EELNÕU

Hasartmängukorraldaja

audiitorkontrolli objekti üksikasjad

Määrus kehtestatakse hasartmänguseaduse § 101 lõike 4 alusel.

§ 1. Aktsia-, osa- ja täiendava reservkapitali piiratud kindlustandev audiitorkontroll

Audiitorettevõtja annab audiitortegevuse seaduse § 46 lõike 3 punktis 3 nimetatud

vandeaudiitori kutsetegevuse standardi ISAE 3000 kohaselt piiratud kindluse järgmiste

asjaolude kohta:

1) aktsia- või osakapitali sissemaksete vastavus aruandeperioodi lõpu seisuga

hasartmänguseaduse §-s 9 sätestatud nõuetele;

2) mitterahalise sissemakse vastavus äriseadustiku § 143 lõikes 2 sätestatule, kui aktsia-

või osakapitali on tehtud mitterahaline sissemakse;

3) täiendava reservkapitali vastavus aruandeperioodi lõpu seisuga hasartmänguseaduse

§-s 10 sätestatud nõuetele.

§ 2. Hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmetega tehtavad

kokkuleppelised protseduurid

(1) Hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmetega teeb audiitorettevõtja

audiitortegevuse seaduse § 46 lõike 3 punktis 4 nimetatud vandeaudiitori kutsetegevuse

standardi ISRS 4400 kohaselt kokkuleppelised protseduurid ja koostab faktiliste

tähelepanekute aruande, mis ei sisalda arvamust ega kokkuvõtvat järeldust.

(2) Audiitorettevõtja teeb hasartmängukorraldaja, kellel on kohustus omada elektroonilist

arvestus- ja kontrollisüsteemi, hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmetega

vähemalt järgmised protseduurid:

1) võrdleb elektroonilises arvestus- ja kontrollsüsteemis tehtud tehniliste muudatuste logis

kajastatud muudatusi nende dokumenteeritud kooskõlastustega ning märgib, kas iga

muudatuse kohta on antud kooskõlastus;

2) tutvub süsteemi tootmiskeskkonda viimise kinnitusega ja märgib selle olemasolu;

3) tuvastab erakorralised muudatused elektroonilises arvestus- ja kontrollsüsteemis ning

märgib, kas nende kohta on olemas hilisem kinnitus.

(3) Audiitorettevõtja võrdleb hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olevas raportis

kajastatud panuste ja võitudega seotud rahalisi liikumisi sama perioodi kohta

audiitorettevõtjale esitatud panga-, makseasutuse, maksevahendaja ja muu makseteenuse

pakkuja väljavõtete ning aruannetega. Audiitorettevõtja kontrollib, kas raportis kajastatud

andmed on kooskõlas nimetatud väljavõtetel ja aruannetes kajastatud rahaliste

liikumistega. Ebakõlade korral esitab audiitorettevõtja tuvastatud erinevused: summad,

kuupäevad ja maksekanali või teenusepakkuja ning muu tuvastamist võimaldava teabe.

Jürgen Ligi

Minister

Merike Saks

Kantsler

1

11.08.2026

Rahandusministri määruse „Hasartmängukorraldaja audiitorkontrolli

objekti üksikasjad“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Alates 2026. aasta 1. jaanuarist näeb kehtiv hasartmänguseadus (edaspidi HasMS)

hasartmängukorraldajale ette kohustusliku audiitorkontrolli. HasMS-i kohaselt peab

audiitorettevõtja kontrollima omavahendite ja reservkapitali kohta kehtestatud nõuete täitmist

ning tema finantsseisundit, majandustulemusi ja hasartmängumaksu deklareerimise aluseks

olnud andmete õiguspärasust. HasMS-i kohaselt on audiitorkontrolli objekti üksikasjad jäetud

ministri määrusega reguleeritavaks teemaks. Seega ei kehtestata eelnõukohase määrusega

hasartmängukorraldajatele uusi sisulisi kohustusi, vaid täpsustatakse ülalnimetatud

audiitorkontrollikohustuse täitmist. Omavahendite kohta kehtestatud nõuete kontrollimisel ei

ole eesmärgiks kontrollida kõiki hasartmängukorraldaja omavahendite koosseisu kuuluvaid

näitajaid, vaid ainult neid, mille osas on HasMS-is kehtestatud konkreetsed nõuded ning mille

vastavust on audiitorkontrolli käigus võimalik objektiivselt hinnata. Sellisteks näitajateks on

aktsia-, osa- ja reservkapital. Hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olevate andmete osas

on oluline kontrollida eelkõige nende tekkimise ja muutmise kontrollkeskkonda ning vastavust

tegelikele rahalistele liikumistele.

Audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) mõttes on eelnõukohase määrusega täpsustatud

audiitorkontrolli objektid käsitletavad eritööna. Audiitorkontrolli objekti ulatuse kindlaks

määramiseks sätestatakse määruses töövõttude liigid ja neile kohalduvad vandeaudiitori

kutsetegevuse standardid. Eelnõukohases määruses on eristatud olukorrad, kus on põhjendatud

kasutada kindlustandvat töövõttu, ning olukorrad, kus järelevalve eesmärgi saavutamiseks

piisab kokkulepitud protseduuridest. Selline lahendus on kooskõlas rahvusvaheliste

audiitorteenuste standarditega.

Audiitorkontrolli objekti üksikasjade täpsustamine on vajalik selleks, et tagada kõigi

hasartmängukorraldajate suhtes ühesugune kontrolli ulatus. Kontrolli ühetaolisus võimaldab

anda kontrolli tulemuste kohta selgemat teavet, mida Maksu- ja Tolliamet saab kasutada

järelevalveliste tegevuste planeerimisel.

Eelnõuga ei lisandu üldjuhul haldus- ega töökoormust, kuna audiitorkontrolli kohustus tuleneb

juba HasMS-is sätestatud regulatsioonist. Mõningane halduskoormus võib mõnele

hasartmängukorraldajale kaasneda seoses dokumentatsiooni korrastamisega enne selle

audiitorettevõtjale esitamist. Eelnõukohane regulatsioon hõlmab kõiki juriidilisi isikuid, kes

hasartmänguseaduse kohaselt kvalifitseeruvad hasartmängukorraldajaks.

Määrus kehtestatakse hasartmänguseaduse § 101 lõike 4 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika

osakonna jurist Kersti Rahlin ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Marika Taal

([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt sama ministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]) ning juriidilist kvaliteeti

kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493,

[email protected]).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 täpsustatakse audiitorettevõtja poolt antava piiratud kindluse ulatus

hasartmängukorraldaja kapitalinõuete täitmise kontrollimisel. Hasartmänguseadusega on

hasartmängukorraldajatele kehtestatud nõuded aktsia- või osakapitali ning täiendava

reservkapitali suuruse ja sissemaksete kohta. Nende nõuete eesmärk on tagada

hasartmängukorraldaja finantsiline usaldusväärsus ja maksevõime ning vähendada riske

hasartmänguteenuse osutamisel.

Hasartmängukorraldaja aktsia-, osa- ja täiendava reservkapitali nõuetele vastavuse

kontrollimine on piiratud kindlustandva töövõtuna vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse

rahvusvahelisele standardile ISAE 3000. Selline töövõtu liik on põhjendatud, kuna kontrolli

eesmärk on anda sõltumatu järeldus selle kohta, kas hasartmängukorraldaja vastab seaduses

sätestatud kapitalinõuetele. Tegemist on muu kindlustandva töövõtuga, mille käigus

audiitorettevõtja kogub piisavad ja asjakohased tõendid, et teha negatiivses vormis järeldus

selle kohta, kas talle on teatavaks saanud asjaolusid, mis viitaksid kontrollitava valdkonna

olulisele mittevastavusele. Piiratud kindlus on käesoleval juhul proportsionaalne kontrollivorm.

Kontrollitavad asjaolud on õiguslikult selgelt määratletud ning nende hindamine põhineb

peamiselt dokumentide, registriandmete ja raamatupidamisandmete kontrollimisel. Täismahus

audit ei annaks võrreldes piiratud kindlusega olulist lisaväärtust, kuid suurendaks

märkimisväärselt hasartmängukorraldajate kulusid. Töövõtu tulemusena annab audiitor

kokkuvõtva järelduse kontrollitud objekti nõuetele vastavuse kohta.

Punktis 1 sätestatakse audiitorettevõtja kohustus hinnata aktsia- või osakapitali sissemaksete

vastavust hasartmänguseaduse §-s 9 sätestatud nõuetele. Hasartmängukorraldaja kapitalinõue

on üks tegevusloa andmise ja säilitamise eeltingimusi. Kapital peab olema tegelikult sisse

makstud ning olemas kogu tegevuse vältel, mitte üksnes tegevusloa taotlemise ajal. Seetõttu

hinnatakse kapitalinõude vastavust aruandeperioodi lõpu seisuga.

Punktis 2 nähakse ette mitterahalise sissemakse kontroll juhul, kui kapital on moodustatud

mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse puhul kaasneb suurem risk selle väärtuse

või sissemakse lubatavuse hindamisel. Seetõttu kontrollib audiitorettevõtja, kas sissemakse

vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele ning kas seda saab lugeda nõuetekohaseks kapitali

sissemakseks.

Punktis 3 sätestatakse täiendava reservkapitali kontrollimine. Täiendav reservkapital on

hasartmänguseaduses ette nähtud finantsgarantii, mille eesmärk on tugevdada

hasartmängukorraldaja maksevõimet ning kaitsta mängijate huve. Audiitorettevõtjal tuleb

kontrollida, kas reservkapital vastab seaduses sätestatud tingimustele aruandeperioodi lõpu

seisuga.

Kõik kolm kontrollitavat asjaolu kujutavad endast olulisi järelevalveobjekte, kuna need

mõjutavad otseselt hasartmängukorraldaja õigust pakkuda hasartmänge.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse hasartmängukorraldaja elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi

muudatuste haldamise kokkuleppelised kontrolliprotseduurid.

3

Lõikes 1 sätestatakse, et nimetatud töövõtt põhineb audiitortegevuse seaduse § 46 lõike 3

punktil 4 ning see viiakse läbi rahvusvahelise standardi ISRS 4400 kohaselt. Kokkuleppeliste

protseduuride puhul ei anna audiitorettevõtja arvamust ega kindlust. Audiitorettevõtja kirjeldab

üksnes tehtud protseduure ning nende käigus tuvastatud faktilisi tähelepanekuid. Selline

töövõtu vorm on piisav ja sobiv, kuna selle töövõtu eesmärgiks ei ole hinnata kogu

maksuarvestuse õigsust, vaid kontrollida konkreetseid riskikohti.

Lõikes 2 sätestatakse protseduurid, mis keskenduvad elektroonilise arvestus- ja

kontrollisüsteemi muudatuste haldamisele. Kuna hasartmängumaks arvutatakse elektroonilistes

süsteemides tekkivate andmete põhjal, on oluline kontrollida eelkõige elektroonilise arvestus-

ja kontrollisüsteemi muudatuste juhtimist ning deklareeritud andmete vastavust tegelikele

rahaliste vahendite liikumisele. Punktis 1 sätestatud protseduuri eesmärk on kontrollida, kas

kõik süsteemis tehtud tehnilised muudatused on nõuetekohaselt kooskõlastatud.

Dokumenteeritud muudatuste haldamine vähendab riski, et süsteemi viiakse sisse muudatusi,

mis võivad mõjutada hasartmängumaksu arvestust. Punktis 2 sätestatud protseduuri eesmärk on

kontrollida, kas süsteemi muudatused on tootmiskeskkonda viidud kontrollitult ja

dokumenteeritult. Tootmiskeskkonda viimise kinnituse olemasolu võimaldab hinnata

muudatuste juhtimise protsessi usaldusväärsust. Punktis 3 sätesatud protseduuri eesmärk on

tuvastada erakorralised muudatused ning hinnata, kas nende suhtes on tagantjärele läbi viidud

nõuetekohane kontroll. Erakorralised muudatused kujutavad endast kõrgendatud riski, kuna

neid tehakse üldjuhul väljaspool tavapärast muudatuste haldamise protsessi.

Lõikes 3 nähakse ette hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olevate andmete võrdlemine

tegelike rahaliste liikumistega. Hasartmängumaksu arvestuse aluseks olevad panused ja võidud

peavad olema kontrollitavad sõltumatute maksekanalite kaudu. Seetõttu võrreldakse

deklaratsiooni aluseks olevas raportis kajastatud andmeid pankade, makseasutuste,

maksevahendajate ning teiste makseteenuse osutajate väljavõtete ja aruannetega. Selline

ristkontroll võimaldab tuvastada võimalikke erinevusi elektroonilise arvestussüsteemi ning

tegelike rahavoogude vahel. Kui audiitorettevõtja tuvastab erinevused, kirjeldatakse need

faktiliste tähelepanekute aruandes koos erinevuste suuruse, kuupäeva, maksekanali või

teenusepakkuja ning muu tuvastamist võimaldava teabega. Selline informatsioon võimaldab

Maksu- ja Tolliametil hinnata, kas erinevused vajavad täiendavat kontrolli või maksumenetluse

läbiviimist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõukohase määrusega ei kaasne hasartmängukorraldajatele uusi aruandluskohustusi, vaid

täpsustakse hasartmängukorraldaja üle audiitorkontrolli tegemisel AudS-ist tulenevate

audiitorteenuste ulatust ja sisu viisil, mis arvestab selle olemust ja praktilist teostatavust.

Seetõttu sätestatakse eelnõuga hasartmängukorraldaja aktsia-, osa- ja reservkapitaliga seotud

asjaolude kontrollimine ning sellekohane kindluse andmise standard. Samuti täpsustatakse

hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmete kontrollimiseks tehtavaid

kokkuleppelisi protseduure ning nende protseduuride tulemusena esitatavaid faktilisi

tähelepanekuid.

4

Kuna eelnõukohases määruses sätestatud hasartmängukorraldaja kasutatavate süsteemide

keerukus, tehtud tehingute arv ja kontrollimiseks vajalike andmete hulk võib

hasartmängukorraldajate lõikes olla erinev, siis on ka kulu sellele eeldatavalt erinev.

Hinnanguliselt võib ühe audiitorkontrolli kulu olla ligikaudu 3000–4000 eurot.

4.1 Mõju ettevõtluskeskkonnale

Audiitorkontrolli ulatuse ja audiitorettevõtja poolt rakendatavate minimaalsete

kontrolliprotseduuride täpsustamisega suureneb õigusselgus nii hasartmängukorraldajatele kui

ka audiitorettevõtjatele ning väheneb erinevate tõlgenduste võimalus audiitorkontrolli ulatuse

kohta. Ühtne metoodika tõstab audiitorkontrolli kvaliteeti ja suurendab kontrollitulemuste

võrreldavust.

4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Määrus parandab Maksu- ja Tolliameti võimalusi kasutada audiitorkontrolli tulemusi

järelevalves. Ühtsete kontrolliprotseduuride ja aruandluse tulemusena muutuvad

vandeaudiitorite koostatud aruanded sisult võrreldavamaks ning sisaldavad järelevalve

seisukohast olulist teavet ühesuguses vormis. See võimaldab tõhusamalt hinnata

hasartmängumaksu deklareerimisega seotud riske ning planeerida järelevalvealast tegevust

riskipõhiselt.

Määrus ei too riigiasutustele kaasa täiendavaid ülesandeid ega täiendava personali värbamise

vajadust.

4.3. Mõju audiitortegevusele

Määrus ühtlustab hasartmängukorraldajate audiitorkontrolli metoodikat. Audiitorkontrolli

objektide täpsustamine vähendab vandeaudiitoritel kutsealase tõlgendamise erinevusi ning

aitab tagada vandeaudiitori aruannete võrreldavuse.

4.4. Mõju halduskoormusele

Eelnõukohase määrusega ei looda uusi aruandluskohustusi. Tegemist on HasMS-is juba ette

nähtud audiitorkontrolli kohustusega ja AudS-is sätestatud audiitorteenuste sisustamisega.

Audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalik dokumentatsioon (süsteemi muudatuste logid ja

kooskõlastused, tehingute andmed jm) peavad hasartmängukorraldajal üldjuhul juba olemas

olema seoses õigusaktidest tulenevate tema muude kohustuste täitmisega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse jõustumisega ei kaasne riigieelarvele otseseid kulusid ega tõuse tulu.

6. Määruse jõustumine

Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

5

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Audiitorkogule

ja Eesti Hasartmängukorraldajate Liidule ning Estonian Gaming Association’ile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

01.09.2026 nr 1.1-10.1/3542-1

Hasartmängukorraldaja

audiitorkontrolli objekti üksikasjad

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse

„Hasartmängukorraldaja audiitorkontrolli objekti üksikasjad“ eelnõu ja seletuskirja.

Palume kooskõlastust ja arvamusi hiljemalt 27. augustiks 2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Määruse „Hasartmängukorraldaja audiitorkontrolli objekti üksikasjad“

eelnõu;

2. Määruse „Hasartmängukorraldaja audiitorkontrolli objekti üksikasjad“

seletuskiri.

Kersti Rahlin 5885 1391

[email protected]

Lisaadressaadid: Audiitorkogu

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit

Estonian Gaming Association