ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp pöörduja

[email protected]

Teie 18.08.2026 Meie 01.09.2026 nr 2.2-9/26/3268-2

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole, kuna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA) jättis Teie hinnangul 17.08.2026 vastusega sisuliselt vastamata Teie 01.07.2026

kirjas toodud küsimustele, mis puudutasid e-PRIA kasutamisel tekkivaid logisid, nende säilitamist

ja isikuandmete kaitset. Vastamata jätmisel tugines PRIA avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1

punktidele 9 ja 10, põhjendades teabe andmata jätmist sellega, et logimise tehniliste üksikasjade

avaldamine võiks võimaldada tuvastada infosüsteemi kontrollimehhanismide ulatuse ja neist

kõrvale hoidmise võimalused. Pöördumises soovite teada, kuidas antud situatsioonis käituda ning

millise seaduse alusel peab andmetöötleja tooma välja detailselt oma õigusliku aluse.

Selgitame esmalt, et logimine võib olla osa infosüsteemi turvameetmetest, mistõttu ei ole logimist

ja turvalisust puudutavad küsimused täielikult lahutatavad. PRIA võib piirata juurdepääsu teabele,

mille avaldamine paljastaks näiteks selle, milliseid sündmusi süsteem ei tuvasta, kus logimine

puudub või kuidas turvakontrollidest kõrvale hoiduda. Sellise teabe suhtes võivad olla

kohaldatavad avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktid 9 ja 10.

Siiski ei tähenda see koheselt seda, et kogu logimist puudutav teave oleks salajane.

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamist reguleeriva registri põhimääruse1 § 15

järgi logitakse registrisse andmete kandmine ja registriandmete muutmine. Logis säilitatakse

kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning kande tegija nimi. Seda logi säilitatakse kolm aastat kande

tegemisest arvates. Samuti sätestab registri põhimäärus registriandmete säilitamise tähtajad.

Üldjuhul säilitatakse registriandmeid kümme aastat nende saamisest, kui Euroopa Liidu õigus ei

näe ette teistsugust tähtaega. Teatud andmeid säilitatakse tähtajatult.

Samas ei nähtu põhimäärusest, kas ja millises ulatuses logitakse ka selliseid e-PRIA-s tehtavaid

toiminguid, millega registriandmeid ei muudeta, näiteks taotluse vaatamist või poolelioleva

taotluse kustutamist. Nendele küsimustele saabki vastata PRIA, kuid vastamine võib eeldada

PRIA-lt infosüsteemi tehnilise toimimise analüüsimist ja uue selgituse koostamist.

Andmekaitse Inspektsioon saab kontrollida PRIA tegevust siis, kui küsitud on asutuse valduses

olevat olemasolevat ja dokumenteeritud teavet. Kui selline dokument sisaldab nii piiranguga kui

ka piiranguta teavet, peab PRIA avaliku teabe seaduse § 38 lõike 2 kohaselt võimaldama

juurdepääsu vähemalt dokumendi sellele osale, mille suhtes piirang ei kehti. Üksnes üldine viide

turvameetmetele ei vabasta teabevaldajat kohustusest hinnata, milline osa konkreetsest teabest

vajab tegelikult kaitset.

1 Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015.a määrus nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

põhimäärus“

2 (2)

Kui küsimusele vastamiseks tuleb PRIA-l koostada uus ülevaade, analüüsida süsteemi toimimist

või selgitada, kuidas eri õigusnorme konkreetses olukorras rakendatakse, võib tegemist olla

selgitustaotlusega. Selgitustaotlusele antud vastuse sisulise piisavuse üle järelevalve tegemine ei

kuulu aga Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. Seetõttu ei saa inspektsioon ka hinnata, kas PRIA

pidi selgitustaotlusele vastates nimetama konkreetse õigusakti või paragrahvi. Selles osas on Teil

õigus paluda õiguskantsleril kontrollida, kas haldusorgan on järginud selgitustaotlusele vastamisel

hea halduse tava.

Isikuandmete töötlemise läbipaistvuse küsimus kuulub kindlasti Andmekaitse Inspektsiooni

pädevusse. Isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM) artikli 13 kohaselt peab füüsilisele isikule

olema arusaadavalt teatavaks tehtud, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel tema isikuandmeid

töödeldakse, kellele neid võidakse edastada ning kui kaua andmeid säilitatakse või mille alusel

säilitamisaeg määratakse. Samas ei tähenda seegi kohustus koheselt seda, et asutus peaks avaldama

infosüsteemi turvaarhitektuuri või muid turvakriitilisi tehnilisi üksikasju.

Seoses isikuandmete töötlemisega tuleb arvestada ka sellega, et IKÜM-st tulenevad andmesubjekti

õigused kuuluvad üksnes füüsilisele isikule, mis tähendab, et äriühing kui juriidiline isik ei ole

IKÜM mõttes andmesubjekt. Seega ei saa äriühing teabe küsimisel tugineda IKÜM-le, kuid

äriühing võib küsida üldist teavet avaliku teabe seaduse alusel ja õigusalaseid selgitusi

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel. Küll aga kohalduvad IKÜM-st

tulenevad nõuded e-PRIA-s töödeldavatele füüsiliste isikute, näiteks kontaktisikute ja taotlustes

nimetatud teiste isikute isikuandmetele.

Praegu Andmekaitse Inspektsioonile esitatud materjal sisaldab üksnes PRIA vastusest väljavõtet,

mistõttu ei ole meil võimalik selle põhjal PRIA vastust tervikuna hinnata ega kindlaks teha,

millises osas oli Teie pöördumine teabenõue ja millises osas selgitustaotlus. Tõenäoliselt eeldab

Teie 01.07.2026 pöördumises esitatud küsimustele vastamine eri andmete koondamist, nende

analüüsimist ja e-PRIA toimimise kohta selgituse koostamist. Seetõttu on pöördumine käsitatav

valdavas osas selgitustaotlusena, millele antud vastuse sisulise piisavuse hindamine ei kuulu

Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. Teabenõudega võib olla tegemist selles osas, milles

soovisite saada PRIA valduses olevat olemasolevat ja dokumenteeritud teavet, näiteks dokumenti,

milles on kirjeldatud logitavaid toiminguid, logikirjete koosseisu või logide säilitustähtaegu.

Seega, kui soovite PRIA vastust vaidlustada, tuleb kõigepealt täpsustada, kas soovisite saada PRIA

valduses olevat konkreetset dokumenti või muud juba olemasolevat dokumenteeritud teavet. Kui

PRIA keeldus sellise teabe väljastamisest, siis võite esitada Andmekaitse Inspektsioonile vaide 30

päeva jooksul PRIA vastusest teadasaamisest. Vaidele palume lisada tervikuna PRIA 17.08.2026

vastuse ning võimalikult täpselt kirjeldada, millist PRIA valduses olevat dokumenti või

dokumenteeritud teavet Te soovisite ja millises osas peate juurdepääsupiirangu kohaldamist

põhjendamatuks. Vaide läbivaatamisel saab Andmekaitse Inspektsioon hinnata, kas tegemist oli

teabenõudega, kas juurdepääsupiirangu kohaldamine oli põhjendatud ning kas PRIA oleks pidanud

võimaldama juurdepääsu vähemalt teabe sellele osale, millele juurdepääsupiirang ei kehti. Vaide

esitamise kohta leiate rohkem teavet meie veebilehelt.

Loodame, et saime selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

Terje Enula

jurist

peadirektori volitusel

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016 , füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta