Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Enne pensioniiga II pensionisambast väljamaksete mõjude analüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Erik Amann, 671 3819,

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Vastavalt 1.10.2025

jõustunud isikuandmete

kaitse seaduse

muudatusele, ei ole

poliitika kujundamise

eesmärgil läbiviidavate

uuringute puhul, milles

töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, vaja

taotleda kooskõlastust

eetikakomiteelt.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Rahandusministeerium, 70000272, Suur-

Ameerika 1

10122 Tallinn Harju maakond

Tõnu Lillelaid, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tallinna Tehnikaülikool, 74000323

Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn

Erik Puura, [email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Käesoleva taotlusega soovime muuta

rahandusministeeriumi poolt

04.12.2025 saadetud taotlust nr 13-

2.1/5249-1, mille kohta saime Andme-

kaitse Inspektsioonilt otsuse nr 2.2.-

1/26/9-2.

Tegu on uuringuga, mille läbiviijaks on

Tallinna Tehnikaülikool.

Rahandusministeeriumi ja Tallinna

Tehnikaülikooli vahel on sõlmitud leping

nr 1.4-6/24/14

Teadus- ja arendustegevuse ning innovat-

siooni korralduse seaduse § 9 punkti 1 koha-

selt on kõigi ministeeriumide ülesanne ka-

vandada ja viia ellu oma valitsemisalale tar-

vilikku teadus-ja arendustegevust ning inno-

vatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise

poliitika kujundamise põhimõtteid ning ar-

vestades riigi ja valitsemisala strateegilisi

sihte ning terviklikku toimimist.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt

on lubatud isikuandmete töötlemine tea-

dus- ja ajaloouuringu ning riikliku statis-

tika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis te-

hakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

nende koostamiseks on täidesaatval riigi-

võimul õigus teha päringuid teise vastu-

tava või volitatud töötleja andmekogusse

ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõi-

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

kest 1 tulenevalt võib isikuandmeid and-

mesubjekti nõusolekuta teadus- või aja-

loouuringu või riikliku statistika vajadus-

teks töödelda eelkõige pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitse taset või-

maldaval kujul ning enne isikuandmete

üleandmist teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadustel töötlemiseks

asendatakse isikuandmed pseudonüümi-

tud või samaväärset andmekaitse taset

võimaldaval kujul andmetega. Palumegi

võimalust kasutada antud uuringus re-

gistrite pseudonüümitud andmeid.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §

65 on Rahandusministeeriumi valitse-

misalas riigi eelarve-, ressursihaldus-,

maksu-, tolli- ning finantspoliitika ka-

vandamine ja elluviimine, majandusa-

nalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõus-

tamine ja koordineerimine, raamatupida-

mise, audiitortegevuse, riikliku statistika,

avaliku teenistuse ning riigivara ja riigi-

hangetega seotud tegevus, riigi rahavoo

juhtimine, välisvahendite kasutamise

korraldamine, riigi antavate laenude ja

riigigarantiide korraldamine, kohaliku

omavalitsuse üksuste arendamine ja

nõustamine, regionaalarengu, riigi- ja re-

gionaalhalduse kavandamine ja koordi-

neerimine ning ruumilise planeerimise

alase tegevuse korraldamine ja järele-

valve ning vastavate õigusaktide eel-

nõude koostamine.

Vastavalt Rahandusministeeriumi põhi-

määruse § 30 lg 5 on Rahandusministee-

riumi finantsteenuste poliitika osakonna

ülesanne kujundada ja koordineerida fi-

nantssektori poliitikat, muu hulgas val-

mistada ette õigusaktide eelnõusid ning

koordineerida nende rakendamist fi-

nantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, fi-

nantskirjaoskuse edendamise, pangan-

duse ja kindlustuse ning muude finants-

teenuste, samuti finantsturgudega seotud

taristute toimimise ja finantssektorit kaa-

savate pensioni- ja teiste sotsiaalkind-

lustusskeemide valdkonnas.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

2026. aasta alguses möödus viis aastat II samba muudatustest, millega lubati II sambast raha välja

võtta enne pensioniiga. 2026. aasta alguseks oli raha väljavõtmise avaldusi esitanud üle 250

tuhande inimese ja väljavõetud summa ulatus üle 2 miljardi euro.

Tegemist on olnud pensionisüsteemi jaoks väga olulise muudatusega, mille tegelik kogumõju

selgub kaugemas tulevikus. Muudatuse mõju on praeguseks hinnatud üldisel tasemel, sest ei ole

teada II sambast raha väljavõtnud inimeste pensioniõiguste suuruseid (I ja III sammas) ning muid

sissetulekud, et hinnata täpsemalt nende hakkamasaamist pensionieas.

Teisalt on tekkinud poliitikutel soovid ja mõtted praegust süsteemi uuesti muuta. Kõiki uusi

muudatusi tuleb aga varasemast oluliselt detailsemalt analüüsida, sest kuigi muudatus võib

esmapilgul tunduda marginaalne, siis võib lihtsalt tekkida olukord, kus süsteemis raha väljavool

suureneb või tekib hoopis nn „fondijooks“ (raha võtavad välja ka need inimesed, kes seda muidu

ei plaaninud).

Rahandusministeerium on korra juba põhjalikumalt analüüsinud II sambast raha väljavõtnud

inimesi „II sambast enne pensioniiga raha väljavõtmise mõjude analüüsiga“ (AKI otsus 2.2.-

1/25/16-4). Selle tulemusena selgus, et mõjuanalüüsi tuleks teha põhjalikumalt ning kaasata

juurde täiendavaid andmeid. Analüüsi tegemiseks kaastakse Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Käesoleva uuringu eesmärk ja uurimisküsimused:

1) Kuidas mõjutavad pensionikogumist ning pensionifondist raha väljavõtmist erinevad

sotsiaaldemograafilised tegurid nagu: vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, tegevusala, tööalane

staatus ja muud sarnased faktorid.

2) Kuidas mõjutavad pensionikogumist ning pensionifondist raha väljavõtmist hariduslikud ning

akadeemilisi ning intellektuaalset võimekust mõõtvad näidikud nagu: haridustase,

haridusvaldkond, riigieksamite tulemused erinevate valdkondade lõikes, keelteoskus

3) Kuidas mõjutavad pensionikogumist ning pensionifondist raha väljavõtmist perekondlikud

ning sotsiaalsed mõjud (sh perekond, töökoht).

4) Millisel määral on pensionifondist välja võetud raha liikunud kinnisvaraturule ning kui palju

on pensioni väljavõtmist mõjutanud varasem kinnisvara omamine või eeldatav eesmärk

kinnisvara soetada.

Pensionit puudutavad otsused omavad nii indiviidi kui ühiskonna seisukohalt väga olulist mõju

finantsheaolule. Finantsheaolu üheks olulisemaks mõjuriks on rahatarkus ning detailsed

sotsiaaldemograafilised, hariduslikud, akadeemilise võimekuse ning sotsiaalsed mõjurid

võimaldavad hinnata, millised nimetatud teguritest on pensioniga seotud otsuseid kõige rohkem

mõjutanud ning kas eksisteerib pigem käitumuslikke faktoreid (psühholoogiast või

karjakäitumisest mõjutatuid) või objektiivseid faktoreid (väikesed sissetulekud, potentsiaalsed

perekondlikud või tervislikud mõjud), mis omavad olulist mõju indiviidide otsustele pensionit

koguda (millises mahus) või pensionisammastest väljuda. Detailsete fondivalikute seostamine

eelnevalt nimetatud tegurite klassidega võimaldab hinnata fondivaliku tinglikku õnnestumist või

ebaõnnestumist (mõõdetuna ajaloolise tootluse baasil) mõju üldisele otsusele pensioni kogumise

osas. Vastavad tulemused võimaldaksid disainida poliitikasoovitusi ning vaikimisi valikuid, mis

aitaksid kaasa kokkuvõttes suurema finantsheaolu ja ratsionaalsemate valikuteni jõudmisel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood, ees-ja perekonnanimi, sünniaeg) kaasamine

on vajalik, et ühe registri andmeid oleks võimalik isikupõhiselt siduda teiste registrite andmetega.

Isikupõhine tuvastamine on vajalik ainult selles faasis, kus Statistikaameti töötaja loob igale

isikule unikaalse pseudonüümitud koodi, mis võimaldab registrite andmeid siduda. Volitatud

töötleja viib analüüsi läbi ainult pseudonüümitud andmestikega.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riigi ülesandeks on vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele tagada inimestele abi vanaduse

korral, seda tehakse peamiselt pensionisüsteemi abil. Pensionisüsteem puudutab igat inimest –

pensioniks kogumine algab tööelu alguses ja kestab ca 45 aastat, pärast seda u 20 aastat on

inimene vanaduspensioni saaja. Pensionikulud moodustavad riigieelarvest ca 1/5, mis tähendab,

et selle jätkusuutlikkus omab kõige suuremat mõju riigieelarve rahalisele jätkusuutlikkusele.

Samas on Eesti rahvastik vananemas, tööealine elanikkond vähenemas ja praegune suhteliselt

madal pensionite tase veelgi vähenemas. Madal pensionite tase on jätnud ca 40% pensionäridest

suhtelisse vaesusesse eelnevalt nimetatud tegurite tõttu.

Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse sotsiaalkaitsesüsteemi

kaudu ning püsiva ja kvaliteetse pensionipoliitika läbiviimiseks on vaja kvaliteetseid

alusandmeid.

Uuringu väljundit vajavad pensionipoliitika kujundamiseks eelkõige Rahandusministeerium, kuid

ka Sotsiaalministeerium. Täpsemate andmetega on võimalik paremini hinnata II samba reformi

mõju nii pensionisüsteemile kui ka riigieelarvele. Samuti on tulemusena võimalik paremini ette

valmistada pensionide nõustamist. Uuringu tulemused võivad mõjutada kõiki pensionikogujaid ja

omab ka riigieelarvele olulist mõju.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Analüüsi sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Tallinna Tehnikaülikool.

Analüüsiga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: AS Pensionikeskus, Eesti Ha-

riduse Infosüsteem (vastutav töötleja Haridusministeerium), Statistikaamet, Registrite ja Info-

süsteemide Keskus.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise

tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Registripidajatelt liiguvad isikusta-

tud registriandmed turvalisi kanaleid pidi Statistikaametisse. Statistikaamet pseudonüümib and-

mestikud ja teeb need TTÜ teadlastele kättesaadavaks kinnises Statistikaameti andmetöötlus-

keskkonnas (teadlaste keskkond), kust andmeid välja viia ei ole võimalik.

Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate

loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Erinevad registriandmed seo-

takse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete

töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suu-

rendata ning tema õigusi ei kahjustata.

1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele ning Statistikaametile andmete pseudo-

nüümimise käigus. Statistikaametis on suur osa andmeid juba riikliku statistika eesmärgil

varasemalt koondunud.

2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab,

et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei

teki täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks

vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta.

3. Kõik registripidajad edastavad enda andmed Statistikaameti turvalisse andmetöötluskesk-

konda, misjärel isikukoodid asendatakse unikaalsete identifikaatoritega (UID). Tallinna Teh-

nikaülikoolil puudub ligipääs isikukoodi ja UID-i seostavale võtmele (nn linkimisvõtmele),

mistõttu ei ole teadlastel võimalik andmeid otseselt isikuid tuvastavale kujule tagasi viia.

Kuivõrd andmestik koondab andmeid mitmest registrist, eksisteerib teoreetiline võimalus, et

haruldaste tunnuste kombinatsiooni alusel võiks üksikisik olla kaudselt tuvastatav. Siiski ei

ole see mõistliku pingutusega teostatav ning on juhuslikult võimalik üksnes juhtudel, kui isik

on töötlejale tuttav ning tema kohta teatakse olulist taustinformatsiooni. Selle riski maanda-

miseks rakendatakse järgmisi meetmeid: (a) andmetele on ligipääs ainult konkreetse projekti

uurimisrühma liikmetel Statistikaameti turvalises töötluskeskkonnas; (b) isikutasandi and-

meid ei ole lubatud keskkonnast välja viia; (c) avaldatakse ainult agregeeritud statistilisi tule-

musi, mille puhul järgitakse konfidentsiaalsusreegleid (sh minimaalne vaatluste arv analüüsi-

tavas rühmas). Ühe registri andmete põhjal eraldiseisvalt isiku tuvastamine ei ole võimalik.

Statistikaamet hävitab lepingu lõppedes päringuga juurde küsitud algandmed ja kõik projekti jaoks

teadlaste keskkonda ette valmistatud pseudonüümitud andmestikud. Neid andmeid, mis Statistikaa-

metil on juba statistika tegemiseks olemas, ei hävitata.

Andmete töötlemine toimub Statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas, mis on spetsiaalselt

loodud tundlike andmetega teadustöö läbiviimiseks. Keskkond vastab kõrgeimatele turvastan-

darditele ning on kasutusel paljudes teadusprojektides, sealhulgas sellistes, kus töödeldakse eri-

liiki isikuandmeid. Keskkonna peamised turvameetmed on järgmised:

• ligipääs on piiratud ainult konkreetse projekti jaoks volitatud teadlastega, kelle isik

on eelnevalt tuvastatud;

• andmeid ei ole võimalik keskkonnast välja kopeerida, alla laadida ega edastada;

• kogu tegevus keskkonnas on logitud ja auditeeritav;

• väljundkontroll tagab, et keskkonnast väljastatakse ainult agregeeritud tulemusi, mis

vastavad konfidentsiaalsusreeglitele (sh minimaalne vaatluste arv analüüsitavas rühmas).

Koostatud pseudonüümitud andmebaasi osas tagatakse konfidentsiaalsus ning selles ole-

vaid andmeid ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele.

Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste

mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub and-

mete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Arvestades rakendatavaid kaitsemeetmeid on andmelekke tõenäosus äärmiselt väike. Statistikaa-

meti turvaline keskkond on tehniliselt projekteeritud selliselt, et andmete volitamata väljastamine

ei ole võimalik. Juhul kui selline olukord peaks siiski tekkima, on tagajärjed minimaalsed järg-

mistel põhjustel:

• kõik andmed on pseudonüümitud, mistõttu ei ole andmeid võimalik isikutega otseselt

siduda;

• kaudne tuvastamine tunnuste kombinatsiooni alusel on äärmiselt keeruline, kuna regist-

riandmed on pidevas muutumises ning lekkinud andmed ei kajastaks enam tegelikku

olukorda;

• ligipääs andmetele on ainult ühel kogenud andmetöötlejal (Tallinna Tehnikaüli-

kool), kellel on pikaajaline kogemus sarnaste teadusprojektide läbiviimisel.

Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:

 Pensioniregister (AS Pensionikeskus);

 Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridusministeerium);

 Statistikaamet (Rahandusministeerium)

 Registrite ja Infosüsteemide Keskus (Justiits- ja Digiministeerium)

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

Registrid teevad punktis 9 kirjeldatud isikute kohta sünniaastate järgi väljavõtte oma

andmebaasist. Registripidajatelt liiguvad isikustatud registriandmed turvalisi kanaleid pidi

Statistikaametisse. Statistikaamet pseudonüümib andmestikud ja teeb need TTÜ teadlastele

kättesaadavaks kinnises Statistikaameti andmetöötluskeskkonnas (teadlaste keskkond), kust

andmeid välja viia ei ole võimalik. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased saavad kasutada vaid

Statistikaameti poolt pseudonüümitud andmeid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Andmeid töödeldakse kõigi 2025 aasta lõpus elus olnud Eesti elanike kohta, kelle andmed on

rahvastiku statistilises registris ning kelle sünniaasta on 1960-2002. Kogumi orienteeruv suurus

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

on 800 000 isikut.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmeid küsitakse 2025. aasta lõpu seisuga (või andmepäringu tegemise seisuga kui ei ole

võimalik andmeid välja võtta 2025. aasta lõpu seisuga) ning 2021-2025 perioodi kohta.

Andmestik sisaldab inimesi, kes olid elus 31.12.2025 seisuga ning tulenevalt sünniaastast 18-60

aasta vanused 2021 aasta alguse seisuga.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Koostatakse uued eraldi andmestikud ja ei kasutata varasemaid andmestikke (AKI otsus 2.2.-

1/25/16-4).

Pensionikeskusest:

 Isikukood

 Keele eelistus

 II samba kontojääk (raha) seisuga 31.12.2025

 III samba kontojääk (raha) seisuga 31.12.2025

 II samba investeerimiskontole kantud summa seisuga 31.12.2025

 II sambast raha väljavõtmise avalduse kuupäev

 II samba sissemaksete peatamise kuupäev

 II samba kehtiv maksemäär

 II sambast väljavõetud summa seisuga 31.12.2025

 III sambast väljavõetud summa seisuga 31.12.2025

 II samba personaalne IRR tootlus seisuga 31.12.2025

 Aktiivne II samba pensionifond

 Mitmes II samba pensionifondis on inimesel osakuid

 Kohtutäituri arestitud summad

 II samba kontojääk pensionifondide lõikes

 Aktiivne III samba pensionifond

 III samba kontojääk pensionifondide lõikes

Eesti Hariduse Infosüsteem:

 Isikukood;

 Õppekoha IF;

 Õppeasutuse ID;

 Õppeasutuse nimi;

 Õppeliik (kõrg, kutse);

 Õppetase;

 Õppekava kood;

 Õppima asumise päev;

 Lahkumise kuupäev;

 Lahkumise põhjus (lõpetas või katkestas);

 Omandatud kvalifikatsioon;

 Riigieksami nimetus (aine);

 Riigieksami tulemus;

 Riigieksami soorituse kuupäev;

 Lõpetatud õppeasutuse ID;

 Lõpetatud õppeasutuse nimi;

 Lõpetamise kuupäev;

 Haridustase (põhikool, gümnaasium);

 Õppeaine lõputunnistusel;

 Hinne lõputunnistusel.

Statistikaamet:

 EHIS õpisündmused 2005-2025

o Isiku pseudonüümitud identifikaator

o EHISe isiku identifikaator

o Õppeasutuse ID

o Õppeasutuse nimi

o Õppeliik (kõrg, kutse, üld)

o Õppetase/haridustase

o Õppekava kood (lisaks andmed õppekavade lisaandmete kohta )

o Õppima asumise päev

o Katkestamise kuupäev

o Lõpetamise kuupäev

 Rahvaloenduse andmestik 2021

o Isiku pseudonüümitud identifikaator

o Emakeel

o Tööhõive seisund

o Amet

o Tegevusala

o Haridustase

o Peamine elatusallikas

o Keelteoskus

o Leibkonna ja perekonna seisund

o Samal aadressil elavate inimeste arv

o Töökoha asukoht (riik, KOV)

o Pikaajalise terviseprobleemi olemasolu

o Usuline kuuluvus

 Rahvastiku statistiline register 1.1. 2026

o Isiku pseudonüümitud identifikaator

o Sugu

o Sünniaasta

o Elukoht (KOV täpsusega),

o Kodakondsus

o Kõrgeim haridustase

o Laste arv

 Surmade andmebaas o Surma aasta

 Sotsiaalkaitse infosüsteem: määratud pensionid

o Isiku pseudonüümitud identifikaator

o Pensioniliigi kood

o Määratud pensioni suurus kalendrikuus, euro (2021-2025, iga aasta lõpu seisuga)

o Teenitud pensionikindlustusstaaž, aasta

 Sotsiaalkaitse infosüsteem: väljateenitud pensioni õigused (2021-2025, iga aasta lõpu

seisuga)

o Isiku pseudonüümitud identifikaator

o Isiku teenitud kindlustusosakute kogusumma perioodil 01.01.1999 – 31.12.2020

o Isiku teenitud kindlustusosakute kogusumma alates 01.01.2021

o Iga-aastane pensionikindlustuse sotsiaalmaksu osa

o Teenitud kindlustusstaaž kokku alates 01.01.1999

o Ühendosakute summa alates 01.01.2021

o Solidaarosakute summa alates 01.01.2021

 Maksuameti andmestik (2021-2025)

o Isiku pseudonüümitud identifikaator

o TSD-l deklareeritud tulu;

o dividendid (INF1);

o ettevõtluskonto tulud;

o FIDEK Vorm E;

o FIDEK Vorm A

 Registrite ja Infosüsteemide Keskus: Kinnistusraamatu andmed 2020-2025 (31.12

seisuga)

o Isiku pseudonüümitud identifikaator

o Katastriüksuse pseudonüümitud identifikaator

o Omaniku osa suurus kaas või ühisomandist (murdarv, mitte pindala)

o Kinnistu tüüp (korteriomand, kinnisasi, korterihoonestusõigus, hoonestusõigus)

o Omandi liik (ainu-, kaas- või ühisõigustatus)

o Katastriüksuse aadress KOV täpsusega

o Kui ühel registriosal on samaaegselt omanikuks ilma isiku pseudonüümitud

identifikaatorita isik (sh nt juriidiline isik), siis selliste isikute kohta ridu ei lisata

või lisatakse neile üldine ühine pseudonüümitud identifikaator (nt juhul kui

vastavate ridade kustutamine oleks tehniliselt keeruline või tooks kaasa uuringusse

kuuluvate isikute kohta andmete kustutamist).

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2020

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2021

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2022

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2023

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2024

 Kinnistusraamatu väljavõte isikule kuuluva kinnisvara osas seisuga 31.12.2025

 Sealhulgas andmekoosseis (2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 lõpu seisuga tehtud

väljavõtete puhul)

o Omaniku isikukood

o Omaniku osa suurus kaas- või ühisomandist

o Kinnistu liik

o Kinnistu sihtotstarve

o Katastriüksuse aadress KOV täpsusega

o Kehtiva hüpoteegi summa

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:

o Pensioniregister (AS Pensionikeskus);

o Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridusministeerium);

o Statistikaamet (Rahandusministeerium)

o Registrite ja Infosüsteemide Keskus (Justiits- ja Digiministeerium)

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed pseudonüümitakse vastavalt punktis 7 kirjeldatule. Volitatud töötlejani jõuavad

pseudonümiseeritud andmed.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritakse isikukoodid, andmekoosseis on toodud punktid 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Unikaalse koodi loob uuringu alguses Statistikaamet. Teised registrid saadavad Statistikaametisse

isikukoodiga oma registrist päritud andmed, mille puhul Statistikaamet asendab isikukoodid

pseudonüümitud identifikaatoritega. Andmetele ligipääsu võimaldab Statistikaamet volitatud

töötlejale ainult läbi Statistikaameti kaitstud uuringukeskkonna kasutamise, milles tuleb teostada

vajalik analüüs ilma andmete keskkonnast välja liikumata. Koodivõtit säilitab Statistikaamet

vastavalt oma sisemisele korrale.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Registrid kustutavad päringus küsitud isikuandmed peale andmete edastamist Statistikaameti

andmetöötluskeskkonda. Statistikaamet hävitab lepingu lõppedes päringuga juurde küsitud

algandmed ja kõik projekti jaoks teadlaste keskkonda ette valmistatud pseudonüümitud

andmestikud. Neid andmeid, mis Statistikaametil on juba statistika tegemiseks olemas, ei

hävitata.

Andmete säilitamine kuni 2027. aasta lõpuni on vajalik kuna uuringu tulemused avaldatakse

eelretsenseeritavates rahvusvahelistes teadusajakirjades. Kvaliteetne teaduslik avaldamisprotsess

on aeganõudev: andmete analüüs, teadusartiklite kirjutamine, eelretsenseerimine ja võimalikud

parandusvoorud võtavad tipptasemel ajakirjade puhul tavaliselt 12–24 kuud. Teaduseetika nõuab,

et algandmed oleksid säilitatud kuni tulemuste lõpliku avaldamiseni, et tagada tulemuste

kontrollitavus ja reprodutseeritavus. Uuringu tulemusi plaanitakse esitleda rahvusvahelistel

teaduskonverentsidel, kus retsensendid ja teised teadlased võivad esitada täiendavaid

analüüsiküsimusi. Andmete kättesaadavus võimaldab vastata täpsustavatele päringutele ja viia

läbi täiendavaid robustsuskontrolle.

Rakenduslikust aspektist toetab uuring Rahandusministeeriumi poliitikaanalüüsi. 2027. aasta

Riigikogu valimiste järgselt võivad kerkida uued poliitikaalgatused finantsteadlikkuse

valdkonnas, mille mõjuhinnanguks on vajalik võrdlusbaas varasematest andmetest.

Rahandusministeeriumil on juba teada konkreetsed poliitilised huvid, mis võivad vajada

täiendavat analüüsi.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah. Teavitatakse ministeeriumi kodulehe ja

sotsiaalmeedia kaudu.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Isikuandmete töötlemine on ette nähtud

seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu

Nõukogu või Euroopa Komisjoni

otsekohalduvas õigusaktis.

Andmesubjekti teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud:

• andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Privaatsussätted | Rahandusministeerium

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Merike Saks Digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/50-4

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Merike Saks

Rahandusministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Enne pensioniiga II pensionisambast väljamaksete mõjude analüüs" 13.07.2026

taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Rahandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 31.12.2027;

3. tunnistada kehtetuks Andmekaitse Inspektsiooni 03.02.2026 otsus isikuandmete

töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/9-2.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

2 (3)

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja

eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 13.07.2026 inspektsioonile esitatud taotluses ja

käesolevas otsuses.

Andmekaitse Inspektsioon kooskõlastas andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemise

Rahandusministeeriumi teadusuuringus "Enne pensioniiga II pensionisambast väljamaksete

mõjude analüüs" 03.02.2026 otsusega 2.2.-1/26/9-2. Rahandusministeerium soovib ulatuslikult

muuta uuringu tingimusi, eelkõige andmekoosseisu ja andmehõive protsessi osas. AKI otsusega

nr 2.2.-1/26/9-2 kooskõlastatud uuringut ei ole teostatud ning nendel tingimustel ka läbi ei viida.

Tulenevalt muudatuste mahust on otstarbekas uuringus "Enne pensioniiga II pensionisambast

väljamaksete mõjude analüüs" andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuesti

kooskõlastada, mistõttu tuleb eelnev otsus nr 2.2.-1/26/9-2 kehtetuks tunnistada.

Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et taotluse p 9 kohaselt on valimi orienteeruv suurus

800 000 isikut. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikli 35 lg 1 kohaselt peab

isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete

töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust,

konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele

suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on

nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide

süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel,

sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud

tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste

isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis2 on

selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu

kohta. Juhendis on viidatud suunistele3, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Arvestades uuringu valimi suurust ja andmetöötluse mahtu, tuleb vastutaval töötlejal läbi viia

andmekaitsealane mõjude hindamine.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 3 Artikli 29 töörühm. Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas

isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Vastu võetud

4. aprillil 2017, muudetud 4. oktoobril 2017

3 (3)

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus