Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 20.07.2026 nr 2-2/2520-1;

MKM/26-0835/-1K

Meie 01.09.2026 nr 1.1-11/3047-2

Ruumiandmete seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud härra Keldo

Rahandusministeerium kooskõlastab ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega:

1. Seletuskirjas on järjekindlalt rõhutatud, et tasulise teenusena saab käsitleda üksnes sellist

teenust, mille ostmine on vabatahtlik ning mille ostmine ei ole eeltingimuseks seadusest

tuleneva õiguse või vabaduse kasutamiseks ega avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks.

Teisisõnu, tegemist on justnagu eritellimusega, mille Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) võib

omale tasu eest tegemiseks võtta, kui see ei takista tema põhiülesannete täitmist. Paraku aga

jääb mõneti ebaselgeks, kas kõik loodavad tasulised teenused on ikkagi vabatahtlikud

eelkirjeldatud mõttes.

Näiteks võib loodava ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 737 lõike 1 kohaselt osutada

tasulise teenusena RAS §-s 331 sätestatud teenuseid.

RAS § 331 lõige 2 sätestab GNSS-i tugijaamade võrgustiku omanikule kohustuse edastada kord

aastas tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks MaRu-le kirjalik taotlus. Seejärel MaRu arvutab

GNSS-i võrgu tugijaamade koordinaadid vastavalt RAS § 331 lõikele 3, misjärel lõike 4

kohaselt peab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik need koordinaadid kasutusele võtma. RAS §

331 lõige 12 sätestab, et lõikes 3 sätestatud teenust osutatakse peatüki 81 sätestatu kohaselt.

Nende sätete valguses võib jääda mulje, et tegemist ei ole vabatahtliku teenusega, vaid

seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajaliku toiminguga, mille eest on vaja tasuda.

Palume seega seletuskirjas süsteemsemalt esitada, milliseid teenuseid MaRu hakkab

edaspidiselt osutama ning millised neist on vabatahtlikud ja millised neist on vajalikud

seadustest tuleneva kohustuse täitmiseks. Palume ühtlasi fikseerida, millised nendest teenustest

on tasulised ja millised tasuta. Palume ka lisada analüüs, kas selliste tasuliste teenuste

pakkumisega tekib oht konkurentsimoonutuseks. St kas on erasektoris sama teenuseid

pakkuvaid ettevõtjaid.

2

2. Seletuskirja kohaselt põhineb teenuste hinnakujundus kulupõhisusel, ehk võetav tasu peab

ära katma teenuse osutamisega seotud kulud. Samas, eelnõuga loodava § 737 lõike 4 kohaselt

võib MaRu kasutada laekunud tasu oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks, seejuures

räägib ka seletuskiri laiematest eesmärkidest, näiteks vajadusest tagada MaRu pikaajaline

finantssuutlikkus ning katta MaRu põhitegevuse ja taristu ülalpidamiskulud.

Palume selgitada, mida tähendab fraas „põhitegevusega seotud kulude katmine“. Kas see

tähendab tasulise teenuse osutamisega kaasneva kulu katmist, või see tähendab ka MaRu muu

põhitegevuse täiendavat rahastamist, näiteks ka personalikulude, arendustegevuste ja

investeeringute rahastamist. Juhime tähelepanu sellele, et kulupõhimõttele tugineva tasumäära

eesmärk on kompenseerida konkreetse toimingu tegemisega kaasnev kulu, mitte rahastada

asutuse tegevust tervikuna.

3. Palume seletuskirjas selgitada, miks on otsustatud teenuste eest tasumisele kuuluvad

rahalised kohustused kehtestada tasuna ja mitte riigilõivuna riigilõivuseaduse tähenduses.

Vähemalt mõned seletuskirjas kirjeldatud tasulised teenused vastavad tüüpilistele

riigilõivustatud toimingute tunnustele, näiteks teenus osutatakse taotluse alusel ning tasu

summa kujundamisel lähtutakse kulupõhimõttest.

Palume siinkohal selgitada, miks on tasu vorm eelistatavam riigilõivu õiguslikule vormile?

Seda eriti selliste tasuliste teenuste puhul, mis pealtnäha on vajalikud seadusest tuleneva

kohustuse täitmiseks (nt GNSS sertifitseerimisega seotud teenused).

4. Loodava RAS § 737 lõike 1 kohaselt võib MaRu osutada tasulisi teenuseid juhul, kui nende

osutamine „[…] ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist.“ Tõlgendame seda nii,

et MaRu-l on õigus keelduda tasulise teenuse osutamisest, kui see võib takistada MaRu teiste

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmist.

Palume selgitada siinkohal, mis on sellise keeldumise õiguslik vorm, näiteks kas tegemist on

toimingu või haldusaktiga (nt otsusega), ning kas selline keeldumine oleks vaidlustatav tellija

poolt näiteks vaide- või kohtumenetluse raames?

Ühtlasi, milliste kriteeriumite alusel hindab MaRu seda, kas teenuse osutamine võib takistada

tema põhiülesannete täitmist ning kuidas tagatakse tellijate ühetaoline kohtlemine?

5. Loodava RAS § 737 lõige 5 sätestab ministrile volitusnormi kehtestada „[…] tasuliste

teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja

tasuliste teenuste osutamise korra […]“ määrusega.

Juhime esmalt tähelepanu sellele, et avalik-õiguslikud rahalised kohustused tuleb üldreeglina

kehtestada seaduse tasemel. Täitevvõimule võib delegeerida lõpliku tasumäära otsustamise

juhul, kui seadus seab selle tasumäära otsustamiseks selged piirid, näiteks summalised

piirmäärad või spetsiifilised tasu arvestamise alused. Nii näiteks sätestab kehtiv RAS § 73 lõige

2, et „ETAK-i andmetest loodud kaardi ja plaani ning nende digitaalse trükifaili kasutusse

andmise tasumäär on 2–20 eurot kaardilehe kohta või 2–60 eurot kaardi kohta.“

Paraku ei sätestata loodavas RAS §-s 737 selgeid kriteeriume, mis piiraksid ministri

otsustusõigust tasusummade määramisel. Teisisõnu, kui tegemist on avalik-õigusliku rahaliste

kohustustega, siis RAS § 737 lõikes 5 sätestatud volitusnorm võib olla põhiseaduse (edaspidi:

PS) §-ga 113 vastuolus, sest see delegeerib kõnealuste avalik-õiguslike rahaliste kohustuste

kehtestamise õiguse arvestataval määral ministrile.

3

Palume seega kehtestada tasuliste teenuste määrad või nende lubatavad vahemikud seaduse

tasandil. Kehtiv RAS § 73 lõige 2 näitab, et printsiibis on see võimalik. Sätete kujundamisel

palume ühtlasi analüüsida nende kooskõla PS §-ga 113.

Kui kehtestatavad tasulised teenused ei ole PS § 113 reguleerimisalas (ja seletuskirjas on

sellekohane analüüs), siis palume seletuskirjas seda selgitada, et tegemist on eraõiguslikus

suhtes turutingimustel osutatavate teenustega.

Seejuures märgime, et avalike teenuste või tegevuste eest, millel on kohustuslik iseloom, mis

sisaldavad järelevalve-, reguleerimis-, loa andmise või otsustusfunktsiooni, ei ole tasu võtmine

tasulise teenusena asutuse nn omatuluna lubatav.

6. Palume selgitada, miks viidatakse RAS § 737 lõikes 1 RAS §-le 13, kuivõrd § 13 ei paista

sisaldavat eraldiseisvat teenust, vaid see viitab vaid §-le 12, mis on RAS § 737 lõikega 1 juba

hõlmatud.

7. RAS § 737 lõikes 1 sisuliselt öeldakse, et MaRu-l on õigus osutada „tasulisi teenuseid tasu

eest“. Kuigi säte on arusaadav, siis on vähemasti esmamuljel tegemist tautoloogiaga ja võiksite

kaaluda sõnastuse ökonoomsemaks muutmist.

8. Palume täiendada seletuskirja peatükki 6.3.1.4. "Mõju riigieelarvele" ja tuua välja selles

peatükis kõik riigieelarvele kaasnevad kulud ning katteallikad. Kui kulud tekivad erinevatele

asutustele, kas siis on planeeritud kulud katta vastava asutuse eelarvest? Seletuskirjas on

kajastatud AKS infosüsteemi mõju riigieelarvele vaid toote omaniku vaatest. Kajastamata on,

kas uue infosüsteemi kasutuselevõtt eeldab arendusi teiste registrite omanikelt, kes seni ADS

teenust kasutasid ning kui suur kulu sellega kaasneb.

9. Riigieelarve seaduse § 59 kohaselt laekuvad tulud riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigieelarve seaduse § 26 lõike 1 kohaselt kajastatakse

riigieelarves vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja

kasutada. Rahandusministeerium ei poolda tasude laekumise osas erisusi. Eelnevast tulenevalt

ei kooskõlasta Rahandusministeerium eelnõu osas, mis puudutab omatulu laekumist Maa- ja

Ruumiametile. Tulu peab laekuma riigieelarvesse ning riigiasutuse ülalpidamine toimub

asutusele selleks ette nähtud eelarvest, mitte tasude asutusele laekumisest tekkivast tulust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Liis Lepik 5370 0586

[email protected]

Eve Murumaa 5885 1339

[email protected]

4

Ave Schultz 5475 0840

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]