Arvamuse andmine ELi elamumajanduse lihtsustamise teemalise avaliku konsultatsiooni kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile ELi elamumajanduse teemalise avaliku konsultatsiooni kohta järgmised ettepanekud.
ELi taskukohaste eluasemete algatuste kujundamisel tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet ning hoiduda ELi pädevuste laiendamisest elamumajanduse ja lühiajalise üüri valdkonnas. Liikmesriikidele peab säilima õigus otsustada lühiajaliste üüriteenuste reguleerimise ning turule juurdepääsu tingimuste üle.
Selgitus
Komisjon on õigesti märkinud, et ELil puudub iseseisev õiguslik alus elamumajanduse valdkonna reguleerimiseks. Eesti toetab meetmeid, mis aitavad vähendada halduskoormust, parandada andmete kasutamist ja soodustada parimate praktikate vahetust, kuid lihtsustamise eesmärgil ei tohiks laiendada ELi pädevusi liikmesriikide arvelt ega lihtsustamise egiidi all luua uusi kohustusi liikmesriikidele, kohalikele omavalitsustele või ettevõtjatele.
Lühiajalise üüri mõju eluasemeturule on liikmesriikides ja piirkondades väga erinev. Ühes riigis või linnas toimivad meetmed ei pruugi teises anda soovitud tulemusi. Eestis on lühiajalise majutuse mõju majandusele ja turismile oluline, kuid mõju eluasemeturule on pigem mõõdukas ja piirkondlik, avaldudes peamiselt üksikutes suure turismikoormusega piirkondades. Seetõttu peavad võimalikud lahendused lähtuma kohalike turgude eripäradest ning jääma liikmesriikide otsustada. Sama põhimõte sisaldub ka Eesti 10.02.2023 kinnitatud seisukohtades lühiajaliste üüriteenuste määruse ettepaneku kohta, mille kohaselt peab liikmesriikidele säilima otsustusõigus lühiajaliste üüriteenuste osutamise ja turule juurdepääsu tingimuste määramisel.
Uute regulatiivsete sekkumiste asemel tuleb keskenduda olemasolevate õigusaktide rakendamisele ning andmete paremale kasutamisele. EL ei peaks kaaluma täiendavaid lühiajalise üüri regulatiivseid meetmeid enne, kui olemasolevad õigusaktid on rakendatud ja nende mõju hinnatud. Uute nõuete või andmekogumiskohustuste loomise asemel tuleb keskenduda juba kogutavate andmete tõhusamale jagamisele ja kasutamisele.
Selgitus
Viimastel aastatel on EL võtnud vastu mitu lühiajalise üüri ja platvormimajandust puudutavat õigusakti, sealhulgas lühiajaliste üüriteenuste määruse (EL) 2024/1028, DAC7 direktiivi, ViDA (digiajastu käibemaksupakett) paketi, turismistatistika raamistikus on sisse seatud toimiv koostöö EL suurimate majutusplatvormidega (Airbnb, Booking.com, Expedia Group), käimas on töö turismistatika määruse (EL) nr 692/2011 tänapäevaseks muutmisega. Nende rakendamine on alles hiljuti alanud ning nende tegelikku mõju ei ole veel võimalik terviklikult hinnata.
Seetõttu ei ole põhjendatud töötada välja uusi ELi tasandi nõudeid enne, kui olemasolevad meetmed on rakendatud ja nende tulemused hinnatud. Poliitikakujundamine peab tuginema tõenduspõhisele analüüsile ning olemasolevate meetmete mõjuhinnangutele.
Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt kasutatakse avalike ülesannete täitmisel senisest enam juba olemasolevaid andmeid, sealhulgas platvormide hallatavaid andmeid ja muid innovatiivseid andmeallikaid. Selline lähenemine aitab vähendada ettevõtjate halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja ajakohasust ning toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist. Seejuures ei peaks eesmärk olema täiendavate andmete kogumise või aruandluskohustuste loomine, vaid olemasolevate andmete tõhusam kasutamine.
Euroopa statistikasüsteemis on selles suunas juba astutud olulisi samme. Näiteks avaldab Eurostat regulaarselt veebimajutusplatvormidel põhinevaid majutusandmeid ning liikmesriikide ametiasutused koguvad lühiajalise üüri valdkonda puudutavat teavet ka muude EL õigusraamistike alusel. Seetõttu tuleks prioriteedina parandada andmete kättesaadavust, andmevahetust ja õiguspärast korduskasutust erinevate avalike ülesannete täitmiseks.
Selle eelduseks on ühtne ja toimiv õigusraamistik kogu Euroopa Liidus. Vajaduse korral tuleks hinnata olemasolevate õigusaktide, sealhulgas DAC7 ja turismistatistika raamistiku, kohandamist viisil, mis võimaldab juba kogutud andmeid kasutada tõhusamalt ka statistika ja elamumajandusega seotud ülesannete täitmiseks. Prioriteediks peaks olema once-only põhimõtte rakendamine ja olemasolevate andmete parem kasutamine, mitte uute nõuete või andmekogumiskohustuste loomine.