate juures konkreetsel isikul kohustusi on.

Esimese lahenduse korral suureneks päringute ja isikuandmete liikumise maht ning koondvastus sõltuks kõigi andmeallikate samaaegsest käideldavusest. Seejuures tehtaks päringuid ka neile krediidiandjatele, kes konkreetse tarbijaga lepingut sõlminud ei ole. Teise lahenduse korral tekiks samuti keskne tundlik andmekiht.

2024.a analüüsi kohaselt peab süsteem võimaldama vähemalt 200 krediidipakkuja liidestamist, kuni 50 miljonit päringut aastas ning päringule vastamist vähem kui viie sekundi jooksul, soovitatavalt ühe sekundiga (lk 38). Täielikult hajusas mudelis suureneks iga koondpäringu puhul tehtavate päringute arv ja süsteemi sõltuvus kõigi osaliste samaaegsest käideldavusest.

Keskses registris isikuandmete töötlemise riivet maandavad muu hulgas:
1. seaduses piiritletud selge andmekoosseis;
2. piiratud kasutajate ring ja andmete kasutamise eesmärgid;
3. päringu õigusliku aluse kontroll;
4. andmete töötlemise logimine;
5. inimese juurdepääs enda andmetele ja päringuajaloole;
6. andmete säilitamise tähtajad;
7. Rahandusministeeriumi vastutus andmekogu ja isikuandmete töötlemise eest;
8. registripidajale kohalduvad kõrgendatud nõuded, mis peaksid tagama tema usaldusväärsuse;
9. pädevate asutuste tehtav järelevalve.

2024.a analüüsi lisas 3.2 käsitletakse andmekaitsealase mõjuhinnangu seonduvat. KJS eelnõu seletuskirjas on kajastatud andmekaitsealase mõjuhinnangu miinimumelemente: kirjeldatud on töötlemise eesmärke, osapooli, protsesse, andmekoosseisu, juurdepääse, riske ja võimalikke leevendusmeetmeid (sh registripidajale kohalduvad kõrgendatud nõuded).

Kuna registripidajat ja registri detailset tehnilist lahendust ei ole veel valitud, ei ole lõplikku mõjuhinnangut veel koostatud.

7. Kuidas hinnati X-tee liikmelisust ja krediiditeabe andjate tehnilist valmisolekut? Palun väljastada dokumendid, milles on hinnatud, millised krediiditeabe andjad on juba X-tee liikmed või kasutavad X-tee teenuseid, sealhulgas rahvastikuregistri või teiste riiklike andmekogude päringuteks.

Samuti palun väljastada analüüs, milles hinnati, kas X-tee kasutamise kohustus oleks krediidiasutustele, krediidiandjatele, krediidiagentidele, hoiu-laenuühistutele ja teistele kohustatud isikutele ebaproportsionaalne tehniline või majanduslik koormus.

Rahandusministeeriumil ei ole terviklikku ega lõplikku kaardistust selle kohta, millised krediiditeabe andjad on juba X-tee liikmed või kasutavad X-tee teenuseid, sealhulgas rahvastikuregistri või teiste riiklike andmekogude päringuteks. Meil on esialgne ja mittetäielik ülevaade krediidiandjatest (sh pangad), kes on X-teega liidestunud. Selle pinnalt võib teha ettevaatliku järelduse, et enamus pankadest ja ligi pooled muudest krediidiandjatest on X-teega liidestunud. Täiendava teabe saamiseks palume me Teil selles küsimuses pöörduda teabevaldaja ehk Riigi Infosüsteemi Ameti poole.

X-teega liidestumisega kaasnevaid kulusid kajastasime seletuskirja mõjude hinnangus (vt ka vastust küsimusele 2.7).

8. Kui vastavaid dokumente Rahandusministeeriumil ei ole, milles on võrreldud keskset registrit X-tee põhise hajusa päringumudeliga eespool nimetatud kriteeriumide alusel, palun see vastuses selgelt välja tuua.
Kui keskse registri kasuks otsustati ilma sellise võrdleva arhitektuurilise analüüsita, palun selgitustaotluse korras selgitada, miks peeti sellist analüüsi mittevajalikuks.
Rahandusministeeriumil ei ole üht konkreetset dokumenti, milles oleks terviklikult võrreldud keskset krediiditeaberegistrit täielikult X-tee põhise hajusa algallikapäringumudeliga.
Eraldi sellist analüüsi ei koostatud, kuna X-teed käsitati eelnõu ettevalmistamisel eelkõige turvalise andmevahetuskanalina, mitte keskset registrit asendava arhitektuurina. Lahendusvalikul lähtuti 2019.a uuringus võrreldud andmevahetusmudelitest, väljatöötamiskavatsustest ning 2024.a analüüsis hinnatud kandidaat­arhitektuuridest, riskidest ja ATAM-töötoa tulemustest.
2024.a analüüsi osaks olnud ATAM-töötoas sai tavatehnoloogial põhinev keskne arhitektuur kõrgeima koondhinde eelkõige käideldavuse, rahalise ökonoomsuse ning tehnilise ja organisatsioonilise lihtsuse tõttu.
Täielikult hajusat X-tee põhist algallikapäringut ei määratletud 2024.a analüüsis eraldi kandidaat­arhitektuurina. Seetõttu ei koostatud selle kohta ka eraldi võrdlust.
KJS-is sätestatud valiku kasuks olid järgmised eeldused: ühetaoliselt reguleeritud registriteenus, mille puhul on selgelt määratud mehhanism ja vastutus andmete õigsuse ja usaldusväärsuse, juurdepääsu, logimise, toimepidevuse ja järelevalve eest. Registriga suhtlemise tehnilise kanali valik jäeti lahtiseks, võttes arvesse ka väiksemate krediidiandjate tehnilist valmisolekut.

Kokkuvõttes märgime, et ühe keskse registri kasuks otsustati eelkõige seetõttu, et see võimaldab saada ühe päringuga täieliku ja ühetaoliselt tõlgendatava ülevaate tarbija krediidikohustustest, tagada ühtsed juurdepääsu-, logimis-, turbe- ja teenusetaseme nõuded ning määrata selgelt vastutus registri toimimise eest. Keskne lahendus sõltub vähem kõigi andmeandjate infosüsteemide samaaegsest käideldavusest ning võimaldab ka väiksematel turuosalistel liidestuda ühe teenusega. 2024.a analüüsi võrdlevas hindamises toetasid keskset arhitektuuri eelkõige selle parem käideldavus, tehniline ja organisatsiooniline lihtsus ning rahaline ökonoomsus. X-teed ega muud turvalist andmevahetusplatvormi seejuures kõrvale ei jäetud – neid saab kasutada registriga suhtlemise tehnilise kanalina.