Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 3.3-6/26/15070-1 |
| Registreeritud | 26.08.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3.3 Sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine |
| Sari | 3.3-6 Teabenõuded, märgukirjad ja selgitustaotlused |
| Toimik | 3.3-6/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ |
| Vastutaja | Roger Voll (Users, Teehoiuteenistus, Lääne osakond, Ehituse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 eversheds-sutherland.ee
Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige
Menetlusdokument: Kostja vastus hagiavaldusele tsiviilasjas 2-26-9914
Adressaat: Pärnu Maakohus
Paide kohtumaja
Edastatud e-toimiku vahendusel
Kohtunik: Ruth Sild
Tsiviilasja number: 2-26-9914
Kuupäev: 06.07.2026
Kostja: Verston Eesti OÜ
Registrikood 11947047 Pärnu tn 128, 72720 Paide
Kostja esindajad: Vandeadvokaat Helena Noot
Vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co
Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn
Telefon 622 9990
E-post: [email protected] [email protected]
Hageja: Graniidikeskus OÜ
Registrikood 11614432 Niidu tn 17, 80047 Pärnu
Hageja esindaja: Vandeadvokaat Enno Heringson
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ E-post: [email protected]
Kostja taotlused: Kostja palub Pärnu Maakohtul:
1. Võtta asja juurde kostja vastusele lisatud tõendid.
2. Vaadata asi läbi kohtuistungil.
3. Jätta hagiavaldus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud hageja kanda.
I SISSEJUHATUS
1. Pärnu Maakohtu menetluses on Graniidikeskus OÜ (edaspidi hageja) 04.05.2026 hagiavaldus Verston Eesti OÜ (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks summas 199
299,38 eurot.
2. Käesolevaga esitab kostja vastuse hagiavaldusele.
3. Hageja nõuab kostjalt müügilepingu alusel tasumata põhivõlgnevust 174 568,29 eurot koos
viivistega, väites, et kostja on kohustatud tasuma kogu lepingujärgse hinna 18 523,8 tonni
üleantud materjali eest. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja rikkus müügilepingust tulenevaid kohustusi, andes üle materjali, mis ei vastanud lepingus sätestatud
Lk: 2
kvaliteedinõuetele, mille tulemusena on tekkinud kostjale kahju. Seetõttu on kostja
tasaarvestanud hageja nõuded enda kahjunõudega.
II FAKTILISED ASJAOLUD
4. Kuivõrd hageja on hagiavalduses oluliselt moonutanud faktilisi asjaolusid, üritades luua kohtule
ebaõiget arusaama lepingueelsetest läbirääkimistest, lepingu sõlmimisest ja vaidluse
kujunemisest tervikuna, toome allpool välja asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud, märkides sealjuures, milliste asjaolude puhul on hageja kohut eksitanud.
Riigihanke läbiviimine ja kostja hinnapäring
5. Transpordiamet viis 2025. a märtsikuus läbi teeremondi riigihanget viitenumbriga 2913911
„19331 Rannametsa-Ikla tee km 17,281-30,528 remont“ (edaspidi Hange). Hankes oli
pakkumuste esitamise tähtpäevaks 01.04.2025 (Lisa 1).
6. Hanke alusdokumentide (edaspidi RHAD; Lisa 2) osaks on tehnilised tingimused (edaspidi TK),
mis näevad muuhulgas ette nõuded materjalidele. TK punktide 2.2.2 ja 2.2.3 kohaselt tuli
põhitee kattekonstruktsioonis kasutada materjali „sidumata segu Pos 2“. TK punktis 2.7 ja selle
alapunktides on esitatud nõuded materjalidele, mille punkti 2.7.2 kohaselt oli nõue: „Sidumata segu 0/31,5, terastikuline koostis vastavalt majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele
nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10 (Pos 2)“. Seega pidi Hankes kasutatav materjal
ehk sidumata segu vastama majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi määrus 101) lisa 10 Pos 2 nõuetele (edaspidi Pos 2 materjal). Määruse 101 lisast 10 nähtuvalt tähistavad Pos 1-6 erinevate sidumata segude
terastikulise koostise piire ehk Pos 2 materjal peab määruse nõuetele vastamiseks jääma tabelis
toodud sõelkõvera piiresse.
7. 14.03.2025, st kaks nädalat enne Hankes pakkumuste esitamist pöördus kostja hageja poole,
et saada Hankes eelarvestamise eesmärgil hinnapakkumist mh Pos 2 materjalile (hagi lisa 4).
Sealjuures tõi kostja juba selles kirjas välja, et soovib seda kasutada Hankel, lisas lingi
riigihangete registris Hankele ja tõi e-kirjas välja ka nõuded materjalidele, sh et ostetav materjal peab vastama määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõudele. 25.03.2025 edastas hageja kostjale
hinnapakkumise (hagi lisa 4).
Eeltoodust nähtub esiteks, et kostja pöördus hageja poole juba enne Hankes pakkumuse esitamist (01.04.2025) hinnapakkumise saamiseks, et kostja saaks pakkumuse esitamisel
arvestada Pos 2 materjali hinnaga. Seega, tõele ei vasta hagiavalduses esitatud narratiiv (hagi
p 1.1 ja p-d 2.1-2.7), justkui tegi kostja Hankes põhjendamatult madala pakkumuse ja pidi
seega hankelepingu täitmiseks otsima võimalusi pakkumuse maksumuse vähendamiseks ja otsustas seetõttu materjali hagejalt osta. Samuti on eeltoodust tulenevalt kohut eksitav ka hagi
p-s 1.3 esitatud väide, justkui vastas hageja alles 26. mail, st peale Hankes pakkumuste
esitamist kostja hinnapäringule, kuna hageja saatis kostja päringule lisast 4 nähtuvalt vastuse
juba 25.03.2025.
8. Kostja osutus Hankes edukaks pakkujaks, esitades pakkumuse hinnaga 985 872,83 eurot (vt
hagi lisa 1). Kuivõrd RHAD kohaselt tuli põhjendamatult madala maksumuse kontrolli teha
üksnes juhul, kui vahe järgmisega on enam kui 15%, aga kostja pakkumus oli 10,32% soodsam võrreldes järgmisega, ei olnud vajadust viia läbi põhjendamatult madala maksumuse kontrolli
(hagi lisa 1). Arvestades ka, et kostja küsis hagejalt hinnapakkumist enne Hankes pakkumuse
esitamist, mistõttu arvestas kostja hagejalt ostetava Pos 2 materjali hinnaga juba enne
pakkumuse esitamist, jääb arusaamatuks, mida hageja kostjale p-des 2.2-2.3 ette heidab.
9. Ühtlasi on asjakohatu hageja väide, et kostja soovis materjali tellida hagejalt just selleks, et
kulusid hankelepingu täitmisel kokku hoida, sest antud karjäär asus objektile lähemal.
Erinevatel aastatel teises karjääris võetud hinnapakkumised kinnitavad aga, et Pos 2 materjali
1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8488624/general-info.
Lk: 3
hind kaugemal asuvates karjäärides tootes on 6 eurot/tonn, mitte 8 eurot/tonn (Lisad 3-4).
Seega on hageja ise transpordi võrra oma hinda juba tõstnud, mistõttu on ekslik väide, et
seeläbi oli võimalik kostjal kulusid kokku hoida.
10. 08.04.2025 küsis kostja orienteeruvat aega tootmiseks (hagi lisa 4), millele hageja ei vastanud.
Seejärel kordas kostja 28.04.2025, et soovib jätkuvalt tagasisidet ja märkis, et Pos 2 oleks vaja
alates 27. nädalast. Vahepeal suhtlesid pooled suuliselt ning 19.05.2025 palus kostja ka lõplikku
kirjalikku vastust, et materjali väljastamisega alustatakse 07.07.2025, et Pos 2 ligikaudne kogus on 21 715 tonni ja, et materjali hind on 8 eurot, millele lisandub käibemaks. 26.05.2025 kinnitas
hageja hinna ja saatis kostjale varasema aasta analüüsiprotokollid. Sellest nähtub, et kostja
rõhutas läbivalt hinna läbirääkimiste ajal, et soovib osta just Pos 2 materjali.
Protokollide edastamine ja lepingu sõlmimine
11. Hageja poolt edastatud 2024. aasta analüüsiprotokolli järgi ei vastanud materjal Pos 2 nõuetele.
Hageja poolt kostjale saadetud 29.05.2025 analüüsiprotokollid 25-390 K ja 25-391 K (Lisa 5 näitasid aga oluliselt kvaliteetsemat materjali, kuid ei vastanud veel päris Pos 2 nõuetele.
Vahetult enne müügilepingu allkirjastamist saadetud protokoll 25-497 K ei vastanud ka napilt
nõuetele. Hageja poolt saadetud 25.06.2025 protokoll vastas aga täielikult Pos 2 nõuetele,
samuti vastas täielikult nõuetele hageja edastatud 14.07.2025 protokoll:
Kuupäev Katseprotokoll
nr
0,063
mm
nõue 0–5
0,5
mm
nõue 0–20
1 mm
nõue 3–32
2 mm
nõue 6–42
4 mm
nõue
12– 53
8 mm
nõue
23– 66
16
mm
nõue 43–
81
31,5
mm
nõue 85–
99
Tulemus
27.09.2024 24-8751 K 5,6 43 48 51 54 61 72 97 Ei vasta
29.05.2025 25-391 K 5 27 31 35 38 43 55 93 Ei vasta
29.05.2025 25-390 K 3,4 17 20 22 24 27 35 69 Ei vasta
16.06.2025 25-497 K 4,4 27 30 33 36 44 64 92 Ei vasta
25.06.2025 25-553 K 4,1 19 22 24 26 35 68 95 Vastab
14.07.2025 25-691 K 3,9 18 21 24 27 34 50 98 Vastab
12. Eelnevast nähtub, et kuigi hageja poolt saadetud 2024. a protokolli järgi ei vastanud 2024. a
materjal Pos 2 nõuetele, siis alates 2025. a maikuust, st juba enne müügilepingu allkirjastamist
tegi hageja (vähemalt protokollide järgi) materjaliga parendustegevusi, et viia see kooskõlla Pos 2 nõuetega. Oluline on aru saada, et Pos 2 nõuetele vastav materjal ei olegi nö otse seinast
võetud looduslik materjal, vaid seda tuleb eelnevalt käidelda selleks, et materjal vastaks Pos 2
nõuetele (sõltuvalt vajadusest nt purustamine, sõelumine, täiendava materjali lisamine jms).
Selliseid toiminguid on aga vaja teha igal juhul, olenemata sellest, millisest karjäärist algne materjal võetakse. Ehk – asjaolu, et karjäärist võetud looduslik materjal töötlemata kujul ei
vasta määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele ei tähenda, et kostja oleks aktsepteerinud, et hageja
müübki kostjale materjali, mis ei vasta Lepingule.
13. Seetõttu saatis kostja hagejale korduvalt ka e-kirju, kus rõhutas, et materjal tuleb viia vastavusse Pos 2 nõuetega (vt hagi lisa 12).
14. 05.06.2025 edastas kostja müügijuht hagejale müügilepingu kavandi üle vaatamiseks ja
allkirjastamiseks (vt hagi lisa 9) ja saatis seejärel kaks e-kirja meeldetuletuseks (12.06 ja 18.06), et müügileping on jätkuvalt allkirjastamata, kuna hageja ei vastanud kirjadele ega
saatnud allkirjastatud lepingut tagasi. Vastupidiselt hageja väitele, et tegemist oli hageja
survestamisega, oli tegemist tavapärase lepingu sõlmimise protsessiga. Hageja ei ole esitanud
peale kahe meeldetuletuskirja ühtegi tõendit, millest nähtuks, justkui oleks kostja kuidagi hagejat survestanud. Kui hageja ei oleks soovinud müügilepingut sõlmida või kui hageja teadis,
et ta ei ole võimeline kostjale Pos 2 materjali tootma, oleks ta pidanud keelduma müügilepingu
sõlmimisest. Seda hageja ei teinud. Vastupidi, hageja sõlmis müügilepingu.
Lk: 4
15. 18.06.2025 allkirjastasid hageja ja kostja müügilepingu nr 4-41/334-2025 (edaspidi Leping).
Lepingu punkti 1.1 kohaselt oli Lepingu esemeks täitematerjal, mida hageja müüb kostjale
vastavalt Lepingus toodud tingimustele, mis peab olema kooskõlas Lepingus ja selle lisades toodud kvaliteedinäitajatega. Täitematerjali kvaliteedinõuded on toodud Lepingu punktis 2.1.
Täitematerjali “Sidumata segu 0/31,5” kvaliteedinõuded on punkti 2.1 kohaselt: Pos 2,
Terastikuline koostis vastavalt majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10 (Pos 2). Seega pidi vastavalt Lepingule müüma hageja kostjale Pos 2 materjali.
Mittevastavad analüüsitulemused ja kohtueelne vaidlus
16. Materjali väljavedu algas 2025. aasta juulis. Kostja võttis koos Transpordiametiga proove
materjalist ja 2025. a juuli lõpus akrediteeritud labori katsetulemused näitasid, et hagejalt
saadud materjali terastikuline koostis ei vasta määruse 101 lisa 10 Pos 2 kvaliteedinõuetele,
mis on vastuolus Lepingu punktiga 2.1 (vt hagi lisad 16, 17 ja 18). Selleks ajaks oli kostja mh juba valmis ehitanud 2,3-kilomeetrise teelõigu, kus kõnealune mittevastav materjal oli juba tee
konstruktsiooni segatud. Mittevastavad analüüsitulemused näitasid, et tegu pole Pos 2
materjaliga:
Protokolli
kp
Protokoll
nr
Proovi
koht
0,063
mm
nõue
0–5
0,5
mm
nõue
0–20
1 mm
nõue
3–32
2 mm
nõue
6–42
4 mm
nõue
12–
53
8 mm
nõue
23–
66
16
mm
nõue
43– 81
31,5
mm
nõue
85– 99
Tulemus
24.07.2025 KP
2059/25
PK
295+50 8,8 37 43 48 53 62 77 100 Ei vasta
29.07.2025 KP 2141/25
PK 288+50
7,0 32 37 41 47 55 69 97 Ei vasta
30.07.2025 KP
2157/25
PK
271+00 7,7 40 45 49 54 61 75 99 Ei vasta
31.07.2025 KP 2176/25
PK 239+50
8,1 41 47 51 57 65 76 97 Ei vasta
17. Kostja kasutas sellist materjali enam kui 18 tuhande tonni ulatuses Rannametsa-Ikla tee
ehitustöödel.
18. 30.07.2025 ja 04.08.2025 teavitas kostja hagejat materjali Lepingule mittevastavusest, kuid
hageja ei viinud materjali kooskõlla Lepinguga (vt hagi lisad 17 ja 18).
19. 06.08.2025 esitas kostja hagejale täiendava nõude viia materjal kooskõlla Lepingu tingimustega
ning andis teada, et kui hageja ei vii kaupa kooskõlla Lepinguga, kavatseb kostja nõuda hagejalt
kahju hüvitamist (hagi lisa 19).
20. 07.08.2025 ja 29.09.2025 toimusid hageja ja kostja kohtumised, kus arutati, kuidas olukorda
parandada ning hageja kinnitas, et on nõus osaliselt kahju kandma.
21. Kostja kogus kokku tee peal olnud materjali, hageja sõelus selle läbi ja kostja viis selle teele tagasi (v.a 2,3-kilomeetrine teelõik, kus ei olnud võimalik materjali enam eemaldada). Ka peale
sõelumist ei vastanud aga materjal määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele ja seega TK punkti 2.7.2
nõudele. Seetõttu oli hageja kohustatud arvutama ise välja killustiku fraktsiooni ja koguse, mida
tuleb materjalile juurde lisada, et see vastaks määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele.
22. Eeltoodust tulenevalt tekkis kostjale kahju, mille on kostja hageja nõudega tasaarvestanud ja
samuti on kulud, mida ei saa hageja kostjalt nõuda ja mis tuleb samuti hageja nõudest maha
arvata:
Lk: 5
22.1. Nagu nähtub ka Transpordiameti vastusest hagi lisas 1, muutis kostja sõelkõverat
kohapeal ehk sõeluti materjalist peenosist välja ning lisati dolomiitkillustikku, et
saavutada Pos 2 sõelkõver. Kostja pidi koguma kokku juba tee peal olnud materjali ning
peale hageja poolt selle läbi sõelumist viima selle uuesti teele tagasi (v.a 2,3-kilomeetrine teelõik, kus ei olnud võimalik materjali enam eemaldada). See tegevus lepiti muuhulgas
kokku 07.08.2025 kohtumisel. Samas selgus, et ka peale sõelumist ei vastanud materjal
jätkuvalt määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele. Seetõttu oli kostja kohustatud arvutama
ise välja killustiku fraktsiooni ja koguse, mida tuleb materjalile juurde lisada, et see vastaks nõuetele. Arvutustest selgus, et materjali vastavusse viimiseks on vaja lisada
olemasolevale sõelutud materjalile killustikku fr 4/32 (osakaaluga olemasolev 60% ja
lisatav materjal 40% kontstruktsioonikihi paksusest 10cm). Selle materjali- ja veokulu
kokku oli 102 683 eurot, millest tuleb maha arvata Pos 2 materjali kulu, mis oleks kostjale tekkinud ka juhul, kui algne materjal oleks vastanud Lepingule (45 386 eurot), mistõttu
täiendava killustiku lisakulu on 57 297 eurot.
22.1.1. Killustiku materjali maksumus põhineb Forek OÜ esitatud neljal arvel (Lisad 6-9):
- Forek OÜ arve (01.–05.09.2025) – Anelema killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 11,00
€/t, kogus ~2 821 t, summa 31 037,05 eurot;
- Forek OÜ arve (08.09.2025) – Anelema killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 11,00 €/t, kogus ~83 t, summa 911,35 eurot;
- Forek OÜ arve (04.–05.09.2025) – Koonga killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 9,90
€/t, kogus ~1 071 t, summa 10 604,97 eurot;
- Forek OÜ arve (08.–10.09.2025) – Koonga killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 9,90 €/t, kogus ~1 698 t, summa 16 806,36 eurot.
22.1.2. Killustiku materjali kulu kokku oli seega 59 359,73 eurot. Killustiku transpordikulu
nähtub Polertrans OÜ arvelt nr 1231 (30.09.2025) (Lisa 10). Killustiku veokulu kokku on seega 43 323,63 eurot. Killustiku materjali- ja veokulu kokku: 59 359,73 + 43 323,63
= 102 683,36 eurot. Kuna hankelepingu kohaselt oli Pos 2 kihi paksus 10 cm ning
materjali vastavusse viimiseks tuli sellele kihile lisada 4 cm killustikku (40% kihist), siis
60% killustikust (so 6 cm) oli vajalik ka juhul, kui algne materjal oleks vastanud Lepingule, kuna see oleks nagunii moodustanud osa konstruktsioonikihist. Seetõttu tuleb
brutokuludest maha arvata Pos 2 materjali kulu, mis oleks kostjal tekkinud ka ilma
materjali mittevastavuseta: 5 673 t × 8 €/t = 45 386 eurot. Täiendava killustiku lisakulu
on seega: 102 683 – 45 386 = 57 297 eurot.
22.2. Seoses materjali teelt kokku kogumise, sõelumise ja teele tagasi viimisega tekkis kostjale
kahju. Peale sõelumist tuli valada juurde killustikku rohkem kui hankeleping ette nägi, et
viia materjal kooskõlla TK punktiga 2.7.2, kuna juba teele kantud materjali ei olnud võimalik enam enne parandustöid sealt eemaldada. Seega tekkis 3 251,60 tonni ulatuses
ehk summas 26 013 eurot ülekulu, mida ei oleks tekkinud, kui algne materjal või peale
sõelumist parandatud toode oleks vastanud Lepingule.
22.3. Väljasõelutud materjali asemel tuli kostjal juurde vedada ehk hagejalt täiendavalt tellida
1 899 tonni materjali, mille maksumus on 15 192 eurot. Sellega üritas aga hageja oma
Lepingust tulenevat rikkumist sisuliselt heastada, mistõttu ei saa hageja selle materjali
kulu nõuda kostjalt. Ehk – see summa tuleb hageja võimalikust nõudest maha arvata.
22.4. Seoses asjaoluga, et 2,3-kilomeetrise teelõigu osas (mis oli juba valmis ehitatud) ei
vastanud materjal Pos 2 nõuetele, vähendas Transpordiamet kostjale makstavat tasu
56 388,41 euro võrra (Lisa 11).
23. 24.10.2025 edastas kostja hagejale kahjunõude ja tasaarvestuse (hagi lisa 21).
24. 31.10.2025 vastas hageja kostja nõudele (vt hagi lisa 10 lisa 1).
Lk: 6
25. 05.12.2025 edastas kostja hagejale nõudekirja, kus tõi välja, et Graniidikeskusel tuleb
tasunõudest maha arvata 156 898,41 eurot, aga pakkus kompromissina välja, et Verston tasub
Graniidikeskusele Materjali eest 30 516,59 eurot (hagi lisa 23)
26. 19.12.2025 vastuskirjas märkis hageja, et ei ole kohustatud tasunõuet vähendama, aga kompromissi korras on nõus alandama oma nõuet 5% võrra ja nõuab seega 140 780,88 euro
tasumist (lisaks käibemaks 33 787,41 eurot) (hagi lisa 10). Uue väitena hakkas hageja nüüd
tuginema asjaolule, et Leping on tühine.
27. 31.12.2025 vastuses jäi kostja oma senise nõude juurde, selgitas, et hageja õiguslik hinnang
on ekslik ega välista vastutust kahju eest (hagi lisa 24).
28. Pooled vahetasid veel 2026. aasta algul kirju, sh pakkus kostja välja kohtumist kompromissi
aruteluks, millest hageja keeldus (hagi lisad 25-27). Seejärel esitas hageja kohtusse hagi
Lepingust tuleneva tasu maksmiseks.
III VASTUS HAGILE
Hagejal ei ole kostja vastu nõuet, kuna kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju
hüvitamist, mis ületab hageja võimalikku tasunõuet
29. Kahju hüvitamise nõude õiguslik alus. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust,
võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 222 lg 4 näeb lisaks ette, et müüja kannab
mittevastavuse korral asja parandamise või asendamisega seotud kulud. Ka Lepingu punkt 5.2 näeb ette, et hageja peab garanteerima kauba, sh materjali vastavuse Lepingule ning
mittevastavusel kompenseerima kostjale kogu sellest põhjustatud tõendatud kahju.
30. Müüdud ese peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja
pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 näeb ette, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui
sellel pole kokkulepitud omadusi (p 1) või kui see ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks
ostja seda vajab ja mida müüja teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele (p 2).
31. Materjalil ei ole Lepingus kokku lepitud omadusi. Esiteks on täidetud VÕS § 217 lg 2 p 1
esimene eeldus ehk materjal ei vasta Lepingu punkti 2.1 nõuetele ehk Pos 2 nõuetele, mistõttu saab juba ainuüksi sellest järeldada, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Asjaolu, et
tegemist ei ole Pos 2 materjaliga, näitavad Transpordiameti analüüsiprotokollid ja seda on
kinnitanud ka hageja ise oma 31.10.2025 vastuskirjas kostjale. Samuti on hageja korduvalt ise
rõhutanud, et esimene materjal, mille hageja kostjale üle andis oli 2024. aasta materjal, mis protokollist nähtuvalt Pos 2 nõuetele ei vastanud.
32. Hageja oli teadlik, et kostja vajab kvaliteedinõuetele vastavat materjali
Hanketingimustele vastava tee ehitusel. Lisaks sellele, et lepingu esemel ei ole kokkulepitud omadusi, oli hageja teadlik, et kostja vajab materjali Transpordiameti korraldatud
Hankel hankelepingu täitmiseks ja tee rajamiseks (VÕS § 217 lg 2 p 2). Nagu eelpool viidatud,
tuleneb kohustus kasutada määruse 101 lisa 10 Pos 2 kvaliteedile vastavat materjali just RHAD-
ist, eeskätt TK-st, millest teavitas kostja hagejat juba esmase hinnapakkumise küsimisel.
Sealjuures näeb hankelepingu punkt 4.20 ette, et: Töövõtja peab töö teostamisel järgima tellija
või inseneri juhiseid, sh tegema omal kulul ümber töö või vahetama välja materjali, mille
kvaliteet ei vasta lepingus või projektis sätestatud nõuetele.
Samuti sätestab hankelepingu punkt 8.2, et: Tellijal on õigus keelduda kuni mittevastavuste
likvideerimiseni töö vastuvõtmisest ja selle eest osaliselt või täielikult maksmisest, kui töö ei ole
teostatud lepinguga ja selle lisadega määratud kvaliteeditasemel või mahus või kui töö teostamisel on kasutatud kokkulepituga võrreldes erinevaid, tellijaga eelnevalt kooskõlastamata
materjale ja/või lahendusi.
Lk: 7
33. Seetõttu pidi hageja teadma, et kostjal on kohustus hankelepingu täitmisel kasutada just
Hankes määratud nõuetele vastavat materjali ja selle kohustuse rikkumine toob kostjale kaasa
kohustuse teha töö ümber, vahetada välja materjal ja ühtlasi Transpordiametile õiguse keelduda
töö vastuvõtmisest, kui on kasutatud kokkulepitust erinevaid materjale või ei ole töö kooskõlas hankelepingus toodud kvaliteeditasemega.
34. Seega on tegemist lisaks ka VÕS § 217 lg 2 p-s 2 viidatud olukorraga ehk hageja oli teadlik, et
kostja vajab materjali teatud spetsiifiliseks otstarbeks, mis eeldab, et materjal vastab määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele. Ühtlasi pidi sellest tulenevalt hageja juba Lepingu sõlmimise ajal
nägema ette, et selline kahju võib kostjale tekkida ja hageja peab rikkumise korral selle
kostjale hüvitama (VÕS § 127 lg 3).
35. Hageja on eeltoodust nähtuvalt rikkunud Lepingu punktis 1.1 sätestatud kohustust müüa
kostjale Lepingu punktis 2.1 sätestatud nõuetele vastavat materjali ja sellega on tekkinud
kostjale kahju.
36. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lepingust tulenevalt välistab vastutuse rikkumise
eest üksnes vääramatu jõud, mille asjaolusid hetkel ei esine. Seetõttu ei esine vastutust
välistavaid asjaolusid ning hageja vastutab Lepingu rikkumise eest. Arusaamatuks jääb hageja
väide, et kostja ei saa kahju hüvitamist nõuda, kuna kostja oleks pidanud ise materjali täiendavalt segama, sõeluma vms, et see nõuetele vastaks (p 3.20) ja seega pole põhjuslikku
seost kahju ja väidetava rikkumise vahel. Nagu oleme selgitanud, siis tuligi teha täiendavaid
toiminguid ja lõpp-astmes vedada materjali juurde, et see Pos 2 nõuetele vastaks ja selle tõttu
ongi suures osas tekkinud kostjale kahju.
37. Tasaarvestus ja hageja võimalik tasunõue. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on
kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega
tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. 24.10.2025 kirjas tasaarvestas kostja oma nõude hageja nõudega.
Hageja ei saa välistada oma vastutust VÕS § 218 lg-le 4 tuginedes
38. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja ei kavatsegi kunagi anda üle nõuetele vastavat materjali. Hageja väitel välistab VÕS § 218 lg 4 nende vastutuse rikkumise
eest, kuna kostja pidi teadma, et materjal ei vasta Lepingus toodud kvaliteedinõuetele. Nagu
eelnevalt selgitatud, siis väljendas kostja korduvalt enne Lepingu sõlmimist, et soovib osta just
Pos 2 materjali, mis vastab määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele. Samuti, et mõlemad pooled olid teadlikud, et kuna karjäärist võetud looduslik materjal töötlemata kujul Pos 2 nõuetele ei
vasta, eeldab see hageja poolt lisatoimingute tegemist, et viia materjal vastavusse Lepingus
sätestatud nõuetega, mida ka hageja üritas teha juba enne Lepingu sõlmimist ja mida
kinnitavad erinevatel aegadel saadetud protokollid. Seega – pelgalt asjaolu, et enne Lepingu sõlmimist võetud analüüsid ei näidanud, et hageja oleks toote juba enne Lepingu allkirjastamist
viinud kooskõlla kvaliteedinõuetega ei tähenda, et kostja pidi VÕS § 218 lg 4 tähenduses olema
teadlik, et hageja ei kavatsegi seda kunagi teha ega Lepingut täita. Kostja jaoks oli oluline, et
materjal, mis kostjale Lepingu alusel üle antakse vastaks nõuetele. Seega ei saa väita, et kostja oleks pidanud juba Lepingu sõlmimisel teadma, et materjal ei vasta nõuetele. Veelgi enam,
peale Lepingu sõlmimist ja enne esimest tarnet saatis hageja kostjale ka protokolli, mille järgi
vastas materjal Pos 2 nõuetele. 2025. a juulikuus edastas hageja veel täiendava protokolli
näitamaks, materjal vastab Pos 2 nõuetele. Sellest hoolimata näitasid hageja materjali analüüsitulemused, et tegu ei olnud nõuetele vastava materjaliga. Seega lõi hageja kostjale
mulje, et ta asub müüma nõuetele vastavat materjali, kuigi tegelikkuses andis üle nõuetele
mittevastavat materjali.
39. Kostja ei pidanud rakendama erakorralisi meetmeid nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks. Põhjendamatu on hageja poolt heita kostjale ette, et kostja oleks pidanud kauba
kättesaamisel eeldama, et see ei vasta nõuetele või lepingueelsete läbirääkimiste käigus
edastatud protokolli alusel järeldama, et hageja ei kavatsegi täita Lepingust tulenevaid
kohustusi, olukorras, kus hageja oli vahetult peale lepingu sõlmimist ja enne kauba tarneid saatnud hagejale protokolli kinnitamaks, et materjal vastab lepingus viidatud Pos 2 nõuetele.
Lk: 8
Ehk – hageja oli ise teadlik, et materjal ei vasta Pos 2 nõuetele, aga sõlmis sellest hoolimata
lepingu, millega võttis kohustuse Pos 2 nõuetele vastavat materjali müüa, saatis kostjale
katseprotokollid näitamaks, et materjal vastab nõuetele, aga andis seejärel ikkagi üle
mittevastava materjali. Sellises olukorras ei ole Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-50-06, p 19) järgi põhjendatud heita kostjale ette, et ta ei eeldanud kauba kättesaamisel selle mittevastavust
lepingule ja ei rakendanud erakorralisi meetmeid vastavuse kindlaks tegemiseks.
40. Transpordiameti vastuskiri ei välista hageja vastutust tekkinud kahju eest.
Transpordiameti selgitustaotluse vastuse puhul tuleb arvestada, et hageja on selgitustaotluses fakte moonutanud ja jätnud olulised asjaolud avaldamata (Lisa 12). Sellest nähtuvalt edastas
hageja Transpordiametile 2024. a protokolli, samuti järgnevad mittevastavust kinnitavad
protokollid ja üritas jätta muljet, justkui oli nende andmete põhjal kostja teadlik, et hageja
müüb kostjale Pos 2 nõuetele mittevastavat materjali. Samuti esitab ka selles kirjas hageja paljasõnalise ja tõendamata väite, justkui vedas kostja esmajärjekorras ära 2024. a materjali
ja oli sellest teadlik. Hageja jätab aga oma kirjast välja, et kostja rõhutas korduvalt
lepingueelselt ja peale selle sõlmimist, et materjal peab vastama Pos 2 nõuetele ja, et hageja
jättis kostjale mulje, et ta tegi parendustegevusi, et viia materjal sellega kooskõlla. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et Transpordiamet hageja kallutatud selgitustaotluse tulemusena on
jõudnud järeldusele, et kostja oleks pidanud käituma professionaalsemalt. Ühtlasi ei anna
Transpordiamet hinnangut ega saagi anda hinnangut sellele, kas on täidetud VÕS § 218 lg 4
eeldused. Kohut eksitav ja ebaõige on ka hageja väide, et justkui kostja „varjas“ protokolle Transpordiameti eest. Transpordiameti teabenõude vastusest nähtub üheselt, et materjal
kooskõlastataksegi ühe protokolli alusel, mistõttu jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud kostja
esitama Transpordiametile ka kõik varasemad protokollid ajast, mil hageja toode nõuetele ei
vastanud.
41. Viide toimivusdeklaratsioonile ei ole asjakohane. Hageja heidab ka ette, et kostja ei ole
kunagi hagejalt küsinud Pos 2 nõuetele vastavat deklaratsiooni. Lepingule lisatud dokumentides
on toodud välja toote nimetus ehk 0/32 materjal, selle terastikulise koostise kategooria (GA85)
ja peenosiste sisaldus (f5). Seal toodud andmed ei ole vastuolus Lepingu ega määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetega, vaid näitavad materjali täiendavaid omadusi. Seetõttu asjaolu, kas need
omadused olid toimivusdeklaratsioonil välja toodud või mitte, ei oma tähtsust. Deklaratsioon ei
kajasta seda, kas materjal vastab Pos 2 nõuetele. Vastavust kinnitavad analüüsitulemused.
Kostja ei ole käitunud pahauskselt
42. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole
vastupidiselt hageja väidetele kostja käitunud hea usu põhimõttega vastuolus olevalt. Samuti
pole kostja üritanud jätta hagejale muljet, et soovib osta määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele
mittevastavat materjali.
43. Kostja on läbivalt rõhutanud, et soovib osta Pos 2 materjali. Asjaoludest nähtuvalt on
kostja kõikides hagejale saadetud pöördumistes läbivalt rõhutanud, et soovib osta just Pos 2
kvaliteedinõuetele vastavat materjali, toonud vastava nõude välja ka Lepingus ja juba enne
Lepingu sõlmimist korduvalt juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et materjaliga tuleb teha täiendavaid toiminguid, et viia see kooskõlla Pos 2 nõuetega. Sellises olukorras on pigem hageja
ise TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 2 põhimõtteid rikkudes sõlminud kostjaga Lepingu, mida hageja
kunagi täita ei kavatsenud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on üleandmise aktile märkinud
üleantud kauba nimeks „purukruus“, mis ei vasta sellele, mida Lepingu kohaselt pidi hageja kostjale üle andma. Kostja ei ole Lepinguga ostnud hagejalt purukruusa, vaid konkreetset
materjali, mis peab vastama määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele.
44. Jääb arusaamatuks, mida tähendab hagi punktis 3.16 väide, et kostja püüdis esitada
hagejale pretensioone alles siis, kui Transpordiamet sekkus ja, et tegemist on vasturääkiva käitumisega. Lepingu kohaselt sõlmis kostja Lepingu Pos 2 materjali ostuks,
hageja saatis kostjale protokollid kinnitamaks, et tegu on Pos 2 nõuetele vastava materjaliga,
kuid seejärel andis hageja kostjale kauba üle, ise teades, et tegu siiski ei ole Pos 2 materjaliga.
Kostja teavitas hagejat esimesel võimalusel peale analüüsitulemuste saabumisest materjali mittevastavusest. Rõhutame taas, et enne väljavedu saatis hageja kostjale analüüsiprotokolli,
Lk: 9
mille kohaselt pidi materjal vastama Pos 2 nõuetele. Seega ei ole tõene väide, justkui oleks
kostja veo hetkel teadnud või pidanud teadma materjali mittevastavusest. Riigikohus on
leidnud, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle
lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja
lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja.2 Seega
sai kostja tugineda olemasolevatele müüja poolt esitatud andmetele ja ei pidanud eeldama, et
üleantav materjal ei vasta Lepingus kehtestatud nõuetele. Mittevastavus ilmnes alles hiljem.
Kvaliteedinõude kehtestamine Lepingus ei olnud näilik
45. Tehingu näilikkuse jaatamine eeldab, et kõigi poolte ühine tahe oli suunatud sellele,
et õiguslikke tagajärgi ei eksisteeriks. Hageja väitel on viide Pos 2-le Lepingus näilik. Täiesti arusaamatuks jääb hageja väide, et justkui oli tegemist näiliku ja tühise tehinguga TsÜS § 89
tähenduses ja seda üksnes kvaliteedinõude osas. Jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada,
et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu
tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi.3
Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele.4
Asjaolust, et hageja eesmärk oli viia kostja eksitusse ja oma Lepingust tulenevaid kohustusi
mitte täita, ei saa järeldada, et poolte ühine tahe oli varjata tehingut, millega hageja müüb
kostjale kvaliteedinõuetele mitte vastavat materjali.
46. Asjakohatu on väita, et hageja sõlmis Lepingu arvestades kostja teadmist ja soovi
osta materjali kvaliteediga, mis on vastuolus Lepinguga. Kostja töötaja Mait Savi palus
14.03.2025 hinnapakkumist materjalile, mis vastaks määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele,
kordas kvaliteedinõuet 28.04.2025 e-kirjas ja oma 19.05.2025 lõplikus hinnapäringus. 29.05.2025 e-kirjas vastuses hagejale saadetud protokollile juhtis Mait Savi tähelepanu, et
proovid on sõelkõverast väljas ehk ei vasta Pos 2 nõuetele. 05.06.2025 saatis kostja töötaja
Monika Kangur hagejale Lepingu allkirjastamiseks, kus oli selgelt kirjas, et kostjale üleantav
materjal peab vastama määruse 101 lisa 10 Pos 2 kvaliteedinõuetele. 17.06.2025 ehk päev enne Lepingu allkirjastamist kirjutas Mait Savi taas, et materjali proov ei vasta ikka täielikult
Pos 2 nõuetele. Jääb arusaamatuks, kuidas sai eelnevast hageja järeldada, et kostja tahabki
osta materjali, mis ei vasta Lepingus välja toodud kvaliteedinõuetele ja, et Lepingu
allkirjastamisega ei tekigi hagejal kohustust seda kohustust täita, kui kostja järjepidevalt kvaliteedinõuetele viitas. Seda enam, et kostja rõhutas juba kõige esimeses päringus, et
materjali on vaja Transpordiameti hankel osalemiseks, kus on välja toodud nõuded materjalile.
Kuigi hageja ei ole selle lepingu pooleks, siis pidi hageja olema teadlik, et kostja vajab just
nõuetele vastavat toodet hankelepingu täitmiseks ehk spetsiifiliseks eesmärgiks. Samuti ei ole
hageja selgitanud, et kui ta oli tõesti veendunud, et kostja soovib nõuetele mittevastavat kaupa, siis miks tegi hageja nii enne Lepingu allkirjastamist kui ka peale allkirjastamist korduvalt
parendustoiminguid, et viia toode kooskõlla Pos 2 nõuetega ja esitas selleks kostjale korduvalt
ka protokolle.
47. Kostja ei ole survestanud hagejat Lepingut allkirjastama. Asjakohatud ja vastuolus pooltevahelise e-kirjavahetusega on hageja väited, justkui oleks kostja jõuliselt käinud peale,
et hageja Lepingu allkirjastaks või survestanud hagejat Lepingut allkirjastama. Kostja ostujuht
Monika Kangur saatis 05.06.2025 Lepingu üle vaatamiseks ja allkirjastamiseks5 ning saatis
nädalaste vahedega kaks meeldetuletust, kuna hageja ei olnud jätkuvalt Lepingut allkirjastanud, kuigi Marek Leemet oli juba 26.05.2025 kinnitanud lõpliku hinna. Ka kostja
ostujuhi e-kirjas viide asjaolule, et vastasel juhul tekivad küsimused ka teiste käimasolevate
pakkumuste tõsiseltvõetavuse osas ei viita mistahes survestamisele. Arusaadavalt tekitab
koostööpartneris kahtlusi see, kui müüja ignoreerib peale pakkumuse kinnitamist ostja e-kirju
2 RKTKo 12.06.2006 nr 3-2-1-50-06, p 19. 3 RKTKo 31.10.2007 nr 3-2-1-88-07, p 12 ja RKTKo 05.06.2019 nr 2-17-17217/37, p-d 20-21. 4 RKKKo 20.04.2015 nr 3-1-1-23-15, p 54. 5 Sealjuures märgime, et ostujuht Monika Kanguri allkiri on Lepingule lisatud esimesena selleks, et digikonteiner
nö sulgeda ehk, et teine lepingupool ei teeks ilma kostjat teavitamata Lepingus enne selle allkirjastamist
muudatusi. Hageja nimel on Lepingu allkirjastanud peale Marek Leemetit volitatud esindajana Urmas Jõeveer 18.
juunil.
Lk: 10
ja ei allkirjasta pakkumuse kinnitamiseks pooltevahelist lepingut. Ühtlasi tekitab selline
käitumine kahtlusi ka teiste sama müüja esitatud pakkumuste kehtivuse osas. Kordame taas –
kui hageja ei soovinud Lepingut sõlmida või teadis, et ta ei olegi suuteline Lepingut täitma, siis
oleks saanud hageja keelduda Lepingu sõlmimisest. Seega mistahes väited survestamisest on
asjakohatud ja vastuolus pooltevahelise suhtlusega.
On tõendatud, et materjal ei vastanud Pos 2 tingimustele
48. Arusaamatu ja vastuolus hageja varasemate väidetega on alapeatükis F esitatu ehk, et ei ole
teada, et materjal ei vastanud Pos 2 nõuetele. Hageja ei saa ise järjepidevalt läbivalt väita, et tahtiski müüa kostjale Pos 2 nõuetele mittevastavat materjali ja, et tegelikult siiski pole
mittevastavus tõendatud. Mittevastavust tõendavad Transpordiameti protokollid, samuti on
seda kinnitanud korduvalt hageja ise.
49. Ka hageja poolt esitatud Transpordiameti vastuskirjas on Transpordiamet selgitanud, et:
„Teoreetiliselt aga ei saa purustatud kruusa sõelkõver transpordi käigus selliselt muutuda, et
avaldaks arvestatavat mõju materjali sõelkõverale, küll aga võib see muutuda paigalduse käigus
kui materjali ebamõistlikult liiga palju profileerida ning tihendada.“ See tähendab, et paljasõnaline ja otsitud on ka hageja väide, justkui andis hageja kostjale üle Pos 2 nõuetele
vastavat materjali, mis muutus transpordi käigus mittevastavaks.
50. Seda enam, et hageja on ise läbivalt väitnud, et esimesena andiski ta kostjale üle hoopis 2024. a materjali, mis protokollist nähtuvalt kindlasti Pos 2 nõuetele ei vastanud.
Hageja ei saa kokkuvõttes nõuda kostjalt tasu, kuna see nõue on tervikuna
tasaarvestatud
51. Hageja nõue ilma käibemaksuta kokku on 148 190,40 eurot. Nagu nähtub kostja 05.12.2025
kirjast, on kostja kahjunõue kokku 141 706,41 eurot, mille tasaarvestas kostja hageja
tasunõudega ning ühtlasi selgitas, et tasunõudest tuleb veel maha arvata 15 192 eurot (pikemalt selgitatud üleval punktis 22). Kokku tuleb seega maha arvata hageja võimalikust
tasunõudest 156 898,41 eurot ja hageja peab hüvitama seega kostjale 8708,01 eurot (ilma
käibemaksuta summa). Kostja ei esita hetkel ületava summa osas veel vastuhagi, aga ei välista
vastuhagi esitamist tulevikus.
52. Kuivõrd hageja nõue ei ole põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue.
IV MENETLUSLIKUD TEATED
53. Kostja vastuse tähtaegsus. 05.06.2026 pikendas kohus hagiavaldusele vastamistähtaega
kuni 06.07.2026, mistõttu on vastus tähtaegne.
54. Menetluse vorm. Kostja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil.
55. Kompromissi võimalikkusest. Kostja ei välista asja lahendamist kompromissiga, aga ootab
selles osas hageja ettepanekuid. Kostja on kohtuväliselt teinud hagejale ettepaneku
kompromissi sõlmimiseks ja pakkunud välja kohtumisi, et asjaolusid arutada. See ei ole tulemuseni viinud.
56. Esindusõigus. Käesoleva menetlusdokumendi allkirjastanud advokaadid kinnitavad
käesolevaga TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt õigust kostjat käesolevas tsiviilasjas esindada ja esitada hagi vastus kostja nimel. Palun edaspidi kõik menetlusdokumendid edastada
lepingulisele esindajale e-toimiku vahendusel või, kui see ei ole võimalik, e-posti teel e-
postiaadressile [email protected] ja raiko.lipstok@eversheds-
sutherland.ee.
Lugupidamisega
Lk: 11
(digitaalselt allkirjastatud)
Helena Noot
Vandeadvokaat
(digitaalselt allkirjastatud)
Raiko Lipstok
Vandeadvokaat
Verston Eesti OÜ lepingulised esindajad
Lisad:
1. Hanketeade riigihankes 291391; 2. Riigihanke alusdokumendid riigihankes 291391;
3. Pos 2 materjali hinnapäring 2024;
4. Pos 2 materjali hinnapäring 2026;
5. Kostja 29.05.2025 e-kiri hagejale; 6. Forek OÜ arve 1;
7. Forek OÜ arve 2;
8. Forek OÜ arve 3;
9. Forek OÜ arve 4; 10. Poletrans OÜ arve;
11. 27.11.2025 tööprotokoll (tasu vähendamine);
12. Graniidikeskuse selgitustaotlus Transpordiametile.
Transpordiamet
Valge 4, 11413 Tallinn
Edastan manustatud teabenõude.
Austusega ja Teid kiire vastuse eest ette tänades,
Enno Heringson
vandeadvokaat, partner│attorney at law, partner
GSM: (+372) 56 495 842
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ│Järvevana tee 9, 11314 TALLINN, Eesti/Estonia, Tel: (+372) 6 108 108
Käesolev e-kiri ja lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on mõeldud kasutamiseks ainult nimetatud adressaadile. Juhul kui Te ei ole selle e-kirja adressaat, on käesoleva e-kirja sisuga tutvumine, kasutamine, avaldamine ja levitamine keelatud. Palume Teil viivitamatult võtta ühendust e-kirja saatjaga ning kustutada saadud e-kiri sh lisatud failid.
Digiallkirjad
OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 eversheds-sutherland.ee
Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige
Menetlusdokument: Kostja vastus hagiavaldusele tsiviilasjas 2-26-9914
Adressaat: Pärnu Maakohus
Paide kohtumaja
Edastatud e-toimiku vahendusel
Kohtunik: Ruth Sild
Tsiviilasja number: 2-26-9914
Kuupäev: 06.07.2026
Kostja: Verston Eesti OÜ
Registrikood 11947047 Pärnu tn 128, 72720 Paide
Kostja esindajad: Vandeadvokaat Helena Noot
Vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co
Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn
Telefon 622 9990
E-post: [email protected] [email protected]
Hageja: Graniidikeskus OÜ
Registrikood 11614432 Niidu tn 17, 80047 Pärnu
Hageja esindaja: Vandeadvokaat Enno Heringson
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ E-post: [email protected]
Kostja taotlused: Kostja palub Pärnu Maakohtul:
1. Võtta asja juurde kostja vastusele lisatud tõendid.
2. Vaadata asi läbi kohtuistungil.
3. Jätta hagiavaldus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud hageja kanda.
I SISSEJUHATUS
1. Pärnu Maakohtu menetluses on Graniidikeskus OÜ (edaspidi hageja) 04.05.2026 hagiavaldus Verston Eesti OÜ (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks summas 199
299,38 eurot.
2. Käesolevaga esitab kostja vastuse hagiavaldusele.
3. Hageja nõuab kostjalt müügilepingu alusel tasumata põhivõlgnevust 174 568,29 eurot koos
viivistega, väites, et kostja on kohustatud tasuma kogu lepingujärgse hinna 18 523,8 tonni
üleantud materjali eest. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja rikkus müügilepingust tulenevaid kohustusi, andes üle materjali, mis ei vastanud lepingus sätestatud
Lk: 2
kvaliteedinõuetele, mille tulemusena on tekkinud kostjale kahju. Seetõttu on kostja
tasaarvestanud hageja nõuded enda kahjunõudega.
II FAKTILISED ASJAOLUD
4. Kuivõrd hageja on hagiavalduses oluliselt moonutanud faktilisi asjaolusid, üritades luua kohtule
ebaõiget arusaama lepingueelsetest läbirääkimistest, lepingu sõlmimisest ja vaidluse
kujunemisest tervikuna, toome allpool välja asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud, märkides sealjuures, milliste asjaolude puhul on hageja kohut eksitanud.
Riigihanke läbiviimine ja kostja hinnapäring
5. Transpordiamet viis 2025. a märtsikuus läbi teeremondi riigihanget viitenumbriga 2913911
„19331 Rannametsa-Ikla tee km 17,281-30,528 remont“ (edaspidi Hange). Hankes oli
pakkumuste esitamise tähtpäevaks 01.04.2025 (Lisa 1).
6. Hanke alusdokumentide (edaspidi RHAD; Lisa 2) osaks on tehnilised tingimused (edaspidi TK),
mis näevad muuhulgas ette nõuded materjalidele. TK punktide 2.2.2 ja 2.2.3 kohaselt tuli
põhitee kattekonstruktsioonis kasutada materjali „sidumata segu Pos 2“. TK punktis 2.7 ja selle
alapunktides on esitatud nõuded materjalidele, mille punkti 2.7.2 kohaselt oli nõue: „Sidumata segu 0/31,5, terastikuline koostis vastavalt majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele
nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10 (Pos 2)“. Seega pidi Hankes kasutatav materjal
ehk sidumata segu vastama majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi määrus 101) lisa 10 Pos 2 nõuetele (edaspidi Pos 2 materjal). Määruse 101 lisast 10 nähtuvalt tähistavad Pos 1-6 erinevate sidumata segude
terastikulise koostise piire ehk Pos 2 materjal peab määruse nõuetele vastamiseks jääma tabelis
toodud sõelkõvera piiresse.
7. 14.03.2025, st kaks nädalat enne Hankes pakkumuste esitamist pöördus kostja hageja poole,
et saada Hankes eelarvestamise eesmärgil hinnapakkumist mh Pos 2 materjalile (hagi lisa 4).
Sealjuures tõi kostja juba selles kirjas välja, et soovib seda kasutada Hankel, lisas lingi
riigihangete registris Hankele ja tõi e-kirjas välja ka nõuded materjalidele, sh et ostetav materjal peab vastama määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõudele. 25.03.2025 edastas hageja kostjale
hinnapakkumise (hagi lisa 4).
Eeltoodust nähtub esiteks, et kostja pöördus hageja poole juba enne Hankes pakkumuse esitamist (01.04.2025) hinnapakkumise saamiseks, et kostja saaks pakkumuse esitamisel
arvestada Pos 2 materjali hinnaga. Seega, tõele ei vasta hagiavalduses esitatud narratiiv (hagi
p 1.1 ja p-d 2.1-2.7), justkui tegi kostja Hankes põhjendamatult madala pakkumuse ja pidi
seega hankelepingu täitmiseks otsima võimalusi pakkumuse maksumuse vähendamiseks ja otsustas seetõttu materjali hagejalt osta. Samuti on eeltoodust tulenevalt kohut eksitav ka hagi
p-s 1.3 esitatud väide, justkui vastas hageja alles 26. mail, st peale Hankes pakkumuste
esitamist kostja hinnapäringule, kuna hageja saatis kostja päringule lisast 4 nähtuvalt vastuse
juba 25.03.2025.
8. Kostja osutus Hankes edukaks pakkujaks, esitades pakkumuse hinnaga 985 872,83 eurot (vt
hagi lisa 1). Kuivõrd RHAD kohaselt tuli põhjendamatult madala maksumuse kontrolli teha
üksnes juhul, kui vahe järgmisega on enam kui 15%, aga kostja pakkumus oli 10,32% soodsam võrreldes järgmisega, ei olnud vajadust viia läbi põhjendamatult madala maksumuse kontrolli
(hagi lisa 1). Arvestades ka, et kostja küsis hagejalt hinnapakkumist enne Hankes pakkumuse
esitamist, mistõttu arvestas kostja hagejalt ostetava Pos 2 materjali hinnaga juba enne
pakkumuse esitamist, jääb arusaamatuks, mida hageja kostjale p-des 2.2-2.3 ette heidab.
9. Ühtlasi on asjakohatu hageja väide, et kostja soovis materjali tellida hagejalt just selleks, et
kulusid hankelepingu täitmisel kokku hoida, sest antud karjäär asus objektile lähemal.
Erinevatel aastatel teises karjääris võetud hinnapakkumised kinnitavad aga, et Pos 2 materjali
1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8488624/general-info.
Lk: 3
hind kaugemal asuvates karjäärides tootes on 6 eurot/tonn, mitte 8 eurot/tonn (Lisad 3-4).
Seega on hageja ise transpordi võrra oma hinda juba tõstnud, mistõttu on ekslik väide, et
seeläbi oli võimalik kostjal kulusid kokku hoida.
10. 08.04.2025 küsis kostja orienteeruvat aega tootmiseks (hagi lisa 4), millele hageja ei vastanud.
Seejärel kordas kostja 28.04.2025, et soovib jätkuvalt tagasisidet ja märkis, et Pos 2 oleks vaja
alates 27. nädalast. Vahepeal suhtlesid pooled suuliselt ning 19.05.2025 palus kostja ka lõplikku
kirjalikku vastust, et materjali väljastamisega alustatakse 07.07.2025, et Pos 2 ligikaudne kogus on 21 715 tonni ja, et materjali hind on 8 eurot, millele lisandub käibemaks. 26.05.2025 kinnitas
hageja hinna ja saatis kostjale varasema aasta analüüsiprotokollid. Sellest nähtub, et kostja
rõhutas läbivalt hinna läbirääkimiste ajal, et soovib osta just Pos 2 materjali.
Protokollide edastamine ja lepingu sõlmimine
11. Hageja poolt edastatud 2024. aasta analüüsiprotokolli järgi ei vastanud materjal Pos 2 nõuetele.
Hageja poolt kostjale saadetud 29.05.2025 analüüsiprotokollid 25-390 K ja 25-391 K (Lisa 5 näitasid aga oluliselt kvaliteetsemat materjali, kuid ei vastanud veel päris Pos 2 nõuetele.
Vahetult enne müügilepingu allkirjastamist saadetud protokoll 25-497 K ei vastanud ka napilt
nõuetele. Hageja poolt saadetud 25.06.2025 protokoll vastas aga täielikult Pos 2 nõuetele,
samuti vastas täielikult nõuetele hageja edastatud 14.07.2025 protokoll:
Kuupäev Katseprotokoll
nr
0,063
mm
nõue 0–5
0,5
mm
nõue 0–20
1 mm
nõue 3–32
2 mm
nõue 6–42
4 mm
nõue
12– 53
8 mm
nõue
23– 66
16
mm
nõue 43–
81
31,5
mm
nõue 85–
99
Tulemus
27.09.2024 24-8751 K 5,6 43 48 51 54 61 72 97 Ei vasta
29.05.2025 25-391 K 5 27 31 35 38 43 55 93 Ei vasta
29.05.2025 25-390 K 3,4 17 20 22 24 27 35 69 Ei vasta
16.06.2025 25-497 K 4,4 27 30 33 36 44 64 92 Ei vasta
25.06.2025 25-553 K 4,1 19 22 24 26 35 68 95 Vastab
14.07.2025 25-691 K 3,9 18 21 24 27 34 50 98 Vastab
12. Eelnevast nähtub, et kuigi hageja poolt saadetud 2024. a protokolli järgi ei vastanud 2024. a
materjal Pos 2 nõuetele, siis alates 2025. a maikuust, st juba enne müügilepingu allkirjastamist
tegi hageja (vähemalt protokollide järgi) materjaliga parendustegevusi, et viia see kooskõlla Pos 2 nõuetega. Oluline on aru saada, et Pos 2 nõuetele vastav materjal ei olegi nö otse seinast
võetud looduslik materjal, vaid seda tuleb eelnevalt käidelda selleks, et materjal vastaks Pos 2
nõuetele (sõltuvalt vajadusest nt purustamine, sõelumine, täiendava materjali lisamine jms).
Selliseid toiminguid on aga vaja teha igal juhul, olenemata sellest, millisest karjäärist algne materjal võetakse. Ehk – asjaolu, et karjäärist võetud looduslik materjal töötlemata kujul ei
vasta määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele ei tähenda, et kostja oleks aktsepteerinud, et hageja
müübki kostjale materjali, mis ei vasta Lepingule.
13. Seetõttu saatis kostja hagejale korduvalt ka e-kirju, kus rõhutas, et materjal tuleb viia vastavusse Pos 2 nõuetega (vt hagi lisa 12).
14. 05.06.2025 edastas kostja müügijuht hagejale müügilepingu kavandi üle vaatamiseks ja
allkirjastamiseks (vt hagi lisa 9) ja saatis seejärel kaks e-kirja meeldetuletuseks (12.06 ja 18.06), et müügileping on jätkuvalt allkirjastamata, kuna hageja ei vastanud kirjadele ega
saatnud allkirjastatud lepingut tagasi. Vastupidiselt hageja väitele, et tegemist oli hageja
survestamisega, oli tegemist tavapärase lepingu sõlmimise protsessiga. Hageja ei ole esitanud
peale kahe meeldetuletuskirja ühtegi tõendit, millest nähtuks, justkui oleks kostja kuidagi hagejat survestanud. Kui hageja ei oleks soovinud müügilepingut sõlmida või kui hageja teadis,
et ta ei ole võimeline kostjale Pos 2 materjali tootma, oleks ta pidanud keelduma müügilepingu
sõlmimisest. Seda hageja ei teinud. Vastupidi, hageja sõlmis müügilepingu.
Lk: 4
15. 18.06.2025 allkirjastasid hageja ja kostja müügilepingu nr 4-41/334-2025 (edaspidi Leping).
Lepingu punkti 1.1 kohaselt oli Lepingu esemeks täitematerjal, mida hageja müüb kostjale
vastavalt Lepingus toodud tingimustele, mis peab olema kooskõlas Lepingus ja selle lisades toodud kvaliteedinäitajatega. Täitematerjali kvaliteedinõuded on toodud Lepingu punktis 2.1.
Täitematerjali “Sidumata segu 0/31,5” kvaliteedinõuded on punkti 2.1 kohaselt: Pos 2,
Terastikuline koostis vastavalt majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10 (Pos 2). Seega pidi vastavalt Lepingule müüma hageja kostjale Pos 2 materjali.
Mittevastavad analüüsitulemused ja kohtueelne vaidlus
16. Materjali väljavedu algas 2025. aasta juulis. Kostja võttis koos Transpordiametiga proove
materjalist ja 2025. a juuli lõpus akrediteeritud labori katsetulemused näitasid, et hagejalt
saadud materjali terastikuline koostis ei vasta määruse 101 lisa 10 Pos 2 kvaliteedinõuetele,
mis on vastuolus Lepingu punktiga 2.1 (vt hagi lisad 16, 17 ja 18). Selleks ajaks oli kostja mh juba valmis ehitanud 2,3-kilomeetrise teelõigu, kus kõnealune mittevastav materjal oli juba tee
konstruktsiooni segatud. Mittevastavad analüüsitulemused näitasid, et tegu pole Pos 2
materjaliga:
Protokolli
kp
Protokoll
nr
Proovi
koht
0,063
mm
nõue
0–5
0,5
mm
nõue
0–20
1 mm
nõue
3–32
2 mm
nõue
6–42
4 mm
nõue
12–
53
8 mm
nõue
23–
66
16
mm
nõue
43– 81
31,5
mm
nõue
85– 99
Tulemus
24.07.2025 KP
2059/25
PK
295+50 8,8 37 43 48 53 62 77 100 Ei vasta
29.07.2025 KP 2141/25
PK 288+50
7,0 32 37 41 47 55 69 97 Ei vasta
30.07.2025 KP
2157/25
PK
271+00 7,7 40 45 49 54 61 75 99 Ei vasta
31.07.2025 KP 2176/25
PK 239+50
8,1 41 47 51 57 65 76 97 Ei vasta
17. Kostja kasutas sellist materjali enam kui 18 tuhande tonni ulatuses Rannametsa-Ikla tee
ehitustöödel.
18. 30.07.2025 ja 04.08.2025 teavitas kostja hagejat materjali Lepingule mittevastavusest, kuid
hageja ei viinud materjali kooskõlla Lepinguga (vt hagi lisad 17 ja 18).
19. 06.08.2025 esitas kostja hagejale täiendava nõude viia materjal kooskõlla Lepingu tingimustega
ning andis teada, et kui hageja ei vii kaupa kooskõlla Lepinguga, kavatseb kostja nõuda hagejalt
kahju hüvitamist (hagi lisa 19).
20. 07.08.2025 ja 29.09.2025 toimusid hageja ja kostja kohtumised, kus arutati, kuidas olukorda
parandada ning hageja kinnitas, et on nõus osaliselt kahju kandma.
21. Kostja kogus kokku tee peal olnud materjali, hageja sõelus selle läbi ja kostja viis selle teele tagasi (v.a 2,3-kilomeetrine teelõik, kus ei olnud võimalik materjali enam eemaldada). Ka peale
sõelumist ei vastanud aga materjal määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele ja seega TK punkti 2.7.2
nõudele. Seetõttu oli hageja kohustatud arvutama ise välja killustiku fraktsiooni ja koguse, mida
tuleb materjalile juurde lisada, et see vastaks määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele.
22. Eeltoodust tulenevalt tekkis kostjale kahju, mille on kostja hageja nõudega tasaarvestanud ja
samuti on kulud, mida ei saa hageja kostjalt nõuda ja mis tuleb samuti hageja nõudest maha
arvata:
Lk: 5
22.1. Nagu nähtub ka Transpordiameti vastusest hagi lisas 1, muutis kostja sõelkõverat
kohapeal ehk sõeluti materjalist peenosist välja ning lisati dolomiitkillustikku, et
saavutada Pos 2 sõelkõver. Kostja pidi koguma kokku juba tee peal olnud materjali ning
peale hageja poolt selle läbi sõelumist viima selle uuesti teele tagasi (v.a 2,3-kilomeetrine teelõik, kus ei olnud võimalik materjali enam eemaldada). See tegevus lepiti muuhulgas
kokku 07.08.2025 kohtumisel. Samas selgus, et ka peale sõelumist ei vastanud materjal
jätkuvalt määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele. Seetõttu oli kostja kohustatud arvutama
ise välja killustiku fraktsiooni ja koguse, mida tuleb materjalile juurde lisada, et see vastaks nõuetele. Arvutustest selgus, et materjali vastavusse viimiseks on vaja lisada
olemasolevale sõelutud materjalile killustikku fr 4/32 (osakaaluga olemasolev 60% ja
lisatav materjal 40% kontstruktsioonikihi paksusest 10cm). Selle materjali- ja veokulu
kokku oli 102 683 eurot, millest tuleb maha arvata Pos 2 materjali kulu, mis oleks kostjale tekkinud ka juhul, kui algne materjal oleks vastanud Lepingule (45 386 eurot), mistõttu
täiendava killustiku lisakulu on 57 297 eurot.
22.1.1. Killustiku materjali maksumus põhineb Forek OÜ esitatud neljal arvel (Lisad 6-9):
- Forek OÜ arve (01.–05.09.2025) – Anelema killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 11,00
€/t, kogus ~2 821 t, summa 31 037,05 eurot;
- Forek OÜ arve (08.09.2025) – Anelema killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 11,00 €/t, kogus ~83 t, summa 911,35 eurot;
- Forek OÜ arve (04.–05.09.2025) – Koonga killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 9,90
€/t, kogus ~1 071 t, summa 10 604,97 eurot;
- Forek OÜ arve (08.–10.09.2025) – Koonga killustik 4-32 mm, ühikhinnaga 9,90 €/t, kogus ~1 698 t, summa 16 806,36 eurot.
22.1.2. Killustiku materjali kulu kokku oli seega 59 359,73 eurot. Killustiku transpordikulu
nähtub Polertrans OÜ arvelt nr 1231 (30.09.2025) (Lisa 10). Killustiku veokulu kokku on seega 43 323,63 eurot. Killustiku materjali- ja veokulu kokku: 59 359,73 + 43 323,63
= 102 683,36 eurot. Kuna hankelepingu kohaselt oli Pos 2 kihi paksus 10 cm ning
materjali vastavusse viimiseks tuli sellele kihile lisada 4 cm killustikku (40% kihist), siis
60% killustikust (so 6 cm) oli vajalik ka juhul, kui algne materjal oleks vastanud Lepingule, kuna see oleks nagunii moodustanud osa konstruktsioonikihist. Seetõttu tuleb
brutokuludest maha arvata Pos 2 materjali kulu, mis oleks kostjal tekkinud ka ilma
materjali mittevastavuseta: 5 673 t × 8 €/t = 45 386 eurot. Täiendava killustiku lisakulu
on seega: 102 683 – 45 386 = 57 297 eurot.
22.2. Seoses materjali teelt kokku kogumise, sõelumise ja teele tagasi viimisega tekkis kostjale
kahju. Peale sõelumist tuli valada juurde killustikku rohkem kui hankeleping ette nägi, et
viia materjal kooskõlla TK punktiga 2.7.2, kuna juba teele kantud materjali ei olnud võimalik enam enne parandustöid sealt eemaldada. Seega tekkis 3 251,60 tonni ulatuses
ehk summas 26 013 eurot ülekulu, mida ei oleks tekkinud, kui algne materjal või peale
sõelumist parandatud toode oleks vastanud Lepingule.
22.3. Väljasõelutud materjali asemel tuli kostjal juurde vedada ehk hagejalt täiendavalt tellida
1 899 tonni materjali, mille maksumus on 15 192 eurot. Sellega üritas aga hageja oma
Lepingust tulenevat rikkumist sisuliselt heastada, mistõttu ei saa hageja selle materjali
kulu nõuda kostjalt. Ehk – see summa tuleb hageja võimalikust nõudest maha arvata.
22.4. Seoses asjaoluga, et 2,3-kilomeetrise teelõigu osas (mis oli juba valmis ehitatud) ei
vastanud materjal Pos 2 nõuetele, vähendas Transpordiamet kostjale makstavat tasu
56 388,41 euro võrra (Lisa 11).
23. 24.10.2025 edastas kostja hagejale kahjunõude ja tasaarvestuse (hagi lisa 21).
24. 31.10.2025 vastas hageja kostja nõudele (vt hagi lisa 10 lisa 1).
Lk: 6
25. 05.12.2025 edastas kostja hagejale nõudekirja, kus tõi välja, et Graniidikeskusel tuleb
tasunõudest maha arvata 156 898,41 eurot, aga pakkus kompromissina välja, et Verston tasub
Graniidikeskusele Materjali eest 30 516,59 eurot (hagi lisa 23)
26. 19.12.2025 vastuskirjas märkis hageja, et ei ole kohustatud tasunõuet vähendama, aga kompromissi korras on nõus alandama oma nõuet 5% võrra ja nõuab seega 140 780,88 euro
tasumist (lisaks käibemaks 33 787,41 eurot) (hagi lisa 10). Uue väitena hakkas hageja nüüd
tuginema asjaolule, et Leping on tühine.
27. 31.12.2025 vastuses jäi kostja oma senise nõude juurde, selgitas, et hageja õiguslik hinnang
on ekslik ega välista vastutust kahju eest (hagi lisa 24).
28. Pooled vahetasid veel 2026. aasta algul kirju, sh pakkus kostja välja kohtumist kompromissi
aruteluks, millest hageja keeldus (hagi lisad 25-27). Seejärel esitas hageja kohtusse hagi
Lepingust tuleneva tasu maksmiseks.
III VASTUS HAGILE
Hagejal ei ole kostja vastu nõuet, kuna kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju
hüvitamist, mis ületab hageja võimalikku tasunõuet
29. Kahju hüvitamise nõude õiguslik alus. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust,
võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 222 lg 4 näeb lisaks ette, et müüja kannab
mittevastavuse korral asja parandamise või asendamisega seotud kulud. Ka Lepingu punkt 5.2 näeb ette, et hageja peab garanteerima kauba, sh materjali vastavuse Lepingule ning
mittevastavusel kompenseerima kostjale kogu sellest põhjustatud tõendatud kahju.
30. Müüdud ese peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja
pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 näeb ette, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui
sellel pole kokkulepitud omadusi (p 1) või kui see ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks
ostja seda vajab ja mida müüja teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele (p 2).
31. Materjalil ei ole Lepingus kokku lepitud omadusi. Esiteks on täidetud VÕS § 217 lg 2 p 1
esimene eeldus ehk materjal ei vasta Lepingu punkti 2.1 nõuetele ehk Pos 2 nõuetele, mistõttu saab juba ainuüksi sellest järeldada, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Asjaolu, et
tegemist ei ole Pos 2 materjaliga, näitavad Transpordiameti analüüsiprotokollid ja seda on
kinnitanud ka hageja ise oma 31.10.2025 vastuskirjas kostjale. Samuti on hageja korduvalt ise
rõhutanud, et esimene materjal, mille hageja kostjale üle andis oli 2024. aasta materjal, mis protokollist nähtuvalt Pos 2 nõuetele ei vastanud.
32. Hageja oli teadlik, et kostja vajab kvaliteedinõuetele vastavat materjali
Hanketingimustele vastava tee ehitusel. Lisaks sellele, et lepingu esemel ei ole kokkulepitud omadusi, oli hageja teadlik, et kostja vajab materjali Transpordiameti korraldatud
Hankel hankelepingu täitmiseks ja tee rajamiseks (VÕS § 217 lg 2 p 2). Nagu eelpool viidatud,
tuleneb kohustus kasutada määruse 101 lisa 10 Pos 2 kvaliteedile vastavat materjali just RHAD-
ist, eeskätt TK-st, millest teavitas kostja hagejat juba esmase hinnapakkumise küsimisel.
Sealjuures näeb hankelepingu punkt 4.20 ette, et: Töövõtja peab töö teostamisel järgima tellija
või inseneri juhiseid, sh tegema omal kulul ümber töö või vahetama välja materjali, mille
kvaliteet ei vasta lepingus või projektis sätestatud nõuetele.
Samuti sätestab hankelepingu punkt 8.2, et: Tellijal on õigus keelduda kuni mittevastavuste
likvideerimiseni töö vastuvõtmisest ja selle eest osaliselt või täielikult maksmisest, kui töö ei ole
teostatud lepinguga ja selle lisadega määratud kvaliteeditasemel või mahus või kui töö teostamisel on kasutatud kokkulepituga võrreldes erinevaid, tellijaga eelnevalt kooskõlastamata
materjale ja/või lahendusi.
Lk: 7
33. Seetõttu pidi hageja teadma, et kostjal on kohustus hankelepingu täitmisel kasutada just
Hankes määratud nõuetele vastavat materjali ja selle kohustuse rikkumine toob kostjale kaasa
kohustuse teha töö ümber, vahetada välja materjal ja ühtlasi Transpordiametile õiguse keelduda
töö vastuvõtmisest, kui on kasutatud kokkulepitust erinevaid materjale või ei ole töö kooskõlas hankelepingus toodud kvaliteeditasemega.
34. Seega on tegemist lisaks ka VÕS § 217 lg 2 p-s 2 viidatud olukorraga ehk hageja oli teadlik, et
kostja vajab materjali teatud spetsiifiliseks otstarbeks, mis eeldab, et materjal vastab määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele. Ühtlasi pidi sellest tulenevalt hageja juba Lepingu sõlmimise ajal
nägema ette, et selline kahju võib kostjale tekkida ja hageja peab rikkumise korral selle
kostjale hüvitama (VÕS § 127 lg 3).
35. Hageja on eeltoodust nähtuvalt rikkunud Lepingu punktis 1.1 sätestatud kohustust müüa
kostjale Lepingu punktis 2.1 sätestatud nõuetele vastavat materjali ja sellega on tekkinud
kostjale kahju.
36. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lepingust tulenevalt välistab vastutuse rikkumise
eest üksnes vääramatu jõud, mille asjaolusid hetkel ei esine. Seetõttu ei esine vastutust
välistavaid asjaolusid ning hageja vastutab Lepingu rikkumise eest. Arusaamatuks jääb hageja
väide, et kostja ei saa kahju hüvitamist nõuda, kuna kostja oleks pidanud ise materjali täiendavalt segama, sõeluma vms, et see nõuetele vastaks (p 3.20) ja seega pole põhjuslikku
seost kahju ja väidetava rikkumise vahel. Nagu oleme selgitanud, siis tuligi teha täiendavaid
toiminguid ja lõpp-astmes vedada materjali juurde, et see Pos 2 nõuetele vastaks ja selle tõttu
ongi suures osas tekkinud kostjale kahju.
37. Tasaarvestus ja hageja võimalik tasunõue. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on
kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega
tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. 24.10.2025 kirjas tasaarvestas kostja oma nõude hageja nõudega.
Hageja ei saa välistada oma vastutust VÕS § 218 lg-le 4 tuginedes
38. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja ei kavatsegi kunagi anda üle nõuetele vastavat materjali. Hageja väitel välistab VÕS § 218 lg 4 nende vastutuse rikkumise
eest, kuna kostja pidi teadma, et materjal ei vasta Lepingus toodud kvaliteedinõuetele. Nagu
eelnevalt selgitatud, siis väljendas kostja korduvalt enne Lepingu sõlmimist, et soovib osta just
Pos 2 materjali, mis vastab määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele. Samuti, et mõlemad pooled olid teadlikud, et kuna karjäärist võetud looduslik materjal töötlemata kujul Pos 2 nõuetele ei
vasta, eeldab see hageja poolt lisatoimingute tegemist, et viia materjal vastavusse Lepingus
sätestatud nõuetega, mida ka hageja üritas teha juba enne Lepingu sõlmimist ja mida
kinnitavad erinevatel aegadel saadetud protokollid. Seega – pelgalt asjaolu, et enne Lepingu sõlmimist võetud analüüsid ei näidanud, et hageja oleks toote juba enne Lepingu allkirjastamist
viinud kooskõlla kvaliteedinõuetega ei tähenda, et kostja pidi VÕS § 218 lg 4 tähenduses olema
teadlik, et hageja ei kavatsegi seda kunagi teha ega Lepingut täita. Kostja jaoks oli oluline, et
materjal, mis kostjale Lepingu alusel üle antakse vastaks nõuetele. Seega ei saa väita, et kostja oleks pidanud juba Lepingu sõlmimisel teadma, et materjal ei vasta nõuetele. Veelgi enam,
peale Lepingu sõlmimist ja enne esimest tarnet saatis hageja kostjale ka protokolli, mille järgi
vastas materjal Pos 2 nõuetele. 2025. a juulikuus edastas hageja veel täiendava protokolli
näitamaks, materjal vastab Pos 2 nõuetele. Sellest hoolimata näitasid hageja materjali analüüsitulemused, et tegu ei olnud nõuetele vastava materjaliga. Seega lõi hageja kostjale
mulje, et ta asub müüma nõuetele vastavat materjali, kuigi tegelikkuses andis üle nõuetele
mittevastavat materjali.
39. Kostja ei pidanud rakendama erakorralisi meetmeid nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks. Põhjendamatu on hageja poolt heita kostjale ette, et kostja oleks pidanud kauba
kättesaamisel eeldama, et see ei vasta nõuetele või lepingueelsete läbirääkimiste käigus
edastatud protokolli alusel järeldama, et hageja ei kavatsegi täita Lepingust tulenevaid
kohustusi, olukorras, kus hageja oli vahetult peale lepingu sõlmimist ja enne kauba tarneid saatnud hagejale protokolli kinnitamaks, et materjal vastab lepingus viidatud Pos 2 nõuetele.
Lk: 8
Ehk – hageja oli ise teadlik, et materjal ei vasta Pos 2 nõuetele, aga sõlmis sellest hoolimata
lepingu, millega võttis kohustuse Pos 2 nõuetele vastavat materjali müüa, saatis kostjale
katseprotokollid näitamaks, et materjal vastab nõuetele, aga andis seejärel ikkagi üle
mittevastava materjali. Sellises olukorras ei ole Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-50-06, p 19) järgi põhjendatud heita kostjale ette, et ta ei eeldanud kauba kättesaamisel selle mittevastavust
lepingule ja ei rakendanud erakorralisi meetmeid vastavuse kindlaks tegemiseks.
40. Transpordiameti vastuskiri ei välista hageja vastutust tekkinud kahju eest.
Transpordiameti selgitustaotluse vastuse puhul tuleb arvestada, et hageja on selgitustaotluses fakte moonutanud ja jätnud olulised asjaolud avaldamata (Lisa 12). Sellest nähtuvalt edastas
hageja Transpordiametile 2024. a protokolli, samuti järgnevad mittevastavust kinnitavad
protokollid ja üritas jätta muljet, justkui oli nende andmete põhjal kostja teadlik, et hageja
müüb kostjale Pos 2 nõuetele mittevastavat materjali. Samuti esitab ka selles kirjas hageja paljasõnalise ja tõendamata väite, justkui vedas kostja esmajärjekorras ära 2024. a materjali
ja oli sellest teadlik. Hageja jätab aga oma kirjast välja, et kostja rõhutas korduvalt
lepingueelselt ja peale selle sõlmimist, et materjal peab vastama Pos 2 nõuetele ja, et hageja
jättis kostjale mulje, et ta tegi parendustegevusi, et viia materjal sellega kooskõlla. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et Transpordiamet hageja kallutatud selgitustaotluse tulemusena on
jõudnud järeldusele, et kostja oleks pidanud käituma professionaalsemalt. Ühtlasi ei anna
Transpordiamet hinnangut ega saagi anda hinnangut sellele, kas on täidetud VÕS § 218 lg 4
eeldused. Kohut eksitav ja ebaõige on ka hageja väide, et justkui kostja „varjas“ protokolle Transpordiameti eest. Transpordiameti teabenõude vastusest nähtub üheselt, et materjal
kooskõlastataksegi ühe protokolli alusel, mistõttu jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud kostja
esitama Transpordiametile ka kõik varasemad protokollid ajast, mil hageja toode nõuetele ei
vastanud.
41. Viide toimivusdeklaratsioonile ei ole asjakohane. Hageja heidab ka ette, et kostja ei ole
kunagi hagejalt küsinud Pos 2 nõuetele vastavat deklaratsiooni. Lepingule lisatud dokumentides
on toodud välja toote nimetus ehk 0/32 materjal, selle terastikulise koostise kategooria (GA85)
ja peenosiste sisaldus (f5). Seal toodud andmed ei ole vastuolus Lepingu ega määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetega, vaid näitavad materjali täiendavaid omadusi. Seetõttu asjaolu, kas need
omadused olid toimivusdeklaratsioonil välja toodud või mitte, ei oma tähtsust. Deklaratsioon ei
kajasta seda, kas materjal vastab Pos 2 nõuetele. Vastavust kinnitavad analüüsitulemused.
Kostja ei ole käitunud pahauskselt
42. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole
vastupidiselt hageja väidetele kostja käitunud hea usu põhimõttega vastuolus olevalt. Samuti
pole kostja üritanud jätta hagejale muljet, et soovib osta määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele
mittevastavat materjali.
43. Kostja on läbivalt rõhutanud, et soovib osta Pos 2 materjali. Asjaoludest nähtuvalt on
kostja kõikides hagejale saadetud pöördumistes läbivalt rõhutanud, et soovib osta just Pos 2
kvaliteedinõuetele vastavat materjali, toonud vastava nõude välja ka Lepingus ja juba enne
Lepingu sõlmimist korduvalt juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et materjaliga tuleb teha täiendavaid toiminguid, et viia see kooskõlla Pos 2 nõuetega. Sellises olukorras on pigem hageja
ise TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 2 põhimõtteid rikkudes sõlminud kostjaga Lepingu, mida hageja
kunagi täita ei kavatsenud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on üleandmise aktile märkinud
üleantud kauba nimeks „purukruus“, mis ei vasta sellele, mida Lepingu kohaselt pidi hageja kostjale üle andma. Kostja ei ole Lepinguga ostnud hagejalt purukruusa, vaid konkreetset
materjali, mis peab vastama määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele.
44. Jääb arusaamatuks, mida tähendab hagi punktis 3.16 väide, et kostja püüdis esitada
hagejale pretensioone alles siis, kui Transpordiamet sekkus ja, et tegemist on vasturääkiva käitumisega. Lepingu kohaselt sõlmis kostja Lepingu Pos 2 materjali ostuks,
hageja saatis kostjale protokollid kinnitamaks, et tegu on Pos 2 nõuetele vastava materjaliga,
kuid seejärel andis hageja kostjale kauba üle, ise teades, et tegu siiski ei ole Pos 2 materjaliga.
Kostja teavitas hagejat esimesel võimalusel peale analüüsitulemuste saabumisest materjali mittevastavusest. Rõhutame taas, et enne väljavedu saatis hageja kostjale analüüsiprotokolli,
Lk: 9
mille kohaselt pidi materjal vastama Pos 2 nõuetele. Seega ei ole tõene väide, justkui oleks
kostja veo hetkel teadnud või pidanud teadma materjali mittevastavusest. Riigikohus on
leidnud, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle
lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja
lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja.2 Seega
sai kostja tugineda olemasolevatele müüja poolt esitatud andmetele ja ei pidanud eeldama, et
üleantav materjal ei vasta Lepingus kehtestatud nõuetele. Mittevastavus ilmnes alles hiljem.
Kvaliteedinõude kehtestamine Lepingus ei olnud näilik
45. Tehingu näilikkuse jaatamine eeldab, et kõigi poolte ühine tahe oli suunatud sellele,
et õiguslikke tagajärgi ei eksisteeriks. Hageja väitel on viide Pos 2-le Lepingus näilik. Täiesti arusaamatuks jääb hageja väide, et justkui oli tegemist näiliku ja tühise tehinguga TsÜS § 89
tähenduses ja seda üksnes kvaliteedinõude osas. Jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada,
et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu
tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi.3
Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele.4
Asjaolust, et hageja eesmärk oli viia kostja eksitusse ja oma Lepingust tulenevaid kohustusi
mitte täita, ei saa järeldada, et poolte ühine tahe oli varjata tehingut, millega hageja müüb
kostjale kvaliteedinõuetele mitte vastavat materjali.
46. Asjakohatu on väita, et hageja sõlmis Lepingu arvestades kostja teadmist ja soovi
osta materjali kvaliteediga, mis on vastuolus Lepinguga. Kostja töötaja Mait Savi palus
14.03.2025 hinnapakkumist materjalile, mis vastaks määruse 101 lisa 10 Pos 2 nõuetele,
kordas kvaliteedinõuet 28.04.2025 e-kirjas ja oma 19.05.2025 lõplikus hinnapäringus. 29.05.2025 e-kirjas vastuses hagejale saadetud protokollile juhtis Mait Savi tähelepanu, et
proovid on sõelkõverast väljas ehk ei vasta Pos 2 nõuetele. 05.06.2025 saatis kostja töötaja
Monika Kangur hagejale Lepingu allkirjastamiseks, kus oli selgelt kirjas, et kostjale üleantav
materjal peab vastama määruse 101 lisa 10 Pos 2 kvaliteedinõuetele. 17.06.2025 ehk päev enne Lepingu allkirjastamist kirjutas Mait Savi taas, et materjali proov ei vasta ikka täielikult
Pos 2 nõuetele. Jääb arusaamatuks, kuidas sai eelnevast hageja järeldada, et kostja tahabki
osta materjali, mis ei vasta Lepingus välja toodud kvaliteedinõuetele ja, et Lepingu
allkirjastamisega ei tekigi hagejal kohustust seda kohustust täita, kui kostja järjepidevalt kvaliteedinõuetele viitas. Seda enam, et kostja rõhutas juba kõige esimeses päringus, et
materjali on vaja Transpordiameti hankel osalemiseks, kus on välja toodud nõuded materjalile.
Kuigi hageja ei ole selle lepingu pooleks, siis pidi hageja olema teadlik, et kostja vajab just
nõuetele vastavat toodet hankelepingu täitmiseks ehk spetsiifiliseks eesmärgiks. Samuti ei ole
hageja selgitanud, et kui ta oli tõesti veendunud, et kostja soovib nõuetele mittevastavat kaupa, siis miks tegi hageja nii enne Lepingu allkirjastamist kui ka peale allkirjastamist korduvalt
parendustoiminguid, et viia toode kooskõlla Pos 2 nõuetega ja esitas selleks kostjale korduvalt
ka protokolle.
47. Kostja ei ole survestanud hagejat Lepingut allkirjastama. Asjakohatud ja vastuolus pooltevahelise e-kirjavahetusega on hageja väited, justkui oleks kostja jõuliselt käinud peale,
et hageja Lepingu allkirjastaks või survestanud hagejat Lepingut allkirjastama. Kostja ostujuht
Monika Kangur saatis 05.06.2025 Lepingu üle vaatamiseks ja allkirjastamiseks5 ning saatis
nädalaste vahedega kaks meeldetuletust, kuna hageja ei olnud jätkuvalt Lepingut allkirjastanud, kuigi Marek Leemet oli juba 26.05.2025 kinnitanud lõpliku hinna. Ka kostja
ostujuhi e-kirjas viide asjaolule, et vastasel juhul tekivad küsimused ka teiste käimasolevate
pakkumuste tõsiseltvõetavuse osas ei viita mistahes survestamisele. Arusaadavalt tekitab
koostööpartneris kahtlusi see, kui müüja ignoreerib peale pakkumuse kinnitamist ostja e-kirju
2 RKTKo 12.06.2006 nr 3-2-1-50-06, p 19. 3 RKTKo 31.10.2007 nr 3-2-1-88-07, p 12 ja RKTKo 05.06.2019 nr 2-17-17217/37, p-d 20-21. 4 RKKKo 20.04.2015 nr 3-1-1-23-15, p 54. 5 Sealjuures märgime, et ostujuht Monika Kanguri allkiri on Lepingule lisatud esimesena selleks, et digikonteiner
nö sulgeda ehk, et teine lepingupool ei teeks ilma kostjat teavitamata Lepingus enne selle allkirjastamist
muudatusi. Hageja nimel on Lepingu allkirjastanud peale Marek Leemetit volitatud esindajana Urmas Jõeveer 18.
juunil.
Lk: 10
ja ei allkirjasta pakkumuse kinnitamiseks pooltevahelist lepingut. Ühtlasi tekitab selline
käitumine kahtlusi ka teiste sama müüja esitatud pakkumuste kehtivuse osas. Kordame taas –
kui hageja ei soovinud Lepingut sõlmida või teadis, et ta ei olegi suuteline Lepingut täitma, siis
oleks saanud hageja keelduda Lepingu sõlmimisest. Seega mistahes väited survestamisest on
asjakohatud ja vastuolus pooltevahelise suhtlusega.
On tõendatud, et materjal ei vastanud Pos 2 tingimustele
48. Arusaamatu ja vastuolus hageja varasemate väidetega on alapeatükis F esitatu ehk, et ei ole
teada, et materjal ei vastanud Pos 2 nõuetele. Hageja ei saa ise järjepidevalt läbivalt väita, et tahtiski müüa kostjale Pos 2 nõuetele mittevastavat materjali ja, et tegelikult siiski pole
mittevastavus tõendatud. Mittevastavust tõendavad Transpordiameti protokollid, samuti on
seda kinnitanud korduvalt hageja ise.
49. Ka hageja poolt esitatud Transpordiameti vastuskirjas on Transpordiamet selgitanud, et:
„Teoreetiliselt aga ei saa purustatud kruusa sõelkõver transpordi käigus selliselt muutuda, et
avaldaks arvestatavat mõju materjali sõelkõverale, küll aga võib see muutuda paigalduse käigus
kui materjali ebamõistlikult liiga palju profileerida ning tihendada.“ See tähendab, et paljasõnaline ja otsitud on ka hageja väide, justkui andis hageja kostjale üle Pos 2 nõuetele
vastavat materjali, mis muutus transpordi käigus mittevastavaks.
50. Seda enam, et hageja on ise läbivalt väitnud, et esimesena andiski ta kostjale üle hoopis 2024. a materjali, mis protokollist nähtuvalt kindlasti Pos 2 nõuetele ei vastanud.
Hageja ei saa kokkuvõttes nõuda kostjalt tasu, kuna see nõue on tervikuna
tasaarvestatud
51. Hageja nõue ilma käibemaksuta kokku on 148 190,40 eurot. Nagu nähtub kostja 05.12.2025
kirjast, on kostja kahjunõue kokku 141 706,41 eurot, mille tasaarvestas kostja hageja
tasunõudega ning ühtlasi selgitas, et tasunõudest tuleb veel maha arvata 15 192 eurot (pikemalt selgitatud üleval punktis 22). Kokku tuleb seega maha arvata hageja võimalikust
tasunõudest 156 898,41 eurot ja hageja peab hüvitama seega kostjale 8708,01 eurot (ilma
käibemaksuta summa). Kostja ei esita hetkel ületava summa osas veel vastuhagi, aga ei välista
vastuhagi esitamist tulevikus.
52. Kuivõrd hageja nõue ei ole põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue.
IV MENETLUSLIKUD TEATED
53. Kostja vastuse tähtaegsus. 05.06.2026 pikendas kohus hagiavaldusele vastamistähtaega
kuni 06.07.2026, mistõttu on vastus tähtaegne.
54. Menetluse vorm. Kostja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil.
55. Kompromissi võimalikkusest. Kostja ei välista asja lahendamist kompromissiga, aga ootab
selles osas hageja ettepanekuid. Kostja on kohtuväliselt teinud hagejale ettepaneku
kompromissi sõlmimiseks ja pakkunud välja kohtumisi, et asjaolusid arutada. See ei ole tulemuseni viinud.
56. Esindusõigus. Käesoleva menetlusdokumendi allkirjastanud advokaadid kinnitavad
käesolevaga TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt õigust kostjat käesolevas tsiviilasjas esindada ja esitada hagi vastus kostja nimel. Palun edaspidi kõik menetlusdokumendid edastada
lepingulisele esindajale e-toimiku vahendusel või, kui see ei ole võimalik, e-posti teel e-
postiaadressile [email protected] ja raiko.lipstok@eversheds-
sutherland.ee.
Lugupidamisega
Lk: 11
(digitaalselt allkirjastatud)
Helena Noot
Vandeadvokaat
(digitaalselt allkirjastatud)
Raiko Lipstok
Vandeadvokaat
Verston Eesti OÜ lepingulised esindajad
Lisad:
1. Hanketeade riigihankes 291391; 2. Riigihanke alusdokumendid riigihankes 291391;
3. Pos 2 materjali hinnapäring 2024;
4. Pos 2 materjali hinnapäring 2026;
5. Kostja 29.05.2025 e-kiri hagejale; 6. Forek OÜ arve 1;
7. Forek OÜ arve 2;
8. Forek OÜ arve 3;
9. Forek OÜ arve 4; 10. Poletrans OÜ arve;
11. 27.11.2025 tööprotokoll (tasu vähendamine);
12. Graniidikeskuse selgitustaotlus Transpordiametile.
Digiallkirjad
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ Registrikood: 12150756 KMKR: EE101473170
Järvevana tee 9, 11314 TALLINN, Eesti Vabariik Tel: (+372) 6 108 108
E-post: [email protected]
www.heringson.ee
Transpordiamet 26. august 2026. a Valge 4, 11413 Tallinn
Edastatud e-postiaadressile [email protected]
TEABENÕUE
Advokaadibüroo Heringson GLO esindab Graniidikeskus OÜ-d Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-26-9914, milles Graniidikeskus OÜ on esitanud Verston Eesti OÜ vastu nõude müügilepingust tuleneva tasu ja viivise väljamõistmiseks. Vaidluse asjaolud seonduvad Graniidikeskus OÜ-lt ostetud materjaliga, mida Verston Eesti OÜ kasutas riigihankes 19331 Rannametsa-Ikla tee km 17,281-30,528 remont.
Verston Eesti OÜ on 06.07.2026 esitatud vastuses hagile (lisatud) väitnud muu hulgas järgmist: „22.4. Seoses asjaoluga, et 2,3-kilomeetrise teelõigu osas (mis oli juba valmis ehitatud) ei vastanud materjal Pos 2 nõuetele, vähendas Transpordiamet kostjale makstavat tasu 56 388,41 euro võrra (Lisa 11).“
Verston Eesti OÜ käsitleb seega nimetatud 56 388,41 eurot talle tekkinud kahjuna, mille ta on arvestanud Graniidikeskus OÜ vastu esitatud kahjunõude hulka ja millega ta on püüdnud tasaarvestada Graniidikeskus OÜ tasunõuet.
Kostja vastuse lisana 11 (lisatud) on kohtule esitatud 27.11.2025 toimunud erakorralise töökoosoleku protokoll. Selle punktis 4.4 on märgitud:
„Lõigus PK 305+28–281+60 on TV ehitanud projektse konstruktsiooni välja, kuid väljaveetud pos.2 ei vasta lepingulistele tingimustele ning ei kuulu väljamaksmisele summas 56 388,41 eurot millele lisandub käibemaks.“
Kohtuvaidluse lahendamiseks on oluline selgitada, mida nimetatud 56 388,41 euro suurune summa täpselt endast kujutab ning kas ja millises ulatuses jäi see Verston Eesti OÜ-le tegelikult lõplikult välja maksmata.
Palume Transpordiametil seetõttu vastata järgmistele küsimustele:
1. Mille eest oli arvestatud töökoosoleku protokolli punktis 4.4 nimetatud summa 56 388,41 eurot? Palume võimalusel esitada selle summa kujunemise kalkulatsioon või muu dokument, millest nähtub, milliste tööde, materjalide, koguste ja ühikuhindade alusel summa arvutati.
2. Kas 56 388,41 euro suuruse summa väljamaksmata jätmise ainus põhjus oli lõigus PK 305+28–281+60 kasutatud Pos 2 materjali lepingutingimustele mittevastavus, või esines selle teelõigu, konstruktsiooni või seal tehtud tööde puhul ka muid puudusi, kvaliteediprobleeme või muid asjaolusid, mis mõjutasid töö vastuvõtmist või selle eest tasumist? Kui esines, palume need asjaolud eraldi välja tuua.
2
3. Kas 27.11.2025 protokollis märgitud 56 388,41 euro puhul oli tegemist Verston Eesti OÜ-le makstava tasu lõpliku vähendamisega või üksnes summa ajutise väljamaksmata jätmise/kinnipidamisega kuni puuduste kõrvaldamise, töö nõuetekohaseks viimise või muude tingimuste täitmiseni? Kas nimetatud 56 388,41 eurot on viimasel juhul tänaseks Verston Eesti OÜ-le täielikult või osaliselt välja makstud? Kui jah, siis palume märkida, millal, millises summas ja millisel alusel. Kui summa on jätkuvalt täielikult või osaliselt välja maksmata, palume selgitada, kas tegemist on Transpordiameti lõpliku otsusega selle töö eest tasu mitte maksta või võib Verston Eesti OÜ-l teatud tingimuste täitmisel tekkida õigus selle summa saamiseks.
4. Kui 56 388,41 euro suurust summat vähendati hiljem, tasaarvestati, arvestati ümber või käsitleti lõpparvelduses muul viisil, palume selgitada, kuidas seda tehti, ning väljastada vastavad arvestused ja dokumendid.
5. Kas lõigus PK 305+28–281+60 väljaehitatud konstruktsioon jäi lõplikult sellisel kujul tee koosseisu, või pidi Verston Eesti OÜ selle osas tegema hiljem parandus-, asendus- või muid täiendavaid töid? Kui töid tehti, palume kirjeldada nende sisu ning selgitada, kas ja kuidas mõjutas nende tegemine 56 388,41 euro suuruse summa väljamaksmist ning kas need olid seotud ainult Pos 2 nõuetele mittevastavuse või ka muude asjaoludega?
6. Kas 27.11.2025 erakorralise töökoosoleku protokoll ning eelkõige selle punkt 4.4 kirjeldavad ammendavalt kõiki asjaolusid, mis olid seotud lõigu PK 305+28–281+60, seal kasutatud Pos 2 materjali, tööde vastuvõtmise ning 56 388,41 euro suuruse summa väljamaksmata jätmisega? Kui mitte, palume selgitada, millised täiendavad asjaolud, puudused, kokkulepped, parandustööd, arveldused või muud sündmused olid selle küsimusega seotud ning väljastada nende kohta olemasolevad dokumendid.
7. Samuti palume selgitada, kas Transpordiametile teadaolevalt on Verston Eesti OÜ poolt kohtule esitatud 27.11.2025 protokoll ning selle põhjal antud selgitus 56 388,41 euro suuruse summa kohta täielik, või on olemas selle küsimusega seotud täiendavaid dokumente või asjaolusid, mida nimetatud protokollist ei nähtu? Kui selliseid asjaolusid või dokumente on, palume need kirjeldada ja võimalusel väljastada.
Lisaks juhime tähelepanu, et sama 27.11.2025 protokolli punktides 4.1–4.2 käsitletakse eraldi tee tasasusega seotud puudusi: protokolli kohaselt esines 129 lõiku, milles IRI4 näit ületas lubatud piiri, mistõttu ei kuulunud 43 266,60 eurot 2025. aastal väljamaksmisele ning objekt tervikuna ei kuulunud enne parendustööde tegemist vastuvõtmisele. Seetõttu palume vastamisel võimalikult selgelt eristada, millised Transpordiameti pretensioonid ja väljamaksete piirangud olid seotud konkreetselt Pos 2 materjaliga ning millised muude tööde või kvaliteedipuudustega.
Advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on vandeadvokaat pädev koguma tõendeid, samuti saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Vajame vastavaid andmeid seoses õigusabi osutamisega.
Käesolev kiri käsitletav teabenõudena AvTS § 6 mõttes. Palume sellele vastata seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning vastuse saata e-postiaadressile [email protected]
Austusega ja Teid kiire vastuse eest ette tänades,
Enno Heringson
Vandeadvokaat
Allkirjastatud digitaalselt
3
Lisad:
1. Verston Eesti OÜ vastus hagile;
2. Verston Eesti OÜ hagi vastuse lisa 11.
Digiallkirjad
ERAKORRALINE TÖÖKOOSOLEK
Aeg:
27.11.2025 kell 10.00 kuni 11.15
Koht:
Transpordiameti Pärnu esindus
Osalejad:
Roll
Nimi, kontaktid
Osales
Tellija (TE):
Roger Voll, Transpordiamet
Hannes Vaidla, Transpordiamet
Jah
Jah
Töövõtja (TV):
Mait Savi, Verston Eesti AS
Urmas Jõeveer, Verston Eesti AS
Jah
Jah
Järelevalve (OJV):
Hannes Väljaots, Esprii OÜ
Mikk Mutso, Esprii OÜ
Jah
Jah
Koosolekut juhatas:
Roger Voll
Protokollis:
Roger Voll
Teema
Käsitletav probleem, teema, küsimus
1. Tehtud, tegemisel tööd, ajagraafik
1.1. TV – Verston Eesti AS – Mait Savi – Ehituse projektijuht
1.2. OJV – Esprii OÜ – Hannes Väljaots - Teede järelevalveinsener
1.3. Alustamiskorraldus on väljastatud alates 16.06.2025.
1.4. 16.10.2025 kehtestati tehnoloogiline paus
2. Üldised teemad
2.1. Ei käsitletud.
3. Projektiga seotud teemad
3.1. Ei käsitletud.
4. Tööde kvaliteediga seotud küsimused
4.1. Vastavalt „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri (2024)“ ei ole lubatud võtta vastu pinnatud kergkattega teed kui esinevad lõigud milles IRI4 arv ületab 3,5mm/m. Sellised lõigud tuleb viia nõuetele vastavaks, misjärel on võimalik tööd vastu võtta. Töövõtja poolt Tellijale esitatud IRI mõõtetulemuste tabelis on 129 lõiku, milles IRI4 arv on suurem kui 3,5mm/m. Nendes lõikudes (pindala 8385m2) ei kuulu kate käesoleval aastal väljamaksmisele vaid alles peale seda kui töö on nõuetele vastav. Summa on 43 266,60 eurot, lisandub käibemaks.
4.2. Käesoleval aastal ei ole Töövõtjal võimalik tõenäoliselt mittevastavaid lõike nõuetele vastavaks viia, kuna ilmastikuolud ei ole sobilikud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks. Arvestades asjaolu, et tellija soov ja eesmärk on saada lepingule vastav töö kehtestame tehnoloogilise pausi ning TV teostab parendustööd 2026. aasta ehitushooajal, hiljemalt II kvartali lõpuks. See tähendab seda, et objekt ei kuulu 2025. aastal vastuvõtmisele. Objekti saab võtta vastu peale seda, kui on teostatud parendustööd ja kontrollitud parendustööde vastavus. TV tellib oma kulul 2026. aastal uue IRI4 mõõtmise ning kahte erinevat IRI4 mõõteprotokolli kõrvutades looduses OJV ja TV märgivad välja lõigud, milles tuleb parandustööd teostada enne kui saab vastuvõtutoimingud (s.h IRI4 mõõtmine parendustööde järgselt) lõpuni viia ning väljastada vastuvõtuakti.
4.3. Enne parendustööde teostamist tuleb Töövõtjal esitada Tellijale ja Omanikujärelevalvele tehnoloogia, millega parendustöid on planeeritud teostada. Arvestama peab, et tööde käigus rikutav markeering, teepeenrad jms kuuluvad taastamisele Töövõtja kulul.
4.4. Lõigus PK 305+28 - 281+60 on TV ehitanud projektse konstruktsiooni välja, kuid väljaveetud pos.2 ei vasta lepingulistele tingimustele ning ei kuulu väljamaksmisele summas 56 388,41 eurot millele lisandub käibemaks.
4.5. Arvestades asjaolu, et esialgne lepingu tööde teostamise tähtaeg oli 3 kuud, millega oli arvestatud ka OJV lepingus. Täiendava ehitustööde teostamise tähtaja (Töövõtjast tingituna) andmine Töövõtjale toob kaasa ka täiendava OJV lepingu pikendamise mille kulud jäävad Töövõtja kanda (Tellija esitab selle kohta Töövõtjale eraldi arve, kahe kuu kohta kokku 9650.00 millele lisandub käibemaks)
5. Liikluskorraldus ja teede hooldus
5.1. Ei käsitletud.
6. Tööohutusega seotud küsimused
6.1. Ei käsitletud.
7. Lisa- ja muutustööd
7.1. Ei käsitletud.
8. Järgmine koosolek
Lepitakse eraldi kokku
Allkirjad
Tellija esindaja /allkirjastatud digitaalselt/
Töövõtja esindaja /allkirjastatud digitaalselt/
Järelevalve esindaja /allkirjastatud digitaalselt/
Märkused: Tekstis on kasutatud järgnevaid lühendeid: TE-Tellija, OJV-järelevalve, TV-Töövõtja, PR-Projekteerija.
Digiallkirjad
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ Registrikood: 12150756 KMKR: EE101473170
Järvevana tee 9, 11314 TALLINN, Eesti Vabariik Tel: (+372) 6 108 108
E-post: [email protected]
www.heringson.ee
Transpordiamet 26. august 2026. a Valge 4, 11413 Tallinn
Edastatud e-postiaadressile [email protected]
TEABENÕUE
Advokaadibüroo Heringson GLO esindab Graniidikeskus OÜ-d Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-26-9914, milles Graniidikeskus OÜ on esitanud Verston Eesti OÜ vastu nõude müügilepingust tuleneva tasu ja viivise väljamõistmiseks. Vaidluse asjaolud seonduvad Graniidikeskus OÜ-lt ostetud materjaliga, mida Verston Eesti OÜ kasutas riigihankes 19331 Rannametsa-Ikla tee km 17,281-30,528 remont.
Verston Eesti OÜ on 06.07.2026 esitatud vastuses hagile (lisatud) väitnud muu hulgas järgmist: „22.4. Seoses asjaoluga, et 2,3-kilomeetrise teelõigu osas (mis oli juba valmis ehitatud) ei vastanud materjal Pos 2 nõuetele, vähendas Transpordiamet kostjale makstavat tasu 56 388,41 euro võrra (Lisa 11).“
Verston Eesti OÜ käsitleb seega nimetatud 56 388,41 eurot talle tekkinud kahjuna, mille ta on arvestanud Graniidikeskus OÜ vastu esitatud kahjunõude hulka ja millega ta on püüdnud tasaarvestada Graniidikeskus OÜ tasunõuet.
Kostja vastuse lisana 11 (lisatud) on kohtule esitatud 27.11.2025 toimunud erakorralise töökoosoleku protokoll. Selle punktis 4.4 on märgitud:
„Lõigus PK 305+28–281+60 on TV ehitanud projektse konstruktsiooni välja, kuid väljaveetud pos.2 ei vasta lepingulistele tingimustele ning ei kuulu väljamaksmisele summas 56 388,41 eurot millele lisandub käibemaks.“
Kohtuvaidluse lahendamiseks on oluline selgitada, mida nimetatud 56 388,41 euro suurune summa täpselt endast kujutab ning kas ja millises ulatuses jäi see Verston Eesti OÜ-le tegelikult lõplikult välja maksmata.
Palume Transpordiametil seetõttu vastata järgmistele küsimustele:
1. Mille eest oli arvestatud töökoosoleku protokolli punktis 4.4 nimetatud summa 56 388,41 eurot? Palume võimalusel esitada selle summa kujunemise kalkulatsioon või muu dokument, millest nähtub, milliste tööde, materjalide, koguste ja ühikuhindade alusel summa arvutati.
2. Kas 56 388,41 euro suuruse summa väljamaksmata jätmise ainus põhjus oli lõigus PK 305+28–281+60 kasutatud Pos 2 materjali lepingutingimustele mittevastavus, või esines selle teelõigu, konstruktsiooni või seal tehtud tööde puhul ka muid puudusi, kvaliteediprobleeme või muid asjaolusid, mis mõjutasid töö vastuvõtmist või selle eest tasumist? Kui esines, palume need asjaolud eraldi välja tuua.
2
3. Kas 27.11.2025 protokollis märgitud 56 388,41 euro puhul oli tegemist Verston Eesti OÜ-le makstava tasu lõpliku vähendamisega või üksnes summa ajutise väljamaksmata jätmise/kinnipidamisega kuni puuduste kõrvaldamise, töö nõuetekohaseks viimise või muude tingimuste täitmiseni? Kas nimetatud 56 388,41 eurot on viimasel juhul tänaseks Verston Eesti OÜ-le täielikult või osaliselt välja makstud? Kui jah, siis palume märkida, millal, millises summas ja millisel alusel. Kui summa on jätkuvalt täielikult või osaliselt välja maksmata, palume selgitada, kas tegemist on Transpordiameti lõpliku otsusega selle töö eest tasu mitte maksta või võib Verston Eesti OÜ-l teatud tingimuste täitmisel tekkida õigus selle summa saamiseks.
4. Kui 56 388,41 euro suurust summat vähendati hiljem, tasaarvestati, arvestati ümber või käsitleti lõpparvelduses muul viisil, palume selgitada, kuidas seda tehti, ning väljastada vastavad arvestused ja dokumendid.
5. Kas lõigus PK 305+28–281+60 väljaehitatud konstruktsioon jäi lõplikult sellisel kujul tee koosseisu, või pidi Verston Eesti OÜ selle osas tegema hiljem parandus-, asendus- või muid täiendavaid töid? Kui töid tehti, palume kirjeldada nende sisu ning selgitada, kas ja kuidas mõjutas nende tegemine 56 388,41 euro suuruse summa väljamaksmist ning kas need olid seotud ainult Pos 2 nõuetele mittevastavuse või ka muude asjaoludega?
6. Kas 27.11.2025 erakorralise töökoosoleku protokoll ning eelkõige selle punkt 4.4 kirjeldavad ammendavalt kõiki asjaolusid, mis olid seotud lõigu PK 305+28–281+60, seal kasutatud Pos 2 materjali, tööde vastuvõtmise ning 56 388,41 euro suuruse summa väljamaksmata jätmisega? Kui mitte, palume selgitada, millised täiendavad asjaolud, puudused, kokkulepped, parandustööd, arveldused või muud sündmused olid selle küsimusega seotud ning väljastada nende kohta olemasolevad dokumendid.
7. Samuti palume selgitada, kas Transpordiametile teadaolevalt on Verston Eesti OÜ poolt kohtule esitatud 27.11.2025 protokoll ning selle põhjal antud selgitus 56 388,41 euro suuruse summa kohta täielik, või on olemas selle küsimusega seotud täiendavaid dokumente või asjaolusid, mida nimetatud protokollist ei nähtu? Kui selliseid asjaolusid või dokumente on, palume need kirjeldada ja võimalusel väljastada.
Lisaks juhime tähelepanu, et sama 27.11.2025 protokolli punktides 4.1–4.2 käsitletakse eraldi tee tasasusega seotud puudusi: protokolli kohaselt esines 129 lõiku, milles IRI4 näit ületas lubatud piiri, mistõttu ei kuulunud 43 266,60 eurot 2025. aastal väljamaksmisele ning objekt tervikuna ei kuulunud enne parendustööde tegemist vastuvõtmisele. Seetõttu palume vastamisel võimalikult selgelt eristada, millised Transpordiameti pretensioonid ja väljamaksete piirangud olid seotud konkreetselt Pos 2 materjaliga ning millised muude tööde või kvaliteedipuudustega.
Advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on vandeadvokaat pädev koguma tõendeid, samuti saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Vajame vastavaid andmeid seoses õigusabi osutamisega.
Käesolev kiri käsitletav teabenõudena AvTS § 6 mõttes. Palume sellele vastata seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning vastuse saata e-postiaadressile [email protected]
Austusega ja Teid kiire vastuse eest ette tänades,
Enno Heringson
Vandeadvokaat
Allkirjastatud digitaalselt
3
Lisad:
1. Verston Eesti OÜ vastus hagile;
2. Verston Eesti OÜ hagi vastuse lisa 11.
Digiallkirjad
ERAKORRALINE TÖÖKOOSOLEK
Aeg:
27.11.2025 kell 10.00 kuni 11.15
Koht:
Transpordiameti Pärnu esindus
Osalejad:
Roll
Nimi, kontaktid
Osales
Tellija (TE):
Roger Voll, Transpordiamet
Hannes Vaidla, Transpordiamet
Jah
Jah
Töövõtja (TV):
Mait Savi, Verston Eesti AS
Urmas Jõeveer, Verston Eesti AS
Jah
Jah
Järelevalve (OJV):
Hannes Väljaots, Esprii OÜ
Mikk Mutso, Esprii OÜ
Jah
Jah
Koosolekut juhatas:
Roger Voll
Protokollis:
Roger Voll
Teema
Käsitletav probleem, teema, küsimus
1. Tehtud, tegemisel tööd, ajagraafik
1.1. TV – Verston Eesti AS – Mait Savi – Ehituse projektijuht
1.2. OJV – Esprii OÜ – Hannes Väljaots - Teede järelevalveinsener
1.3. Alustamiskorraldus on väljastatud alates 16.06.2025.
1.4. 16.10.2025 kehtestati tehnoloogiline paus
2. Üldised teemad
2.1. Ei käsitletud.
3. Projektiga seotud teemad
3.1. Ei käsitletud.
4. Tööde kvaliteediga seotud küsimused
4.1. Vastavalt „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri (2024)“ ei ole lubatud võtta vastu pinnatud kergkattega teed kui esinevad lõigud milles IRI4 arv ületab 3,5mm/m. Sellised lõigud tuleb viia nõuetele vastavaks, misjärel on võimalik tööd vastu võtta. Töövõtja poolt Tellijale esitatud IRI mõõtetulemuste tabelis on 129 lõiku, milles IRI4 arv on suurem kui 3,5mm/m. Nendes lõikudes (pindala 8385m2) ei kuulu kate käesoleval aastal väljamaksmisele vaid alles peale seda kui töö on nõuetele vastav. Summa on 43 266,60 eurot, lisandub käibemaks.
4.2. Käesoleval aastal ei ole Töövõtjal võimalik tõenäoliselt mittevastavaid lõike nõuetele vastavaks viia, kuna ilmastikuolud ei ole sobilikud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks. Arvestades asjaolu, et tellija soov ja eesmärk on saada lepingule vastav töö kehtestame tehnoloogilise pausi ning TV teostab parendustööd 2026. aasta ehitushooajal, hiljemalt II kvartali lõpuks. See tähendab seda, et objekt ei kuulu 2025. aastal vastuvõtmisele. Objekti saab võtta vastu peale seda, kui on teostatud parendustööd ja kontrollitud parendustööde vastavus. TV tellib oma kulul 2026. aastal uue IRI4 mõõtmise ning kahte erinevat IRI4 mõõteprotokolli kõrvutades looduses OJV ja TV märgivad välja lõigud, milles tuleb parandustööd teostada enne kui saab vastuvõtutoimingud (s.h IRI4 mõõtmine parendustööde järgselt) lõpuni viia ning väljastada vastuvõtuakti.
4.3. Enne parendustööde teostamist tuleb Töövõtjal esitada Tellijale ja Omanikujärelevalvele tehnoloogia, millega parendustöid on planeeritud teostada. Arvestama peab, et tööde käigus rikutav markeering, teepeenrad jms kuuluvad taastamisele Töövõtja kulul.
4.4. Lõigus PK 305+28 - 281+60 on TV ehitanud projektse konstruktsiooni välja, kuid väljaveetud pos.2 ei vasta lepingulistele tingimustele ning ei kuulu väljamaksmisele summas 56 388,41 eurot millele lisandub käibemaks.
4.5. Arvestades asjaolu, et esialgne lepingu tööde teostamise tähtaeg oli 3 kuud, millega oli arvestatud ka OJV lepingus. Täiendava ehitustööde teostamise tähtaja (Töövõtjast tingituna) andmine Töövõtjale toob kaasa ka täiendava OJV lepingu pikendamise mille kulud jäävad Töövõtja kanda (Tellija esitab selle kohta Töövõtjale eraldi arve, kahe kuu kohta kokku 9650.00 millele lisandub käibemaks)
5. Liikluskorraldus ja teede hooldus
5.1. Ei käsitletud.
6. Tööohutusega seotud küsimused
6.1. Ei käsitletud.
7. Lisa- ja muutustööd
7.1. Ei käsitletud.
8. Järgmine koosolek
Lepitakse eraldi kokku
Allkirjad
Tellija esindaja /allkirjastatud digitaalselt/
Töövõtja esindaja /allkirjastatud digitaalselt/
Järelevalve esindaja /allkirjastatud digitaalselt/
Märkused: Tekstis on kasutatud järgnevaid lühendeid: TE-Tellija, OJV-järelevalve, TV-Töövõtja, PR-Projekteerija.