PROTOKOLLILINE OTSUS

Aruküla 00.00.0000. a nr __

Aruküla alevikus asuva Harju tee 33b (65101:003:0759) katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Raasiku vallavalitsus. Detailplaneeringuga kavandatakse Aruküla, Harju tee 33b jagamist elamukruntideks. Detailplaneeringu eesmärgiks on üldkasutatav maa sihtotstarbega katastriüksus jagada vastavalt üldplaneeringule elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigused ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2,6 ha.
Maaüksusel ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Detailplaneeringu koostajaks on SMTH STUDIO OÜ (registrikood:
16209570, Ööbiku tn 4, Aruküla alevik, 75201 Raasiku vald, Harju maakond), detailplaneeringust huvitatud isik, algataja, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik kuna planeeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul või koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) nimetatud tegevust. Kavandatud detailplaneeringuga ei kavandata muuta Raasiku valla üldplaneeringut ehk tegemist ei ole detailplaneeringu koostamisega planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Raasiku valla üldplaneeringule on KSH aruanne koostatud ning vastu võetud (Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsus nr 24).
Samuti ei kavandata detailplaneeringuga KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole KSH eelhinnangu koostamine ega KSH algatamine vajalik.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ning võib kaasneda ainult väheoluline negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (09.10.2024 seisuga) ei ole planeeringuala vahetus lähialas kaitstavaid loodusobjekte ega  ka Natura 2000 võrgustiku ala. Kuna kavandatava tegevuse mõju   suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole eeldatavalt ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-ning taastumisvõimet, siis sellega seoses eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei sea tegevus ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Lähteseisukohtade kinnitamine üldplaneeringut täideviiva detailplaneeringu koostamiseks ei ole PlanS kohaselt kohustuslik aga detailplaneeringu koostamise korraldajal on õigus need väljastada, kui seda vajalikuks peab. Raasiku Vallavalitsus peab lähteseisukohtade kinnitamist üldjuhul vajalikuks. See annab planeeringu koostajale täpsemad juhised konkreetses asukohas üldplaneeringu tõlgendamiseks ning tingimused, mille täitmisel on võimalik esitada planeeringu üle otsustajatele vastuvõetav planeeringulahendus.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 124-128, 130 ja 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigete 3-6, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“
Raasiku Vallavalitsus otsustab:
1. Algatada Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Harju tee 33b katastriüksusel ning lähialal detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada planeeringu koostamise lähteseisukohad, sh võimalike uuringute vajadus ja esialgne planeeringuala suurusega ca 2,6 ha. Lähteseisukohad on lisas 1.
3. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse lisas 1 nimetatud keskkonnameetmetega.
4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

Otsuse ja selle lisadega on võimalik tutvuda Raasiku valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid), Raasiku Vallavalitsuse kantseleis ning eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga [email protected] , tel 53501209.
Planeeringu toimik:  https://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=335086
Vallavalitsuse protokollid: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/?o=785&o2=100850&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&sbrq=2-1%2F
Detailplaneeringu algatamise otsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 kohaselt haldusakti andmise menetluse algus, menetlustoiming, millel ei ole iseseisvat õiguslikult siduvat iseloomu. Detailplaneeringu algatamine ei anna õigustatud ootust planeeringu vastuvõtmiseks ega kehtestamiseks. Detailplaneeringu algatamise otsust ei saa üldjuhul vaidlustada. Vaidlustada saab haldusakte, milleks planeeringu menetluses on detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus (HMS § 43 lg 2) või detailplaneeringu kehtestamise otsus (HMS § 43 lg 1 p 1, planeerimisseadus § 141).


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)


Toomas Teeväli Gunnar Nuuma
Vallavanem vallasekretär



Lisa 1: Lähteseisukohad ja planeeringuala joonis



Eelnõu koostaja:
Indrek Mikk
planeeringute spetsialist
25.11.2024





Lisa 1
Kinnitatud
Raasiku Vallavalitsuse
0. kuu 2024. a.
korraldusega nr


LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Aruküla alevikus, Harju tee 33b katastriüksusel ning lähialal

1. Planeeritava ala ulatus ja asukoht
Planeeritav ala suurus on ca 2,6 ha ja see asub Raasiku vallas, Aruküla alevikus. Planeeringuala hõlmab Harju tee 33b katastriüksust (kinnistu nr. 13478502; katastritunnus 65101:003:0759; pindala 26331,0 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) koos lähialaga.
Planeeringuala suurust täpsustatakse (vähendatakse) vajadusel planeeringu koostamise käigus. Planeeringualasse kaasatakse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

Planeeringuala on osa Aruküla männikust, jäädes Lagedi-Aruküla-Peningi teest lõuna poole.
Piirkond on kauni loodusega ning perspektiivne elamuala. Käesolevast Harju tee 33b kinnistust lääne poole jääb Linnaku kinnistu, kuhu kavandatakse üksik-, kaksik- ja kuue korteriga korterelamutest koosnevat elamukvartalit.
Maanteest põhja poole jääv piirkond on väljakujunenud elamuala.
Juurdepääsusid kavandatavatele kruntidele tagatakse Harju teelt.



2. Planeeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse Aruküla, Harju tee 33b jagamist elamukruntideks. Eesmärgiks on üldkasutatav maa sihtotstarbega katastriüksus jagada vastavalt üldplaneeringule elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigused ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Üksik- ja kaksikelamute ehitisealune pind oleks kuni 240 m², kõrgus kuni 10 m, krundi maksimaalne täisehituse protsent kuni 20%, eluhoone maksimaalne korruselisus on 2. Krundile on lubatud ehitada 1 üksik- või kaksikelamu ja kuni 1 abihoone.

Detailplaneeringu eesmärk ei sisalda vastuolu Raasiku valla üldplaneeringuga, mis on kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24.
Detailplaneeringuga tuleb kujundada antud maa-alal kvartali arhitektuurselt ja funktsionaalselt tervik, määrates tingimused, mis koosmõjul olemasoleva olukorraga sobituvad keskkonda ja loovad hästi toimiva ruumilahenduse.

3. Planeeringu koostamise ülesanne
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on planeeritaval maa-alal kruntide moodustamine, nendele hoonestusala ja ehitusõiguse ulatuse ning ehituslike ja arhitektuur – kujunduslike tingimuste määramine, planeeritud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste sh tehnovõrkude ja rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee asukoha ja loogiliselt seotud liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete kavandamine, kujade ja servituudivajaduste määramine, kuriteoriske vähendavate tingimuste kujundamine jms.

4. Vastavus üldplaneeringule
Detailplaneeringu eesmärk ei sisalda Raasiku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Kavandatav detailplaneering arvestab valla arengueesmärke ja detailplaneeringuga saab hakata ellu viima üldplaneeringut, mille tulemusel moodustub koos olemasoleva hoonestusega loogiline elamupiirkond.

5. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
5.1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500, mitte vanemal kui 1 aasta vanusele topo-geodeetilisele (koos maapealsete ja maa-aluste võrkudega) alusplaanile. Mõõdistus peab ulatuma vähemalt 20 m väljaspoole planeeritava ala piiri.
5.2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga, mis on kättesaadav valla kodulehel https://raasiku.ee/uldplaneering
5.4. Hoonestusalade määramisel arvestada tuleohutuskujadega. Abihooned peavad asuma hoovis.
5.5. Määrata nõuded piirete ehitamiseks ja piirdehekkide rajamiseks.
5.6. Määrata haljastuse põhimõtte lähtuvalt loodusliku elurikkuse toetamise põhimõttest.
5.7. Parkimine lahendada oma krundil, teemaale ei ole parkimiskohtade kavandamine lubatud.
5.8. Detailplaneeringuga lahendada vertikaalplaneerimine sademete- ja pinnavete juhtimine hoonetest ja teedelt eemale, immutamine oma krundil või vajadusel liigvete ärajuhtimine kuni eelvooluni. Liigvee suunamine naaberkruntidele ei ole lubatud.
5.9. Tehnovõrkude lahendamiseks tellida võrguvaldajatelt tehnilised tingimused.
5.10. Raasiku valla maa-ala kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alale, selgitada välja olukord antud piirkonnas ja vajadusel määrata vastavad meetmed hoonete projektide koostamiseks.
5.11. Detailplaneeringu seletuskirjas ja graafilises osas anda asukohaskeem, kontaktvööndi analüüs M1:1000, tugiplaan, põhijoonis (võib olla koos tehnovõrkude, hajastuse ja vertikaalplaneeimisega, liikluskorralduse skeem jmv.
5.12 Detailplaneering esitad vastuvõtmiseks ja kooskõlastamiseks vähemalt ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt nõutav on *dwg ja avaldamiseks *pdf formaadis ning kehtestamiseks lõplik lahendus 1. eksemplar paberkandjal ja digitaalselt pdf formaadis valla dokumendiregistris säilitamiseks, lisaks ka PLANKi esitamiseks digikonteiner, mis peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (ning eelnevalt kontrollitud esitamiseks PLANK registrisse).

6. Vajalikud uuringud
6.1. Topo-geodeetiline uuring

7. Vajalikud kooskõlastused
Detailplaneering kooskõlastatakse vastavalt planeerimisseaduse §133-le ja Vabariigi Valitsuse määrusele „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (Vastu võetud 17.12.2015 nr 133).

9. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.










Raasiku vallas, Järsi külas,
„Haju tee 33b ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: august 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 9
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 10
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 10
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 10
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 12
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 13
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Harju tee 33b kinnistu (kinnistu nr 13478502, katastritunnus 65101:003:0759) jagamine kuueks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kolm tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2,6 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa. Detailplaneeringu koostajaks on SMTH STUDIO OÜ (registrikood: 16209570, Ööbiku tn 4, Aruküla alevik, 75201 Raasiku vald, Harju maakond), detailplaneeringust huvitatud isik, algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Harju tee 33b kinnistu, mis asub Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on ca 2,6 hektarit ning ala on hetkel hoonestamata. Planeeringualast ida, kagu ja lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud ja paarismajad. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viit elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Samuti määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Harju tee 33b ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga august 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,2-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 46,7 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 15.04.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0016179) asub Aruküla alevikus Harju tee 37 kinnistul (katastritunnus 65101:003:2770), ligikaudu 4 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 27 m sügavuse puurkaevuga, mille hooldusala ulatub osaliselt ka planeeringualale. Lisaks paikneb umbes 38 meetri kaugusel planeeringualast puurkaev (PRK0023226), mis asub Härgheina tänava kinnistul Aruküla alevikus.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (740 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 213 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm, paju ning üksikud kuused.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.



Joonis 2. Harju tee 33b looduslik taimestik (17.04.2026)

Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Nimetatud vääriselupaigas kehtivad piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 215 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 4,7 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad registreeritud kaitsealused liigid asuvad planeeringualast ligikaudu 215 m kaugusel lääne suunas (Välja tee ääres ja Võidu tn 17 kinnistul), kus on tuvastatud III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ning Võidu tänava ääres III kategooria liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine).
Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2,6 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.


Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise eelkõige hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, mis avaldab otsest negatiivset mõju taimestikule planeeringuala piires.
Samas on mõju ulatus leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse. Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega, mis aitab hoida ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedust.
Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse lähedal paikneva vääriselupaiga säilitamise vajadusega ning rakendatakse meetmeid, mis väldivad negatiivset mõju selle seisundile. Vääriselupaikade läheduses tuleb ehitustöödel arvestada, et ei liiguta seal raskeveokitega ja ei ladustata sinna ehitus- ega muid materjale/jäätmeid.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule on lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju leevendatav planeeringuliste ja haljastusmeetmetega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• arvestatakse, et põhja-nahkhiir võib kasutada hoove ja hooneid päevaste varjekohtadena, mistõttu ei halvenda mõõdukas hoonestus liigi elutingimusi;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• välisvalgustus lahendatakse nahkhiiresõbralikult (suunatud allapoole, hajutatud ja ajaliselt piiratud), et vähendada häiringut öise aktiivsusega liikidele;
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.

4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 6 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Arvestades läheduses paikneva puurkaevu hooldusala ulatumist planeeringualale, tuleb planeerimisel ja ehitamisel järgida kehtivaid piiranguid ning vältida tegevusi, mis võiksid ohustada joogivee kvaliteeti. Samuti tuleb arvestada karstialadele omast suuremat põhjavee reostusriski ning vältida reostusallikate teket.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb kirdest Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, mille lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti ei asu piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavaid objekte, ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Lähipiirkonnas puuduvad ka kiirgusallikad ning lõhnahäiringute tekitajad ning neid ei ole kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on läheduses paiknev Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Kuna ööpäevane liiklussagedus on viimaste aastatega suurenenud on oluline detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt, mille alusel määratakse vajadusel leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, müratõkked, haljastuslahendused, heliisolatsioon). Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud müra normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Vibratsiooni mõju ei ole ette näha, kuna piirkonnas puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Õhusaaste osas ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi emissioone – tegemist on väikesemahulise elamuarendusega, mille mõju õhukvaliteedile piirdub peamiselt lokaalse ja ajutise mõjuga ehitustegevuse ajal (tolm, heitgaasid). Püsikasutuses on mõju minimaalne.
Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid seda on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski osas tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnases radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju on müra, vibratsiooni, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid pinnast on võimalik taaskasutada samal ehitusobjektil. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju. Pinnasetööde mahud määratakse projekteerimise etapis. Enne ehitustööde algust tuleb viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning kasutada seda ala haljastustöödel.
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine, mille mõju on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu.
Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju maavarade kättesaadavusele.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus (hoonestuse rajamine) võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud. Arvestades, et planeeringuala jääb olemasoleva tiheasustusala servaalale on avalduv mõju pigem ebaoluline.
Lagedi–Aruküla–Peningi maantee lähedus on peamine mürahäiringu allikas. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Kui kavandatakse leevendusmeetmed, nagu hoonete paigutus ja müratõkked, mis aitavad tagada vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele, siis olulist mõju inimese tervisele ja heaolule kavandatud tegevusega ei kaasne.
Pinnasetööd ja hoonestuse rajamine võivad tekitada ajutist mürahäiringut, kuid see peab jääma normi piiresse. Ehitustegevuse planeerimisel tuleks vältida müra tekitamist tavapäraste puhkeaegade ajal, et minimeerida elanike häirimist.
Tööde käigus peab hoolikalt jälgima põhjavee kvaliteedi säilimist, et naabruses olevate inimeste joogivee kvaliteet ei muutuks ajutiselt ega püsivalt kehvemaks. Lisaks ei tohi tööde teostamise tulemusel muutuda halvemaks naabrite kruntide niiskusrežiim.
Piirkonna elanike heaolu peaks kasvama, sest neile tekib parem infrastruktuur, suureneb kogukond ning tõuseb turvatunne. Uutele elanikele peaks valmima meeldivalt maalähedane, kuid kõikide teenuste läheduses asuv terviklik ja turvaline elukeskkond.
Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele ja heaolule.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu ala vahetus läheduses Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab ligikaudu 14 ha suurust ala. Kahe planeeringu koosmõjul kujuneb piirkonda ligikaudu 16,6 ha suurune uusarenduste ala, millega kaasneb oluline muutus senises asustusstruktuuris ning looduslikus keskkonnas. Planeeringualast idas ja lõunas paikneb juba olemasolev väikeelamute hoonestus (sh paarismajad ja üksikelamud).
Sellest tulenevalt avaldub kumulatiivne mõju eelkõige olemasoleva asustusstruktuuri tihendamises ja metsamaastiku järkjärgulises vähenemises. Samas on oluline, et käesolev arendus ei laienda asustust uutele looduslikele aladele, vaid täidab olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelise ala, aidates kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele.
Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb küll piirkonna hoonestustihedus, liikluskoormus ning inimtegevusest tulenev häiring (müra, valgus, rekreatiivne surve), kuid need mõjud on iseloomulikud tiheasustusaladele ning jäävad valdavalt lokaalseks. Samas on suurem arendus (Linnaku DP) juba ette näinud haljasalad, puhvrid ning liikumiskoridorid, mis aitavad säilitada rohevõrgustiku elemente ja ala läbitavust.
Käesoleva planeeringu lisandumine sellesse konteksti ei põhjusta olulist täiendavat killustumist, vaid pigem jätkab juba kujunenud arengusuunda. Mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale on seetõttu kumulatiivselt mõõdukas, mitte oluliselt võimenduv.
Positiivse aspektina aitab ala hoonestamine kaasa korrastatud ja hooldatud parkmetsa kujunemisele, vähendades risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas väheneb teataval määral ala looduslikkus ja metsikus.
Kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju võib hinnata mõõdukaks. Arvestades, et planeeringuala paikneb olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning ei ava uusi arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks, kui järgitakse rohevõrgustiku säilitamise, haljastuse hoidmise ning keskkonnahoidliku planeerimise põhimõtteid.
Kavandatav detailplaneering ei oma eeldatavalt piiriülest mõju, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Planeeritava tegevuse ulatus ja iseloom on piiratud lokaalse mõjuga ning ei tekita keskkonna- ega sotsiaalmajanduslikke tingimusi, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kavandada ja rakendada meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostamist.
3. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
4. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
5. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
6. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
7. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel).
8. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
9. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
10. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
11. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.



Lp Keskkonnaamet, [email protected]
Lp Terviseamet, [email protected]



(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/8-20

Kaaskiri

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt saadame Teile arvamuse andmiseks Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Harju tee 33b katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise korralduse ja Raasiku vallavalitsuse poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu.

Arvamus esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või paberkandjal aadressil Tallinna mnt 24, Aruküla, Harjumaa 75201. Küsimuste korral pöörduda planeeringute spetsialisti poole.


Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Bärbel Salumäe
vallavanem

Koostaja:
Indrek Mikk
volitatud arhitekt, tase VII
planeeringute spetsialist
tel. +372 53501209
[email protected]


Lisa-1_Harju-33b-Arukula_algatamise-lahteseisukohad
Lisa-2_Harju-33b-DP_ algatamise-otsus-EELNOU
Lisa-3_Raasiku vallas Aruküla alevikus Harju tee 33b ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang_260831










Raasiku vallas, Järsi külas,
„Haju tee 33b ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: august 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 9
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 10
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 10
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 10
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 12
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 13
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Harju tee 33b kinnistu (kinnistu nr 13478502, katastritunnus 65101:003:0759) jagamine kuueks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kolm tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2,6 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa. Detailplaneeringu koostajaks on SMTH STUDIO OÜ (registrikood: 16209570, Ööbiku tn 4, Aruküla alevik, 75201 Raasiku vald, Harju maakond), detailplaneeringust huvitatud isik, algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Harju tee 33b kinnistu, mis asub Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on ca 2,6 hektarit ning ala on hetkel hoonestamata. Planeeringualast ida, kagu ja lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud ja paarismajad. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viit elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Samuti määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Harju tee 33b ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga august 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,2-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 46,7 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 15.04.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0016179) asub Aruküla alevikus Harju tee 37 kinnistul (katastritunnus 65101:003:2770), ligikaudu 4 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 27 m sügavuse puurkaevuga, mille hooldusala ulatub osaliselt ka planeeringualale. Lisaks paikneb umbes 38 meetri kaugusel planeeringualast puurkaev (PRK0023226), mis asub Härgheina tänava kinnistul Aruküla alevikus.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (740 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 213 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm, paju ning üksikud kuused.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.



Joonis 2. Harju tee 33b looduslik taimestik (17.04.2026)

Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Nimetatud vääriselupaigas kehtivad piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 215 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 4,7 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad registreeritud kaitsealused liigid asuvad planeeringualast ligikaudu 215 m kaugusel lääne suunas (Välja tee ääres ja Võidu tn 17 kinnistul), kus on tuvastatud III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ning Võidu tänava ääres III kategooria liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine).
Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2,6 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.


Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise eelkõige hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, mis avaldab otsest negatiivset mõju taimestikule planeeringuala piires.
Samas on mõju ulatus leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse. Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega, mis aitab hoida ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedust.
Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse lähedal paikneva vääriselupaiga säilitamise vajadusega ning rakendatakse meetmeid, mis väldivad negatiivset mõju selle seisundile. Vääriselupaikade läheduses tuleb ehitustöödel arvestada, et ei liiguta seal raskeveokitega ja ei ladustata sinna ehitus- ega muid materjale/jäätmeid.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule on lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju leevendatav planeeringuliste ja haljastusmeetmetega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• arvestatakse, et põhja-nahkhiir võib kasutada hoove ja hooneid päevaste varjekohtadena, mistõttu ei halvenda mõõdukas hoonestus liigi elutingimusi;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• välisvalgustus lahendatakse nahkhiiresõbralikult (suunatud allapoole, hajutatud ja ajaliselt piiratud), et vähendada häiringut öise aktiivsusega liikidele;
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.

4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 6 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Arvestades läheduses paikneva puurkaevu hooldusala ulatumist planeeringualale, tuleb planeerimisel ja ehitamisel järgida kehtivaid piiranguid ning vältida tegevusi, mis võiksid ohustada joogivee kvaliteeti. Samuti tuleb arvestada karstialadele omast suuremat põhjavee reostusriski ning vältida reostusallikate teket.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb kirdest Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, mille lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti ei asu piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavaid objekte, ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Lähipiirkonnas puuduvad ka kiirgusallikad ning lõhnahäiringute tekitajad ning neid ei ole kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on läheduses paiknev Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Kuna ööpäevane liiklussagedus on viimaste aastatega suurenenud on oluline detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt, mille alusel määratakse vajadusel leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, müratõkked, haljastuslahendused, heliisolatsioon). Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud müra normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Vibratsiooni mõju ei ole ette näha, kuna piirkonnas puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Õhusaaste osas ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi emissioone – tegemist on väikesemahulise elamuarendusega, mille mõju õhukvaliteedile piirdub peamiselt lokaalse ja ajutise mõjuga ehitustegevuse ajal (tolm, heitgaasid). Püsikasutuses on mõju minimaalne.
Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid seda on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski osas tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnases radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju on müra, vibratsiooni, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid pinnast on võimalik taaskasutada samal ehitusobjektil. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju. Pinnasetööde mahud määratakse projekteerimise etapis. Enne ehitustööde algust tuleb viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning kasutada seda ala haljastustöödel.
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine, mille mõju on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu.
Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju maavarade kättesaadavusele.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus (hoonestuse rajamine) võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud. Arvestades, et planeeringuala jääb olemasoleva tiheasustusala servaalale on avalduv mõju pigem ebaoluline.
Lagedi–Aruküla–Peningi maantee lähedus on peamine mürahäiringu allikas. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Kui kavandatakse leevendusmeetmed, nagu hoonete paigutus ja müratõkked, mis aitavad tagada vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele, siis olulist mõju inimese tervisele ja heaolule kavandatud tegevusega ei kaasne.
Pinnasetööd ja hoonestuse rajamine võivad tekitada ajutist mürahäiringut, kuid see peab jääma normi piiresse. Ehitustegevuse planeerimisel tuleks vältida müra tekitamist tavapäraste puhkeaegade ajal, et minimeerida elanike häirimist.
Tööde käigus peab hoolikalt jälgima põhjavee kvaliteedi säilimist, et naabruses olevate inimeste joogivee kvaliteet ei muutuks ajutiselt ega püsivalt kehvemaks. Lisaks ei tohi tööde teostamise tulemusel muutuda halvemaks naabrite kruntide niiskusrežiim.
Piirkonna elanike heaolu peaks kasvama, sest neile tekib parem infrastruktuur, suureneb kogukond ning tõuseb turvatunne. Uutele elanikele peaks valmima meeldivalt maalähedane, kuid kõikide teenuste läheduses asuv terviklik ja turvaline elukeskkond.
Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele ja heaolule.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu ala vahetus läheduses Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab ligikaudu 14 ha suurust ala. Kahe planeeringu koosmõjul kujuneb piirkonda ligikaudu 16,6 ha suurune uusarenduste ala, millega kaasneb oluline muutus senises asustusstruktuuris ning looduslikus keskkonnas. Planeeringualast idas ja lõunas paikneb juba olemasolev väikeelamute hoonestus (sh paarismajad ja üksikelamud).
Sellest tulenevalt avaldub kumulatiivne mõju eelkõige olemasoleva asustusstruktuuri tihendamises ja metsamaastiku järkjärgulises vähenemises. Samas on oluline, et käesolev arendus ei laienda asustust uutele looduslikele aladele, vaid täidab olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelise ala, aidates kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele.
Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb küll piirkonna hoonestustihedus, liikluskoormus ning inimtegevusest tulenev häiring (müra, valgus, rekreatiivne surve), kuid need mõjud on iseloomulikud tiheasustusaladele ning jäävad valdavalt lokaalseks. Samas on suurem arendus (Linnaku DP) juba ette näinud haljasalad, puhvrid ning liikumiskoridorid, mis aitavad säilitada rohevõrgustiku elemente ja ala läbitavust.
Käesoleva planeeringu lisandumine sellesse konteksti ei põhjusta olulist täiendavat killustumist, vaid pigem jätkab juba kujunenud arengusuunda. Mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale on seetõttu kumulatiivselt mõõdukas, mitte oluliselt võimenduv.
Positiivse aspektina aitab ala hoonestamine kaasa korrastatud ja hooldatud parkmetsa kujunemisele, vähendades risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas väheneb teataval määral ala looduslikkus ja metsikus.
Kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju võib hinnata mõõdukaks. Arvestades, et planeeringuala paikneb olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning ei ava uusi arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks, kui järgitakse rohevõrgustiku säilitamise, haljastuse hoidmise ning keskkonnahoidliku planeerimise põhimõtteid.
Kavandatav detailplaneering ei oma eeldatavalt piiriülest mõju, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Planeeritava tegevuse ulatus ja iseloom on piiratud lokaalse mõjuga ning ei tekita keskkonna- ega sotsiaalmajanduslikke tingimusi, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kavandada ja rakendada meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostamist.
3. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
4. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
5. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
6. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
7. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel).
8. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
9. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
10. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
11. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.





PROTOKOLLILINE OTSUS

Aruküla 00.00.0000. a nr __

Aruküla alevikus asuva Harju tee 33b (65101:003:0759) katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Raasiku vallavalitsus. Detailplaneeringuga kavandatakse Aruküla, Harju tee 33b jagamist elamukruntideks. Detailplaneeringu eesmärgiks on üldkasutatav maa sihtotstarbega katastriüksus jagada vastavalt üldplaneeringule elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigused ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2,6 ha.
Maaüksusel ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Detailplaneeringu koostajaks on SMTH STUDIO OÜ (registrikood:
16209570, Ööbiku tn 4, Aruküla alevik, 75201 Raasiku vald, Harju maakond), detailplaneeringust huvitatud isik, algataja, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik kuna planeeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul või koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) nimetatud tegevust. Kavandatud detailplaneeringuga ei kavandata muuta Raasiku valla üldplaneeringut ehk tegemist ei ole detailplaneeringu koostamisega planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Raasiku valla üldplaneeringule on KSH aruanne koostatud ning vastu võetud (Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsus nr 24).
Samuti ei kavandata detailplaneeringuga KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole KSH eelhinnangu koostamine ega KSH algatamine vajalik.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ning võib kaasneda ainult väheoluline negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (09.10.2024 seisuga) ei ole planeeringuala vahetus lähialas kaitstavaid loodusobjekte ega  ka Natura 2000 võrgustiku ala. Kuna kavandatava tegevuse mõju   suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole eeldatavalt ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-ning taastumisvõimet, siis sellega seoses eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei sea tegevus ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Lähteseisukohtade kinnitamine üldplaneeringut täideviiva detailplaneeringu koostamiseks ei ole PlanS kohaselt kohustuslik aga detailplaneeringu koostamise korraldajal on õigus need väljastada, kui seda vajalikuks peab. Raasiku Vallavalitsus peab lähteseisukohtade kinnitamist üldjuhul vajalikuks. See annab planeeringu koostajale täpsemad juhised konkreetses asukohas üldplaneeringu tõlgendamiseks ning tingimused, mille täitmisel on võimalik esitada planeeringu üle otsustajatele vastuvõetav planeeringulahendus.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 124-128, 130 ja 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigete 3-6, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“
Raasiku Vallavalitsus otsustab:
1. Algatada Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Harju tee 33b katastriüksusel ning lähialal detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada planeeringu koostamise lähteseisukohad, sh võimalike uuringute vajadus ja esialgne planeeringuala suurusega ca 2,6 ha. Lähteseisukohad on lisas 1.
3. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse lisas 1 nimetatud keskkonnameetmetega.
4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

Otsuse ja selle lisadega on võimalik tutvuda Raasiku valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid), Raasiku Vallavalitsuse kantseleis ning eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga [email protected] , tel 53501209.
Planeeringu toimik:  https://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=335086
Vallavalitsuse protokollid: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/?o=785&o2=100850&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&sbrq=2-1%2F
Detailplaneeringu algatamise otsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 kohaselt haldusakti andmise menetluse algus, menetlustoiming, millel ei ole iseseisvat õiguslikult siduvat iseloomu. Detailplaneeringu algatamine ei anna õigustatud ootust planeeringu vastuvõtmiseks ega kehtestamiseks. Detailplaneeringu algatamise otsust ei saa üldjuhul vaidlustada. Vaidlustada saab haldusakte, milleks planeeringu menetluses on detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus (HMS § 43 lg 2) või detailplaneeringu kehtestamise otsus (HMS § 43 lg 1 p 1, planeerimisseadus § 141).


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)


Toomas Teeväli Gunnar Nuuma
Vallavanem vallasekretär



Lisa 1: Lähteseisukohad ja planeeringuala joonis



Eelnõu koostaja:
Indrek Mikk
planeeringute spetsialist
25.11.2024





Lisa 1
Kinnitatud
Raasiku Vallavalitsuse
0. kuu 2024. a.
korraldusega nr


LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Aruküla alevikus, Harju tee 33b katastriüksusel ning lähialal

1. Planeeritava ala ulatus ja asukoht
Planeeritav ala suurus on ca 2,6 ha ja see asub Raasiku vallas, Aruküla alevikus. Planeeringuala hõlmab Harju tee 33b katastriüksust (kinnistu nr. 13478502; katastritunnus 65101:003:0759; pindala 26331,0 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) koos lähialaga.
Planeeringuala suurust täpsustatakse (vähendatakse) vajadusel planeeringu koostamise käigus. Planeeringualasse kaasatakse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

Planeeringuala on osa Aruküla männikust, jäädes Lagedi-Aruküla-Peningi teest lõuna poole.
Piirkond on kauni loodusega ning perspektiivne elamuala. Käesolevast Harju tee 33b kinnistust lääne poole jääb Linnaku kinnistu, kuhu kavandatakse üksik-, kaksik- ja kuue korteriga korterelamutest koosnevat elamukvartalit.
Maanteest põhja poole jääv piirkond on väljakujunenud elamuala.
Juurdepääsusid kavandatavatele kruntidele tagatakse Harju teelt.



2. Planeeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse Aruküla, Harju tee 33b jagamist elamukruntideks. Eesmärgiks on üldkasutatav maa sihtotstarbega katastriüksus jagada vastavalt üldplaneeringule elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigused ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Üksik- ja kaksikelamute ehitisealune pind oleks kuni 240 m², kõrgus kuni 10 m, krundi maksimaalne täisehituse protsent kuni 20%, eluhoone maksimaalne korruselisus on 2. Krundile on lubatud ehitada 1 üksik- või kaksikelamu ja kuni 1 abihoone.

Detailplaneeringu eesmärk ei sisalda vastuolu Raasiku valla üldplaneeringuga, mis on kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24.
Detailplaneeringuga tuleb kujundada antud maa-alal kvartali arhitektuurselt ja funktsionaalselt tervik, määrates tingimused, mis koosmõjul olemasoleva olukorraga sobituvad keskkonda ja loovad hästi toimiva ruumilahenduse.

3. Planeeringu koostamise ülesanne
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on planeeritaval maa-alal kruntide moodustamine, nendele hoonestusala ja ehitusõiguse ulatuse ning ehituslike ja arhitektuur – kujunduslike tingimuste määramine, planeeritud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste sh tehnovõrkude ja rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee asukoha ja loogiliselt seotud liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete kavandamine, kujade ja servituudivajaduste määramine, kuriteoriske vähendavate tingimuste kujundamine jms.

4. Vastavus üldplaneeringule
Detailplaneeringu eesmärk ei sisalda Raasiku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Kavandatav detailplaneering arvestab valla arengueesmärke ja detailplaneeringuga saab hakata ellu viima üldplaneeringut, mille tulemusel moodustub koos olemasoleva hoonestusega loogiline elamupiirkond.

5. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
5.1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500, mitte vanemal kui 1 aasta vanusele topo-geodeetilisele (koos maapealsete ja maa-aluste võrkudega) alusplaanile. Mõõdistus peab ulatuma vähemalt 20 m väljaspoole planeeritava ala piiri.
5.2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga, mis on kättesaadav valla kodulehel https://raasiku.ee/uldplaneering
5.4. Hoonestusalade määramisel arvestada tuleohutuskujadega. Abihooned peavad asuma hoovis.
5.5. Määrata nõuded piirete ehitamiseks ja piirdehekkide rajamiseks.
5.6. Määrata haljastuse põhimõtte lähtuvalt loodusliku elurikkuse toetamise põhimõttest.
5.7. Parkimine lahendada oma krundil, teemaale ei ole parkimiskohtade kavandamine lubatud.
5.8. Detailplaneeringuga lahendada vertikaalplaneerimine sademete- ja pinnavete juhtimine hoonetest ja teedelt eemale, immutamine oma krundil või vajadusel liigvete ärajuhtimine kuni eelvooluni. Liigvee suunamine naaberkruntidele ei ole lubatud.
5.9. Tehnovõrkude lahendamiseks tellida võrguvaldajatelt tehnilised tingimused.
5.10. Raasiku valla maa-ala kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alale, selgitada välja olukord antud piirkonnas ja vajadusel määrata vastavad meetmed hoonete projektide koostamiseks.
5.11. Detailplaneeringu seletuskirjas ja graafilises osas anda asukohaskeem, kontaktvööndi analüüs M1:1000, tugiplaan, põhijoonis (võib olla koos tehnovõrkude, hajastuse ja vertikaalplaneeimisega, liikluskorralduse skeem jmv.
5.12 Detailplaneering esitad vastuvõtmiseks ja kooskõlastamiseks vähemalt ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt nõutav on *dwg ja avaldamiseks *pdf formaadis ning kehtestamiseks lõplik lahendus 1. eksemplar paberkandjal ja digitaalselt pdf formaadis valla dokumendiregistris säilitamiseks, lisaks ka PLANKi esitamiseks digikonteiner, mis peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (ning eelnevalt kontrollitud esitamiseks PLANK registrisse).

6. Vajalikud uuringud
6.1. Topo-geodeetiline uuring

7. Vajalikud kooskõlastused
Detailplaneering kooskõlastatakse vastavalt planeerimisseaduse §133-le ja Vabariigi Valitsuse määrusele „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (Vastu võetud 17.12.2015 nr 133).

9. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.










Raasiku vallas, Järsi külas,
„Haju tee 33b ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: august 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 9
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 10
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 10
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 10
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 12
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 13
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Harju tee 33b kinnistu (kinnistu nr 13478502, katastritunnus 65101:003:0759) jagamine kuueks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kolm tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2,6 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa. Detailplaneeringu koostajaks on SMTH STUDIO OÜ (registrikood: 16209570, Ööbiku tn 4, Aruküla alevik, 75201 Raasiku vald, Harju maakond), detailplaneeringust huvitatud isik, algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Harju tee 33b kinnistu, mis asub Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on ca 2,6 hektarit ning ala on hetkel hoonestamata. Planeeringualast ida, kagu ja lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud ja paarismajad. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viit elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Samuti määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Harju tee 33b ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga august 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,2-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 46,7 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 15.04.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0016179) asub Aruküla alevikus Harju tee 37 kinnistul (katastritunnus 65101:003:2770), ligikaudu 4 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 27 m sügavuse puurkaevuga, mille hooldusala ulatub osaliselt ka planeeringualale. Lisaks paikneb umbes 38 meetri kaugusel planeeringualast puurkaev (PRK0023226), mis asub Härgheina tänava kinnistul Aruküla alevikus.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (740 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 213 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm, paju ning üksikud kuused.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.



Joonis 2. Harju tee 33b looduslik taimestik (17.04.2026)

Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Nimetatud vääriselupaigas kehtivad piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 215 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 4,7 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad registreeritud kaitsealused liigid asuvad planeeringualast ligikaudu 215 m kaugusel lääne suunas (Välja tee ääres ja Võidu tn 17 kinnistul), kus on tuvastatud III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ning Võidu tänava ääres III kategooria liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine).
Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2,6 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.


Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise eelkõige hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, mis avaldab otsest negatiivset mõju taimestikule planeeringuala piires.
Samas on mõju ulatus leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse. Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega, mis aitab hoida ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedust.
Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse lähedal paikneva vääriselupaiga säilitamise vajadusega ning rakendatakse meetmeid, mis väldivad negatiivset mõju selle seisundile. Vääriselupaikade läheduses tuleb ehitustöödel arvestada, et ei liiguta seal raskeveokitega ja ei ladustata sinna ehitus- ega muid materjale/jäätmeid.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule on lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju leevendatav planeeringuliste ja haljastusmeetmetega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• arvestatakse, et põhja-nahkhiir võib kasutada hoove ja hooneid päevaste varjekohtadena, mistõttu ei halvenda mõõdukas hoonestus liigi elutingimusi;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• välisvalgustus lahendatakse nahkhiiresõbralikult (suunatud allapoole, hajutatud ja ajaliselt piiratud), et vähendada häiringut öise aktiivsusega liikidele;
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.

4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 6 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Arvestades läheduses paikneva puurkaevu hooldusala ulatumist planeeringualale, tuleb planeerimisel ja ehitamisel järgida kehtivaid piiranguid ning vältida tegevusi, mis võiksid ohustada joogivee kvaliteeti. Samuti tuleb arvestada karstialadele omast suuremat põhjavee reostusriski ning vältida reostusallikate teket.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb kirdest Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, mille lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti ei asu piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavaid objekte, ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Lähipiirkonnas puuduvad ka kiirgusallikad ning lõhnahäiringute tekitajad ning neid ei ole kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on läheduses paiknev Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Kuna ööpäevane liiklussagedus on viimaste aastatega suurenenud on oluline detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt, mille alusel määratakse vajadusel leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, müratõkked, haljastuslahendused, heliisolatsioon). Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud müra normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Vibratsiooni mõju ei ole ette näha, kuna piirkonnas puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Õhusaaste osas ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi emissioone – tegemist on väikesemahulise elamuarendusega, mille mõju õhukvaliteedile piirdub peamiselt lokaalse ja ajutise mõjuga ehitustegevuse ajal (tolm, heitgaasid). Püsikasutuses on mõju minimaalne.
Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid seda on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski osas tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnases radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju on müra, vibratsiooni, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid pinnast on võimalik taaskasutada samal ehitusobjektil. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju. Pinnasetööde mahud määratakse projekteerimise etapis. Enne ehitustööde algust tuleb viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning kasutada seda ala haljastustöödel.
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine, mille mõju on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu.
Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju maavarade kättesaadavusele.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus (hoonestuse rajamine) võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud. Arvestades, et planeeringuala jääb olemasoleva tiheasustusala servaalale on avalduv mõju pigem ebaoluline.
Lagedi–Aruküla–Peningi maantee lähedus on peamine mürahäiringu allikas. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Kui kavandatakse leevendusmeetmed, nagu hoonete paigutus ja müratõkked, mis aitavad tagada vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele, siis olulist mõju inimese tervisele ja heaolule kavandatud tegevusega ei kaasne.
Pinnasetööd ja hoonestuse rajamine võivad tekitada ajutist mürahäiringut, kuid see peab jääma normi piiresse. Ehitustegevuse planeerimisel tuleks vältida müra tekitamist tavapäraste puhkeaegade ajal, et minimeerida elanike häirimist.
Tööde käigus peab hoolikalt jälgima põhjavee kvaliteedi säilimist, et naabruses olevate inimeste joogivee kvaliteet ei muutuks ajutiselt ega püsivalt kehvemaks. Lisaks ei tohi tööde teostamise tulemusel muutuda halvemaks naabrite kruntide niiskusrežiim.
Piirkonna elanike heaolu peaks kasvama, sest neile tekib parem infrastruktuur, suureneb kogukond ning tõuseb turvatunne. Uutele elanikele peaks valmima meeldivalt maalähedane, kuid kõikide teenuste läheduses asuv terviklik ja turvaline elukeskkond.
Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele ja heaolule.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu ala vahetus läheduses Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab ligikaudu 14 ha suurust ala. Kahe planeeringu koosmõjul kujuneb piirkonda ligikaudu 16,6 ha suurune uusarenduste ala, millega kaasneb oluline muutus senises asustusstruktuuris ning looduslikus keskkonnas. Planeeringualast idas ja lõunas paikneb juba olemasolev väikeelamute hoonestus (sh paarismajad ja üksikelamud).
Sellest tulenevalt avaldub kumulatiivne mõju eelkõige olemasoleva asustusstruktuuri tihendamises ja metsamaastiku järkjärgulises vähenemises. Samas on oluline, et käesolev arendus ei laienda asustust uutele looduslikele aladele, vaid täidab olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelise ala, aidates kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele.
Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb küll piirkonna hoonestustihedus, liikluskoormus ning inimtegevusest tulenev häiring (müra, valgus, rekreatiivne surve), kuid need mõjud on iseloomulikud tiheasustusaladele ning jäävad valdavalt lokaalseks. Samas on suurem arendus (Linnaku DP) juba ette näinud haljasalad, puhvrid ning liikumiskoridorid, mis aitavad säilitada rohevõrgustiku elemente ja ala läbitavust.
Käesoleva planeeringu lisandumine sellesse konteksti ei põhjusta olulist täiendavat killustumist, vaid pigem jätkab juba kujunenud arengusuunda. Mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale on seetõttu kumulatiivselt mõõdukas, mitte oluliselt võimenduv.
Positiivse aspektina aitab ala hoonestamine kaasa korrastatud ja hooldatud parkmetsa kujunemisele, vähendades risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas väheneb teataval määral ala looduslikkus ja metsikus.
Kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju võib hinnata mõõdukaks. Arvestades, et planeeringuala paikneb olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning ei ava uusi arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks, kui järgitakse rohevõrgustiku säilitamise, haljastuse hoidmise ning keskkonnahoidliku planeerimise põhimõtteid.
Kavandatav detailplaneering ei oma eeldatavalt piiriülest mõju, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Planeeritava tegevuse ulatus ja iseloom on piiratud lokaalse mõjuga ning ei tekita keskkonna- ega sotsiaalmajanduslikke tingimusi, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kavandada ja rakendada meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostamist.
3. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
4. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
5. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
6. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
7. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel).
8. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
9. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
10. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
11. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.



Lp Keskkonnaamet, [email protected]
Lp Terviseamet, [email protected]



(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/8-20

Kaaskiri

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt saadame Teile arvamuse andmiseks Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Harju tee 33b katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise korralduse ja Raasiku vallavalitsuse poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu.

Arvamus esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või paberkandjal aadressil Tallinna mnt 24, Aruküla, Harjumaa 75201. Küsimuste korral pöörduda planeeringute spetsialisti poole.


Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Bärbel Salumäe
vallavanem

Koostaja:
Indrek Mikk
volitatud arhitekt, tase VII
planeeringute spetsialist
tel. +372 53501209
[email protected]


Lisa-1_Harju-33b-Arukula_algatamise-lahteseisukohad
Lisa-2_Harju-33b-DP_ algatamise-otsus-EELNOU
Lisa-3_Raasiku vallas Aruküla alevikus Harju tee 33b ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang_260831










Raasiku vallas, Järsi külas,
„Haju tee 33b ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: august 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 9
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 10
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 10
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 10
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 12
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 13
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Harju tee 33b kinnistu (kinnistu nr 13478502, katastritunnus 65101:003:0759) jagamine kuueks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kolm tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2,6 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa. Detailplaneeringu koostajaks on SMTH STUDIO OÜ (registrikood: 16209570, Ööbiku tn 4, Aruküla alevik, 75201 Raasiku vald, Harju maakond), detailplaneeringust huvitatud isik, algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Harju tee 33b kinnistu, mis asub Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on ca 2,6 hektarit ning ala on hetkel hoonestamata. Planeeringualast ida, kagu ja lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud ja paarismajad. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viit elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Samuti määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Harju tee 33b ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga august 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,2-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 46,7 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 15.04.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0016179) asub Aruküla alevikus Harju tee 37 kinnistul (katastritunnus 65101:003:2770), ligikaudu 4 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 27 m sügavuse puurkaevuga, mille hooldusala ulatub osaliselt ka planeeringualale. Lisaks paikneb umbes 38 meetri kaugusel planeeringualast puurkaev (PRK0023226), mis asub Härgheina tänava kinnistul Aruküla alevikus.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (740 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 213 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm, paju ning üksikud kuused.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.



Joonis 2. Harju tee 33b looduslik taimestik (17.04.2026)

Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Nimetatud vääriselupaigas kehtivad piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 215 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 4,7 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad registreeritud kaitsealused liigid asuvad planeeringualast ligikaudu 215 m kaugusel lääne suunas (Välja tee ääres ja Võidu tn 17 kinnistul), kus on tuvastatud III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ning Võidu tänava ääres III kategooria liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine).
Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2,6 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.


Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise eelkõige hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, mis avaldab otsest negatiivset mõju taimestikule planeeringuala piires.
Samas on mõju ulatus leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse. Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega, mis aitab hoida ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedust.
Planeeringualal ei esine registreeritud vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb ligikaudu 14 meetri kaugusel planeeringualast. Kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse lähedal paikneva vääriselupaiga säilitamise vajadusega ning rakendatakse meetmeid, mis väldivad negatiivset mõju selle seisundile. Vääriselupaikade läheduses tuleb ehitustöödel arvestada, et ei liiguta seal raskeveokitega ja ei ladustata sinna ehitus- ega muid materjale/jäätmeid.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule on lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju leevendatav planeeringuliste ja haljastusmeetmetega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• arvestatakse, et põhja-nahkhiir võib kasutada hoove ja hooneid päevaste varjekohtadena, mistõttu ei halvenda mõõdukas hoonestus liigi elutingimusi;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• välisvalgustus lahendatakse nahkhiiresõbralikult (suunatud allapoole, hajutatud ja ajaliselt piiratud), et vähendada häiringut öise aktiivsusega liikidele;
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.

4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 6 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Arvestades läheduses paikneva puurkaevu hooldusala ulatumist planeeringualale, tuleb planeerimisel ja ehitamisel järgida kehtivaid piiranguid ning vältida tegevusi, mis võiksid ohustada joogivee kvaliteeti. Samuti tuleb arvestada karstialadele omast suuremat põhjavee reostusriski ning vältida reostusallikate teket.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb kirdest Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, mille lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti ei asu piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavaid objekte, ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Lähipiirkonnas puuduvad ka kiirgusallikad ning lõhnahäiringute tekitajad ning neid ei ole kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on läheduses paiknev Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Kuna ööpäevane liiklussagedus on viimaste aastatega suurenenud on oluline detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt, mille alusel määratakse vajadusel leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, müratõkked, haljastuslahendused, heliisolatsioon). Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud müra normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Vibratsiooni mõju ei ole ette näha, kuna piirkonnas puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Õhusaaste osas ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi emissioone – tegemist on väikesemahulise elamuarendusega, mille mõju õhukvaliteedile piirdub peamiselt lokaalse ja ajutise mõjuga ehitustegevuse ajal (tolm, heitgaasid). Püsikasutuses on mõju minimaalne.
Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid seda on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski osas tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnases radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju on müra, vibratsiooni, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid pinnast on võimalik taaskasutada samal ehitusobjektil. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju. Pinnasetööde mahud määratakse projekteerimise etapis. Enne ehitustööde algust tuleb viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning kasutada seda ala haljastustöödel.
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine, mille mõju on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu.
Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju maavarade kättesaadavusele.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus (hoonestuse rajamine) võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud. Arvestades, et planeeringuala jääb olemasoleva tiheasustusala servaalale on avalduv mõju pigem ebaoluline.
Lagedi–Aruküla–Peningi maantee lähedus on peamine mürahäiringu allikas. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Kui kavandatakse leevendusmeetmed, nagu hoonete paigutus ja müratõkked, mis aitavad tagada vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele, siis olulist mõju inimese tervisele ja heaolule kavandatud tegevusega ei kaasne.
Pinnasetööd ja hoonestuse rajamine võivad tekitada ajutist mürahäiringut, kuid see peab jääma normi piiresse. Ehitustegevuse planeerimisel tuleks vältida müra tekitamist tavapäraste puhkeaegade ajal, et minimeerida elanike häirimist.
Tööde käigus peab hoolikalt jälgima põhjavee kvaliteedi säilimist, et naabruses olevate inimeste joogivee kvaliteet ei muutuks ajutiselt ega püsivalt kehvemaks. Lisaks ei tohi tööde teostamise tulemusel muutuda halvemaks naabrite kruntide niiskusrežiim.
Piirkonna elanike heaolu peaks kasvama, sest neile tekib parem infrastruktuur, suureneb kogukond ning tõuseb turvatunne. Uutele elanikele peaks valmima meeldivalt maalähedane, kuid kõikide teenuste läheduses asuv terviklik ja turvaline elukeskkond.
Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele ja heaolule.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu ala vahetus läheduses Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab ligikaudu 14 ha suurust ala. Kahe planeeringu koosmõjul kujuneb piirkonda ligikaudu 16,6 ha suurune uusarenduste ala, millega kaasneb oluline muutus senises asustusstruktuuris ning looduslikus keskkonnas. Planeeringualast idas ja lõunas paikneb juba olemasolev väikeelamute hoonestus (sh paarismajad ja üksikelamud).
Sellest tulenevalt avaldub kumulatiivne mõju eelkõige olemasoleva asustusstruktuuri tihendamises ja metsamaastiku järkjärgulises vähenemises. Samas on oluline, et käesolev arendus ei laienda asustust uutele looduslikele aladele, vaid täidab olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelise ala, aidates kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele.
Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb küll piirkonna hoonestustihedus, liikluskoormus ning inimtegevusest tulenev häiring (müra, valgus, rekreatiivne surve), kuid need mõjud on iseloomulikud tiheasustusaladele ning jäävad valdavalt lokaalseks. Samas on suurem arendus (Linnaku DP) juba ette näinud haljasalad, puhvrid ning liikumiskoridorid, mis aitavad säilitada rohevõrgustiku elemente ja ala läbitavust.
Käesoleva planeeringu lisandumine sellesse konteksti ei põhjusta olulist täiendavat killustumist, vaid pigem jätkab juba kujunenud arengusuunda. Mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale on seetõttu kumulatiivselt mõõdukas, mitte oluliselt võimenduv.
Positiivse aspektina aitab ala hoonestamine kaasa korrastatud ja hooldatud parkmetsa kujunemisele, vähendades risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas väheneb teataval määral ala looduslikkus ja metsikus.
Kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju võib hinnata mõõdukaks. Arvestades, et planeeringuala paikneb olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning ei ava uusi arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks, kui järgitakse rohevõrgustiku säilitamise, haljastuse hoidmise ning keskkonnahoidliku planeerimise põhimõtteid.
Kavandatav detailplaneering ei oma eeldatavalt piiriülest mõju, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Planeeritava tegevuse ulatus ja iseloom on piiratud lokaalse mõjuga ning ei tekita keskkonna- ega sotsiaalmajanduslikke tingimusi, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kavandada ja rakendada meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostamist.
3. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
4. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
5. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
6. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
7. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel).
8. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
9. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
10. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
11. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.