EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu -

Tori km 1,6 kergliiklustee tunneli

ehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,6 kergliiklustee tunneli ehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

(lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane

tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb

ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla

rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil.

3. Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas

eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda.

4. Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal

(19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine).

5. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

6. Juhul, kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000

m3 ööpäevas või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui

kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja § 188 lg 1 p 11 alusel taotleda

EELNÕU

2

vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS,

https:\\kotkas.envir.ee).

7. Juhul kui ehitustegevuse käigus on vajalik teostada puude raiet veekaitsevööndis, tuleb

taotleda Keskkonnaameti nõusolekut (VeeS § 121 lg 1). 1. Andmed tee kohta Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,6 kergliiklustee

tunnel

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 42b, Mustamäe linnaosa, 12915

Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5810 0608

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Sindi-Lodja sild. Tunneli konstruktsiooni

osa

2.7 Tee ehitusprojekti number SLA / 23029

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,6 kergliiklustee tunneli ehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 25.08.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 59 Pärnu - Tori km

1,6 kergliiklustee tunneli ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,6 kergliiklustee tunnel paikneb

riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 56801:001:0541) Pärnu maakonnas Pärnu linnas ja

Paikuse alevis.

Projektalale on koostatud Roadplan OÜ poolt detailplaneering „Sindi-Lodja silla detailplaneering“

töö nr 23029, mis on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 10.03.2025 korraldusega nr 164.

Tee ehitustööd toimuvad 2026 ja 2027. aastal vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr SLA / 23029

„Sindi-Lodja sild. Tunneli konstruktsiooni osa“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on

kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/CCRe3HL4luOSiJA

Projekti eesmärk on uue kergliiklustee tunneli projekteerimine, mis on üks osa uue Sindi-Lodja

silla terviklahendusest.

Uue Sindi-Lodja silla ehitamiseks on ehitusluba antud Transpordiameti 05.05.2025 korraldusega

nr 1.1-3/25/322. Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698)

rekonstrueerimiseks on ehitusluba antud Transpordiameti 25.03.2026 korraldusega nr 1.1-

3/26/200.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga rajatakse uus

2

kergliiklustee tunnel. Antud juhul rakendub ka määruse nr 224 § 15 punkt 8, kuna kavandatav

tegevus paikneb Reiu jõe hoiualal (KLO2000294).

Eelhinnangu (Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

II etapp – vana sild) tulemusena leiti, et uue kergliiklustee tunneli projekti puhul pole vastavalt

KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning

KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude

eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust,

mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Muinsuskaitseamet, Pärnu Linnavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ja § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,6 kergliiklustee tunneli ehitamiseks

vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Sindi-Lodja silla ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Ida osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Sindi-Lodja kergliiklustee tunneli tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

1 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

II etapp – vana sild

23.12.2025

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel):Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Eksperdid: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157)

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

2025

2 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Publitseerimise üldandmed:

✓Koostajad (Alkranel OÜ) – Tanel Esperk (KMH litsents KMH0157) ja Alar Noorvee

(KMH litsents nr KMH0098)

✓Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999

3 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, sh seosed paikkonnaga ............................................ 6

2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................ 11

2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 12

2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid ............................................... 14

3. Natura 2000 ala eelhindamine ......................................................................................... 21

3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 22

3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale .............................. 27

3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................... 31

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 32

4.1 Maa ja maakasutus ................................................................................................... 32

4.2 Märgalad .................................................................................................................. 33

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................. 33

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ........... 33

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................ 35

4.6 Maavarade kasutus ................................................................................................... 35

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ................... 35

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ........................................................................................ 36

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid ...................................................................................................................... 36

4.10 Elanikkond (sh tiheasustusala), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

40

4.11 Kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused ........................................................... 42

4.12 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ............................................... 43

4.13 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ............ 43

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 45

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 47

4 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti 2. etapp,

mille eesmärgiks on olemasoleva (edaspidi nimetatud ka kui „vana sild“) silla remont ja selle

rekonstrueerimine kergliiklejatele. Projekti 1. etapis (teostamisel) kavandati vana silla

lähedusse uue autosilla rajamine. Projekti 1. etapi kohta on varasemalt koostatud eraldi KMH

eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025). Täna veel autoliiklusele kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev

Sindi-Lodja sild on tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja

tingimustele. Teisalt Eesti sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks

kaunimaks Eesti raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda

riikliku kaitse alla võtmise vääriliseks. Seega kavandatakse olemasoleva säilitamist ning selle

rekonstrueerimist kergliikluse tarbeks.

Kõnealuse projekti realiseerimiseks rakendatakse allianss hankemudelit. Väärtuspõhisusele

toetuv hanke- ja ärimudel ehk rahvusvaheliselt tuntud kui allianss hanke- ja ärimudel on ennast

tõestanud Soomes kui hea koostöö ja eesmärkide saavutamiseks parim võimalik mudel.

Sisuliselt tähendab allianss seda, et projekti tellija, projekteerija ja ehitaja töötavad ühiselt välja

projektlahenduse ning lahendus ehitatakse ka välja. Tagamaks projektiga säästlik keskkonna

kasutus ja projekti ellu viimiseks vajalike keskkonnatingimuste välja töötamine (võimalike

keskkonnamõjude minimeerimine), on kogu protsessi jooksul allianssi kaasatud ka

keskkonnaeksperdid. Samuti on projektiga seotud kohalik omavalitsus ja erinevad asjaomased

ametiasutused.

Silla asupaik seondub Reiu jõe loodusalaga (RAH0000616). Seega asub projekti piirkond

tundliku keskkonnaga ala naabruses, mistõttu koostatakse projektiga paralleelselt ka

keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb eelkõige

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 (p 10 ja

22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu § 15 p 8.

Projekti tellijaks on Transpordiamet ja eelhinnangu koostajaks Alkranel OÜ. Seejuures toimub

projekti koostamine KMH eelhinnangu koostamisega samal ajal. Käesolevat eelhinnangut saab

eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga

seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise

vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

✓ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

✓ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

✓ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh järgmistest juhenditest:

✓ „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

5 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

✓ „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

✓ „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt, 2019);

✓ „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 2021).

Projekti koostamise aluseks on Sindi-Lodja silla detailplaneering (Roadplan OÜ, 2024;

kehtestatud märts 2025). Detailplaneeringu algatamise eelselt koostati ka keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang (OÜ Alkranel, 2024). Lisaks detailplaneeringu

koostamisele viidi projekti koostamise käigus läbi mitmeid uuringuid, mida kasutatakse ka

käesoleva eelhinnangu koostamisel sisendinfona. Uuringud, millest mh eelhindamisel

lähtutakse:

✓ Alkranel OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva Sindi-Lodja silla projekt.

Müra modelleerimine;

✓ Arheograator OÜ, 2024. Sindi-Lodja uue silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25.

septembrini 2024. aastal teostatud arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute

aruanne;

✓ Blueray OÜ, 2024. Sindi-Lodja silla ajaloolise väärtuse eksperthinnang;

✓ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori tee km 1,57 asuva

Sindi-Lodja silla hüdraulilised arvutused;

✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025. Sindi Lodja sild. Geotehnilised arvutused;

✓ ERC Konsultatsiooni OÜ, 2024. Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja

ehitamine koos juurdepääsuteedega. Liiklusuuring;

✓ Kümmel OÜ, 2024. 59 Pärnu-Tori tee, Keraamika tn 1 kinnitute ja lähipiirkonna

puittaimede haljastuslik hinnang;

✓ Reaalprojekt OÜ, 2024. Sindi – Lodja projekteeritavad sild ja juurdepääsuteed.

Geotehniline pinnaseuuring;

✓ Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025. Sindi-Lodja silla betoonkonstruktsioonide uuringud.

Käesoleva KMH eelhinnangu mahus käsitletakse Sindi-Lodja silla projektiga

kavandatud 2. etapi tegevust ehk vana silla rekonstrueerimist kergliiklusele koos

juurdepääsuteedega, sh jalakäijate tunneli rajamine. Projekti ellu viimise esimeses etapis

on kavandatud uue silla rajamine, mille rajamise ajal säilib liiklus olemasoleval sillal. Pärast

uue silla valmimist suunatakse liiklus, sh ajutiselt ka kergliiklejad uuele sillale, et alustada vana

silla rekonstrueerimistöid. Kuna uue silla rajamine ja olemasoleva rekonstrueerimine ei toimu

samal ajal (järgnevad üksteisele), siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset ebasoodsat

koosmõju.

6 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, sh seosed paikkonnaga

Olemasolev Sindi-Lodja sild paikneb Pärnu linnas (haldusüksus), ületab Reiu jõge ning seob

omavahel Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi (joonis 1.1). Täna kasutusel olev üle Reiu jõe

kulgev Sindi-Lodja sild (joonis 1.2) on algselt ehitatud 1933. aastal, sild hävines teises

maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni kasutusel olev sild vana silla betoonkaartele, mis on

tänaseks tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja

tingimustele. Samuti on lahendamata ning välja ehitamata sillaga seotud juurdepääsuteed.

Sillal asub kahesuunaline sõidutee, mille mõlemas servas on kitsad ohutusribad. Need on

ainsad võimalused jalakäijatele jõe ületamiseks. Silla alt ei pääse mööda kallasrada liikuma,

kui just veetase ebatavaliselt madal ei ole. Sillalt avanevad jõevaated mõlemale poole. Eesti

sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks kaunimaks Eesti

raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda riikliku kaitse alla

võtmise vääriliseks.

Joonis 1.1. Olemasoleva Sindi-Lodja silla (lilla ring) asukoht. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Projektiga kavandatakse üle Reiu jõe kaasaegsetele nõuetele ja vajadustele vastavat kõigi

liiklejate ja keskkonnaga arvestavat liikluskoridori, sh uus sild. Seejuures projekti 1. etappi

hõlmatud ja käesoleval hetkel rajamisel olev uus sild on kavandatud autoliiklusele olemasoleva

silla kõrvale ning olemasolev sild rekonstrueeritakse kergliiklejate sillaks (2. etapp ehk

käesoleva KMH eelhinnangu objekt). See võimaldab uue silla ehitamise ajal vana silda

liikluseks kasutada ning liiklus üle jõe säilib kogu ehituse perioodil. Pärast uue silla valmimist

ja sellele liikluse suunamist on võimalik alustada vana silla rekonstrueerimisega.

7 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 1.2. Olemasolev Sindi-Lodja sild (foto: A. Noorvee, 09.10.2023).

Projekti (joonis 1.3) lõpptulemusena, arvestades alal kehtestatud detailplaneeringut,

kavandatakse ka jalgteeühenduste loomist erinevate maastikuliste tasapindade vahel. Reiu jõe

Paikuse poolsele küljele on projekteeritud jalakäijate promenaad, mis saab alguse olemasoleva

silla põhjaküljelt, kulgeb vana silla mulde alt läbi tunneli (olemasoleva silla asukoht ja kuju ei

võimalda tagada kallasraja kasutamist silla all) ning jätkub lõuna suunas piki jõe äärt.

Promenaadi kaugus Reiu jõest on projekteeritud arvesse võttes võimalikku jõe üleujutustaset

(tõenäosus 100 a kohta). Promenaad on parklaga ühendatud nii treppide kui tasapinnalise

jalgtee abil. Reiu jõe Pärnu poolne kallas on jäetud teadlikult võimalikult puutumatuna. Jõe

äärde on lisatud vaid kaks pinki vaatega jõe ja sildade poole. Tulenevalt Sindi-Lodja silla

detailplaneeringust lahendatakse projektiga Paide maantee ja Jõekalda tee ristumine

ringristmikuna, parandades seeläbi ristmiku läbilaskevõimet ja alandades ohutaset. Keraamika

tänava äärde kavandatakse parkla. Projekti 1. etapi mahus ehitatakse välja uus sild ja selle

juurdepääsutee lähiala projektlahendus, ülejäänud projekt realiseeritakse 2. etapis (põhimahus

vana silla rekonstreeerimine kergliikluse tarbeks). Uue silla ja selle lähiala projektlahenduse

kohta on koostatud eraldi KMH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025), milles toodut siinkohal uuesti

ei esitata.

8 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 1.3. Väljavõte kavandatava tegevuse projekti asendiplaanist.

9 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Vana sild rekonstrueeritakse kergliiklejate liikumis- ja puhkealaks (joonis 1.4).

Kergliiklussillal eraldatakse jalakäijate ning ratturite liiklusalad kitsa lineaarpargiga, kus saab

pingil istudes puhata ning nautida sillalt avanevaid vaateid igas suunas. Istumisalad vahelduvad

lopsaka konteinerhaljastusega. Silla rekonstrueerimisel taastatakse silla algupärane maht ja

väljanägemine, kuid maksimaalse funktsionaalsuse saavutamiseks on silla keskosas lisatud

eendused algupärasele mahule lisaks. Sillale lisanduvad elemendid (piirded, valgustid,

inventar) on projekteeritud kaasaegses arhitektuurikeeles, arvestades silla arhitektuurset

lahendust ja proportsioone. Kergliiklussilla viimistluseks jääb haljas betoon, mis on (hele)halli

tooni.

Joonis 1.4. Väljavõte Sindi-Lodja projektlahenduse visualiseeringust. Esiplaanil kergliiklusele

rekonstrueeritav olemasolev sild koos jalakäijate tunneliga.

Olemasoleva silla muldesse (u 35 m kaugusele Reiu jõest) on Paikuse poolse kallasraja

ühendamiseks projekteeritud raudbetoonist raamkonstruktsiooniga jalakäijate tunnel (joonised

1.3 ja 1.4). Ristlõikes on tunnel muutuva laiusega. Tunnel on seest valgustatud. Betoonseinad

on kaetud seinamaalingutega. Tunnelis oleva jalg- ja jalgrattatee nõutud gabariit (laius x

kõrgus) on 3,5 x 3,0 meetrit, liikumine toimub tunneli põhjaplaadil. Tunnel toetub

põhjaplaadiga olemasolevale peenliivast pinnasekihile. Põhjaplaadi alumine väikseim

kõrgusmärk on abs 3,8 meetrit. Reiu jõe maksimaalne veetase on aga abs 3,5 meetrit. Seega

Reiu jõe kõrgveetase ei ulatu tunneli konstruktsioonini. Tunneli ehitusel kaevetööde

teostamisel tuleb arvestada arheloogilise järelvalve vajadusega kui minnakse kaevetöödega

olemasoleva mulde täitekihtidest sügavamale.

Kergliiklejatele rekonstrueeritava vana silla sademevesi juhitakse vertikaalplaneeringuga silla

keskele rajatavasse avatud renni, mida pidi voolab sademevesi silla otste suunas ja sealt

isevoolselt silla kõrvale kraavidesse. Projektlahenduse kohaselt ei ole sillalt formeeruva

sademevee sillalt otse Reiu jõkke suunamine lubatud.

Projektala kirdeosas Surju metskond 33 (56801:001:1198) kinnistul asub olemasolev kraav

(joonis 1.3), mis on riigiteede nr 59 Pärnu-Tori ja nr 19278 Sindi-Lodja-Silla tee sademevete

ära juhtimisel sademevee eesvooluks. Kraav suubub Pärnu jõkke. Kraavile on aja jooksul

kasvanud puud ning kraav on kohati setet täis, mis takistab sademevee liikumist. Sindi-Lodja

silla projektiga seoses on vajadus olemasolevat kraavi puhastada ja vahetada välja Kiviaja

tänava (vana Tori maantee) alune truup. Pärnu-Tori maantee lähialal paiknev olemasolev truup

on kavas osaliselt asendada avatud kraavi ja truubiga, seejuures on uus kraav kavandatud

10 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

olemasolevast truubist mõnevõrra ida suunda (u 20 m pikkune lõik). Uue kraavilõiguga antakse

kraavile vajalik pikikalle (olemasoleva truubi pikikalle on puudulik).

Olemasoleva silla säilitamiseks on vajalik lisaks uuele pealisehitusele (kujundatud

kergliiklejatele) teostada remonttöid ka silla kandekonstruktsioonis. Silla konstruktsioonis

esineb kriitilisi kahjustusi – mõlema kaldasamba osad ribid on tõsiselt kahjustunud ning esineb

ulatuslikku terassarruse korrosiooni. Lisaks on sillal elemente, mille seisund ei ole veel

avariiline, kuid mis vajavad remonti. Silla vuugid on kaotanud veepidavuse ning nende kaudu

konstruktsioonidesse imbuv vesi kannab endaga kloriide, mis kiirendavad betooni lagunemist

vuukide all. Tõenäoliselt on just see põhjustanud ka eelmainitud ribide kahjustused. Samuti on

märgata kahjustusi silla kaare liigendis – silla ühes kõige kriitilisemas sõlmes –, mille

purunemine võib põhjustada kogu silla varingu. Seega on vajalik sõltuvalt alusehituse pindade

kahjustuse ulatusesest teostada rohkemal või vähemal määral betooni remonti (sh lahtiste

tükkide eemaldamine, puhastamine, pritsbetoonina (torkreetkihina) uue pealiskihi

paigaldamine jms).

Silla konstruktsiooni remonttööde teostamiseks rajatakse silla alumisele osale ripptellingud

(joonis 1.5), st tellingud kinnitatakse silla külge ning Reiu jõkke ajutisi platvorme vms ei

kavandata. Täiendavaks tellingute toestamiseks silla sammaste läheduses võidakse tellingud

vajadusel toetada ka madalvee ajal silla samba lähistel jõekaldal paljanduvatele

olemasolevatele puitvaiadele. Seega ei nähta remonttööde ajal ette tegevusi Reiu jões ega

piirata vee-elustiku liikumisvõimalusi, ühtlasi tagatakse veeliikluse võimalused ehitustööde

ajal. Lisaks on kandekonstruktsiooni remonttööd kavandatud jõe madalveeperioodile.

Tellingutel paiknevad liikumisalad on põhjast kaetud kiledega ning sõltuvalt teostatavate tööde

iseloomust paigaldatakse tellingute servadesse täiendavad kaitsevõrgud, mis aitavad

minimeerida remonttööde käigus tekkivate lahtiste osade jõkke kukkumist.

Joonis 1.5. Näiteid ripptellingute kasutamisest sildade remondil. Fotod: Tambet Anso.

Vana silla rekonstrueerimistöödega alustatakse pärast uue silla valmimist ja sellele liikluse

suunamist, ehitustööde kestvus on orienteeruvalt 1 aasta.

11 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja Maa- ja

Ruumiameti kaardirakendusi. Lisaks kasutatakse projekti käigus valminud uuringute andmeid.

Eelhinnangus käsitletav ala paikneb Pärnu linnas (haldusüksus) Pärnu keskuslinna ja Paikuse

alevi territooriumil. Olemasolev Sindi-Lodja sild (nr 698) paikneb Pärnu-Tori tugimaantee (59)

km 1,57 ja ületab Reiu jõge. ERC Konsultatsiooni OÜ (2024) andmetel oli Pärnu-Tori

tugimaantee km 1,2-1,845 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) 9567

sõidukit, perspektiivne pronooositav liiklussagedus 2046. a on 11 000 sõidukit ööpäevas.

Sindi-Lodja silla ja Pärnu-Tori maantee läheduses paiknevad Maa- ja Ruumiameti (2025)

andmetel lisaks transpordimaa (maantee) ja veekogude maale (Reiu jõgi ja Pärnu jõgi) ka

üldkasutatava maa (Paide mnt 4a (62515:001:0002); Reiu mets (62501:001:0948)), ärimaa

(Keraamika tn 1 (56801:001:0244)), maatulundusmaa (Kiviaja (56801:001:1109)) ning äri- ja

tootmismaa (Keraamika tn 2 (62401:001:0623)) sihtotstarbega kinnistud. Lähimad eluhooned

paiknevad Paikuse alevi poolsel osal asuvatel järgmistel katastriüksustel: Paide mnt 8/10

(56801:001:0080), Kiviaja tn 1 (56801:001:0026), Vesiroosi tn 1 (56801:001:0923),

Keraamika tn 7 (56801:001:0321) ja Keraamika tn 6 (56801:001:0784) (joonis 2.1).

Kavandatava tegevuse asukohast lähtuvalt esinevad alal järgmised Pärnu ja Reiu jõe kalda

kaitsevööndid: piiranguvöönd (100 m) ja ehituskeeluvöönd (50 m) ning Reiu jõe

veekaitsevöönd (10 m). Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 ei laiene

ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga – antud juhul Sindi-Lodja silla

detailplaneeringuga – kavandatud sillale.

12 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 2.1. Sindi-Lodja silla ümbruskonna väljavõte. Alus: Maa-ja Ruumiamet, 2025.

2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega

Koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus 2035+ (september 2025 seisuga

vastuvõetud versioon) on uue Sindi-Lodja silla kohta toodud järgmist: „Arvestada Reiu jõel

oleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega, mille eesmärk on viia

silla kandevõime vastavusse tänapäevaste nõuetega ning luua sujuvad ja turvalised

liiklemisvõimalused kõigile liiklejatele“.

Reiu jõgi koos kaldaalaga on määratud rohekoridoriks. Reiu jõest Pärnu linna (asustusüksus)

poole jääv puhke- ja haljasala maa-ala on ühtlasi osa piirkondlikust Papiniidu-Raeküla

puhkealast. Kogu Sindi-Lodja silla ümbrus on osa ulatuslikust Reiu jõe suudmeala

väärtuslikust maastikust. Seejuures lähtub väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringust

(2018) ning on seotud eelkõige piirkonna kultuurilis-ajaloolise ning puhkepiirkondliku

väärtusega.

Kuna haldusreformi järgse Pärnu linna kui haldusüksuse territooriumi üldplaneering on veel

kehtestamata, tuuakse järgnevalt välja ka hetkel kavandatava tegevuse maa-alal ja

lähiümbruses kehtivate üldplaneeringute kohane maakasutus.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ (2021) kajastub Sindi-Lodja sild

olemasolevas asukohas. Silla lähedase maakasutuse juhtotsarbeks on kavandatud puhke- ja

haljasalade maa (joonis 2.2 heleroheline ala), mis moodustab osa Papiniidu-Raeküla

puhkealast. Puhkealad moodustavad osa kohalikust rohevõrgustikust. Kohaliku rohevõrgustiku

ülesanne linnas on eelkõige võimaldada inimestele kõrgekvaliteedilist ja tervislikku

elukeskkonda koos puhke- ja sportimisvõimalustega aga ka loodusväärtuste säilimist ja

13 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

kohaliku kultuuriväärtuse säilimist ning edasi arendamist. Kõnealuses piirkonnas toimivad

rohevõrgustikuna ka Reiu ja Pärnu jõe koridorid.

Reiu jõe suudmealale on määratud ilusa vaatega koht. Olemasoleva maantee koridori, sh Sindi-

Lodja sillale on kavandatud ka kergliiklustee (joonis 2.2).

Joonis 2.2. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) maakasutusplaanist

(vasakul; P – puhke- ja haljasalade maa) ja kergliiklusteede skeemist (paremal).

Paikuse valla üldplaneeringus (2009) on olemasoleva Sindi-Lodja silla ümbruses Paikuse

alevi maakasutuse juhtotstarveteks määratud segahoonestusala ja kompensatsiooniala

(majandatavad või looduslikud rohealad; puhveralad tootmis-, liiklus- ja elamualade vahel).

Piki Reiu jõe kallast on kavandatud perspektiivne kergliiklustee.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga” (2024) toob mh välja, et piirkonna arendamisel

tuleb arvestada Reiu jõel olemasoleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise

vajadusega, mille eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse kaasaegsete nõuetega ja luua

sujuvad ja turvalised liiklemisvõimalused kõikidele liiklejatele. Uue maanteesilla

kavandamisel kaaluda olemasoleva Sindi-Lodja silla, kui väärtusliku üksikobjekti säilitamist

puhkeotstarbelisel eemärgil kergliiklussillana.

Teemaplaneeringus tuuakse välja ka, et Pärnu jõgi on laevatatav kuni Reiu jõe suudmeni, Reiu

jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Seejuures on Reiu jõe suudmeala

puhkevõrgustiku sõlmpunktiks, kus on välja kujunenud veepuhkuse piirkond (paadilaenutus jt

veeteenused). Pärnu jõekruiisi laeva marsruut lõpeb samuti Reiu jõe suudmes.

Rohevõrgustiku osas tuuakse teemaplaneeringus välja, et Reiu jõgi moodustab osa

rohevõrgustikust. Seejuures jõe kui rohelise võrgustiku koridori laiuseks on jõgi koos selle

kalda ehituskeeluvööndi ulatusega.

Samuti juhib teemaplaneering tähelepanu asjaolule, et Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede kaldad on

alamjooksul lihkeohtlikud. Lihkeoht on tingitud ala geoloogilisest ja morfoloogilisest

ehitusest.

Kiviaja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu (2020) ala asub Paikuse alevis Pärnu-Tori

tugimaanteest põhja pool Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal Sindi - Lodja silla vahetus

läheduses. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärgiks laiemalt on Kiviaja

14 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

teemapargi atraktiivsemaks muutmine, sh võimaluste loomine tervisesportlastele, turistidele ja

kohalikele elanikele.

Detailplaneeringu ala juurdepääs on kavandatud Pärnu-Tori maanteelt. Planeeringualal

sõidukid ei liigu ega pargi. Külastajad pargivad sõidukid teisel pool Pärnu-Tori maanteed asuva

Keraamika tn äärde ja liiguvad jalgsi planeeringualale, kus asuvad 2,5 m laiused puiduhakke-,

killustik-, munakivi- ja pinnaskattega jalgteed ning paadisild.

Sindi-Lodja silla detailplaneeringu (kehtestatud märts 2025) eesmärk on kaaluda võimalust

määrata alale ehitusõigus Sindi-Lodja uue silla ehitamiseks ja olemasoleva

rekonstrueerimiseks. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 9-st:

vooluveekogu (Reiu jõgi) kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik

tegevusi esmalt suunata planeeringuga. Antud detailplaneering on aluseks käesoleva projekti

koostamisele ning detailplaneeringus toodud tingimustega on projekteerimise käigus

arvestatud.

2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid

Geoloogia ja hüdrogeoloogia. Vaadeldav ala paikneb Pärnu madalikul, mis on tekkelt

meretasandik ning mida iseloomustab suhteliselt tasane reljeef, v.a Reiu jõe oru kaldad.

Reaalprojekt OÜ (2024) kohaselt koosneb pinnakate merelisest ja jõelisest liivast, mille all

lasub jääjärveline savi (viirkihiline) ja moreen. Jõe ääres leidub ka orgaanika rikkaid setteid ja

teede mulletes on täitematerjal. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja

Devoni ladestu Narva ja Pärnu lademe kivimid, kus liivakivi, aleuroliit ja savi vahelduvad

dolomiidi ja domeriidi kihtidega. Reiu jõe säng on alamjooksul lõikunud jääjärvelisse

viirsavisse.

Reiu jõe alamjooksu kaldad on lihkeohtlikud (Kalm jt, 2002; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024).

Maalihked jõgede kallastel on paratamatus ja enamasti kutsuvad maalihkeid esile looduslikud

protsessid, eelkõige kaldaerosioon. Siiski võib teatud juhtudel nö päästikuks kujuneda

inimtegevus jões või kaldatsoonis. Sindi-Lodja sillale lähim dokumenteeritud maalihe toimus

aastal 2000 Reiu jõe vasakul kaldal endise raudteesilla kõrval (Kalm jt, 2002). IPT

Projektijuhtimine OÜ (2024) kohaselt kuulub geoloogilisest ehitusest lähtuvalt Reiu jõe

suudmepoolne osa Paikuse alevis klassi 6. Antud klassis on savi kaetud keskmise kuni paksu

liivakihiga, savi on samuti suhteliselt paks. Seejuures algab savi pealispind jõe veepiirist

mõnevõrra kõrgemalt, kuid ka pealmine liivakiht on jõe veetasemega otseselt seotud.

Geoloogilise ehituse tõttu võivad seal toimuda nii savi- kui ka liivalihked. Reiu jõe lõigul

suudmest kuni 3 km ülesvoolu on kallaste nõlvakalle suur (>15°), nõlvad on kõrged ning

koosnevad nii liivast kui ka savist. Kumba tüüpi lihe tõenäolisemalt toimub, sõltub

konkreetsetest tingimustest, eelkõige veerežiimist. Jõe kõrge veetaseme korral, kui liivakihis

olev pinnasevesi ei saa jõkke voolata, on tõenäolisem liivalihete esinemine, samas kui jõe

veetaseme alanedes, kui nõlv on endiselt nö vett täis, kasvab savilihete esinemise tõenäosus.

Samal 3 km pikkusel lõigul paikneb ka alasid, mis on lihkeohtlikud vaid savilihete osas – neil

lõikudel jääb nõlvakalle vahemikku 7-15°. Reiu jõe lihkeohtlikuks piirkonnaks, kus tuleks

ehitustegevust vältida, on savi- ja liivalihete korraga esinemise võimalusega lõigul IPT

Projektijuhtimine OÜ (2024) töös hinnatud 75 m jõe piirist.

Reaalprojekt OÜ (2024) geotehnilised uuringud näitasid, et silla lähialal esinevad kohev liiv ja

palju kokkusurutavad nõrgad savipinnased, mille all on õhuke moreeni kiht ja aluspõhi.

15 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Veeküllastunud peeneteraline liiv on tundlik dünaamilisele ja hüdrodünaamilisele mõjutustele

(ebavesiliiva oht). Need ei hoia nõlva vee all ja vajavad kindlustamist.

Pinnaseveetaseasus Reaalprojekt OÜ (2024) välitööde ajal (23.04. – 03.05.2024) maapinnast

0,35-1,5 meetri sügavusel, absoluutkõrgusel -0,1-3,95 meetrit. Reiu jões mõõdeti veetase

absoluutkõrgusel 0,04 meetrit. Vett kandvaks kihiks on peenliiv või selle peal olev mulla kiht.

Pinnaseveetase on sõltuvuses Reiu jõe veetasemest, mille suunas see reljeefi jälgides ka liigub.

Veerohkematel aegadel võib vesi tõusta maapinnale. Seega on pinnaseveetase kõrge ning jõe

kallastel tuleb arvestada üleujutusohuga.

Eesti põhjaveekaitstuse kaardi 1:400 000 (Maa- ja Ruumiameti Geoloogia kaardirakendus

1:400 000, 2025)) kohaselt on vaadeldavas piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega

alaga.

Pinnavesi. Tulenevalt Sindi-Lodja silla asukohast jäävad vaadeldavasse piirkonda või selle

lähialale nii Reiu jõgi (sild ületab jõge) kui ka Pärnu jõgi. 72,2 km pikkune Reiu jõgi

(VEE1145400) suubub Sindi-Lodja silla lähistel Pärnu jõkke. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskavale 2022-2027 (2022) tuginedes on vaadeldavas piirkonnas Reiu jõe

koondseisund „hea“ ning on seda olnud ka varasematel aastatel. Samas 2022. ja 2023. a riikliku

seire tulemusena hinnati Reiu jõe koondseisundiks „halb“ (Pinnavee ja põhjavee seisund -

Interaktiivne kaart, vaadatud oktoober 2025). Siinkohal on oluline, et Reiu jõe koondseisund

„halb“ tulenes kahest kvaliteedinäitajast (ohtlikud ained) – elavhõbeda ning

bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu elustikus (Eesti Keskkonnauuringute Keskus

OÜ, 2023). Reiu jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires.

Pärnu jõe (VEE1123500) pikkus on 144,6 km. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale

2022-2027 (2022) tuginedes on Pärnu jõe koondseisund (veekogum – Käru jõest suudmeni)

„halb“ (aluseks 2019. a seireandmed), põhjuseks peamiselt põllumajandustegevusest tulenev

(haju)koormus. Ka 2022. ja 2023. a seire tulemusena määratleti Pärnu jõe koondseisundiks

„halb“ (Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart, vaadatud oktoober 2025). Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ (2024) alusel määrati Pärnu jõe 2023. a koondseisundiks

„halb“, põhjuseks 2023. a seire tulemusena määratud piirväärtust ületanud kaadmium ja

elavhõbe elustikus.

Maaparandussüsteemidega kaetud alasid vaadeldavas piirkonnas ei paikne.

Pärnu jõgi ega Reiu jõgi ei ole hõlmatud suurte üleujutustega siseveekogude nimistusse (alus:

keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu

ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“). Küll aga on Sindi-Lodja silla

piirkond, Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse (2025) alusel Pärnu jõe kaudu

seotud Pärnu linna üleujutusohu riskipiirkonnaga (üleujutusoht seotud mere ja Pärnu jõega).

Maa-ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse (2025) alusel esineb Reiu jõe suudme

lähistel näiteks üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul,

üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 2,81 m (joonis 2.3) ning üleujutuse 1% tõenäosuse

korral ehk esinemine üks kord 100 aasta jooksul, üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs

3,07 m (joonis 2.4). Sindi-Lodja silla piirkonnas on Reiu jõe kaldad suhteliselt järskude

nõlvadega, seetõttu ka üleujutatavat ala esineb piirkonnas minimaalselt ja seda peamiselt jõe

paremkaldal.

16 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 2.3. Üleujutatav ala üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul,

üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 2,81 m. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Joonis 2.4. Üleujutatav ala üleujutuse 1% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 100 aasta jooksul,

üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 3,07 m. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

IB Urmas Nugin OÜ (2024) poolt tehtud hüdraulised arvutused näitasid, et enamusel ajast on

veetase Reiu jões Sindi-Lodja silla profiilis võrdne Pärnu lahe vee tasemega ja voolu kiirus alla

0.1 m/s. Enamusel ajast on Pärnu lahes keskmine veetase 0.24 m abs ±0.3 m. Samas silla

projekteerimisel tuleb arvestada:

✓ maksimaalse veetasemega vähemalt 3,50 m abs;

17 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

✓ keskmise veetasemega 0,25 m abs;

✓ minimaalse veetasemega -1,2 m abs;

✓ voolu kiirusega vähemalt 1.5 m/s (vooluhulga Q1%=161 m³/s esinemine mere

keskmisel või sellele lähedasel tasemel on reaalne ning lokaalselt võib voolu kiirus silla

piirkonnas olla arvutuslikust suurem).

Elustik, sh kaitstavad loodusobjektid. Olemasoleva Sindi-Lodja silla Pärnu jõe poolsel küljel

kasvab kõrghaljastus. Valdavalt on tegemist segapuistuga. Maa- ja Ruumiameti maakatte

kõrgusmudeli (2025) alusel varieerub puistu kõrgus piirkonnas valdavalt 5-15 m vahel. Teisel

pool silda on kavandatud uue silla rajamine koos juurdepääsuteega. Seega on antud ehitusalalt

kõrghaljastus eemaldatud. Vääriselupaiku silla lähipiirkonnas registreeritud ei ole. Küll aga

paikneb vääriselupaik (VEP212452) Jõekalda tee (Sindi-Lodja-Sindi silla tee) ja Pärnu-Tori

maantee ristumiskoha (kavandatud ringristmik) lähistel ning teine vääriselupaik (VEP212453)

Kiviaja tänava (vana Tori maantee) lähistel (joonis 2.5).

Joonis 2.5. Vääriselupaikade paiknemine projektala läheduses. Alus: EELIS, seisuga 28.11.2025; Maa-

ja Ruumiamet, 2025.

Kaitsealuseid taimi vaadeldaval maa-alal ei ole registreeritud (mh ei leitud ka uue silla asukoha

puittaimede haljastusliku hinnangu koostamise käigus alalt kaitsealuseid liike (OÜ Kümmel,

2024)). Küll aga tuleb arvestada, et Reiu jõe kaldaäärsel alal leidub vesiroose. Nii valge kui ka

väike vesiroos kuuluvad III kaitsekategooria taimeliikide hulka. Vastavalt LKS § 55 lg 8 on

keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas.

Reiu jõgi on vaadeldavas piirkonnas arvatud Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) koosseisu, mis

on ühtlasi ka Natura 2000 Reiu jõe loodusala (vt täpsemalt ptk 3). Reiu jõe hoiuala kaitse-

18 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260)

kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade

kaitse. Reiu jõe hoiuala hõlmab valdavat osa Reiu jõe pikkusest.

Olemasoleva Sindi-Lodja silla läheduses paikneb ka Pärnu jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka

Natura 2000 Pärnu jõe loodusala ning mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hink

(Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaikade kaitse.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 28.11.2025) andmetel on Reiu jõgi

määratud II kaitsekategooriasse kuuluva paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), III

kaitsekategooriasse kuuluvate hingu (Cobitis taenia) ja võldase (Cottus gobio) ning

kaitsestaatuseta jõesilmu (Lampetra fluviatilis) leiupaigaks. Lisaks kuulub Reiu jõgi Humalaste

jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke (samuti Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre)

keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse. Reiu jõega (ja ka Pärnu jõega)

seonduvatest kaitsealustest liikidest (ka jõesilm) enamik, v.a hink eelistab elupaigana

kiirevoolulisemaid ja kärestikulisi jõelõike. Maves OÜ (2022) alusel on Reiu jõe alamjooks

potamaalset tüüpi ehk jõelõik on sügav, aeglase vooluga ja peente põhjasetetega. Seega

puuduvad vaadeldavas piirkonnas Reiu jões enamikele liikidele väärtuslikud elupaigad ja

kudealad. Siiski tuleb arvestada, et nt lõhe ja jõesilm teevad ulatuslikke rändeid ning Reiu jõe

ülemjooksul on esindatud ka väärtuslikud elupaigad ja kudealad. Vaadeldavas piirkonnas võib

Reiu jõgi (eelkõige veeosa kaldaäärne piirkond) olla sobivaks elupaigaks põhjaeluviisiga

hingule.

EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks nahkhiirtele (suurvidevlane,

põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Olulisi talvitumispaiku teadaolevalt vaadeldavas

piirkonnas ei esine. Suviste varjepaikadena eelistavad nahkhiired puuõõnsusi (eelkõige

vanemad puud), hooneid ja rajatisi. Seejuures on teada ka juhtumeid, kus suvise varjepaigana

on kasutatud ka silda (Keskkonnaamet, 2017).

EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud

invasiivsete võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk

(Orconectes limosus)) leiukohaks.

Kultuuriväärtused. Vaadeldavas piirkonnas ei paikne Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse

(2025) alusel kultuurimälestisi. Küll aga ulatub olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi-

Lodja I kiviaja asulakoha (27039) kaitsevöönd (joonis 2.6). Lisaks asub alal

Muinsuskaitseameti poolt määratletud arheoloogiatundlik ala. Arheograator OÜ (2024) viis

Sindi-Lodja silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25. septembrini 2024. aastal läbi

arheoloogilised ja geoarheoloogilised eeluuringud. Uuringuala jaotati 4 alamosaks ehk aladeks

(A, B, C, D; joonis 2.7), kus välitööde käigus kaevati kokku 57 arheoloogilist prooviauku.

Uuringuala iseloomustab tugev inimtegevuse mõju, mistõttu olid pealmised pinnasekihid

segatud, sisaldasid uusaegset prahti ja ehitusrisu. Sindi-Lodja I asulakoha kaitsevööndist alalt

A leiti munakivisillutis – omaaegne tee. Reiu jõe paremale kaldale, Paide maanteest lõuna

poole jääval alal B leiti Reiu jõe oru nõlvale kaevatud prooviaugust nr 16 tulekivikild

absoluutkõrguselt u 3,9 m, mis viitab lähedalasuvale kiviaegsele asulakohale. Teistelt aladelt

19 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

prooviaukudega kaetud sügavustelt ei avastatud kultuuriväärtuslike leide ega arheoloogilisi

muistiseid.

Joonis 2.6. Sindi-Lodja I kiviaja asulakoha (sinine viirutus) kaitsevööndi (punane viirutus) paiknemine

Sindi-Lodja silla suhtes. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Geoarheoloogiliste eeluuringute käigus tehti uuringualal geoarheoloogilist sondeerimist 12

kohas: 1 alal C ja 11 alal B (joonis 2.7). Kokkuvõtvalt on geoarheoloogiliste eeluuringute

tulemused järgmised:

✓ Alal A ei ole tehtud geoarheoloogilist sondeerimist, kuna see ei paikne tsoonis, kus silla

ja selle juurdepääsuteede rajamine eeldab suuremahulisi ja sügavaid kaevamisi;

✓ Alal C ei ole arheoloogilist kultuurkihti sügavuseni 4,5 m praegusest maapinnast ja seal

ei esine takistusi kaevamiseks vajadusel kuni mainitud sügavuseni;

✓ Alal D ei tehtud samuti geoarheoloogilist sondeerimist;

✓ Alal B on olemas mattunud tõenäoline kiviaegse asulakoha kultuurkiht, see avastati

neljas sondeerimiskohas. Koos lisauuringutega kavandatava silla kandekonstruktsiooni

planeeritavas rajamiskohas on selle lasuvuse üldine pilt olemas. Arvatavasti on

tegemist asulakoha lõuna- ja idapiiriga (jn 28). Kiht paikneb praegusest maapinnast

2,12 m (jõepoolses osas) kuni 4,25 m (tasasel kaldaterrassil) sügavusel,

absoluutkõrgustel 3,54–4,87 m. Kultuurkiht on kaldu Reiu jõe suunas (ja ka õhenev

selles suunas), osutades jõe olemasolule sellel suunal ka asulakoha kasutamise ajal.

Edasiste ehitustegevuste planeerimisel antud uuringupiirkonnas on oluline arvestada,

et kaevetööd ei kahjustaks asulakoha kultuurkihti või teha eelnevalt arheoloogilised

väljakaevamised.

20 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 2.7. Arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute uuringuala ja selle jaotus osadeks (A, B,

C, D). Väljavõte Arheograator OÜ (2024) tööst.

Sindi-Lodja sild on haaratud pärandkultuuriobjektide hulka ja Muinsuskaitseameti poolt

hinnatud kultuuriväärtuslikuks objektiks. Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev sild on

algselt ehitatud 1933. aastal, sild hävines teises maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni

kasutusel olev sild vana silla betoonkaartele, mis on tänaseks tehniliselt kehvas seisus,

amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja tingimustele. Blueray OÜ (2024) kohaselt

muudab silla eriliseks tema tarind – tegemist on Eesti oludes esindusliku kaarsillaga, mis

sobitub arhitektuurselt hästi kõrgete Reiu jõe kallastega. Vähemtähtis pole ka see, et Sindi-

Lodja sild taastati pärast sõja hävitustööd sarnases tarinduses 1932. aasta silla projektiga. Eesti

sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks kaunimaks Eesti

raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda riikliku kaitse alla

võtmise vääriliseks. Ehkki Sindi-Lodja silda võib vaadelda 1930. aastate sillaehituspärandi

esindajana, kuulub see ehitustehniliselt nõukogude perioodi, periodiseeringu järgi stalinistlikku

ajajärku, ehkki stalinismile omaseid neoklassitsistlikke tunnuseid pole sillal kunagi olnud.

Välise sarnasuse ning kasutatud ehitustehniliste lahenduste tõttu on õige käsitleda Sindi-Lodja

silda teises maailmasõjas purustatud silla taastamisena.

Blueray OÜ (2024) kohaselt ei ole praeguse seisuga Eestis riikliku kaitse alla võetud mitte

ühtegi Eesti Vabariigi perioodil või nõukogude okupatsiooniajal ehitatud raudbetoonsilda.

Seega silla väärtust arvestades vääriks Sindi-Lodja sild kaitse alla võtmist. Uue maanteesilla

rajamise käigus on otstarbekas muuta olemasolev Sindi-Lodja sild jalakäijate ja jalgratturite

sillaks. Arvestades piirkonna puhkeala potentsiaali ja silla seotust jalgrattatee põhivõrgu osana,

püsiks Sindi-Lodja sild aktiivses kasutuses.

21 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

3. Natura 2000 ala eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 alad on

moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja

79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (Kutsar jt, 2019)

ning Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon,

2021). Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse

oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide

või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-

eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine ning mille tulemusena saab otsustada, kas on

vajalik liikuda teise ehk asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi

Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine, vajadusel määratakse

leevendavad meetmed. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Kui

eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada

KMH protsess.

Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 ala kaitsekorraldusega. Kavandatav tegevus ei

ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusega.

22 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.

3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,

mida võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus (projekti 2. etapp) – Pärnu linnas riigimaanteel (59 Pärnu-Tori) asuva üle

Reiu jõe kulgeva Sindi-Lodja silla ja sinna juurde kuuluva juurdepääsutee rekonstrueerimine

kergliikluse tarbeks. Täpsem kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud peatükis 1.

Silla asukohaga on seotud Natura 2000 ala – Reiu jõe loodusala (EELISe andmebaasi kood

RAH0000616), pindala 105,4 ha (maismaa pindala 10,7 ha; joonis 3.2). Reiu jõe loodusalal

kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260);

✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia).

23 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübid või liigid seonduvad Reiu jõega ning

loodusala koosseisu ei ole arvatud jõe kaldaid.

Silla asukohast u 100 m kaugusel põhja suunas (seotud Reiu jõega) kulgeb Pärnu jõe loodusala

(RAH0000027; joonis 3.2), pindala 859,9 ha (maismaa pindala 92,4 ha). Pärnu jõe loodusalal

kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);

✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik hink (Cobitis taenia).

Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud liigid ja elupaigatüüp – jõed ja ojad seonduvad Pärnu jõega,

elupaigatüübid – lamminiidud ja puisniidud seonduvad Pärnu jõe kallastega Türi

maastikukaitseala koosseisus.

Joonis 3.2. Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade paiknemine Sindi-Lodja silla suhtes. Alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025.

Kavandatava tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi ning elupaigatüüpide ja liikide ohutegureid

kajastab tabel 3.1. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide ja liikide leiukohtade

paiknemine kavandatava tegevuse kontaktalal või lähipiirkonnas. Tabelis esitatud

andmete allikaks on mh EELIS (november 2025), Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-

2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024

(Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm

(seisuga 2024), Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(Keskkonnaministeerium, 2022) ning kavandatava tegevuse kirjeldus.

24 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Tabel 3.1. Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade ning kavandatava tegevuse alaga seonduvad liigid ja elupaigatüübid. Allikad: EELISe (Eesti looduse

infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaas: seisuga november 2025; Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe

loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm (seisuga 2024),

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (Keskkonnaministeerium, 2022).

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

Reiu jõe loodusala

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Reiu jõgi. Vooluveekogu

tüüp IA – tumedaveelised ja humiinaineterikkad

(KHT-Mn 90% väärtus üle 25 mgO/l), valgala 10–

100 km2. Koondseisund Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 alusel (2019) – hea.

2022. ja 2023. a riikliku seire andmete alusel

koondseisund – halb*

Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad

inventeeritud 104,8 ha-l B esinduslikkusega

Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja

koprapaisud. Meede: Paisude likvideerimine.

Ohutegurid – Vähene info elupaiga seisundi kohta.

Meede: Täiendavate andmete kogumine

Elupaigatüüp on säilinud 104,8 ha-l

B esinduslikkusega

2 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik

Reiu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Ohutegurid – Reiu jõe seisundi halvenemine. Meede:

soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi

kaitse-eesmärkide täitmisega (vt ka käesoleva tabeli rida

nr 1)

Liigile kättesaadava elupaiga

säilimine Reiu jõe loodusalal 104,8

ha ulatuses. Natura 2000 ala

üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt rahuldav (C) 3 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Reiu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

4 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Reiu jõgi.

Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase

põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud

5 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Reiu jõgi.

Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase

põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike.

Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m)

taimestikurikkad kohad. Tõenäoliselt esineb liiki

Reiu jõe lõikudes aga hajusalt ja vähearvukalt

Pärnu jõe loodusala

25 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Pärnu jõgi.

Vooluveekogu tüüp V3B – heledaveelised ja

vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHT-Mn

90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala

suurusega > 1000-10 000 km². Koondseisund

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-

2027 alusel (2019) – halb. 2022. ja 2023. a riikliku

seire andmete alusel koondseisund – halb

Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad

inventeeritud 129,6 ha-l B esinduslikkusega

Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja

koprapaisud ning hajukoormus. Meede: Paisude

likvideerimine (suurim pais – Sindi tänaseks

eemaldatud), põllumajandusega seonduva tegevuse

järelevalve tõhustamine ja keskkonnahoidlike praktikate

rakendamine

Elupaigatüüp on säilinud 129,6 ha-l

B esinduslikkusega

2 Lamminiidud ja puisniidud. Vaadeldavas

piirkonnas ja lähialal puuduvad

Ohutegurid – pole asjakohased Pole asjakohane

3 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik

Pärnu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Ohutegurid – Pärnu jõe seisundi halvenemine. Meede:

soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed

ja ojad kaitse-eesmärgi täitmisega

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 129,6 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses.

Natura 2000 ala seisundi üldhinnang

alale liigist lähtuvalt on A

4 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 129,6 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses,

hea kvaliteediga elupaikade ulatus

vähemalt 16,4 km. Natura 2000 ala

seisundi üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on vähemalt B

5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Pärnu jõgi.

Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase

põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud

Liigile kättesaadava soodsa elupaiga

säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6

km kogupikkusega jõelõikude

ulatuses. Natura 2000 ala seisundi

üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt B

26 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

6 Lõhe (Salmo salar). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Liigile kättesaadava soodsa elupaiga

säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7

km pikkuse jõelõigu ulatuses.

Natura 2000 ala üldhinnang alale

liigist lähtuvalt on vähemalt

rahuldav (B)

7 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase

põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike.

Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m)

taimestikurikkad kohad

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 113,5 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses.

Natura 2000 ala seisundi üldhinnang

alale liigist lähtuvalt on vähemalt B *2022. ja 2023. a Reiu jõe koondseisund „halb“ tuleneb kahest kvaliteedinäitajast (ohtlikud ained) – elavhõbeda ning bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu

elustikus. Reiu jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023).

27 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusalade) elupaigatüübid

ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava

tegevusega.

Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses kavandatava tegevusega.

Elupaigatüüp/

liigid

Mõju prognoosimine Mõju hinnang

Reiu jõe loodusala

Jõed ja ojad

(3260) ehk Reiu

jõgi

Sindi-Lodja sild paikneb Reiu jõe alamjooksul vahetult Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses. Reiu jõgi on

antud asukohas sügav ja aeglase vooluga. Jõeelustiku, sh loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud enamike

liikide jaoks väärtuslikumad – kärestikulised jõelõigud paiknevad silla asukohast ülesvoolu ja

kavandatavast tegevusest kilomeetrite kaugusel.

Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsale

seisundile (sh jõe veekvaliteet ja voolurežiim) vana Sindi-Lodja silla jm vajaliku taristu rekonstrueerimise

ja jalakäijate tunneli rajamisega ei kaasne, kuna:

1. vana silla rekonstrueerimise käigus ei muudeta silla kandva konstruktsiooni lahendust vaid

teostatatakse ainult vajalikud remonttööd. Seega ei muutu rekonstrueerimise tulemusena jõe

voolurežiim ega kaldajoon;

2. sademevett otse sillalt jõkke ei juhita (sademevesi juhitakse vertikaalplaneeringuga silla keskele

rajatavasse avatud renni, mida pidi voolab sademevesi silla otste suunas ja sealt isevoolselt silla

kõrvale kraavidesse). Lisaks rekonstrueeritakse sild ainult kergliiklusele ja seetõttu puudub

võimalik autoliiklusega kaasneda võiv reostusoht. Kavandatava jalakäijate tunneli

sademeveekäitlus on seotud silla sademeveesüsteemiga ning arvestades ka tegevuse iseloomu on

ebasoodne mõju välistatud;

3. vana silla pealesõidutee muldesse on kavandatud jalakäijate tunnel. Tunneli projekteerimisel on

arvestatud mulde stabiilsuse säilimisega. Lisaks on piirkonnas juba uue silla projekteerimise

käigus läbi viidud pinnase lihkeohtlikkuse täiendavad uuringud ning tehtud vastavad vajumis- ja

stabiilsusarvutused, et projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud keskkonnaohutus. Seega ei

ole ette näha lühi- ega pikajalist lihkeohtlikkusest tulenevat pinnase jõkke kannet.

Mõju on välistatud

28 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Silla rekonstrueerimisega seonduvad lühiajalised ehk ehitusaegsed mõjud, mis hinnanguliselt võiksid kesta

kuni 1 aasta. Seejuures kavandatakse silla kandekonstruktsiooni remonttööd jõe madalveeperioodile.

Tuginedes peatükis 1 toodule rajatakse silla konstruktsiooni remonttööde teostamiseks silla alumisele osale

ripptellingud, st tellingud kinnitatakse silla külge ning Reiu jõkke ajutisi platvorme vms ei kavandata.

Täiendavaks tellingute toestamiseks silla sammaste läheduses võidakse tellingud vajadusel toetada ka

madalvee ajal silla samba lähistel jõekaldal paljanduvatele olemasolevatele puitvaiadele. Seega ei nähta

remonttööde ajal ette tegevusi Reiu jões ega piirata vee-elustiku liikumisvõimalusi, ühtlasi tagatakse

veeliikluse võimalused ehitustööde ajal. Eelneva alusel ei ole ette näha ka lühiajalisi, ehitusaegseid jõe

voolurežiimi muutusi põhjustavaid tegevusi ega ebasoodsat mõju.

Tellingutel paiknevad liikumisalad on põhjast kaetud kiledega ning sõltuvalt teostatavate tööde iseloomust

paigaldatakse tellingute servadesse täiendavad kaitsevõrgud, mis aitavad minimeerida remonttööde käigus

tekkivate lahtiste osade jõkke kukkumist. Nimetatud töövõtted aitavad minimeerida remonttööde käigus

jõkke jõuda võiva materjali hulka. Tõenäoliselt võib siiski ka nimetatud töövõtete kasutamisel teatud

koguses betoonitükikesi, liiva vms materjali remonttööde käigus jõkke jõuda, kuid need kogused on

minimaalsed, teke lühiajaline ega põhjusta olulisel määral heljumi teket või muutusi jõe põhjas. Seega ei

kaasne tegevusega ka lühiajaliselt jõe veekvaliteedile mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju elupaigatüübi

soodsale seisundile.

Kavandatav jalakäijate tunnel paikneb Reiu jõest u 35 m kaugusel olemasolevas teemuldes. Seega ei ulatu

tunneli ehitustsoon jõeni ja ehitustegevusest lähtuvat ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Ka Reiu jõe

kõrgveeperioodil ei ole ette näha jõe veetaseme ulatumist tunneli töötsooni (vt ptk 1).

Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, siis ei ole elupaigatüübi soodsa seisundi säilimisele,

loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidei täitmisele ebasoodsat mõju ette näha

Harilik võldas ja

jõesilm

Liikide jaoks väärtuslikumad elupaigad (kärestikulised ja kiirevoolulised jõelõigud) paiknevad

kavandatava tegevuse asukohast ülesvoolu jäävates jõelõikudes. Silla asukoha lähedane jõelõik on

liikidele pigem väheväärtuslik. Siiski arvestades, et nt jõesilm rändab kudemiseks merest jõkke, on

väärtuslikematele elu- ja kudemispaikadele ligipääsuks vajalik säilitada soodne seisund ka ülejäänud

jõelõikudes. Seejuures saab määravaks jõed ja ojad ehk Reiu jõe elupaigatüübile avalduvad mõjud ja

soodsa seisundi säilimine. Kuivõrd kavandatava tegevusega ei kaasne jõevoolu püsivat takistamist ning ka

ehitusajal jääb jõgi vee-elustikule liikumiseks avatuks, siis võimalused liikidel ülesvoolu liikumiseks

Mõju on välistatud

29 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

säilivad nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas. Arvestades ka eelnevas tabeli punktis toodut, ei ole

ebasoodsat mõju ette näha

Paksukojaline

jõekarp

Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 kohaselt on paksukojalise jõekarbi elupaikadeks

keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna püsimiseks ja

taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad

kalade nahal ja lõpustel. 2012.-2014. aastate seire käigus paksukojalist jõekarpi Reiu jõe Laadi ja Tõitoja

seirelõikudest ei leitud. Varasemate uuringute kohaselt (Järvekülg, 2001) on paksukojalist jõekarpi leitud

Reiu jõe alamjooksult Laadi koolme piirkonnast.

EELISe (november 2025) andmetel toimus liigi viimane kinnitatud vaatlus Reiu jões 2022. a Laadi ja

Lähkma seirejaamade vahelisel alal ehk Sindi-Lodja sillast kilomeetreid eemal ülesvoolu. Sindi-Lodja silla

juures on jõgi aeglase vooluga ja sügav ehk paksukojalisele jõekarbile elupaigana väheväärtuslik ning liigi

esinemine antud kohas vähetõenäoline. Liigi seisukohast on pigem oluline Reiu jõe elupaigatüübile

avalduvad mõjud ja soodsa seisundi säilimine. Arvestades eelnevat ning ka tabeli „jõed ja ojad“ punktis

toodut, ei ole liigi soodsale seisundile ja kaitse-eesmärkide täitmisele ebasoodsat mõju ette näha

Mõju on välistatud

Harilik hink Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskavas 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015) hingu levikualade kohta Reiu

jões detailset infot esitatud ei ole. Küll aga tõdetakse, et hink on hoiualal olemas. Natura 2000

standardandmebaasi (2022. a seis) alusel on hink Reiu jõe hoiualal olemas ning üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on rahuldav (C).

Hink elutseb veekogu põhjas ja rändeid ei soorita. Koelmuks sobivad soojemad, madala veega (0,3–0,8 m)

taimestikurikkad kohad. Sindi-Lodja silla piirkonda jääva Reiu jõe veeosa kaldalähedasel alal ei saa

välistada hingu isendite olemasolu, samas on piirkonnas koelmuteks sobiva sügavusega vett ja ka

kaldaäärset veetaimestikku minimaalselt. Seega võib piirkonda hingu elupaigana pidada pigem

väheväärtuslikuks. Lisaks tõenäoliselt esineb liik Reiu jões tervikuna vaid hajusalt ja vähearvukalt.

Arvestades, et rekonstrueerimisel silla kandekonstruktsioone ega jõe kaldajoont ei muudeta, siis ei ole ette

näha ebasoodsat pikaajalist mõju liigi soodsa seisundi säilimisele. Ehitusaegsete mõjude osas saab

määravaks Reiu jõe kui elupaigatüübi soodsa seisundi säilimine. Arvestades tabeli esimeses osas toodud

jõele kui elupaigatüübile avalduva mõju hinnangut, siis ebasoodne mõju puudub

Mõju on välistatud

Pärnu jõe loodusala

Jõed ja ojad

(3260) ehk

Pärnu jõgi

Sindi-Lodja silla läheduses allavoolu suubub Reiu jõgi Pärnu jõkke. Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusala

koosseisu. Pärnu jõgi on silla lähedasel alal sarnaselt Reiu jõega aeglase vooluga ja sügav. Kärestikulised

jõelõigud jäävad vaadeldavast asukohast ülesvoolu. Arvestades Reiu jõe kui elupaigatüübi juures toodud

mõju hinnangut on ebasoodne mõju välistatud ka Pärnu jõe kui elupaigatüübi soodsale seisundile.

Mõju on välistatud

30 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Paksukojaline

jõekarp, harilik

võldas, harilik

hink, jõesilm ja

lõhe

Kaitse-eesmärgis nimetatud liikidele avalduv mõju seondub otseselt elupaigatüübile ehk Pärnu jõele

avalduva mõjuga ning soodsa seisundi tagamiseks on vajalik elupaigatüübi soodsa seisundi tagamine.

Arvestades Pärnu jõe kui elupaigatüübi juures toodud hinnangut on ebasoodne mõju liikide soodsale

seisundile välistatud.

Mõju on välistatud

31 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Käesoleva KMH eelhinnangu mahus käsitleti Sindi-Lodja silla projektiga kavandatud 2. etapi

tegevust ehk vana silla rekonstrueerimist. Projekti 1. etapis nähti ette uue silla rajamine. Kuna

olemasoleva silla rekonstrueerimine ei toimu uue silla rajamisega samal ajal (2. etapiga

alustamine eeldab 1. etapi valmisolekut), siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset

ebasoodsat koosmõju.

Käesoleva Natura eelhindamise tulemuse alusel on kavandatava tegevuse (2. etapp)

elluviimisel ebasoodne mõju Natura 2000 Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade kaitse-eesmärkide

täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda Natura asjakohase hindamise etappi.

32 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega

seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas

toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad

(sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal; sh Natura 2000 aladega seonduvat on käsitletud eraldi

peatükis 3):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid;

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn;

11) kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused;

12) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

4.1 Maa ja maakasutus

Olemasolev Sindi-Lodja sild ühendab Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevit. Sindi-Lodja silla ja

Pärnu-Tori maantee läheduses paiknevad Maa- ja Ruumiameti (2025) andmetel lisaks

transpordimaa (maantee) ja veekogude maale ka üldkasutatava maa, ärimaa, maatulundusmaa

ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad majapidamised jäävad Sindi-Lodja

sillaga seonduvast Pärnu-Tori tugimaanteest minimaalselt u 60 m kaugusele.

Sindi-Lodja silla detailplaneeringu (kehtestatud märts 2025) kohaselt on nii Reiu kui Pärnu

jõgi aktiivselt kasutuses nii Eesti kui Läti puhkajate ja kalastajate poolt, nii et üle jõe ja jõe

kalda äärde pääsemine ning mööda kaldajoont liikumine on inimestele olulised. Keraamika

tänava, Jõekalda tee ning Pärnu-Tori tee piirkond on väga autokeskne – laiad teed ja

kõvakattega alad, puudulik jalgteede võrgustik, ebamugavad ja liiga vähesed jalakäijate

teeületusvõimalused.

33 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Projektiga kavandatakse lisaks uuele sillale (1. etapp) ja vana silla rekonstrueerimisele (2.

etapp) ka kaldapealsetele aladele senisega võrreldes paremat juurdepääsu, mis avardab

võimalusi piirkonnas inimeste liikumiseks, sh vana silla muldesse kavandatav jalakäijate

tunnel (2. etapp). Projektiga luuakse terviklik lahendus, mis arvestab piirkonna eripäradega, sh

puhke- ja kultuuriline väärtus. Seega kaasnevad maakasutusele soodsad (positiivsed) mõjud.

Olemasoleva silla rekonstrueerimise käigus seatakse ajutiselt maakasutusele piiranguid, mis on

tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused) ja muudavad

lühiajaliselt tavapäraselt väljakujunenud transpordikoridore. Samas suunatakse vana silla

rekonstrueerimise ajaks liiklus, sh jalakäijad uuele sillale, võimaldades nii vana silla

ehitustööde aegset jõe ületamist. Seega ehitusaegset olulist liikluse ümbersuunamist ette näha

ei ole ehk tööde teostamise aegsed aspektid ei ole sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist.

4.2 Märgalad

Kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad olulised märgalad – sood, rabad. Maa- ja

Ruumiameti mullakaardi (2025) alusel ei esine piirkonnas ka alaliselt liigniiskeid

lammimuldasid. Seega puuduvad piirkonnas ka olulised lammialad. Võimaliku üleujutusega

seonduvat temaatikat on käsitletud peatükis 4.3. Eelnevaid asjaolusid arvestades puudub

projektiga seotud alal otsene seos märgaladega, sh nende võimaliku negatiivse mõjutamisega

(kuivendus, märgalade pindala vähendamine), mistõttu ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Olemasolev Sindi-Lodja sild paikneb Reiu jõe suudmes Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi

piiril, kus kallaste maakasutus on ajalooliselt juba välja kujunenud. Maakasutusega seonduvaid

aspekte on täpsemalt käsitletud peatükkides 2.1, 4.2 ja 4.8. Lisaks on jõe ja selle kallastega

seonduvat käsitletud ka teistes käesoleva dokumendi peatükkides.

Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et projekti kavandamisel ja piirkonna kujundamisel on

arvestatud võimaliku üleujutusohuga, mis on piirkonnas otseselt seotud merevee tasemega.

Teedevõrgustiku ja jalakäijate tunneli projekteerimisel on arvestatud võimalikku jõe

üleujutustasemega (tõenäosus 100 a kohta), sh tunnel on kavandatud kõrgveepiirist kõrgemale

(vt ptk 1). Kuna vana silla rekonstrueerimisel jõkke sillasambaid ei rajata

(kandekonstruktsioone ei muudeta) ning kaldajoont ei muudeta, siis ei ole ette näha ka jõesängi

kitsamaks muutmist, mis võiks põhjustada paisutust ja vee äravoolu aeglustamist üleujutuste

korral. Seega kokkuvõtvalt ei ole kõnealuses valdkonnas ette näha ebasoodsat mõju.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht

keskkonnale

Vana silla rekonstrueerimise käigus ei muudeta silla kandva konstruktsiooni lahendust vaid

teostatatakse ainult vajalikud remonttööd. Seega ei muutu rekonstrueerimise tulemusena jõe

voolurežiim ega kaldajoon ning pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid ette näha ei ole.

Silla rekonstrueerimisega seonduvad lühiajalised ehk ehitusaegsed mõjud, mis hinnanguliselt

võiksid kesta kuni 1 aasta. Seejuures kavandatakse silla kandekonstruktsiooni remonttööd jõe

34 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

madalveeperioodile. Tuginedes peatükis 1 toodule rajatakse silla konstruktsiooni remonttööde

teostamiseks silla alumisele osale ripptellingud, st tellingud kinnitatakse silla külge ning Reiu

jõkke ajutisi platvorme vms ei kavandata. Täiendavaks tellingute toestamiseks silla sammaste

läheduses võidakse tellingud vajadusel toetada ka madalvee ajal silla samba lähistel jõekaldal

paljanduvatele olemasolevatele puitvaiadele. Seega ei nähta remonttööde ajal ette tegevusi

Reiu jões ega piirata vee-elustiku liikumisvõimalusi, ühtlasi tagatakse veeliikluse võimalused

ehitustööde ajal. Eelneva alusel ei ole ette näha ka lühiajalisi, ehitusaegseid jõe voolurežiimi

muutusi põhjustavaid tegevusi ega ebasoodsat mõju veekeskkonnale, sh vee-elustikule.

Tellingutel paiknevad liikumisalad on põhjast kaetud kiledega ning sõltuvalt teostatavate tööde

iseloomust paigaldatakse tellingute servadesse täiendavad kaitsevõrgud, mis aitavad

minimeerida remonttööde käigus tekkivate lahtiste osade jõkke kukkumist. Nimetatud

töövõtted aitavad minimeerida remonttööde käigus jõkke jõuda võiva materjali hulka.

Tõenäoliselt võib siiski ka nimetatud töövõtete kasutamisel teatud koguses betoonitükikesi,

liiva vms materjali remonttööde käigus jõkke jõuda, kuid need kogused on minimaalsed, teke

lühiajaline ega põhjusta olulisel määral heljumi teket või muutusi jõe põhjas. Seega ei kaasne

tegevusega ka lühiajaliselt jõe veekvaliteedile ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatav jalakäijate tunnel paikneb Reiu jõest u 35 m kaugusel olemasolevas teemuldes.

Seega ei ulatu tunneli ehitustsoon jõeni ja ehitustegevusest lähtuvat ebasoodsat mõju ette näha

ei ole. Ka Reiu jõe kõrgveeperioodil ei ole ette näha jõe veetaseme ulatumist tunneli töötsooni

(vt ptk 1).

Reiu jõe kaldad on lihkeohtlikud, millega arvestatakse projekti elluviimisel, sh ehitusaegsete

tegevuste kavandamisel. Projekteerimise käigus on läbi viidud pinnase lihkeohtlikkuse

täiendavad uuringud (teostajad: Reaalprojekt OÜ, 2024; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025) ning

tehtud vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused (teostaja: IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025), et

projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud keskkonnaohutus. Seega ei ole ette näha lühi-

ega pikaajalist lihkeohtlikkusest tulenevat pinnase jõkke kannet.

Silla rekonstrueerimisel on võimalik mõju veekvaliteedile seotud ehitamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, on võimalikud nende lekked ja sattumine keskkonda. Tõenäosus leketest tulenevaks

reostuseks on siiski väike, kuna objektil kasutatakse töökorras ja regulaarselt hooldatavaid

seadmeid ning kütuste tankimine, masinate hooldamine jms toimub jõest eemal, vastavates

ettenähtud kohtades. Lisaks on masinate operaatorid instrueeritud vastavatest tööohutus- ja

keskkonnanõuetest, sh tegevusjuhised lekete avastamise korral. Seega eelnevat arvestades ei

ole ette näha ebasoodsat mõju jõe veekvaliteedile.

Sademevee käitlemine

Kergliiklejatele rekonstrueeritava olemasoleva silla sademevesi juhitakse

vertikaalplaneeringuga silla keskele rajatavasse avatud renni, mida pidi voolab sademevesi

silla otste suunas ja sealt isevoolselt silla kõrvale kraavidesse. Siinkohal on oluline, et sild

rekonstrueeritakse ainult kergliiklusele ja seetõttu puudub võimalik autoliiklusega kaasneda

võiv reostusoht.

Eelkirjeldatud projektlahendus tagab sademevee kokku kogumise. Seejuures on ka täidetud

tingimus, et sillalt ei juhita sademevett otse jõkke. Kuna sademevett ei juhita torude kaudu otse

jõkke, suurendab sademevee viibeaeg enne jõkke jõudmist, mis vähendab omakorda ka

võimaliku heljumi kandumist jõkke ning on seetõttu positiivse mõjuga. Kavandatava

35 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

jalakäijate tunneli sademeveekäitlus on seotud silla sademeveesüsteemiga ning arvestades ka

tegevuse iseloomu on ebasoodne mõju välistatud. Sademevee kogumise ja suunamise

eesmärgil puhastatakse ja vajadusel rekonstrueeritakse (sh truupide vahetused) projekti raames

ka olemasolevaid sademevee kraave. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatava tegevuse ellu

viimisel seoses sademevee käitlemisega ebasoodsat mõju veekeskkonnale ette näha.

Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei

tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid veekeskkonna aspektidele.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Peatükk 2.2 kohaselt on Reiu jõe alamjooksu, sh Sindi-Lodja silla piirkonna kaldad

lihkeohtlikud. Võimaliku maalihkeohuga on projekti koostamisel arvestatud. Läbi viidi

pinnase lihkeohtlikkuse täiendavad uuringud (teostajad: Reaalprojekt OÜ, 2024; IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2025) ning tehtud vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused (teostaja:

IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025), et projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud

keskkonnaohutus. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju seoses

maalihkeohtlikus piirkonnas kavandatava tegevuse ellu viimisega ning puudub ka KMH

protsessi algatamisvajadus.

Kuna sild on antud kohas olemas, siis on võimalused kergliiklejatele jõe ületamiseks juba

praegu tagatud. Siiski eraldi kergliiklussilla kavandamine suurendab liiklusohutust ning loob

meeldivama keskkonna, mis võib aidata kaasa piirkonna elanike seas kergliikluse kasutuse

suuremisele, mis omakorda avaldab positiivset mõju õhukvaliteedile ja kliimale. Lisaks võib

eeldada, et autoliiklus muutub sujuvamaks (jalakäijad saavad põhiteest eraldatud, ülekäigud

turvalisemaks jne). Seega ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ette näha ebasoodsaid

mõjusid „õhk ja kliima“ valdkonnale, pigem võib eelneva alusel eeldada teatavat soodsat mõju.

Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei

tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid valdkonna aspektidele.

4.6 Maavarade kasutus

Projekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt ning optimaalses mahus, mis on vajalik projekti ellu

viimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa)

mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Vana silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete

ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Materjale ja ressursse

tarbitakse optimaalses mahus. Seejuures on projektis seatud eesmärgiks ka võimalikult suures

mahus materjalide taaskasutus, nt täitepinnase taaskasutus, olemasolevate

tänavavalgustuspostide korduvkasutamine jne. Materjalide taas- ja korduvkasutamisega

kaasneb ressursside kasutamise seisukohast positiivne ehk soodne mõju. Energiamahukuse

osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid

mõjusid.

36 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille

nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate

hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke.

Jäätmekäitlus ehitusobjektil korraldatakse vastavalt kehtivale korrale. Kuna vana sild on

kavandatud kergliiklusele ja ka jalakäijatele puhkealaks, siis kaasneb sillal inimeste

viibimisega teatud koguses jäätmete teke. Samuti võivad piirkonna puhkeala kasutajatega

kaasneda jäätmed. Samas on jäätmete kokku kogumiseks projektiga ette nähtud

prügikonteinerite paigaldamine alale, sh kasutatakse võimalusel (sõltuvalt ka KOVi poolsest

tühjendusvõimekusest) jäätmete liigiti kogumist võimaldavaid konteinereid. Nõuetekohasel

jäätmete käitlemisel ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja

jäätmetekke osas.

Kavandatava tegevuse 1. etapi ehitustööde käigus tuvastati Paikuse poolsel alal pinnase

jääkreostus. Tegemist on tõenäoliselt endise asfaltbetoonitehase asukohas paikneva

jääkreostusega. Tööde käigus eemaldati vajalikus mahus reostunud pinnas ning utiliseeriti

nõuete kohaselt. Kuna ka 2. etapi tegevuste ellu viimise käigus ei ole kohati välistatud

täiendava jääkreostuse esinemine pinnases, siis reostuse avastamisel tuleb saastunud pinnas

eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda. Reostuse likvideerimise osas tehakse koostööd

vastavate ametiasutustega, sh Keskkonnaamet.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

✓ tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane

tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata,

tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla

rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida

esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil;

✓ Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas

eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Sindi-Lodja sild ületab Reiu jõge ja orus paiknevaid kaldaid. Vana sild on kavandatud

rekonstrueerida kergliiklusele ning autoliikluse tarbeks võetakse kasutusele olemasoleva silla

lähedusse rajatav uus sild (projekti 1. etapp). Seejuures on sillad kavandatud visuaalselt koos

toimima. Kergliiklussilla, jalakäijate tunneli ja piirkonna puhkeala tervikuna rajamisel

suurenevad võimalused kalda-ala kasutuseks, mis omakorda avaldab soodsat mõju piirkonna

puhkepotentsiaali kasutamisele. Eelneva alusel teatud muutused maastikus küll kaasnevad,

kuid need ei ole sellised, mis tooks kaasa olulist ebasoodsat mõju. Pigem, arvestades ala

puhkeväärtust toob kavandatava tegevuse ellu viimine kaasa soodsa (positiivse) mõju.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

Pärnu-Tori tee äärsel alal, Sindi-Lodja silla Pärnu jõe poolses küljes kasvab kõrghaljastus.

Vana silla rekonstrueerimise ja taristu rajamise käigus on vajalik üksikute puude eemaldamine,

kuid valdavas mahus olemasolev kõrghaljastus säilib. Jõekalda tee (ka Sindi-Lodja-Sindi silla

tee) ja Pärnu-Tori tee ristumiskoha läheduses on kavandatud Pärnu jõe suunas kulgeva

olemasoleva kraavi ja selle kallaste puhastamist (u 0,1 ha suurusel alal) ning seni pikas truubis

olnud lõigu asendamist, mõnevõrra uue asukohas, avatud kraavi ja truubiga (joonis 4.1; vt ka

37 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

ptk 1). Lisaks on kõnealusel kraavil kavandatud Kiviaja tänava aluse truubi vahetamist ja truubi

päiste kindlustamist munakivide ja/või kookosmattidega. Kraavi kallaste puhastamine jm

tegevused on vajalikud, et tagada vee vaba liikumine.

Kõnealuse sademevee kraavi piirkonnas levivad tiheda alarindega kuivad männikud.

Pinnakattes lasub mitme meetri paksune liivakiht (lähedal paikneva puurkaevu (PRK0020108)

geoloogilise läbilõike alusel) ning pinnaseveetase paikneb sügaval maapinnas. Kuna

pinnaseveetase paikneb maapinnas sügaval ning sisuliselt on tegemist olemasoleva kraaviga,

ei ole ette näha olemasoleva kraavi kallaste puhastamisest ja uue lõigu rajamisest tingitud

olulist piirkonna pinnase niiskusrežiimi muutust. Kraavi peamiseks funktsiooniks jääb Pärnu-

Tori tee äärest sademevete ärajuhtimine. Kraavi lähialal paikneb vääriselupaik (VEP212452;

männikud ja männisegametsad), milleni puhastatav ala aga ei ulatu (joonis 4.1) ehk otsene

mõju puudub. Eeltoodut ning asjaolu, et kraav on piirkonnas juba olemas, arvestades ei ole ette

näha ka niiskusrežiimi muutust vääriselupaigas. Samuti ei ole ette näha olulist

valgustingimuste muutumist või tuulemurruohu suurenemist vääriselupaigas, kuna kraavi

kallaste puhastamisel tekkiv koridor on suhteliselt kitsas (keskmiselt u 7-8 m) ning

vääriselupaigast teisel pool kraavi säilib kõrghaljastus. Kiviaja tänava alla jääva truubi

vahetamise käigus on vajalik truubi päised kindlustada. Kindlustamiseks vajalik projekteeritud

maa-ala ulatub vähesel (kuni u 3 m2 ehk 0,0003 ha) määral ka vääriselupaika (VEP212453;

lepikud; pindala 0,7 ha). Vääriselupaika ulatuv ehitusala moodustaks kogu vääriselupaiga

pindalast u 0,04%. Arvestades, et tegemist on olemasoleva kraavi truubi vahetamise ja päiste

kindlustamisega ning vääriselupaiga piiridesse minnakse minimaalselt, on ka haljastuse

eemaldamise vajadus minimaalne ning mõju vääriselupaiga suurust arvestades ebaoluline.

Kuna aga vääriselupaik jääb riigile kuuluvale kinnistule ning tulenevalt kehtivast õigusruumist

ei ole raie sellises vääriselupaigas üldiselt lubatud, on erandkorras (avaliku huvi objekti

kavandamine ja hooldus/haldus) raieks vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek.

Raadamine on kavandatud läbi viia raierahu (raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini) välisel

perioodil, mis aitab kaitsta haudelinnustikku ning vältida pesakondade hukkumist ja linnustiku

kahjustamist lindudele tundlikul perioodil. Arvestades eelnevat kaasneb puistu osalise

raadamise ja kõrghaljastuse eemaldamisega ebasoodne ehk negatiivne mõju, kuid lähtudes

asukohast ja raie ulatusest, siis ei ole mõju oluline. Lisaks nähakse projektala liigendamiseks

kohati alale tervikuna ette uute puude ja põõsaste istutamist. Seega pikas plaanis võib aga uue

haljastuse rajamisel eeldada piirkonna kõrghaljastuse säilimisele soodsat ehk positiivset mõju

(sh ala puhkeväärtust arvestades).

38 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4.1. Projekti raames kavandatava olemasoleva kraavi kallaste puhastamise ja uue kraavilõigu

rajamise ala. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS, 28.11.2025.

Reiu jõgi on vaadeldavas piirkonnas arvatud Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) koosseisu, mis

on ühtlasi ka Natura 2000 Reiu jõe loodusala. Olemasoleva Sindi-Lodja silla läheduses paikneb

ka Pärnu jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 Pärnu jõe loodusala. Loodus- ja hoiualade

ning nende väärtuste kattuvuse kohaselt on elupaigatüüpide ja liikide analüüs esitatud Natura

2000 aladele keskendunud ptk-s 3. Natura 2000 ala tasandil negatiivsete mõjude ohtu ei

tuvastatud. Hoiuala kontekstis vastavad järeldused kohalduvad samaväärselt nimetatud

elupaigatüüpidele ja liikidele, kellede elupaikasid käsitleti. Täiendavalt saab siinkohal välja

tuua Reiu jõe hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud, kuid Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkides

nimetamata liigi – lõhe (Salmo salar). Elupaik seondub Reiu jõega ning liik eelistab kivise,

liivase või kruusase põhjaga keskmise või kiirevoolulisi jõelõike. Tuginedes peatükis 2.2

toodule puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas Reiu jões nimetatud tüüpi elupaigad ja

kudealad. Kavandatava tegevuse ellu viimisega ei halvendata kalade rändetingimusi Reiu jões.

Samuti ei ole ette näha Reiu jõe kui elupaiga seisundi halvendamist seoses kavandatava

tegevusega (tuginedes sh peatükkidele 3 ja 4.4). Seega eelnevat arvestades ei ole ette näha

pikaaegset ebasoodsat mõju lõhe elupaiga säilimisele. Ka lühiajalisi ehk ehitusaegseid olulisi

ebasoodsaid mõjusid ei ole, tuginedes peatükkides 3 ja 4.4 toodud hinnangule ette näha.

Teadaolevalt ei paikne kavandatava tegevusega hõlmataval maismaa-alal kaitsealuste taime-,

seene- või samblikuliikide kasvukohti. Reiu jõe kaldaäärsel veealal leidub aga kaitsealuseid

vesiroose. Peamised kasvukohad ja taimede kogumid jäävad siiski vana silla asukohast eemale,

üles- ja allavoolu. Arvestades, et vana silla rekonstrueerimistöödeks ei nähta ette tegevusi jões,

siis ei ole olulist ebasoodsat mõju vesiroosidele ette näha.

39 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

EELISe andmebaasi (13.10.2025) andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks kaitsealustele

nahkhiirtele (suurvidevlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Olulisi

talvitumispaiku teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ei esine. Ka peamised suvised varjepaigad

(vanade puude õõnsused, hooned jms) jäävad kavandatava tegevuse alalt eemale. Kuigi on

teada juhtumeid, kus suvise varjepaigana on nahkhiired kasutanud ka silda, on suvisteks

varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel üldiselt

väike mõju nahkhiirefaunale. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et olemasolevat silda ei

lammutata ning silla kandvas konstruktsioonis tehakse remonttöid minimaalselt ei ole

ebasoodsat mõju nahkhiirtele, seoses vana silla rekonstrueerimisega ette näha.

Nahkhiirlaste (vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) kohaselt on öine

liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti talvitumispaikade sissepääsude

ja varjepaikade juures) nahkhiirtele häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud piirkondi. Üksikud

lambid veekogude lähedal ja mujal, kus leidub küllalt rohelust võivad aga nahkhiirtele ka

kasulikud olla, kuna valgus meelitab putukaid ja koondab nahkhiiri (meil peamiselt

püsisagedusliike nagu põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja suurvidevlane). Kevadel ja suve lõpus

(aprillis, augustis-septembris), kui putukaid on juba vähem, võivad sellised toidurikkad

piirkonnad nii mõnegi nahkhiire näljast päästa.

Olemasolev sild ja selle juurdepääsutee on juba käesoleval hetkel valgustatud. Samas Reiu jõe

koridor on tulenevalt kalda-ala maakasutusest vähevalgustatud või täiesti valgustamata.

Arvestades piirkonna puhkeväärtust soovitakse projektiga silda/sildu ka valgustusega

eksponeerida. Seega võrreldes praeguse olukorraga (uus sild ei ole veel rajatud) on ette näha

valgustuse mõningast suurenemist sildade piirkonnas. Projektlahendusega on piirkonna

valgustuse kujundamisel ja valgustite valikul lähtutud põhimõttest, et teede ja sildade

valgustamiseks kasutatakse võimalikult madalat ja teedele/sildadele suunatud valgustust

(võimalusel ka võimalikult väheintensiivne), vältides seejuures veepinnale suunatud ja

peegelduvat valgustust. Sildade konstruktsiooni valgustamisel visuaali saavutamiseks

kasutatakse võimalikult väheintensiivset valgustust, mis toob esile küll silla konstruktsiooni,

kuid ei suurenda olulisel määral jõekoridori valgustatust. Arvestades, et olemasoleva silla

ümbrus on juba praegu valgustatud ja mõnevõrra suureneb valgustatus piirkonnas ka

kavandatava tegevuse ellu viimisel, kasutatakse projektlahenduses siiski põhimõtteid, mis

vähendavad võimalike nahkhiirte häirimist. Seega ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel

nahkhiirtele ebasoodsat mõju ette näha.

Ptk 2.2 kohaselt on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud invasiivsete

võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk (Orconectes limosus))

leiukohaks. Hurt (2021) alusel on tegemist Ameerikast pärit liikidega, keda on rohkelt levitatud

Euroopa maadesse. Ameerika vähkidega levib kohalikule liigile – jõevähile surmav vähikatk.

Lisaks on võõrvähid agressiivsemad, vastupidavamad ja viljakamad, mistõttu hõivavad nad

kohaliku vähi elupaiku. Võõrliikide levimise peamiseks põhjuseks on tahtlik või ebateadlik

inimtegevus, tavaliselt ebaseaduslik asustamine. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja

lokaalsust, siis ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ette näha ohtu võõrliikide levikule

kaasa aitamises.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) ja Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga” (2024) alusel moodustab Papiniidu-Raeküla puhkeala koos Reiu jõe

kallastega osa rohevõrgustikust. Elanike seisukohast peitub rohevõrgustiku väärtus piirkonnas

eelkõige rekreatsiooni võimaldamises, seejuures piirkonna puhkealale avalduvat mõju on

40 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

käsitletud peatükkides 4.1 ja 4.10. Elustiku seisukohast on rohevõrgustikuna peamiselt

väärtuslikum Reiu jõgi koos kallastega. Kuna sild on piirkonna maastikus juba olemas ja selle

kandekonstruktsioone ei muudeta, siis ei ole olulist muutust võrreldes praeguse olukorraga

rohevõrgustiku toimimisele ja sidususe tagamisele ette näha. Kuigi jõe kallaste (peamiselt

Paikuse alevi poolne ala) kujundamisel lähtutakse eelkõige ala puhkeväärtusest, on kogu

lahenduse (1. ja 2. etapp) juures oluliseks peetud võimalikult vähest sekkumist loodus- ja

kultuuriväärtuslikku keskkonda. Seega säilivad piirkonna kallastele ligipääs ja

kasutusvõimalused ka elustikule. Lühiajalised ehk ehitusaegsed häiringud (nt ehitusmüra, -

masinate liikumine piirkonnas) elustikule on lokaalsed ega põhjusta olulist ebasoodsat mõju.

Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei

tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja

kaitstavate loodusobjektide aspektidele.

4.10 Elanikkond (sh tiheasustusala), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Sindi-Lodja sild on oluliseks ühenduslüliks Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi vahel.

Pikaajaliselt on oluline, et sillaga pakutav ühendusvõimalus toimiks. Projekti 1. etapiga nähti

ette uue autosilla rajamine olemasoleva silla kõrvale ning projekti 2. etapis kavandatakse

olemasoleva silla rekonstrueerimist kergliikluse tarbeks. Kuna uue silla ehitus ja vana silla

rekonstrueerimine järgnevad ajaliselt teineteisele, siis on võimalik liiklus, sh kergliiklus ehituse

ajaks suunata ümber teisele sillale. Nii on võimalik vähendada pikemate distantsidega liikluse

ümbersuunamisi. Siiski võidakse vana silla rekonstrueerimise käigus ajutiselt seada

maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud

muudatused). Samas on need lühiajalised ega ole sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist. Pikas plaanis suureneb piirkonna liiklusohutus (sh jalakäijad

eraldi olemasoleval sillal) ning projekti tervikuna vaadates suurenevad koos kalda-alale

kavandatavate jalgteede ja tunneliga ka piirkonna puhkevõimalused (sh võimalik soodne

koosmõju Kiviaja teemapargiga).

Müra – käesolevas eelhinnangus käsitletava projekti 2. etapi tegevused seonduvad kergliikluse

võimaluste parendamisega. Seega ei kaasne pikaajaliselt kergliikluse kasutamisega müra

olukorra halvenemist. Pigem võib eeldada, et ohutum ja meeldivama keskkonnaga

kergliiklustee (sh kergliikluse sild) suurendab piirkonnas kergliiklejate osakaalu, mis

omakorda võib vähendada vajadust auto kasutamiseks (väiksema liiklussagedusega kaasneb

väiksem müratase) ehk pikemas skaalas on pigem ette näha soodsat mõju. Projekti 1. etapiga

seonduva uue silla rajamise KMH eelhinnangus käsitleti ka autoliiklusest tingitud

müratasemeid, sh viidi töö käigus läbi mürauuring. Mürauuringu tulemused on esitatud projekti

1. etapi KMH eelhinnangus ning siinkohal, arvestades mh ka käesoleva eelhinnangu objekti,

uuesti ei esitata. Küll aga saab välja tuua, et kuigi uus autosild ja rekonstrueeritav vana sild

paiknevad lähestikku ei põhjusta autoliiklusega seotud müra kergliiklussillal viibijatele olulist

ebasoodsat mõju/häiringut, kuna piirkond on avatud maastikuga, autoliiklus on võrreldes

praeguse olukorraga kergliiklejatest eraldatud ning kergliiklussillal viibivad inimesed

eelduslikult lühiajaliselt.

Vana silla rekonstrueerimisega seotud ehitusaeg võib esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid

lähimate elamute juures, kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

41 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00 II mürakategooria alal 45 dB(A) taset.

Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa

täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal

(19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-

7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine). Eelnev suunis tuleneb

ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist

keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik

alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud

tarvitusele vajalikud meetmed.

Vibratsioon – soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste,

masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest

tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem

vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite

konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase

kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest

kaugenemisega (Hunaidi, 2000).

Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete

lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase

erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuuri kõikumistest. Seetõttu

võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada

hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt

keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid

vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest.

Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise

kord“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid

kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid

kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).

Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni

põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning

erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid

vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni

suurust paljud tegurid, sh kaugus, hoone vundamendi tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp

ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja

nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon

töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast

tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017) kohaselt (tugineb Väo

lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad

hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus

läheduses ning 3-4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn

järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini

~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid

enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat

vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks

42 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat

mõju piirkonna elanike heaolule. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on

üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks

asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed.

Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete

osas, suurte liiklussagedustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele

(PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2),

vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline

kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul

viia enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt rahvatervise seadus,

atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi

piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Käesoleva projektiga kavandatava kergliiklussilla ja -taristu kasutamisega ei ole ette näha

õhukvaliteedi halvenemist. Pigem võib kergliikluse suurenemine vähendada vajadust autoga

liiklemiseks ja seeläbi vähendada piirkonna autoliiklusest tingitud õhusaastet. Kuigi uus

autosild ja kergliikluseks rekonstrueeritav vana sild paiknevad lähestikku ei põhjusta

autoliiklusest tingitud õhusaaste olulist ebasoodsat mõju kergliiklussillal viibijatele ja seda nii

lähtuvalt piirkonna headest hajumistingimustest kui ka teelõigu liiklusest tingitud madalast

õhusaaste tasemest (ka tunduvalt suurema liiklussagedusega teede ääres on õhukvaliteet hea ja

piirväärtuseid ei ületata). Ehitusperioodil tuleb siiski häiringuid minimeerida – vältida tuleb

ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada

(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed (arvestades

ka asustuse ja tänavavalgustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2 ja 4.9) ning projektides

eraldi täiendusi teha ei ole vaja. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste

teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4. Seega toetudes mh piirkonna

omapärale (vt ptk 2) ning projekti mahule, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust

ette näha oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, kuid käesolevas peatükis esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel

järgnevat (lisatingimused käsitletavasse projekti):

✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt

rammimine);

✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.11 Kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

Vaadeldavas piirkonnas ei paikne Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (2025) alusel

kultuurimälestisi. Küll aga ulatub olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi-Lodja I kiviaja

asulakoha (27039) kaitsevöönd. Arheograator OÜ (2024) viis Sindi-Lodja silla piirkonnas

2024. aastal läbi arheoloogilised ja geoarheoloogilised eeluuringud (vt täpsemalt ptk 2.2).

Arvestades uuringu tulemusi ja ka asjaolu, et projekti 2. etapis ei kavandata suuremahulisi

43 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

ehitustöid, mis ulatuksid olemasolevast teemuldest sügavamale, ei ole ette näha ebasoodsat

mõju maapinnas sügavamal paikneda võiva kultuurikihi säilimisele. Eraldi tuleb siinkohal

nimetada jalakäijate tunneli rajamist, mille ehitustegevuse käigus võib esineda vajadus

olemasolevast teemuldest sügavamale minek. Samas on tunneli projektis antud võimalusega

arvestatud ning sellise olukorra puhul kaasatakse ehitusprotsessi arheoloogiline järelevalve.

Sarnasest põhimõttest (vajadusel kaasatakse arheoloogiline järelevalve) lähtutakse ka mujal

töötsoonis, sh Surju metskond 33 kinnistul paikneva sademevee kraavi truubi vahetusel (truup

paikneb samuti Sindi-Lodja I kiviaja asulakoha (27039) kaitsevööndis). Eelnevaid asjaolusid

arvestades on ehitustegevuse käigus võimalike arheoloogiliste väärtuste ilmsiks tulekul tagatud

vastav järelevalve ning seeläbi väärtuste säilimine. Tegemist on positiivse mõjuga, kuna

uued võimalikud leiud aitavad suurendada senist teadmist piirkonna ajalooliste väärtuste

kohta.

4.12 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.13 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.12 esitatud infost, ei ole kavandatava tegevuse 2. etapi

ehk vana silla ja taristu rekonstrueerimisega kergliikluse tarbeks olulise negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha.

Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt tuleb projekti koostamisel arvestada

järgmiste leevendusmeetmetega:

✓ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende

nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse

ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida

silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida

esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil;

✓ Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas

eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda;

✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt

rammimine);

✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

44 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet,

Muinsuskaitseamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu

läbiviimisel ilmnes, et Kiviaja tänava alla jääva truubi vahetamise käigus on vajalik truubi

päised kindlustada. Kindlustamiseks vajalik projekteeritud maa-ala ulatub vähesel

(moodustaks u 0,04% vääriselupaiga pindalast) määral ka vääriselupaika (VEP212453).

Arvestades, et tegemist on olemasoleva kraavi truubi vahetamise ja päiste kindlustamisega ning

vääriselupaiga piiridesse minnakse minimaalselt, on ka haljastuse eemaldamise vajadus

minimaalne ning mõju vääriselupaiga suurust arvestades ebaoluline. Kuna aga vääriselupaik

jääb riigile kuuluvale kinnistule ning tulenevalt kehtivast õigusruumist ei ole raie sellises

vääriselupaigas üldiselt lubatud, on erandkorras (avaliku huvi objekti kavandamine ja

hooldus/haldus) raieks vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek. Lisaks on asjakohane

kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu

tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on

samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

45 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva eelhinnangu objektiks oli Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti 2. etapp,

mille eesmärgiks on olemasoleva silla remont ja selle rekonstrueerimine kergliiklusele koos

juurdepääsuteedega, sh jalakäijate tunneli rajamine. Projekti 1. etapis (teostamisel) kavandati

vana silla lähedusse uue autosilla rajamine. Projekti 1. etapi kohta on varasemalt koostatud

eraldi KMH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025). Pärast uue silla (1. etapp) valmimist suunatakse

liiklus, sh ajutiselt ka kergliiklejad uuele sillale, et alustada vana silla rekonstrueerimistöid.

Kuna uue silla rajamine ja olemasoleva rekonstrueerimine ei toimu samal ajal (järgnevad

teineteisele), siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset ebasoodsat koosmõju.

Projekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses (Reiu jõe loodusala,

RAH0000616), mistõttu koostati projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnang

jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ja selle ümbrusest

ning seostest kõrgemate strateegiliste dokumentidega. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade

mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud). Ptk 4 läbiti muude aspektide

kohane mõju eelduste analüüs.

Eelhindamise tulemus kokkuvõtvalt – lähtudes peatükis 4.13 toodust, ei ole kavandatava

tegevuse 2. etapi elluviimisel olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist

ette näha. Küll aga tuleb projekti koostamisel arvestada järgmiste leevendusmeetmetega:

✓ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende

nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse

ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida

silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida

esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil;

✓ Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas

eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda;

✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt

rammimine);

✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet,

Muinsuskaitseamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu

läbiviimisel ilmnes, et Kiviaja tänava alla jääva truubi vahetamise käigus on vajalik truubi

46 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

päised kindlustada. Kindlustamiseks vajalik projekteeritud maa-ala ulatub vähesel

(moodustaks u 0,04% vääriselupaiga pindalast) määral ka vääriselupaika (VEP212453).

Arvestades, et tegemist on olemasoleva kraavi truubi vahetamise ja päiste kindlustamisega ning

vääriselupaiga piiridesse minnakse minimaalselt, on ka haljastuse eemaldamise vajadus

minimaalne ning mõju vääriselupaiga suurust arvestades ebaoluline. Kuna aga vääriselupaik

jääb riigile kuuluvale kinnistule ning tulenevalt kehtivast õigusruumist ei ole raie sellises

vääriselupaigas üldiselt lubatud, on erandkorras (avaliku huvi objekti kavandamine ja

hooldus/haldus) raieks vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek. Lisaks on asjakohane

kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu

tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on

samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

47 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud allikad

✓ Akukon Eesti OÜ, 2023. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–

Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang;

✓ Alkranel OÜ, 2025. Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti keskkonnamõju

hindamise eelhinnang. I etapp – uus sild;

✓ Alkranel OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva Sindi-Lodja silla projekt.

Müra modelleerimine;

✓ Arheograator OÜ, 2024. Sindi-Lodja uue silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25.

septembrini 2024. aastal teostatud arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute

aruanne;

✓ Blueray OÜ, 2024. Sindi-Lodja silla ajaloolise väärtuse eksperthinnang;

✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2024. Jõgede seire 2023. a;

✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023. Jõgede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud

ained 2022;

✓ EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaas, veebruar 2025);

✓ ERC Konsultatsiooni OÜ, 2024. Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja

ehitamine koos juurdepääsuteedega. Liiklusuuring;

✓ Hendrikson & Ko OÜ, 2023. Pärnu Raba-Lai tänava silla KMH eelhinnang;

✓ Hunadi, O. 2000. Traffic Vibrations in Buildings;

✓ Hurt, M., 2021. Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid;

✓ IB Steiger OÜ, 2017. Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva

vibratsiooni eksperthinnang;

✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025. Sindi Lodja sild. Geotehnilised arvutused;

✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024. Lihkeohtlikkuse uuring Pärnu linnas Audru, Sauga,

Reiu ja Pärnu jõgedel;

✓ Kalm, V., Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., Kohv, M., 2002. Maalihked Pärnu

maakonnas;

✓ Keskkonnaamet, 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava;

✓ Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027;

✓ Kümmel OÜ, 2024. 59 Pärnu-Tori tee, Keraamika tn 1 kinnitute ja lähipiirkonna

puittaimede haljastuslik hinnang;

✓ Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025;

✓ Maves AS, 2013. Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring;

✓ Maves OÜ, 2022. Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning

võimalikkus;

✓ Maves OÜ, 2019. Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes

aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud;

✓ Raxoest OÜ, 2024. Geodeetiline mõõdistus. Sindi-Lodja sild;

✓ Reaalprojekt OÜ, 2024. Sindi - Lodja projekteeritavad sild ja juurdepääsuteed.

Geotehniline pinnaseuuring.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

[email protected]

Roheline 64

80010, Pärnu

Meie 25.08.2026 nr 8-1/23-162/14893-1

Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,6

kergliiklustee tunneli ehitamise ehitusloa

menetlusse kaasamine ja KMH algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,6

kergliiklustunneli ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026 ja 2027. aastal vastavalt Stricto

Project OÜ tööle nr SLA / 23029 „Sindi-Lodja sild.

Projekti eesmärk on uue kergliiklustee tunneli projekteerimine, mis on üks osa uue Sindi-Lodja

silla terviklahendusest.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/CCRe3HL4luOSiJA

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 07.09.2026 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Jörgen Vanamõisa poole (tel +372 58 1010 26, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jörgen Vanamõisa

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Sindi-Lodja kergliiklustee tunneli tee ehitusloa eelnõu;

2. Sindi-Lodja kergliiklustee tunneli tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise

korralduse eelnõu;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

isaadressaadid: Maa- ja Ruumiamet

Muinsuskaitseamet

Pärnu Linnavalitsus

*

Jörgen Vanamõisa

58101026, [email protected]