Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: REM/26-0970 - Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 23.09.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9c97e03-b07e-4d7e-926f-db96535fa581 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9c97e03-b07e-4d7e-926f-db96535fa581?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

pyygivoimalused_ja_tasud_2027.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HENDRIK JOHANNES TERRAS PNOEE-39306140279 2026-09-02 08:32:23

PVM2027_lisa_1_rand.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“ Lisa 1

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel püüdmisel

Tabel 1. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega

väikesaarte kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse

tasumäär ühe püügivahendi kohta 2027. aastal

Veeala ja püügiruut Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Harjumaa püügiruudud

109, 110, 114, 117,

118, 121, 122, 125,

126, 129, 130, 133,

134, 137, 138, 140,

141, 143, 144, 147,

148, 151, 152, 155,

156, 159, 160,

162–164

Avaveemõrd 80 22,33

Kastmõrd 8 10,00

Nakke- või raamvõrk 1559 10,00

Rivimõrd 40 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 76 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 61 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 101 10,00

Hiiumaa püügiruudud

243–245, 257–259,

270–272, 281, 282,

289–292, 299–302,

309–312, 322–324,

335–337, 352

Kastmõrd 17 101,79

Nakke- või raamvõrk 2198 10,00

Põhjanoot 2 10,00

Rivimõrd 500 10,00

Veonoot 3 10,00

Õngejada 200 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 250 90,60

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 65 30,29

Ida-Virumaa

püügiruudud

35, 36, 42, 43, 49, 50,

56, 57, 63, 64, 70, 71,

77, 78, 83–85

Avaveemõrd 30 15,74

Kastmõrd 30 305,67

Nakke- või raamvõrk 658 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 2 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 20 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 10,00

Läänemaa

püügiruudud

160, 162–164,

167–172, 226–230,

241–244, 256–258,

270

Avaveemõrd 30 42,02

Kastmõrd 30 29,90

Nakke- või raamvõrk 2140 10,00

Rivimõrd 945 10,00

Õngejada 130 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 85 37,32

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 70 25,18

2

Läänemaa Vormsi

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

160, 162–164,

167–172, 226–230,

241–244, 256–258,

270

Nakke- või raamvõrk 45 10,00

Lääne-Virumaa

püügiruudud

70, 71, 77, 78, 83–85,

88–90, 93–95, 98–100,

103–105, 109, 110,

114

Avaveemõrd 30 10,00

Kastmõrd 3 285,46

Nakke- või raamvõrk 998 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 25 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 75 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 29 10,00

Pärnumaa püügiruudud

171–183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Avaveemõrd 482 66,46

Nakke- või raamvõrk 3361 10,00

Rivimõrd 239 10,00

Veonoot 8 10,00

Õngejada 338 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 130 96,40

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 301 33,00

Pärnumaa püügiruudud

173–183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217

Kastmõrd 151 480,05

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171–183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Avaveemõrd 5 66,46

Nakke- või raamvõrk 548 10,00

Rivimõrd 31 10,00

Veonoot 11 10,00

Õngejada 474 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 33,00

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

176–178, 182, 188,

195

Kastmõrd 21 480,05

Pärnumaa Manõja

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171–183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Nakke- või raamvõrk 106 10,00

Rivimõrd 5 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 33 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 1 96,40

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 2 33,00

3

Pärnumaa Manõja

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

176–178, 182, 188,

195

Kastmõrd 3 480,05

Saaremaa püügiruudud

171–173, 210–212,

216–220, 230–236,

245–251, 259–264,

272–275, 283, 284,

291–294, 302–305,

312–316, 324–330,

337–343, 352–357,

368–371

Avaveemõrd 130 51,34

Kastmõrd 95 26,91

Nakke- või raamvõrk 2070 10,00

Põhjanoot 12 15,71

Rivimõrd 650 10,00

Tõstevõrk 5 10,00

Veonoot 5 21,49

Õngejada 208 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 265 41,53

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 197 13,34

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruut

235

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 5 41,53

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171–173, 210–212,

216–220, 230–236,

245–251, 259–264,

272–275, 283, 284,

291–294, 302–305,

312–316, 324–330,

337–343, 352–357,

368–371

Nakke- või raamvõrk 37 10,00

Tabel 2. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel agariku püügivõimalus ja

püügiõiguse tasumäär 2027. aastal

Veeala Püügivõimalus

tonnides

Tasumäär tonni

kohta eurodes

Veealad, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N,

22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N,

22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N,

22º54.000'E, ja koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E;

58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E;

58º41.040'N, 22º58.440'E

2000 2,50

PVM2027_lisa_2_traal.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“

Lisa 2

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel. Kalapüügiõiguse tasumäär kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

kalaliigi koguse kohta 2027. aastal

Kalaliik

Tasumäär tonni kohta

eurodes

Räim 8,50

Kilu 9,00

Tursk 78,70

Lest 22,30

PVM2027_lisa_3_Peipsi.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“

Lisa 3

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel

Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade

kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe

püügivahendi kohta 2027. aastal

Veekogu, maakond Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva,

Tartu ja Põlva maakondade osa

Avaveevõrk 1550 19,30

Kaldavõrk 360 10,00

Põhjanoot ehk mutnik 20 2687,92

Pöörinoot 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 261 97,35

Juhtaiata mõrd 5 10,00

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva

ja Võru maakondade osa

Avaveevõrk 1450 19,30

Kaldavõrk 321 10,00

Mõrd mõrrajadas 490 64,64

Pöörinoot 1 10,00

Püüvõrk 15 90,93

Ääre- või avaveemõrd 150 97,35

PVM2027_lisa_4_muud_siseveed.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“

Lisa 4

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti

Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa kasutada

lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta

2027. aastal

Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta

eurodes

Harju

maakond

Kahala järv (VEE2001600) Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Männiku järv (VEE2006020) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Rummu järv (VEE2001400) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Soodla veehoidla (VEE2002410) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 45 10,00

Silmutorbik 700 1,20

Ida-Viru

maakond

Narva jõe (VEE1062200) alamjooks

hüdroelektrijaamast suudmeni Silmutorbik 15 000 1,20

Narva veehoidla (VEE2015410) ja

Narva jõe (VEE1062200) ülemjooks

Peipsi järvest kuni Narva veehoidlani

Nakke- või raamvõrk 80 10,00

Ääre- või avaveemõrd 40 10,00

Jõgeva

maakond

Kuremaa järv (VEE2055400) Nakke- või raamvõrk 8 10,00

Ääre- või avaveemõrd 10 286,82

Pikkjärv (VEE2056900) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Lääne

maakond

Nõva jõgi (VEE1103700) Silmutorbik 50 1,20

Riguldi jõgi (VEE1103900) Silmutorbik 50 1,20

Sutlepa meri (VEE2039710) Nakke- või raamvõrk 15 10,00

Lääne-

Viru

maakond

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 17 10,00

Silmutorbik 500 1,20

Pärnu

maakond

Ermistu järv (VEE2082300)

Nakke- või raamvõrk 5 10,00

Ääre- või avaveemõrd 5 10,00

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 15 10,00

Silmutorbik 2000 1,20

Saare

maakond

Mullutu laht (VEE2088610) Ääre- või avaveemõrd 4 133,41

Nasva jõgi (VEE1165300) Jõemõrd 6 296,98

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 4 10,00

2

Tartu

maakond

Ahja jõgi (VEE1047200) Jõemõrd 6 10,00

Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Elistvere järv (VEE2065100) Nakke- või raamvõrk 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 1 10,00

Emajõgi (VEE1023600)

Jõemõrd 61 55,97

Kaldanoot 7 10,00

Nakke- või raamvõrk 11 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 9 18,28

Kaiavere järv (VEE2057100) Nakke- või raamvõrk 6 10,00

Ääre- või avaveemõrd 11 333,78

Kalli jõgi (VEE1050900)

Jõemõrd 5 14,95

Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 1 10,00

Keeri järv (VEE2084100)

Jõemõrd 4 10,00

Kaldanoot 1 10,00

Nakke- või raamvõrk 4 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Koosa jõgi (VEE1051100) Jõemõrd 8 31,70

Saadjärv (VEE2065300) Nakke- või raamvõrk 14 10,00

Ääre- või avaveemõrd 16 350,00

Võru

maakond Vagula järv (VEE2126100)

Kaldanoot 2 10,00

Nakke- või raamvõrk 10 10,00

Ääre- või avaveemõrd 10 180,06

Võrtsjärv (VEE2083800) Nakke- või raamvõrk 321 51,98

Ääre- või avaveemõrd 323 322,14

PVM2027_lisa_5_kaugp.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“

Lisa 5

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel

Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel NAFO ja NEAFC

reguleeritavatel veealadel püüdmisel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste

korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal 2027. aastal

Liik ja veeala Tasumäär

Krevetilised NAFO piirkonnas 3M 320 eurot

püügipäeva kohta

Krevetilised NAFO piirkonnas 3L 80 eurot tonni

kohta

Lühiuimkalmaar 103,38 eurot tonni

kohta

Harilik makrell 18,17 eurot tonni

kohta

Meriahven 48,31 eurot tonni

kohta

Harilik pikklest 54,84 eurot tonni

kohta

Railised 66,85 eurot tonni

kohta

Sinine molva 6,83 eurot tonni

kohta

Süvalest 120 eurot tonni

kohta

Süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja must

süsisaba

66 eurot tonni

kohta

Tursk 98,50 eurot tonni

kohta

Reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 87,90 eurot tonni

kohta

Reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 62,15 eurot tonni

kohta

2

Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel 2027. aastal

Liik ja veeala Püügivõimalused Tasumäär

Krevetilised

Teravmägede

püügipiirkonnas

Samal ajal kuni kolm Eesti

lipudokumendiga laeva kokku

377 püügipäeva vältel

126 eurot

püügipäeva

kohta

Reguleerimata liigid

Edela-Atlandi

püügipiirkonnas

Piiramata 95,33 eurot

tonni kohta

PVM2027_maarus.pdf

1

EELNÕU

18.06.2026

MÄÄRUS

Kutselise kalapüügi võimalused

ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ning keskkonnatasude

seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 1. Üldsäte

Määrusega kehtestatakse kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kutselisel

kalapüügil 2027. aastaks.

§ 2. Kalapüük Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite ja veetaime kohta

kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa

on sätestatud lisas 1.

(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a

määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 „Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed

püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees“ esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi

territoriaalvees.

§ 3. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalaliigi koguse kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

püüdmisel on sätestatud lisas 2.

§ 4. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri

kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade kaupa on

sätestatud lisas 3.

§ 5. Kalapüük Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

2

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri

kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa on sätestatud lisas 4.

§ 6. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu

kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning

reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal

püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(2) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Teravmägede ja Edela-Atlandi

püügipiirkonnas püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond, välja arvatud rannikuriikide sise- ja territoriaalmeri

ja majandusvöönd, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009

nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad

teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.03.2009, lk 1–41), II lisas kirjeldatud Atlandi edelaosa

püügipiirkond 41.

(4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi tähenduses on sellised liigid, mille püügimahtu ei

piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel püüdmisel

Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel

Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti

Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel

PVM2027_seletuskiri.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV) kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi

võimalused kalavarude seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade

kaupa ning püsiasustusega väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa.

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta

kalapüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel sellele aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui

Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei määra püügivõimalusi hilisemal ajal. KPS § 46 lõike 1 kohaselt

pärast seda, kui EL on kalaliikide kaupa püügivõimalused (kvoodid) EL-i liikmesriikidele

kehtestanud, kehtestab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul kalalaeva kalapüügiloa alusel

püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused, mida kasutavad ka kaluri

kalapüügiloa alusel püüdjad. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta,

millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning

nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013) artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab EL-i nõukogu

Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid) peale 26.—27. oktoobril 2026. a toimuvat

põllumajanduse ja kalanduse istungit, kus vastavad kvoodid poliitilisel tasemel kokku lepitakse.

Seega käesolev määrus Läänemere räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalusi ei käsitle ning need

püügivõimalused kehtestatakse hiljem käesoleva määruse muudatusega. EL kehtestab iga-

aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool EL-i asuvate veealade jaoks. Need püügivõimalused

kehtestatakse EL nõukogu määruses, mis jõustub tavaliselt jaanuaris ning need

püügivõimalused vastavad kokkulepetele, mis on sõlmitud sellistes rahvusvahelistes

piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, kus EL on osapool (Loode-Atlandi

Kalandusorganisatsioon ehk NAFO ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ehk NEAFC).

Vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv,

püügivahendite arv, laevade püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. EL-i

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005,

(EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ)

nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93,

(EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1—50) artikkel 4 punkti 32

kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna

saagis või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini „püügivõimalused“ määratlus laiem.

Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada

püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsusel õigus

kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused püügivahendite arvuna või

püügipäevade arvuna, agarikupüügi puhul ka väljapüügi kogusena.

2

KPS § 5 lõige 1 kohaselt kalapüügiõigus on õigus püüda kala või koguda veetaimi. KPS § 6

kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades KPS-st tulenevaid

erisusi. KeTS § 11 lõige 1 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala

ja koguda veetaimi Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest,

samuti veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel

veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. KeTS § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt

kehtestab kalapüügiõiguse tasumäära (edaspidi tasu) kutselisele kalapüügile igaks

kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja

selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Vastavalt

KeTS § 11 lõige 4 punktile 1 ei või kutselise kalapüügi õiguse tasu ületada 4 protsenti tasu

kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas

keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTS-is

kehtestatud kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid ja teisi seadusest tulenevaid nõudeid.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 lähtuvalt on eseme harilik väärtus kohalik keskmine

müügihind. Sellest tulenevalt on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmakokkuostuhind.

Kalapüügiõiguse tasu kehtestatakse püügivahendi, liigi koguse või püügipäeva kohta. Määruse

kohaselt on enamike püügivahendite tasu suurus 3,5 protsenti kehtestamise aastale eelnenud

aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse (edaspidi ka saak)

harilikust väärtusest. Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTS-ist tulenev suurim

võimalik tasu, kuna eelmise aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult oleks sellistel juhtudel 4

protsenti saagi keskmisest harilikust väärtusest ühe püügivahendi kohta suurem kui KeTS-iga

seatud rahaline piirmäär. Paljudele püügivahenditele kehtestatakse aga ka KeTS-is sätestatud

väikseim võimalik tasu, kuna saagid on eelmisel aastal olnud kas väga väikesed või sootuks

puudunud ning 4 protsenti oleks väiksem kui KeTS-is kehtestatud piirmäär. Piirmäär

püügivahendi eest on 10 kuni 500 eurot, välja arvatud KeTS-is sätestatud erandid.

Kalapüügiõiguse tasu seadmisel on lähtutud ka horisontaalsest põhimõttest, mis tähendab, et

tasu peaks olema samasugune kõikides piirkondades ja püügisektori osades. Seal, kus erinevus

oli väga suur, liigutakse ühesuguse ehk 3,5 protsendi poole samm-sammult (näiteks püük

Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja väljaspool Läänemerd).

Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse viies veekogus angerjapüügi vahenditele

püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTS § 11 lõike 5 järgi angerja asustamiseks

tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi poolt asustamiseks tehtud

kulutused eelmise seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul. KeTS näeb ette,

et püügiõigustasud võivad olla 60—100 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest. 2026. a

määrati kalurite panuseks Võrtsjärvel 90 protsenti, ülejäänud angerja asustamisveekogudel (nn

„väikejärved“) 60 protsenti. Erisus oli tingitud asjaolust, et riigipoolne asustamise rahaline

toetamine väikejärvedel lõpetatakse ning nende veekogude kaluritele tehakse madalamate

püügiõigustasude näol leevendus. 2027. a jätkatakse sama lähenemisega, seega maksvad

Võrtsjärve kalurid püügiõigustasudena 90 protsenti, Kaiavere, Kuremaa, Vagula ja Saadjärve

kalurid aga 60 protsenti asustamisest tehtud kulutustest.

Vastavalt KPS § 45 lõikele 1 tuleb püügivõimaluste kehtestamisel lähtuda kala- ja veetaimevaru

seisundist. Nimetatud seisundi hinnangud antakse regulaarselt teadussoovituste näol. Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituut on oma iga-aastastes rannikumere kalastiku aruannetes

sisalduvates soovitustes korduvalt välja toonud, et püügivahendite piirarvud rannikumeres on

liiga suured ning vajavad vähendamist. Teadlaste 2020. a valminud töö „Püügikoormuse

3

kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“ aruandes on välja toodud, et sõltuvalt

merealast tuleks kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul püügivahendite piirarve

vähendada lausa 30—80 protsendi ulatuses. Sama metoodika alusel, kuid uuemate andmete

põhjal läbi viidud ja 2025. a sügisel valminud kordusanalüüs näitas, et piirarve tuleks kõikjal

rannikumeres vähendada ligi 80 protsendi ulatuses. Seoses sellega toimus 2025. a põhjalik

diskussioon, et kas ja mis kujul tuleks püüniste piirarve vähendada. Lisaks Regionaal- ja

põllumajandusministeeriumile on oma seisukohad esitanud nii kalurkond kui kalateadlased.

Eelnenud aastal lepiti huvirühmadega kokku, et püüniste piirarve 2026. a ei vähendata ning

selle asemel kehtestatakse täiendavad tehnilised meetmed varude seisu parandamiseks. 2026. a

kevadeks Pärnu maakonnas vastavad meetmed ka kehtestati. Diskussioon varude seisundi

parandamiseks parimate viiside üle jätkub, kuna vaid tehniliste meetmetega ei ole võimalik

praeguse ülemäärase püügikoormuse juures kalavarude seisundit stabiilselt heal tasemel hoida

ning jätkuvalt tuleb leida moodus üldise püügisurve vähendamiseks (püüniste piirarvude

vähendamise asemel nt kvootide sisse seadmine). 2027. a seega püüniste piirarve ei muudeta.

Enamik kalapüügiõiguse tasudest jääb Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi

võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“ eelnõu (edaspidi määrus) kohaselt

eelmise aastaga võrreldes samaks. Peaaegu kõigil juhtudel on tegu nende püügivahenditega,

mille keskmine saagi väärtus oli ka 2025. a nii madal, et neile kehtestatakse taas KeTS-is

sätestatud minimaalne tasu. Tasude muutusi on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja vastavates

alajaotustes.

Määruse lisas 1 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel 2027. a, samuti

agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär

väljapüütava koguse tonni kohta 2027. a. Asjakohased veealad on väljendatud väikeste

püügiruutudena, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 a. määruse nr 65

„Kalapüügieeskiri“ (edaspidi kalapüügieeskiri) lisas 6 „Läänemeri, ICESi alarajoonid ja

väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees“.

Määruse lisas 2 on välja toodud kilu, räime, tursa ja lesta kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks

kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel 2027. a.

Määruse lisas 3 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

maakondade kaupa.

Määruse lisas 4 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja siseveekogude kaupa

Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Määruse lisas 5 on välja toodud kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel

veealadel selliste püügivõimaluste korral, mille kehtestab Euroopa Liit, mida Eestil on võimalik

kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal

veealal püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel 2027. aastal. Määruse lisaga 5 kehtestatakse ka

kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel

Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2027. a.

Määruse koostamisel on tuginetud Põllumajandus- ja Toiduameti avaldatud ametlikule

püügistatistikale ja esmakokkuostuhindadele ning Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ja

4

Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad kalavarude

uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all.

Seletuskirja lisas 1 on esitatud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgmise aasta kutselise

kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka võrdlus eelmise aasta tasudega.

Määrus puudutab otseselt ligikaudu 1300 ettevõtjat, kellel on kalapüügiluba.

Määrus varasemate aastatega võrreldes halduskoormust ei muuda.

1.2. Määruse ettevalmistaja

Määruse ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna nõunikud Ulvi Päädam (5646 3854, [email protected]) ja Aare

Tuvi (626 0712, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määrusele on teinud sama

ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065 [email protected]).

Keeleliselt on määruse ja lisad toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427 [email protected]).

1.3. Märkused

Määrus koosneb 6 paragrahvist ning 5 lisast.

Määrus ei ole seotud EL-i õigusega.

Määruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks kaluri kalapüügiloa

alusel Läänemerel

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi (edaspidi TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku

töökava täitmine 2025.–2027. aastal“ lõpparuandest 2025. a kohta selgub, et kaluri kalapüügi

loa alusel merel toimuva püügi puhul (edaspidi ka rannapüük) on kasutada lubatud

püügivahendite piirarv liiga suur ja Eesti rannikumerd asustavate kvoteerimata kalaliikide

asurkondade olukord on suure püügisurve tõttu valdavalt kehv.1 Rannikumere püügivahendite

arvu vähendamist on teadlased soovitanud kord tugevama, kord leebema sõnastusega alates

käesoleva sajandi algusest. Esialgu soovitati püügisurvet vähendada üksikutes piirkondades

(Pärnu laht, Väinameri), hiljem laienes soovitus kõigile rannikumere piirkondadele.2 Heas

seisus varude hulk on aastast aastasse kõikunud ning 2026. a seisuga on selliste varude osakaal

50 protsenti. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi

PõKA) seab eesmärgiks, et 2030. a peab olema 65 protsenti kalavarudest heas seisus. Seni kõige

suurem heas seisus varude osakaal ongi olnud 50 protsenti, mis on saavutatud ka eelmisel aastal

ja 2018. a.

1 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2025.–2027. aastal“

aruanne 2025. a kohta. Arvutivõrgus: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2026-

04/Rannikumere%20kalad%202025.pdf 2 Uuringud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel. Arvutivõrgus: https://agri.ee/kalandus-

teadus-nouanne/kalamajandus-ja-kalapuuk/riiklik-andmekogumisprogramm?view_instance=0&current_page=1

5

Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksikute eranditega) püsinud samal

tasemel käesoleva sajandi algusest saati ja seda hoolimata kalavarude seisu muutumisest. TÜ

EMI on 2020. a välja töötanud soovitused püügisurve vähendamiseks rannakalanduses.3 Kui

antud uuringus kirjeldatud vähendamise soovitused olid üsna märkimisväärsed (sõltuvalt

piirkonnast 30 kuni 80 protsenti), siis 2025. a valminud kordusuuringu kohaselt on olukord

halvenenud ja püügisurvet tuleks kõikjal rannikumeres umbes 80 protsenti vähendada.4

Kalurite püügiaktiivsus on väga varieeruv – on kalureid, kes asetavad vaid korra aastas oma

püügivahendid püügile, samas on neid, kes püüavad hooajati, aga stabiilselt väikese hulga

püügivahenditega. Lisaks leidub kalureid, kes kasutavad püügi tippajal enamikku või kõiki

enda kasutada olevaid püügivahendeid. Tulemuseks on olukord, kus aasta jooksul suurim

korraga kasutatud püügivahendite hulk võrreldes maksimaalse lubatuga ei ole kuigi suur

(keskmiselt umbes 42,6 protsenti, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja püügivahendist 6 kuni

100 protsendi vahel). Ühest küljest võib püügivahendi kasutamata jätmist pidada

keskkonnasäästlikuks tegevuseks, sest püügivahend, mis pole püügile asetatud, ei ohusta

otseselt ka kalavaru. Teisalt on võimalik seesama püügivahend igal ajahetkel uuesti püügile

asetada, misjärel muutub see kalavarule lisakoormuseks. Seda on täheldatud juhtudel, kui

piirkonnas tekivad kaladel tugevamad põlvkonnad – tava-aastal jõude seisvad püügivahendid

asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral püügile ning vahepeal tekkinud

tugevamad põlvkonnad püütakse välja enne, kui varu taastuda jõuab.

Kalavarudele avalduvad samaaegselt mitmed erinevad surved nagu kliimamuutused, kormoran

ja hüljes, aga kehva seisu üks olulisi põhjuseid on ka kalapüük. See tuleneb asjaolust, et

püügisurve on kalavaru vähesust arvestades liiga suur. On märkimisväärne, et kalavarud on üle

kasutatud meil olukorras, kus kõiki kehtestatud püügivõimalusi ei kasutata isegi täiel määral

ära. See tähendab, et meil on püügivahendite arvu kujul suur ja osaliselt ka kasutamata

ülevõimsus. Just varude ülepüügi toimumist kinnitab varude vanuseline struktuur – isegi, kui

nooremaid kalu on arvukalt, puuduvad populatsioonis üldse või on vaid üksikud vanemad

isendid ning püük põhineb ka pikaealiste liikide puhul ühel-kahel vanuseklassil ehk põlvkonnal.

Ühtlasi saavutavad tugeva püügisurve all olevas asurkonnas kalad aina nooremana/väiksema

kasvu juures suguküpsuse. Seda ei saa pidada varude säästvaks kasutuseks, sest see ei ole ei

varude kaitse seisukohalt ega ka majanduslikus vaates optimaalne lähenemine. Varude kesisest

seisundi tagajärjel on ka sektori majanduslik efektiivsus keskmiselt väga halb ning selline

majandusmudel ei ole jätkusuutlik.

Varude seisundi parandamine ainuüksi tehniliste meetmetega (keeluajad, keelualad,

silmasuurused jne) pole tulemuslik, kui kaluritele kasutada lubatud püügivahendite arv on

niivõrd suur, et tehniliste meetmete toel tekkinud tugevad kalapõlvkonnad on võimalik paari

aastaga välja püüda. Kakskümmend aastat on varude head seisu püütud tagada vaid tehniliste

meetmete abil, kuid sellest üksi pole kasu olnud, sest kehtestatud püügivõimalused pole varu

suurusega kooskõlas olnud. Kõik varude kaitseks kehtestatud tehnilised meetmed suurendavad

võimalust tugevate põlvkondade tekkeks, kuid tehniliste meetmete kasutamise mõttekusel on

piirid. Nimelt ei ole mõistlik tehniliste meetmetega piirata püüki nii palju, et see muutub juba

3 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“,

2020. a. Arvutivõrgus: https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-

10/Projekti%20P%C3%BC%C3%BCgikoormuste%20kohandamine%20l%C3%B5pparuanne_0.pdf 4 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele

vastavaks: kordusuuring“, 2025. a. Arvutivõrgus: https://mereinstituut.ut.ee/sites/default/files/2026-

01/P%C3%BC%C3%BCgikoormuse_kohandamine_l%C3%B5pparuanne_2025-12-16.pdf

6

kõigile korraga sisuliselt võimatuks (arvukad üksikud keelud ja regulatsioonid, mis sihivad

erinevaid kalaliike). Ühtlasi ei vastaks tehniliste meetmete rägastiku veel keerukamaks

muutmine käimasoleva õigusruumi lihtsustamise protsessi eesmärkidele ja töötaks sellele

hoopis vastu. Pigem on mõistlik viia püügisurve püügivõimaluste näol varudega nii heasse

kooskõlla ja edaspidi hoopis tehnilisi meetmeid vähendada ja reegleid lihtsustada.

Sarnaselt eelmisele aastale ei muudeta siiski ka 2027. a püüniste piirarve. 2025. a sügisel lepiti

kokku, et piirarvude vähendamist esialgu ei tehta ning kuniks otsitakse sobivaimaid viise üldise

püügikoormuse vähendamiseks, kehtestatakse kriitilisemate probleemide lahendamiseks

täiendavad tehnilised meetmed. 2026. a kevadel kehtestatigi täiendavad koha ja ahvena

kaitsemeetmed alustuseks Pärnumaal. 2026. a jooksul on kavas ka muude rannikumere osade

jaoks täiendavad kaitsemeetmed välja töötada ning 2027. a neid rakendada.

Merel veeala kohta kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu, nende

piirarvud, saagi väärtus 2025. a ja tasumäärad 2027. a on esitatud seletuskirja lisas 1.

Püügivõimalused merel kehtestatakse veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Veealad

on määruses kirjeldatud väikeste püügiruutude loendina nii, et iga veeala kohta on esitatud

kindel väikeste püügiruutude nimekiri (joonis 1). Teineteisega külgnevate veealade

püügiruutude nimekirjad on osaliselt kattuvad, mis tuleneb 2017. a ellu viidud haldusreformist.

Alates 2025. a ei kehtestata maakondadele vastavaid püügiruute, vaid kehtestatakse veealadele

vastavad püügiruudud. Muudatus ei olnud sisuline ning oli seotud terminoloogilise

parandusega, et tagada kooskõla KPS-is kasutatud mõistetega.

Joonis 1. Veealade kohta esitatud püügiruudud. Püügiruudud, mis vastavad kalapüügiloale kantud

veealadele, on tähistatud eri värvidega, kusjuures mitmevärvilise ruudumustriga on tähistatud need

püügiruudud, mis on määratud kahele või enamale veealale. Püügiruudud 171 ja 230 on määratud

kolmele veealale. Tumesinine joon näitab veealade piire kuni territoriaalmereni, punane joon kujutab

kuni 2017. a kehtinud maakondade piire.

7

Kalapüügiõiguse tasud ei ole veealadel ühesugused, kuna kalasaakide suurus ja liigiline

koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erineb piirkonniti ka harilik saagi väärtus, mille

põhjal omakorda kalapüügiõiguse tasusid arvutatakse. Samas on määruse koostamisel

arvestatud, et ühiseid kalavarusid kasutavatel veealadel samade püügivahendite tasud ei

erineks. Sel eesmärgil näiteks jälgitakse, et Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa nakkevõrkude

kalapüügiõiguse tasud ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude

kalapüügiõiguse tasud oleksid ühtlustatud. Viimastel aastatel ei ole olnud eraldi ühtlustamist

vaja teha, kuna nakkevõrkudega Läänemerel saadud saakide keskmised väärtused on väiksed

ja kõigil Eesti rannikumere veealadel on järjest kehtestatud nakkevõrgu tasuks KeTS-i § 11

lõige 4 punktile 1 vastav minimaalne piirmäär ehk 10 eurot aastas. Sama jätkub ka 2027. a.

Joonisel 1 kujutatud ruudulistes püügiruutudes võivad sama püügivahendi kalapüügiõiguse

tasud erineda. See tuleneb asjaolust, et püügiruut kuulub samaaegselt mitme veeala kohta

esitatud püügiruutude loendisse ja kalapüügipüügiõiguse tasu arvutamisel võetakse aluseks

kogu veeala vastava saagi harilik väärtus ja püüniste piirarv.

Rannapüügil kasutatavate püügivahendite kalapüügiõiguse tasumäärad esitatakse määruse

lisas 1. Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist 1, kuid muutustest

parema ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga esitatud allpool

joonistel 2 ja 3. Graafikutel on veealad rühmitatud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute

loetavus. Seletuskirjas ei ole ükshaaval kõigi tasude muutuste põhjusi välja toodud,

näitlikustamiseks on valitud igalt graafikult üksikud kõige silmatorkavamad muutused

võrreldes eelmise aastaga.

Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa 2027.

a tasudest on 2025. a saakide väiksuse või puudumise tõttu 10 eurot, mis on nende

püügivahendite puhul KeTS § 11 lõige 4 punkt 1 kohaselt minimaalne võimalik tasu. Mõnede

püügivahendite tasud tõusevad veidi ning Harjumaa avaveemõrra tasu langeb pisut, aga suuri

silmapaistvaid muudatusi joonisel kujutatud püügivahendite tasudes ei ole.

Joonis 2. Püügivahendite tasu Läänemerel Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa

veealale määratud püügiruutudes 2026. ja 2027. a.

Erinevalt varasemast kehtestatakse 2027. a Saaremaal kaldanoodad ja pöörinoodad ühiselt

veonootadena. Vastavalt kalapüügieeskirja paragrahv 8 lõikele 3 on kaldanoot ja pöörinoot

8

veonooda alamliigid. Muudel veekogudel (välja arvatud Peipsi järv) ongi need püügivahendid

paindlikumalt kehtestatud ehk kalurile on jäänud võimalus ise otsustada, kumba vahendit

kasutada soovitakse. Sama võimalus laieneb edaspidi ka Saaremaa veealale. Tegemist ei ole

uue püügivõimalusega vaid püügivõimaluse kehtestamisega uuel viisil, mis jaotatakse vastavalt

KPS paragrahv 52 lõigetele 2 ja 3. Seega endiste kalda- ja pöörinootade ajaloolise püügiõiguse

omanike püügivõimalused liituvad ja osakud ei muutu. Veonooda tasuks määratakse 21,49

eurot, mis moodustab 2025. a saadud pöörinootade ja kaldanootade summaarse saagi väärtusest

3,5 protsenti. Ruhnu veealale seniste aastate jooksul kehtestatud pöörinoot jäetakse aga 2027.

a kehtestamata, kuna seda püügiõigust ei ole juba 3 järjestikust aastat välja ostetud, millest võib

järeldada, et vastav püügihuvi puudub.

Eraldi graafikul on kujutatud samade maakondade kastmõrdade tasud, kuna need on muudest

püügivahenditest oluliselt kallimad (joonis 3). Kui Harjumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa

kastmõrdade tasud jäävad eelnenud aastaga võrreldes ka samaks või muutuvad ainult veidi, siis

Lääne-Virumaa puhul on tasu muutus märgatavam: eelmise aastaga võrreldes langeb tasu 58,44

eurot ja on 2027. a 285,46 eurot, mis moodustab 2025. a saagi väärtusest 3,5 protsenti.

Joonis 3. Kastmõrdade tasud Läänemerel Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa veealale

määratud püügiruutudes 2026. ja 2027. a.

Joonis 4 kujutab kalapüügiõiguse tasusid Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa veealadele

vastavates püügiruutudes. Selleks, et joonis oleks loetav, on sealt välja jäetud kastmõrdade

tasusid kujutavad tulbad, kuna need tasud on kõigi teistega võrreldes oluliselt kõrgemad.

Jooniselt on näha, et väga suuri tasude muutusi eelnenud aastaga võrreldes ei tule.

Silmatorkavamad erinevused eelnenud aastaga võrreldes on Hiiumaa veonooda tasus (tasu

langeb seetõttu, et 2025. a veonootadega saaki ei saadud) ning Pärnumaa ääremõrdade tasudes

(tasud langevad, kuna 2024. aastaga võrreldes on saagid oluliselt vähenenud).

9

Joonis 4. Kalapüügiõiguse tasu Läänemerel Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa veealadele määratud

püügiruutudes 2026. ja 2027. a.

Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa kastmõrdade tasud on kujutatud joonisel 5. Pärnumaa

kastmõrra tasu langeb veidi, kuid jääb endiselt KeTS-i võimalikule maksimaalse taseme (500

eurot) lähendale. Lääne-Virumaa kastmõrra tasu langeb oluliselt – ligikaudu 65 euro võrra. See

on tingitud saakide märkimisväärsest vähenemisest võrreldes 2024. a. Hiiumaa kastmõrra tasu

jääb enam-vähem samaks.

Joonis 5. Kastmõrdade tasud Läänemerel Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa veealale määratud

püügiruutudes 2026. ja 2027. a.

Agarikku püütakse Saaremaa ja Hiiumaa vahele jääval merealal kahel agarikupüügiks lubatud

veealal, mis on kirjeldatud kalapüügieeskirja § 25 lõike 1 punktis 5. Kui varasemalt kehtestati

agariku püügivõimalus 2 erineva osana, siis alates 2025. a kehtestatakse kogu püügivõimalus

ühe püügivõimalusena. Agariku püügiõiguse tasu on 2,5 eurot tonni kohta, mis on vähim

10

KeTS- ile vastav lubatud tase. Teadussoovitusele vastavalt5 on 2027. a agariku püügivõimalus

2000 tonni ja kui see täies ulatuses välja ostetakse, laekub sellest riigieelarvesse kokku 5000

eurot.

Rannapüügil 2027. a kehtestatavast 55 kalapüügiõiguse tasust jääb 33 tasu 2026. a võrreldes

samaks. 10 kalapüügiõiguse tasu langeb ja 12 tasu tõuseb. Kõikide püügivahendite

püügiõiguste omandamise korral laekuks rannapüügi püügivahendite tasudest riigieelarvesse

ligi 390 000 eurot, mida on umbes sama palju kui 2026 a.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

püügiks, sealhulgas agarikupüügiks, on toodud välja määruse lisas 1.

2.2. Kalapüügiõiguse tasud püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuval püügil (edaspidi traalpüük) olulisemate

liikide tasud langevad. Kilu kalapüügiõiguse tasu langeb 9 euroni tonni kohta, mis moodustab

2025. a püütud 1 tonni esmakokkuostuhinnast 2,5 protsenti. Räime püügiõigustasu langeb 8,5

euroni tonni kohta – see moodustab saagi esmakokkuostuhinnast 2,5 protsenti. Räime ja kilu

tasude võrdlus eelmise aastaga on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 3. Räime püütakse ka

rannapüügis kastmõrdadega püügil, mille saagi koosseis ongi peamiselt räim. Rannapüügil

moodustab püügiõiguse tasu eelnenud aasta räimesaagi harilikust väärtusest valdavalt 3,5

protsenti, samas kui traalpüügi vastavad tasumäärad on juba mitmeid aastaid olnud suhteliselt

oluliselt madalamad. Tasumäärade ühtlustamist jätkatakse edaspidi, et tagada võrdsem

kohtlemine olukorras, kus kasutatakse sama ressurssi.

Läänemere tursavaru on jätkuvalt kriisis ja selle sihtpüük on keelatud, ka lesta püütakse

traalpüügil pigem harva. Sarnaselt 2026. a moodustab ka 2027. a nende liikide tasu 1 protsendi

saagi harilikust väärtusest ehk 1 tonni esmakokkuostuhinnast. Tursa puhul tähendab see

püügiõigustasu tõusu 78,70 euroni ning lesta puhul langust 22,30 euroni.

Kalapüügivõimaluste jaotus traalpüügi ja rannapüügi vahel lepitakse kokku peale seda, kui EL

nõukogu püügivõimalused kokku lepib ja kehtestatakse aasta lõpus määruse muudatusega.

Kalapüügiõiguse tasud kehtestatakse käesoleva määrusega selleks, et ettevõtjad saaksid soovi

korral 2027. a alguses kalapüügiga alustada. Kui EL ei ole püügivõimalusi detsembriks

kehtestanud, saab Põllumajandus-ja Toiduamet KPS § 48 lõige 2 alusel välja jagada püüdjatele

püügivõimalused, mis ei ületa 50 protsenti eelmise aasta püügivõimalustest.

Läänemere traalpüügis on 2026. a lõpuks riigieelarvesse laekuv prognoositav summa

kalapüügiõiguse omandamise eest ligikaudu 350 000 eurot. 2027. a eest laekuv summa peaks

eelmise aastaga võrreldes kasvama, kuna nii kilu kui räime kohta avaldatud teadussoovitused

on positiivsed, mis lubab teatavat kvootide tõusu ennustada. Täpsemad arvutused on võimalik

teha peale seda, kui kvoodid 2026. a oktoobri lõpus kokku on lepitud.

Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu-, tursa- ja lestapüügiks kalalaeva

kalapüügiloa alusel on esitatud määruse lisas 2.

5 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuring“, 2025. a.

Arvutivõrgus: https://agri.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2025-12/uuring-2025-kassari.pdf

11

2.3. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes eelkõige

keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. TÜ EMI uurimistöö „Kalavarude uuringud

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves“ 2025. a kohta koostatud lõpparuandest nähtub, et koha, mis

on järve kõige väärtuslikum liik, on praegu mõõdukas seisus.6 Ka haugi- ja särjevaru on

mõõdukas, ahvenavaru aga langenud kehva seisu. Latikavaru seisund püsib hea.7 Tint on

jätkuvalt halvas seisus ja ei võimalda töönduspüüki.8 Rääbisevaru on samuti madalseisus, kuna

keskkonnatingimused ja arvuka koha kisklussurve selle liigi taastumist ei võimalda.9

Kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2027. a on esitatud joonisel 6. Joonisel

ei kuvata põhjanooda ehk mutniku püügiõiguse tasu, kuna see on teiste vahendite omast

oluliselt kallim ja muudaks graafiku raskesti loetavaks. Põhjanooda tasu tõuseb eelmise aastaga

võrreldes 668,56 eurot ja on 2027. a 2687,92 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,5

protsenti. See on tingitud eelkõige koha ja latika saakide märgatavast kasvamisest ja seega saagi

väärtuse tõusust. Tindimõrdu ja rääbisepüügiks kasutatavaid kastmõrdu määruse kohaselt ei

kehtestata, kuna nende püügivõimalus selgub alles novembris, kui toimuvad Eesti Vabariigi

Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel igal aastal peetavad

läbirääkimised (edaspidi Eesti-Vene kalandusläbirääkimised). Kui läbirääkimiste tulemusena

kastmõrdade ja tindimõrdade püügivõimalus tekib, kehtestatakse need määruse muudatusega.

Joonis 6. Kalapüügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2026. a ja 2027. a.

Jooniselt on näha, et enamik tasusid jäävad eelnenud aastaga võrreldes kas samaks või

muutuvad väga vähe, aga püüvõrgu tasu tõuseb ning ääre- või avaveemõrra tasu langeb

oluliselt. Püüvõrgu tasu tõus 41,61 euro võrra on tingitud eelkõige koha saagikuse kasvust.

6 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves“, 2026. a.

Arvutivõrgus: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-02/uuring-2026-kalavarud-2025-

l%C3%B5pparuanne.pdf 7 Ibid. 8 Ibid. 9 Ibid.

12

Ääre- või avaveemõrra tasu langeb 28,39 euro võrra, kuna 2025. a saadi antud püügivahendiga

oluliselt vähem ahvenat kui 2024. a.

Kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 2.

Kui kõik määruses kirjeldatud püügivõimalused omandatakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järve 2026. a püügiõiguse tasudest riigieelarvesse umbes 190 000 (2025. a ligikaudu 182

000 eurot). Kui sügiseste Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade

püügivõimalused avada, lisandub nimetatud summale ka neist püügiõiguse tasudest laekuv

summa.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügiks

kaluri kalapüügiloa alusel on esitatud määruse lisas 3.

Määruse lisas 3 kehtestatakse mutniku ehk põhjanooda püügivõimalused 2027. a alates

varasemast erinevalt. Nimelt on kõik 20 mutniku püügivõimalust kokku liidetud ning

kehtestatud vaid Peipsi järve kohta ja ühel real. See on kooskõlas kalapüügieeskirja § 37, mis

sätestab, et põhjanoodaga püük ei ole Lämmijärvel ja Pihkva järvel lubatud. Ühtlasi vastab see

sõnastus senisest paremini keskkonnatasude seaduse § 11, kus viidatakse tasude piirmäärade

seadmisel justnimelt Peipsi järvel kasutatavatele põhjanootadele. Nimetatud muudatust prooviti

ellu viia juba 2025. a, kuid praktikas ilmnesid sellise jaotuse korral lubade väljastamisel

tehnilised tõrked, mistõttu ei saanud osa kalureid neile kehtestatud lubatud aastasaake

paindlikult eri püügivahendite vahel ise jaotada. Nüüdseks on tehniline lahendus olemas, mis

võimaldab eri piirkondade püügivõimalused ühele loale kokku koondada, kui ettevõtja seda

soovib. Seetõttu on mõistlik ka mutniku puhul püügivõimalused kehtestada sellisel kujul, mis

vastaks nende kasutuspraktikale. Nimetatud muudatus ei muuda kalurite ajalooliste

püügiõiguste jaotust ega piira nende võimalust oma lubatud aastasaake paindlikult kasutada.

2.4. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Eesti Vabariigi veekogudel,

välja arvatud Läänemerel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvede järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv.

Eesti Maaülikooli uuringust „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi

hindamine 2025. aastal“ nähtub, et varude seisund on Võrtsjärvel varieerub liikide kaupa. 10

Latika ja angerja varud püsivad endiselt heas seisus, heasse seisu on jõudnud ka kohavaru.

Ahvenavaru on mõõdukas, haugi puhul aga paraku kestab madalseis. Teadlaste soovituse

kohaselt 2027. a Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügivahendite piirarve eelmise

aastaga võrreldes ei muudeta.

Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kaht tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu.

Nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasu Võrtsjärvel tõuseb eelmise aastaga võrreldes 22,64 euro

võrra ja on 2027. a 51,98 eurot, mis moodustab 2025. a saagi harilikust väärtusest 3,5 protsenti.

Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade kalapüügiõiguse tasu aga angerja

asustamiseks kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, KeTS-i § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes

veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu

arvestamise aluseks eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul

10 Eesti Maaülikooli uuring „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2025.

aastal“. Arvutivõrgus: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-02/uuring-2026-

v%C3%B5rtsj%C3%A4rv-2025.pdf

13

asustamiseks tehtud kulutused. Seejuures peavad kalurid kandma 60—100 protsenti

asustamiseks tehtud kulutustest. Kalurite panus püsis mitmeid aastaid madalal ja ulatus kuni 1.

juulini 2024. a kehtinud KeTSi redaktsiooni järgi maksimaalselt 50 protsendini.

Seadusemuudatusega määrati aga uueks vahemikuks 60—100 protsenti ning Vabariigi

Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruses nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud

aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ kehtestati angerjapüügivahenditele

selline tasu, mis vastas 80 protsendile. Arvestades, et angerja asustamine Eestis kannab

peaasjalikult majanduslikku eesmärki ja avalik huvi kaldub aina enam angerja kui kriitiliselt

ohustatud liigi kaitse suunas, ei ole mõistlik maksumaksja raha enam samas ulatuses angerja

asustamisse suunata nagu varem. Seetõttu tehti asustamiskulutuste katmisel järgmine samm ja

2026. a kehtestati angerja püügiõigustasud selliselt, et kalurite omaosalus oli 90 protsenti. Ka

2027. a kehtestatakse Võrtsjärve ääre- või avaveemõrra tasu selliselt, et kalurite omaosaluseks

jääb 90 protsenti asustamiskulutustest. See tähendab, et püügiõigustasudena küsitakse 2027. a

kaluritelt tagasi 90 protsenti 2015.—2020. a jooksul asustamiseks tehtud keskmistest

kulutustest. Tulevikus on kavas kalurite omaosalust veelgi suurendada ja jõuda 100 protsendini.

Kuna angerjat on asustatud ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse

ka neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõiguse tasud angerja asustamiseks tehtud

kulutuste põhjal. Asustamiskulutusi maksavad kalurid tagantjärele ehk makstakse nende

angerjate eest, mis parasjagu saakides esinevad ja mis on seitse kuni kaksteist aastat tagasi

asustatud. Saakide ja püügiõigustasude kohta käiva info kõrvutamine näitab, et angerja

asustamine eelnimetatud väikejärvedesse ei ole end ära tasunud. Erinevalt Võrtsjärve kalureist

on väikejärvede kalurid ka ise korduvalt märkinud, et kõrged püügiõigustasud on ülejõukäivad.

Seega tuleb nentida, et lisaks angerja asustamise vähesele liigikaitselisele aspektile on nende

veekogude puhul asustamine ka majanduslikust aspektist ebamõistlik. Arvestades, et

riigipoolne rahaline panus angerja asustamisse lähiaastatel kiirelt kahaneb ja väikejärvede

kalurid ei ole võimelised kõrgete püügiõigustasude kaudu asustamist kogu ulatuses kinni

maksma, on vastu võetud otsus, et Kaiavere, Kuremaa, Vagula ja Saadjärve puhul angerja

asustamist edaspidi riiklikult ei toetata. Kokkuleppel kaluritega vähendatakse neis järvedes

püügiõigustasusid selliselt, et arvutamise aluseks võetakse 60 protsenti asustamiskulutustest

ehk KeTS-ile vastav minimaalne võimalik omaosaluse määr. Lähitulevikus on kavas sisse viia

KeTS-i muudatus, mis võimaldaks neis järvedes tasu arvutamisel üle minna saagi väärtusele

põhinevale meetodile juba varem ja mitte alles siis, kui asustatud angerjas saakides enam ei

esine.

Kuremaa järvel ja Saadjärvel toimub ka harrastuslik angerjapüük harpuuniga, mistõttu neil

veekogudel on kutseliste kalurite püügiõigustasu proportsionaalselt vähendatud vastavalt

sellele, missugune on olnud viimase 10. a jooksul harpuunpüssiga saadud angerjate osakaal

kogu angerjasaagist.

Angerja asustamisveekogude püügiõiguse tasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes eelmise

aastaga on näha seletuskirja lisa 1 tabelis 4.

Ülejäänud siseveekogudes ja Narva jõel ning Narva veehoidlas arvutatakse kalapüügiõiguse

tasud tavapärasel moel ehk 2025. a saadud saagi hariliku väärtuse põhjal. Joonis 7 kujutab

väikesiseveekogudel ja Narva jõel ning Narva veehoidlas 2026. a kehtinud ja 2027. a

kehtestatavaid kalapüügiõiguse tasusid, välja arvatud silmupüügiga seotud tasud. Suurim

muutus on Mullutu lahe ääre- või avaveemõrra tasu langus 62,93 euro võrra. Selle põhjustas

ahvena- ja säinasaakide oluline langus võrreldes 2024. a.

14

Joonis 7. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ääre- või avaveemõrra ja kuni 1- meetrise suu

kõrgusega ääremõrra tasude võrdlus 2026. ja 2027. a veekogude kaupa.

Silmutorbikute tasu püsis pikka aega 0,6 euro juures, mis oli 2024. a juulini kehtinud KeTS-i

järgi väikseim selle püügivahendi lubatud tasu.Peale KeTS-i muudatust on silmutorbikute

miinimumtasu aga 1,2 eurot ja see tasu kehtestataksegi taas kõigi maakondade puhul, kuna

2025. a silmutorbikutega saadud saakide väärtused jäävad kõikjal alla KeTS-ile vastava

piirmäära. Silmumõrdade tasu on sarnaselt eelnenud aastale ka 2026. a kõigil asjakohastel

jõgedel 10 eurot, mis on KeTS-ile vastav väikseim võimalik püügivahendile kehtestatav

piirmäär.

Kui omandatakse kõik Eesti Vabariigi veekogudele, välja arvatud Läänemerele ning Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvele määrusega kavandatud püügivõimalused, laekub neist riigieelarvesse

kokku umbes 165 000 eurot. Sellest umbes 118 000 euro ulatuses on angerjapüügiga seotud

püügivahendite tasudest laekuv summa, mida on umbes 5000 euro võrra vähem kui 2026. a

angerjapüügi eest koguti.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks Eesti Vabariigi veekogudel,

välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on esitatud määruse lisas 4. Seal

nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud EELIS-e registrikoodid

(veekogu unikaalne kood Eesti looduse infosüsteemis).

2.5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

Kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd (edaspidi kaugpüük) on

alustatud kalapüügiõiguse tasude ühtlustamist teiste sektori osadega (rannapüük ja traalpüük).

Sarnaselt Läänemere traalpüügiga olid ka kaugpüügis mitmed tasud aastaid sellisel tasemel, et

moodustasid saagi keskmisest väärtusest alla 2 protsendi. Kui rannapüügi puhul on tasude

arvutuse aluseks juba palju aastaid 3,5 protsenti saagi keskmisest väärtusest, siis Läänemere

traalpüügi ja kaugpüügi puhul jõuti 2026. a 2,5 protsendini. Sama lähenemine jätkub ka 2027.

a – jälgitakse, et kaugpüügi tasud moodustaksid saagi väärtusest vähemalt 2,5 protsenti ning

teisalt, et tasu ei oleks suurem kui 3,5 protsenti saagi väärtusest. Sarnaselt Läänemere

traalpüügile jätkatakse tasude ühtlustamisega edaspidi.

Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon

(NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde-Atlandil Kirde-Atlandi

15

kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris 2026. a. Süvaveeliikide –

süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba jt – püügivõimalused lepitakse

kokku detsembri AGRIFISH nõukogus ja vastav määrus (nn EL kvoodimäärus) jõustub

tavapäraselt jaanuaris. Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei ole Eesti

kalurid peale 2007. a neid kalaliike püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik vahetada

teisi püügivõimalusi. Kaugpüügi puhul põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad Norra

Statistikaameti,11 Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu

seirekeskuse12 ja Kanada Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta avaldatud

veebimaterjalidel13.

Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2025. a 1 tonn päevas ja võrreldes 2024. a on see

vähenenud 2 tonni võrra. Püük toimus vaid kolmel püügipäeval. Saagi väärtuseks on võetud

Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (edaspidi EUMOFA) Norra kohta

avaldatud hind, mis on 3200 eurot tonni kohta. Teravmägede püügipiirkonnas kehtestatakse

püügipäeva eest 2027. a kalapüügiõiguse tasu 112 eurot, mis moodustab päevase saagi

harilikust väärtusest 3,5 protsenti. Seega langeb Teravmägede piirkonnas krevetiliste püügi tasu

eelnenud aastaga võrreldes 208 euro võrra. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi

1977. a loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku.

Teravmägede kreveti püügiõigus tuleneb 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (Svalbardi

lepe/Spitsbergen Treaty). 14

NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 2), kus eelnevatel aastatel olid Eestile

kehtestatud suured püügivõimalused, selgub krevetiliste püügi võimalikkus 2026. a septembris

toimuva NAFO aastakoosoleku käigus. NAFO piirkonna 3L krevetiliste püügiõiguse tasu 2027.

a on 80 eurot tonni kohta, mis moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti. 3M krevetiliste

püügipäeva püügiõiguse tasu 2027. a on 320 eurot, mis moodustab 2 protsenti päevapüügi

väärtusest eeldusel, et päevasaak on 5 tonni päevas nagu see oli 2021. a, kui krevetipüük avatud

oli. Krevetiliste püügiõiguse tasu tugineb EUMOFA krevetiliste (Pandalus borealis)

esmakokkuostuhinnal, mis oli 2025. a 3200 eurot tonni eest.

Lühiuimkalmaari püügiõiguse tasu 2027. a on 103,38 eurot tonni eest, mis moodustab saagi

harilikust väärtusest 2,5 protsenti, arvestades, et EUMOFA andmetel oli 2025. a

lühiuimkalmaari hind 4135 eurot tonni kohta. Esmakokkuostuhinna suurest tõusust tingituna

tõuseb ka püügiõigustasu oluliselt – 66,62 euro võrra.

2025. a oli makrelli esmakokkuostuhind Euroopas EUMOFA andmetel 519 eurot eluskaalu

tonni eest, millest püügiõiguse tasu 18,17 eurot moodustab 3,5 protsenti. Püügiõiguse tasu

langeb eelnenud aastaga võrreldes ligi 24 euro võrra, kuna ka esmakokkuostuhind langes.

Meriahvena esmakokkuostuhind oli 2025. a turu keskmisena 1464 eurot tonni eest eluskaalu

kohta. Kalapüügiõiguse tasu on 48,31 eurot, mis moodustab sarnaselt eelnenud aastale 3,3

protsenti saagi väärtusest.

Pikklesta esmakokkuostuhind oli 2025. a 1891 eurot tonni eest. 2027. a püügiõiguse tasuks

kehtestatakse 54,84 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 2,9 protsenti. Esmakokkuostuhinna

tõusust tingituna tõuseb tasu 21,84 euro võrra.

11 Norra Statistikaameti kodulehekülg. Arvutivõrgus: https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og-fiskeri/ 12 Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse kodulehekülg.

Arvutivõrgus: https://www.eumofa.eu/ 13 Kanada Valitsuse kodulehekülg. Arvutivõrgus: http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca/ 14 Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard. Arvutivõrgus: https://faolex.fao.org/docs/pdf/nor12764.pdf

16

Railiste esmakokkuostuhind 2025. a oli EUMOFA järgi 2674 eurot tonni kohta. 2027. a

kehtestatav püügiõiguse tasu 66,85 eurot moodustab sellest 2,5 protsenti. Tasu tõuseb 32,12

euro võrra.

Sinise molva esmakokkuostuhind oli 2025. a oluliselt madalam kui aasta varem - 273 eurot

tonni eest. Sellest tulenevalt langeb tunduvalt ka püügiõiguse tasu, mis 2027. a on 6,83 eurot

tonni eest. See moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti.

Süvalesta eluskaalu esmakokkuostuhind 2025. a EUMOFA andmetel on 5089 eurot/tonn, mis

on 11,8 protsenti rohkem kui 2024. a. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka Euroopa turul.

Kalapüügiõiguse tasuks kehtestatakse 120 eurot tonni eest, mis on KeTS-ile vastav lubatud

maksimum. Tasu moodustab saagi väärtusest 2,36%.

Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba turustamise

hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga

väike. 2025. a EUMOFA-s avaldatud andmete põhjal on nende liikide keskmine hind 2640

eurot tonni kalade kohta. 2027. a püügiõiguse tasuks kehtestatakse 66 eurot tonni kohta, mis

moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti. Süvaliike ei ole alates 2007. a enam püütud, kuna

püügivõimalused on väikesed, seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele.

Tursa kohta kehtestatava kalapüügiõiguse tasu aluseks on võetud Euroopa turu eluskaalu

esmakokkuostuhind 3940 eurot tonni eest, millest 98,50-eurone püügiõiguse tasu 2027. a

moodustab 2,5 protsenti Esmakokkuostuhinna tõusust tingituna tõuseb oluliselt ka

püügiõigustasu (38,72 euro võrra).

Kalapüügiõiguse tasu on kehtestatud ka piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt

reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks antakse kalapüügiluba ja mõningal

juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu aluseks on

võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmakokkuostuhind 2025. a EUMOFA-s järgmiselt:

merihunt 3800 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 2117 eurot tonni eest; valge ameerika luts 4630

eurot tonni eest. Nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind on 3516 eurot. 2027. a

kehtestatav reguleerimata liikide püügiõiguse tasu NAFO veealal on 87,90 eurot tonni kohta,

mis moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti. Tasu tõuseb 41,9 euro võrra.

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu

NEAFC-i piirkonnas sõltub paljuski krevetist. Kuigi NEAFC-is püütakse ka teisi reguleerimata

liike, on siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70 protsendi ja seega on põhjendatud

kalapüügiõiguse tasu vähemalt samal tasemel, kui seda on reguleerimata liikide püügil

NAFO- s. Arvestades samas keskmiseks reguleerimata liikide esmakokkuostuhinnaks 2486

eurot tonni eest (merihunt 3800 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 2117 eurot tonni eest; valge

ameerika luts 4630 eurot tonni eest, krevett 3200 eurot tonni eest) ja lähtudes võrdsest

kohtlemisest, kehtestatakse NEAFCis reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasuks 62,15 eurot,

mis moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti.

Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi

saarte, Argentiina, Brasiilia) sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit. Eesti laevadel on

õigus püüda reguleerimata liike määruse § 6 lõikes 3 kirjeldatud alal. Piirkondlikku

kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka kalapüügivõimalused

koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid

olid kalmaar, rai ja merluuslased. Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat polnud selles

piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas käinud, aga 2025. a kevadel väljus üks Eesti kalalaev

taas sinna püügireisile. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata

17

liike, mille keskmised esmakokkuostuhinnad EUMOFA andmetel on järgmised: kalmaar 4135

eurot tonni kohta, rai 2674 eurot tonni kohta, merluuslased 4630 eurot tonni kohta. Nende

hindade keskmine on 3813 eurot tonni kohta, millest 2,5 protsenti tähendab 2027. a püügiõiguse

tasu 95,33 eurot tonni kohta.

2025. a laekus kaugpüügi tasudest riigieelarvesse veidi alla 500 000 euro. 2026. a laekumised

ei olnud määruse koostamise hetkel veel lõplikult teada, kuid jäävad tõenäoliselt samasse

suurusjärku. 2027. a laekumised sõltuvad sügise jooksul piirkondlikes

kalandusorganisatsioonides kokku lepitavatest ja hiljem detsembris EL Nõukogus kinnitatud

püügivõimalustest.

Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad on esitatud määruse lisas 5.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab ELi nõukogu

iga aasta Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid). Käesolev määrus ei käsitle

Läänemeres riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi,

kuna need lepitakse kokku 26.—27. oktoobril 2026. a AGRIFISH ministrite nõukogus ning

kehtestatakse 2027. a alguses käesoleva määruse muudatusega.

Määrusega määratakse lubatud püügivahendite piirarv rannapüügil muuhulgas ka nende

püügivahendite jaoks, millega püütakse räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki

EL reguleerib. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite

piirarvu kehtestamine vastuollu ELi õigusega, sest liikmesriik peab tagama, et talle eraldatud

püügikvoote ei ületataks. Samuti vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud

väljapüügimaht, püügipäevade arv, püügivahendite arv, laevade püügikoormus või

püügivõimsus või kalalaevade arv. ELi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 4 punkti

32 kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus,

väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused

määratlus laiem. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46

lõikest 1 kehtestada püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi

Valitsusel õigus kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused

püügivahendite või püügipäevade arvuna, samuti ELi poolt reguleerimata liikide (agarik) puhul

ka väljapüügi kogusena.

EL kehtestab iga-aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool ELi asuvate veealade jaoks. Käesolev

määrus ei käsitle püügivõimalusi püügiks väljaspool Läänemerd nendele kalaliikidele, mida

reguleerib EL. Samas nähakse ette kalapüügiõiguse tasud nende kalaliikide püügile

veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel

on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Teravmägede kreveti püügivõimalused tulenevad

1920. a sõlmitud Pariisi leppest (nn Svalbardi lepe).

EL ei reguleeri kalapüüki sise- ja piiriveekogudel.

Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega.

4. Määruse mõjud

18

Rannapüügil ning sise- ja piiriveekogudes odavneb võrreldes 2026. aastaga 18 tasu, kallineb 23

tasu ning ülejäänud 73 tasu jäävad samaks. Kõigi muutumatuna püsivate tasude puhul on tegu

KeTS-ile vastavate miinimumtasudega. 2027. a ei ole kaluri kalapüügiloa alusel toimuvaks

püügiks kehtestatavate tasude seas ühtegi sellist, mis ulatuks KeTS-ile vastava

maksimumtasuni.

Läänemere traalpüügis kesksel kohal olevad räime ja kilu püügiõiguse tasud langevad. Tasu

protsent väljapüütud koguse harilikust väärtusest on sarnaselt eelmisele aastale 2,5 ning seda

viiakse edaspidi järk järgult lähemale sellele, mis on rannapüügis. Samasugusest põhimõttest

lähtutakse ka kaugpüügi puhul, kus 2027. a jälgitakse, et ükski tasu ei moodustaks saagi

keskmisest väärtusest vähem kui 2,5 protsenti.

Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtjatele, on

tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta väljapüütud koguste

suurenemisest tingitud sissetulekute kasvu. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes piirides.

Kuna tasudele KeTS-ga kehtestatud piirmäärade hulgas on ka maksimaalsed lubatud rahalised

piirmäärad, ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuksid liialt koormavaks. Kalapüügiõiguse

tasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest kulutustest

(töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Kalapüügiõiguse tasudest laekuvatest

summadest tehtavatele uuringutele (vt seletuskirja punkt 5) tuginev kalavarude majandamine

annab parema võimaluse tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja

sissetulekute kasvuks. Seda muidugi eeldusel, et antud teadussoovitusi ka järgitakse.

Määrus puudutab otseselt ligikaudu 1300 ettevõtjat, kellel on kalapüügiluba. Kaudsemalt

mõjutab määrus oluliselt laiemat hulka inimesi, kelle hulka kuuluvad nt lubadele kantud, kuid

ise luba mitteomavad kalurid, kalalaevade meeskonnaliikmed, töötlevas tööstuses tegutsevad

inimesed jne.

Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub oluline sotsiaalne ja demograafiline mõju.

Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule. Määruse

majanduslik mõju on kaudselt hinnatav aasta jooksul välja püütava saagi väärtuse kaudu,

näiteks 2025. a saagi koguväärtus Läänemere traalpüügil, rannapüügil ja siseveekogudes oli

esmakokkuostuhindade põhjal üle 26 miljoni euro, millele lisandub veel kaugpüügi saagi

väärtus. Saagi tegelik väärtus on kindlasti kõrgem, kuna kogu kala ei liigu esmakokkuostu ja

osa väärindatakse enne müüki. Kuigi esmakokkuostuhinnad ja saagikogused on aastati

kõikuvad, võib eeldada, et saagi koguväärtus jääb ka järgnevatel aastatel umbkaudu samaks.

Arvestades, et kalapüük on majandustegevusena oluline eelkõige maapiirkondades, on eelnevat

arvesse võttes määruse kehtestamisel regionaalarengule positiivne mõju võrreldes olukorraga,

kui määrust ei kehtestataks.

Kuna püüniste piirarve ei vähendata, on määrusel kalavarudele negatiivne mõju. Liigse

püügisurve vähendamiseks kõige sobilikuma viisi otsimine jätkub.

Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega lisakulutusi. Avaliku sektori ja

sihtrühmade jaoks halduskoormus varasemate aastatega võrreldes määrusest tingituna ei

muutu. HÕNTE § 1 lõike 4 secunda kohaselt ei nähta halduskoormuse vähendamiseks ette

muudatusi, kuna tegemist on ajutise määrusega, mis kehtib aastal 2027.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud

19

KeTS-i § 551 lõike 7 punkt 2 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse eest makstav tasu

riigieelarvesse. Kui kõik kehtestatavad püügivõimalused välja ostetakse, laekub kutselise

kalapüügi tasudena 2027. a kaluri kalapüügiloa alusel toimuvast püügist (rannapüük+siseveed)

umbes 750 000 eurot.

Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva täpsema summa 2027. a saab

kokku arvutada pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud

kalaliikide püügivõimaluste jaotamiseks. 2025. a laekus Läänemere traalpüügi tasudest

umbes 337 000 eurot ja kaugpüügist 500 000 eurot. Eeldades, et suurusjärgud jäävad samaks,

võib eeldada, et 2027. a kehtestatavatest kutselise kalapüügi tasudest laekub riigieelarvesse

ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Võrdluseks - harrastuspüügitasudest laekus 2025. a riigieelarvesse

peaaegu 1,1 miljonit eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvesse. Kalapüügiõiguse tasude

omandamisest laekuvad summad peaksid ideaalis katma riigi kulutused, mida tehakse

kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide tegemiseks ja kalanduse haldamiseks.

Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse.

Kalavarude püsiuuringud ja rahaline kulu aastas on järgmised:

− Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (umbes 43 000

eurot);

− angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (umbes 40 000 eurot);

− ELi kalandusandmete kogumise programm (umbes 1 520 000 eurot);

− kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (umbes 223 000 eurot);

− kalastiku ja püügivahendite tõhususe uuring Eesti väikejärvedes (umbes 40 000 eurot);

− Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (umbes 35 000 eurot).

Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele

suunatakse osa raha Keskkonnainvesteeringute keskuse (edaspidi KIK) kaudu ka muudesse

kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse, mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise.

2026. a näiteks rahastati KIK-i kalandusprogrammist 25 projekti summas 591 000 eurot.

Lisaks uuringutele, kalanduse haldamisele ja kalanduse arendusprojektidele on suured

püsikulud kalanduse järelevalve teostamisel. Kalandusrikkumised moodustavad suure osa

keskkonnarikkumistest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 hakkab määrus

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele (Eesti Kaugpüüdjate

Liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Kihnu Vallavalitsus, Eesti Kutseliste

Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing

Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing,

Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

20

Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite

Liit, Eesti Kalaliit), Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Ihtüoloogia Seltsile ja Kalastusklubide

Liidule.

21

Seletuskirja lisa 1

Kalapüügiõiguse tasu arvutamine püügivahendi kohta 2027. a ning selle võrdlus 2026. a

tasudega

Tabel 1. Püügiõiguse tasud Läänemerel rannapüügil

Veeala Püügivahend

Püügi-

vahendite

piirarv

2025. a

saagi harilik

väärtus

eurodes

2027. a tasu

määr

protsentides

2027. a

tasu

eurodes

2026. a

tasu

eurodes

Harjumaa

Avaveemõrd 80 51043.94 3.50 22.33 25.76

Kastmõrd 8 0 - 10 10

Nakke- või raamvõrk 1559 66033.97 23.61 10 10

Rivimõrd 40 430.38 92.94 10 10

Veonoot 1 0 - 10 10

Õngejada 76 64.67 1175.20 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

1-3 m 61 3890.89 15.68 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 101 2103.16 48.02 10 10

Hiiumaa

Kastmõrd 17 49439.89 3.50 101.79 94.17

Nakke- või raamvõrk 2198 178847.56 12.29 10 10

Põhjanoot 2 0 - 10 10

Rivimõrd 500 8249.79 60.61 10 10

Veonoot 3 0 - 10 25.63

Õngejada 200 22.95 8714.60 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

1-3 m 250 647161.45 3.50 90.60 87.92

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 65 56258.22 3.50 30.29 20.72

Ida-Virumaa

Avaveemõrd 30 13493.85 3.50 15.74 11.39

Kastmõrd 30 262006.20 3.50 305.67 282.71

Nakke- või raamvõrk 658 52239.50 12.60 10 10

Rivimõrd 2 0 - 10 10

Õngejada 2 9.18 217.86 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

1-3 m 20 1338.66 14.94 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 12 132.86 90.32 10 10

Läänemaa

Avaveemõrd 30 36018.95 3.50 42.02 46.60

Kastmõrd 30 25626.25 3.50 29.90 94.47

Nakke- või raamvõrk 2185 251372.92 8.69 10 10

Rivimõrd 945 13272.99 71.20 10 10

Õngejada 130 0 - 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

1-3 m 85 90643.13 3.50 37.32 31.54

22

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 70 50355.82 3.50 25.18 13.68

Lääne-

Virumaa

Avaveemõrd 30 3166.12 9.48 10 10.82

Kastmõrd 3 24467.97 3.50 285.46 343.90

Nakke- või raamvõrk 998 48736.56 20.48 10 10

Rivimõrd 2 0 - 10 10

Õngejada 25 7.11 3518.65 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

1-3 m 75 6404.93 11.71 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 29 128.74 225.26 10 10

Pärnumaa

Avaveemõrd 487 924732.06 3.50 66.46 57.82

Kastmõrd 175 2400267.35 3.50 480.05 500.00

Nakke- või raamvõrk 4015 272638.77 14.73 10 10

Rivimõrd 275 24519.51 11.22 10 10

Veonoot 20 0 - 10 10

Õngejada 845 61.94 13642.23 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

1-3 m 131 360829.76 3.50 96.40 113.91

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 315 297006.00 3.50 33.00 45.50

Saaremaa

Avaveemõrd 130 190691.33 3.50 51.34 45.63

Kastmõrd 95 73038.20 3.50 26.91 28.27

Nakke- või raamvõrk 2107 538949.64 3.91 10 10

Põhjanoot 12 5385.45 3.50 15.71 10

Rivimõrd 650 16858.78 38.56 10 10

Tõstevõrk 5 0 - 10 10

Veonoot* 6 3683.58 3.50 21.49 10

Õngejada 208 8251.06 25.21 10 10

Ääremõrd suu kõrgusega

1-3 m 270 320396.30 3.50 41.53 32.71

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 197 75097.37 3.50 13.34 10

* veonooda tasuks kehtestatakse 10 eurot, kuna veonoodana kehtestatakse varasemad kalda- ja

pöörinoodad ning seejuures saadi tabelis näidatud saak ainult pöörinootadega.

Tabel 2. Kalapüügiõiguse tasud Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning

angerjajärved, kus kehtivad angerjapüügivahendite tasud

Maakond Veekogu Püügi-

vahend

Püügi-

vahen-

dite

piirarv

2025. a

saagi

harilik

väärtus

eurodes

2027. a

tasu

määr

prot-

sentides

2027. a

tasu

eurodes

2026. a

tasu euro-

des

Harju-

maa

Harjumaa

voolu-

veekogud

Silmumõrd 45 1712.63 26.28 10 10

Silmutorbik 700 17046.48 4.93 1.20 1.20

Kahala järv Nakke- või

raamvõrk

3 0 - 10 10

23

Ääre- või

avaveemõrd

2 0 - 10 10

Männiku järv Nakke- või

raamvõrk

1 0 - 10 10

Rummu järv Nakke- või

raamvõrk

1 0 - 10 10

Soodla

veehoidla

Nakke- või

raamvõrk

1 0 - 10 10

Ida-

Virumaa

Narva jõe

alamjooks

Silmutorbik 15000 112053.02 16.06 1.20 1.20

Narva jõe VH

ja ülemjooks

Nakke- või

raamvõrk

80 8725.65 9.17 10 10

Ääre- või

avaveemõrd

40 180.68 221.39 10 10

Jõgeva-

maa

Kuremaa järv Nakke- või

raamvõrk

8 0 - 10 10

Pikkjärv Ääre- või

avaveemõrd

2 0 - 10 10

Lääne-

maa

Nõva jõgi Silmutorbik 50 693.33 8.65 1.20 1.20

Riguldi jõgi Silmutorbik 50 647.96 9.26 1.20 1.20

Sutlepa meri Nakke- või

raamvõrk

15 0 - 10 10

Lääne-

Virumaa

Lääne-

Virumaa

voolu-

veekogud

Silmumõrd 17 22.51 755.35 10 10

Silmutorbik 500 5617.06 10.68 1.20 1.20

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järv

Avaveevõrk 3000 1654217.63 3.50 19.30 16.87

Juhtaiata

mõrd

5 0 - 10 10

Kaldavõrk 681 75660.09 9.00 10 10

Mõrd

mõrrajadas

490 904977.09 3.50 64.64 61.64

Põhjanoot

ehk mutnik

20 1535951.85 3.50 2687.92 2019.36

Pöörinoot 3 0 - 10 10

Püüvõrk 15 38968.31 3.50 90.93 49.32

Ääre- või

avaveemõrd

411 1143197.74 3.50 97.35 125.74

Pärnu-

maa

Ermistu järv

Nakke- või

raamvõrk

5 0 - 10 10

Ääre- või

avaveemõrd

5 588.48 8.50 10 10

Pärnumaa

voolu-

veekogud

Silmumõrd 15 129.23 116.07 10 10

Silmutorbik 2000 27944.83 8.59 1.20 1.20

Saare-

maa

Mullutu laht Ääre- või

avaveemõrd

4 15246.73 3.50 133.41 196.34

Nasva jõgi Jõemõrd 6 44547.52 3.50 259.86 228.40

Saaremaa

voolu-

veekogud

Silmumõrd 4 0 - 10 10

24

Tartu-

maa

Ahja jõgi

Jõemõrd 6 603.78 9.94 10 20.98

Nakke- või

raamvõrk

1 0 - 10 10

Elistvere järv

Nakke- või

raamvõrk

2 110.47 18.10 10 10

Ääre- või

avaveemõrd

1 0 - 10 10

Emajõgi

Jõemõrd 61 97541.23 3.50 55.97 70.98

Kaldanoot 7 310.94 22.51 10 10

Nakke- või

raamvõrk

11 1.68 6547.62 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

9 4700.77 3.50 18.28 10

Kaiavere järv Nakke- või

raamvõrk

6 43.83 136.90 10 10

Kalli jõgi

Jõemõrd 5 2135.44 3.50 14.95 10

Nakke- või

raamvõrk

3 5.04 595.24 10 10

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m

1 0 - 10 10

Keeri järv

Jõemõrd 4 0 - 10 10

Kaldanoot 1 0 - 10 10

Nakke- või

raamvõrk

4 0 - 10 10

Ääre- või

avaveemõrd

2 464.01 4.31 10 10

Koosa jõgi Jõemõrd 8 7245.05 3.50 31.70 45.80

Saadjärv Nakke- või

raamvõrk

14 1070.55 13.08 10 10

Võrtsjärv Nakke- või

raamvõrk

321 476770.32 3.50 51.98 29.34

Võrumaa Vagula järv

Kaldanoot 2 0 - 10 10

Nakke- või

raamvõrk

10 18.76 532.96 10 10

Tabel 3. Räime ja kilu kalapüügiõiguse tasud traalpüügil 2027. a ja võrdlus 2026. a

Liik Saak 2025. a

tonnides

1 tonni

harilik

väärtus

2025. a

eurodes

tasumäär

2027. a

protsentides

1 tonni

tasu 2027.

a eurodes

1 tonni

tasu 2026.

a eurodes

Räim 15106.1 340 2.5 8.50 9.84

Kilu 18554.2 360 2.5 9.00 10.04

25

Tabel 4. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite kalapüügiõiguse tasud veekogudes, kuhu

riigi toel angerjat asustatakse

Veekogu Võrtsjärv Kaiavere Kuremaa Saadjärv Vagula

Püügivahend mõrd ääre- või

avaveemõrd

ääre- või

avaveemõrd

ääre- või

avaveemõrd

ääre- või

avaveemõrd

Püügivahendite

piirarv 2026. a 323 11 10 16 10

Keskmiselt

asustamiseks

kulunud summa

2015-2020

eurodes

115612.28 6119.28 4938.37 10256.27 3000.93

Püüdjate

omaosalus 2015-

2020. a

keskmiselt

asustamiseks

kulunud summast

protsentides

90 60 60 60 60

Püüdjate

omaosalus 2015-

2020. a

keskmiselt

asustamiseks

kulunud summast

eurodes

104051.05 3671.57 2963.02 6153.76 1800.56

Kutselise

püügivahendi

saagi keskmine

osakaal

kogusaagist 2016-

2025. a

protsentides

100 100 96.80 91 100

Kutseliste

püügivahendite

summaarne tasu

2027. a eurodes

104051.22 3671.57 2868.21 5599.92 1800.56

Ühe

püügivahendi tasu

2027. a eurodes

322.14 333.78 286.82 350.00 180.06

Võrdluseks

2026.a

kehtestatud tasu

eurodes

339.09 308.20 263.57 319.14 224.12

26

Seletuskirja lisa 2

Joonis. NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht)

27

Seletuskirja lisa 3

Joonis. NEAFCi veealad (allikas: NEAFCi veebileht)

pyygivoimalused_ja_tasud_2027.pdf

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/560

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise

kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal“ eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

PVM2027_maarus.pdf

PVM2027_seletuskiri.pdf

PVM2027_lisa_1_rand.pdf

PVM2027_lisa_2_traal.pdf

PVM2027_lisa_3_Peipsi.pdf

PVM2027_lisa_4_muud_siseveed.pdf

PVM2027_lisa_5_kaugp.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Eesti Kaugpüüdjate

Liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Kihnu Vallavalitsus, Eesti Kutseliste

Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi

Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi

Alamvesikonna Kalurite Liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu,

Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit,

Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ihtüoloogia Selts, Kalastusklubide Liit

Ulvi Päädam

56463854 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.1-11/3564-1
Registreeritud	02.09.2026
Sünkroonitud	03.09.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari	1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	1.1-11/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis	Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Vastutaja	Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2027. aastal

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad