Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Meie 01.09.2026 nr 1.1-27/3545-1

Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021-2027

kinnitamine

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid.

Eelnõuga kiidetakse heaks perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas tehtavad

muudatused, seejärel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile

heakskiitmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. „Lisa 2 FNLC kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3“;

2. „Lisa 2 FNLC sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2“;

3. „Lisa 2 FNLC muutmine korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1“;

4. „Lisa 2 FNLC korterelamute energiatõhususe toetamine, ÕÜF meede 21.6.1.16“;

5. „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, primaarenergia arvutamise kirjeldus, meede

21.6.1.16“;

6. „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.6.1.16“;

7. „Lisa 2 FNLC muutmine, digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1“;

8. „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.1.5.1“;

9. „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu

seletuskiri;

10. „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu;

11. Kooskõlastustabel.

Kaisa Tähe 5307 0942

[email protected]

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021-2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud, mittearvestamise põhjus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kooskõlastas eelnõu 25.08 märkusteta

Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastas eelnõu 21.08 märkusteta

Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastas eelnõu 25.08 märkusteta

Kultuuriministeerium Kooskõlastas eelnõu 19.08 märkusteta

Riigikantselei Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud

Siseministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud

Kaitseministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud

Sotsiaalministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud

Kliimaministeerium Kooskõlastas eelnõu 18.08 vaikimisi E-kirja teel 18.08 ja 19.08 edastatud täpsustused: * palume seletuskirjas täpsustada KIKi valdkondi 1) elukeskkond ja ringmajandus; 2) metsandus, elurikkus ja kliimakohanemine; 3) energeetika, energiatõhusus ja liikuvus, 4) merendus ja veekeskkond. * elamuosakonna teenuste üleliikumisega liigub ka teenuseid rakendav personal:

Arvestatud, täpsustused lisatud seletuskirja.

„Üleminekuga kaasneb ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s eluasemepoliitika meetmete rakendamisega seotud personali üleminek KIKi. See tagab, et meetmete rakendamiseks vajalik valdkondlik kompetents, sh senine kogemus toetuste rakendamisel ning taotlejate ja partneritega suhtlemisel säilib ja kandub üle koos ülesannetega. Personali ülemineku kaudu välditakse teadmiste kadu ja tagatakse toetuste taotlejatele ja saajatele sujuv, katkematu teenuse jätkumine üleminekuperioodil.“

Riigi Tugiteenuste Keskus Kooskõlastas eelnõu tehniliste märkustega 27.08. 1. Lisa 1 (kaitseväe baastaristu) lk 11

Tarbijaõiguste ja Tehnilise Järelevalve Amet peaks olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

2. Sisuliselt lisas 1 on mul ettepanek lk 11 ümber sõnastada, praegu on, et TTJA väljastab ka baastaristu kinnituse, et kaitsetööstuspargi vastab kõigile seadusandlusest tulenevatele kohustuslikele normidele - ma siin asendaks “kõigile” “TTJA pädevuses olevatele”. Sisuliselt kui võimalik, siis see välja jätta, sest sellist kõikehõlmavat kinnitust ei saa TTJA anda. Kui on viidatud konkreetsetele TTJA dokumentidele, siis palun

Arvestatud. Punkt 4 vastus - Määruse muutmine vajalik ei ole, kuna RTK ja TTJA koostöö toimib ametkondliku infovahetuse korras ja seda ei ole vajalik õigusaktis eraldi täiendavalt sätestada.

kontrollida, et need on täpsed ja õiged nimetused.

3. lisas 6 “Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.6.1.16“ lk 8 kasutada Justiits- ja Digiministeerium, lk 9 pealkirjas kirjaviga sõnas “Sihtasutuse”.

4. Lisas 7 „Lisa 2 FNLC muutmine, digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1“ lk 6 punkti 1 täiendamine, et RTK esitab TTJA-le andmed netikaardile kandmiseks - see eeldab ka meetme määruse täiendamist, hetkel minu teada sellist kohustust ei ole TAT-is.

5. Lisa 8 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.1.5.1““ punktis 1b soovitan lisada aastaarv veebruaris järele. Hilisemal lugemisel on keeruline tuvastada, mis aasta veebruarikuud on mõeldud. “TTJA viib praegu läbi konsultatsiooni VHCN kavandatavate investeeringute osas, mis lõpeb veebruaris”.

6. Seletuskirja punktis 8 kirjutada Vabariigi Valitsus suurte tähtedega.

Välisministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 1

ANNEX ECOMP.2 EN

II Lisa, 2. liide

Kaitsetööstuspargi baastaristu

Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus

Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

(Ühissätete määruse artikkel 95)

Ettepaneku esitamise kuupäev V: 03.06.2026

Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi rahastamist.

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 2

ANNEX ECOMP.2 EN

A. Peamiste elementide kokkuvõte

Priori

teet

Fon

d

Erieesmärk Piirkon

nakateg

ooria

Summa,

mis on

kaetud

kuludega

sidumata

rahastami

sega

Hõlmatud tegevuste

liik/liigid

Komisjonipoolse hüvitamise

aluseks olevad vajalikud

täidetavad

tingimused/saavutatavad

tulemused

Komisjonipoolse

hüvitamise aluseks olevad

vajalikud täidetavad

tingimused/saavutatavad

tulemused

Näitaja Komisjonipo

olse

hüvitamise

aluseks

olevate

vajalike

täidetavate

tingimuste/s

aavutatavate

tulemuste

mõõtühik

Toetusesaa

ja(te)le

hüvitise

maksmisek

s

kasutatava

hüvitamis

meetodi

kavandata

v liik

Kood1

Kirjeldus Kood2 Kirjeldus

PO1 ERF RSO1.7

Tööstussuutlikkuse

suurendamine

kahesuguse kasutuse

ja kaitsevõime

edendamiseks

NUTS 2-

EE00

52 000 000

EUR

198

VKEde

ettevõtlustaristu (sh

tööstuspargid ja

tootmiskohad)

Tingimus allkirjastatud on

kaitseministri käskkiri

toetuse andmise

tingimuste kohta

Tulemus:

Kaitsetööstuspargi

baastaristu on valminud

N/A

N/A

Allkirjastatud

ministri käskkiri

Valminud

kaitsetööstusparg

i baastaristu

Allkirjastatud

käskkiri (1)

Valminud

baastaristu (1)

FNLC

1 This refers to the code for the intervention field dimension in Table 1 of Annex I CPR and Annex IV of the EMFAF Regulation 2 This refers to the code of a common indicator, if applicable

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 3

ANNEX ECOMP.2 EN

B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)

1. Tegevuse liigi kirjeldus

Eestis on kaitsetööstusettevõtted keskendunud

peamiselt sensoritele, laevaehitusele, elektroonilisele

sõjapidamisele, küberkaitsele ja robootikale, kuid

suur vajadus on ka laskemoona ja relvade järele,

sealhulgas uuenduslike lahenduste nagu

droonipõhine laskemoon. Laskemoona tootmine ja

lõhkeainete käitlemine nõuab spetsiifilist füüsilist

keskkonda. Selleks, et iga laskemoona tootma asuv

ettevõtja ei peaks ise oma tootmispinda erinevate

nõuete järgi otsima, rajama ja kooskõlastama, rajab

riik esimese kaitsetööstuspargi, kus eeldused on

täidetud.

Pärnumaale Ermistu külla rajatakse 204 hektari

suurusele maa-alale kaitsetööstuspark. Vajalik on

ette valmistada baasinfrastruktuur ca 4

tööstusettevõttele, mis valitakse välja

valikpakkumise käigus.

Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kui

maaomanik ja pargi haldaja tellib baastaristu

projekteerimise ja ehitamise ning tootmisettevõtted

korraldavad oma tootmishoonete projekteerimise ja

ehitamise. Tegevus hõlmab baastaristu ja

tootmisrajatiste ehitust (ühiskasutatavad hooned –

valvehoone, pumbajaam, laod, katlamaja), mis

toimuvad vähemalt osaliselt paralleelselt.

FNLC skeemist rahastatakse ainult

baasinfrastruktuuri. Kogu tegevus hüvitatakse FNLC

alusel, st tegevuses ei ole muid kulusid, mida FNLC

ei kataks. Tehnilist projekteerimist ei rahastata

FLNC skeemist, selle hankimine on alanud, aga

skeem ei ole veel kinnitatud.

Lisaks riiklikule eriplaneeringule on konsulteeritud

kaitsetööstuse ettevõtetega, kes on avaldanud huvi

tootmise vastu Eestis. Huvi on näidanud nii alustavad

kodumaised ettevõtted kui ka rahvusvahelised

tootjad. RKIK kuulutas 2025. aasta aprillis välja

pakkumiskutse kavandatava tööstuspargi maa

kasutamiseks. Taotluse esitas 12 ettevõtet. Eelvaliku

järel kutsuti läbirääkimistele 9 ja lõplikku pakkumist

esitama 8 ettevõtet. Hindamiskomisjon esitas

kaitseministrile soovituse valikpakkumise tulemuste

kinnitamiseks 2025. aasta oktoobris ja valiti 4

ettevõtet, kes alustvad tootmist kaitsetööstuspargis.

Eesti valitsus algatas kaitsetööstuspargi

eriplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju

hindamise 2024. aasta veebruaris. Planeerimisala

hõlmas viit potentsiaalset piirkonda üle Eesti.

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 4

ANNEX ECOMP.2 EN

Kaitsetööstuspargile sobiva asukoha leidmiseks on

koha eelvalikus läbi viidud asjakohased uuringud,

mis võimaldasid järeldada, et leitud piirkondades ei

ole kaitsetööstuspargi rajamist välistavaid tegureid.

Valitsus otsustas 21. augustil 2025 kinnitada pargi

jaoks kahes kõige sobivamas piirkonnas – Ermistus

Pärnu maakonnas ja Põhja-Kiviõlis Ida-Viru

maakonnas – määratud eriplaneeringu. Juhul kui

Ermistu tööstuspark ei mahuta kõiki laskemoona

tootmisest huvitatuid ja võimelisi ettevõtteid, saab

Kaitseministeerium pakkuda kaitsetööstuspargi

jaoks ka Põhja-Kiviõli ala. Strateegilise

keskkonnamõju hindamise aruandes on valitud

aladele seatud konkreetsed keskkonnatingimused.

Huvitatud omavalitsused ja kohalikud elanikud said

asukoha valiku otsuse eelnõu ja KSH aruandega

tutvuda kolmel avalikul väljapanekul. Käesolev

FNLC skeem katab ainult Ermistu tööstuspargi

rahastuse.

Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on

kaitsehangete ja -ehituse korraldamisele

spetsialiseerunud riigiasutus Eesti

Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).

Rakendusasutuseks, kes töötab välja toetuse andmise

tingimused (ministri käskkiri, TAT) on

Kaitseministeerium.

Toetatavad tegevused

Tehniline projekteerimine on juba hangitud (me ei

saanud kulutada aega abikõlblikkuse perioodi algust

oodates, kuna ehitamise kiirus on meie riigi

julgeoleku seisukohalt ülioluline) ning need kulud ei

ole kaasatud käesoleva FNLC projekti eelarvesse.

Käesoleva skeemi eelarvest ei rahastata pargis

tegutsema hakkavate ettevõtete hooneehituskulusid,

neid rahastavad ettevõtted ise.

Kaitsetööstuspargi baastaristu ehitus sisaldab

järgmisi töid:

 maa (metsase ala) puhastamine;

 aiad, väravad ja valvehoone;

 teed koos tänavavalgustusega;

 joogivee ja kanalisatsiooni torustikud;

 reoveesüsteem koos mahutite ja

imbväljakuga;

 pumbajaam;

 parkimisala;

 laskemoona testimisala;

 lõhkeainejääkide

elimineerimise/utiliseerimise plats

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 5

ANNEX ECOMP.2 EN

 elektriühendused ja liitumisleping

Eleringiga;

 valve- ja jälgimissüsteemid;

 valguskaablitööd sidevõrgu tarbeks;

 laskemoonaladude rajamine spetsiaalsete

pinnasevallidega;

 keskne katlamaja ja küttesüsteem.

Hangete läbiviimise ja omanikujärelevalve kulud on

abikõlblikud. Omanikujärelevalve on protsess,

mille eesmärk on tagada, et ehitustöid tehakse

vastavalt projektile, nõuetekohase kvaliteediga ning

kooskõlas ehituslepinguga. Seaduse järgi on

omanikul kohustus kaasata sõltumatu konsultant,

kes teostab projekti järelevalvet, kontrollib puudusi

ning veendub, et kõik tehnilised dokumendid on

korrektselt koostatud ja lõpule viidud enne hoonele

kasutusloa andmist.

Kõik ülal-loetletud toetatavad tegevused

klassifitseeruvad tavaliseks ehitustegevuseks, välja

arvatud laskemoonalaod, mis on kvalifitseeritud

sõjalise tähtsusega objektideks.

Eelarve Eelarveprognoosid põhinevad varasematel tegelikel

kuludel. RKIK on aastate jooksul korraldanud

mitmete sõjaväeliste ja kaitserajatiste ehitamist ja

sisustamist ning omab selles valdkonnas ulatuslikku

eelarvestamise kogemust.

Hinnangud on koostatud kogu protsessi rahavoogude

põhjal. Enamik kulukaid ehitustöid tehakse esimesel

aastal ja seetõttu on väljundite summad

rakendusperioodi esimeses pooles suuremad.

Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve on viimastel

aastatel hüppeliselt kasvanud, võib meil tekkida

ajutisi probleeme sildfinantseerimisega ning me ei

soovi seada ohtu kaitsepargi valmimist. Eesti valitsus

on juba kavandanud järgmise kahe aasta

infrastruktuuriinvesteeringud, mis ei ole seotud

kaitsevaldkonnaga, et tagada kõigi kaitseplaanide

elluviimine, kuid sellest meetmest ei pruugi piisata ja

vajalik on täiendav kindlus.

Protsess ettevõtete valikuks, kellega sõlmitakse

teenuslepingud.

Mai 2025 kuulutati välja rahvusvaheline

valikpakkumine, mille avalikult esitatud tingimused

on: Ametlikud Teadaanded. Lisaks

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 6

ANNEX ECOMP.2 EN

pakkumistingimustele on välja toodud ka

krundijaotuskava võimalik lahendus,

konfidentsiaalsuslepingu kavand, võlaõigusliku

hoonestusõiguse lepingu kavand, asjaõigusliku

hoonestusõiguse lepingu kavand ja taristu

teenuslepingu kavand.

Oktoobris 2025 valiti välja 4 ettevõtet ja nad on

valmis alustama tegevust kaitsetööstuspargis.

Ettevõttega sõlmitakse teenuslepingud, mis on

tavapärased kommunaalteenuste lepingud, mis

sätestavad veevarustuse, kanalisatsiooni,

elektriliitumise, soojusega varustatuse,

kommunikatsioonide jne kasutuse tingimused.

Nimetatud teenuslepingud on selge vahe-eesmärk,

mis tõendab, et kaitsetööstuspark on esmaseks

kasutuseks valmis ja valitud ettevõtted saavad

alustada tootmishoonete ehitust.

FNLC skeemi kogusumma 52 000 000 eurot on

jaotatud 6 vahetulemuse vahel. Selline jaotus

arvestab suurema rahavoogude vajadusega teisel

aastal, mil tegelik ehitus algab ja hankepartnerile

tehakse väljamakseid kohe pärast ministri käskkirja

allkirjastamist. Selline ajakava paneb

märkimisväärse koormuse riigieelarvele ning

soovime, et FNLC mudel ja väljamaksed oleksid

kooskõlas liikmesriigi tegelike vajaduste ja tekkinud

kuludega. Seetõttu tuleb tagada finantspüsivus,

sidudes suurema osa eelarvest esimeste

vahetulemustega.

Riigiabi erand

KA/RA seisukoht on, et antud skeemi puhul on

tegemist lubatud riigiabiga.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel

107 sätestab riigiabi mõiste ning riigiabi andmise

põhistandardid. Samal ajal annab leping ka

võimaluse teatud juhtudel erandite tegemiseks.

Kaitsetööstuse kontekstis on vastavaks sättes artikli

346 lõige, mis võimaldab sellist erandit:

„(1) Lepingud ei välista järgmiste reeglite

kohaldamist: b) iga liikmesriik võib võtta meetmeid, mida ta peab

vajalikuks oma julgeoleku oluliste huvide kaitseks,

mis on seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse

tootmise või kaubandusega; sellised meetmed ei tohi

aga kahjustada siseturul konkurentsitingimusi

toodete osas, mis ei ole mõeldud konkreetselt

sõjaliseks otstarbeks.

2. Erieesmärgid

RSO1.7 Tööstussuutlikkuse suurendamine

kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 7

ANNEX ECOMP.2 EN

3. Täidetavad tingimused / saavutatavad

tulemused, mille komisjon võtab

hüvitamisel aluseks

Tingimus:

Kaitseministri käskkiri toetuse andmise

tingimustega on allkirjastatud.

Tulemus:

Kaitsetööstuspargi baastaristu on ehitatud, valminud

ja toimiv.

4. Tingimuste täitmise või tulemuste

saavutamise tähtaeg 31.12.2029

5. Näitaja määratlus

1. Allkirjastatud on kaitseministri käskkiri,

mis kehtestab toetuse andmise tingimused.

Käskkirja säilitatakse KaMi

dokumendiregistris. Käskkirjas on

järgmised kohustuslikud elemendid:

abikõlblikkuse periood, abikõlblike

tegevuste ja kulude loetelu, rakendajate

rollide, kohustuste ja õiguste kirjeldus,

tulemuste kirjeldus ning maksete tegemise

tingimused.

2. Kaitsetööstuspargi baastaristu on ehitatud,

valminud ja toimiv.

6. Täidetavate tingimuste /

saavutatavate tulemuste mõõtühik,

mille komisjon võtab hüvitamisel

aluseks

1. Ministri käskkiri =1

2. Valminud ja toimiv projekt =1

7. Vahetulemused (vajaduse korral),

mille komisjon võtab hüvitamisel

aluseks koos hüvitamise ajakavaga

Vahetulemused

Kavanda-

tud

kuupäev

Summad

eurodes

1. Ministri käskkiri

toetuse andmise

tingimuste kohta

31.12.2026 5 200 000

(10%)

2.RKIK on sõlminud

lepingud kokku 2

ettevõtjaga

31.12.2026

10 400 000

(20%)

3. Üleandmis-

vastuvõtmisaktid, mis

sisaldavad järgmisi

töid:

a) pinnase

ettevalmistus

(mullatööde

lõpetamine);

b) elektriühenduste

rajamine;

31.12.2026

7 800 000

(15%)

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 8

ANNEX ECOMP.2 EN

c) sideühenduste

kaablitööd. 4. Üleandmis-

vastuvõtmisaktid, mis

sisaldavad järgmisi

töid:

a) piirdeaedade

rajamine;

b) siseteede rajamine;

c) 1 MW

elektriühenduste

liitumisleping;

d) sideühenduste

liitumisleping.

30.06.2027

7 800 000

(15%)

5. RKIK on sõlminud

lepingud kokku 2

ettevõtjaga

30.06.2028 10 400 000

(20%)

6. Kaitsetööstuspargi

baastaristu on

valminud ja toimib

(tõenduseks on

ehitustööde lõppakt,

mille on kinnitanud

ehitaja,

omanikujärelevalve ja

tellija ning RKIK

käskkiri

kaitsetööstuspargi

kasutusse andmiseks).

31.12.2029

10 400 000

(20%)

8. Kogusumma (sh liidu ja riiklik

rahastamine) 65 000 000 EUR

9. Kohandamismeetod N/A

10. Tulemuse saavutamise või tingimuse

täitmise kontrollimine (vajaduse korral

vahetulemused):

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse tulemuse saavutamise

või tingimuse täitmise kontrollimiseks (ja

kui asjakohane, iga vahetulemuse

saavutamise kontrollimiseks)

– kirjeldada, kuidas juhtimiskontrolle

(sealhulgas kohapealseid kontrolle) tehakse

ja kes neid teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Artikli 95 kohase Komisjoni tagasimakse puhul

nõutavad auditi jälje kohustuslikud elemendid, mida

tuleb säilitada korraldusasutuse või rakendusüksuse

tasandil, on kehtestatud ühissätete määruse XIII lisa

IV jaotises.

Projekti dokumendid, mis tõestavad tingimusi,

vahe-eesmärke ja lõppeesmärki.

1. Ministri käskkiri, mis kehtestab toetuse

andmise tingimused on registreeritud

Kaitseministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis

(viitab punkti 7 vahetulemusele 1).

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 9

ANNEX ECOMP.2 EN

2. Üleandmis-vastuvõtu aktid ehitustegevuse

erinevate vahetulemuste osas, mis

sisaldavad järgmisi töid (viitavad punkti 7

vahetulemustele 3 ja 4):

a) pinnase ettevalmistus (mullatööde lõpetamine);

b) elektriühenduste rajamine;

c) sideühenduste kaablitööd;

d) piirdeaedade rajamine;

e) siseteede rajamine;

f) 1 MW elektriühenduste liitumisleping;

g) sideühenduste liitumisleping.

Üleandmis-vastuvõtu aktid allkirjastatakse ehitaja ja

RKIKi esindaja poolt ning neid säilitatakse RKIKi

dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis. RKIK, kui

ehitusprotsessi omanik kasutab tehniliste kontrollide

tegemiseks ka omanikujärelevalvet (vt additional

info document).

3. Ettevõtjad on sõlminud RKIKiga

teenuslepingud (viitab punkti 7

vahetulemustele 2 ja 5). Tööstusparki

valitud ettevõtjad vastavad tingimustele,

mis välja toodud valikpakkumise kutses ja

teenuslepingud sõlmitud vastavalt kavandile

(vt selle dokumendi punktis 1 viidatud

lingile). Teenusleping reguleerib

kommunaalkulude tasumise kohustusi.

Kommunaalkulude all mõeldakse kütte-,

vee- ning platsihoolduskulusid suvel ja

talvel, lisaks valvekulusid ja muud taolist.

Teenuslepingud on registreeritud RKIK

dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis.

4. Kaitsetööstuspargi baastaristu on valminud

ja toimib (viitab punkti 7 vahetulemusele

6).

Kaitsetööstuspargi toimimise tõendamiseks

on vaja täita järgmised tingimused:

a) TTJA on väljastanud kinnituse, et

kaitsetööstuspargi baastaristu vastab kõigile

seadusandlusest tulenevatele kohustuslikele

normidele. Kinnitus on registreeritud

RKIKi dokumendihaldussüsteemis.

b) Korraldusasutus (KA) on kinnitanud

elluviija esitatud lõpparuande (SFOSis).

Lõpparuande kohustuslikeks lisadeks on

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 10

ANNEX ECOMP.2 EN

TTJA kinnitus ja kaitsetööstuspargi

üleandmis- vastuvõtuakt.

Juhtimis- ja kontrollimehhanismid

1. RTK (korraldusasutusena) viib läbi

kohapealseid kontrolle pärast projekti

valmimist, et veenduda, kas tegelikud tööd

on teostatud vastavalt

projektidokumentatsioonile.

2. Rakendusüksus kontrollib, kas riigiabi

andmisel on nõutavad kanded

tehtud/registrisse kantud.

3. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), tegutseb

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF)

korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab

juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks,

kuivõrd on täidetud sekkumise kontekstis

Komisjoni poolt hüvitamise aluseks olevate

tingimuste täitmine ja tulemuste

saavutamine ning tagamaks, et tegevused

oleksid kooskõlas kohaldatava õigusega.

Teenuslepingute kui vahetulemuse kontroll

on puhtalt dokumendipõhine, RTK veendub

et leping on sõlmitud ja RKIKi

dokumendihaldussüsteemis olemas. Kui on

vajalik veenduda valikpakkumise menetluse

õiguspärasuses, siis saab RTK vastava

ekspertiisi sisse osta. Kuna menetlus on

juba läbi viidud, siis saab vastava kontrolli

läbi viia kohe. 4. Läbi viiakse haldus/dokumendi kontrolle,

mis puudutavad vahetulemuste saavutamist

(tingimuste täitmist ja tulemuste

saavutamist), mis on aluseks

maksekohustuse käivitamiseks. Vajadusel

viiakse läbi täiendav kontroll (kohapealne

kontroll, vaatlus või intervjuud).

5. Riigihangete õiguspärasuse tagamine:

Kõik hankeprotseduurid peavad järgima

EL-i ja riiklikke õigusakte, tagades

läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja

proportsionaalsuse. RTK kontrollib, et

läbiviidud hanked on tehtud vastavalt

RKIKi hankeplaanile ja järgivad

õigusaktide nõudeid (riskipõhised

kontrollid). Esialgu kontrollitakse hankeid

100%, kuna riskitase on kõrge, hilisemalt

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 11

ANNEX ECOMP.2 EN

muutub kontroll valimipõhisemaks. Erilist

tähelepanu osutatakse huvide konflikti

vältimise kontrollile. Kontrollitakse kõiki

hankeid, k. a. erimenetlusi ja piiratud

ligipääsuga hankeid.

6. TTJA väljastab tööstuspargi

projekteerimistingimused ja hiljem ka

ehitus- ja kasutusload ning lõhkeainete

tootmise ja käitlemisega seotud rajatiste

litsentsid. TTJA väljastab ka kinnituse, et

kaitsetööstuspargi baastaristu vastab kõigile

seadusandlusest tulenevatele kohustuslikele

normidele.

7. RKIK siseaudiitor kontrollib hangete

protseduuride õigsust ja korrektsust.

Dokumentide säilitamine

Kõik dokumendid registreeritakse kas

SFOS-süsteemis või organisatsioonide

dokumendihaldussüsteemides. Hanked viiakse läbi

riigihangete registris. Ehitusega seotud dokumendid

antakse ehituse lõppedes üle ehitusregistrile.

Tarbijaõiguste ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt

on väljastatud tööstuspargi teede ja liikumisteede

kasutamise load ning hoiurajatistele

(lõhkematerjalide hoiukoha asukohale) kasutusluba.

Ehitusdokumentatsioon on arhiveeritud ning

kättesaadav Ehitisregistris (www.ehr.ee). TTJA

väljastab ka kinnituse, et kaitsetööstuspargi

baastaristu vastab kõigile seadusandlusest

tulenevatele kohustuslikele normidele. Kinnitust

säilitakse RKIKi dokumendihaldussüsteemis.

Struktuurifondide rakendussüsteemi (SFOS), mis on

toetuste veebiplatvorm, kasutab KA taotluste

vastuvõtmiseks ja toetuste haldamiseks. Sekkumine

identifitseeritakse SFOSis unikaalse tunnusega,

mille abil on leitavad kõik toiminguga seotud

asjakohased dokumendid, sealhulgas KaMi ja RTK

vaheline kirjavahetus toimingu elluviimise kohta.

Need dokumendid tõendavad komisjoni

maksekohustuse tekkimist.

11. Selliste toetuste kasutamine, mida

antakse kuludega sidumata rahastamise

vormis. Kas liikmesriik annab

Jah

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 12

ANNEX ECOMP.2 EN

toetusesaajale toetust kuludega

sidumata rahastamise vormis? [Jah/Ei]

12. Meetmed auditijälje tagamiseks.

Nimetada asutused, kes vastutavad selliste

toimingute eest

Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium

Rakendusasutus: Kaitseministeerium – töötab välja

toetuse andmise tingimused.

Elluviija: Riiklik Kaitseinvesteeringute Keskus

(RKIK) algatab tegevused vastavalt ühendmääruse

artiklile 2 ning on skeemis elluviijaks/toetuse

saajaks.

Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus

(RTK) – kontrollib tingimuste täitmist,

vahetulemuste saavutamist ja lõpptulemusi vastavalt

Liide 2 tingimustele. Hinnatakse kavandatava

sekkumise vastavust kehtivatele õigusaktidele ja

toetuse tingimustele. Samuti juhib KA tegevuse

tingimuste ja nõuete kujundamist.

Vahendusasutus (rakendusüksus): Riigi

Tugiteenuste Keskus (RTK) – jälgib meetme

rakendamist, vastutab projektide kohapealsete

kontrollide eest ning menetleb maksetaotlusi.

Auditijälje tagamise korralduse kohta vaata punkti

10.

II Lisa, 2. liide

Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus

Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

(Ühissätete määruse artikkel 95)

Ettepaneku esitamise kuupäev

Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4

osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi

rahastamist.

A. Peamiste elementide kokkuvõte

Prio

ritee

t

Fo

nd

Erieesmärk Piirkon

nakate

gooria

Summa, mis

on kaetud

kuludega

sidumata

rahastamiseg

a

Hõlmatud

tegevuste

liik/liigid

Komisjonipool

se hüvitamise

aluseks olevad

vajalikud

täidetavad

tingimused/saa

vutatavad

tulemused

näitaja Komisjonipo

olse

hüvitamise

aluseks

olevate

vajalike

täidetavate

tingimuste/s

aavutatavate

tulemuste

mõõtühik

Toetusesa

aja(te)le

hüvitise

maksmise

ks

kasutatav

a

hüvitamis

meetodi

kavandat

av liik

Kood1

(18)

Kirjeldus Kood2

(19)

Kirjeldus

10 JTF Õiglane üleminek Ülemineku EUR 21 428 571

EUR

042 Olemasolev

ate

eluruumide

energiatõhu

suse

parandamin

e

Tulemus: 500 MWh

vähenemist/aastas

RCR26

Hinnanguline

primaarenergia

kokkuhoid aastas

valminud

projektides

Tulemus: MWh

aastas

FNLC

1 See viitab ühissätete määruse I lisa tabelis 1 ja EMKVFi määruse IV lisas esitatud sekkumisvaldkonna koodile 2 Kohaldatakse ainult ERFi ja ESF+ suhtes

B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)

1. Tegevuse liigi kirjeldus

Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu

energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas

renoveeritakse vähem kui 1% elamufondist (hoonete

energiatõhususe direktiivis soovitatakse 3%). Enamik hooneid

(umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori

peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja

piirkondlikest erinevustest: elamute halvenev kvaliteet,

rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus;

energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud

kättesaadavus; eluasemeturu aeglane areng väljaspool

suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi.

Ida-Virumaal on korterelamute rekonstrueerimise toetamine

eriti oluline piirkonna eripärade tõttu. Piirkonnas on suur

osakaal nõukogudeaegsetest korterelamutest, mille tehniline

seisukord on sageli kehv ning energiatõhusus madal. Samal ajal

on elanike keskmine sissetulek madalam kui Eesti keskmine,

mis piirab korteriühistute võimekust omafinantseeringu

tagamisel ja renoveerimisotsuste tegemisel.

Rekonstrueerimistoetuse kaudu on võimalik parandada elamute

kvaliteeti, vähendada energiakulusid ja toetada piirkonna

sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates kaasa elukeskkonna

atraktiivsuse kasvule ning elanike püsimisele piirkonnas.

Samuti on see oluline samm õiglasema ülemineku toetamisel,

arvestades Ida-Virumaa rolli Eesti majanduse

struktuurimuutustes.

Meetme eesmärk on edendada korterelamute terviklikku

renoveerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada

energiatarbimist ja parandada elanike elamistingimusi.

Renoveerimistoetus on suunatud vanematele korterelamutele,

eesmärk on viia need kaasaegsete kvaliteedistandarditeni. Need

standardid hõlmavad madalamaid energiakulusid, paremat

sisekliimat ja suuremat ligipääsetavust, aidates kaasa

eluasemete üldisele kvaliteedile.

Toetuse saaja kuni 31.12.2026 on vahendusasutus: Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), mis tegutseb kaubamärgi

"Enterprise Estonia” all. EIS eraldab seejärel omakorda toetust

korteriühistutele avatud taotlusvoorude alusel. Toetuse saaja

alates 01.01.2027 on vahendusasutus: Keskkonna

Investeeringute Keskus (KIK).

Toetatavate tegevuste loetelu on leitav EISi veebilehel ja toetuse

määruse paragrahvis 5. Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks

fassaadide, katuste, keldrite ja vundamentide rekonstrueerimine

ja soojustamine; akende ja välisuste vahetamine või

renoveerimine; soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide

ehitamine või rekonstrueerimine; küttesüsteemide ja

soojussõlmede asendamine või rekonstrueerimine;

jahutussüsteemide paigaldamine või integreerimine

ventilatsioonisüsteemidega; elektri-, vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide moderniseerimine; taastuvenergia

kasutamise seadmete paigaldamine.

Toetuse andmise tingimuste kohaselt on korterelamu enne 2000.

aastat kasutusele võetud elamu, mis sisaldab vähemalt kolme

eraldi korterit (elamispinda), st vähemalt kolme korteriga hoone.

Sekkumise eesmärk on toetada korterelamute terviklikku

renoveerimist.

Toetust antakse korteriühistutele renoveerimiseks, mis parandab

energiatõhusust vähemalt energiatõhususklassini C. Toetatavad

tegevused on suunatud korterelamu energiatõhususe

parandamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisele.

Meetme rakendamine liikmesriigi tasandil toimub avatud

taotlusvooru kaudu, mis on suunatud korteriühistute toetamiseks

Ida-Virumaal. Taotlusvooru väljakuulutamise eest vastutab EIS.

Lisaks hindas EIS taotlusi ja kontrollis taotluste vastavust

toetuse andmise tingimustele. Selle hindamise põhjal vormistas

EIS rahastamisotsused (allkirjastatud toetusotsused). Terviklike

renoveerimisprojektide puhul antakse toetust ainult

projektidele, mis vastavad kindlatele energiatõhususe

kriteeriumidele — saavutatakse vähemalt energiatõhususklass C

ja muinsuskaitsealuste hoonete puhul vähemalt ühe

energiatõhususklassi võrra paranemine.

Eelarve

FNLC skeemi eelarve on 15 miljonit eurot ja see hõlmab üksnes

korterelamute rekonstrueerimisega seotud abikõlblikke kulusid.

Eelarve põhineb välja valitud ja rahastatud projektidel. Eelarve

ei sisalda muid kulusid (nt rakendamisega seotud kulusid, nagu

EISi halduskulud jms), mis jäävad tegevuse ulatusest välja.

Arvestades toetusmeetme eelarvet ja suhteliselt väikest

projektide arvu, peeti põhjendatuks jagada tulemused kolmeks

osaks: esimene vahemakse on seotud toetuse andmise otsuste

tegemisega (5 mln eurot) ning ülejäänud 2 vahemakset on seotud

saavutatud energiasäästuga lõpetatud projektides (10 mln eurot).

Energiasäästu peegeldav tulemus on omakorda riskide

maandamiseks jagatud kaheks võrdseks osaks, võttes arvesse ka

asjaolu, et tegemist on Ida-Virumaaga, kus senine

rekonstrueerimiskogemus on piiratud ning korteriühistute

liikmed suhtuvad pikaajaliste finantskohustuste võtmisse

ettevaatlikult.

Kõigi tulemuste puhul on arvesse võetud võimalust, et osa

projekte võib katkestada ja toetusest loobuda. Sihttaset ei

vähendatud konkreetse ebaõnnestumismäära alusel, kuna Ida-

Virumaal puudub võrreldav ajalooline kogemus, mis

võimaldaks hinnata usaldusväärset projektide ebaõnnestumise

protsenti.

Selle asemel rakendasime konservatiivset lähenemist, määrates

primaarenergia säästu sihttasemeks 500 MWh aastas. Sihttase

põhines 14 väljavalitud projekti tegelikul portfellil, millest

enamik on suhteliselt väikesed korterelamud ning nende

energiasäästu potentsiaal on väiksem kui suurematel hoonetel.

Toetatud 14 hoonest 8 hoones on vähem kui 30 korterit, 4

hoones on 30 korterit, 1 hoones on 32 korterit ning ainult 1

hoones on 120 korterit.

Arvestades piirkonna eripära, projektide vähest arvu ning

ebakindlust projektide elluviimise osas, on tulemusnäitaja

sihttase seatud konservatiivselt ega lähtu maksimaalsest

teoreetilisest energiasäästu potentsiaalist. Kui kõik 14 projekti

viiakse ellu plaanipäraselt ja ükski neist ei katkesta projekti,

ületab tegelik energiasääst eeldatavasti 500 MWh/aastas

sihttaseme. Seega sisaldab sihttase juba konservatiivset puhvrit,

mis arvestab nii rakendamisriskide kui ka projektide portfelli

koosseisuga.

Eelarve on jaotatud protsessipõhise vahetulemuse ning

tulemuste saavutamise vahel suhtes 33/67. See tähendab, et

tingimustega seotud vahetulemuste täitmine (allkirjastatud

otsused) toob kaasa väljamaksed kokku 5 000 000 euro ulatuses

ning tulemustega seotud vahetulemuste saavutamine

(primaarenergia aastane vähenemine) toob kaasa väljamaksed

kokku 10 000 000 euro ulatuses.

Taotlusvoor on lõppenud ning projektide elluviimine käib.

Tänase seisuga on EIS juba välja maksnud 5,6 miljonit eurot

(sealhulgas nii toetuse saajatele tehtud ettemaksed kui ka

maksed tegelike, tekkinud kulude alusel) ning maksete maht

kasvab eeldatavasti märkimisväärselt 2026. aastal.

Ida-Virumaa korteriühistute osalemine energiatõhususe

meetmetes on olnud võrreldes teiste maakondadega väga madal.

Selle põhjuseks on madal kinnisvara väärtus, omafinantseeringu

ja laenu saamise raskused, pädevus- ja keelebarjäärid,

usaldamatus ning ajalooliselt odav toasoojus.

Seetõttu on meetmes toetuse osakaal kõrgem kui mujal. Edukate

rekonstrueerimisnäidete loomiseks toetatakse täiendavalt

naabruskonnapõhist ja tehases eeltoodetud elementidega

rekonstrueerimist, mille toetuse määr on 80% tavapärase

rekonstrueerimise 70% asemel.

Tehaseline rekonstrueerimine võimaldab lühemat ehitusaega,

ühtlasemat kvaliteeti, väiksemat sõltuvust ilmastikust ning

pikemat eluiga. Kuigi lahendus on tavapärasest kallim, aitab

kõrgem toetus hinnavahet kompenseerida ning soodustab selle

kasutuselevõttu. Samuti võimaldab see rekonstrueerimist

kiiremini ja suuremas mahus ellu viia.

Toetuse tingimused eristavad selgelt tehases eeltoodetud

elementidega rekonstrueerimist tavapärasest

rekonstrueerimisest. Nõutud on, et peamised ehituselemendid

valmiksid tehases ning vähemalt kaks kolmandikku fassaadist

oleks seal lõplikult viimistletud.

Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine tähendab kahe või

enama ruumiliselt seotud korterelamu ühist rekonstrueerimist

ühiste hangete kaudu. Selline lähenemine aitab parandada

elukeskkonda terviklikult.

2. Erieesmärk / erieesmärgid

10. Prioriteet: Õiglane Üleminek

Ristviide OP dokumendile (CCI 2021EE16FFPR001) lehekülg

131, punkt 2.1.10.1.1.

3. Täidetavad tingimused või

saavutatavad tulemused

Tulemus: 500 MWh vähendamist/aastas

4. Tingimuste täitmise või

tulemuste saavutamise

tähtaeg

31.12.2029

5. Näitaja määratlus

Hinnanguline primaarenergia tarbimise vähenemine aastas

valminud projektides (ühine näitaja RCR26):

Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete

primaarenergia tarbimise vähenemisena, lähtudes arvestuslikust

energiamärgistest (EPC).

Algtase viitab hoone hinnangulisele primaarenergia tarbimisele

enne renoveerimist. Hinnatakse, kas toetatavad tegevused on

ellu viidud ning kas korteriühistud on esitanud kõik vajalikud

dokumendid.

Lõppväärtus EIS-i arvutustulemuste koostamise ja esitamise

järel. Tulemuste saavutamise arvestuses kajastatakse ainult

tervikliku renoveerimise projekte (va. osalised renoveerimised).

Primaarenergia arvutamismetoodika on leitav käesoleva

dokumendi lisast.

6. Komisjonipoolse

hüvitamise aluseks olevate

vajalike täidetavate

tingimuste/saavutatavate

tulemuste mõõtühik

Tulemus: MWh/aastas

7. Vahetulemused (kui

kohaldatav), mille komisjon

võtab hüvitamisel aluseks, ja

hüvitamise ajakava

Vahetulemused Kavandatud

kuupäev

Summad

(eurodes)

1 = 9 allkirjastatud toetusotsust 31.03.2027 5 000 000 €

2 = 250 MWh primaarenergia

tarbimise vähendamist/aastas 31.12.2027 5 000 000 €

3 = 500 MWh primaarenergia

tarbimise vähendamist/aastas

(kumulatiivselt)

31.12.2029

5 000 000 €

8. Kogusumma (sealhulgas

liidu ja liikmesriigi

rahastamine)

EUR 21 428 571 (sh JTF 15 000 000 EUR)

9. Kohandamismeetod(id)

No

10. Tulemuse saavutamise või

tingimuse täitmise

kontrollimine (ja kui on

asjakohane,

vahetulemused):

Artikli 95 alusel komisjonilt liidu toetuse hüvitamiseks nõutava

auditiraja kohustuslikud elemendid, mida tuleb säilitada

korraldusasutuse või vahendusasutuse tasandil, on sätestatud

CPR-i XIII lisa IV jaos.

— kirjeldada, millist

dokumenti / milliseid

dokumente / millist

süsteemi kasutatakse

tulemuse saavutamise

või tingimuse täitmise

kontrollimiseks (ja kui

asjakohane, iga

vahetulemuse

kontrollimiseks);

— kirjeldada, kuidas

juhtimiskontrolle

(sealhulgas

kohapealseid kontrolle)

tehakse ja kes neid teeb;

— kirjeldada, kuidas

toimub asjakohaste

andmete/dokumentide

kogumine ja säilitamine.

Tingimus 1:

Toetatavate projektide nimekirja saab välja võtta SFOS-st

(Struktuuritoetuste register). Iga projekti kohta on kättesaadav

järgmine teave:

• korteriühistu nimi,

• selle registrikood,

• projekti nimi ja number,

• toetusotsuse allkirjastamise kuupäev,

• projekti kogusumma ja toetuse suurus.

Digitaalselt allkirjastatud toetusotsused (mis on salvestatud

SFOS-i) saab audiitoritele esitada nende nõudmisel.

Tulemus 1-2:

Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete

primaarenergia vähenemise põhjal, lähtudes arvestuslikest

energiamärgistest (EPC). Energiamärgiste arvutamise

metoodika on kehtestatud riikliku määrusega

(https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002?leiaKehtiv).

Algtasemeks on hoone hinnanguline primaarenergia tarbimine

enne renoveerimist. Saavutatud väärtus arvutatakse valminud

projektide kinnitatud tulemuste alusel. Lõpparuannete

kontrollimisel hindab EIS, kas projekti tegevused on ellu viidud

ja kas kõik vajalikud dokumendid on korteriühistute poolt

esitatud.

EIS viib läbi ka riskipõhiseid kohapealseid kontrolle

renoveerimistööde ajal ja pärast nende lõppu, saamaks kindluse,

kas renoveerimistööd on tegelikult ellu viidud vastavalt

toetusotsustele ja kas need vastavad projekti

dokumentatsioonile.

Tulemuste saavutamise tõendamiseks esitatakse lõpetatud

projektide nimekiri (lõpparuanded on toetuse saajate poolt

esitatud ja EIS on need SFOS-is kinnitanud), mis põhineb

SFOS-i väljavõttel. Iga projekti kohta sisaldab teave järgmist:

• korterite arv

• renoveerimistööde valmimise kuupäev(projekti

seisundi muutmise kuupäev SFOSis),

• projekti panus tulemusnäitajasse, eelkõige

hinnanguline aastane primaarenergia vähenemine

valminud projektides.

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tegutseb Õiglase Ülemineku

Fondi (JTF) korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab

juhtimiskontrollide eest eesmärgiga teha kindlaks, kas

sekkumise raames on täidetud Euroopa Komisjoni poolt

hüvitamise aluseks olevad eelnevalt kindaks määratud

tingimuste täitmine ja tulemuste saavutamine ning kas

sekkumise elluviimine on kooskõlas kohaldatava Euroopa Liidu

ja riigisisese õigusega. RTK viib läbi (enamasti haldus-

/dokumendipõhiseid) kontrolle, mis puudutavad vahetulemuste

saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste saavutamist), mis

on aluseks maksekohustuse käivitamisele.

RTK tugineb kontrollitegevustes EIS-i poolt teostatud

kontrollidele, mis hõlmavad erinevaid aspekte, sealhulgas

abikõlblikkuse ja vastavushindamist, sh vastavust

energiatõhususe kriteeriumitele, toetatud tegevuste vastavust

skeemi eesmärgile, saavutatud ja raporteeritud tulemuste õigsust

jne.. RTK teostab korrapäraselt järelevalvet EIS-i rakendatud

kontrollisüsteemide toimimise üle, hinnates, kas kasutatavad

kontrollimeetmed on piisavad ja usaldusväärsed tagamaks

sekkumise korrektset elluviimist ning FNLC tingimuste ja

tulemuste tõendatavust Euroopa Komisjoni jaoks.

Halduslikud ristkontrollid SFOS-is:

1. Taotluse etapis saab SFOS-is teha taotleja ristkontrolli, mis

toob välja projektid, kus taotleja on kas peamine taotleja või

partner. See sisaldab järgmist teavet: projekti number, nimi ja

staatus, eelarve ja makstud toetuse summa, projekti algus- ja

lõppkuupäev, meede ja tegevuste lühikirjeldus. Antud info

põhjal saab menetleja otsustada, kas küsida projektijuhilt

lisateavet võimalike kattuvate kulude või tegevuste kohta.

Lisaks peab taotleja ka ise taotluses märkima, kas ta on

varasemalt ellu viinud või taotlenud rahastust tegevustele, mis

on antud projektiga sisuliselt seotud, sealhulgas võimalikud

jätkutegevused.

2. SFOS süsteem sisaldab halduslikke kontrolle, et kontrollida

ja tagada, et topeltrahastamist ei toimuks kuludokumentide

tasandil. Süsteem teostab kuludokumente ristkontrolli erinevate

rahastusprogrammide vahel. Näiteks ei saa algset kuluarve

summat süsteemis muuta, tagades topeltrahastamise

tuvastamise. Ainult abikõlblikku summat saab kohandada.

Ristkontroll tehakse, tuginedes koguarve summale, arve

kuupäevale ja väljastaja e-Äriregistri numbrile.

3. Projekti unikaalsuse kontroll: Igal korteriühistul on

unikaalne äriregistri number.

Iga toetust saav korterelamu on tuvastatav ka unikaalse

ehitusregistri koodi või vajadusel kinnistusregistri koodi alusel.

See tagab, et sama kinnistu ei saa mitmest allikast toetust samale

eesmärgile.

Eelpool toodud meetmed aitavad tõhusalt vähendada

topeltrahastamise riski.

Riigihangete ja riigiabi nõuete järgimise tagamiseks

rakendatavad meetmed:

• Kõik hankeprotseduurid järgivad EL-i ja riiklikke

õigusakte, tagades läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja

proportsionaalsuse.

• Korteriühistud ei ole kohustatud järgima riigihangete

seadust, kuid nende ostuprotsess viiakse läbi avaliku

riigihangete registri kaudu (täiendavad selgitused

hankeprotsessi kohta on esitatud lisas).

Projektide puhul hinnatakse riigiabi mõju, kui taotlejaks on

kohalik omavalitsus, ning antud riigiabi kohta tehakse

sissekanne riigiabi registrisse.

11. Kuludega sidumata

rahastamise vormis

antavate toetuste

kasutamine

Kas liikmesriik annab

toetusesaajatele toetust

kuludega sidumata

rahastamise kujul?

[JAH/EI]

JAH

12. Kontrolljälje tagamise kord

Palun märkige selle korra

eest vastutav(ad)

asutus(ed).

Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium

Esimese taseme vahendusasutus:

Tegevuste algatamine ja kuludega mitteseotud rahastamistaotlus

(FNLC) (vastutav asutus: Kliimaministeerium): Ettepanek

sisaldab üksikasju kavandatud sekkumise kohta, mis viiakse ellu

FNLC tingimustel.

Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK):

Tingimuste täitmise, vahetulemuste saavutamise ja

lõpptulemuste kontroll vastavalt Liides 2 toodule. Kavandatava

sekkumise vastavuse kontroll kehtivatele õigusaktidele,

programmile ja toetuse tingimustele.

Makse tegemine toetuse saajale (vastutav asutus: RTK):

Toetust makstakse toetuse saajale (EIS-le) FNLC vormis

samadel tingimustel, nagu Euroopa Komisjon teeb makseid

liikmesriigile.

Dokumentide arhiveerimine: vt käesoleva dokumendi punkt 10.

Toetuse saaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).

Vahendusasutusena töötab EIS koostöös ministeeriumiga välja

toetuse andmise tingimused, korraldab taotlusvoorude

väljakuulutamise ja taotluste hindamise ning teeb

rahastamisotsuseid. EIS jälgib meetme rakendamist, vastutab

projektide kohapealsete kontrollide eest ning menetleb

projektide maksetaotlusi (korteriühistutele, kes on skeemis

lõplikud toetusesaajad, hüvitatakse kulud tegelike kulude

alusel).

NB! Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on toetuse saaja

kuni 31.12.2026.

Alates 01.01.2027 on toetuse saajaks Keskkonna

Investeeringute Keskus.

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 1

ANNEX ECOMP.2 EN

II Lisa, 2. liide

Narva sõjaväelinnaku rajamine

Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus

Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

(Ühissätete määruse artikkel 95)

Ettepaneku esitamise kuupäev V: 03.06.2026

Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud

õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi rahastamist.

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 2

ANNEX ECOMP.2 EN

A. Peamiste elementide kokkuvõte

Prio

ritee

t

Fon

d

Erieesmärk Piirk

onna

kateg

ooria

Summ

a, mis

on

kaetud

kulude

ga

siduma

ta

rahast

amiseg

a

Hõlmatud tegevuste

liik/liigid

Komisjonipoolse

hüvitamise aluseks

olevad vajalikud

täidetavad

tingimused/saavutat

avad tulemused

Näitaja Komisjo

nipoolse

hüvitami

se

aluseks

olevate

vajalike

täidetav

ate

tingimus

te/saavut

atavate

tulemust

e

mõõtühi

k

Toetuses

aaja(te)l

e

hüvitise

maksmis

eks

kasutata

va

hüvitami

smeetodi

kavanda

tav liik

Koo

d1

Kirjeldus Koo

d2

Kirjeldus

PO3 ÜF RSO3.3 Kerkse

kaitse- või

kahesuguse

kasutusega

taristu

arendamine

sõjaväelise

NUTS

2-

EE00

20 684

211 EUR

198

Muud uued või

uuendatud

riiklikud,

piirkondlikud ja

kohalikud

juurdepääsuteed

Tingimus: Toetuse

andmise tingimused

N/A

M i n i s t r i

k ä s k k i r i

kaitsetööstus

p a r g i l e

a n t a v a

Allkirjastat

ud ministri

käskkiri (1)

FNLC

1 This refers to the code for the intervention field dimension in Table 1 of Annex I CPR and Annex IV of the EMFAF Regulation 2 This refers to the code of a common indicator, if applicable

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 3

ANNEX ECOMP.2 EN

liikuvuse

edendamiseks

liidus

Tulemus:

Sõjaväelinnak on

ehitatud ja sõjaväelaste

sissekolimiseks

valmis.

RCO

129

t o e t u s e

t i n g i m u s t e

k o h t a

Sõjaväelise

l i i k u v u s e

n õ u e t e l e

kohandatud

t a r i s t u

Toimiv

taristu (1)

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 4

ANNEX ECOMP.2 EN

B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)

1. Tegevuse liigi kirjeldus

Narva sõjaväelinnak rajatakse Eesti idapiirile, mis on ühtlasi ka

Euroopa Liidu välispiiriks, sest mõjuva heidutuse järele on seal eriti

suur vajadus. Sõjaväebaasi sõdurid saavad kriisiolukorras abistada

ka Eesti politsei- ja piirivalveametnikke või toetada Frontexi

regionaalset juhtimiskeskust Narva-Jõesuus.

Sõjaväelinnak on planeeritud Narva linna tööstuspiirkonda.

Linnakusse on vaja ehitada kõik teed ja platsid, piirdeaed,

sissepääsuhoone, staabihoone, majutushooned, spordihall,

remondihall, söökla, laod ja varjualused. Hoonete täpne koosseis

määratakse kindlaks projekteerimisprotsessi käigus. Projekt

puudutab taristu rajamist, samas kui selle kasutusotstarbe määravad

pädevad ametiasutused vastavalt operatiivsetele vajadustele. Praegu

arutatakse ajutise majutuse lahendusi, mis näitab selgelt püsiva baasi

rajamise kiireloomulist vajadust.

Kinnistu peamised hooned ja taristu valmivad projekti lõpuks, et

linnakut saaks koheselt toimiva taristuna kasutada. Eelarve suurus

on määratud sarnaste sõjaväelinnakute ehitushangete ja

taristuvajaduste põhjal.

Toetatavad tegevused: Projekteerimise- jaehitushangete

korraldamine, ehitamine (sh omanikujärelevalve) ning liitumised.

- Projekteerimis- ja ehitushanke läbiviimine

- Ehitus (k.a. elektri-, sideühendused koos liitumistasudega ja

omanikujärelevalve)

- Seadmehangete läbiviimine

- Seadmete ostmine (söökla, kasarmu, spordisaali jne

sisustamine)

- Seadmete paigaldamine

Omanikujärelevalve on protsess, mille eesmärk on tagada, et

ehitustöid tehakse vastavalt projektile, nõuetekohase kvaliteediga

ning kooskõlas ehituslepinguga. Seaduse järgi on omanikul

kohustus kaasata sõltumatu konsultant, kes teostab ehitustööde üle

järelevalvet, kontrollib puudusi ning veendub, et kõik tehnilised

dokumendid on korrektselt koostatud ja lõpule viidud enne hoonele

kasutusloa andmist.

Hinnangud on koostatud kogu protsessi rahavoogude põhjal. Enamik

kulukaid ehitustöid tehakse esimesel aastal ja seetõttu on väljundite

summad planeeritud rakendusperioodi esimeses pooles suuremad.

Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve on viimastel aastatel hüppeliselt

kasvanud, võib meil tekkida ajutisi probleeme sildfinantseerimisega

ning me ei soovi seada ohtu kaitsepargi valmimist. Eesti valitsus on

juba kavandanud järgmise kahe aasta infrastruktuuriinvesteeringud,

mis ei ole seotud kaitsevaldkonnaga, et tagada kõigi kaitseplaanide

elluviimine, kuid sellest meetmest ei pruugi piisata ja vajalik on

täiendav kindlus.

Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on kaitsehangete ja -ehituse

korraldamisele spetsialiseerunud riigiasutus Eesti

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 5

ANNEX ECOMP.2 EN

Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Rakendusasutuseks, kes

töötab välja toetuse andmise tingimused (ministri käskkiri, TAT) on

Kaitseministeerium.

Eelarve Eelarveprognoosid põhinevad varasematel tegelikel kuludel. RKIK

on aastate jooksul korraldanud mitmete sõjaväelinnakute ehitamist

ja sisustamist ning omab selles valdkonnas ulatuslikku

eelarvestamise kogemust.

FNLC skeemi kogusumma 20 684 211 eurot on jaotatud kuue

vahetulemuse vahel. Selline jaotus arvestab suurema rahavoogude

vajadusega teisel aastal, mil tegelik ehitus algab ja hankepartnerile

tehakse väljamakseid kohe pärast ministri käskkirja allkirjastamist.

Selline ajakava paneb märkimisväärse koormuse riigieelarvele ning

soovime, et FNLC mudel ja väljamaksed oleksid kooskõlas

liikmesriigi tegelike vajaduste ja tekkinud kuludega. Seetõttu tuleb

tagada finantspüsivus, sidudes suurema osa eelarvest esimeste

vahetulemustega.

Antud tegevuses riigiabi ei anta.

2. Erieesmärgid

RSO3.3 Kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu

arendamine sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus

3. Täidetavad tingimused /

saavutatavad tulemused, mille

komisjon võtab hüvitamisel

aluseks

Tingimus:

Kaitseministri käskkiri toetuse andmise tingimustega on

allkirjastatud.

Tulemus:

Sõjaväelinnak on ehitatud, valminud ja toimiv. Sõjaväelinnak on

sõjaväelaste sissekolimiseks valmis.

4. Tingimuste täitmise või

tulemuste saavutamise tähtaeg 31.12.2029

5. Näitaja määratlus

1. Ministri käskkiri sõjaväelinnakule antava toetuse andmise

tingimuste kohta. Käskkirjas on järgmised kohustuslikud

elemendid: abikõlblikkuse periood, abikõlblike tegevuste ja

kulude loetelu, rakendajate rollide, kohustuste ja õiguste

kirjeldus, tulemuste kirjeldus ning maksete tegemise

tingimused.

2. Korraldusasutus (KA) on kinnitanud elluviija esitatud

lõpparuande, mis on registreeritud SFOSis. Lõpparuande

kinnitamine tähendab, et sõjaväelinnaku ehitus on

lõppenud ning sõjaväelinnak on sõjaväelaste

sissekolimiseks valmis: RKIK peadirektor on andnud oma

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 6

ANNEX ECOMP.2 EN

käskkirjaga sõjaväelinnaku Kaitseväele üle. Käskkirja saab

koostada alles peale kogu ehitustegevuse lõppemist ja

kõikide üleandmis-vastuvõtmisaktide allkirjastamist.

6. Täidetavate tingimuste /

saavutatavate tulemuste

mõõtühik, mille komisjon

võtab hüvitamisel aluseks

1. Allkirjastatud ministri käskkiri=1

2. Sõjaväelinnak on valminud=1

7. Vahetulemused (vajaduse

korral), mille komisjon võtab

hüvitamisel aluseks koos

hüvitamise ajakavaga

Vahetulemused Kavandatud

kuupäev

Summad

eurodes

1. Maa omand ja sihtotstarve on

muudetud. See näitaja on

vahetulemuse 2 eeltingimus ja

nimetatud 2 vahetulemust on

omavahel seotud. Kaitseministri

käskkirja allkirjastamine

(vahetulemus 2) on võimalik

ainult peale seda, kui käesolev

tulemus on saavutatud.

31.12.2026

982 500 (5%)

2. Kaitseministri käskkiri on

allkirjastatud

31.12.2026

982 500 (5%)

3. Tehniline projekt

(põhiprojekt) on valminud

30.06.2027

2 947 500

(15%)

4. üleandmis-vastuvõtmisaktid,

mis sisaldavad järgmisi töid:

a) elektriühenduse ehitus;

b) gaasiühenduse ehitus;

c) veevärgiühenduse ehitus;

d) kaugkütte liitumise ehitus,

e) kanalisatsiooni ehitus.

31.12.2027

4 912 500

(25%)

5. üleandmis-vastuvõtmisaktid,

mis sisaldavad järgmisi töid:

a) piirdeaia ehitus;

b) turva- ja jälgimissüsteemide

ehitus;

c) sissepääsude/väravate ehitus;

d) prügikäitlussüsteemide

ehitus;

e) varjendite ehitus;

f) spordihalli ehitus.

30.06.2028

4 912 500

(25%)

6. Sõjaväelinnaku ehitus on

lõppenud ja linnak toimib

(tõenduseks on ehitustööde

lõppakt, mille on kinnitanud

31.12.2029 4 912 500

(25%)

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 7

ANNEX ECOMP.2 EN

ehitaja, omanikujärelevalve ja

tellija ning RKIK käskkiri

linnaku Kaitseväele kasutusse

andmiseks).

8. Kogusumma (sh liidu ja

riiklik rahastamine) 20 684 211 EUR

9. Kohandamismeetod N/A

10. Tulemuse saavutamise või

tingimuse täitmise

kontrollimine (vajaduse korral

vahetulemused):

– kirjeldada, milliseid

dokumente / millist süsteemi

kasutatakse tulemuse

saavutamise või tingimuse

täitmise kontrollimiseks (ja

kui asjakohane, iga

vahetulemuse saavutamise

kontrollimiseks)

– kirjeldada, kuidas

juhtimiskontrolle (sealhulgas

kohapealseid kontrolle)

tehakse ja kes neid teeb

– kirjeldada, kuidas toimub

asjakohaste

andmete/dokumentide

kogumine ja säilitamine

Artikli 95 kohase Komisjoni tagasimakse puhul nõutavad auditi

jälje kohustuslikud elemendid, mida tuleb säilitada

korraldusasutuse või rakendusüksuse tasandil, on kehtestatud

ühissätete määruse XIII lisa IV jaotises.

Projekti dokumendid, mis tõestavad tingimusi, vahe-eesmärke

ja lõppeesmärki.

1. Kaitseministri allkirjastatud käskkiri sõjaväelinnaku toetuse

andmise tingimuste kohta. Käskkiri on Kaitseministeeriumi

dokumendihaldusssüsteemis (viitab punkti 7

vahetulemusele 2). Käskkirja koostamise eeltingimus on

Maakatastri kandega on muudetud maa sihtotstarve

riigikaitsemaaks ja omanikuks Kaitsevägi.

2. Kõik Ehitusseadustiku paragr 13 alusel vajalikud tehnilised

dokumendid on valminud ja neid säilitatakse RKIK-i

dokumendihaldussüsteemis. Dokumentideks on eelprojekt,

põhiprojekt ja tööjoonised (viitab punkti 7 vahetulemusele

3).

3. Üleandmis-vastuvõtu aktid ehitustegevuse erinevate

vahetulemuste osas, mis sisaldavad järgmisi töid (viitavad

punkti 7 vahetulemustele 4 ja 5):

a) elektriühenduse ehitus;

b) gaasiühenduse ehitus;

c) veevärgiühenduse ehitus;

d) kaugkütte liitumise ehitus,

e) kanalisatsiooni ehitus;

f) piirdeaia ehitus;

g) turva- ja jälgimissüsteemide ehitus;

h) sissepääsude/väravate ehitus;

i) prügikäitlussüsteemide ehitus;

j) varjendite ehitus;

k) spordihalli ehitus.

Üleandmis-vastuvõtu aktid (mis sisaldavad kasutatud

materjalide loetelu ja vajadusel sertifikaate, kasutus- ja

käitlemisjuhendeid) on allkirjastatud ehitaja ja RKIKi

esindaja poolt. ja neid säilitatakse RKIK-i

dokumendihaldussüsteemis. RKIK, kui ehitusprotsessi

omanik kasutab tehniliste kontrollide tegemiseks ka

omanikujärelevalvet.

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 8

ANNEX ECOMP.2 EN

4. Sõjaväelinnaku ehitus on lõppenud ja linnak toimib (viitab

punkti 7 vahetulemusele 6). Korraldusasutus (KA) on

kinnitanud elluviija esitatud lõpparuande (SFOSis).

Lõpparuande lisaks on allkirjastatud RKIK peadirektori

käskkiri sõjaväelinnaku üleandmisest Kaitseväele. Käskkiri

on RKIK-i dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis.

Lõpparuande lisaks on ka sõjaväelinnaku üleandmis-

vastuvõtuakt, mis on allkirjastatud hankepartneri (töövõtja

esindaja) ja RKIKi esindaja poolt.

Juhtimis- ja kontrollimehhanismid

RTK (vahendusasutusena) viib läbi kohapealseid kontrolle pärast

projekti valmimist, et veenduda, kas tegelikud tööd on teostatud

vastavalt projektidokumentatsioonile.

RTK hangete kontroll keskendub huvide konflikti vältimise

kontrollile.

Vahetulemuste- ja juhtimiskontrollid

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), tegutseb Euroopa

struktuurifondide korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab

juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks, kuivõrd on

täidetud sekkumise kontekstis Komisjoni poolt hüvitamise

aluseks olevate tingimuste täitmine ja tulemuste

saavutamine ning tagamaks, et tegevused oleksid kooskõlas

kohaldatava õigusega.

2. Läbi viiakse haldus/dokumendi kontrolle, mis puudutavad

vahetulemuste saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste

saavutamist), mis on aluseks maksekohustuse

käivitamiseks. Vigade või ebatäpsuste avastamise korral

võivad olla vajalikud täiendavad kontrollid mistahes viisil

(paikvaatlus, vestlused vms).

3. Riigihangete õiguspärasuse tagamine

Kõik hankeprotseduurid järgivad EL-i ja riiklikke

õigusakte, tagades läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja

proportsionaalsuse. RTK kontrollib, et sõjaväelinnaku

hanked oleksid tehtud vastavalt hankeplaanile ja vastaksid

seadusandlusele (riskipõhised kontrollid). Esialgu

kontrollitakse hankeid 100%, kuna riskitase on kõrge,

hilisemalt muutub kontroll valimipõhisemaks. Kõikide

rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete osas teostab

RTK hankekontrolli. See kehtib eriti kõikide avatud

hangete erisuste/erandite osas ja võimalusel teostatakse

kontroll enne hanke välja kuulutamist (ex-ante). Erilist

tähelepanu pööratakse huvide konflikti vältimise

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 9

ANNEX ECOMP.2 EN

kontrollile. Kontrollitakse kõiki hankeid, k. a. erimenetlusi

ja piiratud ligipääsuga hankeid.

4. RKIK siseaudiitor kontrollib hangete protseduure.

Dokumentide säilitamine

Kõik dokumendid registreeritakse kas SFOS-süsteemis või

organisatsioonide dokumendihaldussüsteemides. Hanked viiakse

läbi riigihangete registris, välja arvatud piiratud

juurdepääsuõigusega hanked. Ehitusega seotud dokumente

salvestatakse/säilitatakse Ehitusregistris peale ehituse lõppemist.

Struktuurifondide rakendussüsteemi (SFOS), mis on toetuste

veebiplatvorm, kasutab KA taotluste vastuvõtmiseks ja toetuste

haldamiseks. Sekkumine identifitseeritakse SFOSis unikaalse

tunnusega, mille abil on leitavad kõik toiminguga seotud

asjakohased dokumendid, sealhulgas KaMi ja RTK vaheline

kirjavahetus toimingu elluviimise kohta. Need dokumendid

tõendavad komisjoni maksekohustuse tekkimist.

11. Selliste toetuste

kasutamine, mida antakse

kuludega sidumata

rahastamise vormis. Kas

liikmesriik annab

toetusesaajale toetust

kuludega sidumata

rahastamise vormis? [Jah/Ei]

Jah

12. Meetmed auditijälje

tagamiseks. Nimetada

asutused, kes vastutavad

selliste toimingute eest

Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium

Rakendusasutus: Kaitseministeerium – töötab välja toetuse

andmise tingimused.

Elluviija/toetuse saaja: Riiklik Kaitseinvesteeringute Keskus

(RKIK) algatab tegevused vastavalt ühendmääruse artiklile 2 ning

on skeemis elluviijaks/toetuse saajaks.

Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) –

kontrollib tingimuste täitmist vahetulemuste saavutamist ja

lõpptulemusi vastavalt Liide 2 tingimustele. Hinnatakse kavandatava

sekkumise vastavust kehtivatele õigusaktidele ja toetuse

tingimustele. Samuti juhib KA tegevuse tingimuste ja nõuete

kujundamist.

Vahendusasutus (rakendusüksus): Riigi Tugiteenuste Keskus

(RTK) – jälgib meetme

rakendamist, vastutab projektide kohapealsete kontrollide eest ning

menetleb maksetaotlusi.

6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 10

ANNEX ECOMP.2 EN

Auditijälje tagamise korralduse kohta vaata punkti 10.

1

Additional explanation on assurance on the JTF Financing Not Linked to Cost scheme

in renovation of apartment buildings

Additional information Lisainfo

Grant eligible activities (as listed in the

regulation):

 Reconstruction and insulation of the

facade, including the design, manufacture

and installation of prefabricated elements

and related works.

 Reconstruction and replacement of

balconies and loggias, installation of glass

and related works.

 Reconstruction and insulation of the roof

and roof ceiling, including the design,

manufacture and installation of

prefabricated elements and related works.

 Replacement or renovation of windows

and exterior and fire doors and related

works.

 Basement reconstruction and insulation

and related works.

 Foundation reconstruction and insulation

and related works.

 Replacement, reconstruction and

balancing of the heating system,

replacement of the heating unit,

preparation of the protocol for balancing

the heating system and related works.

 Installation, replacement or reconstruction

of water supply and sewerage systems,

including the construction and

reconstruction of systems necessary for

stormwater infiltration, reuse or for

delaying runoff, as well as associated

works.

 Construction of an active or passive

cooling system, or integration of a cooling

unit into a central ventilation system.

 Building a cooling system or integrating a

cooling unit into a central ventilation

system.

 Acquisition and installation of equipment

necessary for the use of local renewable

energy and related works.

 Partial or complete reconstruction of the

lift control system and drive or

replacement of the lift and related works.

Toetatavad tegevused (vastavalt

toetuse määruse paragrahvis 5

toodule):

 Fassaadi rekonstrueerimine ja

soojustamine, sealhulgas

eeltoodetud elementide

projekteerimine, valmistamine ja

paigaldamine, ning nendega

kaasnevad tööd.

 Rõdude ja lodžade

rekonstrueerimine ja

asendamine, klaasi paigaldamine

ning nendega kaasnevad tööd.

 Katuse ja katuslae

rekonstrueerimine ja

soojustamine, sealhulgas

eeltoodetud elementide

projekteerimine, valmistamine ja

paigaldamine, ning nendega

kaasnevad tööd.

 Akende ning välis- ja

tuletõkkeuste vahetamine või

renoveerimine ning nendega

kaasnevad tööd.

 Keldri rekonstrueerimine ja

soojustamine ning nendega

kaasnevad tööd.

 Vundamendi rekonstrueerimine

ja soojustamine ning nendega

kaasnevad tööd.

 Küttesüsteemi asendamine,

rekonstrueerimine ja

tasakaalustamine, soojussõlme

asendamine, küttesüsteemi

tasakaalustamise protokolli

koostamine ning nendega

kaasnevad tööd.

 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

paigaldamine, asendamine või

rekonstrueerimine, sealhulgas

sadevee immutamiseks,

kasutuselevõtuks või äravoolu

viibe tekitamiseks vajalike

süsteemide rajamine ja

2

 Replacement or reconstruction of the

electrical system located in public areas,

including the installation of an electric car

charging infrastructure within the

meaning of the Building Code and the

creation of the possibility to switch the

heating unit to external electrical power

and related works.

 Installation of the levelled insulation for

windows of the common areas and

apartments and the restoration of the

interior finish resulting from the

construction of the heating and ventilation

system.

 Construction or installation of a ramp to

provide an entrance and exit for the

building, reconstruction of the porch,

installation of handrails, installation of a

lift for the disabled and construction of a

lift that complies with the standard EVS-

EN 81-70 or equivalent requirements and

related works.

 The works related to connecting the

building to the district heating network

within the boundaries of the property.

 Construction or reconstruction of a waste

building or acquisition and installation of

a deep collection container.

 Construction or reconstruction of a

bicycle parking area.

 Acquisition and installation of necessary

equipment to ensure energy supply

security and fire safety and related works.

 Costs related to ensuring accessibility;

 Costs related to the establishment of

sustainable stormwater solutions;

 In the case of neighbourhood-based

reconstruction, eligible activities also

include the improvement of outdoor areas

between buildings, including the

installation of landscaping, lighting and

small architectural elements, up to 5% of

the total project budget.

 Preparation of the construction project

necessary for the execution of the works

in the above-mentioned sections,

including the construction survey and

building audit, accessibility audit or

energy audit that form the basis of the

construction project.

rekonstrueerimine, ning nendega

kaasnevad tööd.

 soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemi ehitamine

või ventilatsioonisüsteemi

rekonstrueerimine,

ventilatsioonisüsteemi

mõõdistamise protokolli

koostamine ning nendega

kaasnevad tööd;

 Aktiivse või passiivse

jahutussüsteemi ehitamine või

jahutusseadme integreerimine

tsentraalsesse

ventilatsioonisüsteemi

 Lokaalse taastuvenergia

kasutamiseks vajalike seadmete

soetamine ja paigaldamine ja

sellega kaasnevad tööd.

 Lifti juhtimissüsteemi ja ajami

osaline või täielik

rekonstrueerimine või lifti

asendamine ning nendega

kaasnevad tööd.

 Üldkasutatavatel pindadel asuva

elektrisüsteemi asendamine või

rekonstrueerimine, sealhulgas

ehitusseadustiku tähenduses

elektriauto laadimistaristu

paigaldamine ja soojussõlme

välisele elektritoitele

ümberlülitamise võimaluse

loomine, ning nendega

kaasnevad tööd.

 Üldkasutatavatel pindadel ja

korterite akende soojustuse

tasapinda paigaldamine ning

kütte- ning

ventilatsioonisüsteemi

väljaehitamisest tuleneva

siseviimistluse taastamine.

 Hoonesse sisse- ja väljapääsu

tagamiseks panduse ehitamine

või paigaldamine, tuulekoja

rekonstrueerimine, käsipuude

paigaldamine, invatõstuki

paigaldamine ning standardile

EVS-EN 81-70 või

samaväärsetele nõuetele vastava

3

 Using the service of a technical

consultant.

 Carrying out owner supervision.

lifti ehitamine ja nendega

kaasnevad tööd.

 Hoone kaugküttevõrguga

liitumisega kaasnevad tööd

kinnistu piirides.

 Jäätmemaja ehitamine või

rekonstrueerimine või

süvakogumismahuti soetamine

ja paigaldamine.

 Rattaparkla ehitamine või

rekonstrueerimine.  Energia varustuskindluse ja

tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd.

 Ligipääsetavuse tagamisega

seotud kulud;

 Säästvate sademeveelahenduste

rajamisega seotud kulud;

 Naabruskonnapõhise

rekonstrueerimise puhul on

toetatavateks tegevuseks ka

hoonete vahel õueala

korrastamine, sh haljastuse,

valgustuse ja väikevormide

paigaldamine mahus kuni 5%

projekti kogueelarvest;

 Eelpool punktides nimetatud

tööde teostamiseks vajaliku

ehitusprojekti koostamine,

sealhulgas ehitusprojekti aluseks

oleva ehitusuuringu ja ehitise

auditi, ligipääsetavuse auditi või

energiaauditi tegemine.

 Tehnilise konsultandi teenuse

kasutamine vastavalt § 16.

 Omanikujärelevalve teostamine.

Deep renovation:

Deep renovation refers to the reconstruction of a

building or its part, during which technical

systems and structures are renewed, ensuring

compliance with the minimum energy

performance requirements and improving the

building's usability, safety, and sustainability.

As a result of the deep renovation, the building

must achieve an energy performance class of at

Terviklik rekonstrueerimine:

Terviklik rekonstrueerimine tähendab

hoone või selle osa ümberehitust, mille

käigus uuendatakse tehnosüsteemid ja

konstruktsioonid, tagades vastavuse

minimaalsetele energiatõhususe

nõuetele ning parandades hoone

kasutusmugavust, ohutust ja kestlikkust.

4

least C (energy performance indicator ETA ≤150

kWh/(m²*a)).

Tervikliku rekonstrueerimise tulemusel

peab hoone saavutama vähemalt

energiatõhususarvu klassi C

(energiatõhususarv ETA ≤150

kWh/(m²*a)).

Explanation on total budgeting:

 The budget of € 15 million includes only

the eligible costs related to renovations

carried out by apartment buildings, as

listed in paragraph 5 of the regulation. The

budget does not include other costs (e.g.,

implementation-related costs such as EIS

expenses and similar).



 A total of 14 projects have been funded

under the measure, with a combined

funding amount of EUR 14,202,564.

 NB! The call for proposals has been

finalized and projects are being

implemented. As of today, EIS has

already paid out € 4.9 million, and

payments are expected to increase

significantly this year (please see the

graph below).

 Taking into account the budget of the

apartment building reconstruction support

scheme (€15 million) and the relatively

small number of projects, it was

reasonable to divide the results into three

parts: the first covers the grant award

decisions (€5 million), and the other two

relate to the achieved energy savings (€10

million). The energy savings themselves

are further divided into two equal parts for

risk mitigation purposes, while also

considering that this concerns

Ida‑Virumaa, where experience with

reconstruction is limited and entering into

long-term financial commitments creates

uncertainty among apartment association

members. For all results, the possibility of

project discontinuation has been taken

into account.

 For the target of 500 MWh/year of

primary energy savings, it was taken into

account that the majority of the 14

supported projects involve small

apartment buildings, which generally

Koondeelarve kujunemine:

 Eelarve € 15 mln sisaldab vaid

otseseid korterelamute poolt

tehtud renoveerimisega seotud

abikõlblikke kulusid, mis on

loetletud määruse paragrahvis 5.

Eelarve ei sisalda muid kulusid

(nt rakendamisega seoses EIS-i

kulud jms).

 Kokku on meetmest rahastatud

14 projekti kogusummas

14 202 564 eurot.

 NB! Taotlusvoor on lõppenud

ning projektid on elluviimisel.

Tänase seisuga on EIS juba välja

maksnud 4,9 miljonit eurot ning

väljamaksed kasvavad

käesoleval aastal eeldatavasti

märkimisväärselt (vt allolevat

graafikut).

 Võttes arvesse korterelamute

rekonstrueerimise toetusmeetme

eelarvet (15 miljonit eurot) ja

suhteliselt väikest projektide

arvu, oli mõistlik jagada

tulemused kolmeks osaks:

esimene hõlmab toetuse

rahuldamise otsuseid (5 mln)

ning ülejäänud kaks käsitlevad

saavutatud energiasäästu (10

mln). Energiasääst on omakorda

riskide maandamise eesmärgil

jagatud kaheks võrdseks osaks,

arvestades samal ajal, et tegemist

on Ida‑Virumaaga, kus

rekonstrueerimise kogemus on

piiratud ning pikaajaliste

finantskohustuste võtmine

tekitab korteriühistute liikmetes

ebakindlust. Kõigi tulemuste

5

have a lower energy-saving potential than

larger apartment buildings. Of the

supported apartment buildings, 8 contain

fewer than 30 apartments, 4 contain 30

apartments, 1 contains 32 apartments, and

only 1 building contains 120 apartments.

As a result, the expected primary energy

savings are lower than would typically be

achieved in a portfolio consisting more

larger apartment buildings.

puhul on arvesse võetud projekti

võimaliku katkestamise risk.

 Tulemus 500 MWh

primaarenergia

vähenemist/aastas puhul on

võetud arvesse, et toetuse saanud

14 projektist suur osa on

väikesed korterelamud, mistõttu

on ka potentsiaalne energiasääst

väiksem kui suurtel

korterelamutel. Toetuse saanud

korterelamutest 8 on alla 30

korteriga 4 on 30 korteriga, üks

on 32 korteriga ning vaid üks on

120 korteriga korterelamu.

The procurement process:

The procurement process for renovation works by

the grant recipient is conducted through the Public

Procurement Register (RHR). These works must

comply with Annex 1 of the Regulation No. 13

issued by the Minister of Economy and

Infrastructure, which sets the conditions for

renovation grants. The annex outlines the

procurement procedures that grant recipients

must follow when managing the process.

The conditions for the procurement procedures

applicable to the beneficiary have been clarified

Ostumenetluse protsess:

Toetuse saaja poolt

rekonstrueerimistööde ostumenetluse

protsess toimub läbi Riigihangete

Registri (RHR). Rekonstrueerimistööde

tellimine peab vastama majandus- ja

taristuministri määruse nr 13 lisa 1

toodule. Lisas on välja toodud

ostumenetluse nõuded, mida toetuse

saajad peavad järgima.

6

to minimize interpretation. Measure regulation

Annex 1 specifies the general requirements for

procurement procedures applicable to the

beneficiary, including actions in situations where

not all required documents are immediately

submitted with the proposal. Additionally,

qualification criteria have been further clarified.

The wording of Section 1.15 in Annex 1 of the

Regulation is as follows:

"The contract with the successful bidder shall be

concluded under the same terms as those

published in the beneficiary's procurement

process. The beneficiary must monitor and ensure

throughout the contract implementation period

that the obligations specified for the successful

bidder in the procurement procedure are fulfilled

on time and in accordance with the conditions

published and stipulated in the procurement

process and the contract. Amendments to the

contract are permitted only if they are based on

grounds provided by legislation."

Furthermore, a unit cost price methodology has

been developed for technical consultancy services

to ensure a fair volume of funds paid from the

grant and to eliminate the possibility of inflated

pricing when applying for the grant.

The procurement is conducted electronically

through the RHR by the grant recipient, their

authorized technical consultant, or the EIS as a

central contracting authority.

Using RHR to find construction company which

carries out reconstruction works for apartment

building (parties of the contract are always

apartment association (that has signed the grant

agreement with EIS) and construction company)

ensures transparency and compliance with the

support conditions, providing a clear framework

for the procurement and execution of

reconstruction works within the scope of the

operation.

Enhancing the (pre-) and post-monitoring of

purchases by non-contracting authorities. EIS

already applies a practice where procurement

procedure monitoring is conducted by qualified

staff from the Supervision and Compliance Unit

Täpsustatud on toetuse saaja

ostumenetluse tingimusi selliselt, et ei

oleks üleliigset tõlgendamisruumi.

Määruse lisas 1 on täpsustatud

ostumenetluses toetuse saajale

kohalduvaid üldnõudeid, sh tegutsemist

olukordades kus pakkumusega koos ei

ole koheselt esitatud kõiki nõutud

dokumente. Lisaks on täpsustatud

kvalifitseerimistingimusi.

Määruse Lisa 1 p 1.15 järgnevas

sõnastuses: „Eduka pakkujaga

sõlmitakse leping samadel tingimustel,

mis on avaldatud toetuse saaja ostus.

Toetuse saaja peab kontrollima ja

tagama kogu lepingu täitmise perioodi,

et ostumenetluses edukale pakkujale

ettenähtud kohustuste täitmine oleks

tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja

lepingus avaldatud ning sätestatud

tingimustele. Lepingu muutmine on

lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb

õigusaktides toodud alus.“

Lisaks on välja töötatud tehnilise

konsultandi teenuse osas ühikuhinna

metoodika, tagamaks toetusest

makstavate vahendite õiglast mahtu ning

elimineerida võimalus hinna

ülepaisutamiseks toetuse taotlemisel.

Ostumenetluse viib läbi elektrooniliselt

RHR-i kaudu toetuse saaja, nende

volitatud tehniline konsultant või EIS.

RHR-i kasutamine korterelamu

rekonstrueerimistöid teostava

ehitusettevõtte leidmiseks (lepingu

osalised on toetust saanud korteriühistu

ja ehitusettevõte) tagab läbipaistvuse ja

toetuse tingimustele vastavuse, andes

7

(SCU). Monitoring is carried out on an ongoing

basis, and project- and procurement-specific

information is added to the SFOS system.

selge raamistiku rekonstrueerimistööde

hankimiseks ja teostamiseks toimingu

raames.

Ostumenetluste eel- ja järelkontrollide

tõhustamine. EIS rakendab praktikat,

kus ostumenetluste kontrolli viivad läbi

kvalifitseeritud eksperdid Järelevalve ja

vastavusosakonnast. Jälgimine toimub

pidevalt ja info lisatakse SFOS süsteemi.

Avoidance of double funding:

Principles for the use of databases and

information sharing to avoid double financing.

In addition, aspects related to double financing

have been analyzed during the development of

measures, and where risks are present, the scope

of control has been described.

Apartment associations are not beneficiaries in

other measures or activities supported under the

SF 2021-2027 programme (their only connection

is with the RRF/JTF) and they cannot apply for

support for similar activities from other EU

sources.

PO5 may cover some similar activities listed in

appendix 2 for public organizations and on public

properties, but not for apartment association nor

its property.

Domestically, the E-Support Register is in use,

containing information on external grants and

state-funded projects, covering a significant

portion of EU grants. For data in SFOS,

automated invoice-based cross-checks can be

performed.

- Avoiding Overlapping calls for proposals:

-

- Open calls for applications generally do not occur

simultaneously. This sequential approach helps

prevent overlapping funding opportunities. In

cases where application rounds do overlap, the

risk of double funding is mitigated by the fact that

renovation support is provided through a single

Topeltrahastamise vältimine:

Põhimõtted andmebaaside ja info

jagamise kasutamiseks

topeltrahastamise vältimiseks.

Lisaks on analüüsitud

topeltfinantseerimisega seotud aspekte

meetmete väljatöötamisel ja riskide

olemasolul kirjeldatud kontrolli ulatus.

Korteriühistud ei ole toetuse saajad SF

2021-2027 perioodi rakenduskavas

muudes meetmetes, ainus kokkupuude

on RRF-iga, ning nad ei saa toetust

taotleda teistele sarnastele tegevustele

muudest EL allikatest.

PO5 võib hõlmata mõningaid samu

tegevusi, mis on suunatud avalikele

organisatsioonidele avalikus ruumis,

kuid mitte korteriühistutele ega

investeeringuteks nende kinnistutel.

Siseriiklikult on kasutusel E-toetuste

register, kus on olemas info välistoetuste

ja riigi rahastusel olevate projektide

osas, hõlmates väga suurt osa EL

toetustest. Andmed, mis on SFOS-is, siis

nende osas saab teha arve põhiselt

automatiseeritud rist-kontrolli.

Konkureerivate taotlusvoorude

vältimine:

Avatud taotlusvoorud ei toimu üldjuhul

üheaegselt. Selline järjestikune

8

implementing body—EIS. EIS has access to

sufficiently detailed information about

beneficiaries and their projects from multiple

sources, ensuring accurate oversight.

-

The higher grant rates offered by the JTF (70-

80%) compared to the ERDF’s support rate of 30-

50% (with few cases reaching 70%) make it likely

that the JTF will be more preferred for funding in

Ida-Virumaa. As a result, the risk of double

funding between these two sources is minimized

since applicants are more likely to prioritize the

JTF due to its more favorable grant conditions.

lähenemine aitab vältida

rahastamisvõimaluste kattumist.

Juhtudel, kus taotlusvoorud siiski

kattuvad, vähendab topeltrahastuse riski

asjaolu, et renoveerimistoetusi rakendab

üks keskne asutus – EIS. EIS-il on

juurdepääs piisavalt detailsele teabele

toetuse saaja, projektide osas, mida

erinevatest allikatest rahastatakse,

tagades täpse järelevalve.

JTF-i kõrgemad toetusmäärad (70-80%)

võrreldes ERDF-i toetusmääraga (30-

50%, üksikutel juhtudel kuni 70%)

muudavad tõenäoliseks, et JTF on Ida-

Virumaa rahastamisel eelistatum. Selle

tulemusel on topeltrahastuse risk nende

kahe rahastusallika vahel minimaalne,

kuna taotlejad eelistavad tõenäoliselt

JTF-i soodsamate tingimuste tõttu.

Prevention of fraud, corruption, and

avoidance of conflicts of interest:

Prevention of corruption, fraud and avoidance of

conflict of interest (incl acceptance of gifts etc) is

regulated by the EIS internal work procedures.

1. At horizontal level the prevention

mechanism:

The following documents are taken into account:

the Ethical Code of Conduct of public servants

(Ametnike eetikakoodeks), for which the Public

Servant Ethics Council (Ametnikueetika

nõukogu) is responsible for and provides

clarifications on the uniform implementation.

Prevention of corruption is guided by the Anti-

Corruption Action Plan 2021-2025

(Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025)

The implementation of the Action Plan is

coordinated by the Ministry of Justice through the

Anti-Corruption Network, in which each ministry

and the body responsible for the implementation

of the Action Plan appoints a representative. Each

authority is responsible for the implementation of

the activities assigned to it in the Action Plan.

Declaration of other economic activities of public

sector employees in the Civil Servant Self-

Pettuste, huvide konflikti ja

korruptsiooni vältimine:

EISi sisemised tööprotseduurid

reguleerivad korruptsiooni ennetamist,

sh huvide konflikti vältimist, kingituste

vastuvõtmist jms.

1. Horisontaalsel tasandil

ennetusmehhanism:

Lähtutakse ametniku eetikakoodeksist,

mille ühetaolise rakendamise eest

vastutab ja jagab selgitusi

Ametnikueetika nõukogu.

Korruptsiooni ennetamisel juhindutakse

korruptsioonivastaset tegevuskavast

Korruptsioonivastane tegevuskava

2021-2025 Tegevuskava täitmist

koordineerib Justiits- ja

Digiministeerium läbi

korruptsiooniennetuse võrgustiku, kuhu

iga ministeerium ja tegevuskava täitmise

eest vastutav asutus määrab oma

9

Service Portal (Riigitöötaja iseteenindusportaal)

is one of the tools to prevent conflicts of interest

and the corruption that can arise from them.

Suspicions of fraud connected to EU

support/funds can be reported via the EIS website.

2. Enterprice Estonia in-house system for

corruption, and avoidance of conflicts of

interest

Whistleblowing system

Regarding whistleblowing, an anonymous tip

system is in place, including an internal system

(with the option of an automated answering

service) and an anonymous contact form for

submitting written reports (external). Thus, both

external and internal tip systems are operational.

These are regulated by the Code of Ethics, and

everyone who suspects a violation of the

principles of the Code of Ethics is obliged to

report it:

1. By contacting their direct supervisor.

2. By reaching out to the respective field manager

of the supervisory unit.

3. By submitting a report through the foundation's

whistleblowing hotline.

The foundation does not impose any sanctions

against individuals who report violations or

suspicions of ethical norms in good faith.

However, the foundation may inform law

enforcement authorities about any illegal

activities or suspicions of such activities by an

employee.

Information received regarding whistleblowing is

directed to the Internal Audit Unit. The

esindaja. Iga asutus vastutab

tegevuskavas toodud temale pandud

tegevuste täitmise eest.

Kõrvaltegevustest teavitamine RTIP-is

(Riigitöötaja iseteenindusportaal) on

üheks tööriistaks, mis võimaldab

ennetada avalikus sektoris huvide

konflikti ja sellest potentsiaalset tekkida

võivat korruptsioonijuhtumeid.

Toetustega seotud pettusekahtlustest on

võimalik teavitada läbi EIS kodulehe.

2. Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse majasisene süsteem

vältimaks ja ennetamaks

korruptsiooni ja huvide konflikti

Vilepuhumise süsteem

Vilepuhumise osas on olemas

anonüümne vihje süsteem - (sisemine

süsteem, sh. Automaatvastaja võimalus)

ja anonüümne kontakti vorm kirjaliku

teate sisestamiseks (väline). Seega on

kasutusel nii välimine- kui sisemine

vihjete süsteem. Reguleeritud

Eetikakoodeksiga ning kõik, kellel on

kahtlusi eetikakoodeksi põhimõtete

mittejärgimise osas, on kohustatud

sellest teada andma:

1. Pöördudes otsese juhi poole.

2. Kontakteerudes järelevalve üksuse

valdkonnajuhiga.

3. Edastades teate läbi sihtasutuse

vihjeliini.

Sihtasutus ei rakenda mingisuguseid

sanktsioone isikute vastu, kes on heas

10

foundation's website(s) provide an option to

submit anonymous tips.

The possibility of submitting tips anonymously is

clearly in place and fully functional. Reports

received through the whistleblowing e.mail are

regularly monitored and reviewed.

Code of Ethics

The purpose of the EIS Code of Ethics is to

establish workplace behavior rules, and it applies

to all employees (internal regulation T7J1,

version 17.02.2022).

Management-level awareness and oversight are

ensured, as evidenced by regular reviews

presented to the board. Continuous management

awareness and ongoing feedback from the chain

of command are maintained.

Risk management

Risk identification and assessment are routine

aspects of the EIS management. The risk

assessment system encompasses operational

risks, credit risks, and the evaluation of (external)

funding risks. It is essential to ensure the

following:

 regularity,

 assessment expertise at the required level,

 coverage of topics such as fraud, conflicts

of interest, corruption, and double

funding,

 methodology (risk levels, residual risk

assessment).

Additionally, an annual risk assessment system is

in place (as part of the operational risk

management system), which evaluates fraud and

corruption risks (considering both internal and

external factors) and determines follow-up

actions to manage these risks. An overview of

operational risks and risks related to the use of

external funds is provided to the EIS board,

council, and Audit Committee as part of reporting

obligations.

Policies:

1. Operational Risk Management Policy (internal

regulation J10)

usus teatanud eetikanormide rikkumisest

või sellekohasest kahtlusest. Sihtasutus

võib informeerida õiguskaitseasutusi

töötaja ebaseaduslikust tegevusest või

sellekohastest kahtlustest.

Vilepuhumise osas saadud info liigub

Siseauditi üksusesse. Sihtasutuse

koduleh(te)delt leitav võimalus

anonüümse vihje esitamiseks.

Vihjete anonüümselt esitamise võimalus

on selgelt olemas ja toimib. Vihjeliinile

tulevad teateid kontrollitakse ja

seiratakse regulaarselt.

Eetikakoodeks

Sihtasutuse eetikakoodeksi eesmärgiks

on tööalaste käitumisreeglite

kindlaksmääramine ja see kehtib

kõikidele töötajatele (sisekord T7J1, ver.

17.02.2022).

Juhtkonna tasandi ja informeeritus

olemas, mida tõendavad regulaarsed

ülevaated, mis juhatusele esitatakse.

Juhtkonna pidev informeeritus tagatud ja

pidev tagasiside juhtimisliinidest

Riskide hindamine

Riskide määratlemine ja hindamine on

tavapärane osa asutuse juhtimisest.

Riskihindamise süsteem on nii

operatsiooniriskide tasandil,

krediidiriski kui (välis)toetuse riskide

hindamise läbiviimisega. Sealjuures on

oluline tagada:

 regulaarsus,

 hindamisekspertiis vajalikul

tasemel

 teemade hõlmatus: pettus, huvide

konflikt, korruptsioon,

topeltrahastamine

11

2. Determination of Operational Risk Appetite

and Risk Tolerance (internal regulation J11)

3. Procedure for Conducting Operational Risk

Self-Assessments (internal regulation J3)

4. Procedure for Recording Operational Risk

Incidents (internal regulation J4)

Risk assessment is a regular cyclical process and

an ongoing activity over time.

Verification of beneficial ownership and

contractual partners

Contract information is available in the national

registry. If the matter involves a procurement, the

information is also available in the Public

Procurement Register. Beneficial ownership

information is recorded in the Business Register.

Controls are generally performed daily and are

incorporated into expense monitoring, which is

based on procurement and purchase contracts.

If necessary, internal controls at level II are

conducted based on risk sampling.

Policies:

1. Procedure for Executing Transactions and

Document Endorsement (internal regulation T16)

2. Procedures Related to Financial Reporting

(internal regulation T10)

3. Procedure for submitting an economic

expenditure report (internal regulation J2)

4. Procedure for Conducting Procurements

(internal regulation T3)

Risk based controls and function of Internal

Audit

In addition to established procedures, the

foundation utilizes a risk control work plan

(previously implemented within both EAS and

KredEx), which also integrates follow-up

activities. This plan encompasses actions

requiring internal control measures from an

internal control system perspective, providing

additional assurance of the institution’s

functionality.

The foundation also operates an Internal Audit

Unit, which adheres to international standards.

 metoodika (riskiastmed,

jääkriski hindamine)

Lisaks on kasutusel iga-aastane riskide

hindamise süsteem (osa

operatsiooniriskijuhtimise süsteemist),

kus hinnatakse ka pettuse/ korruptsiooni

riske (seda nii sisemiste kui väliste

tegurite mõju arvestades) ja määratakse

(järel-)tegevused selliste riskide

haldamiseks. Nii operatsiooniriskidest

kui ka välisvahendite rakendamisega

seotud riskidest antakse ülevaade

asutuse juhatusele, nõukogule kui

aruandluskohustus läbi Auditikomitee.

Korrad:

1. Operatsiooniriskijuhtimise poliitika

(sisekord J10)

2. Operatsiooniriski riskivalmiduse ja

riskitaluvuse määramine (sisekord J11)

3. Operatsiooniriski enesehindamise

läbiviimise kord (sisekord J3)

4. Operatsiooniriski intsidentide

registreerimise kord (sisekord J4)

Riskide hindamine on regulaarne

tsükliline protsess ja tegevus ajas pidev.

Lepinguliste partnerite tegelike

kasusaajate info kontrollimine

Lepingute info on olemas riiklikus

registris. Juhul kui on tegemist hankega,

siis on info ka riigihangete registris.

Tegelike kasusaajate info on olemas

Äriregistris.

Reeglina on kontrollid igapäevased ja

hõlmatud kulude kontrolliga, mille

aluseks on hanke- ja ostulepingud.

Vajadusel riskivalimist lähtuvalt tehakse

sisemisi kontrolle II tasandis.

Korrad:

1. Tehingute tegemise ja dokumentide

viseerimise kord (sisekord T16)

12

The primary goal of the Internal Audit

Department is to perform assurance and advisory

tasks to help the foundation enhance its operations

and achieve its objectives. The Internal Audit

Department (IAD) is a structural unit of the

foundation, reporting functionally to the

foundation’s supervisory board and

administratively to the management board.

Additionally, an Audit Committee has been

established. It serves as an advisory body to the

supervisory board on matters related to

accounting, auditing, risk management, internal

control and auditing, supervision, budget

preparation, and legal compliance.

2. Finantsarvustusega seotud korrad

(sisekord T10)

3. Majanduskulude aruande esitamise

kord (sisekord J2)

4. Hangete teostamise kord (sisekord T3)

Riskipõhised kontrollid ja siseauditi

funktsioon

Sihtasutuses on lisaks kordadele

kasutusel riskikontrollide tööplaan

(senini olnud siis nii EASi poolel kui

KredExis, sidusus olemas ka follow-up

tegevuste osas), millega hõlmatakse

sisekontrollisüsteemi vaates tegevused,

kus on vajalik teha sisemisi

kontrollitoiminguid, mis annavad

täiendava kindluse asutuse toimivusest.

Asutuses töötab ka siseauditi üksus

(rahvusvaheliste standardite osas töö)

Siseauditi osakonna eesmärk on

kindlustandvate ja nõuandvate tööde

läbiviimine, et aidata Sihtasutusel

tegevusi täiustada ja seeläbi eesmärke

saavutada. Siseauditi osakond (SAO) on

Sihtasutuse struktuuriüksus, mis allub

funktsionaalselt Sihtasutuse nõukogule

ja administratiivselt Sihtasutuse

juhatusele.

Lisaks loodud Auditikomitee, mis on

nõukogule nõuandev organ

raamatupidamise, audiitorkontrolli,

riskijuhtimise, sisekontrolli ja -

auditeerimise, järelevalve teostamise ja

eelarve koostamise valdkonnas ning

tegevuse seaduslikkuse osas.

Seletuskiri primaarenergia arvutusmetoodika kohta

Primaarenergia kokkuhoiu andmete arvestanusse aluseks on energiamärgised:

Koos toetuse taotlusega esitatav mõõdetud energiatarbel põhinev energiamärgis (KEK) enne

rekonstrueerimist – algväärtuse arvutamiseks

Koos rekonstrueerimise projektiga esitatav energiaarvutusel põhinev energiamärgis (ETA) –

sihtväärtuse arvutamiseks.

Toetuse taotleja sisestab energiamärgiselt e-toetuste süsteemi elektri kasutuse, soojuse kasutuse

ja köetava pinna andmed. Primaarenergia arvutuse teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS).

Arvutus põhineb energiamärgisel olevatel andmetel ja arvestab energiamärgise

arvutusloogikaga sarnaselt ainult tarnitud (sisse ostetud) energiat. Kohapeal toodetud või võrku

eksporditud energiat arvutus otseselt ei arvesta. Kohapeal toodetud taastuvenergia arvestatakse

läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on vaja vähem energiat sisse osta. Näiteks kohapeal

päikesepaneelidega toodetud elekter on arvestatud läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on

võrgust vähem elektrit ostetud ja väiksema võrguelektri kogusega on hoone energiakasutusest

tulenev heitkogus madalam.

Andmete sisestamise lihtsustamise ja arvutussüsteemi automatiseerimise huvides sisestatakse

kõik soojuskandjad (kaugküte, maagaas jne) ühe lahtrina „soojusenergia“ ja edasised arvutused

toimuvad soojuse primaarenergia teguriga. Soojusenergia osas ei eristata kaugkütet, maagaasi

ja puitkütuseid. Kõikidel soojusenergia kandjatel on sama primaarenergia tegur.

Soojusenergia osas ühe primaarenergia teguri kasutamise eesmärk on lihtsustada ilma erialaste

teadmisteta taotlejatel andmete sisestamist e-toetuste süsteemis. Ühe soojusenergia teguritega

arvutamine võimaldab primaarenergia arvutust ja aruandlust ka paremini automatiseerida.

Varasemate toetusvoorude enne ja peale rekonstrueerimist energiamärgiste alusel on enne

rekonstrueerimist 93% ja peale rekonstrueerimist 94% hoonete köetavast pindalast

kütteallikaks kaugküte. Andmed on hoonete kohta, mis kasutavad kütmiseks soojust, mitte

elektrit (soojuspumbad, elektriradiaatorid jms).

Arvutuste teostamiseks vajalikud andmed:

 Elektrikasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel

 Soojusenergia kasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel

 Köetav pind, m2 andmed energiamärgisel

 Elektri primaarenergia tegur5 1,9

 Soojuse primaarenergia tegur6 1,1

Primaarenergia arvutused tehakse toetusmeetme raames samade eriheite- ja primaarenergia

teguritega. Väärtustena kasutatakse tegureid, mis on meetme avamisel kasvuhoonegaasid.ee

lehel viimasena avaldatud.

Arvutusnäide

Primaarenergia kasutuse algväärtus enne rekonstrueerimist olukorra energiamärgise

(Lisa 1) alusel

Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2

Soojuse kasutus 149,93 / 1000 x 2968 = 445 MWh

Elektri kasutus 31,76 / 1000 x 2968 = 94 MWh

Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur

Soojuse primaarenergia kasutus 445 x 1,1 = 489,5 MWh

Elektri primaarenergia kasutus 94 x 1,9 = 178,6 MWh

Primaarenergia kasutus 489,5 + 178,6 = 668 MWh

Primaarenergia kasutuse sihtväärtus energiaarvutusel põhineva energiamärgise (Lisa 2)

alusel

Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2

Soojuse kasutus 79,7 / 1000 x 2968 = 237 MWh

Elektri kasutus 37,44 / 1000 x 2968 = 111 MWh

Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur

Soojuse primaarenergia kasutus 237 x 1,1 = 260,7 MWh

Elektri primaarenergia kasutus 111 x 1,9 = 210,9 MWh

Primaarenergia kasutus 260,7 + 210,9 = 472 MWh

Projektide tulemuste raporteerimisel II Lisa, 2. liite raames kasutatakse arvestusliku energiamärgist

(ETA)

Lisa 1. Mõõdetud energiakasutusel põhinev kaalutud energiaerikasutuse (KEK) märgis

Lisa 2. Energiaarvutusel põhinev energiatõhususarvu (ETA) märgis

EELNÕU

2026

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja September 2026 nr Päevakorrapunkt nr „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine 1. Kinnitada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“. 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile.

3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite

veebilehel peale seda, kui Euroopa Komisjon on selle heaks kiitnud.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets Riigisekretär

Lisa 1 „Lisa 2 FNLC kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3“;

Lisa 2 „Lisa 2 FNLC sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2“;

Lisa 3 „Lisa 2 FNLC muutmine korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1“;

Lisa 4 „Lisa 2 FNLC korterelamute energiatõhususe toetamine, ÕÜF meede 21.6.1.16“;

Lisa 5 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, primaarenergia arvutamise kirjeldus, meede

21.6.1.16“;

Lisa 6 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.6.1.16“;

Lisa 7 „Lisa 2 FNLC muutmine, digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1“;

Lisa 8 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.1.5.1“.

Protokolli kantava otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa

Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF

REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) kokku

lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused.

Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (OJ L 231, 30,06,20212, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 24

lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2021-2027“.

25.02.2026 kinnitas Euroopa Komisjon ametlikult perioodi 2021-2027 rakenduskava

neljanda muudatuse ja täiendatud vaheülevaate dokumendi. Toona jätsime rakenduskava

muudatusest välja Kaitseministeeriumi valitsemisala kuludega sidumata rahastamise

(Financing Not Linked to Costs ehk FNLC) skeemid, kuna nende sisu kohta jätkusid

arutelud Euroopa Komisjoniga. Nüüd on täiendavad küsimused lahendatud ning soovime

Kaitseministeeriumi FNLC skeemid esitada Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks. Selleks

oleme avanud perioodi 2021–2027 rakenduskava viienda muudatuse. Muudatus sisaldab

ettepanekuid uute kuludega sidumata rahastamise (FNLC) skeemide kasutuselevõtuks ning

olemasolevate skeemide muutmiseks. Rakenduskava rahaline maht ega tegevuste sisuline

ulatus ei muutu. Muudatused puudutavad üksnes tegevuste rahastamise viisi.

FNLC (Financing Not Linked to Costs) on rahastamisviis, mille puhul toetuse

väljamaksmine ei ole seotud tegelikult kantud ja tõendatud kuludega. Toetus makstakse

välja eelnevalt kokkulepitud tingimuste, tulemuste või vahetulemuste saavutamise alusel.

Selline lähenemine vähendab halduskoormust ning võimaldab keskenduda tegevuste

tulemuslikkusele.

Lisaks FNLC skeemidele muudetakse elamumajanduse meetmete rakendusüksust.

Vastavate meetmete rakendamine viiakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS)

üle Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Muudatuse sisu on täpsemalt kirjeldatud

muudatuste tabelis 1 punktis 3.

Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi arutatud. Ühissätete määruse

artikli 40 lõike 2 punkti d kohaselt peab rakenduskava muudatused enne Euroopa

Komisjonile esitamist heaks kiitma rakenduskava seirekomisjon. Selleks korraldati

seirekomisjoni kirjalik hääletus, mille tulemusena kiitis seirekomisjon rakenduskava

muudatuse ühehäälselt heaks. Pärast seirekomisjoni peab muudatusettepaneku heaks kiitma

ka Vabariigi Valitsus, seejärel esitatakse ettepanek ametlikult Euroopa Komisjonile.

2

Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kaisa Tähe

([email protected], 5307 0942); eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected],

telefon 5885 1493).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga kinnitatakse ühissätete määruse artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“.

3. Eelnõu sisu

3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027.

Rakenduskava muudatused on esitatud allolevas tabelis. Rakenduskava rahaline maht ega

tegevuste sisu ei muutu, samuti ei teha rahalisi muudatusi meetmete vahel. Muudatused

puudutavad üksnes tegevuste rahastamise viisi (FNLC skeemide kasutuselevõtt ja

muutmine) ning elamufondi meetmete rakendusüksuse muutmist.

Tabel 1. Tehnilised muudatused

Nr Erieesmärk Selgitus

1 Nutikam

Eesti

Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude

hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjelduse dokument koos

määratletud tingimuste ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada

sekkumises „Kaitsetööstuspargi baastaristu“ (meede 21.1.6.3).

2 Nutikam

Eesti

Rakenduskava Lisa 2 muutmine. Sekkumise „Väga suure läbilaskevõimega

juurdepääsuvõrgu ehitamine“ meede 21.1.5.11 kuludega sidumata

rahastuse (FNLC) skeemi muutmine. Muudetakse skeemi kirjeldust ja

selgitavat faili, täpsustades termineid ja tulemuste kontrolli fookust.

3 Rohelisem

Eesti

Rakenduskava Lisa 2 muutmine. Sekkumise „korterelamute

rekonstrueerimine“ meede 21.2.1.1 kuludega sidumata rahastuse (FNLC)

skeemi muutmine. Eesti valitsus on ametlikult otsustanud toetada

rakendusüksuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA otsust muuta oma

strateegiat ja jätta eluasemepoliitikaga seotud meetmed oma portfellist

välja ning anda need üle rakendusüksusele KIK. Selle tulemusena saab

sekkumiste "21.2.1.11 Korterelamute renoveerimine" ja "21.6.1.16

Korterelamute energiatõhususe parandamine" rakendusüksuseks KIK ning

sekkumisel "2.1.2.61 Elamuinvesteeringute fond" on valitsuse otsuse

kohaselt kaks rakendusüksust: KIK ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA,

kuna käendused jäävad Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ning laenude osa

antakse üle KIK-ile. Kõik valituse otsuse jõustamiseks vajalikud

protseduurid peaksid olema lõpule viidud 2026. aasta lõpuks.

Praegu on KIKis järgmised neli valdkonda:

1) elukeskkond ja ringmajandus;

2) metsandus, elurikkus ja kliimakohanemine;

3) energeetika, energiatõhusus ja liikuvus;

3

4) merendus ja veekeskkond.

Üleminek võimaldab muuhulgas hallata sama haldusala hoonete

energiatõhususega seotud küsimusi asutuses, mis juba tegeleb

energiatõhususe, kaugkütte aga ka ühisveevärgi, ringmajanduse ja

jäätmekäitluse, elektritranspordile ülemineku ning muude

kogukonnateenustega, nagu kohaliku omavalitsuse keskkonna- ja

energiakavad ning kliimakindluse saavutamiseks vajalike investeeringute

toetamine. Potentsiaalselt on võimalik siduda eluasemesektori teenused

KIKi teiste (valdkondade) meetmetega ja luua seeläbi terviklikke

lahendusi, näiteks energia tootmise ja tarbimise kompleksse lähenemise

kaudu, sealhulgas elektriautode laadimistaristu lahendus, aga ka

ringmajanduse lahenduste loomine, kortermajade jäätmekäitluse

korraldamine või linnapiirkondade bioloogilist mitmekesisust toetavate

tegevuste, näiteks vertikaalsete aedade, kliimakindlate haljastuslahenduste

ja muude looduspõhiste lahenduste toetamine.

Üleminekuga kaasneb ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s

eluasemepoliitika meetmete rakendamisega seotud personali üleminek

KIKi. See tagab, et meetmete rakendamiseks vajalik valdkondlik

kompetents, sh senine kogemus toetuste rakendamisel ning taotlejate ja

partneritega suhtlemisel säilib ja kandub üle koos ülesannetega. Personali

ülemineku kaudu välditakse teadmiste kadu ja tagatakse toetuste

taotlejatele ja saajatele sujuv, katkematu teenuse jätkumine

üleminekuperioodil.

KIKil on põhjalikud teadmised mahukate ehitushangete kontrollimisest ja

nõustamisest, nagu ka kogemus hangete korraldamisest rakenduslike

projektide elluviijana, mis kokkuvõttes annab hea aluse keskse hangete

teenuse korraldamisel tulevikus. Lisaks hangete läbiviimise ja

kontrollimise alasele kogemusele on KIK nii varasematest meetmete

rakendamisest kui ka käimasolevatest meetmetes olemas koostöövõrgustik

ekspertidega energiatõhususe valdkonnas, keda kaasatakse nt

hindamistesse. KIKil on olemas majasisene tugev kompetents keskkonna-

ja kliimaekspertide näol, kellel on kogemusi mõjude hindamisega, KHG

mudeliga, DNSH ja kliimakindlusega. See on asjakohane eelkõige

korterelamute rekonstrueerimistoetuste kontekstis. Lisaks toetuste

administreerimisele on KIKil võimekus väljastada laenusid - KIK on

laenuandjaks KOVidele ja nende vee-ettevõtetele nende vee- ja

kanalisatsiooniprojektide rahastamisel. Seega on KIKis olemas ka teatav

finantsinstrumentide rakendamise kogemus, mida on võimalik edasi

arendada.

4 Ühendatum

Eesti

Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude

hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste

ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel „Sõjaväelise

liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste

vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (meede 21.3.3.2).

5 Õiglane

üleminek

Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude

hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste

ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel “Korterelamute

4

energiatõhususe toetamine” (meede 21.6.1.16).

3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa

Komisjonile heakskiitmiseks.

3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Riigi

Tugiteenuste Keskusele struktuurivahendite veebilehel avalikustamiseks peale selle

kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele

Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas ühissätete määrusega (EL) 2021/1060 ning perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seadusega.

5. Eelnõu mõju

Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht on 3 369 336 786 eurot, riigi panus

647 519 098 eurot, kogusumma 4 016 855 884 eurot.

6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud

Muudatusega ei kaasne lisakulusid. Riigieelarvele mõju puudub.

7. Eelnõu jõustumine

Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa

Komisjonile heakskiitmiseks.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Eelnõu EIS

kooskõlastusringi tagasiside on koondatud seletuskirja lisa 1. Ühissätete määruse artikkel

40 lõike 2 punkt d kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus

rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes Vabariigi Valitsuses kinnitamisele 13.-26.

juuli 2026. Seirekomisjon kiitis rakenduskava muudatused heaks ühehäälselt.