1

EELNÕU

18.08.2026

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest,

esitades residentsuse määramiseks käesolevas paragrahvis ja kohalduvas välislepingus

sätestatud residentsuse kriteeriumide täitmise kohta andmed. Füüsilise isiku residentsuse

määramiseks vajaliku andmekooseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

2) paragrahvi 22 ja § 571 lõike 6 kolmandas lauses asendatakse sõna „vormid“ sõnaga

„andmekoosseis“;

3) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja

Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse

asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt. Tulumaksu kinnipidaja motiveeritud taotluse

alusel võib maksuhaldur lubada deklaratsiooni esitada paberil. Deklaratsiooni andmekoosseisu

ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Deklaratsioonis

näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud

tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari.“;

4) paragrahvi 40 lõike 5 kolmandas lauses ja lõike 6 teises lauses, § 50 lõike 9 kolmandas lauses,

§ 56 lõike 3 teises lauses, § 561 teises lauses, § 562 lõikes 2, § 563 teises lauses, § 564 lõikes 2

ja § 565 teises lauses asendatakse sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja, välja arvatud mitteresident, esitab

deklaratsiooni elektrooniliselt, kui ta deklareerib §-des 15 või 16 või 171–18 nimetatud

tehinguid või tulu ning maksustamisperioodil on vähemalt ühes neist paragrahvidest nimetatud

tehinguid tehtud rohkem kui viis või tulu teenitud rohkem kui viiel korral. Maksumaksja

motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada deklaratsiooni esitada paberil.“;

6) paragrahvi 44 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tuludeklaratsioonide ja nende lisade andmekoosseisu ning täitmise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

7) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõnad „vormid ning nende täitmise korra“ sõnadega

„andmekoosseisu ning täitmise korra“.

§ 2. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse § 11 lõike 12 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „vormi“ sõnaga

„andmekoosseisu“.

2

§ 3. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõikes 7 asendatakse sõna „vormid“ sõnaga „andmekoosseisu“;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Eesti resident ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab käesoleva

paragrahvi lõigete 1–12 alusel makstava sotsiaalmaksu deklaratsiooni elektrooniliselt.

Sotsiaalmaksu maksja motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada deklaratsiooni

esitada paberil.“.

§ 4. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 lõikes 2 asendatakse sõna „vormid“ sõnaga „andmekoosseisu“;

2) paragrahvi 42 lõikes 21 asendatakse sõna „vormi“ sõnaga „andmekoosseisu“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 5 ning § 3 punkt 2 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, “….“ ………………2026

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu) keskne eesmärk on nii maksumaksjate halduskoormuse kui ka riigisektori

töökoormuse vähendamine, mis saavutatakse läbi deklareerimisprotsesside moderniseerimise

ja automatiseerimise.

Halduskoormuse vähendamise nimel tehakse põhimõtteline muudatus õiguslikus raamistikus:

edaspidi ei kehtesta minister enam deklaratsioone vormide kujul, vaid üksnes esitatavate

andmete loetelu. Selline lähenemine vähendab ebaefektiivset dubleerivat tegevust

Rahandusministeeriumi haldusalas, kus varem kujundati vorme eraldi nii määruse lisade kui ka

infosüsteemi vaadete jaoks, ning annab maksuhaldurile vabaduse arendada e-keskkonda

operatiivselt ja kasutajasõbralikult. Muudatus puudutab juriidiliste ja füüsiliste isikute

esitatavaid maksudeklaratsioone, teavitamiskohustusega seotud vorme ja maksumaksjale

esitatavaid tõendeid.

Efektiivsuse suurendamiseks liidetakse esimeses etapis seni eraldi olnud tulu- ja sotsiaalmaksu

deklaratsiooni (edaspidi TSD) lisad 1 ja 2 üheks ühtseks lisaks, mis kaotab vajaduse jaotada

väljamakse saajaid residentsuse alusel ning vähendab andmete esitaja halduskoormust, kuna

samu andmeelemente ei ole vaja enam dubleerivalt esitada. Halduskoormuse vähenemise

peamise efekti annab Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) loodav uus kaasaegne andmepõhine

andmete edastamise infotehnoloogiline lahendus 1 , mis võimaldab maksukohustuslasel

deklareeritavate tehingute ja toimingute andmeid edastada automaatselt oma raamatupidamis-

ja majandustarkvarast otse maksuhalduri infosüsteemi. Seeläbi paraneb esitatavate andmete

kvaliteet ja vähenevad inimfaktorist tingitud andmevead ning vajadus hilisemateks

parandusteks ja selgitusteks.

Teise olulise suunana muudetakse deklaratsioonide paberil esitamise võimalust. Deklaratsiooni

paberil esitamine on edaspidi võimalik erandina motiveeritud taotluse alusel, kui elektrooniline

esitamine on objektiivselt takistatud. Kuna tööandjate asjaajamine (nt töötamise register ja

majandusaasta aruanded) on juba praegu elektrooniline ning ka tulu teenimine finantsvaralt

eeldab füüsiliselt isikult elektrooniliste keskkondade kasutamist, ei ole paberil deklareerimise

piiramine nendele isikutele ebamõistlikult koormav. Elektrooniline deklareerimine vähendab

märkimisväärselt andmevigu ja paranduste tegemise vajadust, kiirendades samas andmetöötlust

ja maksumaksjale pakutavat tagasisidet.

Eelnõuga kavandatavad muudatused on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Suurim

positiivne mõju halduskoormuse vähenemisele tuleneb üleminekust andmekoosseisu põhisele

ja reaalajas toimivale andmeedastusele. Olemuslikult sarnane positiivne mõju kaasneb TSD

deklaratsiooni ning füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektroonilise esitamise kohustuse

laiendamisega. Halduskoormuse teatav kasv on prognoositav üksnes neile maksumaksjatele,

kes peavad objektiivsetel põhjustel jätkama deklaratsioonide esitamist paberil, kuna edaspidi

1 Kättesaadav: Andmepõhine aruandlus | Maksu- ja Tolliamet

2

tuleb selleks esitada taotlus. Siiski on selliste juhtude arv prognoositavalt väike ning sellest

tulenev koormus ei kaalu üles digitaliseerimisest saadavat üldist erasektori ja riigisektori säästu.

Kokkuvõttes loovad muudatused eelduse kaasaegseks automaatseks maksu deklareerimiseks ja

maksukogumiseks ning suunavad maksumaksjad kasutama efektiivsemaid e-teenuseid ja

vähendavad seeläbi andmete käsitsi sisestamisele kuluvat aega maksuarvestuses.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik

Kairi Ani ([email protected], 5885 1373). Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas andis nõu

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected], 5885 1493). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeletoimetaja

Heleri Piip ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) redaktsioonis RT I, 29.07.2026, 66;

- kogumispensionide seadus (edaspidi KoPS) redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 16;

- sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) redaktsioonis RT I, 21.05.2026, 19;

- töötuskindlustuse seadus (edaspidi TKindlS) redaktsioonis RT I, 30.06.2026, 40.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõuga täpsustatakse andmepõhisele aruandlusele üleminekuks vajalikke regulatsioone.

Selle esimene etapp on planeeritud rakenduma käesoleva aasta 1. oktoobril, mistõttu on menetlus vaja läbi viia kiireloomuliselt.

Lisaks sisaldab eelnõu punkte, mille puhul seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Selliseks muudatuseks on maksudeklaratsioonide esitamise viisi täpsustamine.

Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõule enne selle ettevalmistamist koostatud

väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2 ülesandega toetada ettevõtjaid

kaasaegsete andmepõhiste lahenduste loomisel, et aruandluseks ning ettevõtluse toimimiseks

vajaliku info vahetamine riigi ja ettevõtjatega toimuks automaatselt masin-masin liideste kaudu

ning vähendada ettevõtjate aruandluskoormust, muutes aruandluse andmepõhiseks ja

eeltäidetuks. Ühtlasi järgib eelnõu õigusloome viimaste aastate suunda tehnoloogianeutraalsuse

poole, võimaldades uute IT-lahenduste paindlikku rakendamist ilma vajaduseta õigusakte

tehniliste muudatuste tõttu korduvalt ajakohastada.

Seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälte enamus.

2 Kättesaadav: Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on vähendada nii maksumaksjate halduskoormust kui ka riigisektori

töökoormust. Selleks tehakse põhimõtteline muudatus andmete esitamise õiguslikus

raamistikus – edaspidi sätestatakse rahandusministri määrusega kindlaksmääratud vormide

asemel esitatavate andmete loetelu. Praegune süsteem, kus deklaratsioonid kujundatakse

dubleerivalt nii määruse lisade kui ka infosüsteemi vaadete jaoks, on ressursikulukas ja

ebaefektiivne. Kuna määruse lisas toodud staatilist kujundust praktikas täpselt sellisel kujul ei

kasutata, kaotab andmekoosseisu kehtestamisele üleminek avalikus sektoris dubleeriva

tegevuse. Vormide asendamine andmekoosseisudega võimaldab edaspidi deklaratsiooni

struktuuri muuta (lisada, eemaldada või täpsustada andmeelemente) ning kujundada MTA e-

keskkonna vaateid dünaamiliselt, lähtudes infosüsteemi tehnilistest eripäradest ning parimast

kasutajakogemusest ja -vajadusest.

Andmekoosseisu kehtestamisega samaaegselt minnakse üle kaasaegsele andmepõhisele

andmete edastamisele, ajakohastatakse e-MTA rakendust ja infosüsteeme. Uus tehniline

lahendus on suunatud halduskoormuse vähendamisele ning andmevahetuse mugavuse

suurendamisele. See võimaldab ettevõtjal esitada palgaandmeid otse oma majandustarkvarast

standardiseeritud kujul3. Tehingupõhine andmete esitamine tähendab, et ettevõtja ei pea esitama

täidetud deklaratsioonivorme, vaid MTA paneb tehinguandmete pealt deklaratsiooni ise kokku.

Andmete esitamise hetkel rakendub tehingupõhine kontroll, mis tuvastab vead jooksvalt. See

omakorda võimaldab koheselt neid parandada ja vähendab vigade kuhjumist deklaratsiooni

kinnitamise perioodi.

Lisaks piiratakse senisest enam TSD deklaratsioonide paberil esitamise võimalust. Muudatus

puudutab peamiselt ettevõtjaid ja neid füüsilisi isikuid, kes tegutsevad tööandjana. Kehtiva

seaduse kohaselt on maksudeklaratsiooni lubatud esitada paberil juhul, kui väljamakse saajaid

on kuni viis. Samas eeldab väljamaksete tegemine reeglina toiminguid, mis on juba praegu

võimalikud üksnes elektrooniliselt. Näiteks töötamise registrisse saab andmeid kanda ainult

elektrooniliselt, sama nõue kehtib ka majandusaasta aruande esitamisele. Hoolimata

deklaratsiooni elektroonilise esitamise nõudest, säilib seadusega võimalus esitada motiveeritud

taotluse alusel deklaratsioon siiski ka paberil. Kuna e-keskkonnas on maksudeklaratsioon

osaliselt eeltäidetud, vähendab elektrooniline esitamine nii maksumaksja halduskoormust kui

ka maksuhalduri töökoormust. Lisaks vähendab see vigade tekkimise võimalusi ja nende

parandamise vajadust.

Sarnane muudatus tehakse ka füüsiliste isikute tulude deklareerimisel. Erinevalt eespool

kirjeldatud üldisest TSD deklaratsioonide elektroonilise esitamise kohustusest, laieneb

tuludeklaratsiooni elektroonilise esitamise nõue üksnes teatud liiki tulu teenivatele füüsilistele

isikutele, kui nende deklareeritavate tehingute arv on tavapärasest suurem. Reegli

kohaldamisalasse kuuluvate tululiikide (s.o erinevad investeeringute realiseerimisel tekkinud

tulud) olemus ja tehingute maht annavad alust eeldada, et tulu teenimiseks on kasutatud

elektroonilisi vahendeid. Seda arvestades ei ole põhjendatud lubada deklaratsiooni esitamist

paberil. Ka see muudatus vähendab vigade tekkimise võimalusi ja täiendavate selgituste

andmise vajadust ning vähendab maksumaksja halduskoormust ja maksuhalduri töökoormust.

3 Põhineb andmepõhise aruandluse taksonoomial: Andmepõhine aruandlus | Statistikaamet

4

Sarnaselt TSD deklaratsiooniga sätestab seadus ka antud juhul võimaluse esitada põhjendatud

juhul tuludeklaratsioon paberil.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseadust (eelnõu § 1), kogumispensionide seadust (eelnõu § 2),

sotsiaalmaksuseadust (eelnõu § 3) ja töötuskindlustuse seadust (eelnõu § 4).

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehakse muudatus TuMS § 6 lõikes 6, mis sätestab residentsuse

määramiseks esitatavad formaalsused. Kui praegu kehtestab minister residentsuse määramiseks

konkreetse vormi, siis edaspidi sätestatakse määrusega esitatavate andmete loetelu. Vormi

asendamine andmekoosseisuga muudab seaduse tehnoloogiliselt neutraalseks, soodustab

automaatset andmevahetust ja vähendab riigiasutuste töökoormust. Samal ajal säilib täielik

kontroll kogutavate andmete sisu ja ulatuse üle, kuna andmekoosseis kehtestatakse ministri

määrusega.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga residentsuse määramiseks vajaliku andmekoosseisu volitusnormi

ulatust, et suurendada õigusselgust ja tagada andmete töötlemise veelgi selgem kooskõla

isikuandmete kaitse põhimõtetega. Muudatusega seotakse andmete kogumise ulatus vahetult

residentsuse määramise tingimustega.

Seaduse tasandil ei loetleta konkreetseid andmevälju – kogutavate andmete piirid kehtestatakse

üldisemalt. Seaduse tasandil sätestatakse, et füüsiline isik esitab andmeid, mis on vajalikud

TuMS §-s 6 ja asjakohastes välislepingutes (topeltmaksustamise vältimise lepingud) sätestatud

residentsuse kriteeriumide täitmise kontrollimiseks. See tähendab, et residentsuse tingimused

ise – näiteks viibimisaeg, alaline elukoht või eluliste huvide kese – defineerivad ja piiritlevad

ammendavalt need valdkonnad, mille kohta on maksuhalduril õigus teavet saada.

Selline ülesehitus tagab, et andmete kogumine on prognoositav ja piiratud üksnes nende

asjaoludega, millele seadusandja on andnud õigusliku tähenduse residentsuse staatuse

määramisel. Valdkonna eest vastutava ministri volitus kehtestada täpne andmekoosseis

määrusega on seeläbi selgelt piiritletud: määrus üksnes täpsustab seaduses ja välislepingutes

nimetatud kriteeriumide täitmiseks vajalikud tehnilised andmed. Sedakaudu on välistatud õigus

küsida teavet, mis väljub seaduse tasandil kehtestatud residentsuse tingimuste piiridest.

Maksuasjades vajaliku andmetöötluse põhireeglid sätestab maksukorralduse seaduse (edaspidi

MKS) § 17. Residentsuse määramise avaldusel esitatud andmed kantakse maksukohustuslaste

registri (edaspidi MKR) põhimääruse kohaselt MMR rakendusse (MKR põhimääruse § 351),

kus neid säilitatakse 7 aastat (MKS § 17 lõige 7, MKR põhimääruse § 63 lõige 1 punkt 3). MKS

§ 17 lõike 6 kohaselt on nende andmete vastutavaks töötlejaks Maksu- ja Tolliamet ning nende

töötlemise eesmärk on maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate riiklike ülesannete

täitmine, sealhulgas arvepidamine maksude määramiseks, õigsuse kontrollimiseks ja

sissenõudmiseks (MKS § 17 lõige 1). Antud avalduse andmesubjektiks on maksukohustuslane

(MKS § 17 lõige 4).

Sarnased muudatused tehakse ka eelnõu § 1 punktidega 2, 4, 6 ja 7. Ka nende punktidega

asendatakse seni TuMS-i alusel kehtestatud vormid andmekoosseisudega. Muutmisele

kuuluvad TuMS-i volitusnormid § 22 lõikes 6, § 40 lõigetes 5 ja 6, § 44 lõikes 7, § 50 lõikes 9,

§ 54 lõikes 3, § 56 lõikes 3, §-s 561, § 562 lõikes 2, §-s 563, § 564 lõikes 2, §-s 565 ja § 571 lõikes

6. Muudatus puudutab nii juriidilise kui ka füüsilise isiku esitatavaid maksudeklaratsioone,

5

teavitamiskohustusega seotud vorme ning maksuhaldurile ja füüsilistele isikutele esitatavaid

tõendeid.

Määruse tasandil asendatakse vormid andmekoosseisu loeteluga järk-järgult, lähtudes

maksuhalduri ning raamatupidamis- ja majandustarkvara pakkujate arenduste ettevalmistamise

käigust ja tehnilisest valmisolekust. Esimeses järjekorras asendatakse vormi TSD lisad 1 ja 2

ning vorm ESD, kuna nende puhul minnakse esmalt üle reaalajas andmete esitamisele.

Tulenevalt sellest, et üleminek andmepõhisele aruandlusele toimub etappide kaupa, säilib

ülejäänud deklaratsioonide puhul esitatavate andmete senine vormipõhine esitusviis seni, kuni

nii maksuhaldur kui ka tarkvaraarendajad on jõudnud ette valmistada tehnilised lahendused ka

nende andmete reaalajas vahetamiseks.

Vormide asendamine andmete loeteluga muudab ministri määruse sisu tehnilisemaks. Kuna

edaspidi ei korrata vormide selgitustes erinevates seadustes sätestatut, väheneb määruse lisade

maht ja sellest tulenevalt mõneti ka ülevaatlikkus õigusaktis endas. Siiski ei too see kaasa

sisulist muudatust maksumaksja jaoks: maksumaksjate mugavuse ja õigusselguse tagamiseks

teeb maksuhaldur oma veebilehel kättesaadavaks esitatavate andmekoosseisude ja nende sisu

selgitavad juhendmaterjalid. Need juhendid on olemuslikult identsed seni ministri määruses

sisaldunud lisadega ning tagavad maksumaksjale vajaliku toe deklaratsioonide täitmisel. Seega,

kuigi õigusakt muutub tehnilisemaks, jääb kogu sisuline ja selgitav info maksuhalduri

kodulehel kättesaadavaks.

Andmekoosseisu kehtestamisega samaaegselt minnakse üle kaasaegsele andmepõhisele

andmete edastamisele, ajakohastatakse e-MTA rakendust ja infosüsteeme. Andmepõhisele

andmete edastusele üleminekuks luuakse maksukohustuslasele võimalus esitada palgaandmed

(praegused TSD lisa 1 ja lisa 2 andmed) maksuhaldurile masin-masin liidese uuendatud

versiooni kaudu otse oma raamatupidamistarkvarast. Uus tehniline lahendus on suunatud

halduskoormuse vähendamisele ning andmevahetuse mugavuse suurendamisele. Rakendub

tehingupõhine kontroll, mis tuvastab vead jooksvalt. See omakorda võimaldab koheselt neid

parandada ja vähendab vigade kuhjumist deklaratsiooni kinnitamise perioodi.

Andmepõhisele aruandlusele üleminekuga säilivad seni kasutusel olnud andmete esitamise

võimalused, kuid nende tehniline sisu uueneb. Failist laadimisel uueneb esitatav failiformaat

koos andmekoosseisuga. See tähendab, et senise CSV- ja XML-faili asemel saab olema XML-

formaat, mis põhineb XBRL GL4 standardil5 . Failitüübi vahetuse sujuvamaks muutmiseks

kehtestatakse üleminekuperiood, mil andmeid saab veel esitada CSV-failiga. Pärast ülemineku

perioodi lõppu jääb ainsaks toetatud formaadiks XBRL GL.

Samuti säilib võimalus esitada andmed paberil, e-MTAs kasutajaliidese kaudu või kasutada

palgamakse puhul koostöös pankadega loodud palgamakse lahendust. Seejuures peab

arvestama, et e-MTA kasutajaliides muutub: seniste lisade 1 ja 2 asemel võetakse kasutusele

ühtne deklaratsioon ning lisanduvad andmepõhiseks aruandluseks vajalikud täiendavad

andmeväljad.

Muudatuse mõju konkreetsele ettevõtjale sõltub tema praegusest andmete edastamise

lahendusest. Mõju on väike ettevõtjale, kes kasutab juba praegu majandustarkvara ja masin-

4 XBRL GL on XML-põhine vorming majandustehingute kohta info vahetamiseks. XBRL on mõeldud aruande

väljundvormi info vahetamiseks. 5 XBRL GL standard | Reaalajamajandus

6

masin liidese kaudu andmete edastamist. Sel juhul muutub vaid andmete edastamise tehniline

formaat. Uue failivormingu (XBRL GL) võtab kasutusele majandustarkvara pakkuja, mis

võimaldab ettevõtjal jätkata andmete edastamist masinliidese kaudu ilma oluliste muudatusteta

tööprotsessis.

Samuti on muudatuse mõju väike ettevõtjale, kes kasutab XBRL GL failivormingut andmete

edastamiseks kasutavat raamatupidamis- ja majandustarkvara ning edastab deklareeritavad

andmed faili üleslaadimise teel. Tema jaoks muutub üksnes failiformaat.

Keskmine on mõju ettevõtjatele, kes veel ei kasuta raamatupidamis- ja majandustarkvara ega

raamatupidamisteenust või kasutavad tarkvara, millel puudub uuenduslik XBRL GL

failivormingus andmete edastamise võimalus. Sel juhul tuleb andmed sisestada e-MTA

deklaratsioonivormile käsitsi ning see võib suurendada maksumaksja halduskoormust. Seda

täiendavat koormust tasakaalustab e-MTA uuenenud funktsionaalsus, mis muudab andmete

sisestamise protsessi kasutajasõbralikumaks. Halduskoormuse ja muudatuste mõju

leevendamiseks oleks sellisel juhul asjakohane kaaluda sobiva raamatupidamis- ja

majandustarkvara kasutuselevõttu.

Eelnõuga reguleeritavate deklaratsioonide andmeid töödeldakse maksukohustuslaste registris.

Kuna MKS on katusseaduseks kõigile maksuseadustele, on isikuandmete töötlemise

põhireeglid ja ammendavad raamid kehtestatud katusseaduse tasandil. MKS § 17 lõige 3

sätestab ammendavalt MKR-s töödeldavate isikuandmete kategooriad ning MKS § 17 lõige 4

registrisse kantavate isikute loetelu.

Eriseadustes, sealhulgas TuMS-s, ei dubleerita maksukohustuse haldamise ja isikuandmete

töötlemise üldiseid üksikasju, mis on juba katusseadusega reguleeritud. TuMS-s sätestatud

deklaratsiooni esitamise kohustus ning määruse andmise volitusnorm loovad koosmõjus MKS

§-ga 17 piisava ja selge seadusandliku raamistiku. See koostoime määratleb üheselt piirid,

milliseid andmeid on konkreetse deklaratsiooniga õiguspärane küsida, mistõttu puudub vajadus

täiendavate üksikasjalike andmekoosseisude sätestamiseks TuMS-i tasandil. Valdkonna eest

vastutava ministri määrusega üksnes täpsustatakse andmekoosseise lähtudes seadustega

etteantud piiridest.

Tehnilisest vaatest kantakse maksudeklaratsioonidega kogutavad andmed vastavatesse

alamregistritesse: tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed TSD rakendusse (MKR

põhimääruse § 52) ning füüsilise isiku tuludeklaratsioonide andmed FIDEK rakendusse (MKR

põhimääruse § 19). Mõlemas rakenduses töödeldakse füüsiliste isikute üldandmeid, maksude

ja tasude arvestuslikke andmeid, varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmeid, sealhulgas

sissetulekute, ning majandustehingute andmeid (MKS § 17 lõige 3). Seejuures hõlmab FIDEK-i

andmekoosseis tulude ja füüsilisest isikust ettevõtja puhul ka majandustehingute andmeid,

samas kui TSD rakendusse kogutakse väljamaksete, neilt kinnipeetud maksude ja maksete

andmeid ning maksustatavate majandustehingute andmeid. Iga andmekategooria täpsemad

piirid tulenevad maksuseadustest läbi viidete konkreetsele maksuobjektile, mis välistab

vajaduse sätestada üksikasjalikke andmekoosseise TuMS-i tasandil. TSD puhul on andmete

kogumine piiritletud tululiikidega, millelt tulumaks peetakse kinni (TuMS § 41) või tasutakse

(TuMS § 54). FIDEK-i puhul sätestab seadus piirid maksumaksjale kohalduva maksuobjekti

kaudu (TuMS § 44). Valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatavad

andmekoosseisud peavad seega lähtuma nendest seadusega etteantud piiridest.

7

Maksudeklaratsioonide andmete töötlemisel lähtutakse MKS § 17 lõikes 1 sätestatud

maksukohustuslaste registri üldistest eesmärkidest, milleks on maksuseadustest ja teistest

seadustest tulenevate riiklike ülesannete täitmine ning arvepidamine maksude määramiseks,

õigsuse kontrollimiseks ja sissenõudmiseks. Kõnealuste andmete vastutavaks töötlejaks on

Maksu- ja Tolliamet (MKS § 17 lõige 6). Andmesubjektiks on FIDEK-i puhul tulumaksu

maksja ning TSD puhul nii tulumaksu kinnipidaja kui ka selle maksja (MKS § 17 lõige 4).

Tulenevalt andmete kasutusvajadusest on sätestatud erinevad säilitustähtajad: kui TSD

rakenduse andmeid säilitatakse 75 aastat (MKS § 17 lõige 7, MKR põhimääruse § 63 lõige 1

punkt 6), siis FIDEK-i andmete säilitustähtaeg on 10 aastat (MKS § 17 lõige 7, MKR

põhimääruse § 63 lõige 1 punkt 4).

Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse TuMS § 40 lõiget 5, mis kehtestab deklaratsiooni

esitamise viisiga seotud tingimused.

MKS § 86 lõike 1 kohaselt võib maksukohustuslane valida deklaratsiooni esitamise viisi, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kehtiva TuMS § 40 lõike 5 kohaselt tuleb deklaratsioon

esitada elektrooniliselt. Samas lõikes on sätestatud ka erisus, mis lubab kuni viie väljamakse

saaja korral esitada deklaratsiooni paberil. Käesoleva muudatusega tunnistatakse see erand

kehtetuks. Seega TSD deklaratsioonid tuleb edaspidi esitada elektrooniliselt olenemata tasu

saajate arvust.

Muudatus puudutab residendist juriidilisi isikuid, Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse

asutusi ning neid residendist füüsilisi isikuid, kes tegutsevad tööandjana. Juriidilise isiku või

tööandjana maksustatavate väljamaksete tegemine eeldab üldjuhul toiminguid, mis on juba

praegu võimalikud üksnes elektrooniliselt. Näiteks on nii töötamise registri kannete tegemine

kui ka majandusaasta aruande esitamine võimalik üksnes elektrooniliselt. Lisaks tegelevad

ettevõtjad oma igapäevatöös pidevalt mitmekülgsete äritegevusega seotud elektroonilist

asjaajamist nõudvate ülesannetega, mistõttu on elektrooniline asjaajamine nende jaoks

tavapärane praktika. Seega ei saa pidada piirangut erandlikuks ega ebaproportsionaalselt

koormavaks.

Samas on TSD deklaratsiooni puhul jäetud siiski võimalus esitada põhjendatud juhtudel

deklaratsioon paberil. TSD deklaratsiooni paberil esitamise võimalus on edaspidi seotud

objektiivsete põhjendatud juhtude, mitte väljamakse saajate arvuga. Seaduse tasandil ei esitata

näidisloetelu, millised olukorrad loetakse põhjendatuteks. Kui isikul esinevad objektiivsed

takistused (näiteks erandlikud tervisega seotud olukorrad või tehnilised tõrked autentimisega),

mis muudavad seaduses sätestatud üldise deklaratsiooni korra (antud juhul elektroonilise

esitamise) tema jaoks võimatuks või ebamõistlikult koormavaks, on tal võimalik esitada

motiveeritud taotlus. Taotluses tuleb esitada faktilised põhjendused, mis kinnitavad, et

elektrooniline deklareerimine ei ole isiku jaoks objektiivsetel põhjustel võimalik. Maksuhaldur

hindab igat taotlust eraldi, kaaludes takistuse olemust ning maksumaksja võimalusi kohustuse

täitmiseks muul viisil.Nendeks võivad olla näiteks tõendid tervisliku seisundi, tehniliste

takistuste või muude vääramatute asjaolude kohta.

Eelkirjeldatu ei puuduta deklaratsioonide esitamist kriisiolukorras (nt laialdase küberrünnaku,

üleriigilise internetiteenuse katkestuse, sõjaolukorra või muu kriisi tõttu). Sellises olukorras

kohalduvad haldusmenetluse seaduse ning maksukorralduse seaduse üldpõhimõtted.

Haldusmenetluse seaduse kohaselt on haldusorgan kohustatud viima menetlust läbi

otstarbekalt, kiiresti ja võimalikult lihtsalt, säästes isikut üleliigsetest kuludest ja

8

ebamugavusest. Elektroonilise deklaratsiooni range nõudmine olukorras, kus see on kriisi tõttu

võimatu, oleks ilmselges vastuolus hea halduse põhimõttega. Riigi nõuded peavad olema

proportsionaalsed. Sundida isikut täitma kohustust elektrooniliselt, kui infrastruktuur seda ei

võimalda, on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Laiema kriisi korral kehtestab maksuhaldur

vajadusel ajutised alternatiivsed andmevahetuskanalid ja deklaratsiooni esitamise korra.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole eraldi normi sätestamine eelnõus vajalik. Maksumaksjate õiguste

kaitse sellistes olukordades on piisavalt tagatud kehtiva õigusega.

Deklaratsiooni elektroonilise esitamisega paraneb maksuandmete kvaliteet, vähenevad vead

ning rakenduvad automaatsed kontrollid – elektroonselt ei ole võimalik deklaratsiooni esitada,

kui selles on loogikavead. Lisaks on arvestatav osa alusandmetest elektroonilisel esitamisel

eeltäidetud, mis omakorda vähendab maksumaksja halduskoormust andmete esitamisel ja

vigaste andmete täpsustamise vajadust. Elektrooniline esitamine võimaldab maksuteavet

töödelda reaalajas, mis tähendab ka operatiivsemat kontrolli. Muudatus vähendab ka käsitsi

süsteemi sisestatavate deklaratsioonide arvu. Paberil esitatud vigase deklaratsiooni

parandamiseks tuleb maksumaksjal esitada uus deklaratsioon ning maksuhalduril see uuesti

süsteemi sisestada. Seega vähendab muudatus nii maksumaksja halduskoormust kui ka

maksuhalduri töökoormust.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2027. a ning kohaldub kõikidele pärast nimetatud kuupäeva

esitatavatele TSD-dele.

Lisaks jäetakse lõikest välja lause, mis kohustab deklaratsiooni esitama ka tasu mittesaanud

töötajate kohta. Nimetatud kohustus kehtestati madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase

tagasimakse rakendamiseks ning on pärast sellel erikorra tühistamist kaotanud oma aktuaalsuse.

Paragrahvi 1 punktiga 5 täpsustatakse TuMS § 44 lõikes 62 deklaratsiooni esitamise

põhimõtteid füüsiliste isikute puhul. Muudatus puudutab selle esitamise viisi. Erinevalt eespool

kirjeldatud üldisest TSD-de elektroonilise esitamise kohustusest laieneb tuludeklaratsiooni

elektrooniliselt esitamise nõue üksnes teatud liiki tulu teenivatele füüsilistele isikutele.

Puudutab see piirang neid maksumaksjaid, kes deklareerivad TuMS §-des 15–16 või 171–18

nimetatud tehinguid. Seega rakendub elektroonilise esitamise nõue füüsilistele isikutele, kes on

saanud kasu vara võõrandamisest (§ 15), renditulu või litsentsitasu (§ 16), tulu finantsvaralt (§-

d 171 ja 172) või saanud dividende või muud tulu osalusest (§ 18). Nõude kohaldamisalast on

välistatud mitteresidendid, kuna neil esineb sagedamini objektiivseid takistusi elektrooniliselt

andmeid esitada.

Muudatuse järgselt tuleb deklaratsioon esitada elektrooniliselt, kui nimetatud tehingute arv on

mahult suurem. Elektroonilise esitamise kohustus rakendub, kui vähemalt ühes neist

paragrahvidest nimetatud tehinguid on tehtud aasta jooksul enam kui viis või tulu on teenitud

rohkem kui viiel juhul. Reegli kohaldamisalasse kuuluvate tululiikide olemus ja tehingute maht

annavad alust eeldada, et tulu teenimiseks on kasutatud elektroonilisi seadmeid ja keskkondi.

Kuna paberil deklaratsioonide esitamine suurendab vigade tekkimise võimalusi ja vajadust neid

parandada ning toob maksuhaldurile kaasa täiendava töökoormuse ja kulu riigile, siis sellisel

viisil deklaratsiooni esitamine peaks toimuma üksnes selge vajaduse korral. Lisaks jõuavad

elektrooniliselt esitatud andmed süsteemi koheselt ja on masintöödeldavad, kiireneb

deklaratsioonide kontrolli- ja enammakstud tulumaksu tagastusprotsess. See võimaldab

maksuhalduril suunata vabanevat personaliressurssi keerukamateks kontrollitoiminguteks.

Seda arvestades on põhjendatud piirata deklaratsiooni esitamist paberil, kui deklareeritavate

9

tehingute maht on suur ja nendelt tulu teenimiseks on kasutatud elektroonilisi seadmeid ja

keskkondi.

Sarnaselt TSD-ga on ka füüsilise isiku tuludeklaratsiooni puhul jäetud võimalus esitada

põhjendatud juhtudel deklaratsioon paberil. Rakendatavad põhimõtted on analoogsed TSD

paberil esitamise tingimustega (vt täpsemalt TuMS § 40 lõike 5 muudatuse selgitust).

Kuigi paberdeklaratsioonide koguarv on aasta-aastalt kahanenud, on just mahukate

tehinguloeteludega paberdeklaratsioonid maksuhalduri jaoks kõige ebaefektiivsem osa

töövoost. Illustreerimaks praegust töökoormust, siis 2024. aasta kohta deklareeriti paberil

esitatud deklaratsioonides TuMS §-de 15–16 või 17¹–18 alusel kokku 5 338 tehingut.

Nimetatud statistika hõlmab üksnes neid juhtumeid, kus vähemalt ühes neist paragrahvidest

nimetatud tehinguid on tehtud rohkem kui viis. Nende andmete käsitsi sisestamine MTA

infosüsteemidesse on tähendanud maksuhalduri jaoks ebaotstarbekat ressursikulu. Muudatus

aitab lõpetada ebamõistliku käsitöö nendes lõikudes, kus elektrooniline lahendus on juba

olemas ja laialdaselt kasutatav.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2027. a ning kohaldub kõikidele deklaratsioonidele, mis

esitatakse pärast nimetatud kuupäeva.

Paragrahviga 2 muudetakse KoPS § 11 lõike 12 punkte 1 ja 2, mis on volitusnormid

rahandusministrile kogumispensioni makse deklareerimise ja kinnipidamise tõendi vormide

kehtestamiseks. Sarnaselt eelnõu § 1 punktis 4 toodud muudatusele asendatakse ka käesolevates

punktides mõiste „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“. Selle muudatuse eesmärk on vähendada

halduskoormust ja andmevigu, asendades senised staatilised maksudeklaratsioonide vormid

tehnoloogiliselt neutraalsete andmekoosseisudega. See annab maksuhaldurile suurema

paindlikkuse e-keskkonna vaadete kujundamisel vastavalt infosüsteemi tehnilistele vajadustele.

Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse SMS § 9 lõiget 7, mis on volitusnorm valdkonna eest

vastutavale ministrile sotsiaalmaksu deklareerimise ja tasutud sotsiaalmaksu tõendite vormide

kehtestamiseks. Sarnaselt eelnõu § 1 punktis 4 sätestatule asendatakse ka käesolevas punktis

senised staatilised deklaratsioonivormid tehnoloogiliselt neutraalsete andmekoosseisudega.

Paragrahvi 3 punktiga 2 täiendatakse SMS § 9 uue lõikega 71, et täpsustada sotsiaalmaksu

deklaratsiooni esitamise reegleid. Kuigi kehtiv SMS üksikasjalikke reegleid ei sätesta,

rakendatakse sotsiaalmaksu deklareerimisel praktikas kolme erinevat korda.

Aktiivse tegevuse eest makstud tasudelt deklareeritakse sotsiaalmaks tulumaksuga samal

vormil (TSD), mistõttu kohalduvad sotsiaalmaksu deklareerimisele TuMS-s kehtestatud

reeglid. See tähendab, et kehtiva korra kohaselt tuleb deklaratsioon esitada elektrooniliselt, kui

tasu saajaid on üle viie. Käesoleva eelnõuga tunnistatakse see TuMS-i erand kehtetuks. Seega

edaspidi tuleb TSD-d esitada elektrooniliselt olenemata tasu saajate arvust. Muudatus puudutab

ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (edaspidi FIE). Kuna FIE täidab väikeettevõtjana igapäevaselt

mitmeid maksuseadustest tulenevaid kohustusi, on elektrooniline deklareerimine tema puhul

tavapärane ega ole ebaproportsionaalselt koormav.

TSD-de elektroonilise esitamise kohustus laieneks ka füüsilistele isikutele, kes ei ole FIE-d.

Füüsilisel isikul tekib tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimise kohustus üksnes aktiivse tegevuse

eest tasu maksmisel, mis eeldab töötaja või teenuse osutaja eelnevat registreerimist töötamise

10

registris. Kuna töötamise registri kandeid saab teha eranditult elektrooniliselt, ei tekita

deklaratsiooni e-kanalite kaudu esitamise nõue füüsilisele isikule sisuliselt uut tüüpi kohustust.

Seevastu SMS §-de 6 ja 6¹ alusel esitatava ESD vormi puhul on deklaratsiooni esitamise reeglid

reguleeritud madalama astme õigusaktides ehk rahandusministri määrustes. Nii sätestab SMS

§ 6 alusel antud erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmist täpsustav määrus6 , et vorm ESD tuleb

võimaluste olemasolul esitada elektrooniliselt. Valdav osa ESD esitajatest on riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutused ning MKS § 63 lõike 4 kohaselt on asutused kohustatud esitama

maksuhaldurile deklaratsioonid ja muud dokumendid elektrooniliselt. Seega vastab SMS-i

lisatav deklaratsiooni elektrooniline esitamise nõue maksukorralduse seaduses sätestatule.

ESD deklaratsiooni esitab ka FIE tasumaks sotsiaalmaksu oma ettevõtluses osaleva abikaasa

eest (SMS § 61). Kuigi kehtiva vormi täitmise juhised 7 on FIE-l seni lubanud esitada

deklaratsioon paberil, eeldab abikaasa eest sotsiaalmaksu maksmine tema eelnevat

registreerimist töötamise registris. Arvestades, et töötamise registrisse kandmine on

elektrooniline toiming, ei ole deklaratsiooni elektrooniliselt esitamise nõue FIE jaoks uudne.

Seega võib deklaratsiooni esitamise viisile kehtestatavat nõuet pidada FIE puhul

proportsionaalseks.

Kuna kõigil eelmainitud kolmel deklaratsioonil (TSD lisad 1 ja 2 ning ESD) esitatakse

isikupõhiseid maksuandmeid ja neile laienevad sarnased maksustamispõhimõtted, sätestatakse

nende deklaratsioonide esitamisele ka ühtsed reeglid. Lähtuvalt asjaolust, et deklaratsiooni

esitamise viis on käsitatav isiku kohustusena, täpsustatakse esitamise tingimused seaduse, mitte

määruse tasandil. Seetõttu täiendatakse SMS § 9 uue lõikega (71), mis sätestab sotsiaalmaksu

elektroonilise deklareerimise kohustuse.

Elektroonset deklareerimist ei muudeta siiski lausaliselt kohustuslikuks, erandina säilib

paberdeklaratsiooni esitamise võimalus. Sotsiaalmaksu maksja motiveeritud taotluse alusel

võib maksuhaldur lubada deklaratsiooni esitamist paberil. Rakendatavad põhimõtted on

analoogsed TSD paberil esitamise tingimustega (vt täpsemalt TuMS § 40 lõike 5 muudatuse

selgitust).

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2027 ning kohaldub kõikidele deklaratsioonidele, mis esitatakse

pärast nimetatud kuupäeva.

Paragrahviga 4 muudetakse TKindlS § 42 lõikeid 2 ja 21, milles on volitusnorm valdkonna

eest vastutavale ministrile töötuskindlustusmakse deklareerimise ja tasutud

töötuskindlustusmakse tõendite vormide kehtestamiseks. Sarnaselt eelnõu § 1 punktis 4

sätestatule asendatakse ka siin senised staatilised deklaratsioonivormid tehnoloogiliselt

neutraalsete andmekoosseisudega.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse eelnõu jõustumine.

Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata

6 Rahandusministri 31.12.2003 määrus nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ 7 Rahandusministri 29.11.2010 määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide

seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende

täitmise ja esitamise korrad“

11

maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Sestap

jõustuvad maksumaksjale soodsad sätted (eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4, 6 ja 7, § 2, § 3 punkt 1 ja

§ 4) 2026. aasta 1. oktoobril. Jõustumisaeg on valitud lähtuvalt maksuhalduri ajakavast võtta

sel kuupäeval kasutusele andmekoosseisude vastuvõtmiseks loodav IT-rakendus.

Ülejäänud muudatused (eelnõu § 1 punktid 3 ja 5 ning § 3 punkt 2) jõustuvad 2027. aasta 1.

jaanuaril. MKS §-s 41 sätestatud kuuekuulise tähtaja järgimiseks puudub otsene vajadus, kuna

eelnõuga laiendatakse juba kehtivat deklaratsioonide esitamise korda. Lisaks on sihtrühmal

eelduslikult juba praegu olemas võimekus neid nõudeid täita, mistõttu ei kaasne muudatusega

ulatuslikke ümberkorraldusi ega olulisi täiendavaid kulusid. Samuti on ette nähtud

leevendusmeede - põhjendatud juhtudel võib maksumaksja taotleda luba esitada deklaratsioon

paberil.

Muudatuse kooskõla põhiseadusega

Eelnõuga tehakse kaks maksuandmete kogumist puudutavat muudatust: minnakse üle

andmekoosseisu kehtestamisele ja kehtestatakse deklaratsioonide elektroonilise esitamise

nõue. Viimati nimetatu hõlmab nii TSD kui teatud tululiikide puhul ka füüsilise isiku

tuludeklaratsiooni elektrooniliselt esitamist. Deklaratsioonide elektroonilise esitamise

kohustuse legitiimne eesmärk on maksukogumise tõhustamine, mis saavutatakse andmete

parema kvaliteedi, vigade vähenemise ja maksukogumise kulude vähenemine kaudu.

Muudatus riivab:

- võrdsuspõhimõtet (PS § 12), kuna kohtleb sarnaselt isikuid, kellel puudub arvutioskus või

ligipääs internetile, ja neid, kellel on need oskused ning võimalused olemas;

- ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuna kohustab juriidilisi isikuid kasutama riigiga suhtlemisel

ettemääratud tarkvara ja see võib kaasa tuua täiendavaid kulusid.

Muudatus on sobilik, kuna aitab vähendada nii maksumaksjate halduskoormust kui ka

maksuhalduri töökoormust. Maksuandmete töötlemine muutub kiiremaks ja

kuluefektiivsemaks, kuna elektroonilises keskkonnas on deklaratsioonid osaliselt eeltäidetud

ning rakenduvad automaatarvutused ja -kontrollid, mis vähendavad inimlikke vigu ja vajadust

neid parandada.

Maksuandmete elektrooniliselt esitamine on väiksema halduskoormusega kui andmete paberil

esitamine. Samas teatud isikud seda võimalust ei kasuta. Täiendavate soodustuste kehtestamine

paberil deklaratsioonide esitajatele uuele esitamisviisile üleminekuks võib tekitada ebavõrdset

kohtlemist võrreldes nendega, kes juba praegu andmeid elektrooniliselt esitavad. Muud

samaväärselt efektiivsed alternatiivid, mis suurendaksid maksuandmete elektroonilist esitamist,

puuduvad.

Isikute õiguste piiramisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, mis lubab seada

erinevaid kohustusi vastavalt isiku staatusele ja suutlikkusele. Ettevõtjatelt eeldatakse suuremat

hoolsust, digivõimekust ja ettevõtlusega tegelemiseks vajalike ressursside olemasolu, mistõttu

võib juriidiliste isikute puhul paberil esitamise piirangut pidada mõõdukaks muudatuseks.

Samas füüsiliste isikute ja väikeettevõtjate hulgas võib olla isikuid, kelle digipädevus või

võimekus pole piisav. Sellest lähtuvalt oleks täielik paberil deklaratsiooni esitamise keeld

ebaproportsionaalne. Selleks on lisatud seadusesse nii TSD kui ka füüsilise isiku

12

tuludeklaratsiooni esitamisele erand, mis võimaldab paberil maksuandmete deklareerimist, kui

elektrooniliselt esitamine on maksumaksjale objektiivselt võimatu või ebaproportsionaalselt

keeruline. Erinevalt TSD puhul kehtivast laiaulatuslikust elektroonilise esitamise kohustusest

kohaldub samaväärne nõue füüsiliste isikute puhul vaid teatud tululiikide ja rohkemate

tehingumahtude korral. Kõnealuste tehingute olemus viitab isiku piisavale digivõimekusele,

mistõttu on õigustatud ootus deklaratsiooni esitamiseks elektrooniliselt. Võttes arvesse

maksukogumise tõhustamise vajadust ja maksukohustuslaste ühetaolise kohtlemise nõuet ning

seadusega kehtestatud erandeid, on mõlema deklaratsiooni esitamisele kehtestatud nõude puhul

tegemist mõõduka piiranguga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega muid otseseid ega kaudseid mõjusid peale järgnevalt

nimetatute. Eelnõu rakendamine mõjutab majandust, sotsiaalvaldkonda ning riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse korraldust.

6.1. Kavandatav muudatus: deklaratsioonivormide asendamine andmekoosseisuga

Mõju valdkond: majanduslikud mõjud. Mõju ettevõtluskeskkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatuse raames asendatakse

rahandusministri määrusega kehtestatud deklaratsioonivormid andmekoosseisudega. Esimeses

etapis muudetakse deklaratsiooni TSD lisad 1 ja 2, millel seni deklareeritud andmeväljad

koondatakse kokku ühtseks andmekoosseisuks. Muudatus on seotud masin-masin liidese kaudu

ja e-MTA-s maksuandmete edastamise viiside kaasajastamisega. Eesmärgiks on muuta

maksukohustuse täitmine lihtsamaks ja kiiremaks.

Mõju sihtrühm:Muudatuse peamiseks sihtrühmaks on maksumaksjad, kellel on kohustus

esitada TSD. Selle esitajate arv ulatub igakuiselt keskmiselt 103 000 kuni 107 000 isikuni.

Valdav osa sihtrühmast on juriidilised isikud. Näiteks 2025. aasta detsembrikuu andmetel

esitasid juriidilised isikud üle 105 000 deklaratsiooni. Samal perioodil oli deklaratsiooni

esitajaid füüsiliste isikute ja FIE-de hulgas märgatavalt vähem: vastavalt 344 füüsilist isikut ja

923 FIE-t.

Mõju ulatus:Mõju ulatus on ettevõtjate puhul väike, kuna deklareerimine toimub ka edaspidi

maksuhalduri e-keskkonnas ja viisil, mis suures osas kattub tänaste lahendustega. Erinevalt

kehtivast vormipõhisest deklaratsiooni ülesehitusest on andmete deklareerimise aluseks

edaspidi ministri määrusega kehtestatud andmekoosseis. Suuremad muudatused on andmete

esitamise viisis – muutub andmete edastamise tehniline formaat.

13

Raamatupidamisteenuse pakkujatele avaldab andmekoosseisule üleminek samaväärset mõju

kui raamatupidamist ise korraldavatele ettevõtjatele. Mõlemal juhul on vaja end kurssi viia

õigusaktides tehtavate muudatustega. Kuna muudatused on suures osas tehnilist laadi ja

esitatavate andmete koosseis oluliselt ei muutu (lisanduvad vaid mõned

raamatupidamisprogrammides juba praegu olemasolevad tehnilised näitajad), ei kaasne

raamatupidamisteenuse pakkujatele oma klientide täiendavat nõustamisvajadust või jääb see

väga marginaalseks.

Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on väike, kuna maksukohustuslase jaoks on

tegemist ühekordse tegevusega. Ta peab end deklaratsiooni andmekoosseisu esitamist

puudutavate muudatustega kurssi viima.

Ebasoovitavate mõjude risk: Deklaratsioonivormide asendamine algandmete loeteluga

muudab ministri määruse sisu tehnilisemaks. Muudatuse tulemusel väheneb määruse lisade

maht ja sellest tulenevalt mõneti ka ülevaatlikkus õigusaktis endas. Selle mõju vähendamiseks

on maksuhalduril kavas avaldada kehtivate deklaratsioonidega olemuslikult sarnased

juhendmaterjalid oma kodulehel.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:Ministri määrusega kinnitatud visuaalsete

vormide asendamine andmekoosseisudega annab maksuhaldurile võimaluse kujundada e-MTA

kasutajaliideseid vastavalt tehnoloogilisele arengule ja kasutajamugavusele, ilma et iga

visuaalne muudatus nõuaks ministri määruse muutmist. Muudatus vähendab dubleerivat tööd

avalikus sektoris.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju eelkõige Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on

väike, kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.Maksu- ja Tolliametis töötab 2026. aasta

alguse seisuga 1100 teenistujat. IT-lahenduste väljatöötamisega tegeleb Maksu- ja Tolliametis

umbes 10 inimest.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös. Muudatus ei eelda olulisi muudatusi isikkoosseisus ega töökorralduses.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega.

Ebasoovitavate mõjude risk: Puudub

6.2 Kavandatav muudatus: TSD deklaratsiooni paberil esitamise võimaluse muutmine

Mõju valdkond: majanduslikud mõjud. Mõju ettevõtlusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus võib tingida paberil

deklaratsioone esitavate väljamakse tegijate jaoks töökorralduslike protsesside muutmist. Kuna

ettevõtluskeskkonnas on paljud kohustuslikud toimingud (nt töötamise registri kanded,

majandusaasta aruannete esitamine, e-arveldus) juba praegu täielikult digitaliseeritud, tuleb

edaspidi samu lahendusi hakata kasutama ka maksudeklaratsioonide esitamisel.

14

Eelnõul võib olla vähene kaudne mõju maapiirkondadele ja äärealadele, kus digivõimekus või

arvutioskused võivad olla linnaliste piirkondadega võrreldes mõnevõrra piiratumad. Seda

potentsiaalset mõju leevendab eelnõus sätestatud erand, mis lubab deklaratsiooni esitada

paberil, kui elektrooniline edastamine on maksumaksjale objektiivselt võimatu või

ebaproportsionaalselt keeruline. Sellest tulenevalt on negatiivne mõju regionaalarengule

vähene ning täiendav põhjalikum hindamine ei ole vajalik.

Mõju sihtrühm: Muudatus puudutab juriidilisi isikuid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi

ning neid füüsilisi isikuid, kes tegutsevad tööandjana. Otseselt puudutab see neid väljamakse

tegijaid, kes on seni kasutanud võimalust esitada kuni viie tasu saaja korral TSD-sid paberil.

2025. aastal esitati TSD deklaratsioone paberil keskmiselt 800 kuus. Sama näitaja 2023. aastal

oli 1378 ja 2024. aastal 1423. Seega on paberil deklaratsioonide esitamine ajas järjest vähenev

ning moodustab hetkel u 0,07% kogu esitatavatest deklaratsioonidest.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna valdav osa väljamakse tegijatest kasutab juba praegu

maksukohustuse deklareerimiseks elektroonilisi lahendusi. Muudatus ühtlustab

deklareerimisprotsessi ja kaotab vähesed erisused, mis on oma olemuselt ajale jalgu jäänud ja

tekitavad ebaefektiivsust nii maksumaksja kui ka maksuhalduri jaoks. Elektrooniliseks

esitamiseks on seejuures erinevaid ja väga soodsaid või tasuta lahendusi – näiteks e-MTAs

kasutajaliidese kaudu või töötasu puhul pankade loodud palgamakse lahenduse kaudu andmete

esitamine.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju on pidev ja avaldub igakuiselt TSD esitamise kohustuse

täitmisel.

Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaid mõjusid ei prognoosita, kuna seadus jätab

võimaluse paberdeklaratsiooni esitamiseks põhjendatud juhtudel, mis maandab riski isikutele,

kellel esinevad deklaratsiooni elektrooniliseks esitamiseks selged takistused.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus parandab andmete kvaliteeti ning

aitab töödelda maksuteavet reaalajas ja kokku hoida menetlusressurssi. Muudatus võimaldab

suunata ametnike tööressurssi andmesisestuselt sisulisematesse tegevustesse (nt kontrolli- ja

nõustamistegevusse).

Paberil deklareerimise lubamine üksnes erandjuhul toob maksuhaldurile kaasa kohustuse

hinnata taotluste põhjendatust (nt tehnilised tõrked või tervislikud põhjused). Ühtse lähenemise

tagamiseks ja kuritarvituste vältimiseks on vaja luua sisemised juhised ning selged

hindamiskriteeriumid.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus puudutab konkreetset ja piiratud lõiku

Maksu- ja Tolliameti töös. Muudatus ei tingi koosseisu muutmist ega ulatuslikku töö

ümberkorraldust.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna TSD deklaratsioone

esitatakse üks kord kalendrikuus.

15

Ebasoovitavate mõjude risk: Lühiajaline töökoormuse kasv võib tekkida muudatuse

rakendumise algfaasis, mis on seotud paberil esitamise erandi taotluste menetlemisega ja

täiendava nõustamise vajadusega neile isikutele, kes peavad paberilt elektroonilisele

esitamisele üle minema.

6.3 Kavandatav muudatus: füüsilise isiku tuludeklaratsiooni paberil esitamise võimaluse

muutmine

Mõju valdkond: majanduslikud mõjud. Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule

toimetulekule

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatuse järgseltpeavad osa seni paberil

tuludeklaratsiooni esitanud füüsilisi isikuid hakkama tegema seda elektrooniliselt. Kuna

deklaratsioonide puhul, mida elektrooniliselt esitama tuleb hakata, viitavad tulu iseloom ja

tehingute maht eelduslikult elektrooniliste kanalite ja vahendite kasutamisele oma igapäevases

tegevuses, ei tähenda deklaratsiooni elektrooniliselt esitamise kohustus neile isikutele

tõenäoliselt uut või ebaproportsionaalselt koormavat kohustust. Isiku õiguste kaitseks on

säilitatud võimalus esitada põhjendatud erijuhtudel deklaratsioon paberil. See eeldab taotluse

esitamist, mis suurendab taotluse esitajate halduskoormust.

Eelnõul võib olla vähene kaudne mõju maapiirkondadele ja äärealadele, kus digivõimekus või

arvutioskused võivad olla linnaliste piirkondadega võrreldes mõnevõrra piiratumad. Seda

potentsiaalset mõju leevendab eelnõus sätestatud erand, mis lubab deklaratsiooni esitada

paberil, kui elektrooniline edastamine on maksumaksjale objektiivselt võimatu või

ebaproportsionaalselt keeruline. Sellest tulenevalt on negatiivne mõju regionaalarengule

marginaalne ning täiendav põhjalikum hindamine ei ole vajalik.

Mõju sihtrühm: 2024. aasta kohta esitati kokku ligi 796 000 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.

Neist paberil esitati ligi 17 000 deklaratsiooni ning nendest 84 oli selliseid, kus TuMS §-de 15–

16 või 17¹–18 alusel deklareeriti üle viie tehingu. Seega puudutab muudatus otseselt umbes

0,01% deklaratsiooni esitajatest.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike. Enamik nimetatud tululiike deklareerivatest isikutest

kasutab tulude deklareerimiseks juba praegu elektroonilist keskkonda. Muudatus puudutab

kitsast gruppi maksumaksjaid, kes on seni eelistanud paberdeklaratsiooni, kuid kellel võiks olla

võime täita ka maksude deklareerimisega seotud kohustused elektrooniliselt, mis oleks kõikide

osapoolte jaoks efektiivsem. Täiendavaid kulusid deklaratsiooni elektrooniliseks esitamiseks

maksumaksjatel tõenäoliselt vaja teha ei ole.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldub üks kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni

esitamisel.

Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaid mõjusid ei prognoosita, kuna seadus jätab

võimaluse esitada põhjendatud juhtudel paberdeklaratsioon, mis maandab riski isikutele, kellel

siiski puudub digivõimekus.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

16

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni paberil

esitamise piirang võimaldab maksuhalduril täiendavalt digitaliseerida tööprotsesse ja

vähendada töökoormust, suunates mahukaid tehinguandmeid esitavad isikud elektroonilistesse

kanalitesse. Elektrooniline esitamine välistab vajaduse andmete käsitsi sisestamiseks,

vähendades seeläbi riigieelarve kulusid.

Erandjuhul paberil deklaratsiooni esitamise võimaldamisega kaasneb maksuhalduril vajadus

hinnata taotluste põhjendatust (nt tehnilised tõrked, tervislikud põhjused või pärimisega seotud

takistused). Ühtse lähenemise tagamiseks ja kuritarvituste vältimiseks on vaja luua sisemised

juhised ning selged hindamiskriteeriumid.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus puudutab konkreetset ja piiratud lõiku

Maksu- ja Tolliameti töös. Muudatusega ei kaasne vajadust muuta oluliselt koosseisu ega

töökorraldust.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna füüsilise isiku

tuludeklaratsioon esitatakse kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk: Lühiajaline töökoormuse kasv muudatuse rakendumise

algfaasis, mis on seotud paberil esitamise eranditaotluste menetlemisega ja täiendava

nõustamisvajadusega neile isikutele, kes peavad paberilt elektroonilisele esitamisele üle

minema.

6.4. Mõju halduskoormusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused on suunatud halduskoormuse vähendamisele.

Suurim positiivne mõju halduskoormuse vähenemisele tuleneb üleminekust andmekoosseisu

põhisele ja reaalajas toimivale andmeedastusele. Automatiseeritud andmevahetus maksumaksja

raamatupidamis- ja majandustarkvara ning maksuhalduri infosüsteemi vahel minimeerib

inimlikest eksimustest tingitud vigu. Vigade vähenemine omakorda vähendab vajadust

deklaratsioonide hilisemaks parandamiseks, täiendavate selgituste andmiseks või maksuhalduri

poolsete kontrollmenetluste läbiviimiseks. Selline tehingupõhine lähenemine muudab

deklareerimisprotsessi operatiivsemaks.

Olemuslikult sarnane positiivne mõju kaasneb TSD deklaratsiooni ning füüsilise isiku

tuludeklaratsiooni elektroonilise esitamise kohustuse laiendamisega. Elektrooniliste kanalite

kasutamine võimaldab rakendada automaatseid valideerimisreegleid ja eeltäidetud andmete

kasutamist, mis kiirendab deklaratsiooni esitamise protsessi ja tagab andmete suurema

usaldusväärsuse. Maksumaksja jaoks tähendab see mugavamat asjaajamist ja kiiret tagasisidet

andmete vastuvõtmise kohta, samas kui maksuhalduri jaoks väheneb vajadus ressursi järele,

mis seni kulus paberdeklaratsioonide käsitsi sisestamisele ja nendes esinevate tehniliste vigade

parandamisele.

Halduskoormuse teatav kasv on prognoositav üksnes neile maksumaksjatele, kes peavad

objektiivsetel põhjustel jätkama deklaratsioonide esitamist paberil. Kuna edaspidi on

paberdeklaratsiooni esitamine lubatud vaid põhjendatud erandjuhtudel, kaasneb sellega

kohustus esitada maksuhaldurile eraldi taotlus. Selle esitamise sagedus sõltub deklaratsiooni

17

paberil esitamise põhjustest – tegemist võib olla ühekordse takistusega või püsiva põhjusega,

mis ei võimalda elektroonilisi esitamisviise kasutada. Siiski on selliste juhtude arv

prognoositavalt väike ning sellest tulenev koormus ei kaalu üles digitaliseerimisest saadavat

üldist erasektori ja riigisektori ajasäästu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga deklaratsiooni esitamise viisi osas tehtavad muudatused võimaldavad vähendada

maksuhalduri töökoormust ja suunata vabanev personaliressurss nõustamiseks või keerukamate

kontrollitoimingute teostamiseks. Paberil esitatud TSD deklaratsioonide sisestamiseks kulub

minimaalselt ühel töötajal kuni 2 tööpäeva ehk 16 tundi kuus. See teeb aastas suurusjärgus 24

tööpäeva ja ligi 192 tundi. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni sisestamisele kulus 2024. aasta

näite põhjal 336 töötundi ehk 42 tööpäeva. Kokku tähendaks muudatus võimalust kokku hoida

täiendavalt 528 töötundi, mida oleks võimalik suunata paremate teenuste pakkumisele.

Deklaratsiooni vormidelt andmekoosseisule üleminekuga samaaegselt tehakse Maksu- ja

Tolliametis vajalikke töid nii tööprotsesside kui ka infosüsteemide vaatest. Nende muudatuste

rakendamiseks vajalikuks investeeringuks kasutatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud reaalajamajanduse visiooni tegevuskava eelarvet ja

Rahandusministeeriumi digipöörde eelarvet. Täiendavat rahastust taotletakse

Rahandusministeeriumi digipöörde eelarvest 2027. ja järgnevatel aastatel. Kuna nii

reaalajajamajanduse visiooni kui digipöörde eelarve on eelfinantseeritud, riigieelarvele

täiendavaid kulusid ei kaasne.

Hinnanguliselt on MTA ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RMIT) kogukulud

seoses automatiseeritud aruandluseks vajaliku süsteemiarenduse ja selle hooldusega järgmised:

1. IT investeeringu kulu 2025–2029: 2,1 mln eurot.

2. Majandamiskulud 2027–2030: rakenduse ülalpidamise ja halduskulu, tarkvara

ajakohasena ja toimivana hoidmise kulu on aastas 20% investeeringust, RMIT-le 1 255

000 eurot;

Kui taotlused reaalajamajanduse visiooni tegevuskava ja digipöörde eelarvest ei peaks osutuma

edukaks, tuleb täiendavad vahendid leida Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Samas ei ole eelarveliste vahendite nappus takistuseks eelnõu seadusena vastuvõtmisel.

Peamine õigusloomeline muudatus – deklaratsioonivormide asendamine andmekoosseisudega

nii seaduste delegatsiooninormides kui rahandusministri määrustes – saab toimuda täiesti

sõltumatult andmepõhise aruandluse juurutamise ajakavast. Sellisel juhul tagab maksuhaldur

jätkuvalt olemasolevad deklaratsioonide esitamise võimalused ja andmete masin-masin liidese

teel esitamise võimalus lisandub hiljem.

8. Rakendusaktid

Eelnõu ei sisalda uusi volitusnorme, mistõttu uusi rakendusakte ei kavandata.

Esimeses järjekorras asendatakse andmekoosseisuga isikustatud andmete esitamiseks

kasutatavad vormid. Selleks muudetakse rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr

60 „Tulumaksuseadusest,sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja

töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning

18

nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud lisasid 2, 3 ja 9, mille puhul asendatakse vorm

andmekoosseisu loeteluga. Selle kavand on esitatud lisas 1.

Seoses üleminekuga andmepõhisele aruandlusele muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 7. märtsi

2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Määruse §-s 52 sätestatakse

tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendusse kantava andmete algallikas. Kuna edaspidi

ministri määrusega deklaratsioonivorme ei kehtestata, asendatakse selles sättes

deklaratsioonivormid andmekoosseisuga.

9. Seaduse jõustumine

Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata

maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Sestap

jõustuvad maksumaksjale soodsad sätted (eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4, 6 ja 7, § 2, § 3 punkt 1 ja

§ 4) 2026. aasta 1. oktoobril. Jõustumisaeg on valitud lähtuvalt maksuhalduri ajakavast võtta

sel kuupäeval kasutusele andmekoosseisude vastuvõtmiseks loodav IT-rakendus.

Ülejäänud muudatused (eelnõu § 1 punktid 3 ja 5 ning § 3 punkt 2) jõustuvad 2027. aasta 1.

jaanuaril. MKS §-s 41 sätestatud kuuekuulise tähtaja järgimiseks puudub otsene vajadus, kuna

eelnõuga laiendatakse juba kehtivat deklaratsioonide esitamise korda. Lisaks on sihtrühmal

eelduslikult juba praegu olemas võimekus neid nõudeid täita, mistõttu ei kaasne muudatusega

ulatuslikke ümberkorraldusi ega olulisi täiendavaid kulusid. Samuti on ette nähtud

leevendusmeede - põhjendatud juhtudel võib maksumaksja taotleda luba esitada deklaratsioon

paberil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule ja EVEA-le. Eelnõu kohta esitas arvamused ja ettepanekud on

kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus …………2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

01.09.2026 nr 1.1-10.1/3543-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse

istungile

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Eelnõu;

2. Seletuskiri;

3. Seletuskirja lisa (lisa 1);

4. Kooskõlastustabel (lisa 2).

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

1

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest,

sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest

tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja

esitamise korrad” muutmine

Määrus kehtestatakse tulumaksuseaduse § 40 lõigete 5 ja 6, § 50 lõike 9, § 521 lõike 14, § 54

lõike 3, § 56 lõike 3, § 561, § 562 lõike 2, § 563, § 564 lõike 2, § 565, § 571 lõike 6,

sotsiaalmaksuseadus § 9 lõike 7, töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 2 ning

kogumispensionide seaduse § 11 lõike 12 punktide 1 ja 2 alusel.

§ 1. Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest,

sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest

tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise

korrad” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja

töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite andmekoosseisude

kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad”;

2) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) TSD lisa 1 „Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsiooni andmekoosseis” (lisa 2);

3) paragrahvi 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) ESD „Erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse

deklaratsiooni andmekoosseis” (lisa 9);

4) lisa 2 ja 9 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

2

5) lisa 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 TSD lisa 1 „Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsiooni andmekoosseis”

Lisa 2 ESD „Erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse

deklaratsiooni andmekoosseis ”

3

Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite

andmekoosseisu kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“

Lisa 2

TSD lisa 1

Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsiooni andmekoosseis

1. Maksukohustuslase andmed:

1.1 Registri- või isikukood;

1.2 Nimi või ees- ja perekonnanimi.

2. Maksustamisperioodi andmed:

2.1 Alguskuupäev;

2.2 Lõppkuupäev.

3. Väljamakse andmed:

3.1 Väljamakse saaja andmed:

3.1.1 Isiku- või registrikood või mitteresidendi kood.

3.1.2 Nimi või ees- ja perekonnanimi.

3.1.3 Maksuresidentsuse riik.

3.2 Väljamakse üldandmed:

3.2.1 Arvestuse kuupäev - kuupäev, millal arvutati välja väljamakse summa koos

maksude ja maksetega, juhul kui see erineb väljamakse kuupäevast

3.2.2 Väljamakse kuupäev

3.2.3 Esialgse väljamakse kuupäev - tagasimakse või tagastamise aluseks oleva

algse väljamakse kuupäev

3.2.4 Väljamakse brutosumma

3.2.5 Väljamakse liik

3.3 Väljamakse maksustamist mõjutavad lisaandmed:

3.3.1 Töötamise riik - töötamise (asukoha) riik märgitakse juhul, kui isikule on

väljastatud A1 tõend. Töötasude puhul märgitakse töö tegemise riik, juhtorgani

liikme tasude korral ettevõtte asukoha riik

3.3.2 Tõendi A1väljastanud riik

3.3.3 Laevapere liikme sotsiaalkindlustusriik - laevapere liikme kodakondsusriik

või riik, kus isik seaduslikult elab või sotsiaalkindlustuslepinguriik

3.4 Väljamakse maksustamisandmed:

3.4.1 Sotsiaalmaksuga maksustatav väljamakse summa -

3.4.2 Sotsiaalmaksu vähenduse summa seoses osalise või puuduva töövõimega

-sotsiaalmaksuga maksustatavalt väljamakselt maha arvatud osalise või puuduva

töövõimega isiku tasu osa, millelt tööandja esitatud taotluse alusel maksab

sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa ja mille võrra vähendatakse sotsiaalmaksuga

maksustatavat töötasu.

3.4.3 Sotsiaalmaksu suurenduse summa - näidatakse sotsiaalmaksuga

maksustatava tasu suurendus juhul, kui sotsiaalmaksu ei arvestata mitte

tegelikult väljamakselt, vaid sotsiaalmaksu kuumääralt vastavalt SMS § 2

lõigetele 2, 21 , 22 või 3 ja rahandusministri 15.03.2013 määruses nr 17

4

„Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete

Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale väljastamise kord“ sätestatule.

3.4.4 Sotsiaalmaksu vähenduse summa - näidatakse töötajale või ametnikule

maksustamisperioodil makstud tasu vähendus seoses sellega, et töötasu

makstakse tasu väljamaksmiseks kokku lepitud kuule järgneva(te)l kuu(de)l ning

tasu väljamaksmiseks kokku lepitud kuu eest oli kuumääralt sotsiaalmaks

eelnevalt deklareeritud (rahandusministri 15.03.2013 määruse nr 17

„Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete

Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale väljastamise kord“ § 3 lõige 2).

3.4.5. Tagastatud või tasaarvestatud sotsiaalmaksuga maksustatava summa

vähendus seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse säilimisega - näidatakse

tagastatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse vähendus ning täidetakse

juhul, kui esialgse väljamakse tegemise kuu maksustamisperioodil säilib

tööandjal sotsiaalmaksu miinimumkohustus ning tal puudub seetõttu õigus

tagastatavalt väljamakselt arvestatud sotsiaalmaksu või selle osa tagasisaamisele

3.4.6 Maksuvaba tulu liik

3.4.7 Maksuvaba tulu summa

3.4.8 Tulumaksu määr (%) - mitteresidendile tehtud väljamaksete puhul

näidatakse väljamaksele kohalduv tulumaksu määr (residentsustõendi

olemasolul maksulepingust tulenev maksumäär) .

3.4.9 Laeva IMO number – näidatakse juhul, kui laevapere liikmele tehakse

väljamakse töötamise eest laeval, mis vastab TuMS § 13 lõikes 5 või 6 sätestatud

tingimustele.

3.5 Väljamakselt arvestatud ja kinnipeetud maksud ja maksed:

3.5.1 Sotsiaalmaksu summa

3.5.2 Kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse summa

3.5.3 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse summa

3.5.4 Tööandja töötuskindlustusmakse summa

3.5.5 Kinnipeetud tulumaksu summa

5

Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite

andmekoosseisu kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“

Lisa 9

ESD

Erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse

deklaratsiooni andmekoosseis

1. Maksukohustuslase andmed:

1.1 Registrikood

1.2 Nimi või ees- ja perekonnanimi

2. Maksustamisperioodi andmed:

2.1 Alguskuupäev

2.2 Lõppkuupäev

3. Väljamakse saaja andmed:

3.1 Isikukood

3.2 Ees- ja perekonnanimi

4. Väljamakse üldandmed:

4.1 Kohustuse alguskuupäev

4.2 Kohustuse lõppkuupäev

5. Väljamakselt arvestatud maksud:

5.1 Erijuhtude sotsiaalmaksu summa

5.2 Kohustusliku kogumispensioni täiendav sissemakse summa

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabelis on esitatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 26-0725) kohta esitatud märkused.

Märkus ja selle esitaja Märkusega arvestamine

JDM, 16.06.2026 nr 1.1-10.1/2613-1, RAM/26-0725/-1K

Eelnõu § 1 punktid 1, 3, 6 ja 7, § 2, § 3 punkt 1 ning § 4 –

eelnõu kohaselt kehtestab erinevad andmekoosseisud ja

täitmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Juhime tähelepanu, et isikuandmete kategooriad peab

sätestama seaduse tasandil ja määrusega saab neid üksnes

täpsustada. Lisaks palume seletuskirjas selgitada, millisesse

andmekogusse deklaratsioonid esitatakse – eeldatavasti

töödeldakse andmeid maksukohustuslaste registris (MKR).

Palume eeltoodut arvesse võtta ka MKRi sätete üle vaatamisel

ja korrastamisel ning selle info välja tuua ka seletuskirjas.

Osaliselt mitte arvestatud.

Eelnõuga reguleeritavate

deklaratsioonide andmeid

töödeldakse

maksukohustuslaste

registris (MKR). Kuna

maksukorralduse seadus

(MKS) on katusseaduseks

kõigile maksuseadustele,

on isikuandmete

töötlemise põhimõtted ja

ammendavad raamid

kehtestatud katusseaduse

tasandil. MKS § 17 lõige 3

sätestab ammendavalt

MKR-s töödeldavate

isikuandmete kategooriad

ning MKS § 17 lõige 4

registrisse kantavate

isikute loetelu.

Eriseadustes, sealhulgas

tulumaksuseaduses

(TuMS), ei dubleerita

maksukohustuse

haldamise ja isikuandmete

töötlemise üldiseid

üksikasju, mis on juba

katusseadusega

reguleeritud. TuMS-s

sätestatud deklaratsiooni

esitamise kohustus ning

määruse andmise

volitusnorm loovad

koosmõjus MKS §-ga 17

piisava ja selge

seadusandliku raamistiku.

See koostoime määratleb

üheselt piirid, milliseid

andmeid on konkreetse

deklaratsiooniga

õiguspärane küsida,

mistõttu puudub vajadus

täiendavate üksikasjalike

andmekoosseisude

sätestamiseks TuMS-i

tasandil. Valdkonna eest

vastutava ministri

määrusega üksnes

täpsustatakse andme-

koosseise lähtudes

seadustega etteantud

piiridest.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega

Arvestatud.

JDM, nr 17.08.2026 nr 8-2/4730

Isikuandmete töötlemine – palume lisada

kooskõlastustabelis esitatud selgitused seletuskirja ning tuua

välja, millises andmekogus andmeid töödeldakse. Samuti

palume seletuskirjas normide kaupa selgitada, kuidas

maksukorralduse seaduse ja maksukohustuslaste registri

raamistik katab iga muudetava deklaratsiooni puhul

isikuandmete töötlemise eesmärgi, andmesubjektid,

töödeldavate isikuandmete kategooriad, vastutava töötleja,

andmete säilitamise ning ministri määrusega kehtestatava

andmekoosseisu piirid. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus,

eesmärk ning töödeldavate andmete kategooriad peavad

olema seletuskirjas piisavalt avatud.

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud.

Eelnõu § 1 p 1 – palume selgitada, millises seaduse tasandi

normis on sätestatud või piisavalt piiritletud füüsilise isiku

residentsuse määramiseks vajalikud andmekategooriad või

andmekoosseis. Määrusega saab andmekoosseisu üksnes

täpsustada. Kui seaduse tasandi regulatsioon puudub või on

liiga üldine, tuleb andmekategooriad sätestada seaduses.

Arvestatud. Eelnõud

täiendatud.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud.

HTM, 02.09.2024 nr 8-2/6092

Tulenevalt eelnõuga planeeritavatest muudatustest, mis

puudutavad deklaratsioonide andmekoosseise, palume tagada,

et võimalikud tehnilised kirjeldused, deklaratsioonide

andmekoosseisud ja asjakohased juhendmaterjalid oleksid

haridusasutustele kättesaadavad piisava etteteatamisega enne

TuMS § 57¹ lõikes 6 sätestatud 1. veebruari esitustähtaega.

See on vajalik haridusasutuste infosüsteemide õigeaegseks

kohandamiseks.

Teadmiseks võetud ja

arvestatakse määruste

muutmisel.

SiM, 03.07.2026

Riigisaladusega seotud asutuste ja üksuste puhul võivad

kavandatavad muudatused kaasa tuua tehnilisi väljakutseid

ning ajariske, kuna vajalikud arendused ei pruugi valmida

ettenähtud tähtajaks. Muudatuste rakendamisel arvestada

jätkuvalt vajadusega tagada, et kaitstud ametikohtade ning

riigisaladusega seotud asutuste ja struktuuriüksuste andmed ei

Maksuhaldur on selle

asjaoluga arvestanud ja

loonud süsteemi

funktsionaalsuse, mis

võimaldab lisada andmete

vaatamist ja ristkasutust

muutuks tuvastatavaks ega võimaldaks registriandmete

ristkasutuse kaudu avaldada tundlikku teavet.

piirava tunnuse. Samuti

jääb kasutatavaks senine

sarnasel põhimõttel toimiv

lahendus, mis tagab

tundliku teabe kaitse ja

konfidentsiaalsuse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 1.4-2/1651-1 nr 1.4-2/1651-1

Eelnõu seletuskirja VI osa „Seaduse mõjud“ leheküljel 10 on

märgitud „Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja

looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele,

regionaalarengule ega muid otseseid ega kaudseid mõjusid

peale järgnevalt nimetatute.“. Tuleb märkida, et teatav mõju

regionaalarengule võib siiski esineda, kuid mõju ulatus ja

esinemise sagedus on iseenesest madal. Nimelt võib

maapiirkondades ja äärealadel olla muude piirkondadega

võrreldes mõnevõrra rohkem isikuid, kelle arvutioskus on

piiratud. Samas on eelnõuga ettenähtud ka erand, mis

võimaldab taotleda nii tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni

kui ka füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel

maksuandmete deklareerimist paberil, kui elektrooniliselt

esitamine on maksumaksjale objektiivselt võimatu või

ebaproportsionaalselt keeruline. See leevendab vastavat

väheolulist mõju regionaalarengule veelgi. Teeme ettepaneku

eelneva väheolulise mõju regionaalarengule siiski eelnõu

seletuskirjas ära märkida, kuid sellele vaatamata ei kaasne

eelnõuga regionaalarengule arvestatavat mõju, mis eeldaks

regionaalarengu mõju põhjalikumat hindamist.

Eelnõu seletuskirja

täiendatud.

Eesti Tööandjate Keskliit, 03.07.2026 nr 1-3/145-1

Toetame eelnõuga kavandatavaid muudatusi. Näeme

andmepõhisele aruandlusele üleminekus suurt potentsiaali

halduskoormuse vähendamiseks ja avalike teenuste

efektiivsemaks muutmiseks. Usume, et MTA praktikat on

võimalik rakendada ka Statistikaametis ja paljudes teistes

avaliku sektori valdkondades.

Teadmiseks võetud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 03.07.2026 nr 6.1-1/128

Soovime Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidu (ITL) poolt avaldada toetust eelnõus sisalduvatele

muudatustele, mis nimetatud eesmärki aitavad saavutada.

Valitud suund liikuda vormidelt digitaalsele andmekorjele on

õige, kuna vähendab kõigi osapoolte töökoormust. Rõhutame,

et muudatuse praktikas rakendamisel saab olema väga oluline

roll Maksu- ja Tolliametil, kes suutma toetada kõiki

maksukohustuslasi, kes hakkavad oma raamatupidamis- ja

majandustarkvarasid maksuhalduri infosüsteemiga liidestama,

et deklareeritavate tehingute ja toimingute andmeid

automaatselt edastada.

Teadmiseks võetud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 03.07.2026 nr 4/124

Kriisikindluse tagamiseks on oluline, et tulu- ja sotsiaalmaksu

deklaratsiooni esitamine on kriisi olukorras (nt laialdase

küberrünnaku, üleriigilise internetiteenuse katkestuse,

Eelnõu seletuskirja

täiendatud.

sõjaolukorra või muu kriisi tõttu) võimalik ka muul viisil kui

elektrooniliselt. Palume selgitada, kas ja kuidas on see kehtiva

õiguse või plaanitavate muudatustega tagatud.

Tervisekassa 25.06.2026 nr 1.5-1/3319-1

1) Deklaratsiooni andmekoosseis ja esitamine (TuMS § 40)

Eelnõu kohaselt muudetakse tulumaksuseaduse § 40 lõiget 5

ning § 44 lõiget 7 selliselt, et deklaratsiooni andmekoosseisu

ja täitmise korra kehtestab minister, samuti nähakse ette

ulatuslik kohustus esitada deklaratsioonid elektrooniliselt.

Nimetatud muudatused viivad sisuliselt maksuarvestuse

loogika suurel määral Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi.

Tähelepanu vajab ajaarvestus, kui kiirelt vastav muudatus on

teostatav. Teeme järgmised ettepanekud, mille vajadust

selgitame allpool:

a. siduda eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatud jõustumistähtaeg

Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi tegeliku valmisolekuga;

b. tagada enne § 40 ja § 44 uue regulatsiooni rakendamist

järgmiste funktsionaalsuste toimimine:

• vigade kuvamine ja selgitused;

• vealogide kättesaadavus;

• andmete filtreerimine ja kontrollitavus;

• residentsuse arvestuse korrektsus;

• deklaratsioonide kinnitamine ja parandamine;

• tagastusloogika toimimine;

c. võimaldada paralleelselt senise süsteemi kasutamist kuni

uue lahenduse töökindlus on tõendatud;

d. jätkata sisulist testimist koostöös lõppkasutajatega.

Testimise käigus ilmnenud probleemid (seos § 40

rakendamisega)

Seoses eelnõu muudatustega on Tervisekassa testinud Maksu-

ja Tolliameti uut TSD lahendust, mis peab tagama § 40 ja §

44 nõuete rakendamise. Testimise käigus on ilmnenud

järgmised kriitilised puudused:

• TSD koondvaade ei vasta detailvaates olevatele andmetele;

• valideerimisvigade sisu ei ole kasutajale nähtav;

• vealogide allalaadimine ei toimi;

• deklaratsioone ei ole võimalik testkeskkonnas kinnitada (§

40 rakendamiseks vajalik põhifunktsionaalsus);

• süsteem muudab maksumaksja esitatud andmeid (nt

maksuvaba tulu arvestus).

• Eeltoodud probleemid takistavad § 40 lõikes 5 ja § 44 lõikes

7 sätestatud kohustuste korrektset täitmist.

Nõustume, et enne uue

regulatsiooni rakendamist

peavad toimima kõik

funktsionaalsused,

sealhulgas vigade

kuvamine, andmete

kontrollitavus,

residentsuse arvestus,

deklaratsioonide

parandamine ning

tagastusloogika.

Nimetatud teemad on

MTA arendustegevustes

prioriteetsed ning nende

valmimist jälgitakse

pidevalt.

Samuti peame oluliseks

jätkata süsteemi testimist

koostöös lõppkasutajatega,

et tuvastada võimalikud

kitsaskohad enne

lahenduse kasutuselevõttu.

Testimist sel eesmärgil

tehaksegi.

2) Andmekoosseisu põhimõte (termini muutus eelnõus)

Eelnõu punktide 2, 4 ja 6 kohaselt asendatakse mitmes sättes

sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“. See muudatus

tähendab, et:

• deklaratsiooni struktuur ei ole enam fikseeritud vormina;

• määravaks saab Maksu- ja Tolliameti süsteemis töödeldav

andmestik. Selline lahendus eeldab, et süsteem:

• töötleb andmeid üheselt ja läbipaistvalt;

Mõistame tähelepanu

juhtimist sellele, et

andmekoosseisupõhine

lähenemine eeldab

süsteemi suuremat

läbipaistvust ja

kontrollitavust. MTA

eesmärk on tagada, et

• võimaldab kontrollida arvutuskäike ja tulemusi.

Testimise põhjal ei ole need tingimused täidetud. Palume

seaduseelnõu kehtestamisel arvestada vajadusega täiendavates

arendusteks ja testimisteks.

kasutajatel oleks võimalik

kontrollida esitatud

andmeid ja nende alusel

tehtavaid arvutusi.

Testimise käigus saadud

tagasisidet kasutatakse

lahenduse

edasiarendamiseks.

3) Testkeskkonna puudused (rakenduslik mõju)

Eelnõu rakendumiseks vajalikku funktsionaalsust ei ole

võimalik testkeskkonnas tervikuna kontrollida, sealhulgas:

• erinevate väljamakseliikide eristamine (seotud § 40 andmete

esitamise loogikaga);

• andmete filtreerimine ja koondvaadete usaldusväärsus;

• residentsuse määramisega seotud andmete korrektne

käsitlemine (seos § 6 muudatusega);

• deklaratsioonide kinnitamine ja parandamine (§ 40

rakendamiseks hädavajalik);

• varasemate perioodide parandamine ja tagastusloogika.

Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kuidas eelnõus sätestatud

regulatsioon praktikas toimib.

Tervisekassa poolt välja

toodud tähelepanekud

testkeskkonna kohta on

väärtuslik sisend

arendustöödeks. Mitmed

kirjeldatud puudused on

juba tuvastatud ja oleme

neist teadlikud. Nende

lahendamine on

kavandatud käimasolevate

ja järgnevate arenduste

raames. Arvestada tuleb, et

testkeskkond sisaldab veel

arendusjärgus

funktsionaalsusi ning selle

eesmärk ongi võimaldada

probleemide varajast

avastamist ja

kõrvaldamist.

4) Mõju ja riskid

Arvestades § 40 ja § 44 muudatustega kaasnevat vastutuse

nihkumist maksuhalduri süsteemile, peab süsteem olema:

• stabiilne ja töökindel;

• läbipaistev ja kontrollitav;

• võimaldama vigade tuvastamist ja parandamist.

Praegusel hetkel ei ole need tingimused täidetud. Seetõttu ei ole

meie hinnangul realistlik eeldada, et eelnõu § 5 lõikes 1

sätestatud tähtajaks (01.10.2026) oleks süsteem kasutusvalmis.

Nõustume, et uue

lahenduse edukaks

rakendamiseks peab

süsteem olema töökindel,

läbipaistev ja võimaldama

vigade tõhusat tuvastamist

ning parandamist. MTA

jätkab aktiivselt arendusi

ja testimist koostöös

partneritega, et tagada

lahenduse valmisolek enne

selle täielikku

rakendamist.