KÄSKKIRI 02.09.2026 nr 1-2/26/187

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise

põhimõtted ja kord

Kehtestan Vabariigi Valitsuse 25.05.2023. a. määruse nr 53 "Kaitseministeeriumi põhimäärus"

§ 6 lg 2 punkti 4 alusel „Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“:

1. Üldsätted

1.1 Kord reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi KM) eelarvest makstavate

kaitsetööstuse arendustegevuse toetuste (edaspidi arendustoetus) andmise

põhimõtteid, toetuste taotluste menetlemist ning toetuste kasutamise järelevalvet.

1.2 Arendustoetuse põhieesmärgiks on saavutada Eesti Kaitseväe prioriteetidele

vastavate kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline

konkurentsivõime.

1.3 Korra kehtestamisega taotletakse kaitseotstarbeliste arendusprojektide (edaspidi

arendusprojekt) toetamise läbipaistvat menetlemist ja arendusprojektide

eesmärgistatud rahastamist.

1.4 Arendustoetust antakse projektitoetusena tootearenduseks Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187/1, 26.06.2014) (edaspidi määrus) artikli 25 mõistes ning

väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE1) innovatsiooniks määruse

artikli 28 mõistes.

1.5 Punktis 1.4 nimetatud määruse järgi on tootearenduseks olemasolevate teaduslike,

tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine,

1 VKEks määruse Lisa 1 kohaselt loetakse ettevõtted (autonoomsed ettevõtted, partner- ja sidusettevõtted), millel

on vähem kui 250 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43

miljonit eurot, kusjuures VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50

inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot, ja mis vastavad muudele

Määruse lisas 1 nimetatud tingimustele.

2 (8)

ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside

või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille

eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine,

kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud

toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist,

pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi

keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust

tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil

kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on

tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja

valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate

toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või

perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist.

1.6 Arendustoetuse andmisel ettevõttele järgitakse määruse ning konkurentsiseaduse §-

s 34² sätestatut.

1.7 Arendustoetust võivad taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühingud (edaspidi

ettevõtted).

2. Eesmärk

2.1 Arendustoetuse põhieesmärgiks on saavutada Eesti Kaitseväe prioriteetidele

vastavate kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline

konkurentsivõime.

2.2 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamine on tulemuslik, kui igal aastal

arendatakse välja vähemalt viis uuenduslikku, tehnoloogiamahukat

ekspordipotentsiaaliga kaitse- ja julgeolekuotstarbelist toodet või teenust.

3. Toetuse andmise põhimõtted

3.1 Kaitsetööstuse arendustoetuste taotlusi hindab kaitseministri moodustatud

vähemalt kolmeliikmeline KM kaitsetööstuse arenduskomisjon (edaspidi

komisjon), kuhu kuuluvad esindajad Kaitseministeeriumist, Kaitseväest, Eesti

majandusarengut suunavatest ametkondadest ja ettevõtlusorganisatsioonidest.

3.2 Toetust antakse ettevõtetele, kes vastavad järgmistele nõuetele:

3.2.1. ettevõttel on oskused ja teadmised arendusprojekti elluviimiseks;

3.2.2. ettevõttel on arendusprojekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid

(omaosalus).

3 (8)

3.2.3. ettevõtte juriidilistest isikutest omanikud, kelle osaluse määr ületab 5%

aktsia- või osakapitalist, on registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil,

mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse

mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis või riigis, millel on

kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud avalikult

noteeritud ettevõtted);

3.2.4. ettevõte annab nõusoleku tema suhtes järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja

Tolliametile ning teistele ametiasutustele;

3.2.5. ettevõte on maksevõimeline, tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega

saneerimismenetlust ning ta ei ole likvideerimisel, tema äritegevus ei ole

peatatud ja ta ei ole raskustes olev ettevõtja määruse artikli 1 lõike 4 punkti

c mõistes.

3.2.6. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike -ja

kohalike maksude osas, ettevõtte maksuvõla tasumine ei ole ajatatud

pikemaks perioodiks kui kuus kuud taotluse esitamise päevast arvates ning

ettevõte on esitanud kõik kohustuslikud deklaratsioonid.

3.2.7. ettevõtte seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses

karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest

või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või

rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest, esindajale ei

ole määratud ettevõtlus- ega ärikeeldu.

3.2.8. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid korras sätestatud nõuetele vastavuse

kohta;

3.2.9. ettevõttel ei esine muid määruse artiklis 1 nimetatud toetuse andmist

välistavaid asjaolusid.

3.3 Punktis 3.3 nõuetega vastavuses olevate ettevõtete arendusprojektid peavad olema

riigikaitse- või julgeolekuotstarbelised ning kõrge ekspordipotentsiaaliga.

Tootearenduse toetamisel rahastatakse kaitseotstarbelisi arendusprojekte, mis

vastavad TRL tasemetele 4-7.

3.4 Toetust saab taotleda üks kord konkreetse arendusprojekti TRL-ist lähtuva

kvalitatiivse edasimineku kohta, eeldusel, et arendustoetus soodustab olulisel ja

selgelt mõõdetaval määral arendusprojekti elluviimist. Korra raames toetatava

arendusprojekti maksimaalne pikkus on kuni 3 aastat.

3.5 KM abi osakaal ühele arendusprojektile on kuni 40 % arendusprojekti abikõlblikest

kuludest. KM toetus ühele projektile on maksimaalselt kuni 200 000 eurot ning see

ei või olla suurem kui 1/2 jooksva aasta sihtotstarbelistest eelarvevahenditest. Kui

4 (8)

arendusprojekti rahastatakse muudest kohaliku omavalitsuse või riigi vahenditest,

ei tohi maksimaalne abi osakaal samade abikõlblike kulude katmiseks ületada

määruse artikli 25 lõigetes 5 ja 6 sätestatud osakaale. VKEdele antav

innovatsiooniabi antakse määruse artiklis 28 sätestatud alustel.

3.6 Arendustoetusest makstavateks abikõlbulikeks kuludeks tootearenduse puhul on

määruse artikli 25 lõikes 3 toodud kulud ning abikõlbulikeks kuludeks VKEdele

antava innovatsiooniabi korral on määruse artikli 28 lõikes 2 toodud kulud.

3.7 Ettevõte, kes taotleb korra punktis 1.3 nimetatud arendusprojekti teostamiseks

arendustoetust, saab arendusprojekti toetusega katta tegevusi alates vastava

arendustoetuse saamise otsusest või lepingu sõlmimisest.

4. Arendustoetuse taotlemine

4.1 Arendustoetuse konkurss toimub vähemalt üks kord aastas. Vajadusel ja

eelarvevahendite olemasolul on ministeeriumil õigus välja kuulutada lisakonkurss.

4.2 Teade arendustoetuse taotlemiseks ja avaliku konkursi tingimuste kohta

avaldatakse KM veebilehel www.kaitseministeerium.ee

4.3 Konkursil osalemiseks peab arendustoetuse taotleja esitama KM-le taotluse koos

vajalike dokumentidega elektroonselt selleks ette nähtud veebipõhises toetuste

menetlemise infosüsteemis (edaspidi TMS).

4.4 Kui TMS-is esineb pikema aja jooksul tehniline viga, mis takistab taotluste

esitamist või menetlemist, võib KM ette näha alternatiivse viisi taotluste

esitamiseks ning teavitab sellest enda veebilehel.

4.5 KM kaitsetööstuse arendamise osakond kontrollib esitatud dokumentide nõuetele

vastavust ja edastab nõuetele vastavad taotlused komisjonile hindamiseks.

5. Taotluste hindamine

5.1 Arendustoetuse taotlust hindab komisjoni vähemalt kolm liiget. Komisjon esitab

motiveeritud ettepaneku konkursi tulemuste kinnitamiseks kaitseministeeriumi

kantslerile.

5.2 Kui komisjoni liige omab osalust taotluse esitanud juriidilises isikus, on määratud

selle juhtorganitesse (nõukogu või juhatuse liige) või on osalust omava(te)

isiku(te), nõukogu või juhatuse liikmete lähisugulane või on tal taotleja suhtes

mingist muust aspektist tulenev huvide konflikt, ei osale ta seotud taotluse

hindamisel.

5.3 Iga komisjoni liige kohustub enne taotluste hindamist allkirjastama sõltumatuse ja

konfidentsiaalsuse kinnituse.

5 (8)

5.4 Komisjonil on õigus:

5.4.1. kaasata taotluste hindamisele komisjoni väliseid eksperte;

5.4.2. küsida arendustoetuse taotlejalt asjassepuutuvat lisateavet (sh kutsuda

taotlejaid vestlusele);

5.4.3. nõuetekohaste taotluste puudumisel teha kantslerile ettepanek jätta

arendustoetused välja andmata;

5.4.4. lähtudes esitatud arendusprojektide taotlustest teha kantslerile ettepanek

toetussummade jagunemise ja suuruse kohta iga toetatud arendusprojekti

lõikes ning vajadusel ka lisakonkursi väljakuulutamise kohta;

5.4.5. lähtudes arendusprojektide olemusest teha kantslerile ettepanek

eritingimuste määramiseks (sh intellektuaalomandi õiguste kasutamine,

levikupiiranguga teavet ja/või riigisaladust puudutavad tegevused jms).

5.5 Taotluste hindamisel ja pingereastamisel lähtutakse järgmistest

põhikriteeriumidest:

5.5.1. kaitse- ja julgeolekuotstarbelisus ning vastavus arendusprojektide konkursi

teemadele;

5.5.2. rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik mõju (turuanalüüs);

5.5.3. toote või tehnoloogia uuenduslikkus;

5.5.4. ettevõtte arendusprojekti elluviimise võimekus (meeskonna kompetents ja

kogemused, tehnoloogiline pädevus ning ettevõtte finantsvõimekus).

5.6 Kõiki ülalnimetatud kriteeriumeid hinnatakse tasemete kaupa numbrilisel skaalal 1

kuni 4 intervalliga 0,5. Hinnangu andmisel taotlusele kasutavad komisjoni liikmed

vastavat skaalat (Lisa 3).

5.7 Taotlusi hindavad komisjoni liikmed esmalt individuaalselt ning taotluse

individuaalhinne kujuneb vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga korrutatud

hinnete summast.

5.8 Taotluse koondhinne kujuneb hindamises osalenud komisjoni liikmete antud

individuaalhinnete aritmeetilisest keskmisest, mis on aluseks taotluste

pingereastamisel.

5.9 Kui koondhinne on väiksem kui 2,5 või üks kriteeriumitest on hinnatud madalaima

hindega (1), siis taotlust ei rahuldata.

6. Arendustoetuste andmine

6.1 Arendustoetuse andmise otsustab kantsler käskkirjaga.

6.2 Kantsleri käskkirjas märgitakse täiendavalt, et antav abi on tootearenduseks antav

abi või VKE tööstusomandi õiguste omandamiseks antav abi määruse tähenduses.

6 (8)

6.3 Arendustoetuste saajad tehakse teatavaks KM veebilehel.

6.4 KM-l on õigus töödelda ja avalikustada arendustoetuse avaliku konkursiga seotud

informatsiooni (sh taotleja/arendustoetuse saaja nimi ja kontaktandmed;

arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning arendustoetuse summa),

mille kohta annab taotleja oma kinnituse lisas 1 toodud taotlusvormis.

6.5 KM-l on õigus nõuetekohaste taotluste puudumisel jätta arendustoetus välja

andmata.

7. Lepingu sõlmimine

7.1 Arendustoetuse konkursi läbiviimisel TMS-is sätestatakse konkursitingimustes

kõik poolte õigused ja kohustused ning toetuse taotluse esitamisega loetakse toetuse

saaja nõustunuks sätestatud konkursitingimustega. Sellisel juhul sõlmitakse poolte

vahel arendustoetuse leping vaid juhul, kui esinevad eraldi reguleerimist vajavad

asjaolud.

7.2 Arendustoetuse konkursi läbiviimisel TMS-is sõlmivad Toetuse saaja Kaitsevägi

testimiste läbiviimiseks testimislepingu ning selleks vajalikud muud dokumendid.

7.3 Arendustoetuse konkursi läbiviimisel TMS-i väliselt, sõlmib KM toetuse saaja ning

Kaitseväega kolmepoolse arendustoetuse lepingu, milles sätestatakse muuhulgas

KM, Kaitseväe ja ettevõtte õigused ning kohustused, arendustoetuse suurus, selle

kasutamise ajalised raamid, abikõlblikud kulud, toetuse väljamaksmise tingimused

ja tähtajad, aruandluse struktuur ja tähtajad ning teised olulised tingimused (sh

intellektuaalomandi õiguste kasutamine, levikupiiranguga teavet ja/või

riigisaladust ning tegevuslubasid puudutavad tegevused).

7.4 Ettevõte peab arendusprojektiga seotud avalikel esinemistel ja valminud

materjalides viitama KM arendustoetusele.

7.5 Korra punktis 7.1 nimetatud lepingul on sõlmimisel järgmised kohustuslikud lisa

dokumendid: 1) Taotlus kaitsetööstuse arendustegevuse toetamiseks; 2)

Arendustoetuse kasutamise sisuaruanne-; 3) Arendustoetuste finantsaruanne; 4)

Testimisleping; 5) Testimislepingu lisa.

8. Arendustoetuse kasutamise aruandlus ning järelevalve

8.1 Toetuse saaja peab esitama KM-le arendustoetuse, finantsaruanded 30

kalendripäeva jooksul pärast iga 6-kuulise aruandeperioodi lõppu, sisulise

vahearuande 30 päeva jooksul peale 12 kuu möödumist projekti alguse päevast

7 (8)

arvates ja lõpparuande hiljemalt 30 päeva jooksul projekti lõppemise päevast

arvates.

8.2 Toetuse saaja peab eraldama toetusega tehtud kulud teistest ettevõtte kuludest ning

suutma tõendada tehtud kulude sihipärasust toetust saanud projektiga (projekti

nimi, summa jaotus).

8.3 KM kaitsetööstuse arendamise osakond kontrollib esitatud aruande ja

dokumentide vastavust konkursi tingimustele ja taotlusele ning tõendatud kulu

sihipärasust. Kontrollija teavitab aruande esitajat ilmnenud puudustest kirjalikult

või kirjalikult taasesitatavas vormis. Puuduste esinemisel on aruande esitaja

kohustatud puudused kõrvaldama 14 päeva jooksul puudusest teavitamisest

arvates.

8.4 KM kaitsetööstuse arendamise osakond tagab kulujuhi poolt kinnitatud aruannete

edastamise kaitse-eelarve osakonnale arendustoetuse kasutamise kajastamiseks

raamatupidamises.

8.5 Järelevalvet arendustoetuse kasutamise sihipärasuse, konkursi tingimuste kohase

ja aruandluse korrektsuse üle teostab KM kaitsetööstuse arendamise osakond. KM

siseauditi osakond auditeerib vajadusel kulude sihipärasust, konkursi tingimustele

vastavust ning aruande õigsust.

8.6 Juhul, kui arendustoetust ei ole kasutatud sihipäraselt või ettenähtud mahus või

kulud on tõendamata, teeb järelevalvet teostav kaitsetööstuse arendamise osakond

KM kantslerile ettepaneku arendustoetuse osaliseks või täielikuks

tagasinõudmiseks.

8.7 Toetuse saaja võtab endale kohustuse tagastada KM-le arendusprojekti

toetamiseks eraldatud arendustoetus, kui ta ei täida endale võetud kohustusi.

9. Lõppsätted

9.1 Tunnistan kehtetuks kaitseministri 09.04.2025 käskkirja nr 1-2/25/63

„Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“.

8 (8)

9.2 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. juulist.

9.3 Enne 2026. aasta 1. juulit esitatud toetuse taotluse andmise menetlusele, toetuse

kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse punktis 9.1

toodud redaktsiooni.

9.4 Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhatajale, Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse

arendamise osakonnale ning avaldada Kaitseministeeriumi veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

KINNITATUD

Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187

Lisa 1

TAOTLUS KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISEKS Taotlus esitatakse toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS)

OSA 1 – TAOTLEJA ANDMED

Ettevõtte ärinimi ja registrikood

Esindaja ees- ja

perekonnanimi

Postiaadress

Pangarekvisiidid

Kontaktid (telefon, e-posti aadress)

Ettevõtte tegevusala kood

Riigiabi ergutav mõju Palume märkida ristikesega, kas taotleja kuulub Määruse I Lisa kohaselt VKE (tabel A) või suurettevõtte (tabel B) kategooriasse.

A. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub VKE

kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne

taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega.

B. Suur ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub suurettevõtete kategooriasse. Kinnitan, et

ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud

ühegi tegevusega. (lisaks tuleb täita tabel C)

C. Määruse artikkel 7 lõike 3 alusel kinnitan ühe või mitme alloleva kriteeriumi täitmist ning lisan põhjenduse:

Märkida ristikesega

Kriteeriumid Põhjendus

a) projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel;

b) projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;

c) projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel;

d) projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt.

OSA 2 – TAOTLUS

Arendusprojekti nimi

Projekti kokkuvõte (kuni 1 lk)

1. Probleem - Lahendus

1.1. Projektiidee taust ja probleemipüstitus

1.2. Soovitatav lahendus

- Lahenduse kirjeldus

- Lahenduse uuenduslikkus ja ainulaadsus

- Väärtuspakkumine (sh arvulised näitajad ja muud mõõdetavad väljundid)

- Praegune ja taotletav TRL tase

1.3. Temaatiline valdkond: seos kaitse- ja/või julgeolekusektoriga ning vastavus ühele kaheksale

püstitatud valdkonnale

1.4. Lahenduse otsesed ja kaudsed kasud

2. Ärimudel ja turuanalüüs

2.1. Turu- ja ekspordipotentsiaal

2.2. Võimalikud kasutajad ja kasusaajad

2.3. Võrdlus olemasolevate või sarnaste tehnoloogiate, teenuste ja/või toodetega ning

konkurentsieelised

2.4. Intellektuaalomandi kaitse (olemasolevad ja/või taotletavad patendid, litsentsid, kaubamärgid

või ärisaladuse kaitse)

2.5. Turule sisenemise strateegia

2.6. Tarneahela esialgne kirjeldus

2.7. Seos ettevõtte pikaajaliste plaanidega

2.8. Kohalikud ja välispartnerid, erinevate osapoolte rollid ja vastutus

3. Taotleja äritegevuse näitajad viimasel kuuel kuul

Äritegevuse näitajad Viimasel kuuel kuul

Töötajate arv

Käive

Bilansimaht

Aktsia/osakapital

Omakapital

Teadus- ja arendustegevuse kulud

Eksport

Kasum/kahjum

Põhivara kulum

Tööjõukulud

4. Projekti meeskond ja projekti elluviimine

4.1. Meeskonna kirjeldus

- Võtmeisikud (nimi, isikukood, roll arendusprojektis) ja vajalikud kompetentsid

- Omanikud ja juhtkond (üle 5%-suuruse osalusega ettevõtte omanike nimekiri, nende

osalus ja omanikeringi kirjeldus eraisikuteni, va avalikult noteeritud ettevõtjad)

4.2. Rahastatava projekti kirjeldus, eesmärk ja seos pakutava lahendusega

4.3. Tehniline lahenduskäik

4.4. Projekti põhietapid, tegevuste ajastus (soovitatavalt Gantti diagrammina) ja kestus

4.5. Hinnang teostatavusele (sh edenemise mõõdikud ehk KPId)

4.6. Võimalikud riskid (sh nende mõjuulatus ja tõenäosus) ja nende maandamisviisid

Riski kirjeldus Mõjuulatus

(kõrge/keskmine/madal)

Tõenäosus

(kõrge/keskmine/madal)

Maandamisviisid

5. Arendusprojekti rahastamine

Palume täita allolev tabel arendusprojekti ressursikava ja detailse eelarve (personalikulud, lähetused,

materjalid ja tarvikud, ostetavad teenused, seadmed jms) kohta etappide ja rahastajate lõikes, kus toetuse

määraks on kuni 40% projekti abikõlblikest kuludest.

Kululiigid

etappide lõikes

Kogusumma Omafinantseering KM toetus (kuni

40%)

Muu allikas

(nimeta)

Nt personalikulu

Nt materjalikulu

Vajadusel lisa ridu

Projekti kuludena näidatakse kõik eeldatavad kululiigid (vajadusel tuleb tabelisse ridu lisada).

Nimi Liik (asutaja, investor, muu) Osalus, %

KOKKU 100%

Taotluse esitamisega ettevõtte esindusõigust omav isik kinnitab, et:

1. ettevõtet või tema seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses

karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või

riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või

maksualaste süütegude toimepanemise eest.

2. ettevõttel, tema seaduslikul esindajal ja taotluses märgitud võtmeisikutel puuduvad

karistusandmed karistusregistris;

3. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei

ole peatatud;

4. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude, kohalike

maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas;

5. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid Korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta;

6. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning

muudele õiguspädevatele institutsioonidele;

7. ettevõtte käsutuses on arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid;

8. ettevõttel on vastav kompetents arendusprojekti valdkonnas;

9. kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on

kehtivad ja ehtsad;

10. ettevõtte omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on

registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga

territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis

või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud

avalikult noteeritud ettevõtted);

11. ettevõte ei ole raskustes Määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes ning sama artikli

punktis 7 sätestatud tingimuste kohaselt;

12. on andnud Kaitseministeeriumile nõusoleku töödelda ja avalikustada Arendustoetuse

avaliku konkursiga seotud informatsiooni, sh taotleja/Arendustoetuse saaja nimi ja

kontaktandmed, arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning Arendustoetuse

summa;

13. ei ole antud arendusprojekti raames alustanud ühegi asjassepuutuva tegevusega (sh

lepingute sõlmimine, hangete teostamine, kulutuste hüvitamine jms).

Koostaja allkiri Kuupäev

KINNITATUD

Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187

Lisa 2

Konfidentsiaalsuse kokkulepe

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendusprojektide hindamiskomisjoni töös osalemisel

teatavaks saadud informatsiooni käsitletakse konfidentsiaalsena.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert on kohustatud kolmandate isikute eest

konfidentsiaalsena hoidma kogu informatsiooni komisjoni tegevuse kohta, võtma kasutusele

kõik vajalikud abinõud välistamaks arendustoetuste taotluste menetlemise ja hindamisega

seotud informatsiooni sattumist kolmandate isikute kasutusse ning selle avalikustamist,

avaldamist või avalikuks tulekut ükskõik millises vormis, kujul või viisil.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert ei tohi kasutada arendustoetuste taotluste

menetlemisel ja hindamisel temale teatavaks saanud informatsiooni enda ega kolmandate

isikute huvides. Pärast arendustoetuste taotluste hindamist ja vastavate ettepanekute tegemist

kantslerile, on komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustatud temale antud materjalid

Kaitseministeeriumile tagastama ja elektroonilistel teabekandjatel oleva info kustutama.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustub mitte avaldama kolmandatele isikutele

mistahes arendustoetuse taotluste hindamise käigus temale teatavaks saanud teavet nii

komisjoni koosseisu kuulumise ajal kui ka 5 (viie) aasta jooksul peale komisjoni koosseisu

kuulumise lõppemist.

Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus

tuleneb seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse

läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

Komisjoni liikmel või selle töös osaleval eksperdil on keelatud ilma Kaitseministeeriumi loata

teha ja säilitada koopiaid arendustoetuste taotlusi puudutavatest ja muudest komisjoni

tööülesannete täitmise käigus teatavaks saanud dokumentidest ja andmetest.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kinnitab, et ta on teadlik, et komisjonis osalemine

hõlmab muuhulgas tööd isikuandmetega ja andmetega, mis on seotud võimaliku ärisaladusega

ning tagab eelnimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

Vastutus

Kui komisjoni liikme või selle töös osaleva eksperdi sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse

kinnituses esitatavad andmed ei vasta tõele, on tegemist kokkuleppe olulise rikkumisega, mille

korral on Kaitseministeeriumil õigus nõuda ja komisjoni liikmel või selle töös osaleval

eksperdil kohustus hüvitada kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju (sh kolmandatele isikutele

tekitatud kahju) täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 5000 eurot.

[Allkirjastatud digitaalselt]

______________________

Hindamiskomisjoni ekspert

KINNITATUD

Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187

Lisa 3

KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSPROJEKTIDE TAOTLUSTE HINDAMISSKAALA

Hindamiskriteerium Osa- kaal

Tasemete hindamisskaala

I. Kaitse- ja julgeolekuotstarbelisus, ning vastavus arendusprojektide konkursi teemadele

40%

4

Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on väga tugev ning selle raames töötakse välja lahendus konkreetsele võtmeprobleemile.

3

Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on märgatav ja selle tulem on kaudselt rakendatav mõne võtmeprobleemi lahendamisel.

2 Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on pigem ebamäärane ning selle raames valmiva tulemi kasutamine on küsitav.

1 Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on väga nõrk ning oodatav tulem ei lahenda ühtki olulist probleemi.

II. Rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik mõju

30%

4

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on väga kõrge ja on välja toodud mitu märkimisväärset konkurentsieelist välisturul. On olemas selge turustamisvisioon. Turupotentsiaal on põhjalikult analüüsitud, nõudlus on ilmne.

3

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on kõrge ja on välja toodud vähemalt üks arvestatav konkurentsieelis välisturul. Turustamisplaan on piisavalt detailne. Turupotentsiaal on analüüsitud, nõudlus on prognoositav.

2

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on tagasihoidlik ja konkurentsieelised välisturul on ebamäärased. Turustamisplaan on pigem ebarealistlik. Turupotentsiaali analüüs on puudulik, nõudlus on tagasihoidlik.

1

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on olematu ja puuduvad konkurentsieelised välisturul. Turustamisplaani ei ole. Arendusprojekti väljundid on selgitamata ja turupotentsiaal on analüüsimata. Nõudlust praktiliselt ei ole.

III. Toote või tehnoloogia uuenduslikkus

15%

4 Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mis võrreldes olemasolevate lahendustega esindab tehnoloogilist läbimurret.

3

Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mis selgelt eristub praegustest lahendustest kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Olemas on potentsiaal uute töövoogude, ärimudelite tekkeks.

2 Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mis kohandab olemasolevat

tehnoloogiat, mis toob kaasa mõningase eristumise turustandardist kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Projektil on mõõdukas tehnoloogiline keerukus.

1

Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mille raames tehakse olemasolevasse tehnoloogiasse väikesed või järkjärgulised täiustused. Funktsionaalsuses või efektiivsuses olulisi muutusi ei toimu. Tehnoloogia on juba laialdaselt tööstuses või turul kasutusele võetud.

IV. Ettevõtte arendusprojekti elluviimise võimekus, sh projekti pikkus

15%

4

Taotlejal on olemas kõik vajalikud kogemused, kõrge kompetents ja taristu, lai partnerite võrgustik (sh välismaal). Tegemist on mitme ettevõtte ja / või TA asutuste vahelise koostööprojektiga. Arendusprojekt on kvaliteetselt planeeritud. Kõik tegevused on väga hästi mõõdetavad ja saavutatavad. Tegevuskava on tasakaalus, hästi läbi mõeldud ning efektiivne.

3

Taotlejal on olemas vajalikud kogemused, hea kompetents ja taristu, kuid välispartnerlus vajab laiendamist ja tugevdamist. Tegevuste ja aja planeerimisel ei esine olulisi puudujääke. Tegevused on saavutatavad ja selgelt mõõdetavad. Tegevuskava on hea.

2

Taotleja kogemused ei ole piisavad ja kompetents on lünklik. Olemasolevat taristut saab kasutada vaid osaliselt. Arvestavaid välispartnereid on vähe. Tegevuste ja aja planeerimisel esineb märkimisväärseid puudujääke. Tegevused on osaliselt mõõdetavad, kuid tulemi saavutamine on ebamäärane. Tegevuskava on piisav vaid minimaalsete tulemuste saavutamiseks.

1

Taotlejal puuduvad arendusprojekti elluviimiseks vajalikud kogemused, kompetents ja taristu. Ei ole välispartnerite võrgustikku. Tegevused ei ole selged ega mõõdetavad. Tegevuskava ei ole realistlik. Arendusprojekti tulemi saavutamine on ebatõenäoline.

KINNITATUD

Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187

Lisa 1

TAOTLUS KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISEKS Taotlus esitatakse toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS)

OSA 1 – TAOTLEJA ANDMED

Ettevõtte ärinimi ja registrikood

Esindaja ees- ja

perekonnanimi

Postiaadress

Pangarekvisiidid

Kontaktid (telefon, e-posti aadress)

Ettevõtte tegevusala kood

Riigiabi ergutav mõju Palume märkida ristikesega, kas taotleja kuulub Määruse I Lisa kohaselt VKE (tabel A) või suurettevõtte (tabel B) kategooriasse.

A. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub VKE

kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne

taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega.

B. Suur ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub suurettevõtete kategooriasse. Kinnitan, et

ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud

ühegi tegevusega. (lisaks tuleb täita tabel C)

C. Määruse artikkel 7 lõike 3 alusel kinnitan ühe või mitme alloleva kriteeriumi täitmist ning lisan põhjenduse:

Märkida ristikesega

Kriteeriumid Põhjendus

a) projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel;

b) projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;

c) projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel;

d) projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt.

OSA 2 – TAOTLUS

Arendusprojekti nimi

Projekti kokkuvõte (kuni 1 lk)

1. Probleem - Lahendus

1.1. Projektiidee taust ja probleemipüstitus

1.2. Soovitatav lahendus

- Lahenduse kirjeldus

- Lahenduse uuenduslikkus ja ainulaadsus

- Väärtuspakkumine (sh arvulised näitajad ja muud mõõdetavad väljundid)

- Praegune ja taotletav TRL tase

1.3. Temaatiline valdkond: seos kaitse- ja/või julgeolekusektoriga ning vastavus ühele kaheksale

püstitatud valdkonnale

1.4. Lahenduse otsesed ja kaudsed kasud

2. Ärimudel ja turuanalüüs

2.1. Turu- ja ekspordipotentsiaal

2.2. Võimalikud kasutajad ja kasusaajad

2.3. Võrdlus olemasolevate või sarnaste tehnoloogiate, teenuste ja/või toodetega ning

konkurentsieelised

2.4. Intellektuaalomandi kaitse (olemasolevad ja/või taotletavad patendid, litsentsid, kaubamärgid

või ärisaladuse kaitse)

2.5. Turule sisenemise strateegia

2.6. Tarneahela esialgne kirjeldus

2.7. Seos ettevõtte pikaajaliste plaanidega

2.8. Kohalikud ja välispartnerid, erinevate osapoolte rollid ja vastutus

3. Taotleja äritegevuse näitajad viimasel kuuel kuul

Äritegevuse näitajad Viimasel kuuel kuul

Töötajate arv

Käive

Bilansimaht

Aktsia/osakapital

Omakapital

Teadus- ja arendustegevuse kulud

Eksport

Kasum/kahjum

Põhivara kulum

Tööjõukulud

4. Projekti meeskond ja projekti elluviimine

4.1. Meeskonna kirjeldus

- Võtmeisikud (nimi, isikukood, roll arendusprojektis) ja vajalikud kompetentsid

- Omanikud ja juhtkond (üle 5%-suuruse osalusega ettevõtte omanike nimekiri, nende

osalus ja omanikeringi kirjeldus eraisikuteni, va avalikult noteeritud ettevõtjad)

4.2. Rahastatava projekti kirjeldus, eesmärk ja seos pakutava lahendusega

4.3. Tehniline lahenduskäik

4.4. Projekti põhietapid, tegevuste ajastus (soovitatavalt Gantti diagrammina) ja kestus

4.5. Hinnang teostatavusele (sh edenemise mõõdikud ehk KPId)

4.6. Võimalikud riskid (sh nende mõjuulatus ja tõenäosus) ja nende maandamisviisid

Riski kirjeldus Mõjuulatus

(kõrge/keskmine/madal)

Tõenäosus

(kõrge/keskmine/madal)

Maandamisviisid

5. Arendusprojekti rahastamine

Palume täita allolev tabel arendusprojekti ressursikava ja detailse eelarve (personalikulud, lähetused,

materjalid ja tarvikud, ostetavad teenused, seadmed jms) kohta etappide ja rahastajate lõikes, kus toetuse

määraks on kuni 40% projekti abikõlblikest kuludest.

Kululiigid

etappide lõikes

Kogusumma Omafinantseering KM toetus (kuni

40%)

Muu allikas

(nimeta)

Nt personalikulu

Nt materjalikulu

Vajadusel lisa ridu

Projekti kuludena näidatakse kõik eeldatavad kululiigid (vajadusel tuleb tabelisse ridu lisada).

Nimi Liik (asutaja, investor, muu) Osalus, %

KOKKU 100%

Taotluse esitamisega ettevõtte esindusõigust omav isik kinnitab, et:

1. ettevõtet või tema seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses

karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või

riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või

maksualaste süütegude toimepanemise eest.

2. ettevõttel, tema seaduslikul esindajal ja taotluses märgitud võtmeisikutel puuduvad

karistusandmed karistusregistris;

3. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei

ole peatatud;

4. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude, kohalike

maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas;

5. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid Korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta;

6. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning

muudele õiguspädevatele institutsioonidele;

7. ettevõtte käsutuses on arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid;

8. ettevõttel on vastav kompetents arendusprojekti valdkonnas;

9. kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on

kehtivad ja ehtsad;

10. ettevõtte omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on

registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga

territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis

või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud

avalikult noteeritud ettevõtted);

11. ettevõte ei ole raskustes Määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes ning sama artikli

punktis 7 sätestatud tingimuste kohaselt;

12. on andnud Kaitseministeeriumile nõusoleku töödelda ja avalikustada Arendustoetuse

avaliku konkursiga seotud informatsiooni, sh taotleja/Arendustoetuse saaja nimi ja

kontaktandmed, arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning Arendustoetuse

summa;

13. ei ole antud arendusprojekti raames alustanud ühegi asjassepuutuva tegevusega (sh

lepingute sõlmimine, hangete teostamine, kulutuste hüvitamine jms).

Koostaja allkiri Kuupäev

KINNITATUD

Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187

Lisa 2

Konfidentsiaalsuse kokkulepe

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendusprojektide hindamiskomisjoni töös osalemisel

teatavaks saadud informatsiooni käsitletakse konfidentsiaalsena.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert on kohustatud kolmandate isikute eest

konfidentsiaalsena hoidma kogu informatsiooni komisjoni tegevuse kohta, võtma kasutusele

kõik vajalikud abinõud välistamaks arendustoetuste taotluste menetlemise ja hindamisega

seotud informatsiooni sattumist kolmandate isikute kasutusse ning selle avalikustamist,

avaldamist või avalikuks tulekut ükskõik millises vormis, kujul või viisil.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert ei tohi kasutada arendustoetuste taotluste

menetlemisel ja hindamisel temale teatavaks saanud informatsiooni enda ega kolmandate

isikute huvides. Pärast arendustoetuste taotluste hindamist ja vastavate ettepanekute tegemist

kantslerile, on komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustatud temale antud materjalid

Kaitseministeeriumile tagastama ja elektroonilistel teabekandjatel oleva info kustutama.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustub mitte avaldama kolmandatele isikutele

mistahes arendustoetuse taotluste hindamise käigus temale teatavaks saanud teavet nii

komisjoni koosseisu kuulumise ajal kui ka 5 (viie) aasta jooksul peale komisjoni koosseisu

kuulumise lõppemist.

Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus

tuleneb seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse

läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

Komisjoni liikmel või selle töös osaleval eksperdil on keelatud ilma Kaitseministeeriumi loata

teha ja säilitada koopiaid arendustoetuste taotlusi puudutavatest ja muudest komisjoni

tööülesannete täitmise käigus teatavaks saanud dokumentidest ja andmetest.

Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kinnitab, et ta on teadlik, et komisjonis osalemine

hõlmab muuhulgas tööd isikuandmetega ja andmetega, mis on seotud võimaliku ärisaladusega

ning tagab eelnimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

Vastutus

Kui komisjoni liikme või selle töös osaleva eksperdi sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse

kinnituses esitatavad andmed ei vasta tõele, on tegemist kokkuleppe olulise rikkumisega, mille

korral on Kaitseministeeriumil õigus nõuda ja komisjoni liikmel või selle töös osaleval

eksperdil kohustus hüvitada kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju (sh kolmandatele isikutele

tekitatud kahju) täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 5000 eurot.

[Allkirjastatud digitaalselt]

______________________

Hindamiskomisjoni ekspert

KINNITATUD

Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187

Lisa 3

KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSPROJEKTIDE TAOTLUSTE HINDAMISSKAALA

Hindamiskriteerium Osa- kaal

Tasemete hindamisskaala

I. Kaitse- ja julgeolekuotstarbelisus, ning vastavus arendusprojektide konkursi teemadele

40%

4

Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on väga tugev ning selle raames töötakse välja lahendus konkreetsele võtmeprobleemile.

3

Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on märgatav ja selle tulem on kaudselt rakendatav mõne võtmeprobleemi lahendamisel.

2 Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on pigem ebamäärane ning selle raames valmiva tulemi kasutamine on küsitav.

1 Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on väga nõrk ning oodatav tulem ei lahenda ühtki olulist probleemi.

II. Rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik mõju

30%

4

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on väga kõrge ja on välja toodud mitu märkimisväärset konkurentsieelist välisturul. On olemas selge turustamisvisioon. Turupotentsiaal on põhjalikult analüüsitud, nõudlus on ilmne.

3

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on kõrge ja on välja toodud vähemalt üks arvestatav konkurentsieelis välisturul. Turustamisplaan on piisavalt detailne. Turupotentsiaal on analüüsitud, nõudlus on prognoositav.

2

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on tagasihoidlik ja konkurentsieelised välisturul on ebamäärased. Turustamisplaan on pigem ebarealistlik. Turupotentsiaali analüüs on puudulik, nõudlus on tagasihoidlik.

1

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on olematu ja puuduvad konkurentsieelised välisturul. Turustamisplaani ei ole. Arendusprojekti väljundid on selgitamata ja turupotentsiaal on analüüsimata. Nõudlust praktiliselt ei ole.

III. Toote või tehnoloogia uuenduslikkus

15%

4 Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mis võrreldes olemasolevate lahendustega esindab tehnoloogilist läbimurret.

3

Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mis selgelt eristub praegustest lahendustest kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Olemas on potentsiaal uute töövoogude, ärimudelite tekkeks.

2 Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mis kohandab olemasolevat

tehnoloogiat, mis toob kaasa mõningase eristumise turustandardist kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Projektil on mõõdukas tehnoloogiline keerukus.

1

Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mille raames tehakse olemasolevasse tehnoloogiasse väikesed või järkjärgulised täiustused. Funktsionaalsuses või efektiivsuses olulisi muutusi ei toimu. Tehnoloogia on juba laialdaselt tööstuses või turul kasutusele võetud.

IV. Ettevõtte arendusprojekti elluviimise võimekus, sh projekti pikkus

15%

4

Taotlejal on olemas kõik vajalikud kogemused, kõrge kompetents ja taristu, lai partnerite võrgustik (sh välismaal). Tegemist on mitme ettevõtte ja / või TA asutuste vahelise koostööprojektiga. Arendusprojekt on kvaliteetselt planeeritud. Kõik tegevused on väga hästi mõõdetavad ja saavutatavad. Tegevuskava on tasakaalus, hästi läbi mõeldud ning efektiivne.

3

Taotlejal on olemas vajalikud kogemused, hea kompetents ja taristu, kuid välispartnerlus vajab laiendamist ja tugevdamist. Tegevuste ja aja planeerimisel ei esine olulisi puudujääke. Tegevused on saavutatavad ja selgelt mõõdetavad. Tegevuskava on hea.

2

Taotleja kogemused ei ole piisavad ja kompetents on lünklik. Olemasolevat taristut saab kasutada vaid osaliselt. Arvestavaid välispartnereid on vähe. Tegevuste ja aja planeerimisel esineb märkimisväärseid puudujääke. Tegevused on osaliselt mõõdetavad, kuid tulemi saavutamine on ebamäärane. Tegevuskava on piisav vaid minimaalsete tulemuste saavutamiseks.

1

Taotlejal puuduvad arendusprojekti elluviimiseks vajalikud kogemused, kompetents ja taristu. Ei ole välispartnerite võrgustikku. Tegevused ei ole selged ega mõõdetavad. Tegevuskava ei ole realistlik. Arendusprojekti tulemi saavutamine on ebatõenäoline.