ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp juhatus

VAU Haldus OÜ

[email protected]

Meie 02.09.2026 nr 2.1-1/26/1510-3018-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on saanud pöördumise seoses äriregistris korteriomanike

isikuandmete avalikustamisega, mis puudutab korteriühistuid, mille osas tegutseb VAU Haldus

OÜ korteriühistute esindajana (valitsejana). Pöördumise kohaselt on VAU Haldus OÜ esitanud

mitmete erinevate korteriühistute valitsejana äriregistrile korteriomanike üldkoosolekul osalenute

info eraldi dokumentidena, mis sisaldavad korteriomanike nimesid, infot korteriomandi kohta ja

konkreetse isiku hääletustulemusi.

AKI selgitab teile isikuandmete edastamise põhimõtteid, et saaksite oma tegevuse seoses

korteriühistute üldkoosoleku protokollide jm dokumentide äriregistris avaldamisega üle vaadata

ja viia sisse vajalikud muudatused isikuandmete kaitse nõuete paremaks täitmiseks.

Isikuandmeteks peetakse mistahes teavet tuvastatud või tuvastatava inimese kohta, sh tema nime,

aadressi jm. Isikuandmete töötlemine on mistahes toiming isikuandmetega, sh nende edastamine

kolmandale isikule või nende avaldamine. Isikuandmete töötlemist reguleerib peamiselt

isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), mille artikkel 5 näeb ette üldpõhimõtted, millele

igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama. Muuhulgas peab vastavalt IKÜM art 5 lg 1

punktis a sätestatud seaduslikkuse põhimõttele esinema isikuandmete töötlemiseks IKÜM art 6

lõikes 1 sätestatud õiguslik alus.

Korteriomanike üldkoosolekul osalenute nimekirja ja protokolli äriregistrile esitamise õiguslikuks

aluseks on IKÜM art 6 lg 1 p c (seadusest tulenev kohustus) koostoimes äriregistri seaduse (ÄRS)

§ 26 lg 1 punktiga 12 ja mittetulundusühingute seaduse1 (MTÜS) § 21 lõikega 6. Nimelt on

juriidilistel isikutel, sh korteriühistutel ÄRS § 26 lg 1 punktist 12 tulenev kohustus esitada

äriregistrile koos kandeavaldusega ka kande aluseks olev organi otsus koos koosoleku protokolliga

või protokolli väljavõttega. MTÜS § 21 lõike 6 kohaselt on üldkoosoleku protokolli lahutamatuks

lisaks ärakiri koosolekul osalenute nimekirjast.

Õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel

juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu

võivad lisapiirangud tuleneda õiguslikust alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise

põhimõtetest, mida tuleb hinnata koostoimes IKÜM artiklis 6 sätestatud vajalikkuse kriteeriumiga.

Konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil

töötlemiseks.2 See tähendab, et lisaks seaduslikkuse põhimõttele (ehk õiguslikule alusele) peab

1 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda seadust piiratud ulatuses ka

korteriomanike üldkoosolekule. 2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449, p 24.

2 (2)

järgima ka teisi IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, muu hulgas eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse põhimõtet.

Eesmärgipärasuse põhimõte (IKÜM art 5 lg 1 p b) näeb ette, et isikuandmeid võib töödelda üksnes

täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Minimaalsuse põhimõttest

(IKÜM art 5 lg 1 p c) tuleneb, et igas andmetöötluse etapis võib töödelda isikuandmeid üksnes

sellises mahus, mis on vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

Tavapärasel üldkoosoleku vormis koostatavasse protokolli märgitakse ainult mitu poolt ja vastu

häält on antud ilma seda nimeliselt välja toomata. Kui üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kuid

võetakse vastu otsus, siis tuleb kanda protokolli vastuvõetud otsused poolt hääletanud

korteriomanike nimedega (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 21 lg 4 p 3). Andmeid võib

suuremas mahus välja tuua üksnes siis, kui see on reaalselt vajalik ja põhjendatud (nt

nimekaimudel isikukoodide märkimine, korteri numbri lisamine juhul kui see annab vajalikku

lisainfot).

ÄRS § 37 lg 3 näeb ette võimaluse esitada äriregistrile detailse protokolli asemel ka protokolli

väljavõte, millesse on kantud üksnes registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama

otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi.

Seega on eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid arvestades võimalik äriregistrile

kandeavaldus esitada ka selliselt, et sellele ei ole lisatud kogu protokolli ja iga korteriomaniku

valiku kohta eraldi dokumenti. Arvestades tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimekust ja

seda, et äriregistris avaldatud dokumentidega saab igaüks tutvuda, tuleb isikuandmete

avalikustamisel arvestada võimalikku mõju andmesubjektidele. Kui avaldatud dokumentides on

isikuandmeid rohkem kui vajalik, võimaldavad need teha isikute eraelu kohta kaugeleulatuvaid

järeldusi. Ka äriregistri abiinfos on välja toodud, et korteriühistu esindaja peab üle vaatama, et

esitatavad dokumendid ei sisaldaks liikmete isikuandmeid ja muid tundlikke omavahelisi

arutelusid.

Eelnevast tulenevalt palub AKI teil vaadata üle oma praktikad seoses korteriomanike

üldkoosolekutel osalenute nimekirja ja protokolli edastamisega äriregistrile, et tagada

isikuandmete töötlemise vastavus andmetöötluse põhimõtetele.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele Andmekaitse Inspektsioon vastust ei oota.

Lugupidamisega

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel