Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Teie 16.06.2026 nr 2-7/26-171/1

Meie 01.09.2026nr 1.1-13/2616-2

Selgitused seoses huvide

deklareerimisega

Lugupeetud pr Kovalenko-Kõlvart

Vastame Teie küsimustele seoses majanduslike huvide deklareerimisega.

1. Miks ei ole KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide deklareerimise kohustuse

kehtestamine toimunud ühetaoliselt?

Seadusandja on pidanud majanduslike huvide deklareerimise lausalise kohustuse seadmist

ülemääraseks õiguste riiveks ning riskipõhist deklaratsioonikohustust korruptsioonitõrjes

piisavaks. Majanduslike huvide avaldamist reguleerib KVS 3. peatükk, mille § 13 lõike 1

punktides 12-15 on otsesõnu määratletud isikud või organid, kellel on pädevus kehtestada

vastavates sätetes nimetatud ametiisikute suhtes huvide deklaratsiooni esitamise kohustus.

Seaduse alusel (KVS § 13 lg 3) on osalust valitseval ministril õigus kehtestada majanduslike

huvide deklareerimise kohustus avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele ainult juhul, kui juhtorgani

liikmel (ametiisikul) on pädevus käsutada avalikku vahendit või viia läbi süüteo- või

haldusmenetlust ning puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks. Kuna

tõhusamad vahendid on praktikas olemas, ei peaks seaduse sõnastust järgides juhtorgani

liikmele sellist kohustust panema. Seaduse mõte on seejuures vähendada või vältida eraelu

puutumatuse riiveid ning ohjeldada bürokraatiat tõhusamate vahendite olemasolul.

Korruptsioonivastase tegevuse koordineerija on Justiits- ja Digiministeerium, kelle pädevusse

kuulub ka korruptsioonivastase seaduse sisu (sh deklareerimiskohustuse) kohta selgituste

andmine.

2. Kas ja millises ulatuses toimub KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide

deklareerimise kohustuse loomise otsustamisel asjaomaste juriidiliste isikute rolli

ja mahu kaalumine?

Iga juriidilise isiku puhul kaalub viidatud asjaolusid vastavas isikus riigi õigusi teostav minister,

kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega

võrreldav organ. Rahandusministeerium hindab huvide deklareerimise kohustuse kehtestamise

vajadust üksnes Rahandusministeeriumi valitsemisel olevate äriühingute puhul ning seda on

täpsemalt kirjeldatud küsimuse 3 vastuses.

3. Millistel kaalutlustel tehti rahandusministeeriumis otsus, mille kohaselt riigile

kuuluvate ettevõtete juhid ei pea esitama huvide deklaratsioone?

Rahandusministeerium ega rahandusminister ei saa teha huvide deklaratsioonide esitamise

lausalise kohustuse mittekehtestamise otsust. KVS annab rahandusministrile õiguse kehtestada

2

huvide deklareerimise kohustus ainult Rahandusministeeriumi valitsemisel olevate äriühingute

juhtorganite liikmetele. Selline kohustus on kehtestatud alates 31.03.2016 rahandusministri

poolt Eesti Energia AS-i (sh tema viie tütarettevõtja) ja alates 01.04.2016 riigihalduse ministri

poolt Riigi Kinnisvara AS-i juhtorganite liikmetele.

Huvide deklaratsioonide esitamise kohustuse kehtestamise eel leidis Rahandusministeerium, et

nende kahe äriühingu asutusesiseseid korruptsiooniohu vältimise meetmeid on vajalik

tugevdada, kuna tegemist on Eesti suurimate riigi äriühingutega (töötajate arv, varade maht,

kasum), mistõttu korruptsiooniriski realiseerumise tõenäosus ja mõju oleks suur. Teiste

Rahandusministeeriumi haldusala äriühingute ja sihtasutuste kohta leiti, et nende

tegevusmahud on väiksemad, tegevused kitsamal tegevusalal ning seetõttu ei ole huvide

deklareerimise kohustuse seadmine proportsionaalne meede.

4. Kas ja milliseid muudatusi planeerib rahandusministeerium riigi osaluspoliitika

teostamisel, sh KVS § 13 lg 1 p 12-15 rakendamisel?

KVS-i eelnõu ettevalmistuse ja menetluse ajal leidis Rahandusministeerium, et huvide

deklaratsiooni esitamise kohustuse sätestamisel tuleks piirduda avaliku võimu asutuste juhtide

või juhtorganitega, kelle suhtes on avalikkusel kõrgendatud huvi, kuid kõigile avalikku

ülesannet täitvatele isikutele huvide deklareerimise kohustuse sätestamine on

ebaproportsionaalne (vt Rahandusministeeriumi 29.02.2012 kiri nr 1.1-11./3353). Sarnasel

seisukohal on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes 2024. aastal läbi viidud

Riigikontrolli auditiga seoses leidis, et huvide deklareerimise kohustus on pigem selline meede,

mille abil halbade kavatsustega inimesi ei avasta, küll aga võib see peletada häid kandidaate

nõukogu liikme kohale1.

Seaduse alusel (KVS § 13 lg 3) on osalust valitseval ministril õigus kehtestada majanduslike

huvide deklareerimise kohustus avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele ainult juhul, kui juhtorgani

liikmel (ametiisikul) on pädevus käsutada avalikku vahendit või viia läbi süüteo- või

haldusmenetlust ning puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks.

Tõhusamad vahendid on praktikas olemas, korruptsiooniohu vältimiseks ja kontrollimiseks

rakendatakse lisaks KVS-is sätestatule ka muid meetmeid ja võimalusi, näiteks:

1) Riigi osalusega äriühingute tegevuse üle teevad järelevalvet nõukogu ja audiitorid (jälgides

mh tehinguid seotud isikutega), vajadusel ka omanik erikontrolli raames.

2) Riigivaraseaduse (RVS) § 87 alusel on riigi osalusega äriühingutes sisse seatud siseauditi-

ja sisekontrollisüsteemid, sh toimub seotud isikute ja huvide deklareerimine

asutusesiseselt.

3) Äriseadustikust tulenevalt on äriühingu juhatusel igapäevasest majandustegevusest

väljuvate tehingute tegemiseks vajalik nõukogu nõusolek, mh eesmärgiga vähendada

korruptsiooniohtu.

4) RVS § 80 sätestab nõudeid juhtorgani liikmetele, mis muuhulgas keelab valida nõukogu

liikmeks isikut, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt.

5) Nõukogu liikmekandidaadi huvide konflikti riski hindab nimetamiskomitee enne nõukogu

liikme valimise ettepaneku tegemist osaluse valitsejale ning nõukogu liikmekandidaat

kinnitab kirjalikult, et ta ei oma riigi osalusega äriühinguga sisulist huvide konflikti.

Korruptsiooniennetuse valdkonna eest laiemalt vastutab Justiits- ja Digiministeerium ning riigi

osaluspoliitika põhimõtetega või riigivaraseadusega ei saa seada KVS-iga võrreldes huvide

deklaratsioonide esitamisele ega avalikustamisele erireegleid.

Lugupidamisega

1 Aruanne leitav: https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/riigi-ariuhingute-juhtimisinfo-kattesaadavus-ja-

huvide-konflikti-valtimine

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]

Karin Madisson 5887 0368

[email protected]

Lisaadressaadid: Justiits- ja Digiministeerium