Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Lauri Hussar

Riigikogu

[email protected]

Teie 18.06.2026 nr 2-3/15-567

Meie 01.09.2026nr 1.1-13/2663-2

Vastus Riigikogu liikme

kirjalikule küsimusele (KK 567)

Lugupeetud Riigikogu esimees

Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgin 17.06.2026 rahandusministrile esitatud

küsimustele, mis on seotud riigi osalusega äriühingute juhtorganite huvide deklareerimisega.

1. Millistele konkreetsetele õigusnormidele tuginedes peab valitsus lubatavaks

riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide mitte

avalikustamist?

Valitsus ei pea majanduslike huvide deklaratsioonide mitteavalikustamist lubatavaks, vaid

lähtub seadusest. Sama peab tegema ka rahandusminister. Kõik esitatud deklaratsioonid on

avalikud.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on kõikide (esitatud) huvide deklaratsioonide avalike

andmetega võimalik tasuta tutvuda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas,

identifitseerides ennast nõuetekohaselt. Korruptsioonivastane seadus (KVS) ega Vabariigi

Valitsuse määrus („Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“) ei võimalda Vabariigi

Valitsusel huvide deklaratsioonide registrisse kantud andmete avalikustamist piirata.

Majanduslike huvide avaldamist reguleerib KVS 3. peatükk, mille § 13 lõike 1 punktides 12-

15 on otsesõnu määratletud isikud või organid, kellel on pädevus kehtestada vastavates

sätetes nimetatud ametiisikute suhtes huvide deklaratsiooni esitamise kohustus.

Seaduse alusel (KVS § 13 lg 3) on osalust valitseval ministril õigus kehtestada majanduslike

huvide deklareerimise kohustus avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele ainult juhul, kui

juhtorgani liikmel (ametiisikul) on pädevus käsutada avalikku vahendit või viia läbi süüteo-

või haldusmenetlust ning puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks.

Kuna tõhusamad vahendid on praktikas olemas, ei peaks seaduse sõnastust järgides

juhtorgani liikmele sellist kohustust panema. Seaduse mõte on seejuures vähendada või

vältida eraelu puutumatuse riiveid ning ohjeldada bürokraatiat tõhusamate vahendite

olemasolul.

2

2. Kuidas saab valitsuse arvates ühiskond kontrollida huvide konflikti puudumist

riigiettevõtete juhtide otsuste tegemisel, kui teave nende majanduslike huvide

kohta pole kättesaadav?

Huvide deklareerimise põhimõtted, sh lausalise huvide deklareerimise kohustuse piirang, on

kehtestatud KVS-is, mille on Riigikogu vastu võtnud 6. juunil 2012. a. Ühiskond saab

kontrollida huvide deklaratsioonide registrisse kantud deklaratsioonide avalikke andmeid.

Korruptsiooniohu vältimiseks ja kontrollimiseks rakendatakse lisaks KVS-is sätestatule ka

muid meetmeid ja võimalusi, mis praktikas on tõhusamad. Näiteks:

1) Riigi osalusega äriühingute tegevuse üle teevad järelevalvet nõukogu ja audiitorid

(jälgides mh tehinguid seotud isikutega), vajadusel ka omanik erikontrolli raames.

2) Riigivaraseaduse (RVS) § 87 alusel on riigi osalusega äriühingutes sisse seatud

siseauditi- ja sisekontrollisüsteemid, sh toimub seotud isikute ja huvide deklareerimine

asutusesiseselt.

3) Äriseadustikust tulenevalt on äriühingu juhatusel igapäevasest majandustegevusest

väljuvate tehingute tegemiseks vajalik nõukogu nõusolek, mh eesmärgiga vähendada

korruptsiooniohtu.

4) RVS § 80 sätestab nõudeid juhtorgani liikmetele, mis muuhulgas keelab valida nõukogu

liikmeks isikut, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt.

5) Nõukogu liikmekandidaadi huvide konflikti riski hindab nimetamiskomitee enne

nõukogu liikme valimise ettepaneku tegemist osaluse valitsejale ning nõukogu

liikmekandidaat kinnitab kirjalikult, et ta ei oma riigi osalusega äriühinguga sisulist

huvide konflikti.

3. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud korruptsiooniriske, mis tulenevad

juurdepääsu piiramisest riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide

deklaratsioonidele? Kui jah, siis palun esitada selle analüüsi peamised

järeldused.

Seadus ei anna Rahandusministeeriumile ega ka kellelegi teisele õigust piirata juurdepääsu

riigi osalusega äriühingute juhtide majanduslike huvide deklaratsioonidele ning seetõttu ei

ole seda tehtud ega analüüsitud ka sellise õigusvastase piiranguga kaasneda võivaid riske.

Kui küsija on silmas pidanud, kas on analüüsitud majanduslike huvide deklareerimise

lausalise kohustuse seadmist, siis seadusandja on pidanud riskipõhist deklaratsiooni-

kohustust korruptsioonitõrjes piisavaks ja lausalisust kohustust ülemääraseks õiguste riiveks.

Küsimus kuulub korruptsioonivastase tegevuse koordineerimise valdkonda, mis koos KVS-

iga on Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalas.

4. Mille poolest erineb valitsuse arvates riigiettevõtte juhi positsioon, kes haldab

riigi raha ja vara, põhimõtteliselt ministri, Riigikogu liikme või mõne muu

avaliku ametiisiku positsioonist, kes on kohustatud deklareerima oma

majanduslikke huve?

Äriühingu juhi tegevust reguleerib peamiselt äriseadustik, mis näeb ette eraldi regulatsiooni

lojaalsuskohustuse järgmiseks ning huvide konfliktide vältimiseks. Riigi osalus ei muuda

põhimõtet, et äriühingu juht juhib eraõiguslikku ühingut ega pea lähtuma oma otsustes

avalik-õiguslikust huvist vaid ühingu ärihuvidest. Avalik huvi ja sellest lähtuvad ootused

väljenduvad riigi osaluse kaudu, kuid neid esindab üldkoosolek oma juhiste ja omaniku

ootustega. Juhatuse liikmed aga ei ole avaliku võimu kandjad ega halda riigi raha ja vara.

3

Seevastu peab minister, Riigikogu liige ja mõni muu ametiisik oma tegevuses lähtuma

avalikest huvidest sõltumata sellest, kas see on riigile kasumlik või mitte. Nemad on

poliitikakujundajad ja avaliku võimu kandjad, kes käsutavad riigieelarve raha.

Seega erinevad nimetatud kaks rolli eelkõige oma õiguslikult staatuselt, tegevuse eesmärgilt

ning suhtelt avalikku võimu.

5. Kas valitsus on kaalunud võimalust muuta õigusakte, mis tagaksid

riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide avalikkuse? Kui

ei, siis millistel põhjustel?

KVS-i eelnõu ettevalmistuse ja menetluse ajal leidis Rahandusministeerium, et huvide

deklaratsiooni esitamise kohustuse sätestamisel tuleks piirduda avaliku võimu asutuste

juhtide või juhtorganitega, kelle suhtes on avalikkusel kõrgendatud huvi, kuid kõigile

avalikku ülesannet täitvatele isikutele huvide deklareerimise kohustuse sätestamine on

ebaproportsionaalne (vt Rahandusministeeriumi 29.02.2012 kiri nr 1.1-11./3353). Sarnasel

seisukohal on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes 2024. aastal läbi viidud

Riigikontrolli auditiga seoses leidis, et huvide deklareerimise kohustus on pigem selline

meede, mille abil halbade kavatsustega inimesi ei avasta, küll aga võib see peletada häid

kandidaate nõukogu liikme kohale1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]

1 Aruanne leitav: https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/riigi-ariuhingute-juhtimisinfo-kattesaadavus-ja-

huvide-konflikti-valtimine