24.08.2026
Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajale registreerimise tingimuste loomisega“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega muudetakse viite keskkonnaministri määrust, et viia need kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega, millega luuakse tingimused väiksema keskkonnamõjuga käitiste registreerimiseks. Määruste muutmise aluseks on Riigikogu 17.06.2026 vastu võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (RT I, 11.07.2026, 34), (edaspidi ka 17.06.2026 vastu võetud seadus).
Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi keskkonnaministri määruseid ja nende redaktsioone:
- atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (RT I, 26.05.2023, 8, 29.05.2023);
- atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis“ (RT I, 22.10.2024, 6, 01.01.2025);
- atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (RT I, 14.12.2017, 10, 19.12.2017);
- atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ (RT I, 21.12.2022, 25, 01.01.2023);
- keskkonnatasude seaduse § 333 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord, tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtaeg ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (RT I, 21.10.2025, 12, 01.10.2026).
Eelnõuga tõstetakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnaloa künnist 1 MWth 5 MWth peale. 1–5 MWth põletusseadmetele hakkab kehtima registreerimiskohustus. Eestis on 21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MWth põletusseadmeid. See tähendab, et 144 ettevõtte käitised viiakse üle lihtsama ja kiirema menetlusega registreeringule.
Lisaks tunnistatakse kehtetuks sätted, mis pole enam asjakohased, ja tehakse mõned parandused registreeringu taotluse, registreeringu ja aruande andmekoosseisudes. Ühtlustatakse olemasolevate registreeringute ja lisanduvate registreeringute välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmete esitamise sagedust, et kõikide registreeringute korral oleks andmete esitamine samasugune. Eelnõukohase määrusega viiakse terminoloogia vastavusse atmosfääriõhu kaitse seadusega, korrigeeritakse sätete sõnastust selguse saavutamiseks ning andmete kontrollitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks.
Tegemist on halduskoormust mõjutava eelnõuga. Eelnõuga väheneb 144 ettevõtte halduskoormus, kuna 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmed viiakse üle lihtsama ja kiirema menetlusega registreeringule. 11 ettevõtte halduskoormus mõnevõrra suureneb, kuna registreeringu omajate välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmete esitamise sagedust ühtlustatakse, et kõikidel registreeringute omajatel oleks sarnane lähenemine andmete esitamisele.
Halduskoormuse tasakaalustamise rakendamise kohta käivad selgitused on eelnimetatud seaduse eelnõu seletuskirjas1.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Liina Lepner (
[email protected], 605 5257). Eelnõu koostamisel osalesid keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Eva Suurkaev (
[email protected], 622 9883) ja Aivi Aolaid-Aas (
[email protected]; 626 0743). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman (
[email protected], 626 2820). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, määrusel on neli lisa.
Paragrahv 1 sätestab keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44) muudatused.
Punktiga 1 viiakse § 2 punkti 2 sõnastus kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminoloogiaga. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) tähenduses on lisaks õhusaasteloale, keskkonnakompleksloale keskkonnakaitseloaks ka paikse heiteallika käitaja registreering (edaspidi ka registreering). Tegevuste puhul, kus saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku saab toimuda keskkonnakompleksloa, õhusaasteloa või registreeringu alusel, kasutatakse seaduses läbivalt ühist mõistet „keskkonnakaitseluba“. Kui tegevust reguleerib vaid konkreetselt keskkonnakompleksluba, õhusaasteluba või registreeringut, kasutatakse seaduses konkreetset terminit. Punktis 2 tuleb arvestada lisaks õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa andja hinnangule ka registreeringu andja hinnanguga liitmisreegli kohaldumisel.
Punktiga 2 täpsustatakse andmete säilitamise ja töötundide arvu piires töötamise tõendamise kohustust, et andmed oleksid järelevalves kontrollitavad.
Punktiga 3 täpsustatakse § 32 lõikes 6 lisas kajastatud andmete asukohta tabeli numbriga, et lõige 6 oleks üheselt mõistetav.
Punktiga 4 lisatakse § 32 uus lõige, milles sätestatakse olemasolevale 1–5 MWth põletusseadmele esmakordne saasteainete heite mõõtmistele erand.
Punktis 1 sätestatakse, et eespool nimetatud olemasolevale põletusseadmele tuleb õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa muutmisel enne 2028. aasta 1. jaanuarit esmakordsed mõõtmised teha ühe aasta jooksul. Pärast tähtaja möödumist tuleb esmakordne mõõtmine teha nelja kuu jooksul seiretingimuste sätestamisest keskkonnakaitseloas.
Punktis 2 sätestatakse õiguspärase registreeringu taotluse esitamisele üheaastane mõõtmiste tegemise erand, kui taotlus esitatakse hiljemalt 2027. aasta 1. detsembriks. Pärast tähtaja möödumist esitatud taotluste puhul tuleb mõõtmised teha nelja kuu jookusul seiretingimuste sätestamisest registreeringul. Alates 2029. aasta 1. jaanuarist peavad kõik 1–5 MWth põletusseadmed olema loastatud või registreeritud, st keskkonnakaitseload peavad vastama määruse nõuetele ja esmane mõõtmine peaks olema tehtud hiljemalt 2029. aasta 1. maiks. Eestis on 21.07.2025 seisuga 449 keskkonnakaitseluba, mis reguleerivad olemasolevaid 1–5 MWth põletusseadmeid, ning need tuleb 2029. aasta 1. jaanuariks muuta või ümber vormistada registreeringuks. Kuna 449 keskkonnaloa muutmine ja ümbervormistamine on ajamahukas ja pole korraga võimalik, luuakse tingimused juba aegsasti lubade muutmiseks ja võimalused registreerimiseks. Selleks, et Keskkonnaamet saaks alustada keskkonnakaitselubade muutmist ja registreerimist varem, ilma et seaks käitajad mõõtmiste korral ebavõrdsesse olukorda (st käitaja peab enne piirväärtuse kohaldamist mõõtma mitu korda – ühekordne mõõtmiste hind sõltuvalt mõõdetavatest saasteainetest, kasutatavast kütusest, mõõtmise kestvusest on 1500–2500 eurot), antakse kuni 2028. aasta 1. jaanuarini muudetud lubadele või väljastatud registreeringutele pikem mõõtmiste tegemise aeg ning pärast esimest mõõtmist hakkab jooksma perioodilise mõõtmise intervall, mis on sätestatud määruse lisas 3. Õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba muudetakse ja väljastatakse üldjuhul avatud menetluse teel (kaalutlus, ärakuulamine jne), registreering väljastatakse aga lihtmenetlusega, mistõttu sõnastatakse see eraldi punktis 2 (taotluse esitamisest). Punkti 2 eraldi sõnastamine vähendab õigusvaidlusi ja aitab vältida olukorda, kus näiteks haldusasutuse suurenenud töökoormuse tõttu ei oleks võimalik taotlust 30 päevaga rahuldada. Registreeringu taotluse esitamisel enne 2027. aasta 1. detsembrit tekib ettevõttel õigustatud ootus, et olemasolevatele 1–5 MWth seadmetele antakse aasta seire tegemiseks. Ühe aasta ja kuue kuu jooksul tuleb haldusasutusel muuta 203 õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba ning 246 vormistada ümber registreeringuks, mis suurendab selles ajavahemikus märgatavalt haldusasutuse töökoormust, mistõttu tagab täpsustus „taotluse esitamisest“ ettevõttele õigustatud ootustele vastava heite seire tegemise aja.
Punktiga 5 muudetakse määruse nr 44 lisa 3. Osa I punktist 2 jäetakse välja kordus „käesoleva“, mis on varem ekslikult sisse jäänud. Punkti 3 alapunktidesse a ja b lisatakse termini „keskkonnakaitseluba“ juurde ka termin „registreering“, kuna nimetatud punktid kohalduvad kõigile keskkonnakaitselubadele. Näiteks uute seadmete puhul tuleb ka registreeringu saamisel nelja kuu jooksul teha esmakordsed mõõtmised. Kui käitajal on juba keskkonnakaitseluba, siis pärast loa muutmist ja seiretingimuste sätestamist tuleb teha mõõtmised nelja kuu jooksul. Lisaks täiendatakse punkti 3 alapunktiga c, milles sätestatakse, et kui käitajal on olemasolev põletusseade, mis ei ole loastatud (nt avastatakse järelevalve kontrollkäigus), siis esmased mõõtmised tuleb teha nelja kuu jooksul keskkonnakaitseloa saamisest. Selle punkti lisamine on vajalik, kuna olemasolevate seadmete korral on üleminekuperiood pikem, et käitajatel oleks võimalik määruse nõudeid täita.
Osa I punkti 7 sõnastus muudetakse sarnaseks keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrusega nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Mõõtmisi tuleb teha ajal, mil keskmise võimsusega põletusseade töötab stabiilselt tavapärastel tingimustel. Mõõtmised peavad näitama võimalikult täpselt põletusseadme tavapärasel toimimisel eralduvaid heitkoguseid. Lisaks täpsustatakse punktis 7 määrust, mille nõuetele peavad mõõtmised vastama. Muudatuse kohaselt peavad mõõtmiste protokoll ja aruanne vastama keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ nõuetele. Osa II punktis 1 asendatakse sõna „iga“ sõnaga „ühegi“. Muudatusega parandatakse lause sõnastust. Piirväärtused on täidetud, kui ükski mõõteseeria tulemus ei ületa kehtestatud piirväärtusi.
Paragrahv 2 sätestab keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 60) muudatused.
Punktiga 1 muudetakse määruse nr 60 pealkirja. Uus pealkiri on „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis ning registreerimisest vabastatud seadmete loetelu“. Pealkirjas asendatakse sõna „tõendi“ sõnaga „registreeringu“, et viia määrus kooskõlla AÕKSi terminitega. AÕKSis kasutatakse terminit „registreering“, seega sõna „tõend“ kasutamine ei ole asjakohane. Lisaks täiendatakse pealkirja tekstiosaga „ning registreerimisest vabastatud seadmete loetelu“, et viia pealkiri kokku määruse sisuga.
Punktiga 2 täiendatakse § 1 punktiga 11, milles sätestatakse võimsuste vahemik, millest alates on nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine. Eestis on seni olnud vaja õhusaasteluba, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem ning väiksem kui 50 MWth. Bürokraatia vähendamiseks nõutakse 1–5 MWth keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatelt (väiksema keskkonnamõjuga ja alates 2030. aasta 1. jaanuarist uute keskkonnanõuete alla kuuluvad käitised) registreeringut, et vähendada keskmiste põletusseadmetega seotud halduskoormust ja tegevuse lubamiseks kuluvat aega. Muudatuse kohaselt rakendub senine loa künnis registreeringu korral, seega 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmeid käitavad käitised registreeritakse, üle 5 MWth (va. alla 500 töötunni erisusega) põletusseadmete käitajatele väljastatakse õhusaasteluba.
Punktiga 3 parandatakse § 1 punkti 2 sõnastust sarnaselt määruse nr 44 sõnastusele, et tagada sätte üheselt mõistetavus ja tuua õigusselgust. Muudatus on tehnilist laadi ega muuda regulatsiooni sisu. Registreeringu erisust ei kohaldata ka praegu põletusseadmetele, mille nimisoojusvõimsus on 50 MWth ja suurem, kuna tegemist on suurte põletusseadmetega, mille tegevust reguleerib tööstusheite seadus.
Punktiga 4 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt tuleb registreeringu taotlejal esitada andmed põletusseadmete, kasutatavate kütuste ja saasteainete heitkoguste kohta. Varasem sõnastus hõlmas ka jäätmepõletusest või koospõletusest väljutatavaid saasteainete heitkoguseid, kuid see pole registreeringu taotlemisel asjakohane, kuna jäätme- ja koospõletus kuulub tööstusheite seaduse reguleerimisalasse.
Punktiga 5 täiendatakse § 2 lõiget 2 kahe punktiga. Punkti 6 kohaselt tuleb keskmise võimsusega põletusseadme omajal registreeringu taotluses hinnata kuidas ta tagab seadmest välisõhku eralduvate saasteainete vastavuse piirväärtustele. Selleks võib taotleja tugineda näiteks põletusseadme tootja tehnilistele andmetele, varasematele mõõtmistulemustele või muudele asjakohastele tõenduspõhistele andmetele. Punkti 7 kohaselt peab keskmise võimsusega põletusseadme omaja registreeringu taotluses määrama heite seire sisu ja ajaraami saasteainete kaupa, lähtudes AÕKSi § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetest. Muudatuse eesmärk on tagada, et taotleja oleks registreeringu taotlemisel teadlik talle kohalduvatest heite seire kohustustest.
Punktiga 6 täiendatakse § 2 lõikega 3, mille kohaselt peab registreeringu taotleja märkima juba taotluses, mida ta peab ärisaladuseks, ning esitama põhjendused. Loa andja seab andmetele juurdepääsupiirangu (või keeldub seadmisest) kaalutlusotsusena. Kui käitaja ise ei väljenda, et tegu on ärisaladusega, siis haldusasutus peaks omal algatusel ärisaladuse ilmnemisel kohaldama märget asutusesiseseks kasutamiseks (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt). Täiendus aitab vältida või vähenda vaidlusi.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõike 1 punktid 3 ja 5. Käitajal ei ole vaja taotlusel esitada eraldi territoriaalkoodi Eesti haldus ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) järgi, kuna keskkonnaotsuste infosüsteem genereerib selle automaatselt aadressi järgi. Samuti puudub eraldi vajadus käitise keskpunkti koordinaatide määramiseks. Taotlusel esitatakse käitise katastritunnus, mis määrab juba territooriumi piirid ning asukoha, ja käitise territooriumi asukoha koordinaadid esitatakse punktis 6.
Punktiga 8 muudetakse § 21 lõike 1 punkti 7 sõnastust ja viiakse kooskõlla AÕKSiga. Kui tootmisterritooriumi paiknemine kaardil on määratud ning esitatud käitise tegevuse kirjeldus, siis tootmisterritooriumit kirjeldavaid andmeid lisada pole vaja.
Punktiga 9 parandatakse § 21 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Muudatuse eesmärk on sätestada taotlusel käitise põhitegevusala andmed e-äriregistri andmetel. Käitise muud tegevusalad, millele registreeringut taotletakse, nimetatakse sama lõike punkti 3 kohaselt juba eraldi väljal.
Punktiga 10 parandatakse § 21 lõike 3 sõnastust. Muudatuse kohaselt märgib käitaja taotluses tegevuse taotletava alustamise aja asemel registreeringu taotletava kehtima hakkamise aja. Üldjuhul on registreeringu taotlejad endised õhusaasteloa omajad, mistõttu tegevuse taotletav alustamiseaeg ei ole asjakohane, kuna käitisele on väljastatud õhusaasteluba käitise käitamiseks. Muudatusega on paragrahvi sõnastus üheselt mõistetavam.
Punktiga 11 parandatakse § 22 lõike 1 punkti 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt tuleb lisaks heiteallika nimetusele esitada ka heiteallika liik ehk kas tegemist uue heiteallikaga või registris oleva heiteallikaga. Number kaardil või plaanil pole enam vajalik, kuna kogu taotlemine on viidud keskkonnaotsuste infosüsteemi ja lahendatud tehniliselt keskkonnaregistri koodiga. Heiteallika number kaardil või plaanil esitati vanasti paberkandjal dokumentide puhul, et oleks aru saada, kus täpselt paikneb heiteallikas näiteks käitise või teiste heiteallikate suhtes.
Punktiga 12 täiendatakse § 22 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Punkti 3 lisatakse täpsustus „L-EST97“ ja „X ja Y“, selleks et ka registreeringu koordinaatide märkimine oleks üheselt arusaadav ja läbivalt sarnane õhusaasteloa taotluses esitatavate andmetega.
Punktiga 13 täpsustatakse § 22 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt tuleb lisaks püüdeseadme või tehnoloogiaseadme nimetusele esitada andmed seadme tüübi kohta, mis on valitav keskkonnaotsuste infosüsteemis rippmenüüst. Muudatuse kohaselt enam seadmete arvu esitada pole vaja, kuna iga seade tuleb keskkonnaotsuste infosüsteemi sisestada heiteallikate kaupa ning arvu esitamine pole enam asjakohane.
Punktiga 14 täpsustatakse § 22 lõike 2 punktis 2 ühikut, kuna on ilmnenud vajadus muu ühiku järele. Kuna tehnoloogia on pidevas arenemises, siis pole võimalik kõiki ühikuid ette näha, seetõttu luuakse võimalus vajaduse korral ühik käsitsi sisestada.
Punktiga 15 muudetakse § 22 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Muudatus laiendab püüdeseadmele rakendatavaid nõudeid, kuna praktikas ei ole vaja määrata ainult kontrollimise sagedust, vaid ka muid nõudeid. Näiteks pole ka töötamine ilma püüdeseadmeteta lubatud. Sõnastus muudetakse selliseks, et püüdeseadme kontrollimise nõuded, mida kohaldama peab, oleksid laiemad ega piirduks ainult sageduse määramisega.
Punktiga 16 täpsustatakse § 23. Praktikas on ilmnenud vajadus muuta paragrahvi sõnastus selgemaks, kuna see on kaheti mõistetav. Registreeringu taotluses tuleb esitada andmed tööaja dünaamika kohta olenemata sellest, kas heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga või mitte. Muudetud paragrahvi sõnastus on üheselt mõistetavam.
Punktiga 17 muudetakse § 24 pealkirja ja korrigeeritakse sätete sõnastust. Jäätmepõletus ja koospõletus kuulub tööstusheite seaduse reguleerimisalasse, mistõttu pole senine pealkiri registreeringu puhul asjakohane. Paragrahvis 24 tuleb andmed esitada keskmise võimsusega põletusseadmete, kütuste ja saasteainete heitkoguste kohta.
Muudetakse kehtiva § 24 sissejuhatavat teksti, et viia sõnastus vastavaks paragrahvi pealkirjaga.
Muudetakse kehtiva § 24 punktide 1 ja 2 sõnastust. Punktis 1 tuleb esitada andmed põletusseadmete kohta. Põletusseadmete andmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi heiteallikate kaupa. Varasemaga võrreldes tuleb taotluses esitada põletusseadmega seotud tegevuse SNAP kood, põletusseadme käitamise alguskuupäev ja kui see on teadmata, siis tõendusmaterjal, et käitamist alustati enne 20. detsembrit 2018, lisaks seadme liik. Kasuteguri asemel tuleb esitada andmed põletusseadme keskmise koormuse kohta protsentides, nii nagu seda näeb ette ka õhusaasteloa taotluse andmekoosseis keskmise võimsusega põletusseadmete kohta. Lisaks tuleb täpsustuse kohaselt esitada põletusseadmete eeldatav töötundide arv aastas. Täpsustus on vajalik, kuna taotlemise hetkel pole võimalik täpselt töötundide arvu ette näha, mistõttu tuleb andmeid prognoosida.
Punktis 2 tuleb esitada andmed kasutatavate kütuste kohta. Varasemaga võrreldes tuleb esitada mitme kütuse kasutamisel andmed kütuste osakaalude kohta protsentides, lisaks kütuse põletamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud ja vajaduse korral lisaselgitused, kui ei kasutata riiklikke heidete määramise meetodeid. Andmed kütuste osakaalude kohta on vajalikud AÕKS § 105 lõikes 3 nimetatud piirväärtuste kontrollimiseks ning õigeks rakendamiseks. Heitkoguste arvutuskäigud ja lisaselgitused on eelkõige vajalikud selleks, et kontrollida saasteainete heitkoguseid juhul, kui ei kasutata riiklikke heitkoguste määramise meetodeid.
Paragrahvi täiendatakse uue punktiga (uues sõnastuses punkt 3). Lisatava punkti kohaselt tuleb kuni 500 töötundi aastas töötava põletusseadme omajal esitada allkirjastatud kinnitus registreeringu andjale, et põletusseadet käitatakse maksimaalselt nimetatud töötundide arvu piires, nagu seda näeb ette AÕKS § 105 lõikes 3 nimetatud määrus.
Punkti 4 kohaselt esitatakse andmed saasteainete heidete kohta. Registreeringu taotlejal tuleb esitada andmed nende saasteainete prognoositavate kontsentratsioonide kohta, millele kohaldub heite piirväärtus. Samuti AÕKSi § 105 lõikes 3 nimetatud määruses sätestatud saasteaine piirväärtus ja selle rakendamise algus ning vajaduse korral lisainfo selle rakendamise kohta.
Punktis 5 võrreldes kehtiva määrusega (punktis 4) muudatusi ei tehta.
Punktis 6 täiendatakse registreeringu taotluses esitatavate välisõhku väljutatavate saasteainete ühikuid punkti 22 järgi, et heitkoguste arvestamisel ja esitamisel lähtutaks samadest üldnõuetest.
Punktiga 18 täiendatakse määrust paragrahviga, milles käsitletakse taotlemise hetkel keskmistest põletusseadmetest eralduvate saasteainete heite seire. Käitajal tuleb esitada andmed AÕKSi § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Saasteainete heite seire määratakse nendele saasteainetele, millel on heite piirväärtus, ja lisaks tuleb seirata süsinikdioksiidi sisaldust suitsugaasis. Heite seire määratakse põletusseadmete kaupa. Heite seireandmetes määratakse mõõtmiste ajal kasutatav kütus, põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, mõõtmiste tähtaeg ja seire sagedus. AÕKSi § 105 lõikes 3 kehtestatud määrus näeb ette heite seirenõuded ja mõõtmiste intervalli põletusseadme võimsuse järgi, seetõttu on käitajal seiret lihtne planeerida. Heite seire kohta andmete esitamise eesmärk taotlemise faasis on tagada, et taotleja oleks juba registreeringu taotlemisel teadlik talle kohalduvatest heite seire kohustustest ning oskaks planeerida mõõtmistele kuluvat aega ning sellega seotud kulusid.
Punktiga 19 tehakse muudatused § 3 pealkirjas ja tekstis, et määruses oleks 17.06.2026 vastu võetud seadusega ühtne mõistete kasutus. AÕKSis kasutatakse mõistet „registreering“, seega sõna „tõend“ kasutamine ei ole asjakohane.
Punktiga 20 muudetakse § 3 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse kahe lõikega. Lõike 2 kohaselt määrab registreeringu andja registreeringu lõpliku andmekoosseisu, võttes arvesse lõplikke heitkoguste andmeid ning lubatava tegevuse eripära. Lõikes 3 sätestatakse registreeringu ja selle andmise otsustamise vormistamine. Otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt ja otsusele võimaldatakse alternatiivsete võimalustena kas digitaalallkiri või e-tempel. Otsusele ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav.
Punktiga 21 tehakse muudatused § 31 pealkirjas ja tekstis, et määruses oleks 17.06.2026 vastu võetud seadusega ühtne mõistete kasutus. AÕKSis kasutatakse mõistet „registreering“, seega sõna „tõend“ kasutamine ei ole asjakohane.
Punktiga 22 muudetakse § 31 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7. Registreeringu taotlejal ja registreeringu andjal tuleb saasteainete heitkoguste arvestamisel ja esitamisel lähtuda õhusaasteloaga sarnastest üldnõuetest. Sarnaselt AÕKS § 91 lõike 2 punktis 3 sätestatud õhusaasteloa taotlemise tingimusega tuleb ka registreeringu taotlemisel AÕKS § 82 lõike 1 punkti 7 kohaselt esitada väljutatavate saasteainete nimetused ja saasteainete heitkogused, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ning kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. See nõue ei ole uudne ja eelnõukohaselt täpsustatakse vastavate andmete esitamise tingimusi. Vajalikud andmed peavad registreeringu menetluses olema samamoodi arvestatud ja esitatud, et tagada andmetele ühtne lähenemine ja nende võrreldavus.
Lõike 2 kohaselt tuleb registreeringu taotlusel ja registreeringul esitada andmed tekkivate saasteainete heitkoguste kohta, sh tuleb pidada silmas ka AÕKSi § 47 alusel kehtestatud määruses sätestatud saasteaineid ja nende rühmi.
Lõige 3 sätestab, kuidas tuleb lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ) esitada registreeringu taotlusel ja registreeringul.
Lõige 4 sätestab osakeste kajastamise sarnaselt õhusaasteloale. Osakeste kajastamisel tuleb heitkoguste arvestamisel märkida kõik tehnoloogiaprotsessidest tekkivad fraktsioonid (peenosakesed, eriti peened osakesed ja osakesed summaarselt) AÕKSi § 107 lõike 1 alusel kehtestatud või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodika kohaselt. Erinevate protsesside puhul tuleb osakeste heitkogused esitada eraldi protsessi põhjal.
Lõige 5 näeb ette saasteainete maksimaalsete hetkeliste heitkoguste esitamise täpsusastmed ja ühikud. Lisaks täpsustatakse, et kui saasteaine hetkeline heitkogus jääb alla täpsusastme, siis selliseid andmeid registreeringu andmise otsusesse ei kanta, et luua õigusselgus ja ühetaoline lähenemine registreeringutele.
Lõige 6 sätestab saasteainete aastaste heitkoguste täpsusastmed ja ühikud. Lisaks täpsustatakse, et registreeringule märgitakse saasteaine heitkogused alates ühest kilogrammist, v.a PCDDde/PCDFide puhul, mis märgitakse registreeringule alates ühest milligrammist.
Lõikes 7 sätestatakse raskmetallide, POSide ja PAHide tähendused.
Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 1, kuna see pole enam asjakohane.
Punktiga 24 muudetakse määruse nr 60 lisa 2. Kuna registreeringu omajate ring suureneb, siis täiendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi uute andmetega ning kehtestatakse registreeringu andmekoosseis uues sõnastuses.
Paragrahvis 3 sätestatakse keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) muudatused.
Punktiga 1 muudetakse määruse nr 67 § 3 lõiget 1. Muudatuse kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on suurem kui 5 MWth. AÕKSi § 80 lõike 2 kohaselt registreeritakse tegevus, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning võrdne või väiksem kui 5 MWth. Määruses sätestatakse võimsus selliselt, et ei tekiks kahe määruse vahel vastuolu. Soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 1–5 MWth põletusseadmed registreeritakse ja üle 5 MWth põletusseadmetele väljastatakse õhusaasteluba. Muudatusega vabastatakse loa kohustusest 246 õhusaasteloa omajat ja neile kehtestatakse lihtsam registreerimiskohustus.
Punktiga 2 täiendatakse § 3 lõikega 11, mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem ja põletusseadmest eralduv saasteaine ületab määruse lisas nimetatud künniskoguseid ning tegemist on põletusseadmetega, mille gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muul viisil töötlemiseks või mis on projekteeritud tööstusprotsessidest eralduva heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena. Sellised seadmed on nt kuivatid (vilja või puidu kuivatamiseks), järelpõletid (heitgaaside puhastamiseks), ka näiteks asfaltbetoontehased või suitsutusahjud. See tähendab, et teatud põletusseadmete puhul rakendatakse künnisvõimsust 1 MWth, kuid vaadatakse ka paralleelselt määruse lisas esitatud saasteainete künniskoguseid. Kui mõlemad tingimused on täidetud, on vaja taotleda õhusaasteluba. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis sisulist muutust kaasa ei too. Kuna § 3 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust tõstetakse, tuleb tagada, et eriseadmete tingimused ei muutuks.
Punktiga 3 korrigeeritakse § 3 lõike 2 sõnastust sarnaselt AÕKSi § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse sõnastusele, et kasutatavad mõisted oleksid valdkonnas läbivalt sarnased.
Punktiga 4 täiendatakse § 3 lõikega 21, mille kohaselt ei ole õhusaasteluba nõutav lõikes 11 sätestatud põletusseadme korral, kui see töötab 500 töötundi aastas. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis sisulist muutust kaasa ei too. Kuna § 3 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust suurendatakse, tuleb tagada, et eriseadmete tingimused ei muutuks.
Punktiga 5 sõnastatakse ümber § 3 lõige 3, mille kohaselt tuleb kuni 500 töötundi aastas töötavad põletusseadmed registreerida. Muudatuse kohaselt tuleb põletusseade registreerida keskkonnaotsuste infosüsteemis AÕKSi neljanda peatüki teise jao kohaselt. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seadusega.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 1, kuna lõike sisu on viidud eelnõukohase § 3 lõikesse 11.
Punktiga 7 täpsustatakse § 4 lõike 2 sõnastust selliselt, et õhusaasteloa kohustus võib tekkida üksnes vähemalt 1 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadme korral ning juhul, kui käesoleva määruse lisas sätestatud vähemalt ühe saasteaine heitkoguse künniskogus on ületatud. Täpsustus on vajalik, et alla 1 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmed ei satuks saasteainete heidete künniskoguste alusel uuesti õhusaasteloa kohustuse alla. Alla 1 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmed vabastati registreerimiskohustusest alates 1. jaanuarist 2025. Uue korra järgi tuleb registreerida 1–5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmed ning üle 5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamiseks väljastatakse õhusaasteluba.
Paragrahvis 4 sätestatakse keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 68) muudatused.
Punktiga 1 muudetakse määruse nr 68 preambulit. 17.06.2026 vastu võetud seadusega tunnistatakse AÕKSi § 128 kehtetuks 1. juuli 2027. a seisuga ja registreeringu omaja esitab sarnaselt õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajale aastaaruande sama seaduse § 127 lõike 2 alusel, mistõttu ei ole viide § 128 lõikele 2 enam asjakohane.
Punktiga 2 viiakse § 2 lõike 1 sõnastus kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminoloogiaga. AÕKSi § 2 lõike 4 kohaselt on lisaks õhusaasteloale ja keskkonnakompleksloale keskkonnakaitseluba ka paikse heitallika käitaja registreering, st et määruses pole vaja kõiki keskkonnakaitseloa mõiste alla kuuluvaid loa liike eraldi välja tuua, vaid mõistlik on kasutada üldist mõistet, mis sisaldab juba kõiki AÕKSiga reguleeritavaid loa liike. Aruande esitamise iga-aastane kohustus laieneb keskkonnakaitseloa lisamisega ka registreeringu omajale.
Punktiga 3 tunnistatakse § 2 lõige 11 kehtetuks, kuna paikse heiteallika käitaja registreeringukohuslaste ring muutub ja keskkonnakaitseloa mõiste hõlmab ka registreeringu mõistet, kohaldub registreeringule § 2 lõige 1. Lõige 11 pole enam määruse kontekstis vajalik ning tunnistatakse kehtetuks.
Punktidega 4 ja 5 loetakse § 71 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna registreeringu omajal on kohustus esitada aruanne § 2 lõike 1 kohaselt, mistõttu see rakendussäte ei ole enam asjakohane, kuna on seotud punktiga 3 (§ 2 lõike 11 kehtetuks tunnistamisega).
Lõikes 2 sätestatakse aeg, millest alates rakendatakse iga-aastast aruandekohustust registreeringu omaja suhtes.
Punktiga 6 muudetakse määruse nr 68 lisa. Lisa viiakse kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminoloogiaga ja sõnastus muudetakse selgemaks ja üheselt arusaadavamaks. Punkt 2.3.3 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles esitatud andmeid pole vaja, numeratsioon parandatakse. Punkt 3.1.7 sõnastatakse järgmiselt: „soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth)“. Punkt 3.1.13.3 sõnastatakse järgmiselt: „heitkogus aastas tonnides täpsusega 0,001, raskmetallid (edaspidi RM), püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POS) ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (edaspidi PAH) kilogrammides täpsusega 0,001, polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF) milligrammides täpsusega 0,000001“. Lisaks täiendati määruses läbivalt heitkoguste andmeid lühenditega (RM, POS, PAH ja PCDD/PCDF). Punktis 3.3 asendatakse sõna „katel“ sõnaga „põletusseade“. Punkt 8.5. sõnastatakse järgmiselt: „nõuded püüdeseadme kasutamisele“. Punktis 8.7 täiendatakse sulgudes olev ühikut „%“ tekstiosaga „või muu ühik“.
Paragrahvis 5 sätestatakse keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord, tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtaeg ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 22) muudatused.
Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 2. Määruse nr 22 sõnastus viiakse kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminitega. Täienduse kohaselt tuleb sarnaselt kvartaldeklaratsiooniga ka aastane deklaratsioon esitada iga keskkonnaloa kohta eraldi.
Punktiga 2 muudetakse määruse nr 22 lisa 3. Lisas 3 tehtavad muudatused on eelkõige seotud terminite „aruandeaasta“ ja „aruandeperiood“ lisandumisega ja sellest tuleneva mõistete täpsustamise vajadusega vormil.
Paragrahvis 6 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 2027. aasta 1. juuli.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamine ei avalda olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigijulgeolekule ega välissuhetele, siseturvalisusele ega mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. Samuti ei kaasne otsest mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Muudatusega kaasneb mõju majandusele. Mõju avaldub ettevõtete halduskoormusele, kuid ka ametnike töökoormusele, ülesannete hulgale ja avalike teenuste kättesaadavusele ning kaudselt ka elu- ja looduskeskkonnale ehk välisõhu kvaliteedile.
Määrus mõjutab ettevõtjate halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust välisõhu valdkonnas ning keskkonnakaitselubade teenustega seotud koormust haldusprotsessides. Lisaks kiirendab menetlusi ja tagab seeläbi välisõhu parema kaitse. Muudatus mõjutab ettevõtete kulusid.
4.1. Kavandatav muudatus
Keskkonnaministri määruse nr 44 muutmine: sätestatakse kohustus säilitada temperatuuri mõõtja või võrdsustatud meetodiga saadud andmed, et tõendada töötundide arvu piires töötamist.
Sihtrühm
1) käitaja, kelle põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ja väiksem kui 50 MWth ning põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas (mõjutatud ligikaudu 30 ettevõtet);
2) Keskkonnaameti järelevalve.
Kaasnev mõju
Käitaja peab säilitama temperatuuri mõõtja või võrdsustatud meetodiga saadud andmed. Andmete tõendamise kohustus on käitajale juba varem määruses nr 44 sätestatud, mistõttu pole tegemist uue nõudega. Muudatusega täpsustatakse, millisel kujul andmed säilitada tuleb, et andmed oleksid tõendatavad ja kontrollitavad. Kindla töötundide arvu piires töötavatele põletusseadmetele kehtivad leebemad piirväärtused, mistõttu peavad põletusseadme töötamise tunnid olema tõendatud. Käitaja, kellel puudub põletusseadme temperatuuri mõõtja, peab selle paigaldama töötundide arvu piiranguga töötava põletusseadme suitsugaaside käiku või tõendama töötundide arvu piires töötamist muul fikseeritud viisil. Temperatuuri mõõtja andmed tuleb säilitada AÕKSi § 102 lõike 1 kohaselt. Temperatuuri mõõtja odavamad lahendused maksavad 200–500 eurot. Mõõteseadme soetamine on käitajale ühekordne investeering ja selle hind sõltub paigaldatavast seadmest ja selle võimsusest. Kuna tegemist on ühekordse investeeringuga, ei suurenda see halduskoormust. Andmete säilitamine lihtsustab töötundide tõendamist ja kontrollimist.
4.2. Kavandatav muudatus
Keskkonnaministri määruse nr 44 muutmine: mõõtmisteks pikema aja sätestamine olemasolevatele 1–5 MWth nimisoojusvõimusega põletusseadmete käitajatel kuni 2028 aasta 1. jaanuarini.
Sihtrühm
1) 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimusega põletusseadmete käitajad (21.07.2025 seisuga 449 keskkonnakaitseluba, mis reguleerivad saasteainete väljutamist paiksest heiteallikast välisõhku);
2) Keskkonnaameti lubade andmise ja muutmisega seotud ametnikud (01.06.2026 seisuga 12 ametikohta).
Kaasnev mõju
Mõjutatud on 449 keskkonnakaitseluba, mis tuleb enne 2029. aasta 1. jaanuarit muuta. Kuni 2028 aasta 1. jaanuarini antakse käitajatele erand teha mõõtmised aasta jooksul pärast keskkonnaloa muutmist või käitisele registreeringu andmist, pärast nimetatud kuupäeva tuleb esmased mõõtmised teha nelja kuu jooksul pärast loa muutmist ja seiretingimuse sätestamist loas või õhusaasteloa ümbervormistamist registreeringuks. Pikem mõõtmiste periood, enne 2028. aasta algust muudetud lubadele või väljastatud registreeringutele, toetab käitiste võrdsemat kohtlemist, et käitaja ei peaks enne piirväärtuste kohaldumise kuupäeva (2030. aasta 1. jaanuar) tegema mõõtmisi mitu korda. Muudatusel on positiivne mõju ettevõtete kuludele, halduskoormusele ja Keskkonnaameti töökoormusele.
4.3. Kavandatav muudatus
Keskkonnaministri määruse nr 60 muutmine: künnisvõimsuse 1–5 MWth korral on seni nõutud õhusaasteluba, edaspidi asendatakse see registreerimiskohustusega.
Sihtrühm
1) 1–5 MWth põletusseadmetega käitise õhusaasteloa omajad (21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MWth põletusseadmete käitamist);
2) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud (01.06.2026 seisuga 12 ametikohta);
3) kohalikud omavalitsused (01.06.2026 seisuga 78 kohalikku omavalitsust).
Kaasnev mõju
1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmeid käitavatele käitisele sätestatakse registreerimiskohustus. Registreering on tunduvalt lihtsam menetlus kui loa omamine ning sellega vähenevad nii käitaja kui ka Keskkonnaameti ja kohalike omavalitsuste halduskoormus.
Kõigi selliste katlamajade käitajad, mille võimsused jäävad 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmete vahemikku, peavad esitama keskkonnaotsuste infosüsteemi taotluse tegevuse registreerimiseks. Keskkonnaamet peab andmed üle kontrollima ja väljastama registreeringu. Tegemist on ühekordse tegevusega, mis edaspidi vähendab registreeringu omaja halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust, kuna senine loa omamise künnis asendub registreeringu künnisega. Tulevikus väheneb nende lubade menetlustoimingutele kuluv aeg. Registreeringu taotluse andmekoosseis on väiksem võrreldes õhusaasteloaga, lisaks pole registreeringu korral vaja esitada mahukat lubatud heitkoguste projekti ja saasteainete hajumisarvutusi. Samuti ei kohaldata registreeringutele avatud menetluse sätteid, mis kiirendab oluliselt menetlust. Registreerimine on võrreldes loaga kiirem ja lihtsam, 90-päevane menetlus asendub kuni 30-päevase menetlusega, samuti väheneb andmete muutmisele kuluv aeg. Registreerimisel lähtutakse põhimõttest, et õhusaasteloa omaja esitab üleminekuperioodil (pooleteise aasta jooksul) taotluse õhusaasteloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevuse registreerimiseks. Teatud juhtudel on Keskkonnaametil õigus nõuda andmeid taotlusena või asjakohaste andmete olemasolul vormistada luba omal algatusel ümber registreeringuks. Õhusaasteloalt registreeringule üleviimisel Keskkonnaameti töökoormus küll ajutiselt suureneb, kuid edaspidi väheneb muudatustega seotud ülesannete arvelt, võimaldades haldusasutusel oma piiratud ressursse paremini juhtida, näiteks tegeleda suurema mõjuga käitiste, seirekohustuste kontrollimise ja kaebustega. Registreerimine on käitajale ja Keskkonnaametile ühekordne tegevus ja selle tulemusel muutub registreeringu omamise kohustus proportsionaalsemaks käitise tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnariskiga. Kuna avatud menetlust ei kohaldata, ei pea kohalikud omavalitsused enam vaatama läbi väikese mõjuga katalamajade taotlusi ning saavad selle arvelt tegeleda muude tegevustega. Registreeringu muutmine keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu on lihtne. Süsteemis esitatakse taotlus ainult muutunud andmete kohta ja sellega ei kaasne registreeringu andjale suurt kontrollimise ja menetlemise koormust.
Eelnõukohase määruse jõustamisel avaldub positiivne mõju käitajate halduskoormusele ning Keskkonnaameti töökoormusele.
Registreeringu taotluse läbivaatamise eest tuleb käitajal tasuda ka riigilõiv 500 eurot, kuid see on 75% väiksem kui õhusaasteloa taotluse läbivaatamise tasust. Registreeringu muutmisele riigilõivu ei kohaldata. Keskkonnaloa omajatele, kes taotlevad keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist ja tegevuse registreerimist, antakse üheks aastaks ja kuueks kuuks riigilõivuvabastus, et soodustada käitajaid üle tulema registreeringutele lisakuluta. Kuna 249 õhusaasteloale registreeringu väljastamine toob kaasa hüppelise Keskkonnaameti töökoormuse kasvu, siis pooleteiseaastane üleminekuperiood aitab seda hajutada. Registreeringule üle minnes vähenevad käitaja registreeringu taotlemise ja muutmisega seotud kulud.
Registreeringu omajatel tuleb keskkonnatasu arvutada ja maksta üks kord aastas. Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus on registreeringu omajatele küll vormiliselt uus nõue, kuid see neile lisakohustusi kaasa ei too, kuna need käitajad, kellele tasukohustus rakendub, tasuvad praegu keskkonnaloa alusel keskkonnatasu. Õhusaasteloa omajal on keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus neli korda aastas (kvartali kohta). Registreeringule üle minnes jätkub keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus, kuid andmete esitamise sagedus väheneb. Seega vähendab muudatus 249 käitise valdaja halduskoormust.
Registreeringu omajatele sätestatakse kohustus varasema kolme aasta asemel esitada oma tegevuse kohta saastamisega seotud aastaaruanne igal aastal. Kuigi see puudutab 11 registreeringu omajat ja on vähene halduskoormuse tõus ettevõtetele, toob see kaasa töökoormuse languse Keskkonnaagentuurile, kes on pidanud otsima vaheaastatel andmete saamiseks lahendusi. Õhusaasteloalt registreeringule üle tulevale käitajale iga-aastane aruandluskohustus muutusi ei too, kuna kõik loa omajad peavad esitama aastaaruande üks kord aastas. Registreerimiskohustusega seotud aruandlusest tulenevat halduskoormuse mõju hinnatakse seletuskirja osas 4.5.
4.4. Kavandatav muudatus
Keskkonnaministri määruse nr 67 muutmine: senist õhusaasteloa künnisvõimsust tõstetakse ja õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on suurem kui 5 MWth.
Sihtrühm
1) 1–5 MWth põletusseadmetega käitise õhusaasteloa omajad (21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MWth põletusseadmeid);
2) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud (01.06.2026 seisuga 12 ametikohta).
Kaasnev mõju
Muudatus mõjutab peamiselt olemasolevaid 1–5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitajaid, kes vabastatakse loa omamise kohustusest. Õhusaastelubade omamise kohustus muudetakse leebemaks, mis tähendab loakohustuslaste vähenemist 246 võrra ja keskkonnalubadega seotud halduskoormuse vähenemist. Alates 1. jaanuarist 2030. aastal, kui hakkavad kehtima uued saasteainete heite piirväärtused, tekib käitajatel perioodiline seire tegemise nõue ning suureneb Keskkonnaameti töökoormus nende käitistega seotud kohustuste kontrollimisel. Seetõttu on juba varakult vaja leida lahendusi, mille arvelt töökoormuse kasvust tekkivat mõju kompenseerida.
Muudatusest on mõjutatud Keskkonnaamet, kelle töökoormus ajutiselt suureneb, kuna künnise alla jäävad õhusaasteload on vaja kehtetuks tunnistada ja AÕKSi § 80 lõike 2 kohaselt registreerida. Keskkonnameti töökoormus küll õhusaastelubade kehtetuks tunnistamiste arvelt ajutiselt suureneb, kuid edaspidi muudatustega seotud ülesannete arvelt väheneb, võimaldades haldusorganil oma piiratud ressursse paremini juhtida, nt tegeleda suurema mõjuga käitiste, seirekohustuste kontrollimise ja kaebustega. Prioriteetsete (olulise mõjuga) tegevuste praegusest parem täitmine on võimalik ainult vähemtähtsate ülesannete arvelt, suunates oma ressurssi olulisematele ülesannetele, mis võimaldab lube kvaliteetsemalt menetleda. Muudatusel on positiivne mõju käitajatele ja Keskkonnaametile.
4.5. Kavandatav muudatus
Keskkonnaministri määruse nr 68 muutmine: registreeringu omaja esitab välisõhu saastamisega seotud aastaaruande üks kord aastas.
Sihtrühm
1) registreeringu omajad (01.06.2025 seisuga 11 registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut);
2) Keskkonnaagentuuri ametnikud (mõjutatud on 1 ametikoht).
Kaasnev mõju
Määruse muudatus mõjutab peamiselt registreeringu omajaid (11 töötunni erandiga registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut). Määruse kohaselt on õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajal kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne üks kord aastas aruandeperioodile järgneva aasta 31. jaanuariks. Nüüd sätestatakse kõigile registreeringu omajatele kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aruanne üks kord aastas senise üks kord kolme aasta asemel. Õhusaasteloalt registreeringule üle minnes käitajale midagi ei muutu, käitaja jätkab andmete esitamist üks kord aastas. Muudatus puudutab 11 registreeringu omajat, kellele on varem väljastatud töötunnierandiga registreering. Töötunnierandiga registreeringu omajal on kohustus esitada koos taotlusega allkirjastatud kinnitus registreeringu andjale, et tema põletusseadet käitatakse maksimaalselt kuni 500 töötundi. Kuna registreerimiskohuslaste ring muutub, laiendatakse registreeringutele sarnaseid aruandlusnõudeid.
Samuti on ilmnenud vajadus sätestada olemasolevatele registreeringutele iga-aastane välisõhu saastamisega seotud aastaaruande kohustus, kuna andmete iga-aastane esitamine aitab nii käitajal kui ka registreeringu andjal omada paremat ülevaadet käitise tegevusest ning hinnata koondandmete põhjal registreeringu muutmise vajadust. Lisaks aitab see teha ettevõttesisest kontrolli põletusseadmete kasutamise aja, kütuse kasutamise koguse ja saasteainete heitkoguste üle. Samuti vajab Keskkonnaagentuur kõigi keskmiste põletusseadmete andmeid ning vaheaastatel tuleb Keskkonnaagentuuril leida lahendus andmete saamiseks ja kajastamiseks riiklikus inventuuris. Muudatuse järgi tuleb 11 registreeringu omajal (27 registreeringut) esitada andmeid üks kord kolme aasta asemel igal aastal.
2023. aasta välisõhu saastamisega seotud aastaaruannete põhjal esitati 27st 13 registreeringu kohta nn nullaruanne (st, et aruande seletuskirjas oli märgitud, et katlaid sel aruandeaastal ei käitatud). Sellisel juhul on käitajal õigus lisada põhjendus aruande seletuskirja ja jätta aruanne põhjendatult täitmata. Samuti on 93% olemasoleva registreeringu omajal lisaks veel teisi käitisi ja keskkonnalube, millel on kohustus esitada välisõhuga seotud aruanne, mistõttu muudatus käitistele suuri lisakohustusi kaasa ei too. Registreeringu omaja esitab põletusseadmete käitamisel andmed ainult käitisega seotud andmeväljade järgi. Andmete esitamine annab ajakohast infot käitise mõju kohta välisõhule.
Muudatuse mõju Keskkonnaameti tööle on positiivne, kuna registreeringuga seotud aastaaruande andmete esitamine aitab lihtsamalt hinnata registreeringu muutmise vajadust, hinnata reaalsete andmete alusel õhukvaliteeti käitise piirkonnas või käitise kontrolli vajadust. Samuti on mõju positiivne Keskkonnaagentuuri tööle, kuna registreeringutega seotud andmed sisalduvad Keskkonnaagentuuri koostatavas riiklikus inventuuris. Lisaks aitavad ajakohased andmed kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284, 14. detsember 2016, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ2, eesmärkide saavutamisele. Muudatuse kohaselt on registreeringuga seotud keskkonnaandmed avalikult nähtavad keskkonnaotsuste infosüsteemi avalikus vaates iga aasta kohta.
Välisõhu saastamisega seotud aastaaruande esitamine senise üks kord kolme aasta jooksul asemel üks kord aastas suurendab 11 ettevõtte halduskoormust. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli täitmiseks tuuakse järgmises lõigus välja muudatus, mis vähendab ettevõtete halduskoormust.
Muudatuse kohaselt asendatakse senine loakohustus registreerimiskohustusega, seega 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmed registreeritakse ja üle 5 MWth põletusseadmetele väljastatakse õhusaasteluba. Tegemist on halduskoormust vähendavate muudatustega 246 käitisele ja Keskkonnaametile. Edaspidi väheneb nende lubade menetlustoimingutele kuluv aeg. Registreeringu taotluse andmekoosseis on väiksem võrreldes õhusaasteloa taotlusega, lisaks pole registreeringu korral vaja esitada mahukat lubatud heitkoguste projekti ja saasteainete hajumisarvutusi. Samuti ei kohaldata registreeringutele avatud menetluse sätteid, mis kiirendab oluliselt menetlust. Registreerimine on võrreldes loaga kiirem ja lihtsam (90-päevane menetlus asendub kuni 30- päevase menetlusega), samuti väheneb andmete muutmisele kuluv aeg.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud
Käitajal on kohustus säilitada temperatuuri mõõtja või võrdsustatud meetodiga saadud andmeid. Kui käitaja ei ole teinud veel seda investeeringut, tuleb tal see teha, et tõendada töötundide arvu piires töötamist. Tegemist on ühekordse investeeringuga, mis toob käitajale lisakulu (odavamad lahendused suurusjärgus 200–500 eurot, hind sõltub seadmest ja selle võimsusest). Andmete tõendamise kohustus on käitajale juba varem sätestatud, andmete säilitamine aitab tagada töötundide kontrollitavust ja läbipaistvust.
Määruse rakendamisega vähenevad olemasolevate 1–5 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmete omajate mõõtmistega seotud kulud. Kehtiva määruse kohaselt tuleb nimetatud seadmete omajatel pärast õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa muutmist teha mõõtmised nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest keskkonnakaitseloas ning perioodilise mõõtmise intervall (mõõdab igal aastal, iga kolme aasta tagant või iga viie aasta tagant, sõltuvalt põletusseadme võimsusest või töötundide arvu saavutamisest) hakkab jooksma pärast esimese mõõtmise tegemist. Eestis on 21.07.2025 seisuga 449 keskkonnakaitseluba, mis reguleerivad olemasolevaid 1–5 MWth põletusseadmeid, st 2029. aasta 1. jaanuariks tuleb need kõik muuta. Kuna 449 keskkonnaloa muutmine on ajamahukas ja pole korraga võimalik, võib tekkida olukord, kus käitajal tuleb enne piirväärtuste kehtima hakkamist teha mõõtmisi mitu korda, kuna lubade muutmisega tuleb alustada aegsasti, see seab aga käitajad ebavõrdsesse olukorda. Mõõtmised on ettevõttele kulu ja kui piirväärtused ei kehti, pole käitajal võimalik nendele vastavust hinnata (piirväärtused hakkavad kehtima alates 2030. aasta 1. jaanuarist). Ühekordse mõõtmise hind sõltuvalt mõõdetavatest saasteainetest, kasutatavast kütusest, mõõtmise kestvusest on 1500–2500 eurot. Selleks, et Keskkonnaamet saaks alustada keskkonnakaitselubade muutmist ja registreerimist varem, ilma et seaks käitajaid mõõtmiste korral ebavõrdsesse olukorda, antakse kuni 2028. aasta 1. jaanuarini käitistele pikem mõõtmiste tegemise aeg, mis vähendab ebavajalikke kulusid käitajale. Erandi sätestamine vähendab ka Keskkonnaameti töökoormust, kuna esimesele mõõtmisele antav pikem üleminekuaeg vähendab enne 2028. aasta 1. jaanuarit mõõtmisaruannete kontrollimise vajadust.
Määruse rakendamisel tuleb 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega katlamaja käitajal õhusaasteluba kehtetuks tunnistada ja oma tegevus registreerida. Õhusaasteloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse registreerimine on üleminekuperioodil (poolteist aastat) käitajale riigilõivuta, mistõttu käitise registreerimine käitajale kulusid kaasa ei too. Tegevust alustada soovijatel tuleb taotluse esitamisel tasuda riigilõiv.
Muudatus toob kaasa vajaduse arendada keskkonnaotsuste infosüsteemi, kuna arendatakse uus registreeringu taotlemise ja registreeringu väljastamise teenus, lisaks ühtlustatakse aastaaruannete esitamise sagedust, st olemasolevate registreeringute andmete esitamise sagedus tiheneb. Arenduste kogumaksumus on suurusjärgus 55 000 eurot. Kulude katteks taotleb Kliimaministeerium vahendeid 2027. aasta riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve menetlemise protsessis. Juhul kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve menetlemise käigus täiendavaid vahendeid ei eraldata, siis katab Kliimaministeerium lisandunud kohustused olemasoleva valitsemisala eelarve piires. Muudatustega seotud arendused tehakse 2027. aasta esimeses pooles ning valmivad määruse kavandatud jõustumise ajaks.
Registreeringukohuslastel on kohustus keskkonnatasu arvutada ja tasuda üks kord aastas. Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus on registreeringu omajale küll vormiliselt uus nõue, kuid see nõue neile lisakohustusi kaasa ei too, kuna need registreeringuga käitiste käitajad, kellele tasukohustus rakendub, tasuvad juba keskkonnaloa alusel keskkonnatasu. 2024. aastal maksid nende keskkonnalubade (246 luba) pealt keskkonnatasu kokku 523 300 eurot, mis moodustas 7,6% kogu välisõhu saastetasudest. Lisaks sätestatakse erand jätkuvalt töötunnierandiga käitistele, mis olid varem piiratud töötundide tõttu keskkonnatasu deklareerimisest vabastatud. 2023. aasta aruannete andmetel oleks töötunni erandiga registreeringute (27 registreeringut) pealt tasutud riigieelarvesse keskkonnatasusid kokku 446,04 eurot. Registreeringukohuslaste ringi suurendamine (künniste tõstmine 1–5 MWth põletusseadmetega käitistele) ei põhjusta muutusi keskkonnatasude laekumises.
Registreeringukohuslasel tuleb registreeringu taotlemisel tasuda riigilõiv 500 eurot. Registreeringu taotluse läbivaatamine on võrreldes keskkonnaloa taotluse läbivaatamisega ligikaudu 75% väiksema kuluga (keskkonnaloa taotluse läbivaatamisel riigilõiv 1990 eurot), seetõttu väheneb riigieelarvesse keskkonnaloa taotlemisest ja muutmisest ära jäänud tulu. 2024. aastal taotleti üks ja 2023. aastal viis uut õhusaasteluba 1–5 MWth käitisele, massilisi uute 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitiste käitajate lisandumist ja registreeringute taotlemist ette pole näha.
Määruse rakendamisega on tarvis alla künnise jäävad õhusaasteload kehtetuks tunnistada. Mõjutatud on 246 õhusaasteluba, kelle tegevus jääb alla künnise. Mõjutatud on ka Keskkonnaamet, kelle töökoormus ajutiselt suureneb (tegemist on ühekordse tegevusega), aga hiljem keskkonnalubadega seotud menetluste arvelt väheneb.
246 õhusaasteloaga käitise vabastamine loa kohustusest olulisi riigieelarvelisi kulusid ja tulusid kaasa ei too. Õhusaasteloa omamise kohustusest vabastatud käitised peavad oma tegevuse AÕKSi § 80 lõike 2 kohaselt registreerima. 2024. aastal maksti nende keskkonnalubade järgi keskkonnatasu kokku 523 300 eurot, mis moodustas 7,6% kogu välisõhu saastetasudest. Registreeringu omajatele sätestatakse keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus, mistõttu muudatus riigieelarvet ei mõjuta.
Riigieelarvet mõjutab väiksema keskkonnamõjuga käitiste keskkonnaloast vabastamise korral keskkonnaloa taotluse läbivaatamise ja muutmise laekumisest ära jäänud tulu. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 1 990 eurot, muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50% taotluse läbivaatamise riigilõivumäärast.
2024. aastal väljastati üks uus õhusaasteluba, mis reguleerib 1–5 MWth põletusseadmeid (riigieelarvesse laekus riigilõivu kokku 520 eurot), lisaks muudeti 12 õhusaasteluba, mille eest tasuti riigilõivu kokku 1300 eurot (viie loa muutmise eest riigilõiv 260 eurot, seitse luba muudeti riigilõivuta). Kuna 2024. aasta alguses jõustusid uued riigilõivumäärad, siis menetleti 2024. aastal lõpuni vanad taotlused vanade riigilõivumäärade alusel või seaduses ette nähtud juhtudel ka ilma riigilõivuta, mistõttu ei kajastu 2024. aasta andmetes uute riigilõivumäärade summadest tulenevat mõju. Künnisvõimsuse tõstmisel väheneb aastas umbes 5 loa muutmise eest saamata jäänud riigilõiv (võttes aluseks 2024. aasta andmed), kokku uue riigilõivumääraga arvestamisel (RLS § 1362 lg 11 väheolulise mõjuga käitiste muutmine avatud menetluseta, riigilõivumäär 660 eurot) umbes 3300 eurot. Võttes arvesse 2024. aasta andmed, siis lubade menetlemisest ära jäänud tulu (1 990+3 300 eurot) vähendab aastas riigieelarvesse laekuvat riigilõivu kokku 5 290 eurot.
Määruse rakendamisega ühtlustatakse aastaaruannete esitamise sagedust, st olemasolevate registreeringute andmete esitamise sagedus tiheneb. Mõjutatud on 11 käitajat (27 registreeringut), kuid mõju on väike, kuna 93% registreeringu omajal on lisaks veel teisi käitiseid ja keskkonnalube, millel on kohustus esitada välisõhuga seotud aruanne igal aastal, mistõttu muudatus käitajatele olulisi lisakohustusi kaasa ei too. Õhusaasteloalt registreeringule üle minevaid käitajaid see nõue ei mõjuta, kuna õhusaasteloa omajad esitavad aastaaruande üks kord aastas ja registreeringule üle minnes esitavad nad samuti aruande igal aastal.
Mõjusid on täpsemalt hinnatud ka 17.06.2026 vastu võetud seaduse seletuskirjas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil. Jõustumistähtaja seadmine võimaldab määrust menetleda selliselt, et muudatused jõustuksid 17.06.2026 vastu võetud seaduse muudatustega üheaegselt. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et eelnõu jõustumise ajaks jõuaksid valmis saada ka muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi vajalikud IT-arendused ning määruse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuus kuud, et normi adressaadid saaksid muudatustega tutvuda ja vajaduse korral teha ettevalmistusi regulatsiooni rakendamiseks.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.