Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Teie: 31.07.2026 nr 21-2/26/2906

Meie: 31.08.2026 nr 1-7/2026/26-096-2

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Käesolevaga edastame Konkurentsiameti tagasiside energiamajanduse korralduse seaduse,

elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu lisab

Konkurentsiametile rea uusi ülesandeid ja kohustusi, mis suurendavad ameti töökoormust.

Samas on hindamata ametile lisanduvate ülesannete ressursivajadus, eelarvemõju ja nende

rahastamise allikad. Konkurentsiameti hinnangul ei ole põhjendatud ametile täiendavate

ülesannete andmine olukorras, kus nende täitmiseks vajalikku ressurssi ei ole hinnatud ega

rahastamisallikaid määratletud.

Konkurentsiameti tagasiside:

1. eelnõu § 1 p 3 ja p 9 sätestavad mõlemad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte

definitsiooni, selline dubleerimine on ebavajalik;

2. Konkurentsiamet teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 11 EnkSi lisatava § 22

lg 1 järgmiselt:

„(1) Iga avaliku sektori asutus tagab, et tema pädevus- ja vastutusvaldkonna

kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, millest igaühe väärtus on

suurem kui 100 miljonit eurot või transporditaristu projektide puhul 175 miljonit eurot,

ning mis puudutavad energiasüsteeme või energiaga mitteseotud sektoreid, kui need

mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust (edaspidi kavandamis-, poliitika- ja

2 (5)

olulised investeerimisotsused), hinnatakse energiatõhusaid lahendusi, sealhulgas

nõudluspoole ressursse ja süsteemi paindlikkust.“

Täiendus on vajalik selleks, et oleks üheselt selge, et energiatõhususe esikohale seadise

põhimõtet ei rakendata iga investeeringu, vaid väga suuremahuliste investeeringute

puhul;

3. eelnõu § 1 p 11 lisatakse EnkSi § 21. Viidatud paragrahvi lõiked 3 ja 5 sätestavad

koosmõjus, et Konkurentsiamet kontrollib energiahindade kooskõlastamisel, kas lõikes

3 nimetatud asjaomane avaliku sektori asutus, kellel on poliitika, planeerimis- ja oluliste

investeerimisotsuste suhtes heakskiitmise või järelevalve funktsioon, on täitnud oma

kohustuse jälgida energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist.

Konkurentsiamet eeldab, et eelnõu eesmärk ei ole panna ametile haldusjärelevalve

ülesannet teiste haldusorganite üle. Eelnõu tekstist ning seletuskirjast ei ole mõistetav,

mida konkreetselt peavad lõikes 3 nimetatud isikud tegema ning mis on viidatud

paragrahvi 5. lõikega Konkurentsiametile pandud ülesande sisu. Täiendavalt on

Konkurentsiamet seisukohal, et hinnaregulatsioonis ei või luua olukorda, kus kõik

energiatõhususe või taastuvenergia argumendiga põhjendatud investeeringud peavad

automaatselt jõudma reguleeritud hinda. EnKS muudatused ei tohi nõrgestada

hinnaregulaatori õigust ja kohustust hinnata investeeringute põhjendatust, kulutõhusust,

alternatiive ja mõju tarbijahinnale. Ühtlasi ei ole eelnõu seletuskirjas hinnatud § 21

regulatsiooniga Konkurentsiametile tekkivat täiendavat töökoormust ning kulude

katmise allikat;

4. erinevate tõlgenduste ja vaidluste vältimiseks teeme ettepaneku § 21 lg 5 selgelt

sätestada, millistele hinnamenetlustele säte kohaldub;

5. EnkSi lisatav § 22 lg 1 kasutab mõistet „investeerimisotsus“. Paragrahv 21 ja § 23

kasutavad läbivalt mõistet „oluline investeerimisotsus“. Teeme ettepaneku § 22 lg 1

lisada enne sõna „investeerimisotsuste“ sõna „oluliste“;

6. eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse EnKS § 7 lg 3 sõnastust, sätestades, et

Konkurentsiamet lähtub gaasi- ja elektrivõrgu käitamise kohta elektrituruseadusest ja

maagaasiseadusest tulenevate otsuste tegemisel energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõttest. Seletuskirja kohaselt tähendab see, et tuleb lähtuda energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõttest, sh selle rakendamist kirjeldavatest juhenditest ning

soovitustest. Selgusetuks jääb, mis otsuste tegemisel ja millisel viisil amet põhimõttest

lähtuma peaks. Konkurentsiamet on seisukohal, et hinnaregulatsioonis ei või luua

olukorda, kus kõik energiatõhususe või taastuvenergia argumendiga põhjendatud

3 (5)

investeeringud peavad automaatselt jõudma reguleeritud hinda. EnKS muudatused ei

tohi nõrgestada hinnaregulaatori õigust ja kohustust hinnata investeeringute

põhjendatust, kulutõhusust, alternatiive ja mõju tarbijahinnale. Eelnõu seletuskirjas ei

ole hinnatud EnKS § 7 lõikega 3 Konkurentsiametile tekkivat täiendavat töökoormust

ning kulude katmise allikat;

7. eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse EnKS § 8 lõikega 32, mis kasutab mõistet „põhjalik

uuendamine“, mille definitsiooni ei ole antud ning mida ei ole avatud ka seletuskirjas.

Teeme ettepaneku, et erinevate tõlgenduste ja vaidluste vältimiseks sätestatakse

seaduses üheselt, mida loetakse põhjalikuks uuendamiseks;

8. EnkSi lisatava § 8 lg 32 p 1 lause peab algama väikse tähega, mitte suure algustähega,

nagu on eelnõus;

9. EnKS § 8 lõigetest 33 ja 34 jääb ebaselgeks kavandatava viieaastase tõhususkava

õiguslik tähendus ja praktiline funktsioon. Kuigi kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi

käitaja peab koostama ning esitama Konkurentsiametile heakskiitmiseks kava

primaarenergia kasutamise tõhustamiseks, jaotuskadude vähendamiseks ning

taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, ei selgu eelnõust, millised on kava

heakskiitmise õiguslikud tagajärjed ega kuidas on tagatud selles ette nähtud meetmete

tegelik elluviimine. Kas heakskiidetud kava tekitab käitajale õiguslikult siduva

kohustuse selles sätestatud meetmeid rakendada? Eelnõu ei näe ette, kes ja millisel

õiguslikul alusel kontrollib, kas kavas ette nähtud meetmeid tegelikult rakendatakse

ning millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad olukorras, kus käitaja kavas ette nähtud

tegevusi ei rakenda või ei saavuta tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kriteeriume. Eelnõu

seletuskirjas ei ole hinnatud Konkurentsiametile tekkivat täiendavat töökoormust ning

kulude katmise allikat;

10. Konkurentsiamet on seisukohal, et primaarenergia kasutamise tõhustamise kava

heakskiitmise regulatsioon tekitab praeguses sõnastuses olulisi probleeme hilisemates

hinnamenetlustes, eriti juhul, kui heakskiitja on Konkurentsiamet. Kava heakskiitmine

tekitab ettevõtjas ootuse, et kavas ette nähtud investeeringud on Konkurentsiameti poolt

juba sisuliselt põhjendatuks tunnistatud ning nende kulud võetakse tulevikus

hinnamenetluses arvesse. Sellisel juhul võib ettevõtja pidada põhjendamatuks olukorda,

kus Konkurentsiamet hindab hiljem samade investeeringute põhjendatust, kulutõhusust

või tarbijatele avalduvat mõju teistsuguselt kui kava heakskiitmisel. See omakorda

piirab hinnaregulaatori sõltumatut kaalutlusõigust hinnamenetluses. Kava puhul on

tegemist on tulevikku suunatud arengu- ja investeerimisplaaniga, seetõttu ei saa selles

4 (5)

sisalduv teave olla sama detailne ega tugineda samaväärsetele andmetele nagu

hinnamenetluses, kus investeeringu põhjendatust hinnatakse pärast selle tegemist.

Samas võib kava heakskiitmine tekitada ettevõtjas ootuse, et kavas sisalduvad

investeeringud on Konkurentsiameti poolt juba põhimõtteliselt heaks kiidetud. See

suurendab kohtuvaidluste riski olukorras, kus Konkurentsiamet leiab hilisemas

hinnamenetluses, et osa tehtud investeeringutest ei olnud põhjendatud, kulutõhusad või

ei kuulu täies ulatuses tarbijahinda arvestamisele. Sellest tulenevalt tuleks eelnõus

selgelt määratleda, milline on kava heakskiitmise õiguslik tähendus ning sätestada

üheselt, et kava heakskiitmine ei tähenda hinnamenetluses investeeringute põhjendatuks

tunnistamist ega piira Konkurentsiameti õigust hinnata hiljem sõltumatult

investeeringute põhjendatust;

11. EnKS § 8 lg 33 on viiteviga, lõige viitab EnKS § 2 p 7, aga peaks viitama § 2 p 27;

12. eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse EnKS § 10 lg 1 punktiga 7, mis kasutab mõistet

„teenindusrajatis“. Meile teadaolevalt on teenindusrajatise definitsioon antud vaid

raudteeseaduse § 2 p 33, mille kohaselt on teenindusrajatis raudteeseaduse § 95 lõikes

2 nimetatud ehitis, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse samas lõikes märgitud

teenuste ning seaduse § 94 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks. Eeldatavasti

on EnKS teenindusrajatise mõiste laiem, seetõttu on vajalik selle definitsioon anda

EnKSis;

13. eelnõu § 1 punktiga 71 täiendatakse EnKSi §-371 lõikega 1, eelnõus on lõike lõpus

üleliigne semikoolon;

14. eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse elektrituruseaduse § 66 lõikega 18, milles on

üleliigne tekstiosa „ning võetakse arvesse“;

15. eelnõu seletuskirjas ei ole hinnatud ELTS § 66 lõikega 18 lisanduvast kohustusest

Konkurentsiametile tekkivat täiendavat töökoormust ning kulude katmise allikat;

16. eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse ELTS § 93 lg lõiget 10 punktidega 9 ja 10.

Arvestades ELTS § 1 sätestatud seaduse reguleerimisala, ei ole põhjendatud ELTSis

esitada gaasitaristu kohta käivaid sätteid, need tuleks sisse viia eriseadusesse;

17. eelnõu seletuskirjas ei ole hinnatud ELTS § 93 lõike 10 punktidega 9 ja 10 lisanduvast

kohustusest Konkurentsiametile tekkivat täiendavat töökoormust ning kulude katmise

allikat.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Pääsukene

teenistuse juht

Sven Pääsukene

6672440

[email protected]