Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega seotud tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määrusi, et viia need kooskõlla 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.
Muudatused tehakse järgmistes määrustes:
1) tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi määrus nr 17);
2) sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruses nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi määrus nr 46).
Muudatustega asendatakse mõlemas määruses seni kasutatud mõisted „hädaolukord“, „toimepidevuse plaan“, „riigikaitse“ ja „tegevusplaan“ kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega kasutusele võetavate mõistetega „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“, „kriisiplaan“ ja „kriisiolukord“. Lisaks asendatakse määrustes viiteid kehtetuks tunnistatud hädaolukorra seadusele viidetega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning parandatakse viiteid tervishoiuteenuste korraldamise seadusele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin (
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõuga muudetakse:
1) määruse nr 17 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2025, 4;
2) määruse nr 46 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.10.2024, 6.
Eelnõu rakendamine ei mõjuta halduskoormust ning see ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse nr 17 muudatused, §-s 2 määruse nr 46 muudatused ning §-s 3 muudatuste jõustumisaeg.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse preambulit seoses volitusnormi muutmisega.
Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse viide hädaolukorra seadusele viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele, sest hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks ja vastavad sätted viiakse üle kriisiolukorra ja riigikaitse seadusesse.
Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“, mis vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uuele terminoloogiale.
Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse termin „toimepidevuse plaan“ terminiga „kriisiplaan“ vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiale.
Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 sõnastatakse ümber määruse § 5 lõige 3 ning § 6 lõiked 2 ja 3 terminoloogia ja viidete muutumise tõttu.
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Uus pealkiri on lühem ja selgem ning selles kasutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooni ja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiat.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse määruse preambulit seoses seaduse uues redaktsioonis muudetud volitusnormiga.
Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse määruse paragrahvi 1 lõikes 1 sõna „riigikaitseks“ sõnaga „kriisiolukorraks“, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiaga.
Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõike 1 punkti 2 terminoloogiat, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse terminoloogiaga.
Eelnõu § 2 punktiga 5 tunnistatakse määruse paragrahvi 1 lõike 1 punkt 3 kehtetuks, sest eelnõu paragrahvi 1 lõike 1 punkti 2 uus sõnastus hõlmab selle sisu.
Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõiget 2, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooni terminoloogiaga.
Eelnõu § 2 punktiga 7 tunnistatakse määruse paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 kehtetuks, sest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uue redaktsiooniga on kaotatud tegevusplaani koostamise nõue.
Eelnõu § 2 punktiga 8 asendatakse viide kehtetuks tunnistatud hädaolukorra seadusele viitega uuele kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning uuendatakse terminoloogiat, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.
Eelnõu § 2 punktiga 9 asendatakse termin „tegevusplaan“ terminiga „kriisiplaan“, et tagada kooskõla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Mõistete ja viidete kooskõlla viimine jõustuva seadusega on tehniline muudatus, millega määruste sisulist regulatsiooni ei muudeta. Seni reguleeritud tegevusi ja ülesandeid ei ole vaja ümber korraldada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. a, samaaegselt kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Ravimiametile.