Maa- ja Ruumiamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Elering AS [email protected] AS Nurme Turvas [email protected] Tori Vallavalitsus [email protected] Eraisik T.K.

14.08.2026 nr DM-127610-36

Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa esmataotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153, aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille, 85004) esitas 29.02.2024 Keskkonnaametile taotluse Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS dokumendina nr DM-127610-1, menetluse nr M-127610 juurde. Nõuetekohane korrigeeritud taotlus on esitatud 09.05.2025 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-127610-12).

Kolmest lahustükist koosnev Nurme V turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas riigi omandis oleval Halinga metskond 39 (katastritunnus: 80901:001:0981, riigivara valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus) ja eraomandis oleval Lille (katastritunnus: 80901:001:0752, omanik AS Nurme Turvas) kinnistul. Taotletava mäeeraldise lahustükkide ja selle teenindusmaa pindala on 101,25 ha.

Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 28.08.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.

Lisateave

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 2

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine_EELNÕU_2026.pdf

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU

(13.08.2026)

Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153, aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme

küla, Lille, 85004) 09.05.2025 esitatud Nurme V turbatootmisala keskkonnakaitseloa taotlusest,

tuginedes Transpordiameti 04.07.2025 kirjale nr 7.1-7/25/10766-2 ja Maa- ja Ruumiameti

28.01.2026 kirjale nr 6.2-2/3436 ning OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud “Taotletava Nurme

V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnangule” eksperthinnangule ja

võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkti

1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõige 4, § 9 lõige 1, §11 lg 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded ning Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõige 1 ja § 3 punkt 11 otsustab

Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa T-KL/1022992-4 taotlusele

keskkonnamõju hindamine.

1.2. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Nurme V turbatootmisala

keskkonnaloas on järgmised:

1.2.1. Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise

alustamist uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada eesvoolu

rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt projektile või

hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi eesvoolu

vastavuse maaparandusseadusele;

1.2.2. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha

selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks

või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud

leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse;

1.2.3. Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata juhitava

vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele;

1.2.4. Nurme V turbatootmisalal tuleb järgida Via Baltica loomaläbipääsude kaitsevööndis

vaikimisi kehtivaid piiranguid;

1.2.5. Edasistes etappides rakendada rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud

leevendusmeetmeid:

1.2.5.1. Põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56

ha võrra (16,4% taotletava mäeeraldise pindalast);

1.2.5.2. Laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade

liikumisvõimalusi ja vähendada barjääriefekti;

1.2.5.3. Truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise

toetamiseks;

1.2.5.4. Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise

ja rohevõrgustiku toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata

korrastamisprojekti koostamisse vastavad eksperdid.

1.2.6. Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja

maavara väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste

(PM2,5) kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud

akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel

Keskkonnaametile;

1.2.7. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

1.2.8. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta

turbatootmisala juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad

selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

1.3. Muud täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lõige 1¹

p 2).

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153) esitas 29.02.2024 Keskkonnaametile taotluse Nurme

V turbatootmisala keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS dokumendina nr DM-127610-1, menetluse nr M-127610 juurde.

Nõuetekohane korrigeeritud taotlus on esitatud 09.05.2025 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-12). AS Nurme Turvas on turba tootmisega tegelev mäetööstusettevõte, kes kaevandab aiandus- ja

kütteturvast Lavassaare turbamaardlas Elbu IV turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-033)

ning Nurme Turvas tootmisalal (KMIN-009). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja

laiendada oma senist tegevust Lavassaare turbamaardlas ning võtta kasutusele Nurme V

turbatootmisala mäeeraldis. Kolmest lahustükist koosnev Nurme V turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme

külas riigi omandis oleval Halinga metskond 39 (katastritunnus: 80901:001:0981, riigivara

valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus) ja

eraomandis oleval Lille (katastritunnus: 80901:001:0752, omanik AS Nurme Turvas) kinnistul. Nurme V turbatootmisala paikneb Pärnu linnast 5,5 km põhja pool. Lähimad Kurena küla

majapidamised paiknevad mäeeraldisest 0,6 km ida ja Nurme küla talud 1 km kagu pool.

Mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid piirnevad lääne ja loode poolt Nurme Turvas tootmisala

mäeeraldisega ning põhjapoolne lahustükk lõunast ja põhjast Nurme Turvas tootmisala, Elbu

turbatootmisala ja Nurme III turbatootmisala mäeeraldistega. Nurme V turbatootmisala mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb idast Tallinn-Pärnu-Ikla

põhi-maantee nr 4 kaitsevööndiga (7312466), lõunapoolne lahustükk kattub osaliselt Harku-

Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini kaitsevööndiga. Mäeeraldise põhjapoolset lahustükki lõikab

Torni oja, millele on looduskaitseseaduse § 37 alusel kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 50

m veepiirist ning vahetult kirde pool Räägu maaparandushoiuala (KPO väline tunnus

6114870010340001). Taotletaval Nurme V turbatootmisala mäeeraldisel viidi 2021. a. läbi geoloogiline uuring, mille

alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad vähe- ja hästilagunenud turba

aktiivse tarbevaru plokid 108 ja 109 aT. 2023. a. viidi läbi Nurme V turbatootmisala geoloogiline

uuring, mille alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad vähe- ja

hästilagunenud turba kaevandatava aktiivse reservaru plokid 118 ja 119 aR ning 120 ja 121 aR.

Aktiivse tarbevaru plokid on kinnitatud Maa-ameti 06.07.2021 korraldusega nr 1 17/21/1732 ning

kaevandatava aktiivse reservvaru plokid Maa-ameti (nüüd Maa- ja Ruumiamet) 10.01.2024

korraldusega nr 1-17/24/69. 2021. aasta uuringuga laienes Lavassaare maardla piir Nurme V uuringuruumi teenindusmaa kirde

ja ida ossa ning kinnitati alale aktiivsed tarbevaru plokid. 2024. aasta seisuga pole kasutatavate

turbaalade piire vastavalt korrigeeritud. Käesolevas taotluses arvestatakse maavara varu kogu

aktiivse tarbevaru 108 ja 109 aT ulatuses. Ala on inimtegevusest mõjutatud (rajatud

kuivenduskraavid) ja ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust ning selle hilisem

kaevandamine ei ole majanduslikult mõistlik. Mäeeraldis kattub täielikult Lavassaare turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 108

(vähelagunenud), 109 (hästilagunenud) ning kaevandamisväärsete aktiivse reservvaru plokkidega

118 (vähelagunenud), 119 (hästilagunenud), 120 (vähelagunenud), 121 (hästilagunenud). Sügavuti

on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 109, aktiivse reservvaru 119 ja 121 lamam. Ettevõte taotleb Nurme V turbatoomisalal maavara kaevandamise ja vee erikasutuse luba 30

aastaks, et varustada ettevõtet majandustegevuseks vajaliku materjaliga. Taotletava mäeeraldise

lahustükkide ja selle teenindusmaa pindala on 101,25 ha. Nurme V turbatootmisala kuivendusvesi juhitakse kuivendussüsteemi läbi olemasoleva Nurme

Turvas tootmisala ja väljalaskude ning läbi taotletava ala põhjaosasse planeeritava väljalasu. Nurme V turbatootmisalal taotletakse maksimaalseks aastase kaevandamise määraks 5 tuh t. Kuna

esimese 5-10 aastaga ei toimu taotletavatel aladel kaevandamist ettevalmistustööde tõttu, siis peale

seda perioodi suurendatakse maksimaalset aastamäära teiste lubade arvelt. Selle aja jooksul on

Nurme Turvas turbatootmisala mäeeraldise osad alad ammendunud. 2.2. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses

(MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses

nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning

keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning kas koos taotlusega oli

esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1

kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1

nimetatud teavet. Riigilõiv 1000 eur on tasutud 29.02.2024 vastavalt kehtinud riigilõivuseadusele. Menetluses oleva

Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele eelhinnangu koostamisel selgus, et

keskkonnaloa vee-erikasutuse osa taotlemise eest on riigilõiv tasumata. Keskkonnaamet palus

11.08.2026 kirjaga nr DM-127610-35 tasuda puuduolev riigilõivu osa hiljemalt kuupäevaks

25.08.2026. AS Nurme Turvas tasus puuduoleva osa 12.08.2026. Kaevandamisloa esmatataotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud

töötleja (Eesti Geoloogiateenistus 11.06.2025 kirjaga nr 13-1/25-958, registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-13). Keskkonnaloa taotlus on 27.06.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet teavitas 27.06.2025 kirjaga nr DM-127610-14 keskkonnaloa taotluse esitamisest

ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus esitati kaks arvamust.

Transpordiamet 04.07.2025 kirjaga nr 7.1-7/25/10766-2 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina

nr DM-127610-16) märkis järgmist:

- kavandatav tegevus piirneb riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 117-120. Kuna riigitee 4 on

ka Euroopa teedevõrgu maantee E67, siis vastavalt EhS § 71 lg 2 on teekaitsevööndi laius

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit;

- kehtib Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 179,0“, mis on

kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529;

- teemaplaneeringu alusel on Transpordiameti tellimusel koostatud tee ehitusprojekt

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 120,6 Are-Nurme lõik.

Põhiprojekt“ (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1). Vastavalt tee ehitusprojektile

rajatakse 2+2 maantee, kogujatee, keskkonnarajatised jms. Tee ehitusprojekti koostamisel

on selgunud, et riigitee ja sellega seotud rajatiste ehitamiseks on vajalik teostada äralõige

Halinga metskond 39 katastriüksusest (kat tunnus 80901:001:0981) (vt joonist);

- arvestades, et kuiv turvas on väga lenduv materjal ja tulevase kaevandamise ala lähedusse

jääb intensiivse liiklusega riigitee, on nõutav, et Nurme V keskkonnaloa taotlust

korrigeeritakse. Korrigeeritav ala on allpool oleval plaanil näidatud rohelisega;

- mäeeraldise piiri ja selle teenidusmaa piiri (peavad antud juhul kattuma) korrigeerimise

aluseks tuleb võtta äralõike piir (konfliktse koha joonis) ning arvestada, et äralõike piiri

ja mäeeraldise piiri vahele peab jääma 100 m (eelkõige kuiva turvatolmu

minimiseerimiseks) ning sellel alal tuleb säilitada olemasolev haljastus.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb taotlust korrigeerida vastavalt Transpordiamet 04.07.2025 kirjale

nr 7.1-7/25/10766-2.

Eraisik T.K. esitas 06.07.2025 (registreeritud KOTKAS-s 07.07.2025 nr DM-127610-17) soovi

saada edasist infot menetluse M-127610 kohta. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa

taotluse 27.06.2025 kirjaga nr DM-127610-15 Tori Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Tori Vallavalitsus edastas 26.08.2025 kirjaga nr 1-3/348 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina

nr DM-127610-18) Tori Vallavolikogu 21.08.2025 otsuse nr 348, milles vallavolikogu ei

nõustunud Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusega, sest rohevõrgustiku alal kavandatav

tegevus ei vasta kehtivas Sauga valla üldplaneeringus sätestatule ning sellega pole tagatud

rohevõrgustiku toimimine. Keskkonnaamet edastas 12.09.2025 kirjaga nr DM-127610-19 kohaliku omavalitsuse keelduva

otsuse taotlejale ja küsis seisukohta Nurme V turbatootmisala keskkonnakaitseloa esmataotluse

menetluse jätkamise osas. AS Nurme Turvas pikendas kahel korral vastamistähtaega (registreeritud KOTKAS-s 09.10.2025

nr DM-127610-20 ja 29.01.2026 nr DM-127610-24). Keskkonnaamet nõustus vastamistähtaja

pikendamistega ning pikendas ka KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise

tähtaega kuni 01.09.2026. Keskkonnaamet küsis 17.12.2025 kirjaga nr DM-127610-22 Maa- ja Ruumiametilt kooskõlastust

lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi (Räägu). Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas 28.01.2026 kirjaga nr 6.2-2/3436 (registreeritud KOTKAS-s

29.01.2026 nr DM-127610-23) Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotluse tingimuslikult.

Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist uurida

eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni koordinaadini

6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada eesvoolu

rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt projektile või

hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi eesvoolu vastavuse

maaparandusseadusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 22.05.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

127610-26) töö nr 26/5499 „Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva

rohevõrgustiku eksperthinnang“. Keskkonnaamet edastas 22.05.2026 kirjaga nr DM-127610-27 eksperthinnangu kohalikule

omavalitsusele arvamuse saamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 02.06.2026 (registreeritud KOTKAS-s 03.06.2026 nr DM-

127610-28) täiendatud eksperthinnangu.

Tori Vallavalitsus 02.06.2026 (registreeritud KOTKAS-s 09.06.2026 nr DM-127610-29) soovis

pikendada vastamistähtaega. Keskkonnaamet nõustus 10.06.2026 kirjaga nr DM-127610-30 vastamistähtaja pikendamisega. Tori Vallavalitsus vastas 12.06.2026 kirjaga nr 5-1/1694-2 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-31), et eksperthinnangu koostamise tingis asjaolu, et Tori

Vallavolikogu ei nõustunud oma 21.08.2025 otsusega nr 348 keskkonnaloa taotlusega, sest

rohevõrgustiku alal kavandatav tegevus ei vasta kehtivas Sauga valla üldplaneeringus sätestatule

ning sellega pole tagatud rohevõrgustiku toimimine. Keskkonnaloa taotluse seletuskirjas muudes

lisamaterjalides puudus igasugune käsitlus rohevõrgustiku, projekteeritud ökodukti ja nende

toimivuse tagamise kohta. Eksperthinnangu tellis arendaja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER. Eksperthinnangus märgitakse, et taotletaval alal on varasemalt toimunud mitmeid maastikulisi

muutusi, sealhulgas metsamajanduslikke tegevusi, ning välitööde käigus registreeriti loomade

liikumist nii turbatootmisalal kui ka seda ümbritsevatel aladel. Leiame, et loomade esinemist

turbatootmisalal ei saa siiski käsitleda piisava tõendusena rohevõrgustiku toimimise ja

ökoloogilise sidususe kohta. Arvestada tuleb, et Lavassaare turbamaardla lõunapoolses osas on

turbatoomine looduslikke alasid järk-järgult vähendanud ning piirkonna ruumilist sidusust

mõjutavad täiendavalt riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ümberehitus. Maastiku muutumise tõttu

võivad loomad kasutada olemasolevaid tootmisalasid või nendevahelisi alasid eelkõige

alternatiivsete liikumisvõimaluste puudumise tõttu. Seetõttu tuleb hinnata mitte ainult loomade

võimet olemasolevaid takistusi ületada, vaid ka seda, kas piirkonda jääb piisavalt kvaliteetseid

elupaiku ning häiringutest vähem mõjutatud liikumiskoridore. Nõustume eksperthinnangus toodud järeldusega, et rohekoridori toimivuse säilitamiseks on

vajalikud täiendavad leevendusmeetmed. Samas vajab põhjalikumat käsitlemist näiteks

lõunapoolse lahustüki roll loomade liikumisel. Arvestades Nurme liiklussõlme rajamist,

planeeritavaid tegevusi AS Nurme Turvas tootmisterritooriumil (nt büroohoone rajamine) ning

nende võimalikku koosmõju kavandatava kaevandamistegevusega, tuleb hinnata, kas loomade

liikumisvõimalused edela suunalt (Eametsa küla poolt) säilivad piisavas ulatuses. Loomade

liikumisteid ja -suundi tuleb analüüsida tuleb analüüsida laiemas ruumilises kontekstis kui üksnes

selle konkreetse lahustüki piires. Eksperthinnangu joonisel 7 esitatud andmetest nähtub, et loomade aktiivne liikumine on

koondunud ka Torni oja ja Elbu turbatootmisala vahelisele alale, mis paikneb rohevõrgustiku

koridoris. Seetõttu leiame, et põhjapoolse lahustüki vähendamist tuleks täiendavalt kaaluda ka

selles osas, et säilitada võimalikult lai ja sidus liikumiskoridor, sh võimalikud ja sobivad

elupaigad. See on oluline eelkõige olukorras, kus piirkonnas on toimunud lageraieid, mis ei pruugi

küll rohekoridori füüsiliselt katkestada, kuid võivad vähendada selle kvaliteeti ja sobivust

häiringutundlikumatele liikidele.

Käesolevas eksperthinnangus käsitletud ala moodustab osa laiemast rohevõrgustiku tervikust,

mistõttu ei ole põhjendatud hinnata mõju üksnes taotletava mäeeraldise piires. Mõju tuleb

analüüsida koosmõjus riigitee ümberehituse, sh Nurme liiklussõlme rajamise, olemasolevate ja

kavandatavate turbatootmisalade ning piirkonnas toimunud metsaraietega. Peame vajalikuks rõhutada, et Nurme ökodukt on Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Are–Nurme lõigu

ainus suurulukitele kavandatud ülepääs. Seetõttu sõltub selle rajatise eesmärgipärane toimimine

otseselt sellest, kas loomadele säilivad toimivad liikumiskoridorid ökoduktini jõudmiseks ning

sealt edasi liikumiseks. Sellest tulenevalt tuleb loomade liikumisteid ja -suundi analüüsida oluliselt

laiemal alal kui üksnes taotletava mäeeraldise ja selle lahustükkide piires. Vastasel juhul puudub

piisav alus järeldada, et rohekoridori toimimine, ökoloogiline sidusus ning ökodukti

eesmärgipärane kasutamine säilivad ka pikemas perspektiivis. Keskkonnaamet 15.06.2026 kirjaga nr DM-127610-32 palus veelkord eksperthinnangut täiendada

hiljemalt 17.07.2026 kuupäevaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 15.07.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

127610-33) veelkord täiendatud eksperthinnangu. Vastavalt Keskkonnaameti 15.06.2026 kirjas nr DM-127610-32 esitatud tähelepanekutele ja

seisukohtadele on eksperthinnangut täiendatud. Täiendatud eksperthinnang käsitleb põhjalikumalt

kumulatiivseid mõjusid rohevõrgustikule ja selle toimivusele ning loomade liikumist laiemas

ruumilises kontekstis. Võrreldes varasemaga on täiendavalt tehtud ettepanek vähendada

põhjapoolse lahustüki pindala, mis meetmena aitab säilitada piirkonnas laiemat loomade

liikumisala ning toetab rohekoridori sidusust maantee läänepoolsel alal. Keskkonnaamet leiab, et

eksperthinnangut on piisavalt täiendatud.

2.3. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju

hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa

taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe

saamist. KeHJS § 91 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab

kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS

tähenduses. KeHJS § 6 lg 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus turba kaevandamine

suuremal kui 150 hektari suurusel alal.

KeHJS § 6 lg 21 on sätestatud kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust

või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlus, taotluse lisad, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane

teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Endise valla (Sauga) üldplaneering, kehtestatud 05.12.2016 Sauga Vallavolikogu otsusega nr

97; 4. Pärnu maakonna planeering, kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-

4/74; 5. Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang (töö nr

26/5499, OÜ Inseneribüroo STEIGER).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad

või planeeritavad tegevused

Kolmest lahustükist koosnev Nurme V turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme

külas riigi omandis oleval Halinga metskond 39 (katastritunnus: 80901:001:0981, riigivara

valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus) ja

eraomandis oleval Lille (katastritunnus: 80901:001:0752, omanik AS Nurme Turvas) kinnistul. AS Nurme Turvas on turba tootmisega tegelev mäetööstusettevõte, kes kaevandab aiandus- ja

kütteturvast Lavassaare turbamaardlas Elbu IV turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-033,

kehtib 16.02.2002 - 31.12.2056) ning Nurme Turvas tootmisalal (KMIN-009, kehtib 06.12.1997 -

10.06.2052). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja laiendada oma senist tegevust

turbatootmises ning võtta kasutusele Nurme V turbatootmisala mäeeraldis, mis asub samuti

Lavassaare turbamaardlas ja paiknedes olemasolevate vahel.

Joonis 1. Taotletav Nurme V turbatootmisala ja lähiümbruses kehtivad mäeeraldised (Aluskaart:

Maa- ja Ruumiamet, mõõtkava 1 : 24 000) Taotletava turbatootmisala kirjeldus ja mahud Pinnakatte paksus käsitletaval alal on ligikaudu 10 - 20 m (17,5 m puuraugus nr 15430, 9 m

puuraugus nr 30989). Aluspõhja kivimitel lasuva moreeni (Q1jr_g) kihi paksus on 3 - 5 m (Ramst

jt, 2009; Ramst ja Küüsmaa, 2018). Tegemist on liivsavimoreeniga, milles savi- ja tolmuosakeste

sisaldus on keskmiselt 50 – 60 % (Širokova jt, 1990). Jääjärvesetted (Q1jr_lg) on geoloogilises läbilõikes esindatud mõne meetri paksuse savi-kate

setete (viirsavi, liivsavi, saviliiv) kihiga ning viimastel lasub umbes sama paks Balti mere erinevate

arengustaadiumite vältel settinud aleuriidi või savi (Q2_m) kiht (Ramst jt, 2019). Turba lamamis

olevad setted koosnevad valdavalt ülipeenest liivast (fraktsioon 0,10 - 0,63 mm) ning savist ja

aleuriidist (Ramst jt, 2009). Soosetete (Q2_b) kihi keskmine paksus Nurme V turbatoomisala mäeeraldise piires on 2,8 m,

suurim paksus 5,4 m ala loodeosas. Turba lamam paikneb valdavalt 10,5 - 11 m abs kõrguse

vahemikus. Vähelagunenud rabaturba (sfagnumiturvas, villpea-sfagnumiturvas) kihi keskmine

paksus koos sugekihiga on 1,5 m. Vähelagunenud turba keskmine tuhasus mäeeraldise piires on 3,36 % ja keskmine lagunemisaste

välitingimustes tehtud visuaalsete määrangute alusel 19 %. Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a

uuringu (EGF 8152) käigus tsentrifuugimeetodil tehtud määrangute andmeil on vähelagunenud

turba keskmine lagunemisaste vaadeldavas piirkonnas 18 %. Kuna 2009. aasta uuringu ala külgneb

Nurme V turbatootmisala mäeeraldisega ning oli 2009. a samuti looduslikus seisundis, siis võib

viimast näitajat kasutada ka Nurme V turbatootmisala mäeeraldise turba iseloomustamiseks. Turbalasundi alumine osa koosneb hästilagunenud siirdesoo- (rohu-sfagnumiturvas) ja

madaslooturvastest (puu-pillirooturvas, tarna-pillirooturvas). Hästilagunenud turba keskmine

tuhasus Nurme V turbatootmisala mäeeraldise piires on 4,08 % ja keskmine lagunemisaste uuringu

raames tehtud välimäärangute andmeil 31 % Tabel 1. Nurme V turbatootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase paikneb 0,1

- 0,5 m sügavusel maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest.

Eelnevate uuringute (Ramst ja Küüsmaa, 2018) andmeil on turba filtratsioonikoefitsient lasundis

keskmiselt 0,5 m/ööp. Lasundi pealmises, vähelagunenud raba- ja siirdesooturbast koosnevas osas

võib see ulatuda kuni 1 m/ööp, lasundi allosas paiknevas hästilagunenud turba kihis aga alla 0,1

m/ööp. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste

(pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või

tarbeveena. Jääjärvesetete ja meresetete veekiht on seotud väga väikese veeandvusega savide ja aleuriitidega

ning moodustab seetõttu suhtelise veepideme. Väikese veeandvusega on ka liustikusetete veekiht,

mis on seotud liivsavimoreeniga.

Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Jaagarahu lademe lõheliste dolo-kividega.

Kompleksi suure lõhelisusega kivimites koosneva ülaosa filtratsioonikoefitsient on enamasti

vahemikus 10 - 50 m/ööp (Perens, 2001). Vesi on vesinikkarbonaatne kaltsium-magneesiumiline.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi vett kasutatakse ümbruskonna asulate ja

majapidamiste veevarustuses. Mäeeraldis kattub täielikult Lavassaare turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 108, 109

ning kaevandamisväärsete aktiivse reservvaru plokkidega 118, 119, 120, 121. Sügavuti on

mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 109, aktiivse reservvaru 119 ja 121 lamam. Taotletava

mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 101,25 ha. Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakihid

kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht.

Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse

mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Tabel 2. Taotletava ja kaevandatava maavara varu kogused Nurme V turbatootmisalal (seisuga

31.12.2023)

Pärnu maakonna turba kaevandamise aastamäär on 840 tuh t, millest Maa- ja Ruumiameti

geoportaali maardlate rakenduse andmetel on kasutusel kogu maakonna turba kaevandamise

aastamäär. Taotlejale kuulub Pärnu maakonnas kaks kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala

(keskkonnaload nr KMIN-033 ja KMIN-009), mille kaevandamise aastamäärasid soovitakse

korrigeerida, et eraldada kaevandamismahtu ka taotletavate Nurme V turbatootmisalale (tabel 3).

Nurme V turbatootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse aastase

kaevandamise määraga 5 tuh t. Kuna esimese 5-10 aastaga ei toimu taotletavatel aladel

kaevandamist ettevalmistustööde tõttu, siis peale seda perioodi suurendatakse maksimaalset

aastamäära teiste lubade arvelt. Selle aja jooksul on Nurme Turvas turbatootmisala mäeeraldise

osad alad ammendunud. Tabel 3. AS Nurme Turvas Pärnu maakonna turbatootmisalad ja maksimaalsed aastamäärad

Kavandatava tegevuse kirjeldus, sh töömeetodid Nurme V turbatootmisala piires asuv Lavassaare turbamaardla osa on looduslikus seisundis.

Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning rajada

kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Alal esineb älveid ja laukaid, kändusid on lasundis suhteliselt

vähe. Väljatöötamata turbaalal esineb vähelagunenud turba peal sugekiht, mille keskmine paksus

on 0,2 m. Sugekihi maht on 212 tuh m3. Taotletav mäeeraldis piirneb tegutseva Nurme Turvas

tootmisala, mille kuivendus-süsteemi ja teedevõrku saab kirde, kagu ja loode suunas laiendada. Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise

tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud

turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba korral

keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena,

freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest

masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas

tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt

valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas kogutakse kokku. Turba

kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad. Tsüklonid vähendavad

kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt peenosakeste edasikandumist

tootmisalal.

Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse seejärel

teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine

ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Nurme V turbatootmisala toodang suunatakse AS

Nurme Turvas (Lille kinnistul, 80901:001:0752) tehastesse ning Pärnu sadamasse. Nurme V

turbatootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat Lavassaare maardlasisest

kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis kulgeb kõigi lahutükkide piiridel.

Nimetatud tee on rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks

ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt

arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku,

kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse

olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Taotletavast Nurme V turbatootmisalast vahetult lõunas ja läänes asuva Nurme Turvas

turbatootmisala kuivendussüsteemi saab Nurme V turbatootmisala mäeeraldise suunas laiendada.

Osa põhjapoolsele lahustükile rajatava kuivendussüsteemi vett kavandatakse juhtida lõuna suunas

läbi olemasoleva Nurme Turvas turbatootmisala mäeeraldisel oleva Nurme kraavi Sauga jõkke

(tunnus VEE1148700). AS Nurme Turvas keskkonnaloas nr KMIN-009 juurde kuuluva vee

erikasutusloaga on lubatud juhtida Nurme turvas tootmisalal väljalask (PM001) kaudu ~383 tuh

m3/a) ja Puukooli väljalak (PM002) kaudu ~38 tuh m3/a sademevett suublasse. Põhjapoolsele

lahustükile lisatakse uus väljalask Torni ojja, mis suubub Sauga jõkke. Vajalikud muudatused

väljalaskude vooluhulkase osas KMIN-009 loas ja Maa- ja Ruumiaemeti tehnilised tingimused

Torni oja osas tehakse peale Nurme V turbatootmisala loa kohta tehtud positiivse loa andmise

korralduse eelnõu. Vee suublasse juhtimiseks määratud väljalasud ning vooluhulkade jaotused võivad tootmisala

väljaehitamisel muutuda, vajadusel tuleb taotlejal veeluba vastavalt korrigeerida. Kuivõrd Nurme

Turvas tootmisala keskkonnaluba kehtib kuni 10.06.2052 võib tekkida vajadus kuivendussüsteemi

(väljalaskude) osaliseks ümberehitamiseks, et tagada Nurme V turbatootmisalalt kuivendusvee

ärajuhtimine ka siis, kui Nurme Turvas tootmisalal on kaevandamine lõpetatud ning ala

korrastatakse. Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem määratakse kaevandamise projektis. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada

settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid

suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja

settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste konstruktsioonides.

Hinnanguliselt juhitakse taotletavalt Nurme V turbatootmisala mäeeraldiselt suublasse ligikaudu

315 tuh m3 vett aastas sellest Torni ojja ligikaudu 74 tuh m3 vett aastas. Tootmisala jaguneb neljaks

valgalaks. Nurme V turbatootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks taastuvaks

sooks. Maavara ammendamisel moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on 101,25 ha. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba

jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule

on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim.

Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada

jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja

eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse

korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle

ujutatud. Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele

väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või

avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente,

et kiirendada selle levikut ja kasvu. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse

vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa)

tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded

ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Arvestades taotletava tegevuse perioodi pikkust, on täna keeruline anda hinnangut

korrastamistööde maksumuse kohta, kuna vahepealsel perioodil võib muutuda senine

turbatootmisalade taastamise metoodika ja tehnoloogia. Ümbritseva keskkonna kirjeldus

Mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid piirnevad lääne ja loode poolt Nurme Turvas tootmisala

mäeeraldisega ning põhjapoolne lahustükk lõunast ja põhjast Nurme Turvas tootmisala, Elbu

turbatootmisala ja Nurme III turbatootmisala mäeeraldistega. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne

üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Nurme V

turbatootmisala ümbruskond on hõredalt asustatud ja turbatootmisala vahetusse ümbrusse

majapidamisi ei jää – lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest umbes 0,5–1,0 km

kaugusel Nurme ja Kurena külas.

Muinsuskaitseobjekte taotletaval Nurme V turbatootmisalal ja selle lähistel ei esine. Samuti ei jää

kavandatava tegevuse mõjupiirkonda kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Taotletava Nurme V turbatootmisala piires ja vahetus läheduses kaitsealuste taimeliikide

kasvukohti keskkonnaregistri andmetel ei ole, küll aga kattub kogu taotletav ala III kategooria

kaitsealuse liigi teder leiukohaga (KLO9129641). Hetkel kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis peaaegu täielikult

rohevõrgustiku alal (rohekoridoris), mis jääb aktiivse kaevandusala ja põhimaantee nr 4 vahele.

Eraomandisse kuuluv Lille kinnistu on üldplaneeringu kohaselt tootmismaa (seal paiknevad

kaevandaja tootmishooned), mis asub samuti osaliselt rohekoridoris. Lisaks kattub mäeeraldis osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 179,0“ planeeritud põhimaantee trassikoridoriga. Via Baltica Are–Nurme 2+2 teelõigu

projekteerimisel on vahetus läheduses kavandatava turbatootmisala suhtes nähtud ette ökodukti

rajamine, mille eesmärk on tagada ohutud loomade liikumisvõimalused. Ökoduktide toimimiseks

on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja

turvaline keskkond. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme

lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande

(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0074, 2022) kohaselt tuleb loomaläbipääsude ümber

kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd, kus vaikimisi kehtivad järgmised piirangud:

- Keelatud on jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb

määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb

teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat.

- Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat

kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Projekteeritava maanteelõigu ökoduktid on

metsaelupaikades, seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib

kasutada püsimetsanduse võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe.

- Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada

loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda liiklusega tee,

kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad).

Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad

liituvad tee kohal.

- Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja

karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist.

Nurme V turbatootmisala keskmine lahustükk kattub eelnimetatud kaitsevööndiga. Nurme V

turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnangu kohaselt tuleb vähendada

põhjapoolse ja keskmise lahustüki piire, tagamaks ökoloogilised ühendused lahustükkide vahel. Nurme V turbatootmisala mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb idast Tallinn-Pärnu-Ikla

põhi-maantee nr 4 kaitsevööndiga (7312466), lõunapoolne lahustükk kattub osaliselt Harku-

Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini kaitsevööndiga. Elering AS on andnud loa tegutseda (330kV

õhuliini L503 Sindi – Harku ja 110kV õhuliini L033 Sindi – Audru kaitsevööndis visangutes

M32Y-M34Y turba kogumisel, ekskavaatoritööl ja pinnase hooldustööl) kaitsevööndis

tingimuslikult (vt taotluse lisa 14). Taotleja on tingimustest teadlik ja nendega nõustunud.

Mäeeraldise põhjapoolset lahustükki lõikab Torni oja, millele on looduskaitseseaduse § 37 alusel

kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 50 m veepiirist ning vahetult kirde pool Räägu

maaparandushoiuala (KPO väline tunnus 6114870010340001).

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Taotletav Nurme V turbatootmisala maardla on kantud Keskkonnaministri määruses nr 87 § 2

nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega

soovib taotleja laiendada oma senist tegevust turbatootmises ning võtta kasutusele Nurme V

turbatootmisala mäeeraldise, mis asub samuti Lavassaare turbamaardlas ja paikneb olemasolevate

vahel. Pärnu maakonna planeering Pärnumaa maakonna planeering kehtestati 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1

4/74, mille ruumilise arengu eesmärgid arvestavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“

arengueesmärke, tuginevad „Pärnu maakonna ruumilise arengu analüüsile“ ning on suunava ja

põhjendava mõjuga planeerimislahenduse kui terviku ja selle iga üksiku teema jaoks. Pärnu maakonnaplaneering tugineb üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ ruumilise arengu

eesmärkidele, kus eesmärgiks nr 4 on rohevõrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine

ning määratleda Eesti rahvusmaastikud ja seada nende säilimist tagavad tingimused. Roheline

võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi

teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed puhkepiirkonnad jne.

Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuste

looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk on

välja selgitada pool-looduslikest, looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne

struktuur ning suunata inimtegevust nii, et roheline võrgustik toimiks. Roheline võrgustik on

planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Pärnumaa ruumilise arengu üheks eesmärgiks on rohevõrgu sidusus ja maastikuväärtuste

hoidmine. Pärnu maakonnaplaneeringu dokumendis sätestatud soovitused rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks ja säilitamiseks on järgmised: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides

alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet

(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; - rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi

keskkonnamõju hindamine;

- vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku

toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid; - vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; - vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule; - vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul,

kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise

võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes

rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise

võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid; - uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada

asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav

nähtavus teekaitsevööndis jne); - uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi.

Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb

kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja

seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida; - säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke

niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad,

kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude

vahel); - rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringuga uusi maardlaid ei määrata, vaid näidatakse ära maardlate alad ning

nendest tulenevad piirangud. Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga

olemasolevad maardlad jagatud kolme kategooriasse järgmiselt: - I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub

juba praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata. - II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi. - III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik Maakonnaplaneeringus jääb Lavassaare turbamaardla I kategooria turbamaardla alla. Lisaks on toodud maakonnaplaneeringus maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud

alade kasutamiseks järgmised asjakohased soovitused: - maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid

leevendatud ja minimaalsed; - kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

- asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest; - turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; - kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid; - kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; - arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena; - turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga aastani

2030; - maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid); - üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega); - maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või

leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud materjali

väljaveoga. Endise valla (Sauga) üldplaneering

Sauga valla üldplaneering on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97. Rohelise võrgustiku põhimõtteline paigutus ja selle üldised planeerimis- ning kasutuspõhimõtted

on määratud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga asustust ja maakasutust suunavad keskkonna

tingimused. Rohelise võrgustiku ala ega rohelise võrgustiku koridor ei ole takistuseks kaevandamislubade

taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: - Säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. - Rohelise võrgustiku toimimiseks tagada, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus

tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust. Rohelise võrgustiku tuumalade reaalne ulatus ei tohi väheneda üle 10%. - Vältida senise maa sihtotstarbe (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa)

muutmist. Muutmisvajadus peab olema igakülgselt põhjendatud. - Vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelisse võrgustikku. Juhul, kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku

toimimise tagamiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Suurte, riigi toimimiseks

vajalike objektide kavandamisel rohevõrgustiku aladele, tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus.

Objektide planeerimisel ja asukohavalikul tuleb võtta arvesse KSH ja KMH tulemusi. - Uute arendusprojektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega (nt rohevõrgustiku lõikumine

teega) ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid/sillad, suunamine ületuskohta,

kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne) rohelise võrgustiku sidususe tagamiseks.

Üldplaneeringus on välja toodud teede/raudteede ja rohelise võrgustiku konfliktikohad.

Ökoduktide ja/või muude leevendusmeetmete täpsed asukohad ja tehnilised lahendused tuleb

määrata vastavate trasside projekteerimise faasis. - Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi

keskkonnamõju hindamine.

- Vältida uute elamualade rajamist ja olemasolevate laiendamist rohelise võrgustiku aladele.

Asustuse kavandamisel (sh piirete paigutamisel) ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

Alla 3 ha suurusele kinnistule ei ole lubatud elamuid ehitada ilma detailplaneeringuta. Loomade

liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala,

välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust

kasutusest. - Rohelise võrgustiku aladel võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga

arvestavat majandustegevust, va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad,

kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate

piirangutega alad. - Rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada väärtuslikud taimekooslused ja elupaigad, säilitada

aladele iseloomulikud looduslikud pinnavormid ja veekogude kaldaalade looduslikkus.

Poollooduslikke kooslusi tuleb majandada. - Vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoris olevale vooluveekogule; - Vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale; - Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste

veekaitsevööndis. - Metsa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamise vajadusel tagada

rohevõrgustiku toimimine. Majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate

tingimuste järgimine, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine,

monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite

(glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Soovitav on

lähtuda Riigimetsa hea metsamajanduse tavast ja Eesti FSC standardist. - Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi on võimalik täpsustada või muuta kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringuga. Maardla aladel tuleb järgida maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Üldplaneeringuga säilivad olemasolevad turbatööstuse maa-alad. Uusi turbatööstuse maa-alasid

üldplaneeringuga ei kavandata. Lisaks on üldplaneeringus välja toodud üldised

kasutamistingimused turbatööstuse maa-alal ja tingimused maa-alade rekultiveerimiseks: - Maa-ala juhtotstarve on turbatööstuse maa - Karjääride kasutamiseks vajalike rajatiste ja ehitiste asukohavalikuga tuleb vältida kahjulike

mõjude kandumist elamualadele ning puhke- ja virgestusmaadele. Vajadusel rakendada

negatiivseid mõjusid vähendavaid meetmeid. - Kaevandamise tehnoloogia peab tagama turba säästliku kaevandamise ja ladustamise. - Eelisjärjekorras tuleb anda kaevandamiseks turbatööstuse maa-alasid, mis on kaevandamiseks

varem juba avatud või muul viisil inimtegevusest juba mõjutatud ning mille looduslik väärtus on

väiksem. - Turba kaevandaja peab rakendama meetmeid kaevandamisest tuleneva raba puhke väärtuse

vähenemise hüvitamiseks. - Lähtudes maapõueseadusest tuleb kaevandamisloa omanikul maavaravaru kaevandamisega

rikutud maa ning sellega seotud teenindusmaa korrastada vastavalt korrastamisprojektile. - Kaevandamisloa taotluses tuleb esitada andmed kaevandamise mõju võimaliku ulatuse ning

maavara kaevandamisega rikutava ala rekultiveerimise kohta. - Kaevandamisloa omaja on kohustatud koostama kaevandamisega rikutud maa taastamiseks

rekultiveerimisprojekti, mille rakendamiseks annab nõusoleku loa andja. - Rekultiveerimist tuleb alustada tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. - Rekultiveerimisel tuleb tagada, et kaevandusala veerežiim vastaks rekultiveerimis projektis

määratud taastamise suunale.

- Rekultiveerimine tuleb planeerida ja teostada nii, et ala vajaks võimalikult vähe hilisemat

järelhooldust ning rekultiveeritud ala saaks jätta looduslikule arengule. - Korrastatav ala peab sobima looduslikku maastikupilti ja peab olema ohutult läbitav (eesmärk

on taastada kaevandamiseelne seisund rohelise võrgustiku aladel). - Rekultiveerimisel taastada kaevandusalal looduslikule võimalikult lähedane veerežiim ning luua

tingimused soo-ökosüsteemide taaskujunemiseks. Juhul kui looduslike sooökosüsteemide

taastamine pole alal võimalik, võib valida rekultiveerimissuunaks veekogu, metsamaa,

marjakasvatusala või muu perspektiivse suuna. - Ammendatud turbatööstuse maa-alade rekultiveerimise eesmärk on vähendada nende tuleohtu

ja kasvuhoonegaaside emissiooni ning taastada raba kaevandamiseelsele võimalikult lähedane

seisund.

Keskkonnaamet on seisukohal, et menetluses ei tule arvestada kõigi võimalike

strateegiadokumentidega, vaid siiski asjakohastega. Kliimaeesmärkidega arvestatakse niivõrd, kui

see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud

eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate

maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii

keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamine juba

avatud maardlas on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Märgalade (sood ja siseveekogud) KHG emissioonina tuleb võtta arvesse inimpõhjustatud

heitkoguseid, mis tekivad eelkõige turbakaevandamisaladelt. Heitkoguste suurenemise jätkumist

oleks võimalik piirata vaid uute turbakaevandamisalade rajamisest loobumisega ning

olemasolevate ammendumisel nende metsastamise (afforestation) või märgala taastamisega

(rewetting). Kuna Lavassaare maardla on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Nurme

V turbatootmisalal turba tootmine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu

kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast.

Strateegia „Eesti 2035“ on väga üldine ja ei käsitle turvast, kuivendamist ega märgalasid ning ei

ole seega turbatootmisala keskkonnaloa andmisel asjakohane.

Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale

või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa

või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist

looduskaitseväärtust. Lavassaare turbamaardla Nurme V turbatootmisala on kantud

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade

ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87) §-s 2 nimetatud

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks lubatud turbaalasid on

piiratud koguses, tuleb sobivatel aladel varu maksimaalselt ammendada ja kaevandada turvast

võimalikult palju. Kuigi ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega

riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides, riivab sellele vaatamata ettevõtlusvabadust olukord,

kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud

õigusliku raamistikuga võrreldes (RKPJKo 16.12.2013 nr 3-4-1 27-13, p 44). Riigikohus on samuti

leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadus kohustab Eesti riiki andma kliimaeesmärgi saavutamisse

proportsionaalse panuse ning selleks on vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline

ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks (RKHKo 11.10.2023

nr 3-20-771, p 48).

21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk

turbaalasid. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste

tulemusena turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa

kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Pikemas perspektiivis

piirab määruse nr 87 muudatus turbakaevandamise laienemise uutele aladele, mis on

kuivendamisega rikkumata ja kus on säilinud mitmekülgsed elupaigatüübid. Määrusega nr 87 on

vähemalt kuni aastani 2030 kujundatud riigi huvi turba kaevandamise taotluste menetluse osas,

mis kattuvad määruse nimekirjaga.

MaaPS § 46 lõike 2 ning säästva arengu seaduse § 5 lg-te 3 ja 5 alusel on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 22.12.2016 määrus nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava

varu suurus“ . Määruse nr 150 § 1 kohaselt on turba kaevandamise aastamäär 2850 tuhat tonni

ning § 2 p 6 kohaselt on Pärnu maakonna turba kaevandamise aastamäär 840 tuhat tonni. MaaPS

§ 45 lg 4 sätestab, et kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse

kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. Seega on turba kaevandamise aastamäär

numbriline suurus, mida turba kaevandamiseks antud maavara kaevandamise lubades fikseeritud

kalendriaastas kaevandada lubatud summaarne kogus ei tohi ületada. Ehk tegemist on aastas riigi

poolt aktsepteeritud ja kaevandada lubatud summaarse kogusega, mida Nurme V turbatootmisala

loa andmisega ei ületata. Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus riigi huviga ega ilmselt

ebaotstarbekas.

LULUCF eesmärke on arvesse võetud Keskkonnaameti Ökosüsteemide hindamise juhendis

kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu.

Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni

ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on

ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida

loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks.

Keskkonnakaitseloa andmisel turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt

taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest

saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega

ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on

välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti

maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste

üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades

mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud

taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia

saamise eesmärgil, vaid ka aianduses. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse,

maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse.

Keskkonnaamet hindas taotletava tegevusega kaasnevat ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat

kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt kaevandatava maavara kaevandamisest saadav eeldatav

lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 01.01.2025. Analüüsi tulemusena selgus, et

mudelarvutuses viie standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav turbatootmisala

seisundiklassi nr 3 (täpne nr 3,3), mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi

„keskmine“. Sellisel juhul peab rahaline kasu olema suurem kui ökoloogiline kahju.

Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 20 757 334 eurot. Taotluse

kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 235 tuhat tonni ning kaevandatava

vähelagunenud turba kogus 214 tuhat tonni. Ettevõtte AS Nurme Turvas esitatud andmete kohaselt

võiks Nurme V turbatootmisalal kaevandatava turba kogu lisandväärtust Eestis olla ligikaudu

20 833 600 eurot, siis see on suurem kui arvutuslik ökoloogiline kahju. Arvestades, et taotletavalt

alalt ei ole varem turvast kaevandatud, turba sugekiht on koorimata ning ala kuulub ümardatult

seisundiklassi 3, siis kaalutluse tulemusel leiab Keskkonnaamet, et loodusvara kasutus ei ole

ilmselt raiskav ning sellest kaalutlusest lähtuvalt ei esine loa andmisest keeldumise alus.

Kokkuvõtvalt on Nurme V turbatootmisala taotluse puhul tegemist toimiva mäetööstusliku

piirkonna laienemisega, kust on otstarbekas varud ammendada ning alad seejärel korrastada.

Eelnevast tulenevalt ei ole teada õiguslikke aluseid loa andmisest keeldumiseks.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 on Keskkonnaamet edastanud Nurme V turbatootmisala

keskkonnaloa taotluse 27.06.2025 kirjaga nr DM-127610-15 Tori Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks. Tori Vallavolikogu ei nõustunud 21.08.2025 otsusega nr 348 Nurme V turbatootmisala

keskkonnaloa taotlusega, sest rohevõrgustiku alal kavandatav tegevus ei vastanud kehtivas Sauga

valla üldplaneeringus sätestatule ning sellega polnud tagatud rohevõrgustiku toimimine. Sellest tulenevalt tellis taotleja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER rohevõrgustiku eksperthinnangu,

hindamaks taotletava tegevuse mõju rohevõrgustikule ja selgitamaks välja vajaminevaid

leevendusmeetmeid. Viimane täiendatud versioon on esitatud 15.07.2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-127610-33). Rohevõrgustiku eksperthinnangu kokkuvõtteks: taotletav Nurme V turbatootmisala kattub

peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu rohevõrgustiku koridori ja Pärnu

maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku koridori aladega. Sauga valla üldplaneeringus säilib valdavas osas rohekoridori funktsionaalne toimimine, eeldusel,

et edasistes etappides rakendatakse leevendusmeetmeid, eelkõige vähendatakse põhjapoolse ja

keskmise lahustüki piire ning tagatakse ökoloogilised ühendused lahustükkide vahel. Eeldades, et turbatootmisala rajamisega paralleelselt toimub ammendunud ala korrastamine, võib

eeldada, et rohevõrgustik jääb toimima, pakkudes jätkuvalt sellega seotud ökosüsteemiteenuseid. Loomade liikumise seisukohalt on oluline hoida mäeeraldise ala tarastamata ja turbatootmisala

ümber teha laugete nõlvadega kraavid ja läbipääsetavad truubid, sest loomad kasutavad

liikumiseks ka aktiivses kasutuses turbatootmisala. Kumulatiivsete mõjude hindamisel tuleb lisaks kavandatavale Nurme V turbatootmisalale

arvestada Via Baltica väljaehitamisega koos Nurme liiklussõlmega, olemasolevate

turbatootmisaladega ning piirkonnas toimunud ja kavandatavate metsamuutustega (vt 3.3.4.). Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha Nurme V turbatootmisalas vastuolu strateegiliste

dokumentidega, kui rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus välja toodud

leevendusmeetmeid.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Nurme V turbatootmisala piires asuv Lavassaare turbamaardla osa on looduslikus seisundis.

Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning rajada

kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Alal esineb älveid ja laukaid, kändusid on lasundis suhteliselt

vähe. Väljatöötamata turbaalal esineb vähelagunenud turba peal sugekiht, mille keskmine paksus

on 0,2 m. Sugekihi maht on 212 tuh m3.

Turba kui ressursi kohta on ülevaade antud eelnevalt, ptk-s 3.1.1.

Turbakaevandamises otseselt vett kui ressurssi tootmisprotsessides ei kasutata. Küll aga toimub

vee alalt ära juhtimine, et üldse kavandatud tegevust võimaldada. Lavassaare turbamaardla asub Lääne-Eesti madaliku lõunaosas. Maardla kaguserval paiknev

Nurme V turbatootmisala mäeeraldis on ümbritsetud soostunud jääjärvetasandikuga. Maapinna

abs kõrgus on põhjaosas valdavalt 14 - 16 m vahemikus, lõunapoolsel lahustükil 13 - 14 m.

Lavassaare turbamaardlal on Lääne-Eesti rabadele iseloomulik järsk nõlv, millest soo serva poole

langeb maapind järsult 3 - 4 meetri võrra.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase paikneb 0,1

- 0,5 m sügavusel maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest.

Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas

värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Viimastel aastatel (2025–2026) toimunud ja kavandatavad lageraied on seotud Via Baltica

maanteetrassi rajamisega. Sellega seoses on raadatud metsamaad trassikoridoris ja selle vahetus

läheduses, ulatudes mööda maanteed põhjapoolsest lahustükist kuni keskmise lahustükini

(Metsaportaal 2026).

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad turbatootmisala avamise järgselt on seal töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine, kuivenduskraavide rajamine), maavara kaevandamiseks, töötlemiseks ja

väljaveoks. Turba puhul on koosneb tootmistsükkel freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud

turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Nurme V turbatootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat Lavassaare

maardlasisest kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed. Taotletav mäeeraldis piirneb

tegutseva Nurme Turvas tootmisalaga, mille kuivendus-süsteemi ja teedevõrku saab kirde, kagu ja

loode suunas laiendada.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, ning nende suurus ja olulisus

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Turba

tootmisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks mõju pinnaveerežiimile ja

veekvaliteedile, maastikupildi visuaalne muutumine ning turba tootmisel kasutatavate masinate

tekitatav müra ja tootmisel kaasnev tolm.

Allpool antakse nimetatud mõjuteguritest täpsem ülevaade, sh hinnatakse mõjuteguri suurust ja

olulisust.

Pinna- ja põhjavesi

Turbatootmisala kuivendamise puhul on olulisteks aspektideks mõju pinnaveerežiimile ja

veekvaliteedile. Taotletavast Nurme V turbatootmisalast vahetult lõunas ja läänes asuva Nurme Turvas

turbatootmisala kuivendussüsteemi kavandatakse Nurme V turbatootmisala mäeeraldise suunas

laiendada ja põhjapoolse lahustüki kuivendussüsteemi vett osaliselt juhtida olemasolevasse Nurme

Turvas turbatootmisala väljalasu PM001 kaudu Nurme kraavi (VEE1148713) (Aktsiaselts Nurme

Turvas keskkonnaloas KMIN-009). Loodeosa turbatootmisalalt liigvee ära juhtimiseks rajatakse

uus väljalase Torni ojja (VEE1148712), mis suubub Sauga jõkke. Turbatööstusmaalt juhitakse suublasse sademevett. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks

on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee

puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse

rajatiste konstruktsioonides. Hinnanguliselt juhitakse taotletavalt Nurme V turbatootmisala

mäeeraldiselt suublasse ligikaudu 315 tuh m3 vett aastas sellest Torni ojja ligikaudu 74 tuh m3 vett

aastas. Tootmisala jaguneb neljaks valgalaks. Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem

määratakse kaevandamise projektis.

Eeltoodust lähtuvalt seab Keskkonnaamet järgneva keskkonnameetme:

- Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata

juhitava vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele.

Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Jaagarahu lademe lõheliste dolo-kividega.

Kompleksi suure lõhelisusega kivimites koosneva ülaosa filtratsioonikoefitsient on enamasti

vahemikus 10 - 50 m/ööp (Perens, 2001). Vesi on vesinikkarbonaatne kaltsium-magneesiumiline.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi vett kasutatakse ümbruskonna asulate ja

majapidamiste veevarustuses. Põhjaveekompleksi kattev jääjärvesetete ja meresetete veekiht on seotud väga väikese

veeandvusega savide ja aleuriitidega ning moodustab seetõttu suhtelise veepideme. Läheduses

asuva[1] puurkaevu (PRK0015939) geoloogilise läbilõike kohaselt katab Siluri põhjaveekihti 2 m

paksune savi ja 9 meetri paksune viirsavi kiht.

[1] Kurena küla Turbatööstuse kinnistu (maakatastri tunnus 14901:001:0188)

Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas 28.01.2026 kirjaga nr 6.2-2/3436 (registreeritud KOTKAS-s

29.01.2026 nr DM-127610-23) Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotluse tingimuslikult:

- Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist

uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada

eesvoolu rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt

projektile või hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi

eesvoolu vastavuse maaparandusseadusele.

Müra

Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva

müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete

kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra

piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise

keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel

saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel.

Tabel 4. Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Nurme V turbatootmisala mäeeraldise

turbatootmisalal mehaanilisi kogujaid. Freesturba mehaanilisel kogumisel on helivõimsustase 104

dB.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on

helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest r ning allika helivõimsustasemest.

Müratase on leitav järgneva valemiga:

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik

müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Müratasemed allikatest vaakumkoguja töötamisest erinevatel kaugustel

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 0,6 – 1,0 km kaugusel idas ja kagus

Laeva (tunnus 80901:001:1036) ja Vana-Tallinna mnt 38 (tunnus 73001:001:1147) kinnistutel.

Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Nurme

V turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste

juures. Avaliku informatsiooni põhjal ei ole Nurme Turvas turbatootmisalalt tuleneva müra suhtes

kaebusi esitatud. Keskkonnaameti andmetel alates 2025 aasta 1. jaanuarist ei ole selles piirkonnas

kaebusi laekunud kaevandustegevuse kohta.

Osakesed (tolm)

Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva

tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub

ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,

lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,

kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal.

Üldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde

tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.

Turba tootmisel tekkivate tahkete osakeste heitkogused on arvutatud lähtuvalt 2025. aastal

valminud hindamismetoodikale (Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika

(Versioon 1), ELLE OÜ 2025).

Tabel 6. Nurme V turbatootmisalal tekkivad tahkete osakeste heitkogused

Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud

tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku

soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.

Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on

olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusast, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite

ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud

asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega

ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt

väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt

tahkete osakeste seisukohast olulist mõju.

Eeltoodust lähtuvalt seab Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

- Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste (PM2,5)

kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö

selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud

akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel

Keskkonnaametile;

- Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

- Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta

turbatootmisala juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad

selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on turbatootmisalal töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Nurme V turbatootmisala mäeeraldisel

töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kasutatav tehnika ning laadimistööd

ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada turbatootmisalal töötavaid

inimesi või ümbruskonda. Turbatootmisalal ei kaasne mäeeraldisest väljapoole levivat

vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid.

Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Kavandatava tegevuse käigus ei teki mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas

või on need väga minimaalsed (häiringuks ei saa näiteks lugeda sõidukite päevatulesid, heitgaaside

lõhna jmt).

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui

kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Turbatootmisalale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda

teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda

nõuetekohaselt. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3

aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks

või uue taristu rajamiseks. Seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis

kaevandamise jäätmeid ei teki, seega jäätmekava ei ole vaja esitada. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka

kaevandamisjäätmekava esitada.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja

pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele seob turvas lekkinud

vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba

botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib

see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt

mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on

oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud

reostus.

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või

neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti

likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on väga hea

imendumisvõimega materjal ka saepuru, mida saab efektiivselt kasutada võimalike avariireostuste

likvideerimisel. Eelnev on võetud arvesse peatükis 3.3.5. „Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise võimalusi“. Turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, seetõttu on üks võimalik keskkonnaoht põleng.

Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, äike, inimeste hooletus, heitgaaside väljalasketorudest

lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud turbatolm. Vältimaks tuleohtu on vaja kinni

pidada majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese

kasutamise ohtuusnõuded“. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, ei leviks kiirelt välja ja

saaks tootmisalal lokaliseeritud. Samaväärseks ohuks tootmisaladele on võimalikud

metsapõlengud, mida ei tohi tootmisalale levida lasta. Tuleohu minimeerimiseks peavad kõik

tootmisalad olema varustatud piisava hulga tuletõrje veevõtu kohtade ja kustutusseadmetega.

Turba tootmisel ei kasutada keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Loodusvaradest on aladel turvas, mida üldiselt ei loeta taastuvaks loodusvaraks. Selle taastumine

on aeglane ega pruugi igal turbatootmisalal toimuda.

Turba kaevandamisega kaasneb mõju keskkonnale – soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte

eemaldamine ja sellega seoses elupaikade (ajutine) kadumine, piirkonna veerežiimi mõjutamine,

müra, tolm jm. Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning

rajada kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Nurme V turbatootmisala kuivendusvesi juhitakse

kuivendussüsteemi läbi olemasoleva Nurme Turvas tootmisala ja väljalaskude ning läbi taotletava

ala põhjaosasse planeeritava väljalasu.

Täpsemalt on loodusvarasid ja loodusliku mitmekesisust käsitletud punktides 3.1.1, 3.1.5 ja 3.2.2.

3.2.2. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

alasid.

Lähim kaitseala on Elbu niidurüdi püsielupaik (KLO3001703), mis asub põhjapoolsest lahustükist

ligikaudu 3,6 km kaugusel põhja suunas. Lähimad Natura 2000 alad on Lavassaare linnuala

(RAH0000084) ja Lavassaare loodusala (RAH0000553). Need asuvad ligikaudu 9 km kaugusel.

Põhjapoolsest lahustükis põhja suunda, umbes 950 meetri kaugusele, jääb ka projekteeritav

Lavassaare looduskaitseala laiendus, mille kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud, et säilitada

Lavassaare soostiku looduslikku, ökoloogilist, looduskaitselist sidusust ja terviklikkust ning

kliimamuutusi stabiliseerivat mõju. Kaitset väärivate väärtustena on välja toodud loodusdirektiivi

I lisa elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja

õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), liikidest 13 kaitsealuse linnuliigi

(millest 9 on direktiivi liigid) elupaigad ja nelja kaitsealuse taimeliigi (millest 1 on loodusdirektiivi

liik) kasvukohad. Projekteeritav Elbu sihtkaitsevöönd hõlmab praegust Elbu niidurüdi

püsielupaika ja sellest lõunasse jäävat Elbu raba looduslikuna säilinud osa.

Turbakaevanduse tavapäraseks mõjualaks saab pidada 500 meetrit mäeeraldise ja teenindusmaa

välispiirist. Elbu niidurüdi elupaik, Lavassaare looduskaitseala ja projekteeritav Lavassaare

looduskaitseala laiendus, kus on inventeeritud raba elupaigatüüp (7110) jäävad oluliselt kaugemale

kui võimalik mõjuala ulatus. Seega võimalikud ebasoodsad mõjud nimetatud kaitsvatele

loodusobjektile on eelduslikult välistatud.

Taotletav Nurme V turbatootmisala kattub peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu

rohevõrgustiku koridori ja Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku koridori aladega.

Rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks kaevandamislubade andmisel õigusaktides

sätestatud korras ja tingimustel, sest pikemas ajaskaalas on karjäärides kaevandamise näol

tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil

määral taastuvad elupaigad.

Hindamaks taotletava tegevuse mõju rohevõrgustikule ja selgitamaks välja vajaminevaid

leevendusmeetmeid tellis AS Nurme Turvas rohevõrgustiku eksperthinnangu (DM-127610-33).

Sauga valla üldplaneeringus säilib valdavas osas rohekoridori funktsionaalne toimimine, eeldusel,

et edasistes etappides rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud leevendusmeetmeid:

- põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56 ha võrra

(16,4% taotletava mäeeraldise pindalast);

- laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade liikumisvõimalusi ja

vähendada barjääriefekti;

- truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise toetamiseks;

- Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise ja

rohevõrgustiku toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata

korrastamisprojekti koostamisse vastavad eksperdid.

Taotletava Nurme V turbatootmisala piires ja vahetus läheduses kaitsealuste taimeliikide

kasvukohti keskkonnaregistri andmetel ei ole, küll aga kattub kogu taotletav ala III kategooria

kaitsealuse liigi teder leiukohaga (KLO9129641).

Teder on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel arvatud väljasuremisohus liikide

kategooriasse. Liigi arvukus on kolme põlvkonna jooksul vähenenud enam kui 50% ning languse

põhjused ei ole taandunud. Tedre peamiste ohutegurite hulka kuuluvad muu hulgas energia

tootmine ja kaevandamine, kuivendamine, metsamaa raadamine, kliimamuutused ja erakordsed

ilmastikunähtused, looduslike süsteemide ümberkujundamine ning metsaraie ja puidu varumine.

Nurme V turbatootmisala paikneb raba servaalal, mida mõjutab juba olemasolev kuivendus.

Kuivenduse tulemusena on lage ala hakanud võsastuma ning ala looduslikud elupaigatingimused

on muutunud. Seda toetab ka aruandes „Madalsoode ja rabade haudelinnustik 2021. a. aruanne

(Elbu raba)“ (edaspidi haudelinnustiku aruanne) esitatud hinnang, mille kohaselt on Elbu raba

haudelinnustiku pesitsusterritooriumite paiknemist viimase kümne aasta jooksul enim mõjutanud

rabaelupaikade muutmine freesväljadeks ning sellega kaasnenud kuivendusmõju süvenemine.

Haudelinnustiku aruandes on märgitud, et Nurme rabast on mitmed kahlajaliigid kadunud ning

Elbu IV turbatootmisala ja selle lähiümbruse kahlajate pesitsusterritooriumid on suurel määral

kadunud või nihkunud kaugemale. Samuti on täheldatud kahlajate pesitsusterritooriumite

nihkumist soo keskosa suunas, mida seostatakse freesväljade ja kuivendussüsteemide süveneva

mõjuga.

Arvestades, et kavandatav tegevus paikneb juba olemasoleva kuivendusmõjuga raba servaalal, ei

ole tegemist looduslikus seisundis oleva ega tedre jaoks optimaalse elupaigaga. Teder kasutab

turbakaevandusalasid ja raba servaalasid eelkõige mängualadena. Seetõttu ei ole kavandatava

tegevuse puhul tõenäoline tedre elupaigatingimuste oluline täiendav halvenemine ega sellise mõju

avaldumine, mis võiks avaldada liigile olulist negatiivset mõju.

Turbatootmisalast ligikaudu 2,02 km ida suunas asub I kaitsekategooriasse kuuluva väike-

konnakotka (Clanga pomarina; KLO9124435) elupaik. Väike-konnakotkas on Eestis I

kaitsekategooriasse arvatud liik ning kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse. Liik on

kaksikbiotoopne röövlind, kes eelistab elupaigana mosaiikset maastikku, kus metsamaastikud

vahelduvad avatud aladega. Toitumisaladena eelistab väike-konnakotkas eelkõige looduslikke ja

poollooduslikke rohumaid ning teisi sobivaid avatud alasid, pesitsemiseks vajab ta sobivaid

pesapuid.

Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada ligikaudu 2 km raadiusega ala ümber

pesa, kus toimub suurem osa liigi igapäevasest tegevusest. Liigi populatsiooni ohustavateks

teguriteks on muu hulgas seni teadmata pesapaikade hävitamine ning pesitsusaegne häirimine ja

toitumisalade hävitamine või nende kvaliteedi langus (Väike-konnakotka (Aquila pomarina)

kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-

1/18/138).

Kavandatav turbatootmisala jääb teadaolevast väike-konnakotka elupaigast ligikaudu 2,02 km

kaugusele. Seetõttu ei toimu kavandatava tegevusega teadaoleva elupaiga ega pesapaiga otsest

kahjustamist. Samuti ei ole sellisel kaugusel tõenäoline, et turbatootmisega kaasnev müra

põhjustaks liigile olulist pesitsusaegset häiringut.

Kaudne mõju võiks põhimõtteliselt avalduda toitumisalade kvaliteedi muutumise kaudu.

Kavandatav tegevus paikneb aga liigniiskel raba servaalal, mis ei ole väike-konnakotka eelistatud

toitumisala. Väike-konnakotkas toitub peamiselt avatud aladel, eelkõige rohumaadel; metsades

toitutakse rohkem kevadisel perioodil ning eelistatakse seejuures parasniiskeid metsatüüpe. Seega

ei ole kavandatav turbatootmisala väike-konnakotka jaoks tõenäoliselt oluline toitumisala ning

tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellise toitumisala hävimist ega olulist kvaliteedi langust.

Nurme V turbatootmisala ümbruskond on hõredalt asustatud ja turbatootmisala vahetusse

ümbrusse majapidamisi ei jää – lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest umbes

0,5–1,0 km kaugusel.

Muinsuskaitseobjekte taotletaval Nurme V turbatootmisalal ja selle lähistel ei esine.

3.2.3. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Mäeeraldise lähiümbruskonna kirjeldus on välja toodud ptk-s 3.1.1, sh lähimad majapidamised.

Lähimate majapidamiste kaugusest tulenevalt Nurme V turbatootmisalast ei ole ette näha, et turba

tootmine Nurme V turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate

majapidamiste juures päevasel ajal. Samuti ei ole eeldada, et turba tootmine ja kaevandusalalt

sademevee juhtimine mõjutaks majapidamiste vee kvaliteeti või kättesaadavust.

Kohalik omavalitsus ei nõustunud Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusega, sest

rohevõrgustiku alal kavandatav tegevus ei vasta kehtivas Sauga valla üldplaneeringus sätestatule

ning sellega pole tagatud rohevõrgustiku toimimine. Sellest tulenevalt tellis taotleja OÜ-lt

Inseneribüroo STEIGER rohevõrgustiku eksperthinnangu, hindamaks taotletava tegevuse mõju

rohevõrgustikule ja selgitamaks välja vajaminevaid leevendusmeetmeid. Viimane täiendatud

versioon on esitatud 15.07.2026. Kui rakendatakse eksperthinnangus välja toodud

leevendusmeetmeid (vt p 3.2.2.) ei ole eeldada negatiivset mõju rohevõrgustikule.

Transport peab olema korraldatud nii, et mõju piirkonna teedele ei esine, koormis peab olema

kaetud ja tolmuteke välistatud. Müra mõju ei ole eeldada, kui kasutatav tehnika on töökorras ja

vastab tootja nõuetele.

Eeltoodust lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel otsene mõju inimese tervisele ja heaolule.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eespool teostatud analüüsi tulemusel võib väita, et negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, sh

inimesele, ei esine, kui arvestatakse vajalike keskkonnameetmetega (sh rohevõrgustiku

eksperthinnangu leevendusmeetmetega).

On hinnatud, et turbatootmisalal võivad mõjud ulatuda maksimaalselt 500 m kaugusele.

Mõjutegurid ja nende ulatus on täpsemalt analüüsitud ptk-s 3.1.5 ning siin täiendavalt välja enam

ei tooda.

Turbatootmisala kuivendamise puhul on olulisteks aspektideks mõju pinnaveerežiimile ja

veekvaliteedile. Kuivendamise mõju on väikseim sademeterikkal perioodil. Esineb ka tolmu ning

müra võimalikku häiringut. Nurme V turbatootmisalalt juhitakse hinnanguliselt välja ligikaudu 315 tuh m3 vett aastas, sellest

Torni ojja ligikaudu 74 tuh m3 vett aastas. Tegelik ärajuhitava sademevee kogus sõltub

ilmastikutingimustest ja tootmise arengust.

Põhjapoolsema tootmisala sademevesi juhitakse Torni ojasse Nurme V turbatootmisala väljalask

(PM038) kaudu. Torni oja suubub 1,83 km pärast Sauga jõkke. Nurme V turbatootmisala

lõunapoolsema ala vesi suunatakse olemasoleva Nurme Turvas turbatootmisala väljalasu (PM001)

kaudu Nurme kraavi (VEE1148713), mis suubub 1,24 km pärast Sauga jõkke. Sauga jõgi

moodustab pinnaveekogumi Sauga Uru ojast suudmeni (Sauga_3). Pinnaveekogumi ökoloogiline

seisund on hea, kuid keemiline seisund on halb. 2021 aasta seirest tuvastati benso(a)püreeni ja

2023 aasta perfluorooktaansulfonaadi sisaldus ning PBDE ja Hg elustikus (2023). Turba tootmisel

ei kasutata ohtlikke aineid. Turba tootmisel on peamiseks mõjutatavaks elemendiks turbaheljumi

sisaldus ning suurem orgaanilise aine sisaldus ning toitainetest fosfori – ja lämmastikühendeid.

Tootmisalalt suublasse juhitav vesi juhitakse läbi settebasseinide ja veele määratakse

seiretingimused vee kvaliteedi kontrollimiseks.

Arvestades, et turba kaevandamisega tekkivat sademevett ei juhita otse veekogumisse, vaid vesi

juhitakse läbi rajatavate settetiikide Torni ojja ei näe loa andja ette suubla seiret. Kui tegevuse

käigus selgub väljalaskme seireandmete põhjal, et turba tootmise mõju võib jõuda Sauga_3

pinnaveekogumini on loa andjal õigus keskkonnaloa muutmisega näha ette ka suubla

seiretingimused. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate

tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt

tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub

ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,

lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,

kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turbatootmisalade

tootmisefektiivsus sõltub reeglina ka ilmaoludest ning turba omadustest.

Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne

üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Nurme V

turbatootmisalal ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete

osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Üleüldine praktika näitab, et turba tootmisel levib ülenormatiivne õhusaaste selle tekkekohast kuni

100 m kaugusele ja lõplikult ühtlustub see piirkonna tolmufooniga 400 m kaugusel.

Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku

soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.

Seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, seega

jäätmekava ei ole vaja esitada.

3.3.1. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Negatiivse mõju ilmnemine on vähe tõenäoline ning kui see peaks tekkima, siis seda vaid halbade

asjaolude kokkulangemisel (nt keerulised ilmastikuolud,

kuivendusvõrgu/väljalaskude/veetõkketammi mitte toimine).

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Riigipiir asub ca 55 km kaugusel.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Arvestades Natura 2000 alade kaugust tegevuskohast, on objektiivse teabe põhjal välistatud

ebasoodad mõjud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ning Natura eelhindamist ei ole vajalik

läbi viia.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Nurme turbatootmis piirkonnas on turba kaevandamine toimunud vähemalt alates 20. sajandi

lõpust, mil asutati AS Nurme Turvas (1997). Tegemist on pikaajaliselt kasutusel olnud

tootmisalaga, kus turbatootmine on kujundanud piirkonna maakasutust ja maastikupilti.

Lavassaare turbamaardla on turba tootmiseks aktiivselt kasutatav maardla. Mäeeraldise

lõunapoolsed lahustükid piirnevad lääne ja loode poolt Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisega

ning põhjapoolne lahustükk lõunast ja põhjast Nurme Turvas tootmisala, Elbu turbatootmisala ja

Nurme III turbatootmisala mäeeraldistega. AS Nurme Turvas soovib laiendada oma senist tegevust

Lavassaare maardlas ning võtta kasutusele Nurme V turbatootmisala mäeeraldis, mis asub samuti

Lavassaare turbamaardlas.

Lisaks kavandatavale Nurme V turbatootmisalale tuleb arvestada Via Baltica väljaehitamisega

koos Nurme liiklussõlmega, olemasolevate turbatootmisaladega ning piirkonnas toimunud ja

kavandatavate metsamuutustega.

Nurme Turvas tootmisterritooriumil on lisaks turbatootmisega seotud tegevustele kavandatud äri-

ja büroohoone koos seda teenindava taristuga. Projekteerimistingimuste kohaselt on kavandatava

hoone ehitusalune pind kuni 884 m² ning hoone paikneb olemasoleva tehaseala kaguservas.

Kavandatud lahendus hõlmab ka parkimisala ning haljastatud puhkeala rajamist. Arvestades

büroohoone paiknemist juba väljakujunenud tootmisterritooriumil ning asjaolu, et tegemist ei ole

uue eraldiseisva arendusalaga rohevõrgustiku toimimiseks olulistel looduslikel aladel, on selle

mõju loomade liikumisvõimalustele ja rohekoridori toimimisele hinnatav lokaalseks. Võrreldes

Via Baltica väljaehitamise, Nurme liiklussõlme rajamise, metsamuutuste ning kavandatava

turbatootmisega on büroohoone rajamise mõju oluliselt väiksema ruumilise ulatusega ning ei

kujuta endast iseseisvat rohekoridori katkestavat tegurit.

Taotletava Nurme V turbatootmisala koosneb valdavalt sooalast, mille põhja- ja keskosa

lahustükkide äärealadel esineb vähesel määral metsa. Nendel metsaaladel, kokku viiel eraldisel,

on 2026. aastaks taotletud lageraieid ning 2025. aastal on lageraie juba teostatud taotletava ala

kirde osas.

Viimastel aastatel (2025–2026) toimunud ja kavandatavad lageraied on seotud Via Baltica

maanteetrassi rajamisega. Sellega seoses on raadatud metsamaad trassikoridoris ja selle vahetus

läheduses, ulatudes mööda maanteed põhjapoolsest lahustükist kuni keskmise lahustükini

(Metsaportaal 2026).

Lisaks kattub mäeeraldis osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 179,0“ planeeritud põhimaantee trassikoridoriga. Via Baltica Are–Nurme 2+2 teelõigu

projekteerimisel on vahetus läheduses kavandatava turbatootmisala suhtes nähtud ette ökodukti

rajamine, mille eesmärk on tagada ohutud loomade liikumisvõimalused. Ökoduktide toimimiseks

on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja

turvaline keskkond. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme

lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande

(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0074, 2022) kohaselt tuleb loomaläbipääsude ümber

kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd, kus tuleb järgida vaikimisi kehtivaid piiranguid (vt p

3.1.1., ümbritseva keskkonna kirjeldus). Nurme V turbatootmisala keskmine lahustükk kattub

eelnimetatud kaitsevööndiga.

Piirkonna suurimaks maastikumuutuseks võib pidada Via Baltica väljaehitamist koos Nurme

liiklussõlmega, kuna tegemist on ulatusliku transporditaristuga, mis suurendab maastiku

killustatust ning vähendab rohekoridori looduslike alade osakaalu. Samal ajal on piirkonnas

toimunud ja kavandatud metsaraietööd, mis võivad ajutiselt vähendada rohekoridori kvaliteeti ja

varjelisust eelkõige häiringutundlikumate liikide jaoks.

Kavandatava Via Baltica Libatse–Nurme 2+2 sõidurajaga maanteelõigu lõuna osa paikneb

taotletava Nurme V turbatootmisalast kõige kitsamas kohas ligikaudu 50 meetri kaugusel. Lisaks

maantee laiendamisele rajatakse piirkonda Nurme liiklussõlm, mille tulemusena suureneb

transporditaristu osakaal rohekoridori piirkonnas. Samas on Via Baltica projekti raames

kavandatud Nurme ökodukt ning muud loomade läbipääsu toetavad rajatised, mille eesmärk on

vähendada maantee ja liiklussõlmega kaasnevat barjääriefekti ning säilitada loomade

liikumisvõimalused maastikus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud „Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva

rõhevõrgustiku eksperthinnang“ eksperthinnangus on toodud leevendusmeetmed, et säilitada

rohekoridori funktsionaalne toimimine.

Keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt ei toimu esimese 5-10 aastaga taotletavatel aladel

kaevandamist ettevalmistustööde tõttu ja peale seda perioodi suurendatakse maksimaalset

aastamäära teiste lubade arvelt, sest selle aja jooksul on Nurme Turvas tootmisala mäeeraldise

osad alad ammendunud.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Lähtuvalt Transpordiamet 04.07.2025 kirjast nr 7.1-7/25/10766-2 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-16) tuleb taotlejal taotlust korrigeerida (vt p 2.2.).

Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas 28.01.2026 kirjaga nr 6.2-2/3436 (registreeritud KOTKAS-s

29.01.2026 nr DM-127610-23) Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotluse tingimuslikult:

- Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist

uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada

eesvoolu rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt

projektile või hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi

eesvoolu vastavuse maaparandusseadusele.

Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja

pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele seob turvas lekkinud

vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba

botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib

see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt

mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on

oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud

reostus.

Turbaväljadelt turbaheljumi edasikandumise mõju vähendamiseks rajada settetiik enne sademevee

Torni ojasse juhtimist ning lõunapoole (Nurme kraavi) juhitava sademevee kuivendusvõrk

ühendada olemasolevate settetiikidega. Settetiike tuleb hooldada vastavalt vajadusele ja

eemaldada sinna kogunenud sete. Suublasse juhitavale sademeveele seatakse keskkonnaloaga

seiretingimused. Keskkonnaamet seab eeltoodust järgmised meetmed:

- Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või

neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud

leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

- Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata

juhitava vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele.

Mäeeraldis kattub osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 179,0“ planeeritud põhimaantee trassikoridoriga. Via Baltica Are–Nurme 2+2 teelõigu

projekteerimisel on vahetus läheduses kavandatava turbatootmisala suhtes nähtud ette ökodukti

rajamine, mille eesmärk on tagada ohutud loomade liikumisvõimalused. Ökoduktide toimimiseks

on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja

turvaline keskkond. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme

lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande

(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0074, 2022) kohaselt tuleb loomaläbipääsude ümber

kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd, kus tuleb järgida vaikimisi kehtivaid piiranguid (vt p

3.1.1.,ümbritseva keskkonna kirjeldus).

Nurme V turbatootmisala keskmine lahustükk kattub eelnimetatud kaitsevööndiga. Sellest

tulenevalt seab Keskkonnaamet järgneva keskkonnameetme:

- Nurme V turbatootmisalal tuleb järgida Via Baltica loomaläbipääsude kaitsevööndis

vaikimisi kehtivaid piiranguid.

Nurme V turbatootmisala kattub peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu rohevõrgustiku

koridori ja Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku koridori aladega. Sauga valla üldplaneeringus säilib valdavas osas rohekoridori funktsionaalne toimimine, eeldusel,

et edasistes etappides rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud leevendusmeetmeid: - Põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56 ha võrra (16,4%

taotletava mäeeraldise pindalast);

- Laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade liikumisvõimalusi ja

vähendada barjääriefekti;

- Truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise toetamiseks;

- Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise ja rohevõrgustiku

toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata korrastamisprojekti koostamisse

vastavad eksperdid.

Eeldades, et turbatootmisala rajamisega paralleelselt toimub ammendunud ala korrastamine, võib

eeldada, et rohevõrgustik jääb toimima, pakkudes jätkuvalt sellega seotud ökosüsteemiteenuseid. Eelhindamise tulemusena selgus, et arvutuslikult ei ületata kaevandamisel piirväärtuseid müra ja

õhusaaste osas, kuid Keskkonnaamet seab järgnevad keskkonnameetmed: - Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste (PM2,5)

kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel

võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei

esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja

katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile;

- Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

- Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta turbatootmisala

juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et

turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

Seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, seega

jäätmekava ei ole vaja esitada. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski

tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.

Lähtudes eelhinnangust ja tuginedes Maa- ja Ruumiameti 28.01.2026 kirjale nr 6.2-2/3436 ning

Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnangule seab

Keskkonnaamet järgmised keskkonnameetmed:

1. Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist

uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada

eesvoolu rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt

projektile või hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi

eesvoolu vastavuse maaparandusseadusele.

2. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha

selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks

või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud

leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

3. Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata

juhitava vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele.

4. Nurme V turbatootmisalal tuleb järgida Via Baltica loomaläbipääsude kaitsevööndis

vaikimisi kehtivaid piiranguid.

5. Edasistes etappides rakendada rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud

leevendusmeetmeid:

5.1. Põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56 ha võrra

(16,4% taotletava mäeeraldise pindalast);

5.2. Laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade

liikumisvõimalusi ja vähendada barjääriefekti;

5.3. Truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise toetamiseks;

5.4. Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise ja

rohevõrgustiku toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata

korrastamisprojekti koostamisse vastavad eksperdid.

6. Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste (PM2,5)

kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi

viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel

Keskkonnaametile;

7. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

8. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta

turbatootmisala juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad

selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH

algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Kavandatava tegevusega ei põhjustata negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega

Natura 2000 võrgustiku aladele; 2. Eelhindamise tulemusena selgus, et arvutuslikult ei ületata kaevandamisel piirväärtuseid müra

ja õhusaaste osas; 3. Turba kaevandamisel turbatootmisala vee suublasse juhtimisel settebasseinide kasutamine ja

settebasseinide järjepideva hoolduse korral ei ole eeldada tegevuse mõju Sauga_3 veekogumile;

4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline; 5. Edasistes etappides rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud leevendusmeetmeid

ja arvestatakse loomaläbipääsude kaitsevööndis vaikimisi kehtivate piirangutega;

6. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama asjakohaseid

KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu

ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 §

5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine,

esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33

lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja

seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse

olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis Nurme V turbatootmisala keskkonnakaitseloa nr T-KL/1022992-4

esmataotluse eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu ettevõttele AS Nurme Turvas,

Tori Vallavalitsusele, Maa- ja Ruumiametile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise

Keskusele, Elering AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks hiljemalt

xx.xx.2026. Kuupäevaks arvamusi laekus/ei laekunud (KeHJS § 11 lõige 22 ja HMS § 40 lõige 2).

EELNÕU

(13.08.2026)

Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153, aadress Pärnu maakond, Tori vald, Nurme

küla, Lille, 85004) 09.05.2025 esitatud Nurme V turbatootmisala keskkonnakaitseloa taotlusest,

tuginedes Transpordiameti 04.07.2025 kirjale nr 7.1-7/25/10766-2 ja Maa- ja Ruumiameti

28.01.2026 kirjale nr 6.2-2/3436 ning OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud “Taotletava Nurme

V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnangule” eksperthinnangule ja

võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkti

1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõige 4, § 9 lõige 1, §11 lg 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded ning Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõige 1 ja § 3 punkt 11 otsustab

Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa T-KL/1022992-4 taotlusele

keskkonnamõju hindamine.

1.2. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Nurme V turbatootmisala

keskkonnaloas on järgmised:

1.2.1. Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise

alustamist uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada eesvoolu

rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt projektile või

hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi eesvoolu

vastavuse maaparandusseadusele;

1.2.2. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha

selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks

või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud

leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse;

1.2.3. Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata juhitava

vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele;

1.2.4. Nurme V turbatootmisalal tuleb järgida Via Baltica loomaläbipääsude kaitsevööndis

vaikimisi kehtivaid piiranguid;

1.2.5. Edasistes etappides rakendada rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud

leevendusmeetmeid:

1.2.5.1. Põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56

ha võrra (16,4% taotletava mäeeraldise pindalast);

1.2.5.2. Laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade

liikumisvõimalusi ja vähendada barjääriefekti;

1.2.5.3. Truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise

toetamiseks;

1.2.5.4. Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise

ja rohevõrgustiku toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata

korrastamisprojekti koostamisse vastavad eksperdid.

1.2.6. Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja

maavara väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste

(PM2,5) kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud

akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel

Keskkonnaametile;

1.2.7. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

1.2.8. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta

turbatootmisala juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad

selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

1.3. Muud täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lõige 1¹

p 2).

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Nurme Turvas (reg. kood 10315153) esitas 29.02.2024 Keskkonnaametile taotluse Nurme

V turbatootmisala keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS dokumendina nr DM-127610-1, menetluse nr M-127610 juurde.

Nõuetekohane korrigeeritud taotlus on esitatud 09.05.2025 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-12). AS Nurme Turvas on turba tootmisega tegelev mäetööstusettevõte, kes kaevandab aiandus- ja

kütteturvast Lavassaare turbamaardlas Elbu IV turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-033)

ning Nurme Turvas tootmisalal (KMIN-009). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja

laiendada oma senist tegevust Lavassaare turbamaardlas ning võtta kasutusele Nurme V

turbatootmisala mäeeraldis. Kolmest lahustükist koosnev Nurme V turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme

külas riigi omandis oleval Halinga metskond 39 (katastritunnus: 80901:001:0981, riigivara

valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus) ja

eraomandis oleval Lille (katastritunnus: 80901:001:0752, omanik AS Nurme Turvas) kinnistul. Nurme V turbatootmisala paikneb Pärnu linnast 5,5 km põhja pool. Lähimad Kurena küla

majapidamised paiknevad mäeeraldisest 0,6 km ida ja Nurme küla talud 1 km kagu pool.

Mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid piirnevad lääne ja loode poolt Nurme Turvas tootmisala

mäeeraldisega ning põhjapoolne lahustükk lõunast ja põhjast Nurme Turvas tootmisala, Elbu

turbatootmisala ja Nurme III turbatootmisala mäeeraldistega. Nurme V turbatootmisala mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb idast Tallinn-Pärnu-Ikla

põhi-maantee nr 4 kaitsevööndiga (7312466), lõunapoolne lahustükk kattub osaliselt Harku-

Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini kaitsevööndiga. Mäeeraldise põhjapoolset lahustükki lõikab

Torni oja, millele on looduskaitseseaduse § 37 alusel kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 50

m veepiirist ning vahetult kirde pool Räägu maaparandushoiuala (KPO väline tunnus

6114870010340001). Taotletaval Nurme V turbatootmisala mäeeraldisel viidi 2021. a. läbi geoloogiline uuring, mille

alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad vähe- ja hästilagunenud turba

aktiivse tarbevaru plokid 108 ja 109 aT. 2023. a. viidi läbi Nurme V turbatootmisala geoloogiline

uuring, mille alusel on registrisse kantud taotletava mäeeraldisega hõlmatavad vähe- ja

hästilagunenud turba kaevandatava aktiivse reservaru plokid 118 ja 119 aR ning 120 ja 121 aR.

Aktiivse tarbevaru plokid on kinnitatud Maa-ameti 06.07.2021 korraldusega nr 1 17/21/1732 ning

kaevandatava aktiivse reservvaru plokid Maa-ameti (nüüd Maa- ja Ruumiamet) 10.01.2024

korraldusega nr 1-17/24/69. 2021. aasta uuringuga laienes Lavassaare maardla piir Nurme V uuringuruumi teenindusmaa kirde

ja ida ossa ning kinnitati alale aktiivsed tarbevaru plokid. 2024. aasta seisuga pole kasutatavate

turbaalade piire vastavalt korrigeeritud. Käesolevas taotluses arvestatakse maavara varu kogu

aktiivse tarbevaru 108 ja 109 aT ulatuses. Ala on inimtegevusest mõjutatud (rajatud

kuivenduskraavid) ja ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust ning selle hilisem

kaevandamine ei ole majanduslikult mõistlik. Mäeeraldis kattub täielikult Lavassaare turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 108

(vähelagunenud), 109 (hästilagunenud) ning kaevandamisväärsete aktiivse reservvaru plokkidega

118 (vähelagunenud), 119 (hästilagunenud), 120 (vähelagunenud), 121 (hästilagunenud). Sügavuti

on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 109, aktiivse reservvaru 119 ja 121 lamam. Ettevõte taotleb Nurme V turbatoomisalal maavara kaevandamise ja vee erikasutuse luba 30

aastaks, et varustada ettevõtet majandustegevuseks vajaliku materjaliga. Taotletava mäeeraldise

lahustükkide ja selle teenindusmaa pindala on 101,25 ha. Nurme V turbatootmisala kuivendusvesi juhitakse kuivendussüsteemi läbi olemasoleva Nurme

Turvas tootmisala ja väljalaskude ning läbi taotletava ala põhjaosasse planeeritava väljalasu. Nurme V turbatootmisalal taotletakse maksimaalseks aastase kaevandamise määraks 5 tuh t. Kuna

esimese 5-10 aastaga ei toimu taotletavatel aladel kaevandamist ettevalmistustööde tõttu, siis peale

seda perioodi suurendatakse maksimaalset aastamäära teiste lubade arvelt. Selle aja jooksul on

Nurme Turvas turbatootmisala mäeeraldise osad alad ammendunud. 2.2. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses

(MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses

nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning

keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning kas koos taotlusega oli

esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1

kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1

nimetatud teavet. Riigilõiv 1000 eur on tasutud 29.02.2024 vastavalt kehtinud riigilõivuseadusele. Menetluses oleva

Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele eelhinnangu koostamisel selgus, et

keskkonnaloa vee-erikasutuse osa taotlemise eest on riigilõiv tasumata. Keskkonnaamet palus

11.08.2026 kirjaga nr DM-127610-35 tasuda puuduolev riigilõivu osa hiljemalt kuupäevaks

25.08.2026. AS Nurme Turvas tasus puuduoleva osa 12.08.2026. Kaevandamisloa esmatataotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud

töötleja (Eesti Geoloogiateenistus 11.06.2025 kirjaga nr 13-1/25-958, registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-13). Keskkonnaloa taotlus on 27.06.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet teavitas 27.06.2025 kirjaga nr DM-127610-14 keskkonnaloa taotluse esitamisest

ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus esitati kaks arvamust.

Transpordiamet 04.07.2025 kirjaga nr 7.1-7/25/10766-2 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina

nr DM-127610-16) märkis järgmist:

- kavandatav tegevus piirneb riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 117-120. Kuna riigitee 4 on

ka Euroopa teedevõrgu maantee E67, siis vastavalt EhS § 71 lg 2 on teekaitsevööndi laius

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit;

- kehtib Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 179,0“, mis on

kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529;

- teemaplaneeringu alusel on Transpordiameti tellimusel koostatud tee ehitusprojekt

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 120,6 Are-Nurme lõik.

Põhiprojekt“ (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1). Vastavalt tee ehitusprojektile

rajatakse 2+2 maantee, kogujatee, keskkonnarajatised jms. Tee ehitusprojekti koostamisel

on selgunud, et riigitee ja sellega seotud rajatiste ehitamiseks on vajalik teostada äralõige

Halinga metskond 39 katastriüksusest (kat tunnus 80901:001:0981) (vt joonist);

- arvestades, et kuiv turvas on väga lenduv materjal ja tulevase kaevandamise ala lähedusse

jääb intensiivse liiklusega riigitee, on nõutav, et Nurme V keskkonnaloa taotlust

korrigeeritakse. Korrigeeritav ala on allpool oleval plaanil näidatud rohelisega;

- mäeeraldise piiri ja selle teenidusmaa piiri (peavad antud juhul kattuma) korrigeerimise

aluseks tuleb võtta äralõike piir (konfliktse koha joonis) ning arvestada, et äralõike piiri

ja mäeeraldise piiri vahele peab jääma 100 m (eelkõige kuiva turvatolmu

minimiseerimiseks) ning sellel alal tuleb säilitada olemasolev haljastus.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb taotlust korrigeerida vastavalt Transpordiamet 04.07.2025 kirjale

nr 7.1-7/25/10766-2.

Eraisik T.K. esitas 06.07.2025 (registreeritud KOTKAS-s 07.07.2025 nr DM-127610-17) soovi

saada edasist infot menetluse M-127610 kohta. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa

taotluse 27.06.2025 kirjaga nr DM-127610-15 Tori Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Tori Vallavalitsus edastas 26.08.2025 kirjaga nr 1-3/348 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina

nr DM-127610-18) Tori Vallavolikogu 21.08.2025 otsuse nr 348, milles vallavolikogu ei

nõustunud Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusega, sest rohevõrgustiku alal kavandatav

tegevus ei vasta kehtivas Sauga valla üldplaneeringus sätestatule ning sellega pole tagatud

rohevõrgustiku toimimine. Keskkonnaamet edastas 12.09.2025 kirjaga nr DM-127610-19 kohaliku omavalitsuse keelduva

otsuse taotlejale ja küsis seisukohta Nurme V turbatootmisala keskkonnakaitseloa esmataotluse

menetluse jätkamise osas. AS Nurme Turvas pikendas kahel korral vastamistähtaega (registreeritud KOTKAS-s 09.10.2025

nr DM-127610-20 ja 29.01.2026 nr DM-127610-24). Keskkonnaamet nõustus vastamistähtaja

pikendamistega ning pikendas ka KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise

tähtaega kuni 01.09.2026. Keskkonnaamet küsis 17.12.2025 kirjaga nr DM-127610-22 Maa- ja Ruumiametilt kooskõlastust

lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi (Räägu). Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas 28.01.2026 kirjaga nr 6.2-2/3436 (registreeritud KOTKAS-s

29.01.2026 nr DM-127610-23) Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotluse tingimuslikult.

Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist uurida

eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni koordinaadini

6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada eesvoolu

rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt projektile või

hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi eesvoolu vastavuse

maaparandusseadusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 22.05.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

127610-26) töö nr 26/5499 „Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva

rohevõrgustiku eksperthinnang“. Keskkonnaamet edastas 22.05.2026 kirjaga nr DM-127610-27 eksperthinnangu kohalikule

omavalitsusele arvamuse saamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 02.06.2026 (registreeritud KOTKAS-s 03.06.2026 nr DM-

127610-28) täiendatud eksperthinnangu.

Tori Vallavalitsus 02.06.2026 (registreeritud KOTKAS-s 09.06.2026 nr DM-127610-29) soovis

pikendada vastamistähtaega. Keskkonnaamet nõustus 10.06.2026 kirjaga nr DM-127610-30 vastamistähtaja pikendamisega. Tori Vallavalitsus vastas 12.06.2026 kirjaga nr 5-1/1694-2 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-31), et eksperthinnangu koostamise tingis asjaolu, et Tori

Vallavolikogu ei nõustunud oma 21.08.2025 otsusega nr 348 keskkonnaloa taotlusega, sest

rohevõrgustiku alal kavandatav tegevus ei vasta kehtivas Sauga valla üldplaneeringus sätestatule

ning sellega pole tagatud rohevõrgustiku toimimine. Keskkonnaloa taotluse seletuskirjas muudes

lisamaterjalides puudus igasugune käsitlus rohevõrgustiku, projekteeritud ökodukti ja nende

toimivuse tagamise kohta. Eksperthinnangu tellis arendaja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER. Eksperthinnangus märgitakse, et taotletaval alal on varasemalt toimunud mitmeid maastikulisi

muutusi, sealhulgas metsamajanduslikke tegevusi, ning välitööde käigus registreeriti loomade

liikumist nii turbatootmisalal kui ka seda ümbritsevatel aladel. Leiame, et loomade esinemist

turbatootmisalal ei saa siiski käsitleda piisava tõendusena rohevõrgustiku toimimise ja

ökoloogilise sidususe kohta. Arvestada tuleb, et Lavassaare turbamaardla lõunapoolses osas on

turbatoomine looduslikke alasid järk-järgult vähendanud ning piirkonna ruumilist sidusust

mõjutavad täiendavalt riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ümberehitus. Maastiku muutumise tõttu

võivad loomad kasutada olemasolevaid tootmisalasid või nendevahelisi alasid eelkõige

alternatiivsete liikumisvõimaluste puudumise tõttu. Seetõttu tuleb hinnata mitte ainult loomade

võimet olemasolevaid takistusi ületada, vaid ka seda, kas piirkonda jääb piisavalt kvaliteetseid

elupaiku ning häiringutest vähem mõjutatud liikumiskoridore. Nõustume eksperthinnangus toodud järeldusega, et rohekoridori toimivuse säilitamiseks on

vajalikud täiendavad leevendusmeetmed. Samas vajab põhjalikumat käsitlemist näiteks

lõunapoolse lahustüki roll loomade liikumisel. Arvestades Nurme liiklussõlme rajamist,

planeeritavaid tegevusi AS Nurme Turvas tootmisterritooriumil (nt büroohoone rajamine) ning

nende võimalikku koosmõju kavandatava kaevandamistegevusega, tuleb hinnata, kas loomade

liikumisvõimalused edela suunalt (Eametsa küla poolt) säilivad piisavas ulatuses. Loomade

liikumisteid ja -suundi tuleb analüüsida tuleb analüüsida laiemas ruumilises kontekstis kui üksnes

selle konkreetse lahustüki piires. Eksperthinnangu joonisel 7 esitatud andmetest nähtub, et loomade aktiivne liikumine on

koondunud ka Torni oja ja Elbu turbatootmisala vahelisele alale, mis paikneb rohevõrgustiku

koridoris. Seetõttu leiame, et põhjapoolse lahustüki vähendamist tuleks täiendavalt kaaluda ka

selles osas, et säilitada võimalikult lai ja sidus liikumiskoridor, sh võimalikud ja sobivad

elupaigad. See on oluline eelkõige olukorras, kus piirkonnas on toimunud lageraieid, mis ei pruugi

küll rohekoridori füüsiliselt katkestada, kuid võivad vähendada selle kvaliteeti ja sobivust

häiringutundlikumatele liikidele.

Käesolevas eksperthinnangus käsitletud ala moodustab osa laiemast rohevõrgustiku tervikust,

mistõttu ei ole põhjendatud hinnata mõju üksnes taotletava mäeeraldise piires. Mõju tuleb

analüüsida koosmõjus riigitee ümberehituse, sh Nurme liiklussõlme rajamise, olemasolevate ja

kavandatavate turbatootmisalade ning piirkonnas toimunud metsaraietega. Peame vajalikuks rõhutada, et Nurme ökodukt on Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Are–Nurme lõigu

ainus suurulukitele kavandatud ülepääs. Seetõttu sõltub selle rajatise eesmärgipärane toimimine

otseselt sellest, kas loomadele säilivad toimivad liikumiskoridorid ökoduktini jõudmiseks ning

sealt edasi liikumiseks. Sellest tulenevalt tuleb loomade liikumisteid ja -suundi analüüsida oluliselt

laiemal alal kui üksnes taotletava mäeeraldise ja selle lahustükkide piires. Vastasel juhul puudub

piisav alus järeldada, et rohekoridori toimimine, ökoloogiline sidusus ning ökodukti

eesmärgipärane kasutamine säilivad ka pikemas perspektiivis. Keskkonnaamet 15.06.2026 kirjaga nr DM-127610-32 palus veelkord eksperthinnangut täiendada

hiljemalt 17.07.2026 kuupäevaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 15.07.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

127610-33) veelkord täiendatud eksperthinnangu. Vastavalt Keskkonnaameti 15.06.2026 kirjas nr DM-127610-32 esitatud tähelepanekutele ja

seisukohtadele on eksperthinnangut täiendatud. Täiendatud eksperthinnang käsitleb põhjalikumalt

kumulatiivseid mõjusid rohevõrgustikule ja selle toimivusele ning loomade liikumist laiemas

ruumilises kontekstis. Võrreldes varasemaga on täiendavalt tehtud ettepanek vähendada

põhjapoolse lahustüki pindala, mis meetmena aitab säilitada piirkonnas laiemat loomade

liikumisala ning toetab rohekoridori sidusust maantee läänepoolsel alal. Keskkonnaamet leiab, et

eksperthinnangut on piisavalt täiendatud.

2.3. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju

hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa

taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe

saamist. KeHJS § 91 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab

kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS

tähenduses. KeHJS § 6 lg 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus turba kaevandamine

suuremal kui 150 hektari suurusel alal.

KeHJS § 6 lg 21 on sätestatud kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust

või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlus, taotluse lisad, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane

teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Endise valla (Sauga) üldplaneering, kehtestatud 05.12.2016 Sauga Vallavolikogu otsusega nr

97; 4. Pärnu maakonna planeering, kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-

4/74; 5. Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnang (töö nr

26/5499, OÜ Inseneribüroo STEIGER).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad

või planeeritavad tegevused

Kolmest lahustükist koosnev Nurme V turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme

külas riigi omandis oleval Halinga metskond 39 (katastritunnus: 80901:001:0981, riigivara

valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus) ja

eraomandis oleval Lille (katastritunnus: 80901:001:0752, omanik AS Nurme Turvas) kinnistul. AS Nurme Turvas on turba tootmisega tegelev mäetööstusettevõte, kes kaevandab aiandus- ja

kütteturvast Lavassaare turbamaardlas Elbu IV turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-033,

kehtib 16.02.2002 - 31.12.2056) ning Nurme Turvas tootmisalal (KMIN-009, kehtib 06.12.1997 -

10.06.2052). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja laiendada oma senist tegevust

turbatootmises ning võtta kasutusele Nurme V turbatootmisala mäeeraldis, mis asub samuti

Lavassaare turbamaardlas ja paiknedes olemasolevate vahel.

Joonis 1. Taotletav Nurme V turbatootmisala ja lähiümbruses kehtivad mäeeraldised (Aluskaart:

Maa- ja Ruumiamet, mõõtkava 1 : 24 000) Taotletava turbatootmisala kirjeldus ja mahud Pinnakatte paksus käsitletaval alal on ligikaudu 10 - 20 m (17,5 m puuraugus nr 15430, 9 m

puuraugus nr 30989). Aluspõhja kivimitel lasuva moreeni (Q1jr_g) kihi paksus on 3 - 5 m (Ramst

jt, 2009; Ramst ja Küüsmaa, 2018). Tegemist on liivsavimoreeniga, milles savi- ja tolmuosakeste

sisaldus on keskmiselt 50 – 60 % (Širokova jt, 1990). Jääjärvesetted (Q1jr_lg) on geoloogilises läbilõikes esindatud mõne meetri paksuse savi-kate

setete (viirsavi, liivsavi, saviliiv) kihiga ning viimastel lasub umbes sama paks Balti mere erinevate

arengustaadiumite vältel settinud aleuriidi või savi (Q2_m) kiht (Ramst jt, 2019). Turba lamamis

olevad setted koosnevad valdavalt ülipeenest liivast (fraktsioon 0,10 - 0,63 mm) ning savist ja

aleuriidist (Ramst jt, 2009). Soosetete (Q2_b) kihi keskmine paksus Nurme V turbatoomisala mäeeraldise piires on 2,8 m,

suurim paksus 5,4 m ala loodeosas. Turba lamam paikneb valdavalt 10,5 - 11 m abs kõrguse

vahemikus. Vähelagunenud rabaturba (sfagnumiturvas, villpea-sfagnumiturvas) kihi keskmine

paksus koos sugekihiga on 1,5 m. Vähelagunenud turba keskmine tuhasus mäeeraldise piires on 3,36 % ja keskmine lagunemisaste

välitingimustes tehtud visuaalsete määrangute alusel 19 %. Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a

uuringu (EGF 8152) käigus tsentrifuugimeetodil tehtud määrangute andmeil on vähelagunenud

turba keskmine lagunemisaste vaadeldavas piirkonnas 18 %. Kuna 2009. aasta uuringu ala külgneb

Nurme V turbatootmisala mäeeraldisega ning oli 2009. a samuti looduslikus seisundis, siis võib

viimast näitajat kasutada ka Nurme V turbatootmisala mäeeraldise turba iseloomustamiseks. Turbalasundi alumine osa koosneb hästilagunenud siirdesoo- (rohu-sfagnumiturvas) ja

madaslooturvastest (puu-pillirooturvas, tarna-pillirooturvas). Hästilagunenud turba keskmine

tuhasus Nurme V turbatootmisala mäeeraldise piires on 4,08 % ja keskmine lagunemisaste uuringu

raames tehtud välimäärangute andmeil 31 % Tabel 1. Nurme V turbatootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase paikneb 0,1

- 0,5 m sügavusel maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest.

Eelnevate uuringute (Ramst ja Küüsmaa, 2018) andmeil on turba filtratsioonikoefitsient lasundis

keskmiselt 0,5 m/ööp. Lasundi pealmises, vähelagunenud raba- ja siirdesooturbast koosnevas osas

võib see ulatuda kuni 1 m/ööp, lasundi allosas paiknevas hästilagunenud turba kihis aga alla 0,1

m/ööp. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste

(pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või

tarbeveena. Jääjärvesetete ja meresetete veekiht on seotud väga väikese veeandvusega savide ja aleuriitidega

ning moodustab seetõttu suhtelise veepideme. Väikese veeandvusega on ka liustikusetete veekiht,

mis on seotud liivsavimoreeniga.

Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Jaagarahu lademe lõheliste dolo-kividega.

Kompleksi suure lõhelisusega kivimites koosneva ülaosa filtratsioonikoefitsient on enamasti

vahemikus 10 - 50 m/ööp (Perens, 2001). Vesi on vesinikkarbonaatne kaltsium-magneesiumiline.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi vett kasutatakse ümbruskonna asulate ja

majapidamiste veevarustuses. Mäeeraldis kattub täielikult Lavassaare turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 108, 109

ning kaevandamisväärsete aktiivse reservvaru plokkidega 118, 119, 120, 121. Sügavuti on

mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 109, aktiivse reservvaru 119 ja 121 lamam. Taotletava

mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 101,25 ha. Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakihid

kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht.

Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse

mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Tabel 2. Taotletava ja kaevandatava maavara varu kogused Nurme V turbatootmisalal (seisuga

31.12.2023)

Pärnu maakonna turba kaevandamise aastamäär on 840 tuh t, millest Maa- ja Ruumiameti

geoportaali maardlate rakenduse andmetel on kasutusel kogu maakonna turba kaevandamise

aastamäär. Taotlejale kuulub Pärnu maakonnas kaks kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala

(keskkonnaload nr KMIN-033 ja KMIN-009), mille kaevandamise aastamäärasid soovitakse

korrigeerida, et eraldada kaevandamismahtu ka taotletavate Nurme V turbatootmisalale (tabel 3).

Nurme V turbatootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse aastase

kaevandamise määraga 5 tuh t. Kuna esimese 5-10 aastaga ei toimu taotletavatel aladel

kaevandamist ettevalmistustööde tõttu, siis peale seda perioodi suurendatakse maksimaalset

aastamäära teiste lubade arvelt. Selle aja jooksul on Nurme Turvas turbatootmisala mäeeraldise

osad alad ammendunud. Tabel 3. AS Nurme Turvas Pärnu maakonna turbatootmisalad ja maksimaalsed aastamäärad

Kavandatava tegevuse kirjeldus, sh töömeetodid Nurme V turbatootmisala piires asuv Lavassaare turbamaardla osa on looduslikus seisundis.

Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning rajada

kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Alal esineb älveid ja laukaid, kändusid on lasundis suhteliselt

vähe. Väljatöötamata turbaalal esineb vähelagunenud turba peal sugekiht, mille keskmine paksus

on 0,2 m. Sugekihi maht on 212 tuh m3. Taotletav mäeeraldis piirneb tegutseva Nurme Turvas

tootmisala, mille kuivendus-süsteemi ja teedevõrku saab kirde, kagu ja loode suunas laiendada. Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise

tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud

turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba korral

keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena,

freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest

masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas

tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt

valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas kogutakse kokku. Turba

kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad. Tsüklonid vähendavad

kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt peenosakeste edasikandumist

tootmisalal.

Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse seejärel

teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine

ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Nurme V turbatootmisala toodang suunatakse AS

Nurme Turvas (Lille kinnistul, 80901:001:0752) tehastesse ning Pärnu sadamasse. Nurme V

turbatootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat Lavassaare maardlasisest

kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis kulgeb kõigi lahutükkide piiridel.

Nimetatud tee on rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks

ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt

arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku,

kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse

olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Taotletavast Nurme V turbatootmisalast vahetult lõunas ja läänes asuva Nurme Turvas

turbatootmisala kuivendussüsteemi saab Nurme V turbatootmisala mäeeraldise suunas laiendada.

Osa põhjapoolsele lahustükile rajatava kuivendussüsteemi vett kavandatakse juhtida lõuna suunas

läbi olemasoleva Nurme Turvas turbatootmisala mäeeraldisel oleva Nurme kraavi Sauga jõkke

(tunnus VEE1148700). AS Nurme Turvas keskkonnaloas nr KMIN-009 juurde kuuluva vee

erikasutusloaga on lubatud juhtida Nurme turvas tootmisalal väljalask (PM001) kaudu ~383 tuh

m3/a) ja Puukooli väljalak (PM002) kaudu ~38 tuh m3/a sademevett suublasse. Põhjapoolsele

lahustükile lisatakse uus väljalask Torni ojja, mis suubub Sauga jõkke. Vajalikud muudatused

väljalaskude vooluhulkase osas KMIN-009 loas ja Maa- ja Ruumiaemeti tehnilised tingimused

Torni oja osas tehakse peale Nurme V turbatootmisala loa kohta tehtud positiivse loa andmise

korralduse eelnõu. Vee suublasse juhtimiseks määratud väljalasud ning vooluhulkade jaotused võivad tootmisala

väljaehitamisel muutuda, vajadusel tuleb taotlejal veeluba vastavalt korrigeerida. Kuivõrd Nurme

Turvas tootmisala keskkonnaluba kehtib kuni 10.06.2052 võib tekkida vajadus kuivendussüsteemi

(väljalaskude) osaliseks ümberehitamiseks, et tagada Nurme V turbatootmisalalt kuivendusvee

ärajuhtimine ka siis, kui Nurme Turvas tootmisalal on kaevandamine lõpetatud ning ala

korrastatakse. Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem määratakse kaevandamise projektis. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada

settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid

suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja

settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste konstruktsioonides.

Hinnanguliselt juhitakse taotletavalt Nurme V turbatootmisala mäeeraldiselt suublasse ligikaudu

315 tuh m3 vett aastas sellest Torni ojja ligikaudu 74 tuh m3 vett aastas. Tootmisala jaguneb neljaks

valgalaks. Nurme V turbatootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks taastuvaks

sooks. Maavara ammendamisel moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on 101,25 ha. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba

jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule

on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim.

Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada

jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja

eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse

korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle

ujutatud. Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele

väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või

avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente,

et kiirendada selle levikut ja kasvu. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse

vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa)

tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded

ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Arvestades taotletava tegevuse perioodi pikkust, on täna keeruline anda hinnangut

korrastamistööde maksumuse kohta, kuna vahepealsel perioodil võib muutuda senine

turbatootmisalade taastamise metoodika ja tehnoloogia. Ümbritseva keskkonna kirjeldus

Mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid piirnevad lääne ja loode poolt Nurme Turvas tootmisala

mäeeraldisega ning põhjapoolne lahustükk lõunast ja põhjast Nurme Turvas tootmisala, Elbu

turbatootmisala ja Nurme III turbatootmisala mäeeraldistega. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne

üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Nurme V

turbatootmisala ümbruskond on hõredalt asustatud ja turbatootmisala vahetusse ümbrusse

majapidamisi ei jää – lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest umbes 0,5–1,0 km

kaugusel Nurme ja Kurena külas.

Muinsuskaitseobjekte taotletaval Nurme V turbatootmisalal ja selle lähistel ei esine. Samuti ei jää

kavandatava tegevuse mõjupiirkonda kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Taotletava Nurme V turbatootmisala piires ja vahetus läheduses kaitsealuste taimeliikide

kasvukohti keskkonnaregistri andmetel ei ole, küll aga kattub kogu taotletav ala III kategooria

kaitsealuse liigi teder leiukohaga (KLO9129641). Hetkel kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis peaaegu täielikult

rohevõrgustiku alal (rohekoridoris), mis jääb aktiivse kaevandusala ja põhimaantee nr 4 vahele.

Eraomandisse kuuluv Lille kinnistu on üldplaneeringu kohaselt tootmismaa (seal paiknevad

kaevandaja tootmishooned), mis asub samuti osaliselt rohekoridoris. Lisaks kattub mäeeraldis osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 179,0“ planeeritud põhimaantee trassikoridoriga. Via Baltica Are–Nurme 2+2 teelõigu

projekteerimisel on vahetus läheduses kavandatava turbatootmisala suhtes nähtud ette ökodukti

rajamine, mille eesmärk on tagada ohutud loomade liikumisvõimalused. Ökoduktide toimimiseks

on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja

turvaline keskkond. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme

lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande

(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0074, 2022) kohaselt tuleb loomaläbipääsude ümber

kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd, kus vaikimisi kehtivad järgmised piirangud:

- Keelatud on jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb

määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb

teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat.

- Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat

kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Projekteeritava maanteelõigu ökoduktid on

metsaelupaikades, seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib

kasutada püsimetsanduse võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe.

- Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada

loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda liiklusega tee,

kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad).

Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad

liituvad tee kohal.

- Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja

karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist.

Nurme V turbatootmisala keskmine lahustükk kattub eelnimetatud kaitsevööndiga. Nurme V

turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnangu kohaselt tuleb vähendada

põhjapoolse ja keskmise lahustüki piire, tagamaks ökoloogilised ühendused lahustükkide vahel. Nurme V turbatootmisala mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb idast Tallinn-Pärnu-Ikla

põhi-maantee nr 4 kaitsevööndiga (7312466), lõunapoolne lahustükk kattub osaliselt Harku-

Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini kaitsevööndiga. Elering AS on andnud loa tegutseda (330kV

õhuliini L503 Sindi – Harku ja 110kV õhuliini L033 Sindi – Audru kaitsevööndis visangutes

M32Y-M34Y turba kogumisel, ekskavaatoritööl ja pinnase hooldustööl) kaitsevööndis

tingimuslikult (vt taotluse lisa 14). Taotleja on tingimustest teadlik ja nendega nõustunud.

Mäeeraldise põhjapoolset lahustükki lõikab Torni oja, millele on looduskaitseseaduse § 37 alusel

kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 50 m veepiirist ning vahetult kirde pool Räägu

maaparandushoiuala (KPO väline tunnus 6114870010340001).

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Taotletav Nurme V turbatootmisala maardla on kantud Keskkonnaministri määruses nr 87 § 2

nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega

soovib taotleja laiendada oma senist tegevust turbatootmises ning võtta kasutusele Nurme V

turbatootmisala mäeeraldise, mis asub samuti Lavassaare turbamaardlas ja paikneb olemasolevate

vahel. Pärnu maakonna planeering Pärnumaa maakonna planeering kehtestati 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1

4/74, mille ruumilise arengu eesmärgid arvestavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“

arengueesmärke, tuginevad „Pärnu maakonna ruumilise arengu analüüsile“ ning on suunava ja

põhjendava mõjuga planeerimislahenduse kui terviku ja selle iga üksiku teema jaoks. Pärnu maakonnaplaneering tugineb üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ ruumilise arengu

eesmärkidele, kus eesmärgiks nr 4 on rohevõrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine

ning määratleda Eesti rahvusmaastikud ja seada nende säilimist tagavad tingimused. Roheline

võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi

teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed puhkepiirkonnad jne.

Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuste

looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk on

välja selgitada pool-looduslikest, looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne

struktuur ning suunata inimtegevust nii, et roheline võrgustik toimiks. Roheline võrgustik on

planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Pärnumaa ruumilise arengu üheks eesmärgiks on rohevõrgu sidusus ja maastikuväärtuste

hoidmine. Pärnu maakonnaplaneeringu dokumendis sätestatud soovitused rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks ja säilitamiseks on järgmised: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides

alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet

(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; - rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi

keskkonnamõju hindamine;

- vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku

toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid; - vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; - vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule; - vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul,

kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise

võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes

rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise

võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid; - uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada

asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav

nähtavus teekaitsevööndis jne); - uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi.

Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb

kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja

seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida; - säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke

niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad,

kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude

vahel); - rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringuga uusi maardlaid ei määrata, vaid näidatakse ära maardlate alad ning

nendest tulenevad piirangud. Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga

olemasolevad maardlad jagatud kolme kategooriasse järgmiselt: - I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub

juba praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata. - II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi. - III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus,

looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole

tõenäoliselt võimalik Maakonnaplaneeringus jääb Lavassaare turbamaardla I kategooria turbamaardla alla. Lisaks on toodud maakonnaplaneeringus maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud

alade kasutamiseks järgmised asjakohased soovitused: - maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku

aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid

leevendatud ja minimaalsed; - kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

- asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest; - turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; - kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid; - kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; - arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena; - turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga aastani

2030; - maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid); - üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega); - maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või

leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud materjali

väljaveoga. Endise valla (Sauga) üldplaneering

Sauga valla üldplaneering on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97. Rohelise võrgustiku põhimõtteline paigutus ja selle üldised planeerimis- ning kasutuspõhimõtted

on määratud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga asustust ja maakasutust suunavad keskkonna

tingimused. Rohelise võrgustiku ala ega rohelise võrgustiku koridor ei ole takistuseks kaevandamislubade

taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: - Säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. - Rohelise võrgustiku toimimiseks tagada, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus

tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust. Rohelise võrgustiku tuumalade reaalne ulatus ei tohi väheneda üle 10%. - Vältida senise maa sihtotstarbe (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa)

muutmist. Muutmisvajadus peab olema igakülgselt põhjendatud. - Vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelisse võrgustikku. Juhul, kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku

toimimise tagamiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Suurte, riigi toimimiseks

vajalike objektide kavandamisel rohevõrgustiku aladele, tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus.

Objektide planeerimisel ja asukohavalikul tuleb võtta arvesse KSH ja KMH tulemusi. - Uute arendusprojektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega (nt rohevõrgustiku lõikumine

teega) ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid/sillad, suunamine ületuskohta,

kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne) rohelise võrgustiku sidususe tagamiseks.

Üldplaneeringus on välja toodud teede/raudteede ja rohelise võrgustiku konfliktikohad.

Ökoduktide ja/või muude leevendusmeetmete täpsed asukohad ja tehnilised lahendused tuleb

määrata vastavate trasside projekteerimise faasis. - Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi

keskkonnamõju hindamine.

- Vältida uute elamualade rajamist ja olemasolevate laiendamist rohelise võrgustiku aladele.

Asustuse kavandamisel (sh piirete paigutamisel) ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

Alla 3 ha suurusele kinnistule ei ole lubatud elamuid ehitada ilma detailplaneeringuta. Loomade

liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala,

välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust

kasutusest. - Rohelise võrgustiku aladel võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga

arvestavat majandustegevust, va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad,

kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate

piirangutega alad. - Rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada väärtuslikud taimekooslused ja elupaigad, säilitada

aladele iseloomulikud looduslikud pinnavormid ja veekogude kaldaalade looduslikkus.

Poollooduslikke kooslusi tuleb majandada. - Vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoris olevale vooluveekogule; - Vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale; - Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste

veekaitsevööndis. - Metsa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamise vajadusel tagada

rohevõrgustiku toimimine. Majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate

tingimuste järgimine, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine,

monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite

(glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Soovitav on

lähtuda Riigimetsa hea metsamajanduse tavast ja Eesti FSC standardist. - Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi on võimalik täpsustada või muuta kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringuga. Maardla aladel tuleb järgida maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Üldplaneeringuga säilivad olemasolevad turbatööstuse maa-alad. Uusi turbatööstuse maa-alasid

üldplaneeringuga ei kavandata. Lisaks on üldplaneeringus välja toodud üldised

kasutamistingimused turbatööstuse maa-alal ja tingimused maa-alade rekultiveerimiseks: - Maa-ala juhtotstarve on turbatööstuse maa - Karjääride kasutamiseks vajalike rajatiste ja ehitiste asukohavalikuga tuleb vältida kahjulike

mõjude kandumist elamualadele ning puhke- ja virgestusmaadele. Vajadusel rakendada

negatiivseid mõjusid vähendavaid meetmeid. - Kaevandamise tehnoloogia peab tagama turba säästliku kaevandamise ja ladustamise. - Eelisjärjekorras tuleb anda kaevandamiseks turbatööstuse maa-alasid, mis on kaevandamiseks

varem juba avatud või muul viisil inimtegevusest juba mõjutatud ning mille looduslik väärtus on

väiksem. - Turba kaevandaja peab rakendama meetmeid kaevandamisest tuleneva raba puhke väärtuse

vähenemise hüvitamiseks. - Lähtudes maapõueseadusest tuleb kaevandamisloa omanikul maavaravaru kaevandamisega

rikutud maa ning sellega seotud teenindusmaa korrastada vastavalt korrastamisprojektile. - Kaevandamisloa taotluses tuleb esitada andmed kaevandamise mõju võimaliku ulatuse ning

maavara kaevandamisega rikutava ala rekultiveerimise kohta. - Kaevandamisloa omaja on kohustatud koostama kaevandamisega rikutud maa taastamiseks

rekultiveerimisprojekti, mille rakendamiseks annab nõusoleku loa andja. - Rekultiveerimist tuleb alustada tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. - Rekultiveerimisel tuleb tagada, et kaevandusala veerežiim vastaks rekultiveerimis projektis

määratud taastamise suunale.

- Rekultiveerimine tuleb planeerida ja teostada nii, et ala vajaks võimalikult vähe hilisemat

järelhooldust ning rekultiveeritud ala saaks jätta looduslikule arengule. - Korrastatav ala peab sobima looduslikku maastikupilti ja peab olema ohutult läbitav (eesmärk

on taastada kaevandamiseelne seisund rohelise võrgustiku aladel). - Rekultiveerimisel taastada kaevandusalal looduslikule võimalikult lähedane veerežiim ning luua

tingimused soo-ökosüsteemide taaskujunemiseks. Juhul kui looduslike sooökosüsteemide

taastamine pole alal võimalik, võib valida rekultiveerimissuunaks veekogu, metsamaa,

marjakasvatusala või muu perspektiivse suuna. - Ammendatud turbatööstuse maa-alade rekultiveerimise eesmärk on vähendada nende tuleohtu

ja kasvuhoonegaaside emissiooni ning taastada raba kaevandamiseelsele võimalikult lähedane

seisund.

Keskkonnaamet on seisukohal, et menetluses ei tule arvestada kõigi võimalike

strateegiadokumentidega, vaid siiski asjakohastega. Kliimaeesmärkidega arvestatakse niivõrd, kui

see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud

eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate

maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii

keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamine juba

avatud maardlas on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Märgalade (sood ja siseveekogud) KHG emissioonina tuleb võtta arvesse inimpõhjustatud

heitkoguseid, mis tekivad eelkõige turbakaevandamisaladelt. Heitkoguste suurenemise jätkumist

oleks võimalik piirata vaid uute turbakaevandamisalade rajamisest loobumisega ning

olemasolevate ammendumisel nende metsastamise (afforestation) või märgala taastamisega

(rewetting). Kuna Lavassaare maardla on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Nurme

V turbatootmisalal turba tootmine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu

kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast.

Strateegia „Eesti 2035“ on väga üldine ja ei käsitle turvast, kuivendamist ega märgalasid ning ei

ole seega turbatootmisala keskkonnaloa andmisel asjakohane.

Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale

või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa

või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist

looduskaitseväärtust. Lavassaare turbamaardla Nurme V turbatootmisala on kantud

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade

ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87) §-s 2 nimetatud

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks lubatud turbaalasid on

piiratud koguses, tuleb sobivatel aladel varu maksimaalselt ammendada ja kaevandada turvast

võimalikult palju. Kuigi ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega

riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides, riivab sellele vaatamata ettevõtlusvabadust olukord,

kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud

õigusliku raamistikuga võrreldes (RKPJKo 16.12.2013 nr 3-4-1 27-13, p 44). Riigikohus on samuti

leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadus kohustab Eesti riiki andma kliimaeesmärgi saavutamisse

proportsionaalse panuse ning selleks on vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline

ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks (RKHKo 11.10.2023

nr 3-20-771, p 48).

21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk

turbaalasid. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste

tulemusena turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa

kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Pikemas perspektiivis

piirab määruse nr 87 muudatus turbakaevandamise laienemise uutele aladele, mis on

kuivendamisega rikkumata ja kus on säilinud mitmekülgsed elupaigatüübid. Määrusega nr 87 on

vähemalt kuni aastani 2030 kujundatud riigi huvi turba kaevandamise taotluste menetluse osas,

mis kattuvad määruse nimekirjaga.

MaaPS § 46 lõike 2 ning säästva arengu seaduse § 5 lg-te 3 ja 5 alusel on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 22.12.2016 määrus nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava

varu suurus“ . Määruse nr 150 § 1 kohaselt on turba kaevandamise aastamäär 2850 tuhat tonni

ning § 2 p 6 kohaselt on Pärnu maakonna turba kaevandamise aastamäär 840 tuhat tonni. MaaPS

§ 45 lg 4 sätestab, et kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse

kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. Seega on turba kaevandamise aastamäär

numbriline suurus, mida turba kaevandamiseks antud maavara kaevandamise lubades fikseeritud

kalendriaastas kaevandada lubatud summaarne kogus ei tohi ületada. Ehk tegemist on aastas riigi

poolt aktsepteeritud ja kaevandada lubatud summaarse kogusega, mida Nurme V turbatootmisala

loa andmisega ei ületata. Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus riigi huviga ega ilmselt

ebaotstarbekas.

LULUCF eesmärke on arvesse võetud Keskkonnaameti Ökosüsteemide hindamise juhendis

kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu.

Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni

ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on

ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida

loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks.

Keskkonnakaitseloa andmisel turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt

taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest

saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega

ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on

välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti

maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste

üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades

mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud

taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia

saamise eesmärgil, vaid ka aianduses. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse,

maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse.

Keskkonnaamet hindas taotletava tegevusega kaasnevat ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat

kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt kaevandatava maavara kaevandamisest saadav eeldatav

lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 01.01.2025. Analüüsi tulemusena selgus, et

mudelarvutuses viie standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav turbatootmisala

seisundiklassi nr 3 (täpne nr 3,3), mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi

„keskmine“. Sellisel juhul peab rahaline kasu olema suurem kui ökoloogiline kahju.

Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 20 757 334 eurot. Taotluse

kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 235 tuhat tonni ning kaevandatava

vähelagunenud turba kogus 214 tuhat tonni. Ettevõtte AS Nurme Turvas esitatud andmete kohaselt

võiks Nurme V turbatootmisalal kaevandatava turba kogu lisandväärtust Eestis olla ligikaudu

20 833 600 eurot, siis see on suurem kui arvutuslik ökoloogiline kahju. Arvestades, et taotletavalt

alalt ei ole varem turvast kaevandatud, turba sugekiht on koorimata ning ala kuulub ümardatult

seisundiklassi 3, siis kaalutluse tulemusel leiab Keskkonnaamet, et loodusvara kasutus ei ole

ilmselt raiskav ning sellest kaalutlusest lähtuvalt ei esine loa andmisest keeldumise alus.

Kokkuvõtvalt on Nurme V turbatootmisala taotluse puhul tegemist toimiva mäetööstusliku

piirkonna laienemisega, kust on otstarbekas varud ammendada ning alad seejärel korrastada.

Eelnevast tulenevalt ei ole teada õiguslikke aluseid loa andmisest keeldumiseks.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 on Keskkonnaamet edastanud Nurme V turbatootmisala

keskkonnaloa taotluse 27.06.2025 kirjaga nr DM-127610-15 Tori Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks. Tori Vallavolikogu ei nõustunud 21.08.2025 otsusega nr 348 Nurme V turbatootmisala

keskkonnaloa taotlusega, sest rohevõrgustiku alal kavandatav tegevus ei vastanud kehtivas Sauga

valla üldplaneeringus sätestatule ning sellega polnud tagatud rohevõrgustiku toimimine. Sellest tulenevalt tellis taotleja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER rohevõrgustiku eksperthinnangu,

hindamaks taotletava tegevuse mõju rohevõrgustikule ja selgitamaks välja vajaminevaid

leevendusmeetmeid. Viimane täiendatud versioon on esitatud 15.07.2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-127610-33). Rohevõrgustiku eksperthinnangu kokkuvõtteks: taotletav Nurme V turbatootmisala kattub

peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu rohevõrgustiku koridori ja Pärnu

maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku koridori aladega. Sauga valla üldplaneeringus säilib valdavas osas rohekoridori funktsionaalne toimimine, eeldusel,

et edasistes etappides rakendatakse leevendusmeetmeid, eelkõige vähendatakse põhjapoolse ja

keskmise lahustüki piire ning tagatakse ökoloogilised ühendused lahustükkide vahel. Eeldades, et turbatootmisala rajamisega paralleelselt toimub ammendunud ala korrastamine, võib

eeldada, et rohevõrgustik jääb toimima, pakkudes jätkuvalt sellega seotud ökosüsteemiteenuseid. Loomade liikumise seisukohalt on oluline hoida mäeeraldise ala tarastamata ja turbatootmisala

ümber teha laugete nõlvadega kraavid ja läbipääsetavad truubid, sest loomad kasutavad

liikumiseks ka aktiivses kasutuses turbatootmisala. Kumulatiivsete mõjude hindamisel tuleb lisaks kavandatavale Nurme V turbatootmisalale

arvestada Via Baltica väljaehitamisega koos Nurme liiklussõlmega, olemasolevate

turbatootmisaladega ning piirkonnas toimunud ja kavandatavate metsamuutustega (vt 3.3.4.). Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha Nurme V turbatootmisalas vastuolu strateegiliste

dokumentidega, kui rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus välja toodud

leevendusmeetmeid.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Nurme V turbatootmisala piires asuv Lavassaare turbamaardla osa on looduslikus seisundis.

Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning rajada

kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Alal esineb älveid ja laukaid, kändusid on lasundis suhteliselt

vähe. Väljatöötamata turbaalal esineb vähelagunenud turba peal sugekiht, mille keskmine paksus

on 0,2 m. Sugekihi maht on 212 tuh m3.

Turba kui ressursi kohta on ülevaade antud eelnevalt, ptk-s 3.1.1.

Turbakaevandamises otseselt vett kui ressurssi tootmisprotsessides ei kasutata. Küll aga toimub

vee alalt ära juhtimine, et üldse kavandatud tegevust võimaldada. Lavassaare turbamaardla asub Lääne-Eesti madaliku lõunaosas. Maardla kaguserval paiknev

Nurme V turbatootmisala mäeeraldis on ümbritsetud soostunud jääjärvetasandikuga. Maapinna

abs kõrgus on põhjaosas valdavalt 14 - 16 m vahemikus, lõunapoolsel lahustükil 13 - 14 m.

Lavassaare turbamaardlal on Lääne-Eesti rabadele iseloomulik järsk nõlv, millest soo serva poole

langeb maapind järsult 3 - 4 meetri võrra.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase paikneb 0,1

- 0,5 m sügavusel maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest.

Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas

värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Viimastel aastatel (2025–2026) toimunud ja kavandatavad lageraied on seotud Via Baltica

maanteetrassi rajamisega. Sellega seoses on raadatud metsamaad trassikoridoris ja selle vahetus

läheduses, ulatudes mööda maanteed põhjapoolsest lahustükist kuni keskmise lahustükini

(Metsaportaal 2026).

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad turbatootmisala avamise järgselt on seal töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine, kuivenduskraavide rajamine), maavara kaevandamiseks, töötlemiseks ja

väljaveoks. Turba puhul on koosneb tootmistsükkel freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud

turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Nurme V turbatootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat Lavassaare

maardlasisest kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed. Taotletav mäeeraldis piirneb

tegutseva Nurme Turvas tootmisalaga, mille kuivendus-süsteemi ja teedevõrku saab kirde, kagu ja

loode suunas laiendada.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, ning nende suurus ja olulisus

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Turba

tootmisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks mõju pinnaveerežiimile ja

veekvaliteedile, maastikupildi visuaalne muutumine ning turba tootmisel kasutatavate masinate

tekitatav müra ja tootmisel kaasnev tolm.

Allpool antakse nimetatud mõjuteguritest täpsem ülevaade, sh hinnatakse mõjuteguri suurust ja

olulisust.

Pinna- ja põhjavesi

Turbatootmisala kuivendamise puhul on olulisteks aspektideks mõju pinnaveerežiimile ja

veekvaliteedile. Taotletavast Nurme V turbatootmisalast vahetult lõunas ja läänes asuva Nurme Turvas

turbatootmisala kuivendussüsteemi kavandatakse Nurme V turbatootmisala mäeeraldise suunas

laiendada ja põhjapoolse lahustüki kuivendussüsteemi vett osaliselt juhtida olemasolevasse Nurme

Turvas turbatootmisala väljalasu PM001 kaudu Nurme kraavi (VEE1148713) (Aktsiaselts Nurme

Turvas keskkonnaloas KMIN-009). Loodeosa turbatootmisalalt liigvee ära juhtimiseks rajatakse

uus väljalase Torni ojja (VEE1148712), mis suubub Sauga jõkke. Turbatööstusmaalt juhitakse suublasse sademevett. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks

on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee

puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse

rajatiste konstruktsioonides. Hinnanguliselt juhitakse taotletavalt Nurme V turbatootmisala

mäeeraldiselt suublasse ligikaudu 315 tuh m3 vett aastas sellest Torni ojja ligikaudu 74 tuh m3 vett

aastas. Tootmisala jaguneb neljaks valgalaks. Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem

määratakse kaevandamise projektis.

Eeltoodust lähtuvalt seab Keskkonnaamet järgneva keskkonnameetme:

- Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata

juhitava vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele.

Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Jaagarahu lademe lõheliste dolo-kividega.

Kompleksi suure lõhelisusega kivimites koosneva ülaosa filtratsioonikoefitsient on enamasti

vahemikus 10 - 50 m/ööp (Perens, 2001). Vesi on vesinikkarbonaatne kaltsium-magneesiumiline.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi vett kasutatakse ümbruskonna asulate ja

majapidamiste veevarustuses. Põhjaveekompleksi kattev jääjärvesetete ja meresetete veekiht on seotud väga väikese

veeandvusega savide ja aleuriitidega ning moodustab seetõttu suhtelise veepideme. Läheduses

asuva[1] puurkaevu (PRK0015939) geoloogilise läbilõike kohaselt katab Siluri põhjaveekihti 2 m

paksune savi ja 9 meetri paksune viirsavi kiht.

[1] Kurena küla Turbatööstuse kinnistu (maakatastri tunnus 14901:001:0188)

Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas 28.01.2026 kirjaga nr 6.2-2/3436 (registreeritud KOTKAS-s

29.01.2026 nr DM-127610-23) Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotluse tingimuslikult:

- Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist

uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada

eesvoolu rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt

projektile või hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi

eesvoolu vastavuse maaparandusseadusele.

Müra

Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva

müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete

kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra

piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise

keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel

saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel.

Tabel 4. Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Nurme V turbatootmisala mäeeraldise

turbatootmisalal mehaanilisi kogujaid. Freesturba mehaanilisel kogumisel on helivõimsustase 104

dB.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on

helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest r ning allika helivõimsustasemest.

Müratase on leitav järgneva valemiga:

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik

müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Müratasemed allikatest vaakumkoguja töötamisest erinevatel kaugustel

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 0,6 – 1,0 km kaugusel idas ja kagus

Laeva (tunnus 80901:001:1036) ja Vana-Tallinna mnt 38 (tunnus 73001:001:1147) kinnistutel.

Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Nurme

V turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste

juures. Avaliku informatsiooni põhjal ei ole Nurme Turvas turbatootmisalalt tuleneva müra suhtes

kaebusi esitatud. Keskkonnaameti andmetel alates 2025 aasta 1. jaanuarist ei ole selles piirkonnas

kaebusi laekunud kaevandustegevuse kohta.

Osakesed (tolm)

Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva

tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub

ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,

lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,

kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal.

Üldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde

tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.

Turba tootmisel tekkivate tahkete osakeste heitkogused on arvutatud lähtuvalt 2025. aastal

valminud hindamismetoodikale (Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika

(Versioon 1), ELLE OÜ 2025).

Tabel 6. Nurme V turbatootmisalal tekkivad tahkete osakeste heitkogused

Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud

tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku

soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.

Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on

olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusast, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite

ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud

asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega

ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt

väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt

tahkete osakeste seisukohast olulist mõju.

Eeltoodust lähtuvalt seab Keskkonnaamet järgnevad keskkonnameetmed:

- Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste (PM2,5)

kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö

selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud

akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel

Keskkonnaametile;

- Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

- Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta

turbatootmisala juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad

selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on turbatootmisalal töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Nurme V turbatootmisala mäeeraldisel

töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kasutatav tehnika ning laadimistööd

ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada turbatootmisalal töötavaid

inimesi või ümbruskonda. Turbatootmisalal ei kaasne mäeeraldisest väljapoole levivat

vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid.

Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Kavandatava tegevuse käigus ei teki mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas

või on need väga minimaalsed (häiringuks ei saa näiteks lugeda sõidukite päevatulesid, heitgaaside

lõhna jmt).

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui

kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Turbatootmisalale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda

teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda

nõuetekohaselt. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3

aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks

või uue taristu rajamiseks. Seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis

kaevandamise jäätmeid ei teki, seega jäätmekava ei ole vaja esitada. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka

kaevandamisjäätmekava esitada.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja

pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele seob turvas lekkinud

vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba

botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib

see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt

mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on

oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud

reostus.

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või

neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti

likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on väga hea

imendumisvõimega materjal ka saepuru, mida saab efektiivselt kasutada võimalike avariireostuste

likvideerimisel. Eelnev on võetud arvesse peatükis 3.3.5. „Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise võimalusi“. Turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, seetõttu on üks võimalik keskkonnaoht põleng.

Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, äike, inimeste hooletus, heitgaaside väljalasketorudest

lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud turbatolm. Vältimaks tuleohtu on vaja kinni

pidada majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese

kasutamise ohtuusnõuded“. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, ei leviks kiirelt välja ja

saaks tootmisalal lokaliseeritud. Samaväärseks ohuks tootmisaladele on võimalikud

metsapõlengud, mida ei tohi tootmisalale levida lasta. Tuleohu minimeerimiseks peavad kõik

tootmisalad olema varustatud piisava hulga tuletõrje veevõtu kohtade ja kustutusseadmetega.

Turba tootmisel ei kasutada keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Loodusvaradest on aladel turvas, mida üldiselt ei loeta taastuvaks loodusvaraks. Selle taastumine

on aeglane ega pruugi igal turbatootmisalal toimuda.

Turba kaevandamisega kaasneb mõju keskkonnale – soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte

eemaldamine ja sellega seoses elupaikade (ajutine) kadumine, piirkonna veerežiimi mõjutamine,

müra, tolm jm. Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning

rajada kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Nurme V turbatootmisala kuivendusvesi juhitakse

kuivendussüsteemi läbi olemasoleva Nurme Turvas tootmisala ja väljalaskude ning läbi taotletava

ala põhjaosasse planeeritava väljalasu.

Täpsemalt on loodusvarasid ja loodusliku mitmekesisust käsitletud punktides 3.1.1, 3.1.5 ja 3.2.2.

3.2.2. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

alasid.

Lähim kaitseala on Elbu niidurüdi püsielupaik (KLO3001703), mis asub põhjapoolsest lahustükist

ligikaudu 3,6 km kaugusel põhja suunas. Lähimad Natura 2000 alad on Lavassaare linnuala

(RAH0000084) ja Lavassaare loodusala (RAH0000553). Need asuvad ligikaudu 9 km kaugusel.

Põhjapoolsest lahustükis põhja suunda, umbes 950 meetri kaugusele, jääb ka projekteeritav

Lavassaare looduskaitseala laiendus, mille kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud, et säilitada

Lavassaare soostiku looduslikku, ökoloogilist, looduskaitselist sidusust ja terviklikkust ning

kliimamuutusi stabiliseerivat mõju. Kaitset väärivate väärtustena on välja toodud loodusdirektiivi

I lisa elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja

õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), liikidest 13 kaitsealuse linnuliigi

(millest 9 on direktiivi liigid) elupaigad ja nelja kaitsealuse taimeliigi (millest 1 on loodusdirektiivi

liik) kasvukohad. Projekteeritav Elbu sihtkaitsevöönd hõlmab praegust Elbu niidurüdi

püsielupaika ja sellest lõunasse jäävat Elbu raba looduslikuna säilinud osa.

Turbakaevanduse tavapäraseks mõjualaks saab pidada 500 meetrit mäeeraldise ja teenindusmaa

välispiirist. Elbu niidurüdi elupaik, Lavassaare looduskaitseala ja projekteeritav Lavassaare

looduskaitseala laiendus, kus on inventeeritud raba elupaigatüüp (7110) jäävad oluliselt kaugemale

kui võimalik mõjuala ulatus. Seega võimalikud ebasoodsad mõjud nimetatud kaitsvatele

loodusobjektile on eelduslikult välistatud.

Taotletav Nurme V turbatootmisala kattub peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu

rohevõrgustiku koridori ja Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku koridori aladega.

Rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks kaevandamislubade andmisel õigusaktides

sätestatud korras ja tingimustel, sest pikemas ajaskaalas on karjäärides kaevandamise näol

tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil

määral taastuvad elupaigad.

Hindamaks taotletava tegevuse mõju rohevõrgustikule ja selgitamaks välja vajaminevaid

leevendusmeetmeid tellis AS Nurme Turvas rohevõrgustiku eksperthinnangu (DM-127610-33).

Sauga valla üldplaneeringus säilib valdavas osas rohekoridori funktsionaalne toimimine, eeldusel,

et edasistes etappides rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud leevendusmeetmeid:

- põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56 ha võrra

(16,4% taotletava mäeeraldise pindalast);

- laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade liikumisvõimalusi ja

vähendada barjääriefekti;

- truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise toetamiseks;

- Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise ja

rohevõrgustiku toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata

korrastamisprojekti koostamisse vastavad eksperdid.

Taotletava Nurme V turbatootmisala piires ja vahetus läheduses kaitsealuste taimeliikide

kasvukohti keskkonnaregistri andmetel ei ole, küll aga kattub kogu taotletav ala III kategooria

kaitsealuse liigi teder leiukohaga (KLO9129641).

Teder on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel arvatud väljasuremisohus liikide

kategooriasse. Liigi arvukus on kolme põlvkonna jooksul vähenenud enam kui 50% ning languse

põhjused ei ole taandunud. Tedre peamiste ohutegurite hulka kuuluvad muu hulgas energia

tootmine ja kaevandamine, kuivendamine, metsamaa raadamine, kliimamuutused ja erakordsed

ilmastikunähtused, looduslike süsteemide ümberkujundamine ning metsaraie ja puidu varumine.

Nurme V turbatootmisala paikneb raba servaalal, mida mõjutab juba olemasolev kuivendus.

Kuivenduse tulemusena on lage ala hakanud võsastuma ning ala looduslikud elupaigatingimused

on muutunud. Seda toetab ka aruandes „Madalsoode ja rabade haudelinnustik 2021. a. aruanne

(Elbu raba)“ (edaspidi haudelinnustiku aruanne) esitatud hinnang, mille kohaselt on Elbu raba

haudelinnustiku pesitsusterritooriumite paiknemist viimase kümne aasta jooksul enim mõjutanud

rabaelupaikade muutmine freesväljadeks ning sellega kaasnenud kuivendusmõju süvenemine.

Haudelinnustiku aruandes on märgitud, et Nurme rabast on mitmed kahlajaliigid kadunud ning

Elbu IV turbatootmisala ja selle lähiümbruse kahlajate pesitsusterritooriumid on suurel määral

kadunud või nihkunud kaugemale. Samuti on täheldatud kahlajate pesitsusterritooriumite

nihkumist soo keskosa suunas, mida seostatakse freesväljade ja kuivendussüsteemide süveneva

mõjuga.

Arvestades, et kavandatav tegevus paikneb juba olemasoleva kuivendusmõjuga raba servaalal, ei

ole tegemist looduslikus seisundis oleva ega tedre jaoks optimaalse elupaigaga. Teder kasutab

turbakaevandusalasid ja raba servaalasid eelkõige mängualadena. Seetõttu ei ole kavandatava

tegevuse puhul tõenäoline tedre elupaigatingimuste oluline täiendav halvenemine ega sellise mõju

avaldumine, mis võiks avaldada liigile olulist negatiivset mõju.

Turbatootmisalast ligikaudu 2,02 km ida suunas asub I kaitsekategooriasse kuuluva väike-

konnakotka (Clanga pomarina; KLO9124435) elupaik. Väike-konnakotkas on Eestis I

kaitsekategooriasse arvatud liik ning kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse. Liik on

kaksikbiotoopne röövlind, kes eelistab elupaigana mosaiikset maastikku, kus metsamaastikud

vahelduvad avatud aladega. Toitumisaladena eelistab väike-konnakotkas eelkõige looduslikke ja

poollooduslikke rohumaid ning teisi sobivaid avatud alasid, pesitsemiseks vajab ta sobivaid

pesapuid.

Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada ligikaudu 2 km raadiusega ala ümber

pesa, kus toimub suurem osa liigi igapäevasest tegevusest. Liigi populatsiooni ohustavateks

teguriteks on muu hulgas seni teadmata pesapaikade hävitamine ning pesitsusaegne häirimine ja

toitumisalade hävitamine või nende kvaliteedi langus (Väike-konnakotka (Aquila pomarina)

kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-

1/18/138).

Kavandatav turbatootmisala jääb teadaolevast väike-konnakotka elupaigast ligikaudu 2,02 km

kaugusele. Seetõttu ei toimu kavandatava tegevusega teadaoleva elupaiga ega pesapaiga otsest

kahjustamist. Samuti ei ole sellisel kaugusel tõenäoline, et turbatootmisega kaasnev müra

põhjustaks liigile olulist pesitsusaegset häiringut.

Kaudne mõju võiks põhimõtteliselt avalduda toitumisalade kvaliteedi muutumise kaudu.

Kavandatav tegevus paikneb aga liigniiskel raba servaalal, mis ei ole väike-konnakotka eelistatud

toitumisala. Väike-konnakotkas toitub peamiselt avatud aladel, eelkõige rohumaadel; metsades

toitutakse rohkem kevadisel perioodil ning eelistatakse seejuures parasniiskeid metsatüüpe. Seega

ei ole kavandatav turbatootmisala väike-konnakotka jaoks tõenäoliselt oluline toitumisala ning

tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellise toitumisala hävimist ega olulist kvaliteedi langust.

Nurme V turbatootmisala ümbruskond on hõredalt asustatud ja turbatootmisala vahetusse

ümbrusse majapidamisi ei jää – lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest umbes

0,5–1,0 km kaugusel.

Muinsuskaitseobjekte taotletaval Nurme V turbatootmisalal ja selle lähistel ei esine.

3.2.3. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Mäeeraldise lähiümbruskonna kirjeldus on välja toodud ptk-s 3.1.1, sh lähimad majapidamised.

Lähimate majapidamiste kaugusest tulenevalt Nurme V turbatootmisalast ei ole ette näha, et turba

tootmine Nurme V turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate

majapidamiste juures päevasel ajal. Samuti ei ole eeldada, et turba tootmine ja kaevandusalalt

sademevee juhtimine mõjutaks majapidamiste vee kvaliteeti või kättesaadavust.

Kohalik omavalitsus ei nõustunud Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotlusega, sest

rohevõrgustiku alal kavandatav tegevus ei vasta kehtivas Sauga valla üldplaneeringus sätestatule

ning sellega pole tagatud rohevõrgustiku toimimine. Sellest tulenevalt tellis taotleja OÜ-lt

Inseneribüroo STEIGER rohevõrgustiku eksperthinnangu, hindamaks taotletava tegevuse mõju

rohevõrgustikule ja selgitamaks välja vajaminevaid leevendusmeetmeid. Viimane täiendatud

versioon on esitatud 15.07.2026. Kui rakendatakse eksperthinnangus välja toodud

leevendusmeetmeid (vt p 3.2.2.) ei ole eeldada negatiivset mõju rohevõrgustikule.

Transport peab olema korraldatud nii, et mõju piirkonna teedele ei esine, koormis peab olema

kaetud ja tolmuteke välistatud. Müra mõju ei ole eeldada, kui kasutatav tehnika on töökorras ja

vastab tootja nõuetele.

Eeltoodust lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel otsene mõju inimese tervisele ja heaolule.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eespool teostatud analüüsi tulemusel võib väita, et negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, sh

inimesele, ei esine, kui arvestatakse vajalike keskkonnameetmetega (sh rohevõrgustiku

eksperthinnangu leevendusmeetmetega).

On hinnatud, et turbatootmisalal võivad mõjud ulatuda maksimaalselt 500 m kaugusele.

Mõjutegurid ja nende ulatus on täpsemalt analüüsitud ptk-s 3.1.5 ning siin täiendavalt välja enam

ei tooda.

Turbatootmisala kuivendamise puhul on olulisteks aspektideks mõju pinnaveerežiimile ja

veekvaliteedile. Kuivendamise mõju on väikseim sademeterikkal perioodil. Esineb ka tolmu ning

müra võimalikku häiringut. Nurme V turbatootmisalalt juhitakse hinnanguliselt välja ligikaudu 315 tuh m3 vett aastas, sellest

Torni ojja ligikaudu 74 tuh m3 vett aastas. Tegelik ärajuhitava sademevee kogus sõltub

ilmastikutingimustest ja tootmise arengust.

Põhjapoolsema tootmisala sademevesi juhitakse Torni ojasse Nurme V turbatootmisala väljalask

(PM038) kaudu. Torni oja suubub 1,83 km pärast Sauga jõkke. Nurme V turbatootmisala

lõunapoolsema ala vesi suunatakse olemasoleva Nurme Turvas turbatootmisala väljalasu (PM001)

kaudu Nurme kraavi (VEE1148713), mis suubub 1,24 km pärast Sauga jõkke. Sauga jõgi

moodustab pinnaveekogumi Sauga Uru ojast suudmeni (Sauga_3). Pinnaveekogumi ökoloogiline

seisund on hea, kuid keemiline seisund on halb. 2021 aasta seirest tuvastati benso(a)püreeni ja

2023 aasta perfluorooktaansulfonaadi sisaldus ning PBDE ja Hg elustikus (2023). Turba tootmisel

ei kasutata ohtlikke aineid. Turba tootmisel on peamiseks mõjutatavaks elemendiks turbaheljumi

sisaldus ning suurem orgaanilise aine sisaldus ning toitainetest fosfori – ja lämmastikühendeid.

Tootmisalalt suublasse juhitav vesi juhitakse läbi settebasseinide ja veele määratakse

seiretingimused vee kvaliteedi kontrollimiseks.

Arvestades, et turba kaevandamisega tekkivat sademevett ei juhita otse veekogumisse, vaid vesi

juhitakse läbi rajatavate settetiikide Torni ojja ei näe loa andja ette suubla seiret. Kui tegevuse

käigus selgub väljalaskme seireandmete põhjal, et turba tootmise mõju võib jõuda Sauga_3

pinnaveekogumini on loa andjal õigus keskkonnaloa muutmisega näha ette ka suubla

seiretingimused. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate

tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt

tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub

ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,

lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,

kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turbatootmisalade

tootmisefektiivsus sõltub reeglina ka ilmaoludest ning turba omadustest.

Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne

üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Nurme V

turbatootmisalal ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete

osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Üleüldine praktika näitab, et turba tootmisel levib ülenormatiivne õhusaaste selle tekkekohast kuni

100 m kaugusele ja lõplikult ühtlustub see piirkonna tolmufooniga 400 m kaugusel.

Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku

soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.

Seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, seega

jäätmekava ei ole vaja esitada.

3.3.1. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Negatiivse mõju ilmnemine on vähe tõenäoline ning kui see peaks tekkima, siis seda vaid halbade

asjaolude kokkulangemisel (nt keerulised ilmastikuolud,

kuivendusvõrgu/väljalaskude/veetõkketammi mitte toimine).

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Riigipiir asub ca 55 km kaugusel.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Arvestades Natura 2000 alade kaugust tegevuskohast, on objektiivse teabe põhjal välistatud

ebasoodad mõjud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ning Natura eelhindamist ei ole vajalik

läbi viia.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Nurme turbatootmis piirkonnas on turba kaevandamine toimunud vähemalt alates 20. sajandi

lõpust, mil asutati AS Nurme Turvas (1997). Tegemist on pikaajaliselt kasutusel olnud

tootmisalaga, kus turbatootmine on kujundanud piirkonna maakasutust ja maastikupilti.

Lavassaare turbamaardla on turba tootmiseks aktiivselt kasutatav maardla. Mäeeraldise

lõunapoolsed lahustükid piirnevad lääne ja loode poolt Nurme Turvas tootmisala mäeeraldisega

ning põhjapoolne lahustükk lõunast ja põhjast Nurme Turvas tootmisala, Elbu turbatootmisala ja

Nurme III turbatootmisala mäeeraldistega. AS Nurme Turvas soovib laiendada oma senist tegevust

Lavassaare maardlas ning võtta kasutusele Nurme V turbatootmisala mäeeraldis, mis asub samuti

Lavassaare turbamaardlas.

Lisaks kavandatavale Nurme V turbatootmisalale tuleb arvestada Via Baltica väljaehitamisega

koos Nurme liiklussõlmega, olemasolevate turbatootmisaladega ning piirkonnas toimunud ja

kavandatavate metsamuutustega.

Nurme Turvas tootmisterritooriumil on lisaks turbatootmisega seotud tegevustele kavandatud äri-

ja büroohoone koos seda teenindava taristuga. Projekteerimistingimuste kohaselt on kavandatava

hoone ehitusalune pind kuni 884 m² ning hoone paikneb olemasoleva tehaseala kaguservas.

Kavandatud lahendus hõlmab ka parkimisala ning haljastatud puhkeala rajamist. Arvestades

büroohoone paiknemist juba väljakujunenud tootmisterritooriumil ning asjaolu, et tegemist ei ole

uue eraldiseisva arendusalaga rohevõrgustiku toimimiseks olulistel looduslikel aladel, on selle

mõju loomade liikumisvõimalustele ja rohekoridori toimimisele hinnatav lokaalseks. Võrreldes

Via Baltica väljaehitamise, Nurme liiklussõlme rajamise, metsamuutuste ning kavandatava

turbatootmisega on büroohoone rajamise mõju oluliselt väiksema ruumilise ulatusega ning ei

kujuta endast iseseisvat rohekoridori katkestavat tegurit.

Taotletava Nurme V turbatootmisala koosneb valdavalt sooalast, mille põhja- ja keskosa

lahustükkide äärealadel esineb vähesel määral metsa. Nendel metsaaladel, kokku viiel eraldisel,

on 2026. aastaks taotletud lageraieid ning 2025. aastal on lageraie juba teostatud taotletava ala

kirde osas.

Viimastel aastatel (2025–2026) toimunud ja kavandatavad lageraied on seotud Via Baltica

maanteetrassi rajamisega. Sellega seoses on raadatud metsamaad trassikoridoris ja selle vahetus

läheduses, ulatudes mööda maanteed põhjapoolsest lahustükist kuni keskmise lahustükini

(Metsaportaal 2026).

Lisaks kattub mäeeraldis osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 179,0“ planeeritud põhimaantee trassikoridoriga. Via Baltica Are–Nurme 2+2 teelõigu

projekteerimisel on vahetus läheduses kavandatava turbatootmisala suhtes nähtud ette ökodukti

rajamine, mille eesmärk on tagada ohutud loomade liikumisvõimalused. Ökoduktide toimimiseks

on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja

turvaline keskkond. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme

lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande

(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0074, 2022) kohaselt tuleb loomaläbipääsude ümber

kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd, kus tuleb järgida vaikimisi kehtivaid piiranguid (vt p

3.1.1., ümbritseva keskkonna kirjeldus). Nurme V turbatootmisala keskmine lahustükk kattub

eelnimetatud kaitsevööndiga.

Piirkonna suurimaks maastikumuutuseks võib pidada Via Baltica väljaehitamist koos Nurme

liiklussõlmega, kuna tegemist on ulatusliku transporditaristuga, mis suurendab maastiku

killustatust ning vähendab rohekoridori looduslike alade osakaalu. Samal ajal on piirkonnas

toimunud ja kavandatud metsaraietööd, mis võivad ajutiselt vähendada rohekoridori kvaliteeti ja

varjelisust eelkõige häiringutundlikumate liikide jaoks.

Kavandatava Via Baltica Libatse–Nurme 2+2 sõidurajaga maanteelõigu lõuna osa paikneb

taotletava Nurme V turbatootmisalast kõige kitsamas kohas ligikaudu 50 meetri kaugusel. Lisaks

maantee laiendamisele rajatakse piirkonda Nurme liiklussõlm, mille tulemusena suureneb

transporditaristu osakaal rohekoridori piirkonnas. Samas on Via Baltica projekti raames

kavandatud Nurme ökodukt ning muud loomade läbipääsu toetavad rajatised, mille eesmärk on

vähendada maantee ja liiklussõlmega kaasnevat barjääriefekti ning säilitada loomade

liikumisvõimalused maastikus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud „Taotletava Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva

rõhevõrgustiku eksperthinnang“ eksperthinnangus on toodud leevendusmeetmed, et säilitada

rohekoridori funktsionaalne toimimine.

Keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt ei toimu esimese 5-10 aastaga taotletavatel aladel

kaevandamist ettevalmistustööde tõttu ja peale seda perioodi suurendatakse maksimaalset

aastamäära teiste lubade arvelt, sest selle aja jooksul on Nurme Turvas tootmisala mäeeraldise

osad alad ammendunud.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Lähtuvalt Transpordiamet 04.07.2025 kirjast nr 7.1-7/25/10766-2 (registreeritud KOTKAS-s

dokumendina nr DM-127610-16) tuleb taotlejal taotlust korrigeerida (vt p 2.2.).

Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas 28.01.2026 kirjaga nr 6.2-2/3436 (registreeritud KOTKAS-s

29.01.2026 nr DM-127610-23) Nurme V turbatootmisala keskkonnaloa taotluse tingimuslikult:

- Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist

uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada

eesvoolu rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt

projektile või hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi

eesvoolu vastavuse maaparandusseadusele.

Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja

pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele seob turvas lekkinud

vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba

botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib

see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt

mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on

oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud

reostus.

Turbaväljadelt turbaheljumi edasikandumise mõju vähendamiseks rajada settetiik enne sademevee

Torni ojasse juhtimist ning lõunapoole (Nurme kraavi) juhitava sademevee kuivendusvõrk

ühendada olemasolevate settetiikidega. Settetiike tuleb hooldada vastavalt vajadusele ja

eemaldada sinna kogunenud sete. Suublasse juhitavale sademeveele seatakse keskkonnaloaga

seiretingimused. Keskkonnaamet seab eeltoodust järgmised meetmed:

- Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või

neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud

leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

- Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata

juhitava vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele.

Mäeeraldis kattub osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 179,0“ planeeritud põhimaantee trassikoridoriga. Via Baltica Are–Nurme 2+2 teelõigu

projekteerimisel on vahetus läheduses kavandatava turbatootmisala suhtes nähtud ette ökodukti

rajamine, mille eesmärk on tagada ohutud loomade liikumisvõimalused. Ökoduktide toimimiseks

on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja

turvaline keskkond. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme

lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande

(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0074, 2022) kohaselt tuleb loomaläbipääsude ümber

kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd, kus tuleb järgida vaikimisi kehtivaid piiranguid (vt p

3.1.1.,ümbritseva keskkonna kirjeldus).

Nurme V turbatootmisala keskmine lahustükk kattub eelnimetatud kaitsevööndiga. Sellest

tulenevalt seab Keskkonnaamet järgneva keskkonnameetme:

- Nurme V turbatootmisalal tuleb järgida Via Baltica loomaläbipääsude kaitsevööndis

vaikimisi kehtivaid piiranguid.

Nurme V turbatootmisala kattub peaaegu täielikult Sauga valla üldplaneeringu rohevõrgustiku

koridori ja Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku koridori aladega. Sauga valla üldplaneeringus säilib valdavas osas rohekoridori funktsionaalne toimimine, eeldusel,

et edasistes etappides rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud leevendusmeetmeid: - Põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56 ha võrra (16,4%

taotletava mäeeraldise pindalast);

- Laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade liikumisvõimalusi ja

vähendada barjääriefekti;

- Truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise toetamiseks;

- Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise ja rohevõrgustiku

toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata korrastamisprojekti koostamisse

vastavad eksperdid.

Eeldades, et turbatootmisala rajamisega paralleelselt toimub ammendunud ala korrastamine, võib

eeldada, et rohevõrgustik jääb toimima, pakkudes jätkuvalt sellega seotud ökosüsteemiteenuseid. Eelhindamise tulemusena selgus, et arvutuslikult ei ületata kaevandamisel piirväärtuseid müra ja

õhusaaste osas, kuid Keskkonnaamet seab järgnevad keskkonnameetmed: - Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste (PM2,5)

kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel

võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei

esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja

katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile;

- Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

- Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta turbatootmisala

juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et

turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

Seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, seega

jäätmekava ei ole vaja esitada. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski

tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.

Lähtudes eelhinnangust ja tuginedes Maa- ja Ruumiameti 28.01.2026 kirjale nr 6.2-2/3436 ning

Nurme V turbatootmisala ja sellega piirneva rohevõrgustiku eksperthinnangule seab

Keskkonnaamet järgmised keskkonnameetmed:

1. Enne turbatootmisalalt lisavee Räägu maaparandusehitise eesvoolu suunamise alustamist

uurida eesvoolu seisundit 0,65 km ulatuses (koordinaadist 6482028; 529936 kuni

koordinaadini 6482314; 530471) ning vastavalt uurimistööde tulemustele koostada

eesvoolu rekonstrueerimise/uuendamise projekt või kavandada hooldustööd. Vastavalt

projektile või hooldustööde kavale viia ellu tegevused, mis tagavad maaparandussüsteemi

eesvoolu vastavuse maaparandusseadusele.

2. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha

selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks

või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud

leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

3. Turbaheljumi vooluveekogudesse edasi kandumise vältimiseks tuleb turbaväljade

kuivendamise vesi juhtida läbi rajatavate või olemasolevate settetiikide ning seirata

juhitava vee kvaliteeti vastavalt loaga seatud seiretingimustele.

4. Nurme V turbatootmisalal tuleb järgida Via Baltica loomaläbipääsude kaitsevööndis

vaikimisi kehtivaid piiranguid.

5. Edasistes etappides rakendada rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud

leevendusmeetmeid:

5.1. Põhja- ja keskosa lahustüki taotletava mäeeraldise piiride vähendamine 16,56 ha võrra

(16,4% taotletava mäeeraldise pindalast);

5.2. Laugemate nõlvadega kraavilõikude rajamine, et parandada loomade

liikumisvõimalusi ja vähendada barjääriefekti;

5.3. Truupide rajamine põhilistele liikumisteedele loomastiku liikumise toetamiseks;

5.4. Nurme Turvas tootmisala korrastamine etapi-viisiliselt elupaikade taastamise ja

rohevõrgustiku toimimise parandamise eesmärgil, soovituslik on kaasata

korrastamisprojekti koostamisse vastavad eksperdid.

6. Kaebuste esinemisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja/või peenosakeste (PM10) ning eriti peente osakeste (PM2,5)

kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi

viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel

Keskkonnaametile;

7. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s);

8. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta

turbatootmisala juurdepääsuteid. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad

selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH

algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Kavandatava tegevusega ei põhjustata negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega

Natura 2000 võrgustiku aladele; 2. Eelhindamise tulemusena selgus, et arvutuslikult ei ületata kaevandamisel piirväärtuseid müra

ja õhusaaste osas; 3. Turba kaevandamisel turbatootmisala vee suublasse juhtimisel settebasseinide kasutamine ja

settebasseinide järjepideva hoolduse korral ei ole eeldada tegevuse mõju Sauga_3 veekogumile;

4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline; 5. Edasistes etappides rakendatakse rohevõrgustiku eksperthinnangus toodud leevendusmeetmeid

ja arvestatakse loomaläbipääsude kaitsevööndis vaikimisi kehtivate piirangutega;

6. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama asjakohaseid

KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu

ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 §

5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine,

esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33

lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja

seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse

olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis Nurme V turbatootmisala keskkonnakaitseloa nr T-KL/1022992-4

esmataotluse eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu ettevõttele AS Nurme Turvas,

Tori Vallavalitsusele, Maa- ja Ruumiametile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise

Keskusele, Elering AS-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks hiljemalt

xx.xx.2026. Kuupäevaks arvamusi laekus/ei laekunud (KeHJS § 11 lõige 22 ja HMS § 40 lõige 2).