1

TURU-UURINGU KUTSE – Riskeeriva liikluskäitumise ennetamisele suunatud

tõenduspõhiste ennetustegevuste rahvusvaheline kaardistus ja rakendatavuse hindamine

Eestis

Lugupeetud turuosaline

Transpordiamet (TRAM) viib läbi turu-uuringu, et hinnata turuosaliste võimekust ja

valmisolekut osutada teenust, mille eesmärk on saada ülevaade teistes riikides välja töötatud

ning rakendatud tõenduspõhistest ennetustegevustest, mis aitavad vähendada noorte riskeerivat

liikluskäitumist ning saada hinnang, kas mõnel neist on potentsiaali Eestis kohandamiseks ja

rakendamiseks.

Turu-uuringu eesmärk on koguda sisendit töö teostatavuse, ajakava, võimalike riskide ning

sobivate kvalifitseerumistingimuste kohta enne võimaliku riigihanke ettevalmistamist. Esialgse

ajagraafiku kohaselt on kavas hankemenetlus korraldada 2026. aasta viimases kvartalis kui

turu-uuring on läbi viidud. Hanget rahastatakse Transpordiameti eelarvelistest vahenditest.

Tehniline kirjeldus

1. Taustainfo

1.1. Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille

ülesandeks on tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks,

inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine ning liikluse ja liikluskasvatuse korraldamine.

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse liiklusohutuse osakonna ülesanne on

korraldada liiklusohutuse meetmete rakendamist, sealhulgas liikluskasvatuse,

koordineerida teavitus-, koolitus- ja ennetustegevusi ning teha ettepanekuid

liikluskasvatuse tõhustamiseks. Üheks prioriteediks on elukestva liiklushariduse

toetamine. Tegevuste planeerimisel lähtutakse Liiklusohutusprogrammi 2026–2035

(edaspidi LOP) eesmärkidest ja selle elluviimiskavast. LOP elluviimiskava 2026–2029

näeb ühe tegevusena ette tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamise. Tegevust

rahastatakse Transpordiameti tegevuskuludest.

1.2. Transpordiamet on aastaid tellinud noorte riskeeriva liikluskäitumise ennetamisele

suunatud koolitusi nii üldhariduskoolide 9. klasside õpilastele kui ka 11. klasside ja

kutsekoolide II kursuse õpilastele. Koolitused on mõeldud toetama riiklikus õppekavas

läbiva teema „Tervis ja ohutus“ (liikluse alateema) õpitulemuste saavutamist, sh ennetama

riskeerivat liikluskäitumist. Koolituse fookusteemades on läbivalt käsitletud põhjus-

tagajärg seoseid. Tabelis 1. on esitatud koolitusel käsitletavate teemade loetelu 9. klasside

koolitusel ja 11. klasside ning kutsekoolide II kursuse õpilaste koolitustel.

Tabel 1. Koolitustel käsitletavad teemad

9. klassi koolituse „Iga pidu saab ükskord

läbi“ (2×45 min) kesksed teemad

11. klassi ja kutsekooli II kursuse koolituse

„Ohutu valik“ (3×45 min) kesksed teemad

• Sõitja sõidukis ja grupikäitumine;

• alkoholi- ja narkojoove;

• Noor juht ja kaassõitja;

• alkoholi- ja

narkojoobes sõidukijuhtimisega ja

2

• sekkumisjulgus ja -oskus (kõrvaliste

tegevustega mittetegelemine juhtimise

ajal, ohutud viisid joobes juhi

takistamiseks);

• alkoholi tarvitanud ja joobes

juhi sõidukis kaasasõitmine (kas üksikult

või mitmekesi);

• grupikäitumise mõjul turvavöö

mittekinnitamine;

• juhi segamine;

• juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine.

• Riskid kergliikuriga liiklemisel

(linnalistes piirkondades).

joobes juhi autos kaasasõitmisega

seonduvad riskid;

• suurima lubatud sõidukiiruse

ületamisega ning liikluskeskkonnale

mittevastava sõidukiiruse valikuga

seonduvad ohud;

• grupikäitumise mõjud/ohud;

• sekkumisjulgus ning kaaslaste

võimalused riskeerivat käitumist ära

hoida (näiteks turvavöö

mittekinnitamine, juhi segamine,

kõrvaliste tegevustega tegelemine

juhtimise ajal);

• juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine.

2025/2026. õppeaastal koolitati 5999 9. klassi ning 3606 11. klassi ja kutsekooli II kursuse

õpilast. 9. klasside õpilastele suunatud koolitus „Iga pidu saab ükskord läbi“ läbis 2024. aastal

Ennetuse teadusnõukogu hindamise ning sellele omistati staatus „arendusjärgus“ tegevus, sama

staatus on ka a varasemalt 11. klasside õpilaste ja kutsekoolide II kursuse õpilastele korraldatud

koolitusel „Selge Pilt…!?“. Lisaks on olemas Maanteeametis aastatel 2018–2020 liiklejate

hoiakute ja käitumise kujundamiseks ellu viidud ennetustegevuste hinnang, milles analüüsiti

noortele suunatud riskivältimiskoolitusi „Selge Pilt“ ja „Georgi ja Kaspari lugu“.

Kuna koolituste „Iga pidu saab ükskord läbi“ ja „Ohutu valik“ lepinguperiood lõpeb 2026. aasta

lõpus, on vaja otsustada programmi(de) edasise arendamise, rakendamise või võimalike

alternatiivsete lahenduste üle.

Üheks valdkonnaülese ennetuse põhimõtteks Eestis on eelistada tõendatud tulemustega

ennetustegevuste, sh programmide ja teiste sekkumiste rakendamist. Kokku on lepitud, et uute

ennetustegevuste ja programmide kohandamisel hinnatakse ühiselt nende Eestis kasutamise

teostatavust, tõenduspõhisust ja eetilisust, et vältida võimalikku valdkondade vahelist tegevuste

dubleerimist ning ressursside asjatut kulutamist.

1.3. Liiklusõnnetuste statistika. Tabelites 2.–4. on esitatud aastatel 2021–2025 toimunud

liiklusõnnetused, neis vigastada saanud ja hukkunud vanuserühmade ja rollide lõikes

Tabel 2. Vanuserühma 10–13 liiklusõnnetuse statistika aastatel 2021–2025

Roll liikluses Hukkunuid Vigastatuid

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Jalakäija 2 1 23 28 25 25 15

Jalgrattur 24 20 28 37 35

Kergliikuri juht 1 14 29 17 30 37

Maastikusõiduki juht 1

Mootorrattur 1 1 1

Mopeedijuht 1 2 1 1

Pisimopeedi juht 1 1 1

Sõiduautojuht 1

Sõitja 16 16 17 22 13

3

Tasakaaluliikuri juht 1

Tabel 3. Vanuserühma 14–17 liiklusõnnetuse statistika aastatel 2021–2025

Roll liikluses Hukkunuid Vigastatuid

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Jalakäija 2 1 1 30 19 25 21 12

Jalgrattur 1 30 30 18 37 30

Kergliikurijuht 23 38 22 47 47

Liikurmasina juht 1

Maastikusõiduki juht 1 2

Mootorrattur 1 1 2 8 7 11 10

Mopeedijuht 1 18 3 9 9 18

Pisimopeedi juht 1 4

Rulluisutaja 1

Sõiduautojuht 1 2 2 2 2 1

Sõitja 1 2 1 25 26 18 29 31

Tasakaaluliikuri juht 1

Veoautojuht 1

Tabel 4. Vanuserühma 18–26 liiklusõnnetuste statistika aastatel 2021–2025

Roll liikluses Hukkunuid Vigastatuid

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Jalakäija 1 15 28 37 31 24

Jalgrattur 1 41 21 30 25 23

Kergliikuri juht 64 103 80 90 59

Liikurmasina juht 1

Maastikusõiduki juht 1 1 1 1

Mootorrattur 1 11 10 10 27 20

Mopeedijuht 2 6 1 2 2

Muu isik (liikluses) 1 2

Pisimopeedi juht

Sõiduautojuht 4 2 2 6 2 63 68 90 82 68

Sõitja 1 2 3 76 77 71 96 54

Tasakaaluliikuri juht 1 1

Veoautojuht 12 3 6 5 2

Allikas: Liiklusõnnetuste Andmekogu MALIS.

1.4. Riskeeriva liikluskäitumise avaldumisvormid ja mõjutegurid vanuses 10–26 aastat.

• Vanuserühma 10–13 liikluskäitumist iseloomustavad arengulistest iseärasustest

tulenevad riskid, mis väljenduvad eelkõige tähelepanu hajumises, ohtude alahindamises

ning eakaaslaste mõjust tingitud riskantsete valikute tegemises. Levinumad

riskikäitumise väljendusviisid on tähelepanematus sõidutee ületamisel kõrvaliste

4

tegevuste tõttu (nutiseadme kasutamine, kõrvaklapid, kaaslastega suhtlemine), kiivri ja

muu turvavarustuse mittekasutamine ning liigne enesekindlus või hulljulgus jalgratta ja

(elektri)tõukerattaga liiklemisel.

Olulist mõju avaldavad eakaaslaste surve ja soov gruppi kuuluda, mis võivad suunata

lapsi tegema liikluses valikuid, mida nad üksinda tegutsedes ei teeks. Riskikäitumine

võib avalduda omavahelise võistlemisena, näiteks püütakse ületada sõidutee enne

lähenevat sõidukit või jõuda kaaslastest kiiremini vilkuva fooritulega üle sõidutee.

Sellise käitumise puhul ei teadvustata sageli täielikult võimalikke ohte ega tagajärgi.

Lisaks võib riskikäitumine väljenduda liiklusreeglite teadlikus eiramises ning ohtlike

manöövrite sooritamises sõprade juuresolekul. Täiendavaks riskiteguriks on

liiklusreeglite ja liiklusmärkide osaline mõistmine ning vähene oskus hinnata erinevate

liiklusolukordade tegelikku ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi.

• Vanuserühma 14–17 liikluskäitumist mõjutavad järjest suurem iseseisvus liikluses,

eakaaslaste mõju ning valmisolek katsetada piire ja võtta riske. Riskikäitumine

väljendub nutiseadmete kasutamise tõttu tähelepanu hajumises, liiklusreeglite teadlikus

eiramises, kiirustamises ning turvavarustuse mittekasutamises jalgratta või

(elektri)tõukerattaga sõitmisel.

Olulise riskitegurina esineb grupikäitumine, kus eakaaslaste mõju võib suurendada

valmisolekut teha ohtlikke valikuid. See võib avalduda näiteks mitmekesi ühe

kergliikuriga sõitmises, juhi tähelepanu häirimises sõidukis, liiklusreeglite eiramises või

ohtlike manöövrite sooritamises. Soov saavutada eakaaslaste tunnustus võib vähendada

valmisolekut järgida liiklusreegleid ning suurendada riskide võtmist.

Selles vanuses sageneb ka piiride katsetamine, sealhulgas juhtimisõiguseta sõiduki

juhtimine, liikluspiirangute eiramine ning enda oskuste ülehindamine. Oluline

mõjutegur on sotsiaalmeedial, kus nähtavuse ja tähelepanu saavutamise eesmärgil

võidakse matkida või luua riskeerivat liikluskäitumist kujutavat sisu. Selline käitumine

võib normaliseerida ohtlikku liikluskäitumist nii sisuloojate kui ka nende eakaaslaste

seas.

• Vanuserühma 18–26 liikluskäitumist iseloomustab suur liikuvus, kasvav iseseisvus

ning samal ajal kalduvus oma oskusi ja riskide juhtimise võimekust üle hinnata.

Riskikäitumine väljendub eelkõige liiklusreeglite teadlikus rikkumises, kiiruse

ületamises, kõrvaliste tegevustega tegelemises sõiduki juhtimise ajal ning

turvavarustuse, sealhulgas turvavöö kasutamata jätmises.

Selles vanuserühmas on olulisteks riskiteguriteks juhtimisõiguseta sõitmine, alkoholi-

või narkootiliste ainete mõju all juhtimine ning joobes juhi sõidukisse kaasreisijana

istumine. Tähelepanu hajumine nutiseadmete kasutamise tõttu on samuti üks peamisi

riske.

Noorte täiskasvanute liikluskäitumist mõjutab sageli ka eakaaslaste kohalolek.

Grupimõju võib suurendada riskivalmidust ning soodustada selliseid käitumisviise nagu

kiiruse ületamine, ohtlikud möödasõidud või muul viisil tähelepanu otsiv käitumine.

Lisaks võib vähene juhtimiskogemus koos suure enesekindlusega viia liiklusolukordade

keerukuse alahindamise ning oma võimete ülehindamiseni. Selles vanuserühmas on

levinud hoiak „minuga ei juhtu“. Täiendav riskitegur on öisel-varahommikusel ajal

väsinuna juhtimine.

1.5. Eeltoodust lähtuvalt, soovib Transpordiamet saada ülevaate teistes riikides välja töötatud

ning rakendatud tõenduspõhistest ennetustegevustest, mille eesmärk on vähendada noorte

riskeerivat liikluskäitumist ning hinnangut, kas mõnel neist on potentsiaali Eestis

kohandamiseks ja rakendamiseks.

5

2. Hanke ese – tellitav töö

2.1. Transpordiamet (edaspidi Tellija) tellib kaardistuse teistes riikides rakendatud riskeeriva

liikluskäitumise ennetamisele suunatud tõenduspõhistest ennetustegevustest ja hinnangu

nende kohandamise võimalikkusest Eesti ühiskonda.

2.1.1 Riskeeriva liikluskäitumise all on mõeldud teadlikku liiklusreeglite eiramist, mis

väljendub peamiselt piirkiiruse ületamise, turvavarustuse mittekasutamise, joobes

juhtimise ja liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemisena, milles noorte puhul on

oluline roll grupikäitumisel. Seda erinevates rollides – jalakäija, jalgrattur,

kergliikurijuht, sõitja (tabelid 2.–4).

2.2. Tegevuste sihtrühm 10–26-aastased, sh eraldi tuleb välja tuua ennetustegevused

järgnevates vanusegruppides:

• 10–13-aastased

• 14–17-aastased

• 18–26-aastased

2.3. Kaardistada tuleb tõendatud tulemustega riskeeriva liikluskäitumise ennetamisele

suunatud (universaalsed, valikulised, näidustatud) ennetustegevused ja lühisekkumised.

2.4. Analüüsi peavad olema kaasatud riigid, mille sotsiaalmajanduslik olukord (SKP)/ 1inimarengu indeks IAI sarnaneb Eestile.

2.5. Valikul peab lähtuma kõrgema kvaliteediga uuringutest ja kasutama tõenduspõhiste

ennetustegevuste ja sekkumiste andmebaase.

2.5.1. Eelistada tuleb süstemaatiliste ülevaadete, metaanalüüside ja juhuslikustatud

kontrollitud uuringutega tõendatud ennetustegevusi. Nende puudumisel võib kasutada

ka muid kõrge kvaliteediga mõju-uuringuid.

2.6. Kaardistada tuleb ennetustegevused, sõltumata rakenduskeskkonnast, tuues eraldi välja

koolikeskkonnas rakendatavad tegevused.

2.7. Kaardistuses tuleb keskenduda viimase kümne aasta jooksul avaldatud inglise keelsele

teabele ja teaduskirjandusele erinevates andmebaasides.

2.7.1. Teaduskirjanduse ja uuringute puhul tuleb eristada eelretsenseeritud teadusartiklid ja

muud uuringuraportid.

2.8. Tellitava kaardistuse alusel soovib Transpordiamet leida Eesti ühiskonda sobilikke ja

kohaldatavaid, tõendatud tulemustega ennetustegevusi.

3. Oodatavad väljundid ja tulemused

3.1.Töö tulemusena valmib raport, mis sisaldab ülevaadet vähemalt kaheksast

tõenduspõhistest riskeeriva liikluskäitumise universaalsetest ja/või valikulistest ja/või

näidustatud ennetustegevustest ja/või lühisekkumistest teistes riikides ning kokkuvõttev

hinnang, kus antakse ülevaade peamistest leidudest, võrreldakse tuvastatud sekkumiste

tugevusi ja piiranguid, esitatakse hinnang/soovitused Eesti konteksti kõige

perspektiivsemate tegevuste kohta.

3.1.1. Raportis peab olema kirjeldatud kasutatud otsingustrateegiat, andmebaase,

otsingusõnu, kaasamis- ja välistamiskriteeriume ning allikate kvaliteedi hindamise

metoodikat.

3.1.2. Raport peab sisaldama sekkumist ja/või teiste riikide praktikaid koos neid

kirjeldavate parameetritega, selle kohustuslikeks parameetriteks on:

• ennetustegevuse nimetus;

• väljatöötamise aasta;

• autor(id);

1Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on statistiline näitaja, mida kasutatakse riikide võrdlemisel ja mis võtab arvesse kolme

tegurit: oodatav eluiga, haridust ja elatustaset. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti riigiti

6

• päritoluriik;

• viide või link algallikale;

• sihtrühma kirjeldus (eraldi kuni 18-aastased noored ja vanemad noored);

• sisu lühikirjeldus;

• ennetuse tasand (universaalne, valikuline, näidustatud)

• tõendatuse hinnang (kõrge, madal, mõõdukas)/ info sekkumise tulemuslikkuse kohta;

• sekkumisse kaasatud osapooled;

• rakenduskeskkond (eraldi koolikeskkonnas rakendatavad tegevused)

• rakendamiseks vajalikud ressursid – koolitajate väljaõppe nõuded, tegevuse kestus,

hinnanguline rakendusmaht ning võimalikud kulukohad.

3.1.3. Analüüsi koostaja võib töö käigus tehtavate kokkulepete käigus raportisse lisada ka

teisi analüüsispetsiifilisi parameetreid.

3.1.4. Raporti lõpus on esitatud prioriseeritud soovitused vähemalt kolmest Eestis kõige

perspektiivsemast ennetustegevusest koos hinnanguga nende kohandamise,

piloteerimise ja rakendamise teostatavusele.

3.2.Kokkuvõttev hinnang ennetustegevuste ja/või lühisekkumiste kohandatavusest Eestis:

• Milline analüüsitud ennetustegevus või lühisekkumine on Eesti oludesse

kohandamiseks ja rakendamiseks kõige perspektiivsem ning miks?

• Millised on kõige sobivama ennetustegevuse või lühisekkumise Eestis kohandamise ja

rakendamise peamised tugevused, nõrkused, riskid ja väljakutsed? Esitada tuleb

põhjendatud hinnang ning kirjeldada asjaolusid, millega tuleks kohandamisel arvestada.

Kohandatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi aspekte:

o sihtrühma sobivus;

o tõendatuse tase ja mõju ulatus;

o rakendamise keerukus;

o ressursivajadus;

o kulutõhusus ja/või eeldatav ühiskondlik kasu;

o kultuuriline sobivus;

o kooskõla Eesti haridus-, noorsootöö- ja liiklusohutussüsteemiga;

o rakendamise jätkusuutlikkus;

o võimalikud õiguslikud, organisatsioonilised või muud rakendamist mõjutavad

piirangud.

3.3.Töö teostaja peab pärast töö valmimist olema valmis esitlema töö tulemusi Tellijale tellija

poolt määratud formaadis.

3.4. Kõik tulemused ja materjalid esitatakse eesti keeles elektrooniliselt. Töövõtja tagab

materjalide keelelise korrektsuse.

4. Küsimused turuosalistele

Palume Teie hinnangut ja ettepanekuid alljärgnevates küsimustes:

1. Kas näete vajadust tehnilise kirjelduse sisu täiendamiseks või ümberstruktureerimiseks?

Kui jah, palun täpsustage.

2. Milline on realistlik töö teostamise aeg?

3. Millised võiksid olla mõistlikud, pakkujaid mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed

kvalifitseerumise nõuded, nt varasem kogemus, haridus, meeskonna suurus, võimekus kaasata

valdkonnaga seotud eksperte?

4. Milline on orienteeruv töö teostamise maksumus (käibemaksuta)?

7

5. Soovi korral muud täiendavad ettepanekud või tähelepanekud, mida peate vajalikuks

esitada.

5. Tähtajad ja muu info

Turu-uuring korraldatakse kahes etapis:

• Etapp 1: Videokoosolek Ms Teamsi vahendusel 26.08.2026 kell 11.00

(eelregistreerimisega hiljemalt 25.08.2026) tekkinud küsimustele vastamiseks.

Osalemissoovist tuleb teada anda kirjale vastates.

• Etapp 2: Hiljemalt 2.09.2026 ootame lihtkirjalikke vastuseid 4. punktis esitatud

küsimustele.

Lisainformatsioon

Turu-uuringu käigus peetud suhtlus ja väljastatud teave salvestatakse ja dokumenteeritakse.

Turu-uuringust saadud infot kasutab hankija vajadusel hanke alusdokumentide koostamisel.

Turu-uuringu raames ei arutata ettevõtja tulevase pakkumuse sisu üle ning ei aidata seda

nõuetele vastavaks kujundada.

Turu-uuring ei kohusta Transpordiametit hanget välja kuulutama ega Teid hilisemas hankes

osalema, kuid saadud sisend on oluline realistliku ja turule sobiva hanketingimuse

kujundamisel.

Hankija tagab ettevõtjate mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtete järgimise ega moonuta konkurentsi.

Transpordiamet ei hüvita turu-uuringus osalemise ja sellega seotud informatsiooni koostamise

ega esitamisega seotud kulusid.

Lisaviited

• Liiklusaasta 2025

Lugupidamisega

Kerli Pärna

Liiklusohutuse ekspert

Transpordiamet

[email protected]

5568 1491

1

TURU-UURINGU KUTSE – Riskeeriva liikluskäitumise ennetamisele suunatud

tõenduspõhiste ennetustegevuste rahvusvaheline kaardistus ja rakendatavuse hindamine

Eestis

Lugupeetud turuosaline

Transpordiamet (TRAM) viib läbi turu-uuringu, et hinnata turuosaliste võimekust ja

valmisolekut osutada teenust, mille eesmärk on saada ülevaade teistes riikides välja töötatud

ning rakendatud tõenduspõhistest ennetustegevustest, mis aitavad vähendada noorte riskeerivat

liikluskäitumist ning saada hinnang, kas mõnel neist on potentsiaali Eestis kohandamiseks ja

rakendamiseks.

Turu-uuringu eesmärk on koguda sisendit töö teostatavuse, ajakava, võimalike riskide ning

sobivate kvalifitseerumistingimuste kohta enne võimaliku riigihanke ettevalmistamist. Esialgse

ajagraafiku kohaselt on kavas hankemenetlus korraldada 2026. aasta viimases kvartalis kui

turu-uuring on läbi viidud. Hanget rahastatakse Transpordiameti eelarvelistest vahenditest.

Tehniline kirjeldus

1. Taustainfo

1.1. Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille

ülesandeks on tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks,

inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine ning liikluse ja liikluskasvatuse korraldamine.

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse liiklusohutuse osakonna ülesanne on

korraldada liiklusohutuse meetmete rakendamist, sealhulgas liikluskasvatuse,

koordineerida teavitus-, koolitus- ja ennetustegevusi ning teha ettepanekuid

liikluskasvatuse tõhustamiseks. Üheks prioriteediks on elukestva liiklushariduse

toetamine. Tegevuste planeerimisel lähtutakse Liiklusohutusprogrammi 2026–2035

(edaspidi LOP) eesmärkidest ja selle elluviimiskavast. LOP elluviimiskava 2026–2029

näeb ühe tegevusena ette tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamise. Tegevust

rahastatakse Transpordiameti tegevuskuludest.

1.2. Transpordiamet on aastaid tellinud noorte riskeeriva liikluskäitumise ennetamisele

suunatud koolitusi nii üldhariduskoolide 9. klasside õpilastele kui ka 11. klasside ja

kutsekoolide II kursuse õpilastele. Koolitused on mõeldud toetama riiklikus õppekavas

läbiva teema „Tervis ja ohutus“ (liikluse alateema) õpitulemuste saavutamist, sh ennetama

riskeerivat liikluskäitumist. Koolituse fookusteemades on läbivalt käsitletud põhjus-

tagajärg seoseid. Tabelis 1. on esitatud koolitusel käsitletavate teemade loetelu 9. klasside

koolitusel ja 11. klasside ning kutsekoolide II kursuse õpilaste koolitustel.

Tabel 1. Koolitustel käsitletavad teemad

9. klassi koolituse „Iga pidu saab ükskord

läbi“ (2×45 min) kesksed teemad

11. klassi ja kutsekooli II kursuse koolituse

„Ohutu valik“ (3×45 min) kesksed teemad

• Sõitja sõidukis ja grupikäitumine;

• alkoholi- ja narkojoove;

• Noor juht ja kaassõitja;

• alkoholi- ja

narkojoobes sõidukijuhtimisega ja

2

• sekkumisjulgus ja -oskus (kõrvaliste

tegevustega mittetegelemine juhtimise

ajal, ohutud viisid joobes juhi

takistamiseks);

• alkoholi tarvitanud ja joobes

juhi sõidukis kaasasõitmine (kas üksikult

või mitmekesi);

• grupikäitumise mõjul turvavöö

mittekinnitamine;

• juhi segamine;

• juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine.

• Riskid kergliikuriga liiklemisel

(linnalistes piirkondades).

joobes juhi autos kaasasõitmisega

seonduvad riskid;

• suurima lubatud sõidukiiruse

ületamisega ning liikluskeskkonnale

mittevastava sõidukiiruse valikuga

seonduvad ohud;

• grupikäitumise mõjud/ohud;

• sekkumisjulgus ning kaaslaste

võimalused riskeerivat käitumist ära

hoida (näiteks turvavöö

mittekinnitamine, juhi segamine,

kõrvaliste tegevustega tegelemine

juhtimise ajal);

• juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine.

2025/2026. õppeaastal koolitati 5999 9. klassi ning 3606 11. klassi ja kutsekooli II kursuse

õpilast. 9. klasside õpilastele suunatud koolitus „Iga pidu saab ükskord läbi“ läbis 2024. aastal

Ennetuse teadusnõukogu hindamise ning sellele omistati staatus „arendusjärgus“ tegevus, sama

staatus on ka a varasemalt 11. klasside õpilaste ja kutsekoolide II kursuse õpilastele korraldatud

koolitusel „Selge Pilt…!?“. Lisaks on olemas Maanteeametis aastatel 2018–2020 liiklejate

hoiakute ja käitumise kujundamiseks ellu viidud ennetustegevuste hinnang, milles analüüsiti

noortele suunatud riskivältimiskoolitusi „Selge Pilt“ ja „Georgi ja Kaspari lugu“.

Kuna koolituste „Iga pidu saab ükskord läbi“ ja „Ohutu valik“ lepinguperiood lõpeb 2026. aasta

lõpus, on vaja otsustada programmi(de) edasise arendamise, rakendamise või võimalike

alternatiivsete lahenduste üle.

Üheks valdkonnaülese ennetuse põhimõtteks Eestis on eelistada tõendatud tulemustega

ennetustegevuste, sh programmide ja teiste sekkumiste rakendamist. Kokku on lepitud, et uute

ennetustegevuste ja programmide kohandamisel hinnatakse ühiselt nende Eestis kasutamise

teostatavust, tõenduspõhisust ja eetilisust, et vältida võimalikku valdkondade vahelist tegevuste

dubleerimist ning ressursside asjatut kulutamist.

1.3. Liiklusõnnetuste statistika. Tabelites 2.–4. on esitatud aastatel 2021–2025 toimunud

liiklusõnnetused, neis vigastada saanud ja hukkunud vanuserühmade ja rollide lõikes

Tabel 2. Vanuserühma 10–13 liiklusõnnetuse statistika aastatel 2021–2025

Roll liikluses Hukkunuid Vigastatuid

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Jalakäija 2 1 23 28 25 25 15

Jalgrattur 24 20 28 37 35

Kergliikuri juht 1 14 29 17 30 37

Maastikusõiduki juht 1

Mootorrattur 1 1 1

Mopeedijuht 1 2 1 1

Pisimopeedi juht 1 1 1

Sõiduautojuht 1

Sõitja 16 16 17 22 13

3

Tasakaaluliikuri juht 1

Tabel 3. Vanuserühma 14–17 liiklusõnnetuse statistika aastatel 2021–2025

Roll liikluses Hukkunuid Vigastatuid

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Jalakäija 2 1 1 30 19 25 21 12

Jalgrattur 1 30 30 18 37 30

Kergliikurijuht 23 38 22 47 47

Liikurmasina juht 1

Maastikusõiduki juht 1 2

Mootorrattur 1 1 2 8 7 11 10

Mopeedijuht 1 18 3 9 9 18

Pisimopeedi juht 1 4

Rulluisutaja 1

Sõiduautojuht 1 2 2 2 2 1

Sõitja 1 2 1 25 26 18 29 31

Tasakaaluliikuri juht 1

Veoautojuht 1

Tabel 4. Vanuserühma 18–26 liiklusõnnetuste statistika aastatel 2021–2025

Roll liikluses Hukkunuid Vigastatuid

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Jalakäija 1 15 28 37 31 24

Jalgrattur 1 41 21 30 25 23

Kergliikuri juht 64 103 80 90 59

Liikurmasina juht 1

Maastikusõiduki juht 1 1 1 1

Mootorrattur 1 11 10 10 27 20

Mopeedijuht 2 6 1 2 2

Muu isik (liikluses) 1 2

Pisimopeedi juht

Sõiduautojuht 4 2 2 6 2 63 68 90 82 68

Sõitja 1 2 3 76 77 71 96 54

Tasakaaluliikuri juht 1 1

Veoautojuht 12 3 6 5 2

Allikas: Liiklusõnnetuste Andmekogu MALIS.

1.4. Riskeeriva liikluskäitumise avaldumisvormid ja mõjutegurid vanuses 10–26 aastat.

• Vanuserühma 10–13 liikluskäitumist iseloomustavad arengulistest iseärasustest

tulenevad riskid, mis väljenduvad eelkõige tähelepanu hajumises, ohtude alahindamises

ning eakaaslaste mõjust tingitud riskantsete valikute tegemises. Levinumad

riskikäitumise väljendusviisid on tähelepanematus sõidutee ületamisel kõrvaliste

4

tegevuste tõttu (nutiseadme kasutamine, kõrvaklapid, kaaslastega suhtlemine), kiivri ja

muu turvavarustuse mittekasutamine ning liigne enesekindlus või hulljulgus jalgratta ja

(elektri)tõukerattaga liiklemisel.

Olulist mõju avaldavad eakaaslaste surve ja soov gruppi kuuluda, mis võivad suunata

lapsi tegema liikluses valikuid, mida nad üksinda tegutsedes ei teeks. Riskikäitumine

võib avalduda omavahelise võistlemisena, näiteks püütakse ületada sõidutee enne

lähenevat sõidukit või jõuda kaaslastest kiiremini vilkuva fooritulega üle sõidutee.

Sellise käitumise puhul ei teadvustata sageli täielikult võimalikke ohte ega tagajärgi.

Lisaks võib riskikäitumine väljenduda liiklusreeglite teadlikus eiramises ning ohtlike

manöövrite sooritamises sõprade juuresolekul. Täiendavaks riskiteguriks on

liiklusreeglite ja liiklusmärkide osaline mõistmine ning vähene oskus hinnata erinevate

liiklusolukordade tegelikku ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi.

• Vanuserühma 14–17 liikluskäitumist mõjutavad järjest suurem iseseisvus liikluses,

eakaaslaste mõju ning valmisolek katsetada piire ja võtta riske. Riskikäitumine

väljendub nutiseadmete kasutamise tõttu tähelepanu hajumises, liiklusreeglite teadlikus

eiramises, kiirustamises ning turvavarustuse mittekasutamises jalgratta või

(elektri)tõukerattaga sõitmisel.

Olulise riskitegurina esineb grupikäitumine, kus eakaaslaste mõju võib suurendada

valmisolekut teha ohtlikke valikuid. See võib avalduda näiteks mitmekesi ühe

kergliikuriga sõitmises, juhi tähelepanu häirimises sõidukis, liiklusreeglite eiramises või

ohtlike manöövrite sooritamises. Soov saavutada eakaaslaste tunnustus võib vähendada

valmisolekut järgida liiklusreegleid ning suurendada riskide võtmist.

Selles vanuses sageneb ka piiride katsetamine, sealhulgas juhtimisõiguseta sõiduki

juhtimine, liikluspiirangute eiramine ning enda oskuste ülehindamine. Oluline

mõjutegur on sotsiaalmeedial, kus nähtavuse ja tähelepanu saavutamise eesmärgil

võidakse matkida või luua riskeerivat liikluskäitumist kujutavat sisu. Selline käitumine

võib normaliseerida ohtlikku liikluskäitumist nii sisuloojate kui ka nende eakaaslaste

seas.

• Vanuserühma 18–26 liikluskäitumist iseloomustab suur liikuvus, kasvav iseseisvus

ning samal ajal kalduvus oma oskusi ja riskide juhtimise võimekust üle hinnata.

Riskikäitumine väljendub eelkõige liiklusreeglite teadlikus rikkumises, kiiruse

ületamises, kõrvaliste tegevustega tegelemises sõiduki juhtimise ajal ning

turvavarustuse, sealhulgas turvavöö kasutamata jätmises.

Selles vanuserühmas on olulisteks riskiteguriteks juhtimisõiguseta sõitmine, alkoholi-

või narkootiliste ainete mõju all juhtimine ning joobes juhi sõidukisse kaasreisijana

istumine. Tähelepanu hajumine nutiseadmete kasutamise tõttu on samuti üks peamisi

riske.

Noorte täiskasvanute liikluskäitumist mõjutab sageli ka eakaaslaste kohalolek.

Grupimõju võib suurendada riskivalmidust ning soodustada selliseid käitumisviise nagu

kiiruse ületamine, ohtlikud möödasõidud või muul viisil tähelepanu otsiv käitumine.

Lisaks võib vähene juhtimiskogemus koos suure enesekindlusega viia liiklusolukordade

keerukuse alahindamise ning oma võimete ülehindamiseni. Selles vanuserühmas on

levinud hoiak „minuga ei juhtu“. Täiendav riskitegur on öisel-varahommikusel ajal

väsinuna juhtimine.

1.5. Eeltoodust lähtuvalt, soovib Transpordiamet saada ülevaate teistes riikides välja töötatud

ning rakendatud tõenduspõhistest ennetustegevustest, mille eesmärk on vähendada noorte

riskeerivat liikluskäitumist ning hinnangut, kas mõnel neist on potentsiaali Eestis

kohandamiseks ja rakendamiseks.

5

2. Hanke ese – tellitav töö

2.1. Transpordiamet (edaspidi Tellija) tellib kaardistuse teistes riikides rakendatud riskeeriva

liikluskäitumise ennetamisele suunatud tõenduspõhistest ennetustegevustest ja hinnangu

nende kohandamise võimalikkusest Eesti ühiskonda.

2.1.1 Riskeeriva liikluskäitumise all on mõeldud teadlikku liiklusreeglite eiramist, mis

väljendub peamiselt piirkiiruse ületamise, turvavarustuse mittekasutamise, joobes

juhtimise ja liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemisena, milles noorte puhul on

oluline roll grupikäitumisel. Seda erinevates rollides – jalakäija, jalgrattur,

kergliikurijuht, sõitja (tabelid 2.–4).

2.2. Tegevuste sihtrühm 10–26-aastased, sh eraldi tuleb välja tuua ennetustegevused

järgnevates vanusegruppides:

• 10–13-aastased

• 14–17-aastased

• 18–26-aastased

2.3. Kaardistada tuleb tõendatud tulemustega riskeeriva liikluskäitumise ennetamisele

suunatud (universaalsed, valikulised, näidustatud) ennetustegevused ja lühisekkumised.

2.4. Analüüsi peavad olema kaasatud riigid, mille sotsiaalmajanduslik olukord (SKP)/ 1inimarengu indeks IAI sarnaneb Eestile.

2.5. Valikul peab lähtuma kõrgema kvaliteediga uuringutest ja kasutama tõenduspõhiste

ennetustegevuste ja sekkumiste andmebaase.

2.5.1. Eelistada tuleb süstemaatiliste ülevaadete, metaanalüüside ja juhuslikustatud

kontrollitud uuringutega tõendatud ennetustegevusi. Nende puudumisel võib kasutada

ka muid kõrge kvaliteediga mõju-uuringuid.

2.6. Kaardistada tuleb ennetustegevused, sõltumata rakenduskeskkonnast, tuues eraldi välja

koolikeskkonnas rakendatavad tegevused.

2.7. Kaardistuses tuleb keskenduda viimase kümne aasta jooksul avaldatud inglise keelsele

teabele ja teaduskirjandusele erinevates andmebaasides.

2.7.1. Teaduskirjanduse ja uuringute puhul tuleb eristada eelretsenseeritud teadusartiklid ja

muud uuringuraportid.

2.8. Tellitava kaardistuse alusel soovib Transpordiamet leida Eesti ühiskonda sobilikke ja

kohaldatavaid, tõendatud tulemustega ennetustegevusi.

3. Oodatavad väljundid ja tulemused

3.1.Töö tulemusena valmib raport, mis sisaldab ülevaadet vähemalt kaheksast

tõenduspõhistest riskeeriva liikluskäitumise universaalsetest ja/või valikulistest ja/või

näidustatud ennetustegevustest ja/või lühisekkumistest teistes riikides ning kokkuvõttev

hinnang, kus antakse ülevaade peamistest leidudest, võrreldakse tuvastatud sekkumiste

tugevusi ja piiranguid, esitatakse hinnang/soovitused Eesti konteksti kõige

perspektiivsemate tegevuste kohta.

3.1.1. Raportis peab olema kirjeldatud kasutatud otsingustrateegiat, andmebaase,

otsingusõnu, kaasamis- ja välistamiskriteeriume ning allikate kvaliteedi hindamise

metoodikat.

3.1.2. Raport peab sisaldama sekkumist ja/või teiste riikide praktikaid koos neid

kirjeldavate parameetritega, selle kohustuslikeks parameetriteks on:

• ennetustegevuse nimetus;

• väljatöötamise aasta;

• autor(id);

1Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on statistiline näitaja, mida kasutatakse riikide võrdlemisel ja mis võtab arvesse kolme

tegurit: oodatav eluiga, haridust ja elatustaset. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti riigiti

6

• päritoluriik;

• viide või link algallikale;

• sihtrühma kirjeldus (eraldi kuni 18-aastased noored ja vanemad noored);

• sisu lühikirjeldus;

• ennetuse tasand (universaalne, valikuline, näidustatud)

• tõendatuse hinnang (kõrge, madal, mõõdukas)/ info sekkumise tulemuslikkuse kohta;

• sekkumisse kaasatud osapooled;

• rakenduskeskkond (eraldi koolikeskkonnas rakendatavad tegevused)

• rakendamiseks vajalikud ressursid – koolitajate väljaõppe nõuded, tegevuse kestus,

hinnanguline rakendusmaht ning võimalikud kulukohad.

3.1.3. Analüüsi koostaja võib töö käigus tehtavate kokkulepete käigus raportisse lisada ka

teisi analüüsispetsiifilisi parameetreid.

3.1.4. Raporti lõpus on esitatud prioriseeritud soovitused vähemalt kolmest Eestis kõige

perspektiivsemast ennetustegevusest koos hinnanguga nende kohandamise,

piloteerimise ja rakendamise teostatavusele.

3.2.Kokkuvõttev hinnang ennetustegevuste ja/või lühisekkumiste kohandatavusest Eestis:

• Milline analüüsitud ennetustegevus või lühisekkumine on Eesti oludesse

kohandamiseks ja rakendamiseks kõige perspektiivsem ning miks?

• Millised on kõige sobivama ennetustegevuse või lühisekkumise Eestis kohandamise ja

rakendamise peamised tugevused, nõrkused, riskid ja väljakutsed? Esitada tuleb

põhjendatud hinnang ning kirjeldada asjaolusid, millega tuleks kohandamisel arvestada.

Kohandatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi aspekte:

o sihtrühma sobivus;

o tõendatuse tase ja mõju ulatus;

o rakendamise keerukus;

o ressursivajadus;

o kulutõhusus ja/või eeldatav ühiskondlik kasu;

o kultuuriline sobivus;

o kooskõla Eesti haridus-, noorsootöö- ja liiklusohutussüsteemiga;

o rakendamise jätkusuutlikkus;

o võimalikud õiguslikud, organisatsioonilised või muud rakendamist mõjutavad

piirangud.

3.3.Töö teostaja peab pärast töö valmimist olema valmis esitlema töö tulemusi Tellijale tellija

poolt määratud formaadis.

3.4. Kõik tulemused ja materjalid esitatakse eesti keeles elektrooniliselt. Töövõtja tagab

materjalide keelelise korrektsuse.

4. Küsimused turuosalistele

Palume Teie hinnangut ja ettepanekuid alljärgnevates küsimustes:

1. Kas näete vajadust tehnilise kirjelduse sisu täiendamiseks või ümberstruktureerimiseks?

Kui jah, palun täpsustage.

2. Milline on realistlik töö teostamise aeg?

3. Millised võiksid olla mõistlikud, pakkujaid mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed

kvalifitseerumise nõuded, nt varasem kogemus, haridus, meeskonna suurus, võimekus kaasata

valdkonnaga seotud eksperte?

4. Milline on orienteeruv töö teostamise maksumus (käibemaksuta)?

7

5. Soovi korral muud täiendavad ettepanekud või tähelepanekud, mida peate vajalikuks

esitada.

5. Tähtajad ja muu info

Turu-uuring korraldatakse kahes etapis:

• Etapp 1: Videokoosolek Ms Teamsi vahendusel 26.08.2026 kell 11.00

(eelregistreerimisega hiljemalt 25.08.2026) tekkinud küsimustele vastamiseks.

Osalemissoovist tuleb teada anda kirjale vastates.

• Etapp 2: Hiljemalt 2.09.2026 ootame lihtkirjalikke vastuseid 4. punktis esitatud

küsimustele.

Lisainformatsioon

Turu-uuringu käigus peetud suhtlus ja väljastatud teave salvestatakse ja dokumenteeritakse.

Turu-uuringust saadud infot kasutab hankija vajadusel hanke alusdokumentide koostamisel.

Turu-uuringu raames ei arutata ettevõtja tulevase pakkumuse sisu üle ning ei aidata seda

nõuetele vastavaks kujundada.

Turu-uuring ei kohusta Transpordiametit hanget välja kuulutama ega Teid hilisemas hankes

osalema, kuid saadud sisend on oluline realistliku ja turule sobiva hanketingimuse

kujundamisel.

Hankija tagab ettevõtjate mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtete järgimise ega moonuta konkurentsi.

Transpordiamet ei hüvita turu-uuringus osalemise ja sellega seotud informatsiooni koostamise

ega esitamisega seotud kulusid.

Lisaviited

• Liiklusaasta 2025

Lugupidamisega

Kerli Pärna

Liiklusohutuse ekspert

Transpordiamet

[email protected]

5568 1491