| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/2112-1 |
| Registreeritud | 02.09.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tervisekassa |
| Saabumis/saatmisviis | Tervisekassa |
| Vastutaja | Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Sotsiaalministeerium [email protected] 19.08.2026 nr 1.5-1/4384
Selgitustaotlus
Lugupeetud Karmen Joller
Patsientidel on praktikas tõusetunud küsimus seonduvalt ravikindlustuse seaduses sätestatud voodipäevatasude nõudeõigusega eri tervishoiuteenuse osutajate (TTO) juures. Tervisekassa palub Sotsiaalministeeriumil selgitada alltoodud küsimusi.
RaKS § 71 lg 1 sätestab järgneva:
Statsionaarse eriarstiabi osutaja või iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.
Praktika on tõusetunud järgmine küsimus. Patsient on algselt haiglas ühe TTO juures ning jätkab ravi teise TTO juures (nt suunatakse edasi kodukoha haiglasse, kus ravi jätkus sama terviseseisundi tõttu ning esimese TTO väljakirjutamise dokumentides on märgitud "seisund väljakirjutamisel muutuseta, jätkata sama ravi"). Sellises olukorras patsiendi vastuvõttev haigla küsib voodipäevatasusid patsiendilt n-ö otsast peale, st 10 päeva eest. St praktikas on „üks haigusjuhtum“ / „üks ravijuht“ haiglatele ja patsientidele erineva tähendusega. Haiglate vahel puudub arvestus ja infovahetus, kas ja kui palju on patsient maksnud eelmise TTO juures voodipäevatasusid. Iga haigla kasutab oma infosüsteemi ning voodipäevatasude info ei liigu üleriigilisse digilukku.
Võrdlevalt toome välja, et RaKS § 70 lg 4 sätestab:
(4) Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.
Kuivõrd visiiditasu osas kehtib uuesti visiiditasu võtmise keeld, riivab voodipäevatasude uuesti küsimine patsientides õiglustunnet ja tekitab segadust.
Palume Sotsiaalministeeriumi seisukohta, kas mõiste „üks haigusjuhtum“ RaKS § 71 lg 1 tähenduses tähendab üksnes sama TTO juures viibitud ajaraamistikku ning kui n-ö sama tervishoiuteenuse osutamine (n-ö „sama haiguse/tervisekahju ravi“) jätkub teise TTO juures, on TTO-l õigus küsida voodipäevatasu otsast peale? Tervisekassale teadaolevalt puudub Eesti seaduse sätetes eraldiseisev üldmõiste „haigusjuhtum” legaaldefinitsioon. Kas teise TTO poolt ravi jätkamine on uus haigusjuhtum RaKS § 71 lg 1 tähenduses? Või tuleks RaKS § 70 lg 4 (visiiditasu) regulatsiooni kohaldada analoogia korras ka RaKS § 71 voodipäevatasude osas?
Täname selgituste eest!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Lahe Juhatuse esimees
Kaija Märtin [email protected]