Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 27.07.2026 nr 1-4/26/2824 ;

KLIM/26-0851/-1K

Meie 01.09.2026 nr 1.1-11/3136-2

Toetuse andmise tingimused laevade

ümberehitamiseks

keskkonnasõbralikumaks

Lugupeetud minister Leis

Rahandusministeerium kooskõlastab taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja

kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“ eelnõu ja kaasnevad dokumendid

ainult alljärgnevate märkustega arvestamisel.

Eelnõu

1. § 1 lg 3: lähtudes vajadusest toetada EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi

enampakkumistulu kasutusega Eesti 2030. aasta kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG)

netoheite vähendamisega ja energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärkide

saavutamist, on sellest sättest puudu ja tuleks lisada viide, et toetusega väheneks Eesti

merendussektori heide: „3) Toetuse andmise tulemusel väheneb Eestimerendussektori

kasvuhoonegaaside heide t(CO2e)/a.“

Seletuskirja asjakohasest osast ei selgu, millises mahus mõju Eesti (ja EL-i)

merendussektori KHG heite vähendamisele on Kliimaministeeriumi eelhinnangu kohaselt

kavas meetme elluviimisega saavutada. Selle infoga tuleb seletuskirja täiendada.

2. § 1 lg 5: ei ole üheselt arusaadav, mida on mõeldud „riigiabi projekti“ all, ka seletuskirjas

ei ole seda selgitatud. Vaja on kas mõiste asendada üheselt arusaadavaga või täiendada

(eelnõud ja) seletuskirja selle selgitusega. Kas on nt mõeldud projekti, mille elluviimiseks

eraldatakse meetme tingimuste määruse alusel riigiabi? Sel juhul soovitame selguse

huvides kasutada teksti „riigiabi saava projekti“ (eelnõus „riigiabi projekti“).

3. § 4 lg 2 p 3: ei ole arusaadav (ega selgu ka seletuskirjast), millest lähtudes soovitakse

käsitleda laeva, „mille ümberehitamise tulemusena väheneb laeva kütusekulu vähemalt 15

protsendi võrra“, keskkonnasõbralikuna: kui nt ümberehitamise eelselt on laeval

kütusekulu läbitava vahemaa (km või meremiili vm) kohta väga suur, siis selle näitaja

parandamine 15% võrra muudaks laeva küll „keskkonnasõbralikumaks“, aga mitte

tingimata veel „keskkonnasõbralikuks“ (nt võib selline laev ka ümberehitamise järel olla

suurema energiatarbega ja eriheitega kui mõni teine laev enne sellist ümberehitamist).

Ettepanek kaaluda selle definitsiooni asendamist keskkonnasõbraliku veesõiduki (või

laeva) definitsiooniga, millega sedalaadi vastuolu ei kaasneks.

4. § 5 ja § 6: eelnõu kohastest nõuetest ei tulene, et toetuse taotleja ega laev oleks seotud

Eestimerenduse energiatõhususe või KHG heitkoguse arvestusega, seega ei tulene, et

nende nõuete alusel antava toetuse kasutusega panustataks Eesti sihttasemete

2

saavutamisse (vt ka ettepanek § 1 lg 3 kohta). Ettepanek neid paragrahve asjakohaselt

täiendada.

5. § 7 lg 2 p 2: Pidades silmas, et EL-i õigusaktide uuendamisel ollakse fossiilsete kütuste

kasutuse eesmärke ja nende saavutamisega seotud definitsioone ja sihttasemeid

rangemaks muutmas, ettepanek kaaluda kõrgemat kui „vähemalt 10%“ sihttaset (eelnõu

kohaselt „veeldatud maagaasi või surumaagaasi kasutamiseks moodustab bioloogilise

veeldatud maagaasi või bioloogilise surumaagaasi osakaal vähemalt kümme protsenti

kogu kütusekulust“), et toetusega ümber ehitatavad laevad ka mõnede aastate pärast

vastaksid uuendatavatele kriteeriumidele.

6. § 7 lg 4: lähtudes HKS enampakkumistulu kasutuse eesmärkidest ja vajadusest panustada

Eesti sihttasemete saavutamisse, ettepanek see säte välja jätta ja mitte toetada projekte,

mille raames määruse eelnõu kohaseid põhitegevusi ellu ei viida.

7. § 7 lg 5: asjakohane oleks selles sättes asendada mõiste „heide“ (absoluutnäitaja) mõistega

„eriheide“ (suhtelise taseme ühiknäitaja, nt heitkogus läbitud kilomeetri või aasta kohta),

nagu ka § 1 määratletud tulemusnäitajad.

8. § 8 lg 3: pidades silmas vajadust saavutada piiratud toetusmahuga võimalikult suur mõju

Eesti sihttasemete saavutamisele (seda ka olukorras, kus mõne algselt toetuse saanud

projekti elluviimisel võib tekkida pikaajalisi viivitusi ja seega osutuda võimatuks Eesti

sihttasemesse panustada, arvestades mh § 9 lg 3 viidatud EL-i õigusest tulenevaid

nõudeid), ettepanek määratleda projekti pikim võimalik abikõlblikkuse periood, nt „mitte

üle 24 (või 36) kuu“, lähtudes asjakohasest taustinfost ja hinnangust analoogsete

projektide elluviimise kestuse kohta.

9. § 9 lg 4: abikõlblike kulude tekkimise koha geograafiline piiritlemine Euroopa

Majanduspiirkonnaga (edaspidi EMP) ei ole kooskõlas seletuskirjas määratletud sihiga

aidata kaasa laevaehitussektori arengule Eestis; ettepanek kaaluda teistsugust lähenemist

(nii, et see ei oleks vastuolus EL-i konkurentsipoliitikaga). Ka ei võimalda see säte

käsitleda abikõlbliku kuluna nt seadmete (keskkonnasõbralik energiaallikas vm)

hankimist laeva ümberehitusel kasutamiseks, kuna seda ei saa käsitleda „tööna“. Juhul kui

selliseid kulusid ei olegi kavandatud abikõlblikuna määratleda, siis ei ole see probleemiks.

Lisaks juhime tähelepanu, et § 9 lg 4 sätestatud nõue, mille kohaselt peab abikõlblik kulu

olema tekkinud tööde käigus, mille on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis teinud

EMP-is registreeritud ettevõtja, võib olla problemaatiline olukorras, kus toetuse saaja on

RHS-i tähenduses hankija. RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte

hõlmab lisaks EL-i ja EMP-i riikidele ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riike. Seetõttu tuleb hinnata nimetatud tingimuse kooskõla

RHS § 3 punktiga 2 ning vajadusel viia eelnõu § 9 lõige 4 RHS-iga kooskõlla. Samuti

palun seletuskirjas avada nimetatud piirangu eesmärki ja põhjendusi. Täiendavalt tuleks

õigusselguse huvides kaaluda § 22 lõike 1 sõnastuse täpsustamist, et oleks üheselt

arusaadav, et RHS-i täies ulatuses kohaldatakse üksnes RHS-i tähenduses hankijale ning

mittehankijast toetuse saaja on kohustatud järgima RHS § 3 põhimõtteid ja määruses

sätestatud erinõudeid. Praegune sõnastus võib jätta mulje, et kõik toetuse saajad peavad

järgima RHS-i täies ulatuses.

10. § 10: Lähtudes vajadusest ergutada avaliku sektori antava toetusega erasektori vahendite

kasutust investeeringuteks, ettepanek määratleda toetuse maksimaalse summa kõrval ka

toetuse maksimaalne määr abikõlblikust kulust (ja sellest tulenev toetuse saaja omapanuse

minimaalne määr abikõlblikust kulust). § 17 lg 5 p 5 määratletav „toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest“ võib olla sellest määrast madalam, ent mitte kõrgem.

11. § 12 lg 2: taotluste eelarvele lisaks tuleb kinnitada ka taotluste esitamise tähtpäev.

12. § 17:saavutamaks piiratud eelarvega võimalikult suur panus Eesti sihttasemete suunas

liikumisse, ettepanek sätestada minimaalne hindamistulemus, mille saanud taotlustele

vastavad taotlused saab rahuldada (nt ei peaks rahuldama väga madala hindamistulemuse

saanud taotlusi, vaid sellisel juhul oleks mõistlik paremate tulemuste saavutamiseks

3

korraldada kasutamata jääva eelarveosa ulatuses uus taotlusvoor). Vastavalt tuleks

täiendada ka §-i 18.

13. Kas on üheselt mõistetav, et eelnõus määratletud „rahvusvaheliste sanktsioonide“ all ei

käsitleta nt Vene Föderatsiooni või mõne muu EL-i välise riigi seatud sanktsioone?

Riigiabi

14. § 3 lg 1: ettepanek pärast viidet komisjoni suunistele lisada „edaspidi komisjoni teatis“,

kuna edaspidi kasutataks tekstis „komisjoni teatis“.

15. § 3 lg 3: ettepanek lisada pärast viidet komisjoni määrusele „edaspidi VTA määrus“.

16. § 3 lg 4: selguse huvides ja teksti ühtlustamiseks on ettepanek muuta punktide 1-3

sõnastust: „1) raskustes olevale ettevõtjale vastavalt komisjoni teatise jao 2.1 punktile 14;

2) taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi

antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta vastavalt

komisjoni teatise jao 2.1 punktile 15; 3) taotlejale, kes on töödega alustanud enne taotluse

KIK-ile esitamist vastavalt komisjoni teatise jao 3.1.2 punktile 29.“

17. § 3 lg 4: tuleb lisada uus punkt 5 „vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel.“

18. § 3 lg 5: palun kaaluda, kas lõike 5 võiks selguse huvides viia eelnõu §-i 25.

19. § 4 lg 1 p 6: „ümberehitamine“ on defineeritud kui „ehitamine, mille tulemusel

olemasoleva laeva olulised omadused muudutav keskkonnasõbralikumaks või

energiatõhusamaks“. Juhin tähelepanu, et Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi

eelteatises oli mõiste defineeritud teisiti: „[…] ehitus, mille tulemuseks on olemasoleva

laeva keskkonnatoime või energiatõhususe märkimisväärne paranemine“.

20. § 4 lg 2: kuna seletuskirja kohaselt on tegemist alternatiivsete nõuetega, siis ettepanek

arusaadavuse huvides lisada punktide lõppu „või“. § 4 lg 2 punkti 4 kohta tuleb

seletuskirjas täpsustada, kas selle sõnastus on sarnaselt punkti 5 sõnastusega Euroopa

Komisjoniga kokku lepitud.

21. § 7 lg 2: kui lõikes 2 toodud tingimused on alternatiivsed, siis soovitus arusaadavuse

huvides lisada punktide lõppu „või“.

22. § 7 lg 3: pole arusaadav, mida mõeldakse lg 3 teksti all. Seletuskirjas on selgitatud, et

projekti põhitegevusi ja kõiki sama projekti raames elluviidavaid kõrvaltegevusi

rahastatakse riigiabi skeemi alusel – ilmselt on mõeldud, et sellisel juhul toetatakse kogu

projekti riigiabina.

23. § 10 lg 2: tekst tuleb ümber sõnastada järgmiselt „Vähese tähtsusega kogusumma ei tohi

ühele ettevõtjale mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000

eurot.“, sest selline sõnastus tuleneb VTA määruse artikkel 3 lõikest 2. Lisada tuleb ka

tekst (kas samasse lõikesse või eraldi lõikena) „Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse

artikkel 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid.“

24. § 10: lisada tuleb uus lõige „Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA

määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“

25. § 13 lg 6: seletuskirjas tuleb selgitada, kas taotlust ei avalikustata ka nt Euroopa

Komisjonile, kui komisjon peaks tegema riigiabi meetme üle järelevalvet ja taotlus on

järelevalveks vajalik?

Seletuskiri

26. Määruse eelnõus kasutatakse nime „Toetuse andmise tingimused ja kord laevade

ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“, määruse seletuskirjas aga nime „Toetuse

andmise tingimused laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“. Palun

erinevates dokumentides nimi ühtlustada ja vastavalt korrigeerida.

4

27. Seletuskirjas on kirjas, et Kliimaministeerium on Euroopa Komisjonilt juba taotlenud

riigiabi luba, kuid hetkel pole ametlikku riigiabi loa taotlust (riigiabi teatist) veel esitatud,

esitatud on vaid mitteametlik eelteatis - palume seletuskirja täpsustada.

28. Ptk 4.2. „Mõju elu- ja looduskeskkonnale“ kohaselt on määrusel postiivne mõju EL-i

kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele. Samas on meetme eesmärk

panustada Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse. Seda tehtaks juhul

kui toetus tooks kaasa selliste laevade energiatõhususe parandamise ja KHG heitkoguste

vähendamise, mida arvestatakse Eesti asjakohaste näitajate jälgimisel. Seda aga määruse

eelnõu kohased kriteeriumid ei taga. Kuna Eesti KHG netoheite vähendamise 2030. aasta

sihttasemete saavutamiseks on kõigi sektorite peale kokku vaja teha arvestatavas mahus

investeeringuid, millest osa ergutamiseks on vaja avaliku sektori eelarve poolset toetus,

siis ei ole põhjendatud suunata osa avaliku sektori (riigieelarve) toetusest sedasi, et sellega

ei panustata Eesti enda sihttasemete saavutamisse.

29. Juhul kui siiski soovida anda toetust ka selliste laevade ümberehitamiseks, mis ei panusta

Eestimerendussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, siis tuleks vähemasti näha

ette maksimaalne selleks kasutatav eelarveosa (mis peaks olema suhteliselt väike, nt mitte

üle 30% meetme eelarvest) ja diferentseerida (märgatavalt vähendada) sellisel juhul

lubatavat toetusmäära ja toetuse maksimaalset mahtu.

30. Ptk 5. „Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud“ kohaselt on

meetme kavandatud eelarve 25 mln € (kooskõlas RES 2026-2029-ga). Samas on KIK-i

kodulehel Laevade ümberehitamine keskkonnasõbralikumaks |

Keskkonnainvesteeringute Keskus oleva info kohaselt praegu avatud taotlemine meetmele

eelarvemahuga 7 mln €. Seega on uue määruse kohaselt kasutatav kuni 18 mln €. Teksti

tuleb vastavalt korrigeerida.

Palun parandatud toetuse andmise tingimuste eelnõu ja kaasnevad dokumendid enne

ministri poolt allkirjastamist rahandusministeeriumile täiendavaks läbivaatuseks

esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Monika Maamägi 611 3480

[email protected]