Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

[email protected]

Teie 22.07.2026 nr 7-1.2/26-01491-2

Meie 04.08.2026 nr 11-1/2567-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule

küsimusele (KK 575)

Lugupeetud Riigikogu esimees

Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjalikule küsimusele.

Täname esitatud küsimuse eest ja võimaluse eest selgitada Eesti tööturu olukorda.

Esmalt selgitame tööturu olukorda lähtuvalt viimastest andmetest ja vastame seeläbi esitatud

kuuendale küsimusele (Kas ministeerium leiab, et ametliku töötuse langus peegeldab tegelikku

paranemist tööturul, arvestades samaaegset vabade töökohtade arvu vähenemist? Kui jah, siis

millistel andmetel on see järeldus tehtud?).

Eesti tööturu seis on stabiilne. Tööjõus osalemise määr 20–64-aastase tööealise elanikkonna

seas (s.o. tööturul aktiivne rahvastik, hõivatud ja töötud kokku) on kõrge – 2025. aastal 87,9%

(Statistikaamet). Sellest kõrgem on tööjõus osalemine vaid Rootsis. Tööjõus osalemise määr

küll langes 2025. aasta IV kvartalis 87%-ni, kuid pöördus 2026. aasta alguses taas kasvule

(87,5%-ni). See näitab, et Eestis on tööealine rahvastik tööturul aktiivne ja valmis töötama.

Tööhõive määr samas vanusegrupis on püsinud viimased neli aastat üle 81% (Statistikaamet).

2026. aasta I kvartalis oli tööhõive määr 81,4% ja Euroopa Liidu keskmine 76%. Sellega oleme

ühtlasi Euroopa Liidu riikide kõrgeima hõivega riikide seas nii aastaste kui kvartaalsete

näitajate järgi (Eurostat).

Kuna Eesti inimesed on tööturul aktiivsed ja otsivad töötuks jäämise korral aktiivselt tööd ning

ei jää tööturult eemale, on samal ajal ka töötuse määr olnud Euroopa Liidu riikide keskmisest

kõrgem. 2025. aastal oli töötuse määr 7,1% (Statistikaamet). Peale töötuse määra langust 2025.

aasta viimases kvartalis (6,3%), 2026. aasta alguses näitaja mõnevõrra kasvas (7%-ni), kuid

püsib siiski madalamal aasta tagusega võrreldes (2025. aasta I kvartalis ulatus töötuse määr

8,5%-ni). Paljudes riikides suureneb töötuse kasvu asemel tööealiste inimeste mitteaktiivsus, st

inimesed ei otsi aktiivselt tööd või ei ole valmis tööle asuma.

Kuna majanduse languse perioodil hoidusid ettevõtted töötajaid koondamast, saavad nad nüüd,

mil majandus on pöördunud kasvule, tootmist suurendada olemas olevat tööjõureservi

kasutades, mistõttu ei ole töötuse vähenemine kiire. Siiski näitab ka nt Eesti Panga juunikuine

2

majandusprognoos töötuse stabiilset vähenemist järgnevatel aastatel1.

Registreeritud töötuse langust kinnitavad Eesti Töötukassa registriandmed. Juuni lõpu seisuga

oli registreeritud töötuid arvel 39 506, mis on viimase kuue aasta madalaim näitaja.

Registreeritud töötute arv on languses kolmandat aastat järjest.

Statistikaameti andmetel jätkas vabade töökohtade arv 2026. aasta I kvartalis küll langust ning

ulatus 8441 ametikohani, kuid võrreldes kahe eelneva kvartaliga on langustempo aeglustunud.

Samal ajal viitavad Eesti Töötukassa registriandmed tööjõunõudluse paranemisele – töötukassa

vahendatavate vabade töökohtade arv on hakanud kasvama. Juunis kasvas kuu jooksul avatud

olnud töökuulutuste arv 9984-ni, mis on viimase kahe aasta juunikuu võrdluses kõrgeim näitaja.

Kokkuvõttes kinnitavad praegused majandusnäitajad ja -prognoosid, et tööturu seis on

stabiilne. Eesti tugevus on kõrge tööealise elanikkonna osalemine tööturul, s.t. inimesed on

tööturul aktiivsed ja valmis tööle asuma. Registriandmed peegeldavad tööturumuutuseid

vahetult ja on kättesaadavad igakuiselt. Need näitavad registreeritud töötuse langust ning

töötukassas registreeritud vabade ametikohtade arvu mõningast kasvu. Statistikaameti

küsitlusandmed peegeldavad muutuseid pikema viiteajaga kuid näitavad samuti tööturu

stabiliseerumist – tööhõive püsimist kõrgena ja vabade töökohtade arvu languse tempo

aeglustumist. Ka senised majandusprognoosid (nt Eesti Pank) kinnitavad töötuse kasvu

peatumist ja stabiilsele langusele pöördumist.

Alljärgnevalt esitame detailsemalt vastused küsimustele 1–5.

1. Kui palju inimesi on viimase 12 kuu jooksul Töötukassa arvelt maha arvatud? Palun

esitada andmed kuude lõikes.

Töötuna arvelolekute lõpetamiste arv on püsinud 2026. aastal keskmiselt sarnasel tasemel 2025.

aastaga (2025. aastal keskmiselt 7726 arveloleku lõpetamist kuus, 2026. aastal jaanuari – juuni

keskmine 7644). Arveloleku lõpetamiste arvu mõjutab üldine registreeritud töötute arv – töötute

arvu vähenemisega väheneb ka arveloleku lõpetamiste arv. 2026. aasta esimesest 6 kuust on

neljal olnud arveloleku lõpetamiste arv suurem kui uute töötute arvele võtmine ehk töötuna

arvel olevate inimeste koguarv väheneb. Joonis 1. Töötuna arveloleku lõpetamiste arv kuude lõikes, juuli 2025–juuni 2026

1 https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2026-04/tty_1_2026_est.pdf

3

Allikas: Eesti Töötukassa, uued registreeritud töötud ja arveloleku lõpetamised

2. Millistel põhjustel on kodanikud arvelt maha arvatud? Palun esitada statistika iga

põhjuse kohta (tööle asumine, töötu kohustuste täitmata jätmine, Töötukassa

pakkumistest keeldumine, vanaduspensioniea saavutamine, ümberkolimine, vabatahtlik

staatusest loobumine ja muud alused).

3. Kui palju inimesi on arvelt maha arvatud just tööle asumise tõttu?

4. Kui palju inimesi on arvelt maha arvatud Töötukassa algatusel seadusest või teenuste

saamise reeglitest tulenevate nõuete rikkumise tõttu?

Küsimustele 2–4 vastab tabel 1 (töötuna arveloleku lõpu põhjused perioodil juuli 2025 – juuni

2026). Perioodi jooksul on olnud üle 90 tuhande arveloleku lõpetamise, millest enamus (67%)

lõppevad tööle asumise tõttu. Töötu kohustuste rikkumise tõttu on lõppenud arvelolek ligi 13

tuhandel korral (14% kõigist arveloleku lõpetamistest). Tabel 1. Töötuna arveloleku lõpu põhjused perioodil juuli 2025 – juuni 2026

Arveloleku lõpu põhjus (periood juuli 2025 – juuni 2026)

Arveloleku lõpetamiste arv kokku

Osakaal

Tööle rakendumine 60922 67,1%

Isiku enda soovil 13270 14,6%

Töötu kohustuste rikkumine 12919 14,2%

Muud põhjused 2351 2,6%

Vanaduspension 632 0,7%

Ennetähtaegne pension 692 0,8%

Kokku 90786 100,0%

Allikas: Eesti Töötukassa, uued registreeritud töötud ja arveloleku lõpetamised

5. Kuidas on viimase 12 kuu jooksul muutunud registreeritud töötute arv, kes on pärast

töötustaatusega saamist tegelikult tööle asunud?

Kuna tööle asunute arv on tugevalt mõjutatud töötute koguarvust, on informatiivsem hinnata

tööle asumise tõttu arveloleku lõpetanute osatähtsust kõikidest arveloleku lõpetamistest.

Valdavalt püsib tööle asunute osakaal kõigist töötuse lõpetanutest stabiilselt 64–68% vahel,

olles madalam vaid 2025. aasta detsembris (54,8%, kuid aasta lõpus on läbi aastate tööle

asumisi vähem). Suurem tööle asunute arv on 2026. aastal olnud märtsis ja mais, mil tööle asus

4

72–73% kõigist sel kuul töötuse lõpetanutest.

Joonis 2. Töötuse lõpetamise järel tööle asunute arv kuude lõikes (vasakpoolne skaala) ja

osakaal kõigist töötuse lõpetamistest (parempoolne skaala), juuli 2025 – juuni 2026

Allikas: Eesti Töötukassa, uued registreeritud töötud ja arveloleku lõpetamised

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Kirsti Melesk

[email protected]

5

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

[email protected]

Teie 11.08.2026 nr 2-3/15-589

Meie 02.09.2026 nr 11-1/2567-4

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule

küsimusele (KK 589)

Lugupeetud Riigikogu esimees

Esitasime vastused Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikule küsimusele (KK 575). Vastavalt küsimustele selgitasime töötuse olukorda üldiselt ning andsime ka täpsemad vastused esitatud küsimustele, tuginedes Eesti Töötukassa registriandmetele. Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin esitas 7. augustil kirjaliku küsimuse uuesti (KK589) viitega, et antud vastused ei sisalda statistilist teavet konkreetsete küsimuste kohta. Juhime tähelepanu, et esialgselt esitatud vastuskirjas on kõigile esitatud küsimustele vastatud, lisatud juurde selgitavad joonised ja tabelid, mida me siinjuures ei korda. Kirjale on lisatud veel kord meie vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele KK 575. Selgitan täpsemalt veel korra esitatud küsimuste lõikes: 1. Kui palju inimesi on viimase 12 kuu jooksul Eesti Töötukassa arvelt maha arvatud? Palun esitada andmed kuude lõikes. Töötuna arveloleku lõpetamiste arv vahemikus juuli 2025 – juuni 2026 koos joonisega on esitatud esialgses vastuses (vt küsimuse 1 vastus, päring KK 575). 2. Millistel põhjustel on inimesed arvelt maha arvatud? Palun esitada statistika iga aluse kohta, sealhulgas: · tööle asumine; · registreeritud töötu kohustuste täitmata jätmine; · pakutud tööst või Töötukassa teenustest keeldumine; · vanaduspensioniea saavutamine; · vabatahtlik loobumine töötu staatusest; · ümberkolimine; · muud alused. Arveloleku lõpu põhjused on esitatud tabelina esialgses vastuses (vt küsimuse 2-4 vastus, päring KK 575). Selgitan täiendavalt, et Teie küsitud arveloleku lõpu põhjused kajastuvad tabelis järgnevalt:

· tööle asumine – tabelis rida „tööle rakendumine“; · registreeritud töötu kohustuste täitmata jätmine – tabelis rida „töötu kohustuste

rikkumine“; · pakutud tööst või Töötukassa teenustest keeldumine – kuna pakutud tööst keeldumine on

samuti töötu kohustuste rikkumine, on põhjus kajastatud tabelis real „töötu kohustuste rikkumine“;

· vanaduspensioniea saavutamine – tabelis rida „vanaduspension“; · vabatahtlik loobumine töötu staatusest – tabelis rida „isiku enda soovil“;

2

· ümberkolimine – tihti inimesed ei anna eraldi teada põhjustest, miks soovitakse töötuna arvel olek lõpetada. Põhjus kajastub real „isiku enda soovil“;

· muud alused – tabelis rida „Muud põhjused“. 3. Kui palju inimesi on arvelt maha arvatud just tööle asumise tõttu? Palun esitada andmed kuude lõikes. Töötuna arvel oleku lõpp tööle asumise tõttu on toodud eelmise küsimuse vastuses. Tööle asunute trend absoluutarvuna ning osakaaluna kõigist lõpetanutest on toodud koos joonisega vastusena küsimusele 5 (vt päring KK 575). 4. Kui palju inimesi on arvelt maha arvatud Töötukassa algatusel seoses õigusaktide nõuete või teenuste saamise tingimuste rikkumisega? Palun esitada andmed iga aluse kohta ja kuude lõikes. Töötu aktiivsusnõuete rikkumine on fikseeritud põhjusena „töötu kohustuste rikkumine“, mis on esitatud vastusena küsimusele 2. Selle alla kuulub muuhulgas nõustamisele mitte ilmumine, sobivast tööst keeldumine, kokkulepitud tegevuskava täitmata jätmine (vt töötu kohustused tööturumeetmete seaduse §9). Käesolevas päringus küsite täiendavalt andmeid kuude lõikes, mis on toodud alloleval joonisel. Viimase 12 kuu sees on töötuna arvel oleku lõpetamisi töötu kohustuste rikkumise tõttu keskmiselt 1008. Arvel oleku lõpetamiste arv varieerub kuude lõikes tulenevalt töötute koguarvu muutumisest ning sellega seoses arvel oleku lõpetamise muutumisest. Osakaaluna kõigist arvel oleku lõpetamistest on töötu kohustuste rikkumise tõttu lõpetamisi stabiilselt keskmiselt 15% ringis.

Allikas: Eesti Töötukassa, uued registreeritud töötud ja arveloleku lõpetamised 5. Kui palju inimesi on pärast töötuna registreerimist viimase 12 kuu jooksul tegelikult tööle asunud? Palun esitada vastav statistika kuude lõikes. Töötuna arvel oleku lõpetamine tööle asumise tõttu on esitatud ka vastusena küsimusele 2. Täiendavalt on andmed kuude lõikes esitatud ka esialgses vastuses (vt küsimuse 5 vastus, päring KK 575). 6. Kui ministeeriumil on selline teave olemas, palun märkida ka, kui palju inimesi on viimase 12 kuu jooksul arvelt maha arvatud seoses pikaajalise haigusega, töövõime kaotamisega, surmaga või muude asjaoludega, mis välistavad edasise arvel viibimise. Küsimust ei olnud esialgses päringus, mistõttu selle kohta selgitust ei olnud antud. Töötukassa

3

ei fikseeri päringus nimetatud põhjuseid eraldi. Seoses töövõime kaotamise või pikaajalise haigusega muudele toetustele liikumine on kogutud reale „muud põhjused“ (vt vastus küsimusele 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele KK 575

Kirsti Melesk

[email protected]