Austatud menetlusosaline

14.08.2026 nr DM-136325-18

Enefit Industry OÜ keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmise otsuse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) keskkonnaloa nr KMIN-054 ja selle muutmise korralduse ning keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud.

Keskkonnaloa muutmisega soovitakse B-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud aherainet taaskasutada lubjakivitäitematerjalide tootmiseks. Jäätmehoidlast soovitakse ehitusmaterjalide tootmiseks välja võtta kuni 6 miljonit tonni aherainet aastas. B-kategooria jäätmehoidla asub Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskohas.

Täitematerjale toodetakse Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskohas või Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohas asuvas killustikulaos. Täitematerjalide tootmiseks soovitakse käitluskohtadesse paigaldada mobiilne tootmiskompleks.

Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-136325 all.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saamisest 14 kalendripäeva jooksul e- posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Kristo Keevend peaspetsialist juhataja ülesannetes Jäätmebüroo

Lisad:

Kaisa Kivila 539 43367 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KMIN-054 eelnõu 3. Eelhinnang_eelnõu.pdf 4. Asendiplaan.pdf

2(2)

EELNÕU (14.08.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Enefit Industry OÜ 01.06.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2³, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmise taotluse menetluse raames. 1.2. Muuta Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) keskkonnaluba nr KMIN-054, mis on antud aadressil Estonia tööstusala, Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 13001:001:1873, registriosa number 95608 ) asuvale käitluskohale lähtuvalt peatükis 3.2. „Kaalutlused loa muutmisel“ toodust alljärgnevalt:

1.2.1. lisada keskkonnaloa vormidele J2 ja J3 aheraine ringlussevõtt mobiilses tootmiskompleksis (Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1, JKK4400304) toimingukoodiga R5m koguses kuni 6 miljonit tonni;

1.2.2. eemaldada keskkonnaloalt päikeseelektrijaam II jäätmekäitluskoht ja sellega seotud nõuded;

1.2.3. eemaldada keskkonnaloa vormilt J2 jäätmete taaskasutamistoimingukood R12s;

1.2.4. muuta keskkonnaloa vormil J6 aheraine ringlussevõtu nõudeid;

1.2.5. lisada keskkonnaloa vormile J6 nõuded tolmu ja mürahäiringu ennetamiseks.

1.2.6. lisada keskkonnaloa vormi A7 eritingimus mürataseme mõõtmiseks ning mõõtmistulemuste modelleerimiseks.

1.2.7. seada keskkonnaloa vormile J6 kõrvaltingimus Estonia tööstusala kinnistu kasutusõiguse kohta.

1.3. Jätta kehtima kõik ülejäänud keskkonnaloa nr KMIN-054 nõuded ja tingimused.

1.4 Korraldus jõustub ettevõttele Enefit Industry OÜ teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Kehtiv luba Loa omajale Enefit Industry OÜ-le on antud tähtajaline keskkonnaluba nr KMIN-054 järgnevateks tegevusteks: - maavara (põlevkivi) kaevandamiseks Estonia allmaa kaevanduses; - põlevkivi rikastamiseks Estonia kaevanduse rikastusvabrikus; - põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks, sh ringlussevõtuks ja ladestamiseks; - vee erikasutuseks; - saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast Estonia tööstusala asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Väike-Pungerja külas (katastritunnus 13001:001:1873, registriosa number 95608). 2.2. Taotluse läbivaatamine Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107) esitas 17.04.2026 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmise taotluse nr T-KL/1032809 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKASes numbriga DM-136325-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1032809-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-136325-7) esitati 01.06.2026. Menetluse aluseks on 01.06.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1032809-3 (edaspidi taotlus). Keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmisega soovib ettevõte taaskasutada Estonia tööstusalal asuvasse B-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud aherainet. Jäätmete taaskasutamine seisneb aherainest lubjakivitäitematerjalide tootmises. Estonia tööstusala rikastusjäägihoidla nr 1 juurde rajatakse mobiilne tootmiskompleks, kus toodetakse sertifitseeritud ja fraktsioonidele vastavat lubjakivikillustikku. Killustiku tootmise koguseks on kuni 6 miljonit tonni aastas. 2.3. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 17.04.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Esitatud taotluse kohta kohalik omavalitsus arvamust ei avaldanud. Loa andja teavitas 05.06.2026 ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM- 136325-9) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud. Juhul kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega vastamise tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani

arvamuseta (HMS § 16 lg 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 05.06.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teavitas piirinaabreid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-136325-8; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluse kohta esitas arvamuse puudutatud isik (registreeritud KOTKASes 11.06.2026 numbriga DM-136325-12) ja Transpordiamet (registreeritud KOTKASES 09.06.2026 numbriga DM-136325-10). Esitatud arvamusi on kaalutud korralduse peatükis 3.4. Teised menetlusosalised menetluses osalemise soovi ei avaldanud ning Keskkonnaamet neid edasistesse menetlustoimingutesse ei kaasa (KeÜS § 46 lg 1 p 1, p 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). (Lõigu sisu sõltub avalikustamise tulemustest). Loa andja teavitas XX.08.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis XX.07.2026 kirjaga nr DM-136162-X menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49

lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 22). Eelnõudele ettepanekuid ei esitatud/esitati.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 10 p 1). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA 3), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

- Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. - Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata eeldatavasti piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. - Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2 Kaalutlused loa muutmisel

Loa muutmise taotlus vaadati läbi avatud menetluse käigus (HMS § 46).Keskkonnaametil on õigus loaga määrata tegevusele keskkonnanõuded, lähtudes esitatud andmetest ja võttes arvesse keskkonnaalased õigusaktid. Korralduse ja sellega kehtestatava loa muutmisel on võetud aluseks HMS, KeÜS,MaaPS, JäätS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded.

Alljärgnevalt toob Keskkonnaamet välja loa muudatused ja loa muutmisega seotud kaalutlused (HMS § 4).

3.2.1 Jäätmete käitlemine

3.2.1.1 Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 muudetav keskkonnaluba nr KMIN-054 annab selle omanikule täiendavalt õiguse: - Aheraine rikastusjäägihoidlasse nr 1 ladestatud aheraine ringlussevõtuks (toiming R5m) tootes aherainest sertifitseeritud lubjakivikillustikku, ehk täitematerjale. Aheraine ringlusse võetavaks koguseks on kuni 6 miljonit tonni. Aheraine ringlussevõtt (R5m) mobiilses tootmiskompleksis Ettevõte soovib võtta Estonia tööstusalal asuvast B-kategooria jäätmehoidlast (rikastusjäägihoidla nr 1, jäätmekäitluskoha registrikood JKK4400304) sinna ladestatud

aherainet, et toota aherainest lubjakivitäitematerjale, ehk lubjakivikillustikku. Killustiku tootmiseks paigaldatakse kas rikastusjäägihoidla nr 1 või killustiku lao juurde mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks. Aheraine laadimine purustisse toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga. Purustist liigub aheraine sõelale (sorteerimisüksusele), kus sõelutud materjal jaotatakse fraktsioonideks 0/4, 0/32, 0/90, 4/16, 16/32, 32/63, 32/90. Saadud fraktsioonid on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt standardile EVS-NE l3242:2006+A1:2008. Killustiku fraktsioonidele on omistatud tootmisohje sertifikaat 1403- CPR- 0107 ja olemas on toimivusdeklaratsioon nr 0/300-EKRH-CPR-2025. Mobiilse purustuskompleksi tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas (tööpäeviti). Lubjakivikillustikku toodetakse ja müüakse tarbijale vastavalt turunõudlusele. Killustiku tootmise koguseks on kuni 6 miljonit tonni aastas. Juhul, kui killustiku tootmisel tekib materjal, mis ei vasta sertifikaadile ega tootmisohjele ning mida ei saa turustada, siis pannakse see materjal tagasi rikastusjäägihoidlasse või taaskasutatakse tööstusala territooriumil pinnase (augud ja ebatasasused, teed, platsid) täiteks (toiming R5t). Aheraine koguste pealt, mis rikastusjäägihoidlasse tagasi pannakse on keskkonnatasud juba tasutud ning neid koguseid keskkonnaloal ega aasta aruannetes ei kajastata. Päikeseelektrijaama II eemaldamine keskkonnaloalt Keskkonnaloal nr KMIN-054 on jäätmekäitluskohana märgitud päikeseelektrijaam II. Selles jäätmekäitluskohtades on lubatud aheraine taaskasutamine (toiming R5m) päikesepaneelide alustarindi rajamiseks. Päikesepark II rajamiseks on lubatud taaskasutada kuni 6,5 miljonit tonni aherainet. Aastaaruannete kohaselt on taaskasutatud päikesepark II rajamiseks kuni 5,2 miljonit tonni aherainet. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja Keskkonnaametile teadaoleva avaliku info kohaselt (Eesti Energia aastaaruanne 2025, lk 119) valmis Estonia kaevanduse territooriumil oleva päikesepark II alustarind 2024. aastal. Kuna päikesepark II on valmis saanud ja aheraine taaskasutamist enam ei toimu, siis eemaldab loa andja keskkonnaloalt päikeseelektrijaam II jäätmekäitluskoha (JKK4400300) ja kõik sellega seotud loa tingimused.

R12s toimingu eemaldamine keskkonnaloalt Keskkonnaloa nr KMIN-054 vormile J2 on kantud taaskasutamistoimingukood R12s- jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub. Toimingukood R12s tähendab keskkonnaloal aheraine mehaanilist töötlemist, milleks on sorteerimine, purustamine ja sõelumine. Toimingukood R5m- tähendab keskkonnaloal aheraine ringlussevõttu, mis sisaldab aheraine sorteerimise, purustamise ja sõelumise toiminguid. Kuna toiming R5m katab ära toimingu R12s tegevused, milleks on aheraine sorteerimine, purustamine ja sõelumine, siis ei ole toimingukood R12s keskkonnaloal enam asjakohane ning otstarbekas on toimingukood R12s keskkonnaloa vormilt J2 eemaldada. 3.2.1.2 Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja kandis loa vormile J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele. Ettevõtte taotletav tegevus (aheraine purustamine ja sõelumine) tekitab tolmu ja müra, mistõttu peab loa andja põhjendatuks määrata keskkonnaloale järgnevad nõuded: Jäätmete transportimisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimist, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral ning arvestada tuleb tuulesuunaga, et vältida häiringute teke läheduses asuvatele kinnistutele. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Arvestades käitluskoha piirinaabri esitatud arvamust (vt punkt 3.4) peab loa andja oluliseks märkida, et vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lg 2 on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Aheraine on lubatud ringlusse võetuks lugeda üksnes juhul, kui sellest valmistatud täitematerjalid (lubjakivikillustik) vastavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjali standardile EVS-NE l3242:2006+ A1:2008 ning betoonitäitematerjalide standardile EVS-EN 12620:2005+A1:2008. Lisaks peavad killustikule olema omistatud kehtivad tootmisohje sertifikaadid ning vastavus- ja toimivusdeklaratsioonid.

3.2.2. Saasteainete välisõhku väljutamine paiksest heiteallikast

3.2.2.1. Lubatav tegevus

Keskkonnaloas on välisõhu eriosa täitmine vajalik, sest käitise tegevuse käigus eraldub saasteaineid üle keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) lisas kehtestatud künniskoguse.

Seoses heiteallika Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks lisamisega loale suurenevad osakeste (PMsum) ja peente osakeste (PM10) heitkogused. Muus osas käitise tegevus ega sellega seotud heitkogused ei muutu.

AÕKS-i § 91 lg 2 ja määruse nr 56 § 20 lg 1 kohaselt on LHK projekt taotluse ja loa lahutamatu osa. LHK projektis on välja toodud ettevõtte tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mistõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailset kirjeldust loa andmise korralduses täiendavalt välja tuua.

Keskkonnaministri määruse nr 84 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel

väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate registreeringut, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavate käitiste andmetest, mis jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast.

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud infosüsteemi KOTKAS liidestust hajumisprogrammiga Airviro, mis vastab keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitletud määruse nr 84 § 17 lg 7 alusel piirkonda, mis ulatub 500 m kaugusele käitise heiteallikatest. Hajumisarvutuste piirkonda ei jää teisi keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks või paikse heiteallika käitaja registreeringut omavaid ettevõtteid.

Koosmõju modelleerimisel on arvestatud tootmisterritooriumil asetsevate heiteallikate üheaegse töötamisega. Reaalselt kõik heiteallikad korraga ei tööta. Šurfe on kokku 9, kuid plahvatusel väljuvad saasteained ühest šurfist korraga. Šurfi tööaeg on päevas on 1,2 tundi. Šurfide asukohad on muutuvad. Katlamaja põletusseadmed võivad töötada nii koos kui ka eraldi, vastavalt soojusenergia hetkevajadusele. Koosmõju modelleerimisel on arvestatud mõlema põletusseadme töötamisega. Lisanduv heiteallikas Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks suurendab peente osakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) maksimaalset õhukvaliteedi taset väljaspool tootmisterritooriumi marginaalselt ning see jääb jätkuvalt alla 30% õhukvaliteedi piirväärtusest. Võrreldes taotlusmaterjalides toodud arvutuslikke saastetasemeid määruses nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustega (ÕPV) jäävad ka ülejäänud saasteainete saastetasemed madalamaks kui 30% neile kehtestatud piir- või sihtväärtus.

Määruse nr 56 § 31 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. Esitatud LHK projektis on toodud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, mille kohaselt põlevkivi, aheraine ja killustiku töötlemise ja laadimise tulemusel väljutatavad saasteained ei põhjusta lõhnahäiringut.

Määruse nr 56 § 32 lg 1 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71).

Taotluse kohaselt lisandub tootmisterritooriumile mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks. Mobiilne kompleks paigutatakse kas otse puistangule või killustikulattu. Purusti laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga, purustist liigub materjal mobiilsele sõelale (sorteerimisüksusele), kus see jaotatakse mitmeks fraktsiooniks. Maksimaalne mobiilse kompleksi planeeritud tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas, tööpäeviti. Hetkel ei ole purusti ega sõel oma tüübilt välja valitud (taotleja andmetel tekitavad kummitihendiga sõelad maksimaalse helirõhu kuni 85 dB ja teraskinnitusega kuni 95 dB (müra allika juures)).

Lähimad elamud asuvad linnulennult rohkem kui kilomeetri kaugusel

tööstusterritooriumist. Elamute ja tööstusterritooriumi vahele jääb metsamaa ning kuni 60 m kõrge aheraine mägi. Varasemate sarnastes olukordades läbiviidud uuringute tulemuste põhjal saab eeldada, et käitise tegevusest põhjustatud mürahäiring elamuteni ei ulatu. Siiski seab Keskkonnaamet loale eritingimuse mobiilse purustus- ja sorteerimiskompleksi töötamisel mõõta seadme helirõhku ja modelleerida müra levik.

Keskkonnaametile ei ole viimastel aastatel esitatud kaebuseid lõhna- või mürahäiringu kohta seoses Estonia kaevandusega.

3.2.1.2. Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks

Võttes arvesse esitatud vastuväited ning ettevõtte nõusolekut müramõõtmiste läbiviimiseks (vt pt 3.4) seab Keskkonnaamet loa vormi A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused eritingimuse järgnevas sõnastuses:

„Mõõta otseste mõõtmiste abil mürataset käitise müraallikate (mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks ning teised allikad) juures. Mõõtmise asukohad kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga. Mõõtmiste ajal peavad tehnilised seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt sellises suurimas ulatuses, mis võib ka praktilises tööolukorras esineda.Mõõtmiste kestus (ajavahemik) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tegevuste tsüklilisust. Müraemissiooni mõõtmiste pikkus peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata müraallika poolt tekitatavat müraemissiooni. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust territooriumi piirist ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. 

Mõõtmistulemuste alusel modelleerida müra öine ja päevane tase tootmisterritooriumile lähima elamu Simumäe kinnistu (katastritunnus 49802:002:0880) piiril. Modelleerimisel tuleb esitada tulemused olemasoleva aheraine mäe olemasolul kui olukorras, kus mäge aheraine purustamise ning realiseerimise tõttu enam ei ole. Samuti tuleb modelleerida halvimat võimalikku olukorda - mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks asub võimalikult lähedal lähimale elamule.

Kui modelleerimise tulemustest selgub müranormide ületamine, tuleb normide ületamise põhjustanud tegevus peatada ning pakkuda Keskkonnaametile välja meetmed müranormide edaspidiseks tagamiseks.

Müra otsesed mõõtmised tuleb läbi viia hiljemalt 30.09.2026 ning seejärel esitada modelleerimise tulemused esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.10.2029“.

3.3 Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2).

3.4. Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

3.4.1. Kinnistu kasutusõigus

Tegevuskoha kinnistu kuulub Eesti Vabariigile. Kinnisturaamatu andmetel on ettevõtte kasuks seatud hoonestusõigus tähtajaga viiskümmend aastat. Seega omab ettevõte kinnistu kasutusõigust. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KMIN-054 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile J6 järgmine kõrvaltingimus: Loa omaja on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KMIN-054 kehtetuks.

3.5. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Taotluse kohta esitas arvamuse puudutatud isik (registreeritud KOTKASes 11.06.2026 numbriga DM-136325-12) ja Transpordiamet (registreeritud KOTKASES 09.06.2026 numbriga DM-136325-10).

3.5.1. Puudutatud isiku arvamus

Puudutatud isiku arvamus ning ettevõtte vastus sellele on esitatud kursiivis ning järgneb Keskkonnaameti põhjendus arvamusega arvestamise või mitte arvestamise kohta.

Isik leiab, et taotlus ei sisalda piisavaid tagatisi lähipiirkonna elanike tervise ja elukvaliteedi kaitseks ning esitab järgnevad nõuded:

MÜRA

Kehtestada mobiilse purustus- ja sorteerimiskompleksi (V12) ning kõigi seonduvate laadimis- ja sorteerimisseadmete töö ajapiiranguna tööaeg kell 09:00 – 18:00, ainult

tööpäeviti. sõltumatut akustilist uuringut, mis modelleerib mobiilse kompleksi mürataset lähimate elamute juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71.

Ettevõte toob välja, et lähimad elamud jäävad linnulennult keskmiselt 1,6 km kavandatavatest tegevustest ning viitab Terviseameti 2019. aasta analüüsile „Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades müra leviku mürakaardi koostamine“. Ettevõte toob välja, et mobiilse purustuskompleksi töö põhjustab valju müra üksnes selle vahetus läheduses (Estonia tööstusterritoorium, lubatud piirmäär päeval 70- 60 dB ja öösel 50-60 dB) ning lähimate elamute ja hoonete vahel on aherainemägi, mis on olemuselt 60 m kõrgune müratõkke vall. Kui Keskkonnaamet peab seda vajalikuks, on Enefit Industry OÜ omalt poolt nõus tegema täiendava müramõõdistuse tundlike elamute lähedal ja müra hajuvusmudeli pärast keskkonnaloa KMIN-054 muutmist.

Ettevõte ei nõustu tööaja vähendamise ettepanekuga viidates suvisele teede- ja ehituse tipphooajale.

Keskkonnaamet seab loale eritingimuse müra mõõtmise ja modelleerimise kohta (vt punkt 3.2.1.2.), mille tulemusena selguvad müratasemed lähima elamu juures. Kui modelleeritud müratasemed vastavad määrusega nr 71 kehtestatud müra normtasemetele, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks piirata tööaega. Müra normtasemete ületamisel tuleb käitisel mürarikas tegevus peatada ning välja pakkuda meetmed müra vähendamiseks. Eelnevat arvesse võttes Keskkonnaamet tööaja piiramisega seotud arvamusega ei arvesta.

TOLM

- Kohene tegevuse peatamise kohustus: kui naabermaade põldudel, hoovidel või kinnistutel on visuaalselt tuvastatav oluline tolmu kogunemine, mis on põhjuslikult seostatav kaevanduse purustus- või sorteerimistööde või aheraine veoga, on ettevõte kohustatud vastava tegevuse viivitamatult peatama.

- Tegevust ei tohi jätkata enne, kui on rakendatud tõhusad ja kontrollitavad tolmuvaba töö meetmed (nt kompleksi kapseldeerimine, niisutussüsteemid, töö ajutine üleviimine siseruumi, tuuleolude arvestamine töö planeerimisel).

- Ettevõte peab tagama ööpäevaringse tolmuseire lähimate elamute suunas, kasutades mõõtevahendeid, mille andmed on reaalajas kättesaadavad Keskkonnaametile.

- Naabritel ja kohalikul omavalitsusel peab olema selge ja toimiv kaebuste esitamise mehhanism koos kohustusega, et ettevõte reageerib igale teatele 24 tunni jooksul kirjalikult.

Ettevõte viitab samuti Estonia tööstusala 60% ulatuses ümbritsevale aherainemäele, mis on kuni 60 m kõrgune. Tuul ei suuda osakesi üle aheraine mäe kanda ning seetõttu tolm aheraine purustamisest hajub enne lähimate elamuteni jõudmist.

Taotluses esitatud peente osakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) hajumise

modelleerimise tulemuse kohaselt jääb maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi oluliselt madalamaks kui 30 % õhukvaliteedi piirväärtus. Käitise tegevusest põhjustatud tolmu levimine lähimate elamuteni on ebatõenäoline ning kindlasti ei saa tolmu kogus elamute juures ületada õhukvaliteedi piirväärtust. Seetõttu Keskkonnaamet esitatud arvamusega ei arvesta. Ettevõttel tuleb siiski igapäevaselt järgida töökorralduslikke meetmeid tolmu vähendamiseks (jäätmete transportimisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimist, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral ning arvestada tuleb tuulesuunaga, et vältida häiringute teke läheduses asuvatele kinnistutele. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Keskkonnaamet seab töökorraldusliku tingimuse loa vormi J6.

SÕLTUMATU HINDAMINE

Taotluses esitatud keskkonnamõju eelhinnang on koostatud ettevõtte poolt tellitud Alkranel OÜ poolt ning jõudis järeldusele, et täiendavat KMH protsessi ei ole vaja algatada. Arvestades tegevuse mahtu (kuni 6 miljonit tonni aherainet aastas, mobiilne kompleks kuni 16 h päevas), paiknemist elamutest alla 1 km kaugusel ning põhjaveekogumi juba praegust halba seisundit, pean seda järeldust küsitavaks. Nõuan, et Keskkonnaamet kaaluks sõltumatu eksperdi kaasamist tolmu- ja müramõju hindamiseks enne loa muutmist.

Ettevõte viitab oma vastuskirjas Alkranel OÜ koostatud eelhinnangule (taotluse lisa).

Eelhinnangu annab Keskkonnaamet (KeHJS § 6 lg 2 p 11) ja taotleja esitab vajalikud andmed eelhinnangu koostamiseks. Keskkonnaamet on koostanud eelhinnangu ning jõudnud selles järeldusele, et kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavasti mürale või saasteainetele seatud piirnorme. Seetõttu ei näe Keskkonnaamet vajadust eksperdi kaasamiseks, et tolmu- ja müramõju hinnata. Müraga seotud mõõtmisi on käsitletud eespool.

3.5.2. Transpordiameti arvamus

Transpordiameti arvamus ning ettevõtte vastus sellele on esitatud kursiivis ning järgneb Keskkonnaameti põhjendus arvamuse arvestamise või mitte arvestamise kohta

Estonia tööstusala kinnistu asub riigitee nr 13110 Väike-Pungerja - Estonia kaevanduse tee kaitsevööndis km 2,17 – 2,70. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kui kavandatavad tegevused jäävada riigitee kaitsevööndisse tuleb Transpordiamet kaasata edasisse menetlusse EhS § 70 lg 3 kohase nõusoleku saamiseks.

Ettevõte selgitab, et soovib taaskasutada idapoolse jäätmehoidla osa, mis ei kattu riigitee nr 13110 Väike-Pungerja - Estonia kaevanduse tee kaitsevööndiga. kattuvus on väga väikesel maa- alal, mida katab mets. Seega tee kaitsevööndis ei ole planeeritud jäätmete ringlussevõtu töötlemist ega ka muul viisil käitlemist või transportimist.

Ettevõtte selgitusele tuginedes ei pea Keskkonnaamet vajalikuks Transpordiametit edasisse menetlusse kaasata.

3.6. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima JäätS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kristo Keevend peaspetsialist juhataja ülesannetes Jäätmebüroo

EELNÕU 14.08.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-054

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry OÜ

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevandus

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640, 49802:002:0450, 22901:002:0224

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 5 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Aheraine (49802:002:0402), Alajõe metskond 7 (22901:002:0224), Estonia jäätmehoidla (49802:002:0010), Estonia tööstusala (13001:001:1873), Kivimetsa (13001:001:1871), Kivimäe (13001:001:1870), Kiviplatsi (13001:001:1869), Kõrgendiku (13001:001:1868), Lagendiku (13001:001:1872), Ohakvere settebassein (22901:002:0012), Puistangu (49802:002:0396), Raudi kanal L2 (13001:001:0203), Settebassein 2 (49802:002:0007), Settebassein 3 (49802:002:0008), Settebasseini (22901:002:0033), Viilu (13001:001:1867). Puudutatud veekogud: Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100), Nimi teadmata (VEE2034610), Ohakvere veehoidla (VEE2034750), (Ongassaare tiigid) (VEE2034710), (Ongassaare tiigid) (VEE2034720), (Ongassaare tiigid) (VEE2034730), (Ongassaare tiigid) (VEE2034740), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Raudi kanal (VEE1063600), Vareseniidu kraav (VEE1058901).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Keskkonnaregistrikood JKK4400470

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Estonia tööstusala, Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3230172 13001:001:1873 X: 6567720, Y: 694038

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 2.

Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Keskkonnaregistrikood JKK4400304

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 13001:001:1873 X: 6567788, Y: 693345

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/38

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m

1 000 000 R5t

Jrk nr 2.

Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m

3 600 000 D1

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 3/38

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) (aheraine) ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Ettevõte toodab aherainest sertifitseeritud lubjakivitäitematerjale.

Aherainest valmistatakse Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohas ja Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskohas järgmiseid tooteid: - lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni) - lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32, mis on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat. Eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on võimalik kasutada ka betooni täitematerjalina. Betooni täitematerjale toodetakse vastavalt standardile EVS-EN 12620:2005+A1:2008. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele.

Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskohas on B-kategooria jäätmehoidla. B-kategooria jäätmehoidlast võetakse välja aheraine ja taaskasutatakse kas seal samas või transporditakse Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohta taaskasutamisele. Sekundaarselt tekkivad materjalid, mida ei ole võimalik turustada, pannakse tagasi B-kategooria jäätmehoidlasse (Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskoht).

6 000 000

2. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) (aheraine) ladestamine

D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 on B-kategooria jäätmehoidla. Jäätmehoidlasse ladestatakse põlevkivikaevandamise rikastamise ja mehaanilise töötlemise jääke (aherainet). Tegemist on selle osaga aheraine ladestamisest, mida ei taaskasutata ega võeta ringlusse.

Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile.

3 600 000

3. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) (aheraine) taaskasutamine

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Toimingukood R5t tähendab keskkonnaloal aheraine taaskasutamist maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel oma tarbeks (nt teedel, platsidel, ehitusobjektidel, puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina). Lisaks erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt).

Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus kokku on 1 miljon tonni.

1 000 000

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded4/38

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Aheraine ringlussevõtt (R5m)

Aheraine on lubatud ringlusse võetuks lugeda üksnes juhul, kui sellest valmistatud täitematerjalid (lubjakivikillustik) vastavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjali standardile EVS-NE l3242:2006+ A1:2008 ning betoonitäitematerjalide standardile EVS-EN 12620:2005+A1:2008. Lisaks peavad killustikule olema omistatud kehtivad tootmisohje sertifikaadid ning vastavus- ja toimivusdeklaratsioonid.

Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% aherainet ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest.

Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne.

Pidevalt

Aheraine taaskasutamine (R5t)

Aheraine taaskasutamisel omatarbeks (nt teedel, platsidel, ehitusobjektidel, puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina; ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude likvideerimisel, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine) tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1" välja toodud nõudeid.

Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% aherainet ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest.

Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne.

Pidevalt

Aheraine ladestamine (D1)

Aheraine ladestamine peab toimuma vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale. Pidevalt

Nõuded tolmule ja mürahäiringule

Jäätmete transportimisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral ning arvestada tuleb tuulesuunaga, et vältida häiringute teke läheduses asuvatele kinnistutele. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada.

Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 on mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Pidevalt

Kinnistu kasutusõigus (keskkonnaloa kõrvaltingimus)

Loa omaja on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KMIN- 054 kehtetuks.

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Tegevuse lõpetamine

Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele.

Tegevuse lõpetamisel

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik 5/38

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus

Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Jäätmehoidla - B-kategooria 60 000 000 0

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid

Jäätmekood 3 600 000 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 31

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024018

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 5 000 000

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2656)

6/38

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002756

Puurkaevu katastrinumber 2656

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567339, Y: 693722

Põhjaveekihi nimetus ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

Veehaarde jrk nr 3.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2657)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002754

Puurkaevu katastrinumber 2657

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566901, Y: 693818

Põhjaveekihi nimetus ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

Veehaarde jrk nr 4.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5967)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002755

Puurkaevu katastrinumber 5967

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567338, Y: 693718

Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

7/38

Veehaarde jrk nr 5.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5968)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002753

Puurkaevu katastrinumber 5968

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566898, Y: 693815

Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

Veehaarde jrk nr 6.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 2

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024025

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567099, Y: 693666

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 500 000

Veehaarde jrk nr 7.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 3

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024016

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567800, Y: 694928

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

8/38

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 1 600 000

Veehaarde jrk nr 8.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 4

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024026

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566775, Y: 693157

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 1 600 000

Veehaarde jrk nr 9.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 6

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024027

Puurkaevu katastrinumber 00000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566358, Y: 692607

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 8 000 000

Veehaarde jrk nr 10.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 8

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024028

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565964, Y: 692007

9/38

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 4 000 000

Veehaarde jrk nr 11.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 13

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024017

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569354, Y: 698089

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 20 000 000

Veehaarde jrk nr 12.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 16

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024030

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6564473, Y: 689559

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 25 000 000

Veehaarde jrk nr 13.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 383

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023947

10/38

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 87 000 000

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale.

Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude staatilist veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal.

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0002756 Estonia kaevandus (2656) X: 6567339, Y: 693722 Üks kord aastas Kloriid (CL)

11/38

Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

POH0002754 Estonia kaevandus (2657) X: 6566901, Y: 693818 Üks kord aastas Kloriid (CL) Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+)

Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

12/38

POH0002755 Estonia kaevandus (5967) X: 6567338, Y: 693718 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

POH0002753 Estonia kaevandus (5968) X: 6566898, Y: 693815 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1

Väljalaskme kood IV015

13/38

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1

Reoveepuhasti kood PUH0440152

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6566541, Y: 694287

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 3 700 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 2

14/38

Väljalaskme kood IV016

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 2

Reoveepuhasti kood PUH0440160

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rannapungerja jõgi

Suubla kood VEE1058700

Veekogumi nimetus Rannapungerja lähtest Millojani

Veekogumi kood 1058700_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6564946, Y: 692021

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 12 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 3.

15/38

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 3

Väljalaskme kood IV017

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 3

Reoveepuhasti kood PUH0440170

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Raudi kanal (Raudi jõgi)

Suubla kood VEE1063600

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6568998, Y: 698077

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 20 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

16/38

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 4

Väljalaskme kood IV018

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 4

Reoveepuhasti kood PUH0440180

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Milloja

Suubla kood VEE1059100

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6563271, Y: 689117

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 25 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

17/38

Väljalaskme jrk nr 5.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 5

Väljalaskme kood IV091

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 5

Reoveepuhasti kood PUH0440910

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Vareseniidu kraav

Suubla kood VEE1058901

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6566812, Y: 695025

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 5 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

18/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 6.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 6

Väljalaskme kood IV220

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 6

Reoveepuhasti kood PUH0442200

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6563515, Y: 693588

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 87 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

19/38

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus PUH0440151 Ajas keskmistatud Mai Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur

Täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks

Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 20/38

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise liik

Proovi tüüp

Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid

Seotud reoveepuhasti kood

Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Üksikproov Reovesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti sissevool

X: 6567038, Y: 694059 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Heitvesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti väljavool

X: 6566974, Y: 694079 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6566926, Y: 694151 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6566545, Y: 694299 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6564946, Y: 692021 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6564944, Y: 692034 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 3 sissevool X: 6568998, Y: 698077 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 3 väljavool X: 6569016, Y: 698065 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 4 sissevool X: 6563271, Y: 689117 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 4 väljavool X: 6563756, Y: 689081 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 5 sissevool X: 6566785, Y: 694868 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 5 väljavool X: 6566820, Y: 694999 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6563610, Y: 693661 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6563515, Y: 693588 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta kaevandusvee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

21/38

Settebassein nr 1 IV015 X: 6566545, Y: 694299 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 2 IV016 X: 6564944, Y: 692034 Rannapungerja lähtest Millojani 1058700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 3 IV017 X: 6569016, Y: 698065 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

22/38

Settebassein nr 4 IV018 X: 6563271, Y: 689117 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 5 IV091 X: 6566820, Y: 694999 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 6 IV220 X: 6563515, Y: 693588 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire 23/38

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi

võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Jõuga peakraav

VEE1058900 IV015, IV091, IV220

Settebassein nr 1, Settebassein nr 5, Settebassein nr 6

Pärast kaevandusvete heidet, enne Rannapungerja jõkke suubumist

X: 6561555, Y: 692148

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

24/38

Rannapungerja jõgi

VEE1058700 IV016 Settebassein nr 2 Rannapungerja lähtest Millojani

1058700_1 Milloja suubumiskohast allavoolu X: 6561219, Y: 691494

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

Milloja VEE1059100 IV018 Settebassein nr 4 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 väljuva kaevandusvee suubumiskohast

X: 6563217, Y: 688936

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

25/38

Raudi kanal (Raudi jõgi)

VEE1063600 IV017 Settebassein nr 3 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 väljuva kaevandusvee suubumiskohast

X: 6568393, Y: 698180

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

Raudi kanal VEE1063600 Enne suubumist Nõmme järve X: 6572189, Y: 702192

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

26/38

Konsu peakraav

VEE1064200 Peale Konsu järve X: 6570066, Y: 705005

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Täiendavalt tuleb võtta proovid üldleelisuse sisalduse määramiseks sagedusega üks kord kvartalis.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane

V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Vorm ei ole asjakohane

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane

V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane

27/38

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud

meetmed 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele.

1.-2. Pidev

3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada

Pidev

4. Nõutav reoveepuhastusviis Bioloogiline Pidev 5. Sademevee käitluse nõuded Kuivalt puhastada kõvakattega alasid (auto ja busside parklad). Vajadusel 6. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 7. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest

olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni.

Avarii korral

8. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama kaasaja nõuetele.

Pidev

9. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Estonia kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

1.-5. Pidev

10. Muud asjakohased meetmed 1. Kaevandusalade korrastamine, puuraukude ja surfide sulgemine. 2. Põhjavee alandamisega seotud kahjude likvideerimine. Veetrasside planeerimisel ja rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi. 3. Kurtna järvede seire teostamine Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve vastavalt loa tabelis V8 sätestatule. 4. Kõikide veekõrvalduskraavide ja Rannapungerja jõe pidev seire ja takistuste kõrvaldamine pumbajamadest settebasseinideni ja eesvooludeni, vältimaks voolutakistuste teket, et tagada vee vaba liikumine. 5. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest.

1.-5. Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 28/38

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Teave meetmete rakendamise kohta

1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa andjat. 2. Esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele teave käesoleva loa tabelis V16 punktis 10 toodud meetmete rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat.

1. Enne ja peale meetmete rakendamist; 2. Üks kord aastas järgneva aasta 10.kuupäevaks; 3. Olukorra tekkimisel

2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale.

1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale

3. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele; 2. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused); 6. reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt.

1.-5. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)6 . Loa andja nõudmisel

4. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus

1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta (mõõtmistulemused) esitada loa andjale. 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat.

1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)2. Koheselt olukorra tekkimisel

5. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale.

Vastavalt kehtivale korrale

6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Muu vajalik informatsioon 1. Käesoleva loa tabelis V4 nõuetele mittevastavad heit- ja kaevandusvee analüüsitulemused koos ettevõtte

poolse põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. 2. Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. 3. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. 4. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele.

1. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist; 2. Koheselt olukorra tekkimisel; 3. Loa andja nõudmisel; 4. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

8.70

29/38

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 tonni

Heiteallika kood Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

Keskmise võimsusega põletusseadmete arv

Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed

Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

4.89 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

1 855 tonni

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

3.80 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

945 tonni

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 11 750

Autobensiin 50

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800

Keskmise võimsusega põletus ​seade Jah

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 30/38

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001680 K1 K1 Katlamaja X: 6567586, Y: 693845 HEIT0001681 K2 K2 Kütusehoidla X: 6567608, Y: 693867 HEIT0010057 K3 K3 Kütusehoidla X: 6567611, Y: 693874 HEIT0001679 V10 V10 Tankla X: 6567424, Y: 693589 HEIT0001678 V9 V9 Tankla X: 6567484, Y: 693518 HEIT0010058 V9.1 V9.1 Tankla X: 6567484, Y: 693519 HEIT0010059 V11 V11 Tankla X: 6567562, Y: 693510 HEIT0010060 V1 V1 Vagunite laadimine X: 6567597, Y: 693789

X: 6567619, Y: 693815 HEIT0010061 V2 V2 Ladu X: 6567706, Y: 693740

X: 6567717, Y: 693750 HEIT0010062 V3 V3 Aheraine laadimine autodele X: 6567680, Y: 693765

X: 6567698, Y: 693785 HEIT0010063 V4 V4 Aheraine kukkumine lattu X: 6567935, Y: 693056

X: 6568082, Y: 693229 HEIT0010064 V5 V5 Killustiku kukkumine lattu X: 6567113, Y: 693080

X: 6567142, Y: 693114 HEIT0010065 V6 V6 Killustiku kallamine kuhja X: 6567024, Y: 693092

X: 6567092, Y: 693177 HEIT0010066 V7 V7 Killustik transpordile X: 6567128, Y: 693242

X: 6567135, Y: 693278 HEIT0010067 V8 V8 Šurfid X: 6567789, Y: 697912

X: 6567795, Y: 697919 HEIT0013330 V12 V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks X: 6568090, Y: 693229

X: 6568130, Y: 693275

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2026 61.395 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2026 8 593.824 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2026 213.157 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2026 1.112 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2026 22.232 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2026 4.947 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2026 2.223 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2026 50.932 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2026 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2026 0.699 t PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2026 1.1116 mg PM-sum Osakesed 2026 1 440.782 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 754.272 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 745.935 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

31/38

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) HEIT0010063 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) HEIT0010065 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) HEIT0010064 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V7 Killustik transpordile (V7) HEIT0010066 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

K2 Kütusehoidla (K2) HEIT0001681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s K1 Katlamaja (K1) HEIT0001680 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.348 g/s

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.052 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.052 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.965 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.365 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.087 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatuna elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.003 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.387 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.052 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.044 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.174 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.738 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.009 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.009 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.009 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.502 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

V10 Tankla (V10) HEIT0001679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

K3 Kütusehoidla (K3) HEIT0010057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s V1 Vagunite laadimine (V1) HEIT0010060 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.072 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks (V12) HEIT0013330 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.918 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.424 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.058 g/s

V2 Ladu (V2) HEIT0010061 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.011 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

V3 Aheraine laadimine autodele (V3) HEIT0010062 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s

32/38

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V9 Tankla (V9) HEIT0001678 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

V11 Tankla (V11) HEIT0010059 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.046 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

V9.1 Tankla (V9.1) HEIT0010058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.933 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.005 g/s

V8 Šurfid (V8) HEIT0010067 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.114 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.483 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.014 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 3.283 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.725 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.722 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused33/38

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik

Eritingimus Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

1. Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada SO2, NOx, PM-sum ja CO kontsentratsioonide mõõtmised põletusseadmetest soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,89 MWth ja 3,8MWth. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseadmed töötavad stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastava mõõtepunkti olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga. Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul keskkonnaloa nr KMIN-054 12.09.2025 toimunud muutmisest (ehk hiljemalt 12.09.2027). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Müra seire Ühekordne 30.10.2029 2. Mõõta otseste mõõtmiste abil mürataset käitise müraallikate (mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks ning teised allikad) juures. Mõõtmise asukohad kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga. Mõõtmiste ajal peavad tehnilised seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt sellises suurimas ulatuses, mis võib ka praktilises tööolukorras esineda. Mõõtmiste kestus (ajavahemik) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tegevuste tsüklilisust. Müraemissiooni mõõtmiste pikkus peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata müraallika poolt tekitatavat müraemissiooni. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust territooriumi piirist ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. 

Mõõtmistulemuste alusel modelleerida müra öine ja päevane tase tootmisterritooriumile lähima elamu Simumäe kinnistu (katastritunnus 49802:002:0880) piiril. Modelleerimisel tuleb esitada tulemused olemasoleva aheraine mäe olemasolul kui olukorras, kus mäge aheraine purustamise ning realiseerimise tõttu enam ei ole. Samuti tuleb modelleerida halvimat võimalikku olukorda - mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks asub võimalikult lähedal lähimale elamule.

Kui modelleerimise tulemustest selgub müranormide ületamine, tuleb normide ületamise põhjustanud tegevus peatada ning pakkuda Keskkonnaametile välja meetmed müranormide edaspidiseks tagamiseks.

Müra otsesed mõõtmised tuleb läbi viia hiljemalt 30.09.2026 ning seejärel esitada modelleerimise tulemused esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.10.2029.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 34/38

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1)

Heiteallika kood HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 4.89

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1)

Heiteallika kood HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 3.80

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik ümberregistreerimine

Registrikaardi nr 36

Maardla nimetus Eesti

35/38

Maardla osa nimetus Estonia kaeveväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Estonia kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 13 824.23

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 720.97

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve elektrijaamades kütusena, õli tootmise toormena

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 22 616.114 tuh t 17.02.2020

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 764 tuh t 17.02.2020

3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 3 715 tuh t 17.02.2020

5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 170 tuh t 17.02.2020

6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 237 tuh t 17.02.2020

7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 8 391 tuh t 17.02.2020

8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 5.908 tuh t 17.02.2020

10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 46 337.992 tuh t 17.02.2020

11 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 060 tuh t 17.02.2020

12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 673 tuh t 17.02.2020

13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 967 tuh t 17.02.2020

14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 122 tuh t 17.02.2020

15 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 0 tuh t 17.02.2020

16 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 38 520.766 tuh t 17.02.2020

17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh t 17.02.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

36/38

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr 9 geoloogilisuuringuliste tööde aruanne

Geoloogiafondi number 2443

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK nr 98-05, 01-15, 01-34

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2011

1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava. 2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596). 3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele. 5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.“ 8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada nende kaudu põhjaveekihtide vee segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas. 9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2004 2049 10 000 tuh t 135 806.638 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2004 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 13 824.23 1

Kõrvaltingimused

37/38

käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse. 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi 18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud. 19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana. 21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks. 22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. 23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest 24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Plokkskeem Lisa 1: Lisa 1 - Plokksekeem__2_.pdf Jah

Asukoha kaart Lisa 2: Lisa 2 - Asukohakaart_ff.pdf Jah

Asendiplaan Lisa 3: Lisa 3 - Asendiplaan_Estonia_kaevandus_f__1_.pdf Jah

Arvutustabel Lisa 4: Lisa 5 - Enefit_Power_AS_KMIN_054_arvutustabel_16.12.2024.xlsx Jah

LHK Lisa 5: Lubatud heitkoguste projekt (LHK).pdf Jah

J4. Failid - LISA_2_Estonia_kaevanduse_Jaatmehoidla_plaan.pdf Lisa 6: LISA_2_Estonia_kaevanduse_Jaatmehoidla_plaan.pdf Jah

J4. Failid - Joonis_1.1.pdf Lisa 7: Joonis_1.1.pdf Jah

38/38

EELNÕU

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) (edaspidi ettevõte) kavandatava tegevuse eesmärgiks on taaskasutada B-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud aherainet lubjakivitäitematerjalide tootmiseks. Planeeritav aastane käitlusmaht on 6 miljonit tonni. Ehitusmaterjale toodetakse kas Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidlas nr 1 või Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohas. Ehitusmaterjalide tootmiseks paigaldatakse Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidlasse nr 1 või Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohas asuvasse killustikulattu mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks, mis töötab diisel/elektriajamil. Purusti laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga, purustist liigub materjal mobiilsele sõelale (sorteerimisüksusele), kus see jaotatakse mitmeks fraktsiooniks. Maksimaalne mobiilse kompleksi planeeritud tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas, tööpäeviti. Ettevõtte kavandatav tegevus toimub aadressil Estonia tööstusala, Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 13001:001:1873). 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 üks eesmärkidest on aheraine taaskasutamine 40% ulatuses. Ettevõtte kavandatav tegevus täidab sätestatud eesmärki, kuna aherainet taaskasutatakse. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende

sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Tegevuse käigus võetakse varasemalt ladustatud jäätmed ringlusse. Seega toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2023-2028 peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil. Riigi jäätmekava kolm põhisammast/strateegilist eesmärki:

• kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;

• ohutu materjaliringluse suurendamine;

• jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna.

Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine. Tegevuse käigus võetakse varasemalt ladustatud jäätmed ringlusse. Seega toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. Tegevuse käigus ammutatakse inimtegevuse poolt tekitatud jäätmehoidlast materjali ja seda töödeldakse mehaaniliselt.

1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika ja inimtööjõud. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Eesti põhjavee kaitstuse (1:50 000) kaardi järgi asub planeeritav jäätmekäitlusala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest tegemist on juba kinnistule varasemalt ladustatud aherainega, millest toodetakse ehitusmaterjale. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Aheraine purustamisel ja sõelumisel, sh kaasneva laadmistööga, tekib heide õhku (tahked osakesed, sh peentolm). Lisaks kaasnevad diiselmootoril töötava mobiilse killustikukompleksi kasutamisel heide õhku. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis ületaks õhukvaliteedi piirväärtusi. Tolmuhäiringute vältimiseks ei tohi töid teostada ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Käitise tegevuse käigus, eelkõige aheraine purustamisel, sorteerimisel ja laadimisel tekib müra. Lähim elamu (Siimumäe kinnistu) asub linnulennult rohkem, kui kilomeetri kaugusel mobiilse purusti lähimast potentsiaalsest asukohast ning elamu ja purusti vahele jääb aheraine mägi ning metsamaa. Seega saab eeldada, et mürahäiring elamumaani ei ulatu. Eelnevat kinnitavad ka varasemad sarnastes tingimustes läbiviidud müramõõtmised. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Ettevõtte käitluskoht asub tööstuspiirkonnas. Eeldatavalt on tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tegevuse käigus ei teki uusi jäätmeliike. Jäätmehoidlasse ladestatud aheraine võetakse ringlusse ehitusmaterjalidena. Kui kogu aherainet ei saa turustada, pannakse see tagasi jäätmehoidlasse. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikuks avariiolukorraks võib olla kasutatava tehnika või sõidukite purunemine ja ohtlike vedelike mahavalgumine. Võimaliku lekke saab kiiresti absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemS defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduses (§ 19 lg 2) ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitis ei asu üleujutataval alal ega ühegi suure veekogu lähedal, kus saaks veetase ohtlikult tõusta. Ettevõtte tegevusega ei ole ette näha suurõnnetuste või katastroofide, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käitluskoha kinnistu on 75% tootmismaa ja 25% jäätmehoidla maa sihtotstarbega. Kinnistut ümbritsevad maatulundusmaa ja jäätmehoidla maa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad käitluskoha piirist u 1 kilomeetri kaugusele. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust. Kavandatava tegevusega ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet. Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna kavandatud maakasutuses ning ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Keskkonnaportaali kohaselt ettevõtte territooriumil loodusvarasid ei esine. Põhjavesi selles piirkonnas Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel on nõrgalt kaitstud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine. Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest käideldakse olemasolevaid jäätmehoidlasse ladestatud jäätmeid, mis on olnud juba varasemalt keskkonnas ilmastikutingimuste ja inimtegevuse poolt mõjutatud. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi vahetus läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, k.a Natura 2000 alad. Püsielupaikasid ja kaitstava looduse üksobjekte territooriumi vahetus lähedusse ei jää. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on tugevalt ebatõenäoline, et kavandatav tegevus mõjutaks negatiivselt kaitstavaid alasid või kaitsealuste liikide leiukohti. Kavandatava tootmise alal ja selle läheduses puuduvad väärtuslikud taimekooslused ja loomastiku jaoks kõrge väärtusega elupaigad. Kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele on väheoluline. Ettevõtte territooriumil ei paikne olulisi märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu oluliselt mõjutatud. Ettevõtte kavandatav tegevus (jäätmete taaskasutamine) ei mõjuta kaitsealuseid liike. Muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid ja pärandkultuuriobjektid kavandatava tegevuse alal ja selle lähialadel puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele puudub. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku

keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähimad elamud jäävad käitluskoha piirist ühe kilomeetri kaugusele. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga seatud nõudeid, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne negatiivseid mõjusid elanikkonnale. Ettevõte peab kinni pidama seadusega sätestatud müra piirmääradest. Tolmuhäiringute tekkimisel peab ettevõtte tegevuse peatama. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest. Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel oluline mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed on kasutusele võetud. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades käitluskoha asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas või ületaks seatud piirväärtusi. Samuti ei ületa müratase eeldatavalt lähimate vastuvõtjate juures piirnorme. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.

3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma käitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Käitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.

2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata eeldatavalt piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

EELNÕU

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) (edaspidi ettevõte) kavandatava tegevuse eesmärgiks on taaskasutada B-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud aherainet lubjakivitäitematerjalide tootmiseks. Planeeritav aastane käitlusmaht on 6 miljonit tonni. Ehitusmaterjale toodetakse kas Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidlas nr 1 või Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohas. Ehitusmaterjalide tootmiseks paigaldatakse Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidlasse nr 1 või Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohas asuvasse killustikulattu mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks, mis töötab diisel/elektriajamil. Purusti laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga, purustist liigub materjal mobiilsele sõelale (sorteerimisüksusele), kus see jaotatakse mitmeks fraktsiooniks. Maksimaalne mobiilse kompleksi planeeritud tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas, tööpäeviti. Ettevõtte kavandatav tegevus toimub aadressil Estonia tööstusala, Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 13001:001:1873). 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 üks eesmärkidest on aheraine taaskasutamine 40% ulatuses. Ettevõtte kavandatav tegevus täidab sätestatud eesmärki, kuna aherainet taaskasutatakse. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende

sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Tegevuse käigus võetakse varasemalt ladustatud jäätmed ringlusse. Seega toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2023-2028 peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil. Riigi jäätmekava kolm põhisammast/strateegilist eesmärki:

• kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;

• ohutu materjaliringluse suurendamine;

• jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna.

Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine. Tegevuse käigus võetakse varasemalt ladustatud jäätmed ringlusse. Seega toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. Tegevuse käigus ammutatakse inimtegevuse poolt tekitatud jäätmehoidlast materjali ja seda töödeldakse mehaaniliselt.

1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika ja inimtööjõud. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Eesti põhjavee kaitstuse (1:50 000) kaardi järgi asub planeeritav jäätmekäitlusala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest tegemist on juba kinnistule varasemalt ladustatud aherainega, millest toodetakse ehitusmaterjale. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Aheraine purustamisel ja sõelumisel, sh kaasneva laadmistööga, tekib heide õhku (tahked osakesed, sh peentolm). Lisaks kaasnevad diiselmootoril töötava mobiilse killustikukompleksi kasutamisel heide õhku. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis ületaks õhukvaliteedi piirväärtusi. Tolmuhäiringute vältimiseks ei tohi töid teostada ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Käitise tegevuse käigus, eelkõige aheraine purustamisel, sorteerimisel ja laadimisel tekib müra. Lähim elamu (Siimumäe kinnistu) asub linnulennult rohkem, kui kilomeetri kaugusel mobiilse purusti lähimast potentsiaalsest asukohast ning elamu ja purusti vahele jääb aheraine mägi ning metsamaa. Seega saab eeldada, et mürahäiring elamumaani ei ulatu. Eelnevat kinnitavad ka varasemad sarnastes tingimustes läbiviidud müramõõtmised. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Ettevõtte käitluskoht asub tööstuspiirkonnas. Eeldatavalt on tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tegevuse käigus ei teki uusi jäätmeliike. Jäätmehoidlasse ladestatud aheraine võetakse ringlusse ehitusmaterjalidena. Kui kogu aherainet ei saa turustada, pannakse see tagasi jäätmehoidlasse. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikuks avariiolukorraks võib olla kasutatava tehnika või sõidukite purunemine ja ohtlike vedelike mahavalgumine. Võimaliku lekke saab kiiresti absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemS defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduses (§ 19 lg 2) ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitis ei asu üleujutataval alal ega ühegi suure veekogu lähedal, kus saaks veetase ohtlikult tõusta. Ettevõtte tegevusega ei ole ette näha suurõnnetuste või katastroofide, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käitluskoha kinnistu on 75% tootmismaa ja 25% jäätmehoidla maa sihtotstarbega. Kinnistut ümbritsevad maatulundusmaa ja jäätmehoidla maa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad käitluskoha piirist u 1 kilomeetri kaugusele. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust. Kavandatava tegevusega ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet. Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna kavandatud maakasutuses ning ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Keskkonnaportaali kohaselt ettevõtte territooriumil loodusvarasid ei esine. Põhjavesi selles piirkonnas Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) alusel on nõrgalt kaitstud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine. Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest käideldakse olemasolevaid jäätmehoidlasse ladestatud jäätmeid, mis on olnud juba varasemalt keskkonnas ilmastikutingimuste ja inimtegevuse poolt mõjutatud. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi vahetus läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, k.a Natura 2000 alad. Püsielupaikasid ja kaitstava looduse üksobjekte territooriumi vahetus lähedusse ei jää. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on tugevalt ebatõenäoline, et kavandatav tegevus mõjutaks negatiivselt kaitstavaid alasid või kaitsealuste liikide leiukohti. Kavandatava tootmise alal ja selle läheduses puuduvad väärtuslikud taimekooslused ja loomastiku jaoks kõrge väärtusega elupaigad. Kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele on väheoluline. Ettevõtte territooriumil ei paikne olulisi märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu oluliselt mõjutatud. Ettevõtte kavandatav tegevus (jäätmete taaskasutamine) ei mõjuta kaitsealuseid liike. Muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid ja pärandkultuuriobjektid kavandatava tegevuse alal ja selle lähialadel puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele puudub. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku

keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähimad elamud jäävad käitluskoha piirist ühe kilomeetri kaugusele. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga seatud nõudeid, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne negatiivseid mõjusid elanikkonnale. Ettevõte peab kinni pidama seadusega sätestatud müra piirmääradest. Tolmuhäiringute tekkimisel peab ettevõtte tegevuse peatama. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest. Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel oluline mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed on kasutusele võetud. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades käitluskoha asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas või ületaks seatud piirväärtusi. Samuti ei ületa müratase eeldatavalt lähimate vastuvõtjate juures piirnorme. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.

3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma käitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Käitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.

2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata eeldatavalt piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

EELNÕU (14.08.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Enefit Industry OÜ 01.06.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2³, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmise taotluse menetluse raames. 1.2. Muuta Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) keskkonnaluba nr KMIN-054, mis on antud aadressil Estonia tööstusala, Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 13001:001:1873, registriosa number 95608 ) asuvale käitluskohale lähtuvalt peatükis 3.2. „Kaalutlused loa muutmisel“ toodust alljärgnevalt:

1.2.1. lisada keskkonnaloa vormidele J2 ja J3 aheraine ringlussevõtt mobiilses tootmiskompleksis (Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1, JKK4400304) toimingukoodiga R5m koguses kuni 6 miljonit tonni;

1.2.2. eemaldada keskkonnaloalt päikeseelektrijaam II jäätmekäitluskoht ja sellega seotud nõuded;

1.2.3. eemaldada keskkonnaloa vormilt J2 jäätmete taaskasutamistoimingukood R12s;

1.2.4. muuta keskkonnaloa vormil J6 aheraine ringlussevõtu nõudeid;

1.2.5. lisada keskkonnaloa vormile J6 nõuded tolmu ja mürahäiringu ennetamiseks.

1.2.6. lisada keskkonnaloa vormi A7 eritingimus mürataseme mõõtmiseks ning mõõtmistulemuste modelleerimiseks.

1.2.7. seada keskkonnaloa vormile J6 kõrvaltingimus Estonia tööstusala kinnistu kasutusõiguse kohta.

1.3. Jätta kehtima kõik ülejäänud keskkonnaloa nr KMIN-054 nõuded ja tingimused.

1.4 Korraldus jõustub ettevõttele Enefit Industry OÜ teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Kehtiv luba Loa omajale Enefit Industry OÜ-le on antud tähtajaline keskkonnaluba nr KMIN-054 järgnevateks tegevusteks: - maavara (põlevkivi) kaevandamiseks Estonia allmaa kaevanduses; - põlevkivi rikastamiseks Estonia kaevanduse rikastusvabrikus; - põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks, sh ringlussevõtuks ja ladestamiseks; - vee erikasutuseks; - saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast Estonia tööstusala asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Väike-Pungerja külas (katastritunnus 13001:001:1873, registriosa number 95608). 2.2. Taotluse läbivaatamine Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107) esitas 17.04.2026 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmise taotluse nr T-KL/1032809 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKASes numbriga DM-136325-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1032809-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-136325-7) esitati 01.06.2026. Menetluse aluseks on 01.06.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1032809-3 (edaspidi taotlus). Keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmisega soovib ettevõte taaskasutada Estonia tööstusalal asuvasse B-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud aherainet. Jäätmete taaskasutamine seisneb aherainest lubjakivitäitematerjalide tootmises. Estonia tööstusala rikastusjäägihoidla nr 1 juurde rajatakse mobiilne tootmiskompleks, kus toodetakse sertifitseeritud ja fraktsioonidele vastavat lubjakivikillustikku. Killustiku tootmise koguseks on kuni 6 miljonit tonni aastas. 2.3. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 17.04.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Esitatud taotluse kohta kohalik omavalitsus arvamust ei avaldanud. Loa andja teavitas 05.06.2026 ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM- 136325-9) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud. Juhul kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega vastamise tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani

arvamuseta (HMS § 16 lg 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 05.06.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teavitas piirinaabreid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-136325-8; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluse kohta esitas arvamuse puudutatud isik (registreeritud KOTKASes 11.06.2026 numbriga DM-136325-12) ja Transpordiamet (registreeritud KOTKASES 09.06.2026 numbriga DM-136325-10). Esitatud arvamusi on kaalutud korralduse peatükis 3.4. Teised menetlusosalised menetluses osalemise soovi ei avaldanud ning Keskkonnaamet neid edasistesse menetlustoimingutesse ei kaasa (KeÜS § 46 lg 1 p 1, p 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). (Lõigu sisu sõltub avalikustamise tulemustest). Loa andja teavitas XX.08.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis XX.07.2026 kirjaga nr DM-136162-X menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49

lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 22). Eelnõudele ettepanekuid ei esitatud/esitati.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 10 p 1). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA 3), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

- Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. - Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata eeldatavasti piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. - Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2 Kaalutlused loa muutmisel

Loa muutmise taotlus vaadati läbi avatud menetluse käigus (HMS § 46).Keskkonnaametil on õigus loaga määrata tegevusele keskkonnanõuded, lähtudes esitatud andmetest ja võttes arvesse keskkonnaalased õigusaktid. Korralduse ja sellega kehtestatava loa muutmisel on võetud aluseks HMS, KeÜS,MaaPS, JäätS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded.

Alljärgnevalt toob Keskkonnaamet välja loa muudatused ja loa muutmisega seotud kaalutlused (HMS § 4).

3.2.1 Jäätmete käitlemine

3.2.1.1 Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 muudetav keskkonnaluba nr KMIN-054 annab selle omanikule täiendavalt õiguse: - Aheraine rikastusjäägihoidlasse nr 1 ladestatud aheraine ringlussevõtuks (toiming R5m) tootes aherainest sertifitseeritud lubjakivikillustikku, ehk täitematerjale. Aheraine ringlusse võetavaks koguseks on kuni 6 miljonit tonni. Aheraine ringlussevõtt (R5m) mobiilses tootmiskompleksis Ettevõte soovib võtta Estonia tööstusalal asuvast B-kategooria jäätmehoidlast (rikastusjäägihoidla nr 1, jäätmekäitluskoha registrikood JKK4400304) sinna ladestatud

aherainet, et toota aherainest lubjakivitäitematerjale, ehk lubjakivikillustikku. Killustiku tootmiseks paigaldatakse kas rikastusjäägihoidla nr 1 või killustiku lao juurde mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks. Aheraine laadimine purustisse toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga. Purustist liigub aheraine sõelale (sorteerimisüksusele), kus sõelutud materjal jaotatakse fraktsioonideks 0/4, 0/32, 0/90, 4/16, 16/32, 32/63, 32/90. Saadud fraktsioonid on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt standardile EVS-NE l3242:2006+A1:2008. Killustiku fraktsioonidele on omistatud tootmisohje sertifikaat 1403- CPR- 0107 ja olemas on toimivusdeklaratsioon nr 0/300-EKRH-CPR-2025. Mobiilse purustuskompleksi tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas (tööpäeviti). Lubjakivikillustikku toodetakse ja müüakse tarbijale vastavalt turunõudlusele. Killustiku tootmise koguseks on kuni 6 miljonit tonni aastas. Juhul, kui killustiku tootmisel tekib materjal, mis ei vasta sertifikaadile ega tootmisohjele ning mida ei saa turustada, siis pannakse see materjal tagasi rikastusjäägihoidlasse või taaskasutatakse tööstusala territooriumil pinnase (augud ja ebatasasused, teed, platsid) täiteks (toiming R5t). Aheraine koguste pealt, mis rikastusjäägihoidlasse tagasi pannakse on keskkonnatasud juba tasutud ning neid koguseid keskkonnaloal ega aasta aruannetes ei kajastata. Päikeseelektrijaama II eemaldamine keskkonnaloalt Keskkonnaloal nr KMIN-054 on jäätmekäitluskohana märgitud päikeseelektrijaam II. Selles jäätmekäitluskohtades on lubatud aheraine taaskasutamine (toiming R5m) päikesepaneelide alustarindi rajamiseks. Päikesepark II rajamiseks on lubatud taaskasutada kuni 6,5 miljonit tonni aherainet. Aastaaruannete kohaselt on taaskasutatud päikesepark II rajamiseks kuni 5,2 miljonit tonni aherainet. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja Keskkonnaametile teadaoleva avaliku info kohaselt (Eesti Energia aastaaruanne 2025, lk 119) valmis Estonia kaevanduse territooriumil oleva päikesepark II alustarind 2024. aastal. Kuna päikesepark II on valmis saanud ja aheraine taaskasutamist enam ei toimu, siis eemaldab loa andja keskkonnaloalt päikeseelektrijaam II jäätmekäitluskoha (JKK4400300) ja kõik sellega seotud loa tingimused.

R12s toimingu eemaldamine keskkonnaloalt Keskkonnaloa nr KMIN-054 vormile J2 on kantud taaskasutamistoimingukood R12s- jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub. Toimingukood R12s tähendab keskkonnaloal aheraine mehaanilist töötlemist, milleks on sorteerimine, purustamine ja sõelumine. Toimingukood R5m- tähendab keskkonnaloal aheraine ringlussevõttu, mis sisaldab aheraine sorteerimise, purustamise ja sõelumise toiminguid. Kuna toiming R5m katab ära toimingu R12s tegevused, milleks on aheraine sorteerimine, purustamine ja sõelumine, siis ei ole toimingukood R12s keskkonnaloal enam asjakohane ning otstarbekas on toimingukood R12s keskkonnaloa vormilt J2 eemaldada. 3.2.1.2 Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja kandis loa vormile J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele. Ettevõtte taotletav tegevus (aheraine purustamine ja sõelumine) tekitab tolmu ja müra, mistõttu peab loa andja põhjendatuks määrata keskkonnaloale järgnevad nõuded: Jäätmete transportimisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimist, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral ning arvestada tuleb tuulesuunaga, et vältida häiringute teke läheduses asuvatele kinnistutele. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Arvestades käitluskoha piirinaabri esitatud arvamust (vt punkt 3.4) peab loa andja oluliseks märkida, et vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lg 2 on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Aheraine on lubatud ringlusse võetuks lugeda üksnes juhul, kui sellest valmistatud täitematerjalid (lubjakivikillustik) vastavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjali standardile EVS-NE l3242:2006+ A1:2008 ning betoonitäitematerjalide standardile EVS-EN 12620:2005+A1:2008. Lisaks peavad killustikule olema omistatud kehtivad tootmisohje sertifikaadid ning vastavus- ja toimivusdeklaratsioonid.

3.2.2. Saasteainete välisõhku väljutamine paiksest heiteallikast

3.2.2.1. Lubatav tegevus

Keskkonnaloas on välisõhu eriosa täitmine vajalik, sest käitise tegevuse käigus eraldub saasteaineid üle keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) lisas kehtestatud künniskoguse.

Seoses heiteallika Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks lisamisega loale suurenevad osakeste (PMsum) ja peente osakeste (PM10) heitkogused. Muus osas käitise tegevus ega sellega seotud heitkogused ei muutu.

AÕKS-i § 91 lg 2 ja määruse nr 56 § 20 lg 1 kohaselt on LHK projekt taotluse ja loa lahutamatu osa. LHK projektis on välja toodud ettevõtte tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mistõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailset kirjeldust loa andmise korralduses täiendavalt välja tuua.

Keskkonnaministri määruse nr 84 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel

väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate registreeringut, õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavate käitiste andmetest, mis jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast.

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud infosüsteemi KOTKAS liidestust hajumisprogrammiga Airviro, mis vastab keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitletud määruse nr 84 § 17 lg 7 alusel piirkonda, mis ulatub 500 m kaugusele käitise heiteallikatest. Hajumisarvutuste piirkonda ei jää teisi keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks või paikse heiteallika käitaja registreeringut omavaid ettevõtteid.

Koosmõju modelleerimisel on arvestatud tootmisterritooriumil asetsevate heiteallikate üheaegse töötamisega. Reaalselt kõik heiteallikad korraga ei tööta. Šurfe on kokku 9, kuid plahvatusel väljuvad saasteained ühest šurfist korraga. Šurfi tööaeg on päevas on 1,2 tundi. Šurfide asukohad on muutuvad. Katlamaja põletusseadmed võivad töötada nii koos kui ka eraldi, vastavalt soojusenergia hetkevajadusele. Koosmõju modelleerimisel on arvestatud mõlema põletusseadme töötamisega. Lisanduv heiteallikas Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks suurendab peente osakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) maksimaalset õhukvaliteedi taset väljaspool tootmisterritooriumi marginaalselt ning see jääb jätkuvalt alla 30% õhukvaliteedi piirväärtusest. Võrreldes taotlusmaterjalides toodud arvutuslikke saastetasemeid määruses nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustega (ÕPV) jäävad ka ülejäänud saasteainete saastetasemed madalamaks kui 30% neile kehtestatud piir- või sihtväärtus.

Määruse nr 56 § 31 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. Esitatud LHK projektis on toodud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, mille kohaselt põlevkivi, aheraine ja killustiku töötlemise ja laadimise tulemusel väljutatavad saasteained ei põhjusta lõhnahäiringut.

Määruse nr 56 § 32 lg 1 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71).

Taotluse kohaselt lisandub tootmisterritooriumile mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks. Mobiilne kompleks paigutatakse kas otse puistangule või killustikulattu. Purusti laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga, purustist liigub materjal mobiilsele sõelale (sorteerimisüksusele), kus see jaotatakse mitmeks fraktsiooniks. Maksimaalne mobiilse kompleksi planeeritud tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas, tööpäeviti. Hetkel ei ole purusti ega sõel oma tüübilt välja valitud (taotleja andmetel tekitavad kummitihendiga sõelad maksimaalse helirõhu kuni 85 dB ja teraskinnitusega kuni 95 dB (müra allika juures)).

Lähimad elamud asuvad linnulennult rohkem kui kilomeetri kaugusel

tööstusterritooriumist. Elamute ja tööstusterritooriumi vahele jääb metsamaa ning kuni 60 m kõrge aheraine mägi. Varasemate sarnastes olukordades läbiviidud uuringute tulemuste põhjal saab eeldada, et käitise tegevusest põhjustatud mürahäiring elamuteni ei ulatu. Siiski seab Keskkonnaamet loale eritingimuse mobiilse purustus- ja sorteerimiskompleksi töötamisel mõõta seadme helirõhku ja modelleerida müra levik.

Keskkonnaametile ei ole viimastel aastatel esitatud kaebuseid lõhna- või mürahäiringu kohta seoses Estonia kaevandusega.

3.2.1.2. Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks

Võttes arvesse esitatud vastuväited ning ettevõtte nõusolekut müramõõtmiste läbiviimiseks (vt pt 3.4) seab Keskkonnaamet loa vormi A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused eritingimuse järgnevas sõnastuses:

„Mõõta otseste mõõtmiste abil mürataset käitise müraallikate (mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks ning teised allikad) juures. Mõõtmise asukohad kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga. Mõõtmiste ajal peavad tehnilised seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt sellises suurimas ulatuses, mis võib ka praktilises tööolukorras esineda.Mõõtmiste kestus (ajavahemik) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tegevuste tsüklilisust. Müraemissiooni mõõtmiste pikkus peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata müraallika poolt tekitatavat müraemissiooni. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust territooriumi piirist ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. 

Mõõtmistulemuste alusel modelleerida müra öine ja päevane tase tootmisterritooriumile lähima elamu Simumäe kinnistu (katastritunnus 49802:002:0880) piiril. Modelleerimisel tuleb esitada tulemused olemasoleva aheraine mäe olemasolul kui olukorras, kus mäge aheraine purustamise ning realiseerimise tõttu enam ei ole. Samuti tuleb modelleerida halvimat võimalikku olukorda - mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks asub võimalikult lähedal lähimale elamule.

Kui modelleerimise tulemustest selgub müranormide ületamine, tuleb normide ületamise põhjustanud tegevus peatada ning pakkuda Keskkonnaametile välja meetmed müranormide edaspidiseks tagamiseks.

Müra otsesed mõõtmised tuleb läbi viia hiljemalt 30.09.2026 ning seejärel esitada modelleerimise tulemused esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.10.2029“.

3.3 Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2).

3.4. Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

3.4.1. Kinnistu kasutusõigus

Tegevuskoha kinnistu kuulub Eesti Vabariigile. Kinnisturaamatu andmetel on ettevõtte kasuks seatud hoonestusõigus tähtajaga viiskümmend aastat. Seega omab ettevõte kinnistu kasutusõigust. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KMIN-054 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile J6 järgmine kõrvaltingimus: Loa omaja on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KMIN-054 kehtetuks.

3.5. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Taotluse kohta esitas arvamuse puudutatud isik (registreeritud KOTKASes 11.06.2026 numbriga DM-136325-12) ja Transpordiamet (registreeritud KOTKASES 09.06.2026 numbriga DM-136325-10).

3.5.1. Puudutatud isiku arvamus

Puudutatud isiku arvamus ning ettevõtte vastus sellele on esitatud kursiivis ning järgneb Keskkonnaameti põhjendus arvamusega arvestamise või mitte arvestamise kohta.

Isik leiab, et taotlus ei sisalda piisavaid tagatisi lähipiirkonna elanike tervise ja elukvaliteedi kaitseks ning esitab järgnevad nõuded:

MÜRA

Kehtestada mobiilse purustus- ja sorteerimiskompleksi (V12) ning kõigi seonduvate laadimis- ja sorteerimisseadmete töö ajapiiranguna tööaeg kell 09:00 – 18:00, ainult

tööpäeviti. sõltumatut akustilist uuringut, mis modelleerib mobiilse kompleksi mürataset lähimate elamute juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71.

Ettevõte toob välja, et lähimad elamud jäävad linnulennult keskmiselt 1,6 km kavandatavatest tegevustest ning viitab Terviseameti 2019. aasta analüüsile „Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades müra leviku mürakaardi koostamine“. Ettevõte toob välja, et mobiilse purustuskompleksi töö põhjustab valju müra üksnes selle vahetus läheduses (Estonia tööstusterritoorium, lubatud piirmäär päeval 70- 60 dB ja öösel 50-60 dB) ning lähimate elamute ja hoonete vahel on aherainemägi, mis on olemuselt 60 m kõrgune müratõkke vall. Kui Keskkonnaamet peab seda vajalikuks, on Enefit Industry OÜ omalt poolt nõus tegema täiendava müramõõdistuse tundlike elamute lähedal ja müra hajuvusmudeli pärast keskkonnaloa KMIN-054 muutmist.

Ettevõte ei nõustu tööaja vähendamise ettepanekuga viidates suvisele teede- ja ehituse tipphooajale.

Keskkonnaamet seab loale eritingimuse müra mõõtmise ja modelleerimise kohta (vt punkt 3.2.1.2.), mille tulemusena selguvad müratasemed lähima elamu juures. Kui modelleeritud müratasemed vastavad määrusega nr 71 kehtestatud müra normtasemetele, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks piirata tööaega. Müra normtasemete ületamisel tuleb käitisel mürarikas tegevus peatada ning välja pakkuda meetmed müra vähendamiseks. Eelnevat arvesse võttes Keskkonnaamet tööaja piiramisega seotud arvamusega ei arvesta.

TOLM

- Kohene tegevuse peatamise kohustus: kui naabermaade põldudel, hoovidel või kinnistutel on visuaalselt tuvastatav oluline tolmu kogunemine, mis on põhjuslikult seostatav kaevanduse purustus- või sorteerimistööde või aheraine veoga, on ettevõte kohustatud vastava tegevuse viivitamatult peatama.

- Tegevust ei tohi jätkata enne, kui on rakendatud tõhusad ja kontrollitavad tolmuvaba töö meetmed (nt kompleksi kapseldeerimine, niisutussüsteemid, töö ajutine üleviimine siseruumi, tuuleolude arvestamine töö planeerimisel).

- Ettevõte peab tagama ööpäevaringse tolmuseire lähimate elamute suunas, kasutades mõõtevahendeid, mille andmed on reaalajas kättesaadavad Keskkonnaametile.

- Naabritel ja kohalikul omavalitsusel peab olema selge ja toimiv kaebuste esitamise mehhanism koos kohustusega, et ettevõte reageerib igale teatele 24 tunni jooksul kirjalikult.

Ettevõte viitab samuti Estonia tööstusala 60% ulatuses ümbritsevale aherainemäele, mis on kuni 60 m kõrgune. Tuul ei suuda osakesi üle aheraine mäe kanda ning seetõttu tolm aheraine purustamisest hajub enne lähimate elamuteni jõudmist.

Taotluses esitatud peente osakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) hajumise

modelleerimise tulemuse kohaselt jääb maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi oluliselt madalamaks kui 30 % õhukvaliteedi piirväärtus. Käitise tegevusest põhjustatud tolmu levimine lähimate elamuteni on ebatõenäoline ning kindlasti ei saa tolmu kogus elamute juures ületada õhukvaliteedi piirväärtust. Seetõttu Keskkonnaamet esitatud arvamusega ei arvesta. Ettevõttel tuleb siiski igapäevaselt järgida töökorralduslikke meetmeid tolmu vähendamiseks (jäätmete transportimisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimist, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral ning arvestada tuleb tuulesuunaga, et vältida häiringute teke läheduses asuvatele kinnistutele. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Keskkonnaamet seab töökorraldusliku tingimuse loa vormi J6.

SÕLTUMATU HINDAMINE

Taotluses esitatud keskkonnamõju eelhinnang on koostatud ettevõtte poolt tellitud Alkranel OÜ poolt ning jõudis järeldusele, et täiendavat KMH protsessi ei ole vaja algatada. Arvestades tegevuse mahtu (kuni 6 miljonit tonni aherainet aastas, mobiilne kompleks kuni 16 h päevas), paiknemist elamutest alla 1 km kaugusel ning põhjaveekogumi juba praegust halba seisundit, pean seda järeldust küsitavaks. Nõuan, et Keskkonnaamet kaaluks sõltumatu eksperdi kaasamist tolmu- ja müramõju hindamiseks enne loa muutmist.

Ettevõte viitab oma vastuskirjas Alkranel OÜ koostatud eelhinnangule (taotluse lisa).

Eelhinnangu annab Keskkonnaamet (KeHJS § 6 lg 2 p 11) ja taotleja esitab vajalikud andmed eelhinnangu koostamiseks. Keskkonnaamet on koostanud eelhinnangu ning jõudnud selles järeldusele, et kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavasti mürale või saasteainetele seatud piirnorme. Seetõttu ei näe Keskkonnaamet vajadust eksperdi kaasamiseks, et tolmu- ja müramõju hinnata. Müraga seotud mõõtmisi on käsitletud eespool.

3.5.2. Transpordiameti arvamus

Transpordiameti arvamus ning ettevõtte vastus sellele on esitatud kursiivis ning järgneb Keskkonnaameti põhjendus arvamuse arvestamise või mitte arvestamise kohta

Estonia tööstusala kinnistu asub riigitee nr 13110 Väike-Pungerja - Estonia kaevanduse tee kaitsevööndis km 2,17 – 2,70. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kui kavandatavad tegevused jäävada riigitee kaitsevööndisse tuleb Transpordiamet kaasata edasisse menetlusse EhS § 70 lg 3 kohase nõusoleku saamiseks.

Ettevõte selgitab, et soovib taaskasutada idapoolse jäätmehoidla osa, mis ei kattu riigitee nr 13110 Väike-Pungerja - Estonia kaevanduse tee kaitsevööndiga. kattuvus on väga väikesel maa- alal, mida katab mets. Seega tee kaitsevööndis ei ole planeeritud jäätmete ringlussevõtu töötlemist ega ka muul viisil käitlemist või transportimist.

Ettevõtte selgitusele tuginedes ei pea Keskkonnaamet vajalikuks Transpordiametit edasisse menetlusse kaasata.

3.6. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima JäätS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kristo Keevend peaspetsialist juhataja ülesannetes Jäätmebüroo

EELNÕU 14.08.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-054

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry OÜ

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevandus

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640, 49802:002:0450, 22901:002:0224

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 5 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Aheraine (49802:002:0402), Alajõe metskond 7 (22901:002:0224), Estonia jäätmehoidla (49802:002:0010), Estonia tööstusala (13001:001:1873), Kivimetsa (13001:001:1871), Kivimäe (13001:001:1870), Kiviplatsi (13001:001:1869), Kõrgendiku (13001:001:1868), Lagendiku (13001:001:1872), Ohakvere settebassein (22901:002:0012), Puistangu (49802:002:0396), Raudi kanal L2 (13001:001:0203), Settebassein 2 (49802:002:0007), Settebassein 3 (49802:002:0008), Settebasseini (22901:002:0033), Viilu (13001:001:1867). Puudutatud veekogud: Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100), Nimi teadmata (VEE2034610), Ohakvere veehoidla (VEE2034750), (Ongassaare tiigid) (VEE2034710), (Ongassaare tiigid) (VEE2034720), (Ongassaare tiigid) (VEE2034730), (Ongassaare tiigid) (VEE2034740), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Raudi kanal (VEE1063600), Vareseniidu kraav (VEE1058901).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Keskkonnaregistrikood JKK4400470

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Estonia tööstusala, Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3230172 13001:001:1873 X: 6567720, Y: 694038

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 2.

Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Keskkonnaregistrikood JKK4400304

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 13001:001:1873 X: 6567788, Y: 693345

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/38

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m

1 000 000 R5t

Jrk nr 2.

Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m

3 600 000 D1

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 3/38

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) (aheraine) ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Ettevõte toodab aherainest sertifitseeritud lubjakivitäitematerjale.

Aherainest valmistatakse Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohas ja Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskohas järgmiseid tooteid: - lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni) - lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32, mis on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat. Eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on võimalik kasutada ka betooni täitematerjalina. Betooni täitematerjale toodetakse vastavalt standardile EVS-EN 12620:2005+A1:2008. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele.

Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskohas on B-kategooria jäätmehoidla. B-kategooria jäätmehoidlast võetakse välja aheraine ja taaskasutatakse kas seal samas või transporditakse Estonia põlevkivikaevanduse käitluskohta taaskasutamisele. Sekundaarselt tekkivad materjalid, mida ei ole võimalik turustada, pannakse tagasi B-kategooria jäätmehoidlasse (Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 käitluskoht).

6 000 000

2. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) (aheraine) ladestamine

D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 on B-kategooria jäätmehoidla. Jäätmehoidlasse ladestatakse põlevkivikaevandamise rikastamise ja mehaanilise töötlemise jääke (aherainet). Tegemist on selle osaga aheraine ladestamisest, mida ei taaskasutata ega võeta ringlusse.

Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile.

3 600 000

3. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) (aheraine) taaskasutamine

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Toimingukood R5t tähendab keskkonnaloal aheraine taaskasutamist maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel oma tarbeks (nt teedel, platsidel, ehitusobjektidel, puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina). Lisaks erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt).

Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus kokku on 1 miljon tonni.

1 000 000

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded4/38

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Aheraine ringlussevõtt (R5m)

Aheraine on lubatud ringlusse võetuks lugeda üksnes juhul, kui sellest valmistatud täitematerjalid (lubjakivikillustik) vastavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjali standardile EVS-NE l3242:2006+ A1:2008 ning betoonitäitematerjalide standardile EVS-EN 12620:2005+A1:2008. Lisaks peavad killustikule olema omistatud kehtivad tootmisohje sertifikaadid ning vastavus- ja toimivusdeklaratsioonid.

Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% aherainet ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest.

Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne.

Pidevalt

Aheraine taaskasutamine (R5t)

Aheraine taaskasutamisel omatarbeks (nt teedel, platsidel, ehitusobjektidel, puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina; ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude likvideerimisel, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine) tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1" välja toodud nõudeid.

Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% aherainet ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest.

Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne.

Pidevalt

Aheraine ladestamine (D1)

Aheraine ladestamine peab toimuma vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale. Pidevalt

Nõuded tolmule ja mürahäiringule

Jäätmete transportimisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral ning arvestada tuleb tuulesuunaga, et vältida häiringute teke läheduses asuvatele kinnistutele. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada.

Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 on mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Pidevalt

Kinnistu kasutusõigus (keskkonnaloa kõrvaltingimus)

Loa omaja on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KMIN- 054 kehtetuks.

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Tegevuse lõpetamine

Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele.

Tegevuse lõpetamisel

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik 5/38

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus

Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Jäätmehoidla - B-kategooria 60 000 000 0

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid

Jäätmekood 3 600 000 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 31

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024018

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 5 000 000

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2656)

6/38

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002756

Puurkaevu katastrinumber 2656

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567339, Y: 693722

Põhjaveekihi nimetus ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

Veehaarde jrk nr 3.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2657)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002754

Puurkaevu katastrinumber 2657

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566901, Y: 693818

Põhjaveekihi nimetus ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

Veehaarde jrk nr 4.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5967)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002755

Puurkaevu katastrinumber 5967

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567338, Y: 693718

Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

7/38

Veehaarde jrk nr 5.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5968)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002753

Puurkaevu katastrinumber 5968

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566898, Y: 693815

Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

Veehaarde jrk nr 6.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 2

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024025

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567099, Y: 693666

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 500 000

Veehaarde jrk nr 7.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 3

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024016

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567800, Y: 694928

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

8/38

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 1 600 000

Veehaarde jrk nr 8.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 4

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024026

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566775, Y: 693157

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 1 600 000

Veehaarde jrk nr 9.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 6

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024027

Puurkaevu katastrinumber 00000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566358, Y: 692607

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 8 000 000

Veehaarde jrk nr 10.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 8

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024028

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565964, Y: 692007

9/38

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 4 000 000

Veehaarde jrk nr 11.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 13

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024017

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569354, Y: 698089

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 20 000 000

Veehaarde jrk nr 12.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 16

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024030

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6564473, Y: 689559

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 25 000 000

Veehaarde jrk nr 13.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 383

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023947

10/38

Puurkaevu katastrinumber 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 2049 87 000 000

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale.

Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude staatilist veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal.

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0002756 Estonia kaevandus (2656) X: 6567339, Y: 693722 Üks kord aastas Kloriid (CL)

11/38

Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

POH0002754 Estonia kaevandus (2657) X: 6566901, Y: 693818 Üks kord aastas Kloriid (CL) Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+)

Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

12/38

POH0002755 Estonia kaevandus (5967) X: 6567338, Y: 693718 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

POH0002753 Estonia kaevandus (5968) X: 6566898, Y: 693815 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1

Väljalaskme kood IV015

13/38

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1

Reoveepuhasti kood PUH0440152

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6566541, Y: 694287

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 3 700 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 2

14/38

Väljalaskme kood IV016

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 2

Reoveepuhasti kood PUH0440160

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rannapungerja jõgi

Suubla kood VEE1058700

Veekogumi nimetus Rannapungerja lähtest Millojani

Veekogumi kood 1058700_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6564946, Y: 692021

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 12 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 3.

15/38

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 3

Väljalaskme kood IV017

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 3

Reoveepuhasti kood PUH0440170

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Raudi kanal (Raudi jõgi)

Suubla kood VEE1063600

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6568998, Y: 698077

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 20 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

16/38

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 4

Väljalaskme kood IV018

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 4

Reoveepuhasti kood PUH0440180

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Milloja

Suubla kood VEE1059100

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6563271, Y: 689117

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 25 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

17/38

Väljalaskme jrk nr 5.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 5

Väljalaskme kood IV091

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 5

Reoveepuhasti kood PUH0440910

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Vareseniidu kraav

Suubla kood VEE1058901

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6566812, Y: 695025

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 5 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

18/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 6.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 6

Väljalaskme kood IV220

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 6

Reoveepuhasti kood PUH0442200

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6563515, Y: 693588

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2049 87 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

19/38

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2025 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus PUH0440151 Ajas keskmistatud Mai Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur

Täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks

Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 20/38

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise liik

Proovi tüüp

Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid

Seotud reoveepuhasti kood

Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Üksikproov Reovesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti sissevool

X: 6567038, Y: 694059 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Heitvesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti väljavool

X: 6566974, Y: 694079 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6566926, Y: 694151 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6566545, Y: 694299 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6564946, Y: 692021 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6564944, Y: 692034 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 3 sissevool X: 6568998, Y: 698077 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 3 väljavool X: 6569016, Y: 698065 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 4 sissevool X: 6563271, Y: 689117 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 4 väljavool X: 6563756, Y: 689081 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 5 sissevool X: 6566785, Y: 694868 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 5 väljavool X: 6566820, Y: 694999 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6563610, Y: 693661 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6563515, Y: 693588 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta kaevandusvee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

21/38

Settebassein nr 1 IV015 X: 6566545, Y: 694299 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 2 IV016 X: 6564944, Y: 692034 Rannapungerja lähtest Millojani 1058700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 3 IV017 X: 6569016, Y: 698065 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

22/38

Settebassein nr 4 IV018 X: 6563271, Y: 689117 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 5 IV091 X: 6566820, Y: 694999 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 6 IV220 X: 6563515, Y: 693588 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire 23/38

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi

võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Jõuga peakraav

VEE1058900 IV015, IV091, IV220

Settebassein nr 1, Settebassein nr 5, Settebassein nr 6

Pärast kaevandusvete heidet, enne Rannapungerja jõkke suubumist

X: 6561555, Y: 692148

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

24/38

Rannapungerja jõgi

VEE1058700 IV016 Settebassein nr 2 Rannapungerja lähtest Millojani

1058700_1 Milloja suubumiskohast allavoolu X: 6561219, Y: 691494

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

Milloja VEE1059100 IV018 Settebassein nr 4 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 väljuva kaevandusvee suubumiskohast

X: 6563217, Y: 688936

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

25/38

Raudi kanal (Raudi jõgi)

VEE1063600 IV017 Settebassein nr 3 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 väljuva kaevandusvee suubumiskohast

X: 6568393, Y: 698180

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

Raudi kanal VEE1063600 Enne suubumist Nõmme järve X: 6572189, Y: 702192

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

26/38

Konsu peakraav

VEE1064200 Peale Konsu järve X: 6570066, Y: 705005

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Täiendavalt tuleb võtta proovid üldleelisuse sisalduse määramiseks sagedusega üks kord kvartalis.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane

V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Vorm ei ole asjakohane

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane

V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane

27/38

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud

meetmed 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele.

1.-2. Pidev

3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada

Pidev

4. Nõutav reoveepuhastusviis Bioloogiline Pidev 5. Sademevee käitluse nõuded Kuivalt puhastada kõvakattega alasid (auto ja busside parklad). Vajadusel 6. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 7. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest

olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni.

Avarii korral

8. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama kaasaja nõuetele.

Pidev

9. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Estonia kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

1.-5. Pidev

10. Muud asjakohased meetmed 1. Kaevandusalade korrastamine, puuraukude ja surfide sulgemine. 2. Põhjavee alandamisega seotud kahjude likvideerimine. Veetrasside planeerimisel ja rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi. 3. Kurtna järvede seire teostamine Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve vastavalt loa tabelis V8 sätestatule. 4. Kõikide veekõrvalduskraavide ja Rannapungerja jõe pidev seire ja takistuste kõrvaldamine pumbajamadest settebasseinideni ja eesvooludeni, vältimaks voolutakistuste teket, et tagada vee vaba liikumine. 5. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest.

1.-5. Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 28/38

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Teave meetmete rakendamise kohta

1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa andjat. 2. Esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele teave käesoleva loa tabelis V16 punktis 10 toodud meetmete rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat.

1. Enne ja peale meetmete rakendamist; 2. Üks kord aastas järgneva aasta 10.kuupäevaks; 3. Olukorra tekkimisel

2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale.

1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale

3. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele; 2. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused); 6. reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt.

1.-5. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)6 . Loa andja nõudmisel

4. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus

1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta (mõõtmistulemused) esitada loa andjale. 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat.

1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)2. Koheselt olukorra tekkimisel

5. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale.

Vastavalt kehtivale korrale

6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Muu vajalik informatsioon 1. Käesoleva loa tabelis V4 nõuetele mittevastavad heit- ja kaevandusvee analüüsitulemused koos ettevõtte

poolse põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. 2. Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. 3. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. 4. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele.

1. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist; 2. Koheselt olukorra tekkimisel; 3. Loa andja nõudmisel; 4. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

8.70

29/38

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 tonni

Heiteallika kood Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

Keskmise võimsusega põletusseadmete arv

Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed

Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

4.89 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

1 855 tonni

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

3.80 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

945 tonni

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 11 750

Autobensiin 50

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800

Keskmise võimsusega põletus ​seade Jah

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 30/38

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001680 K1 K1 Katlamaja X: 6567586, Y: 693845 HEIT0001681 K2 K2 Kütusehoidla X: 6567608, Y: 693867 HEIT0010057 K3 K3 Kütusehoidla X: 6567611, Y: 693874 HEIT0001679 V10 V10 Tankla X: 6567424, Y: 693589 HEIT0001678 V9 V9 Tankla X: 6567484, Y: 693518 HEIT0010058 V9.1 V9.1 Tankla X: 6567484, Y: 693519 HEIT0010059 V11 V11 Tankla X: 6567562, Y: 693510 HEIT0010060 V1 V1 Vagunite laadimine X: 6567597, Y: 693789

X: 6567619, Y: 693815 HEIT0010061 V2 V2 Ladu X: 6567706, Y: 693740

X: 6567717, Y: 693750 HEIT0010062 V3 V3 Aheraine laadimine autodele X: 6567680, Y: 693765

X: 6567698, Y: 693785 HEIT0010063 V4 V4 Aheraine kukkumine lattu X: 6567935, Y: 693056

X: 6568082, Y: 693229 HEIT0010064 V5 V5 Killustiku kukkumine lattu X: 6567113, Y: 693080

X: 6567142, Y: 693114 HEIT0010065 V6 V6 Killustiku kallamine kuhja X: 6567024, Y: 693092

X: 6567092, Y: 693177 HEIT0010066 V7 V7 Killustik transpordile X: 6567128, Y: 693242

X: 6567135, Y: 693278 HEIT0010067 V8 V8 Šurfid X: 6567789, Y: 697912

X: 6567795, Y: 697919 HEIT0013330 V12 V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks X: 6568090, Y: 693229

X: 6568130, Y: 693275

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2026 61.395 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2026 8 593.824 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2026 213.157 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2026 1.112 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2026 22.232 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2026 4.947 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2026 2.223 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2026 50.932 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2026 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2026 0.699 t PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2026 1.1116 mg PM-sum Osakesed 2026 1 440.782 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 754.272 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 745.935 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

31/38

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) HEIT0010063 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) HEIT0010065 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) HEIT0010064 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V7 Killustik transpordile (V7) HEIT0010066 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

K2 Kütusehoidla (K2) HEIT0001681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s K1 Katlamaja (K1) HEIT0001680 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.348 g/s

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.052 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.052 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.965 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.365 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.087 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatuna elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.003 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.387 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.052 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.044 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.174 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.738 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.009 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.009 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.009 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.502 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

V10 Tankla (V10) HEIT0001679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

K3 Kütusehoidla (K3) HEIT0010057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s V1 Vagunite laadimine (V1) HEIT0010060 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.072 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks (V12) HEIT0013330 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.918 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.424 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.058 g/s

V2 Ladu (V2) HEIT0010061 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.011 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

V3 Aheraine laadimine autodele (V3) HEIT0010062 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s

32/38

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V9 Tankla (V9) HEIT0001678 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

V11 Tankla (V11) HEIT0010059 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.046 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

V9.1 Tankla (V9.1) HEIT0010058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.933 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.005 g/s

V8 Šurfid (V8) HEIT0010067 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.114 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.483 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.014 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 3.283 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.725 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.722 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused33/38

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik

Eritingimus Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

1. Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada SO2, NOx, PM-sum ja CO kontsentratsioonide mõõtmised põletusseadmetest soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,89 MWth ja 3,8MWth. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseadmed töötavad stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastava mõõtepunkti olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga. Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul keskkonnaloa nr KMIN-054 12.09.2025 toimunud muutmisest (ehk hiljemalt 12.09.2027). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Müra seire Ühekordne 30.10.2029 2. Mõõta otseste mõõtmiste abil mürataset käitise müraallikate (mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks ning teised allikad) juures. Mõõtmise asukohad kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga. Mõõtmiste ajal peavad tehnilised seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt sellises suurimas ulatuses, mis võib ka praktilises tööolukorras esineda. Mõõtmiste kestus (ajavahemik) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tegevuste tsüklilisust. Müraemissiooni mõõtmiste pikkus peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata müraallika poolt tekitatavat müraemissiooni. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust territooriumi piirist ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. 

Mõõtmistulemuste alusel modelleerida müra öine ja päevane tase tootmisterritooriumile lähima elamu Simumäe kinnistu (katastritunnus 49802:002:0880) piiril. Modelleerimisel tuleb esitada tulemused olemasoleva aheraine mäe olemasolul kui olukorras, kus mäge aheraine purustamise ning realiseerimise tõttu enam ei ole. Samuti tuleb modelleerida halvimat võimalikku olukorda - mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks asub võimalikult lähedal lähimale elamule.

Kui modelleerimise tulemustest selgub müranormide ületamine, tuleb normide ületamise põhjustanud tegevus peatada ning pakkuda Keskkonnaametile välja meetmed müranormide edaspidiseks tagamiseks.

Müra otsesed mõõtmised tuleb läbi viia hiljemalt 30.09.2026 ning seejärel esitada modelleerimise tulemused esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.10.2029.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 34/38

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1)

Heiteallika kood HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 4.89

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1)

Heiteallika kood HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 3.80

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik ümberregistreerimine

Registrikaardi nr 36

Maardla nimetus Eesti

35/38

Maardla osa nimetus Estonia kaeveväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Estonia kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 13 824.23

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 720.97

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve elektrijaamades kütusena, õli tootmise toormena

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 22 616.114 tuh t 17.02.2020

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 764 tuh t 17.02.2020

3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 3 715 tuh t 17.02.2020

5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 170 tuh t 17.02.2020

6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 237 tuh t 17.02.2020

7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 8 391 tuh t 17.02.2020

8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 5.908 tuh t 17.02.2020

10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 46 337.992 tuh t 17.02.2020

11 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 060 tuh t 17.02.2020

12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 673 tuh t 17.02.2020

13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 967 tuh t 17.02.2020

14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 122 tuh t 17.02.2020

15 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 0 tuh t 17.02.2020

16 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 38 520.766 tuh t 17.02.2020

17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh t 17.02.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

36/38

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr 9 geoloogilisuuringuliste tööde aruanne

Geoloogiafondi number 2443

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK nr 98-05, 01-15, 01-34

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2011

1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava. 2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596). 3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele. 5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.“ 8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada nende kaudu põhjaveekihtide vee segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas. 9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2004 2049 10 000 tuh t 135 806.638 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2004 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 13 824.23 1

Kõrvaltingimused

37/38

käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse. 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi 18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud. 19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana. 21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks. 22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. 23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest 24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Plokkskeem Lisa 1: Lisa 1 - Plokksekeem__2_.pdf Jah

Asukoha kaart Lisa 2: Lisa 2 - Asukohakaart_ff.pdf Jah

Asendiplaan Lisa 3: Lisa 3 - Asendiplaan_Estonia_kaevandus_f__1_.pdf Jah

Arvutustabel Lisa 4: Lisa 5 - Enefit_Power_AS_KMIN_054_arvutustabel_16.12.2024.xlsx Jah

LHK Lisa 5: Lubatud heitkoguste projekt (LHK).pdf Jah

J4. Failid - LISA_2_Estonia_kaevanduse_Jaatmehoidla_plaan.pdf Lisa 6: LISA_2_Estonia_kaevanduse_Jaatmehoidla_plaan.pdf Jah

J4. Failid - Joonis_1.1.pdf Lisa 7: Joonis_1.1.pdf Jah

38/38