| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 1.1-6/26/15211-1 |
| Registreeritud | 28.08.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
| Sari | 1.1-6 Juhtimisalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.1-6/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Edgar Peganov (Users, Merendusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Manija Saare Üldkogu koosoleku protokoll 28.06.2026.a.
Koosolek toimus saarekeskuses Vaigul 28.06.26. kl.12-14
Koosolekut juhatas saarevanem Arno Leas; protokollis Anneli Ärmpalu-Idvand.
Osales: 27 Manija püsielanikku(osalejate nimekiri ja volitused lisatud) 42st, seega on
koosolek otsustusvõimeline /VsaarS§5(5)/
Tõstamaa osavalla juht Sander Kilk
Kutsel esitatud päevakorda lisati koha peal kõigi osalejate ühehäälsel soovil jooksvad
küsimused ja sadamat käsitleva punkti all kai- ja parkimiskohtade tasuga seonduv teema.
Päevakord: 1. Ettepanek AS Kihnu Veeteedele praami graafiku täiendamiseks
2. Ettepanek Pärnu linnavalitsusele analüüsida liinilaeva Mann asemele
samatüübilise väikelaeva ehitamist, millele mahuks ka kiirabiauto.
3. Manija sadama remont; Manija püsielanikele Manija- ja Munalaiu sadamas
tasuta kaikoha ja Munalaiu sadamas parkimiskoha võimaldamine.
4. Prügimajanduse muutmise kooskõlastamine.
5. Rannaniidu kinnistule rajatava loomade varjualuse kooskõlastamine.
6. Omavalitsuse teede ja rahvamaja remont.
7. Jooksvad küsimused.
8. Saarevanema valimine.
1. Sõna saab ettepaneku tegija Mark Soosaar: Praamigraafik on olnud alati koostatud
lähtuvalt Munalaiu väljumistest ja ei ole piisavalt arvestanud Manija püsielanike
vajadustega. Tasuks rohkem neid asju arutada Manija saare üldkogus ja esitada oma
soove. Oleks vajalik, et praam käiks hommikul Manijas ja tooks siia veokid või võtaks
peale siit ja tuleks sama päeva õhtul uuesti ja viiks need tagasi mandrile või tooks
mandrilt. Seda vähemalt ühel päeval nädalas. Nii oleks mugavam
kroonilistel/liikumispuudega haigetel käia arsti juures, et saaks autoga uksest ukseni.
Või heinatehnikat(ruloonpressi)mis teeks ühe päevaga töö ära, mida käsitsi teeme
nädalaid. Selle teenuse osutaja ei ole nõus jääma oma tehnikaga kauemaks kui päev ja
seetõttu praegune praami graafik ei võimalda seda teenust kasutada. See sobiks
elektrikutele, santehnikutele jt. teenuseosuajatele, kes peavad oma auto ja tehnikaga
saarele tulema. Sama asi ka auto remonti viimisel linna üheks päevaks jne. See oleks
nõudesõit, et kui nõudmist pole sel päeval ei peaks praam tühisõitu tegema ja sõitu
saab tellida püsielanik.
Sander Kilk märgib: Ettepanek peaks minema Transpordiametile, kes korraldab
praamireise/graafikut.
Ettepanekuga ollakse nõus ja arutletakse, et see nädalapäev võiks olla kesknädalal.
Raimond Pärn lisab: Laevameeskonna töö-ja puhkeaja graafikuga põhjendatakse seda,
et praam seisab Munalaius ja senised Manija reisid on lühikese seisuajaga Manija
sadamas(maksimaalselt 1,5 tundi) mille jooksul peavad manijalased ja neid
teenindavad autod suure kiiruga oma koormad maha laadima/asjad ära ajama, mis on
ebamugav. Samahästi võiks ju praam seista kauem Manija sadamas, kui ei ole kohe
järgmist väljumist Kihnu. Laevameeskond võiks pidada puhkepausi siin mitte
Munalaius, ei ole ju sisuliselt ega tehniliselt mingit vahet aga meile oleks see oluline.
Sander Kilk: Ma uurin seda asja, arutan Transpordiametiga.
Otsustatakse(kõik 27 hääletavad poolt): Praam peab lisakas senisele
graafikujärgsele ühele reisile päevas (reedel, pühapäeval ja esmaspäeval) tegema
ühel tööpäeval nädalas (kolmapäeval) Manija ja Munalaiu vahel ühe reisi
hommikul ja teise õhtul. Reisid teostatakse vaid juhul kui eelnevalt on Manija
püsielanik edastanud vastava tellimuse, et vältida tarbetut kulu tühireisile. Otsus
edastatakse kohalikule omavalitsusele ja Transpordiametile.
2. Sõna saab ettepaneku tegija Mark Soosaar:Abruka vahet sõidab laev, millele mahub
auto peale. Pärnu linnavalitsus võiks teha analüüsi, mis selline laev maksma läheb,
kaua see võtab ja kuidas ta sobib meie sadamasse. See võiks olla Manni asemel.
Mart Toome avaldab arvamust: Kui selline laev tuleb, siis võidakse praamireisid ära
jätta ja öeldakse, et autoveo võimekus olemas ja me oleme hädas, jäämegi ukerdama
selle laevaga ja järjekorras ootama, kelle auto peale saab.
Herki Idvand: Kas on olnud probleemi kiirabiga?
Mark Soosaar: viimasel juhtumil imestasid Manniga ületoodud kiirabitöötajad, et meie
saarel ei olegi transporti millega viia inimest üle, et ta poleks lahtiselt pardal, et nad ei
saagi autoga kohale tulla. Kui Abrukal saab, miks meil ei võiks saada.
Ülle Tamm märgib: Seal on vahemaa suurem ja laev on kõvasti suurem.
Evo Pull: Kiirabiautoga käimine on võibolla korra aastas aga kui igapäevaselt peame
sellise suure laevaga sõitma ja ka tühiliinireise tegema, tormiga jändama, selleks
puudub sobiv kai sildumiseks, purjepid on liiga suur jne. Pigem on probleem selles, et
kiirabi ei jõua sadamasse kiiresti ja kui laev peab seda ootama on ohtlikum haigele,
kui ta kähku Manniga üle tuua ja sadamas kiirabile üleanda.
A.Ärmpalu-Idvand: Siiani on paadimehed väga kiiresti haiged üle toimetanud ja
turvaliselt tegutsenud, keegi ei ole pidanud raudteki peal lahtiselt laeval lamama. See
on pseudoprobleem praegu tõstatatud. Kui me hakkame selliseid laevu tahtma
omavalitsuselt, siis jäetakse muud asjad ära, tuleb ikkagi ratsionaalselt suhtuda.
Sander Kilk lisab: Pigem on tõesti probleem kiirabi logistikas, kui võimekuses haiged
üle viia olemasoleva laevaga. Seoses kaitsetööstuspargiga oleme soovinud riigilt, et
kiirabi asuks Tõstamaal, kust ta jõuab 8 minutiga Munalaidu, praegu linnast tuleb ta
40 minutit.
Evo Pull: Päästekorralduse käsuliin on pikk ja keeruline, see on probleemiks. Oleme
haige üleviinud ja sadamas pikalt oodanud kiirabi. Mul on isiklik kogemus, kui sain
ifarkti, paat viis kohe üle Manijast aga sadamas kiirabi ootamisega oleks peaaegu
surnud, sest kiirabi saadeti tagasi algul, siis tuli uuesti.
Sander Kilk: Nägin õppuste ajal, kuna kõik seisis käsuliini tõttu. Paat ootas, kiirabi
ootas aga luba polnud üleminekuks, see võttis tunni ja õnnetuse korral oleks inimesed
juba surnud olnud selle viivituse tõttu.
Ülle Tamm: Viimane juhtum Manijas insuldihaigega lahenes väga hästi, paremini
poleks saanudki, paadimehed reageerisid kohe, tõid arsti üle ja pärast kohapealset
abiandmist viidi haige üle.
Herki Idvand: Võiks edaspidi sellel mõelda, et muretseda saarele üks
mikrobuss(kiirabi laadne), kuhu lükkad haige kodus kanderaamiga sisse, saad
igailmaga kuivalt sadamasse viia ja laeva peale tõsta.
Mart Toome: Äkki järelkäru kattega sobiks, sest buss seismisega, kui vähe kasutust ei
pruugi tööle minna kui vaja.
Herki Idvand: haiget küll käruga vedada ei saa ja küllap leiaks sellele bussile muudki
rakendust kogukonna heaks. Aga see on mõte edaspidiseks.
Evo Pull:Tuleks ikkagi arvestada, et Mann on just siia väina sõitmiseks tehtud täpselt
sobiv laev ja pigem hoida Mann töökorras edasi, teha korralik kapitaalremont.
Anneli Ärmpalu-Idvand: Kokkuvõtteks siis, et hoiame pigem Manni, mis meid hästi
on teeninud.
Mark Soosaar: Võtan oma ettepaneku tagasi.
Ettepanek tagasi võetud, päevakorrapunktis otsust ei tehta.
3. Manija sadama teema on olnud arutusel juba aastaid, sadam on lagunenud ja liiga
väike, kohalik kogukond on oma ettepanekud esitanud korduvalt, kuid tulutult. Manija
sadam on meie saare merevärav ja eluliselt tähtis saareelanikele.
Siinkohal lisatud väljavõte Manija saare üldkogu protokollist 31.11.2024.a.:
AS Saarte Liinid esindaja J.Jürivete selgitab, et Manija sadamas on plaanis pikendada
praamikaid(omanik riigi AS Saarte Liinid) ja panna tugipost, et praami saaks kinnitada
paremini ning muuli renoveerimine ja otsatule paigaldamine. Konkreetseid tähtaegu ei ole
veel nendel töödel, oodatakse rahastusvahendeid väljastpoolt(EL fondidest). Kõik sadama
taristuga seonduv peab majanduslikult ära tasuma, muidu neid ette ei võeta.
Kalasadama osas on kavas projekteerimine, siin oodatakse koostööd linnalt(omanik Pärnu
linn)ja ettepanekuid kohalikelt kas taastada samal kujul või muuta midagi. Arno Leas:
Kalandusfondist ei ole selleks raha saanud, kuna öeldi, et kuulub Saarte Liinidele.
Linnavalitsuse esindaja Toomas Rõhu: Hoonestusõigus on antud Saarte Liinidele, seega
tuleks kokkuleppida, mida teha tahetakse.
Arno Leas: Teised sadamad kõik korras ja ilusad saaks ehk Manija sadama ka korda.
Herki Idvand, Evo Pull: Praod on kai sees nii suured, et varsti kukub sealt läbi. Iga aastaga
need praod betoonis laienevad.
Egon Pull: Kas saaks sadama laiemaks, ei mahu ei külaliste ega omad paadid enam ära.
Jaanus Jürivete: Oleme arutanud, et saaks laiendada sealt kus kalapaate üles tõmmatakse
aga siis jälle ei saaks sealt enam paate üles tõmmata. Arno Leas: Kui on vaja laiendada, siis
meie taha asi ei jää, leiame teise viisi kuidas paate üles tõmmata. Egon Pull: Slippi oleks
kindlasti vaja, et saaks normaalselt paate sisse lasta. Evo Pull: Liinipaadi koht on vahel
hõivatud võõraste poolt, sest pole kuhugi silduda suurematel paatidel, jahtidel. Jaanus
Jürivete: Sinna peame sildid välja panema ja Munalaiu sadamavaht peab kaamerast rohkem
jälgima olukorda ja informeerima.
Arno Leas: Kui roost ja juurtest puhastada kaldaid, nagu siin tehti suvel,siis peab suurem
kopp olema, sest muidu on mõttetu solkimine, mis ei anna tulemust.
Jaanus Jürivete palub, et kõik Manija sadamaga seonduvad ettepanekud võiks paari kuu
jooksul edastada selle protokolli lisana talle. Manija elanikud, paadiomanikud, kalurid
arutavad omavahel läbi siin juba jutuks olnud mured kui muud ettepanekud ja edastavad
ühiselt e-meili teel.
Sadamakapten Jaanus Jürivete on saatnud 28.06.26.Manija sadama
renoveerimisplaani, mida täiendasid ja oma ettepanekud lisasid Manija kogukonna
asjatundjad: kalurid, paadijuhid ja paadiomanikud. Täiendaval arutelul osalesid(Arno
Leas, Evo Pull, Herki Idvand, Indrek Idvand, Mart Toome, Enno Alas, Kairo Sutt,
Kaido Sutt, Olav Leas, Kuldar Merimaa). Uuendus- ja renoveerimisettepanekutega
Manija sadama plaan lisatud protokollile. Soovime, et see saaks reaalsuseks, mitte ei
jääks kaugeks unistuseks.
Probleem on selles, et omavalitsus(Tõstamaa vald) on andnud omalajal Manija sadama
rendile(hoonestusõiguse) AS Saarte Liinidele ja nemad dikteerivad kõike, kuigi oli
kokkulepe varasemast, et kohalikelt inimestelt ei võeta tasusid, sadamat remonditakse,
kaasaajastatakse. Nüüd on olukord, et mereturistidelt ei võetagi alati tasu, kuna
sadamavaht on Munalaius ja Manija pool tegutsetakse oma äranägemise järgi, puudub
korrektne korraldamine. Küll aga peavad kohalikud elanikud, kelle jaoks paat on
igapäevane hädavajalik transpordivahend, maksma nii Munalaius kui Manijas kaikoha
eest ja seda olukorras, kus kaikohti napib.
Sander Kilk: Ma vaatan üle, kuidas sadama üleandmine(rendile, hoonestusõigus)
toimus, mis on lepingus kirjas. Olukorras, kus ei fikseerita omanikupoolseid nõudmisi
õigeaegselt on pärast palju keerulisem asju ajada, kogesin seda osavallajuhina just
kaitsetööstuspargi osas. Linnapea ei olnud kohe lepingus riigipoolseid lubadusi
fikseerinud ja nüüd tuleb neid uuesti nõuda. Vaatan, mis teha annab selles osas.
Anneli Ärmpalu-Idvand: Sama mure on manija elanikel autode parkimisega Munalaiu
sadamas. Meie ei saa autoga koju sõita ülemere, erinevalt kihnlastest, kelle on see
võimalus iga päev praamiga. Oleme sunnitud oma autosid Munalaiu sadamaparklas
hoidma ja meie käest võetakse selle eest tasu, mis igal aastal tõuseb ja maksame kõigi
oma autode eest, küllap varsti ka kärude eest. Ja see maksmine ei garanteeri meile
isegi parklakohta tipphoojal, kui on palju turistide autosid. Küsimus on põhimõtteline,
kas soovitakse, et Manijas oleks püsiasustus ja elanikud. Kui soovitakse, siis peab
omavalitsus meile appi tulema, selle olukorra lahendama ja korraldama Manija
püsielanikele tasuta autode parkimise Munalaiu sadamas ja tasuta kaikoha püsielaniku
paadile nii Munalaius kui Manija sadamas. Me maksame kohalikena ülesõidu eest,
parkimise eest, paadikoha eest, me ei ole siin miljonärid. AS Saarte Liinid on jõukas
riigifirma, kes ei peaks Manija elanikele sellist koormist panema, neile on see tühine
summa, mis laekub kohalikelt aga meile, igale inimesele on see suur väljaminek. Neil
tuleks mõelda, et Manija sadama remondi, laiendamise ja uuendamisega võiks nad
teenida turistide alustega palju rohkem kui seni. Kohalikud kui saaks oma tasuta kai
Manija sadamas oleksid nõus seda ise korras hoidma.
Evo Pull: Iga asja eest peame maksma. Selle kõige eest, mis maksan ei saa ma midagi
vastu, et siin elan.
Raimond Pärn: see on põhimõtteline , kus omavalitsus peab meid toetama.
Mark Soosaar: Siin on tegu veel topeltmaksustamisega, mis on keelatud. Maksan
paadi eest mõlemas sadamas, kuigi korraga hõivan vaid ühes sadamas kaikoha
;maksan oma kahe auto parkla koha eest, kuigi sõidan korraga vaid ühega.
Salme Leas: Ma ei saa ju autoga koju nagu mandril, pean ta sadamasse jätma, see on
sundolukord, mille eest peame maksma.
Anneli Ärmpalu-Idvand: Kuidas me otsuse sõnastame, kas omavalitsus korraldab,
tagab meile tasuta paadi ja auto koha.
Mark Soosaar: Ärme nii karmid oleme omavalitsusega, et nõuame.
Mart Toome: See on omavalitsuse kohustus, just omavalitsus peab selle tagama. Meil
ei ole seda kellegilt muult nõuda.
Raimond Pärn: See on meile oluline asi ja loomulikult peab omavalitsus selle tagama.
Otsustatakse(1 erapooletu, 26 poolt): Arvestades Manija geograafilist eripära ja
regionaalse arengu vajadusi peab tagama omavalitsus Manija püsielanikele
tasuta sõidukite parkimise Munalaiu sadamas ja tasuta paatide kaikohad nii
Munalaiu kui Manija sadamas.
4. Prügimajanduse osas on Manija kogukonnal kaks lihtsat soovi: majapidamiste
segaolmejäätmetele soovime suvel tihedamat tühjendust senise 56 päeva asemel iga 28
päeva tagant ja Manija sadamasse soovime pakendi prügikasti(pakendile ja klaasile).
Oleme nendega pöördunud omavalitsuse poole korduvalt juba aastaid, kuid lahendust
ei ole saabunud. Kõikides teistes külades ja ka saartel üle riigi on need asjad ammu
korras ja toimivad, kuid Manija on üleriigiline erand, kus omavalitsus Pärnu linn seda
lahendada ei suuda.
Osavalla volikogu esimees Toomas Rõhu pöördus selles küsimuses Pärnu
linnaametnike poole ja sai vastuse(lisatud protokollile), kus praegune prügivedaja AS
Ragn-Sells esitab absurdseid seisukohti ja valeinfot. Lisatühjendusi ei ole võimalik
Manijasse tellida, mida kinnitab tellimise sisestamisele saadud vastus(lisatud
protokollile).Samuti on sobimatu ja keskonnaohtlik Manija maastikukaitsealal
rakendada prügikottidega pakendi kogumist ja hoidmist igal kinnistul (tee äär
prügikotte täis lindudel nokkida?!)56 päevase tühjendusvahemikuga, mida AS Ragn-
Sells soovitab. Sobiks üks pakendiprügikast sadamasse 660 l ja kui vaja tõmbame
tühjenduspäeval praamile ja nad ei peagi autoga üle sõitma, kui see on probleemiks
prügivedajale. AS Ragn-Sells klaaspakendi kasti ei võimalda Manijasse aga seda oleks
vaja sadamasse, sest ka turistid jätavad klaasi siia maha. Kohalikel on tülikas vedada
klaaspakendit kottidega ülemere. On esinenud tõrkeid AS Ragn-Sellsi poolt olmeprügi
äraveol ja niigi hõreda graafiku korral häirivad ületäitunud prügikastid elanikke ja
rikuvad miljööväärtuslikku ala, milleks on kogu Manija.
Salme Leas: Kevadel jäi prügiauto tee peal kinni, tõmmati välja ja meie kasti ei
tulnudki tühjendama aga arve esitati ja tuli maksta ikkagi.
Anneli Ärmpalu-Idvand: Kuna Manija on maastikukaitseala, kus kõik tegevused tuleb
kooskõlastada looduskaitseala valitsejaga, siis peaksime informeerima nendest
pretensioonidest ja lahendamata olukorrast Keskonnaametit. Me tahame, et meie saar
oleks puhas. Või peame naasma traditsiooniliste prügikäitlemisvõtete juurde kohapeal
matmine ja põletamine?
Mark Soosaar: 15 aastat tagasi käisime Vormsil ja oli igas külas seal olemas
prügimaja, kus neli prügikasti erinevatele jäätmetele. Oleme seda rääkinud Tõstamaa
vallas ja Pärnu linnas. Inimene ei ole loodud reostama aga ta hakkab reostama siis kui
talle ei anta võimalust korda hoida.
Svea Aavik: Kõigil teistel väikesaartel on sellised prügikastid olemas, isegi Aegnal
kus ei elagi alaliselt peaaegu kedagi.
Ülle Tamm selgitab põhjalikult projekti mida koos linna prügimajanduse ametnikega
tegi. Eesmärk oli Manija sadamasse või külakeskuse juurde püstitada nn.prügimaja
ehk väike eraldi varjualune, kus prügikastid pakendi, klaasi, ohtlike jäätmete liigiti
kogumiseks. Kahjuks asjajamine venis, projekti tähtaeg sai täis ja see ei realiseerunud.
Sander Kilk: Ma uurin kuidas on teistel väikesaartel korraldatud need asjad.
Ülle Tamm: Ragn-Sells ei laiuta igal pool.
Anneli Ärmpalu-Idvand: Ei ole normaalne, et veofirma dikteerib, see on ikkagi
omavalitsuse otsustada kuidas asju korraldada, hanketingimused seada ja kellega
hankesse minna. Praegu on just õige aeg meie kogukonna soov edastada
omavalitsusele , et see oleks hankes arvestatud.
Linnavalitsuse vastuses T.Rõhu pöördumisele küsiti praegu Munalaidu pandud
Manija pakendi prügikasti kohta. Meie soov on selge, et see pakendikast oleks Manija
sadamas, kohalik ei pea prügi ülemere vedama ja linn ei pea maksma kasti eest, mida
tegelikult AS Saarte Liinid kasutab. See lahendus tuleb omavalitsusel leida kohe.
Otsustatakse(kõik 27 hääletavad poolt):Soovime, et Manija majapidamiste
segaolmejäätmete prügikastide tühjendus toimuks suvel 28 päeva tagant(talvel
võib olla 56 päeva) ja Manija sadamas oleks klaasi ja pakendi prügikastid kogu
saarele ühised, mis seisaksid Manija sadamakuuri seina ääres.
5. Sõna saab ettepaneku tegija Mark Soosaar:Meile (kõigile saare kinnistuomanikele)tuli
ehitusregistrist teade kooskõlastamiseks aga juuresolnud link ei avanenud ja vastata ei
saanud. Ma tean, et see loomade varjualune on vajalik aga kui suur ta on?
Herki Idvand: 150 m² nagu teemaplaneeringus ettenähtud.
Raimond Pärn: Mina sain anda seal kooskõlastuse ja andsin aga ega sisu ei näinud.
Herki Idvand: Ega sisu ei olegi veel, need antakse alles aga nüüdseks on protsess
lõppenud ja loetud kooskõlastatuks.
Mark Soosaar: Nagu ma aru saan vastab see täielikult treemaplaneeringule ja me
võiksime kollektiivselt kooskõlastuse siin anda. See on märgilise tähendusega, kuna
läbi üldkogu sündis teemaplaneering.
A.Ärmpalu-Idvand: Tegelikult on kooskõlastus vaikimisi antud juba kõigil ja ei ole
vist mõtet siin uuesti anda, Ütlen vaid seda, et kuna ehitusseadustiku järgi oleks
pidanud kooskõlastust küsitama vaid piirinaabritelt, mitte kogu saarelt, sest tegu pole
avaliku hoonega. Aga nüüd loodi Pärnu linna poolt veider halduspraktika ja ootan
põnevusega kuidas siin hakkame iga koerakuuti kooskõlastama edaspidi.
Mark Soosaar: minu ettepanek on hääletada ikkagi.
Ülle Tamm: Minu ettepanek on, et kui hoone valmis, teha seal üks pidu ja siis lambad
sisse lasta.
A.Ärmpalu-Idvand: Teemaplaneeringu järgi tuleb viilkatus, nii et sarikapidu tuleb igal
juhul.
Arno Leas: Kas võtame selle punkti maha või hääletame?
Üldine arvamus, et kooskõlastus on antud ja ei pea siin midagi hääletama enam.
Ettepanek tagasi võetud, päevakorrapunktis otsust ei tehta.
6. Tee remondist on iga kord juttu olnud, samad mured alati.
Siinkohal lisatud väljavõte Manija saare üldkogu protokollist 26.04.2025.a.:
Toomas Rõhu: teeremont tuleb, augu parandus. E.Pull, H.Idvand: tee vajaks ülesfreesimist ja
korralikku tasandamist ja pindamist. Praegu on rööpad, kalded siia-sinna(„lainetab“), kivid
punnis väljas, puud kasvavad läbi, ohtlik nii jala kui masinatega liikudes. T.Rõhu: praegu on
vahendeid vaid augulappimiseks.
Saareelanike soov on, et plaani võetakse korralik teeremont ja Pärnu linn peab selle eest
hoolitsema, tagama tee kvaliteedi.
Manija kogukonna soov on sama : korralik teeremont ja palutakse pöörata rohkem tähelepanu
omaniku järelvalvele. Eelmisel korral oli augulappimine väga halva kvaliteediga, mitte
töötegemine vaid raharaiskamine lihtsalt.
Ülle Tamm: juulis peaks tulema teetööd.
Evo Pull: Kui hakatakse tegema, siis peab olema spetsialisti poolt järelvalve. Põhi on vaja
korralikult teha. Muidu on nagu hõljukikuuriga, kus ilmnesid kohe vead aga järelvalve ei
pööranud tähelepanu.
Sander Kilk: Seda kindlasti, järelvalve peab olema tõhus. Mina ei lase vihmaga asfalti panna.
Arno Leas: Kuna võetakse minu tee(Neeme, Koduranna taludeni lõik ) 200 m omavalitsuse
teeks? Seda on lubatud juba aastaid, et saaks hooldada ja lund lükata, teeääri niita. Seekord ei
tulnudki niitma, kuna eratee.
Sander Kilk: Omavalitsuse teeks ma arvan seda saab.
Ülle Tamm: Linnavalitsuse teedespetsialist ütles, et kui on kruusatee, siis nad ei taha võtta
seda omavalitsuse teeks. Mina ütlesin, et ikkagi võiks siin erandi teha(200 m). Teema on
tõstatatud, selgitatud. Teelõik on väga lühike ja ei nõua palju vahendeid
Sander Kilk: Ma kindlasti uurin selle tee kohta. Kui mina võtsin osavalla asju üle, siis oli
linnavalitsuse ametnikel 800 vastamata kirja, millel oleks pidanud nad vastama 30 päevaga.
Hakkasime sellega tegelema ja kümme korda see arv vähenes. Tihti peale on ametnike
esimene vastus: ei saa, ei ole võimalik. Aga vaatame äkki ikkagi on võimalik, nõuame
ametnikelt süvenemist.
Svea Aavik: Rahvamajal oleks vaja osad aknad vahetada, oleme linnametnikele rääkinud, kes
siin käinud on.
Evo Pull: küttekolle on ka puudulik, ei vasta ohutusnõuetele, vaja oleks korralik uus ahi teha,
siis hoiaks praeguse elektriga kütmise pealt oluliselt kokku. See oleks loogiline lähenemine,
tuleohutu, hubane.
Sander Kilk: oleme külaseltsid ettevõtnud tänavu ja toetanud mitmel pool neid (külakiige
remont, veevarustus). Linnavalitsus on öelnud, et lepingute järgi peavad seltsid ise
remontima aga mina ei pea seda õigeks, sest see on linna maja linna maa peal ja oleme need
asjad uuesti üle vaadanud. Hea on kui kusagilt programmist saab raha juurde selts, siis see
aitab võimendada summat, mis omavalitsuselt tuleb.
Rahvamaja vajab osade akende vahetust, uut küttekollet, treppi ja välikäimlat. Peab üks koht
olema kogukonnal, kus saab koosolekut pidada.
Sander Kilk märgib: Võiks olla külaselts ja kõik selle liikmed, see annab kaalu juurde.
Otsustatakse (kõik 27 hääletavad poolt): Rahvamaja(külakeskus Vaigul) vajab osasid
uusi aknaid, uut küttekollet, treppi ja välikäimlat; Eratee lõik 200m Koduranna ja
Neeme taludeni tuleb muuta omavalitsuse teeks ja omavalitsuse teel tehtav teeremont
peab olema kvalteetne ja teostatud korralik järelvalve.
7. Ülle Tamm: homme hakkame korstnapühkijat tellima, kes soovib?
Soovivad Riida, Põllu, Neeme, Kase, Naada(Oja), Manija ja külakeskus.
8. Arno Leas: palun esitage saarevanema kandidaadid. Pakutakse välja Mart Toome,
Evo Pull, Kadri Idvand, Raimond Pärn, Svea Aavik. Nõusoleku kandideerimiseks
annab ainult Kadri.
Mark Soosaar: Ma tean Kadri, et sa oled noor, tark ja julge. Kas julged ka
linnvolikogu istungile minna ja seal sõna võtta kui vaja?
Kadri Idvand: Jah, julgen küll.
Otsustatakse(kõik 27 hääletavad poolt): Uus Manija saarevanem on Kadri
Idvand kesksaarest Lullilt(Ranna talu)
Koosoleku juhataja saarevanem Arno Leas
Protokollija Anneli Ärmpalu-Idvand
/allkirjastatud digitaalselt/
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Pärnu Linnavalitsuse Tõstamaa osavalla nimel pöördume Transpordiameti poole seoses Manija
saare üldkogu 28.06.2026 koosolekul ühehäälselt vastu võetud ettepanekuga täiendada Manija–
Munalaiu parvlaevaühendust.
Üldkogul osales 42st saare püsielanikust 27. Kõik osalenud toetasid ettepanekut lisada
olemasolevale sõiduplaanile ühel tööpäeval nädalas, eelistatavalt kolmapäeval, nõudepõhine
hommikune reis Munalaiust Manijasse ning õhtune reis Manijast Munalaidu.
Oluline on, et lisareisid toimuksid ainult eelneval tellimisel, vältides seeläbi tühireise ja
põhjendamatuid lisakulusid.
Vajadus tuleneb olukordadest, kus saarele on vaja tuua sõiduk, töömasin või teenuseosutaja ning
võimaldada samal päeval tagasisõit mandrile. Sellist lahendust vajavad muu hulgas
põllumajandustootjad, tehnikaspetsialistid ning muud teenusepakkujad.
Täiendaval ühendusel on ka oluline sotsiaalne väärtus. See parandaks saare elanike ligipääsu
tervishoiu- ja teistele hädavajalikele teenustele, võimaldades vajaduse korral käia mandril ja
samal päeval koju tagasi pöörduda.
Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 8 lõike 2 kohaselt tuleb transporditeenuse korraldamisel
lähtuda väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Samuti näeb ühistranspordiseadus ette, et
ühistranspordi korraldamisel tuleb arvestada saarte elanike tegelike liikumisvajadustega.
Palume Transpordiametil analüüsida võimalust täiendada Manija–Munalaiu sõiduplaani selliselt,
et ühel tööpäeval nädalas oleks võimalik korraldada ettetellitavad hommikused ja õhtused reisid.
Juhul kui sellist lahendust ei ole võimalik kehtiva lepingu või sõiduplaani raames rakendada,
palume selgitada peamisi takistusi ning võimalikke alternatiive Manija püsielanike
liikumisvajaduse paremaks tagamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Kirss
Tõstamaa osavalla juht
Lisa: Manija saare üldkogu 28.06.2026 koosoleku protokoll.
Transpordiamet
[email protected] 27.08.2026 nr 9-9/9103
Manija–Munalaiu parvlaevaühenduse täiendamise
ettepanek