EELNÕU

12.08.2026

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, audiitortegevuse seadusest ning selle alusel

koostatud õigusaktidest“;

2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „arvepidamisüksuse ülesannetes olevas“ sõnadega

„raamatupidamisülesandeid täitvas“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui projektiauditi objektiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 95 kohane kuludest sõltumatu rahastamine, kontrollitakse projektiauditi käigus

rahastamistingimuste täitmist ning tulemuste saavutamist.“;

4) paragrahvides 5 ja 15 asendatakse läbivalt sõnad „kulude aastaaruanne“ sõnadega

„raamatupidamise aastaaruanne“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) analüüsib projektiauditite ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemuste mõju

raamatupidamise aastaaruandele;“;

6) paragrahvid 6 ja 17 tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

12.08.2026

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu eesmärk on ajakohastada perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

auditeerimist reguleerivat korda.

Muudatusega tagatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 53 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“

(edaspidi auditeerimise määrus) sisuline ja terminoloogiline kooskõla Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 ning auditeeriva asutuse auditeerimispraktikaga.

Lisaks õigusliku raamistiku, mõistete ja audititoimingute täpsustamisele sätestatakse

eelnõuga selge õiguslik alus kuludest sõltumatu rahastamise projektiaudititele. Samuti

tunnistatakse kehtetuks eksitavat tõlgendust soodustavad sätted seoses auditeeriva asutuse

kohustustega, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 ei tulene.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna nõunik

Henry Kibin (e-post [email protected], tel 5885 1356). Eelnõu toimetas keeleliselt

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post

[email protected], tel 5303 2849) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(e-post [email protected], tel 5885 1493).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 jäetakse paragrahvi 1 lõikest 2 välja tekstiosa „, audiitortegevuse

seadusest ning selle alusel koostatud õigusaktidest“. Auditeerimise määruse muutmise ajal

on muutmisel ka audiitortegevuse seadus (edaspidi AudS). Kavandatavad AudS muudatused

on suunatud siseauditi ajakohastamisele avalikus sektoris. Riigikogu menetluses oleva

AudS-i eelnõu kohaselt kavandatakse tunnistada AudS-is sisalduv siseauditi regulatsioon

tervikuna kehtetuks. Seetõttu ei ole viide AudS-ile auditeerimise määruses enam asjakohane.

Samuti pole viide AudS-ile auditeerimise määruses vajalik juhul, kui AudS-i muudatust ei

jõustata, sest auditite planeerimine, läbiviimine, aruannete koostamine ning auditi

tulemustest teavitamine on praktikas reguleeritud muudes auditeerimise määruse § 1 lõikes

2 nimetatud õigusnormides, standardites ja juhendites, mitte AudS-is.

Eelnõu punktiga 2 asendatakse § 2 lõikes 1 sõnad „arvepidamisüksuse ülesannetes olevas“

sõnadega „raamatupidamisülesandeid täitvas“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 viidatakse läbivalt

raamatupidamisülesannete täitmisele. Samuti kasutatakse raamatupidamisülesandeid täitva

asutuse mõistet ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 rakenduskava

korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduses. Mõistet „arvepidamisüksus“

ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusaktides ei kasutata. Seetõttu tuleb auditeerimise määruse

2

§-s 2 kasutatavat terminit muuta ning viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2021/1060 kasutatava terminoloogiaga.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 3 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui projektiauditi

objektiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 kohane

kuludest sõltumatu rahastamine, kontrollitakse projektiauditi käigus rahastamistingimuste

täitmist ning tulemuste saavutamist“.

Valdav osa auditeeriva asutuse läbiviidavate projektiauditite eesmärkidest on defineeritav §

3 lõigete 1 ja 2 kaudu. Samas on rakendusperioodil 2021–2027 üha laialdasemalt hakatud

kasutusele võtma kuludest sõltumatuid rahastamismeetodeid (financing not linked to costs).

Kuludest sõltumatu rahastamise eelduseks on kokkulepitud tingimuste täitmine ja tulemuste

saavutamine. Vajadusel võib kontroll hõlmata ka andmete usaldusväärsuse ja kontrolljälje

hindamist. Järelikult ei ole õiguspärane ega täpne viia selliseid projektiauditeid edaspidi läbi

kehtiva auditeerimise määruse § 3 lõigete 1 ega 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt ning

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 95 tuleb luua

auditeerimise määrusesse uus projektiauditi õiguslik alus.

Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 kasutatakse terminit

„tegevusaudit“ (audit of operations), on Eesti rakenduspraktikas sama auditiliigi

tähistamiseks välja kujunenud ja läbivalt kasutusel termin „projektiaudit“, mistõttu pole selle

mõiste muutmine sisulise kooskõla tagamiseks vajalik.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse §-des 5 ja 15 läbivalt sõnad „kulude aastaaruanne“ sõnadega

„raamatupidamise aastaaruanne“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060

viidatakse läbivalt raamatupidamise aastaaruande auditile. Sama mõistet kasutatakse ka

ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 rakenduskava korraldusasutuse juhtimis-

ja kontrollisüsteemide kirjelduses. Mõistet „kulude“ aastaaruande audit

ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusaktides ei kasutata. Seetõttu tuleb auditeerimise

määruses kasutatavat terminit muuta ning viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2021/1060 kasutatava terminoloogiaga.

Mõiste „raamatupidamise aastaaruanne“ tähistab aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 tähenduses, mitte üldist majandusaasta aruannet Eesti

raamatupidamisõiguse tähenduses.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 5 lõike 2 punkti 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: „1)

analüüsib projektiauditite ja juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemuste mõju

raamatupidamise aastaaruandele;“.

Õigusselguse huvides sõnastust muudetakse, kuna kehtiv regulatsioon on ekslik ning mitmeti

mõistetav. Kehtiva auditeerimise määruse tekstis polnud täpne väide, justkui analüüsiks

auditeeriv asutus kitsalt korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi

tulemusi. Praktikas analüüsib auditeeriv asutus raamatupidamise aastaaruande auditi käigus

projektiauditite ja juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemuste mõju raamatupidamise

aastaaruandele.

Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks §-d 6 ja 17.

3

Paragrahvi 6 kehtetuks tunnistamine tuleneb sellest, et auditeerimise määruse 2. peatükis ei

ole auditeeriva asutuse läbiviidavate auditite kontekstis täpne ega asjakohane eristada §-s 6

sätestatud juhtkonna kinnitusele arvamuse andmist. Tegemist ei ole eraldi auditiliigiga, vaid

auditeeriva asutuse arvamuse koostamise ühe sisendiga, mis esitatakse § 15 kohases

auditeeriva asutuse arvamuses.

Määruse 2. peatükis peavad olema reguleeritud üksnes auditeeriva asutuse läbiviidavad

põhilised auditid: juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit (§ 2), projektiaudit (§ 3) ning

raamatupidamise aastaaruande audit (§ 5). Samuti on §-s 4 reguleeritud rahastamisvahendite

auditeerimise põhimõtteid, kuna rahastamisvahenditele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2021/1060 väga selgelt erireeglid.

Kuna määruse § 15 reguleerib juba ammendavalt auditeeriva asutuse arvamuse andmist ning

viitab õigesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõike 3

punktis a viidatud XIX lisa vormile, siis hõlmab § 15 igakülgselt ka § 6 regulatsiooni.

Seetõttu on eksitav § 6 kohast hinnangu andmist käsitleda eraldi sättena 2. peatükis, kuna see

võib jätta mulje iseseisvast auditiliigist, mida see ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb säte

kehtetuks tunnistada.

Paragrahvi 17 kehtetuks tunnistamine on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2021/1060, mis ei kohusta rakendusperioodil 2021–2027 auditeerivat asutust esitama

„korraldusasutuse aastaaruande“ jaoks eraldi teavet. Rakendusperioodil 2014–2020 kehtis

korraldusasutusele nõue esitada Euroopa Komisjonile iga-aastane kokkuvõttev aruanne

(annual summary). Sisend selleks tuli muuhulgas auditeerivalt asutuselt. Rakendusperioodil

2021–2027 korraldusasutusel sellise kokkuvõtva aruande koostamise kohustust

eraldiseisvalt pole, mistõttu pole asjakohane ka auditeeriva asutuse kohustus § 17 mõistes.

Praktikas toimub auditeeriva asutuse ja korraldusasutuse vahel tihe koostöö, kõik

audititulemused on korraldusasutusele kättesaadavad ning auditeeriv asutus esitab

korraldusasutusele informatsiooni vajaduspõhiselt. Eeltoodust tulenevalt tuleks säte

kehtetuks tunnistada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga tagatakse määruse kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2021/1060.

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõjutab auditeeriva asutuse auditite läbiviimist. Eelnõuga täpsustatakse toetuste

auditeerimist reguleerivat korda, luuakse õigusselgust ning tagatakse kooskõla Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060. Eelnõul puudub mõju rakenduskava

elluviimist korraldavatele asutusele. Samuti ei muuda eelnõu toetuse saajate õigusi ega

kohustusi. Kuludest sõltumatu rahastamise auditites võib muutuda üksnes auditi fookus ning

kontrollimiseks nõutavate tõendite iseloom. Määrus ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ega

vabaühenduste halduskoormust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

4

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on kooskõlastatud rakendusasutuste, korraldusasutuse ja rakendusüksustega. Justiits-

ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Märkustes paluti lisada andmed

halduskoormuse puudumise kohta, soovitati ühtlustada eelnõus ja seletuskirjas kasutatavaid

termineid, täpsustada kuludest sõltumatu rahastamise projektiauditi objekti ning määruse

mõju toetuse saajatele. Kõik märkused võeti arvesse.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

01.09.2026 nr 1.1-10.1/3012-2

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 53

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ muutmine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 53

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise

auditeerimine“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Eelnõu;

2. Seletuskiri.

Henry Kibin 5885 1356

[email protected]