INSENERIBÜROO STRATUM








Tori vald / Tammiste küla
Kellukese tee 1 liiklusuuring ja -prognoos
(Grossi kauplus)





















Töö nr. 2026-T066






Sisukord
1. Liiklusloendused 2
2. Ristmiku läbilaskvusarvutus 3
3. Liikluse prognoos koos Grossi kauplusega 4





Lühendid:
EVS 843- Eesti Vabariigi standard EVS 843:2016 Linnatänavad
DP - detailplaneering
SA – sõiduauto
VA – veoauto
B – buss
AR – autorong
VAAB – veoautod ja bussid
AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp)
htt – hommikune tipptund
õtt – õhtune tipptund

1. Liiklusloendused
Liiklusloendus on teostatud riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja Kellukese tee ristmikul 30.06.2026, mis oli teisipäevane nädalapäev ja 27. nädal aastas. Liiklusloendus teostati ainult õhtusel tipptunnil, kuna hommikusel tipptunnil on Kellukese tee liiklus väike – Coop kaupluse külastatavus on väike ja peamiselt on ristmikul ainult Kellukese tee tagamaalt tööle sõitjad või tankla kliendid. Suvisel puhkuste ajal on ka lasteaiaga seotud liiklus tagasihoidlik.
Õhtuse tipptunni liiklusloenduse tulemused on toodud joonisel 1. Suvekuud ehk periood juunist augustikuuni on töö alal ja riigiteel 5 liikluse tippkuud – see tähendab, et tee 5 liiklus on aasta keskmisest (AKÖL) suurem. Erandiks on jaanipäeva nädal (nr 26), kus liiklussagedused on veidi väiksemad kuid ka siis on need veel üle aasta keskmise. Joonisel 2 on toodud tee 5 Tori püsiloenduspunkti 2025. aasta andmed, kus on näha, et 27. nädala liiklussagedused on 14% suuremad, kui aasta keskmised.



Joonis 1. Liiklusloenduse tulemused tee 5 – Kellukese tee ristmikul, 30.06.2026 õhtune tipptund

Joonis 2. Nädalategurid teel 5 2025. aasta Tori püsiloenduspunkti andmete põhjal.

Kellukese tee liiklussagedus on õhtusel tipptunnil 133-135 a/h suunal, millest hinnanguliselt 80% moodustab Coop kauplusega seotud liiklus (ligikaudu 105 a/h) ning 20% Kellukese tee tagamaa liiklus (ligikaudu 25-30 a/h).

2. Ristmiku läbilaskvusarvutus
Ristmikute läbilaskevõime ja teenindustaseme määramiseks on kasutatud metoodikat „Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline juhend, TTÜ 2002“. Selle metoodika järgi määratakse teenindustase reguleerimata ristmikul reservläbilaskevõime järgi. Teenindustasemed on skaalal A kuni F, kus A on parim teenindustase ja F halvim (ummikud).
Tee 5 – Kellukese tee ristmiku teenindustase on olemasolevas olukorras loendusandmete põhjal „B“. Seega on reservläbilaskevõime piisav.

NB! Joonis 1 ja tabel 1 liiklusskeem on pööratud 180° erinevate mallide kasutamise tõttu.

Tabel 1. Tee 5 – Kellukese tee läbilaskevõime kontroll-arvutus, olemasolev olukord 2026.


3. Liikluse prognoos koos Grossi kauplusega
Liikluse prognoos on koostatud kahes järgus. Esmalt on teostatud tee 5 baasprognoos vastavalt metoodikale „Liiklusuuringu juhendi koostamine ja baasprognoosi koostamine, TTÜ 2020“. Selle metoodika järgi saab prognoosida tee 5 üldise liikluse kasvu aastani 2048, kuid mitte Kellukese tee liiklust. Teine järk on kavandatava Grossi kaupluse liikluse lisamine Kellukese teele koos ristmiku läbilaskevõime arvutusega perspektiivaastal 2048. Perspektiivaastaks on aasta 2048 valitud lähtudes võimalikust Grossi kaupluse avamise aastast 2028, millele on lisatud prognoosiperiood +20 aastat.
Baasprognoosi metoodika järgi on liikluse kasv teel 5 aastaks 2048 1,2 korda ehk 20 % (vt. tabel 2). Metoodikas kasutatavate tegurite „otsesed muutused liikluses“ on arvestatud perioodil 2026-2030 lisanduva liikluse määraks +50 a/ööp. See katab töö lähiala tagamaal olevate hetkel tühjade kinnistute väljaehitamise liikluse osa.

Tabel 2. Liikluse prognoos teel 5 baasprognoosi metoodika alusel.



Grossi kaupluse liikluse prognoosi osas on arvestatud, et lisanduv (olemasolevale täiendav) liiklus on +30 a/h ning olulisem on klientide ümberjagunemine Coop’i ja Grossi kaupluse vahel. Lisanduva liiklusena on mõeldud neid külastajaid, kes teel 5 sõites ei oleks Coop’i kauplust külastanud, kuid Grossi kaupluse lisandumisel külastavad Grossi kauplust. Seega on arvestatud, et kui hetkel Coop kaupluse külastajad tekitavad liikluse 105 a/h, siis Coop + Grossi kauplus kokku tekitavad liikluse 135 a/h.
Need andmed on lisatud ristmiku läbilaskevõime arvutuse tabelisse (vt. tabel 3) ning tee 5 otsesuundadel on tabelis arvestatud ka peatee (tee 5) otsesuunalise liikluse kasvuga 20% (baasprognoosi osa).
Arvutused näitavad, et prognoosiaastal 2048 on liikluse baasprognoosi ja Grossi kaupluse liikluse prognoosi kasutades tee 5 – Kellukese tee ristmiku teenindustase õhtusel tipptunnil „C“, kõrvaltee haru (Kellukese tee) reservläbilaskevõime on 304 a/h. Tavapraktikas loetakse aktsepteeritavaks seda, kui prognoosiaastaks on teenindustase vähemalt D, käesoleval juhul on teenindustase ühe taseme võrra parem. Seega suudab olemasolev tee 5 – Kellukese tee ristmik liikluse teenindada ka aastal 2048.

Tabel 3. Tee 5 – Kellukese tee läbilaskevõime kontroll-arvutus, liikluse prognoos aastaks 2048.



Liiklusloendused ja prognoosi koostas:
Tarmo Sulger
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
Stratum OÜ
03.07.2026

PlanID:
Töö nr: 16/25
Huvitatud isik: Aktsiaselts OG ELEKTRA
Planeeringu korraldaja: Tori Vallavalitsus









KELLUKESE TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING






Detailplaneeringu koostaja:
RUUM JA MAASTIK OÜ
Väike-Ameerika 8
10129 Tallinn
Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92
[email protected]
maastikuarhitekt (EMÜ 001438)
ruumilise keskkonna planeerija (167451)
kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25)







Tallinn
2026
Sisukord
I Menetlusdokumendid 2
II Seletuskiri 3
1. Eesmärk 3
2. Koostamise alused 3
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid 3
2.2 Uuringud 3
2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused 3
3. Planeeringuala seosed külgnevate aladega. Kõrgema taseme planeeringud 4
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs 5
4. Lahenduse idee kirjeldus 6
4.1 Lahenduse idee kirjeldus 6
4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused 6
4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted 7
4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 8
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus 9
5.1 Elektrivarustus 9
5.2 Tänavavalgustus 10
5.3 Veevarustus ja kanalisatsioon 10
5.4 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž 10
5.5 Maaparandus 10
5.6 Tuletõrje veevarustus 11
5.7 Sidevarustus 11
5.8 Soojusvarustus 11
6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded 12
6.1 Olulised arhitektuurinõuded ehitistele 12
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 12
7. Tuleohutuse tagamine 12
8. Keskkonnakaitse abinõud 13
9. Kuritegevuse ennetamine 14
10. Servituutide vajadus 14
11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped 14
11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud 14
12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 15
III Lisad 16
IV Joonised 17
V Kooskõlastused. Koostöö 18


I Menetlusdokumendid


1. Dp algatamise taotlus
2. Tori Vallavalitsuse kiri 23.02.2026 nr 6-2.1/497
3. Transpordiameti 27.02.2026 kiri nr 7.2-2/26/3113-2
4. Maa- ja Ruumiameti 13.03.2026 kiri nr 6-3/26/2744-3
5. Maa- ja Ruumiameti 23.03.2026 kiri nr 6-3/26/2744-4
6. Keskkonnaameti 23.03.2026 kiri nr 6-2/26/3622-2
7. Tori Vallavolikogu 16.04.2026 otsus nr 40 Kellukese tee 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
8. Leping nr 11-21.8/21

II Seletuskiri
1. Eesmärk
Planeeringuala paikneb Tori vallas Tammiste külas Kellukese tee 1 maaüksusel. Ala on Tammiste tee ja Kellukese teede ristmikuga piirnevas osas.
Kellukese tee 1 katastriüksuse suurus on 10020 m2 ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa.
Planeeringu koostamis eesmärk on kavandad krundile kuni 1800 m2 ehitisealuse pinnaga kauplus ja määrata maakasutuse sihtotstarbeks 100% ärimaa. Planeering ei näe ette katastriüksuse piiride muutmist ja kruntideks jagamist.
2. Koostamise alused
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid
- Planeerimisseadus;
- Tori Vallavolikogu 16.04.2026 otsus nr 40 Kellukese tee 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;
- Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
- Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine;
- Eesti Standard EVS 812-1:2018 Ehitise tuleohutus;
- ja teised kehtivad õigusaktid ja Eesti standardid.
2.2 Uuringud
Planeeringuala topomõõdistuse on koostanud Geodeesia24 OÜ septembris 2025, töö nr 11128-25.
2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused
Planeeringuala maaüksuste kitsendus on 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru riigi maantee teekaitsevöönd (30m äärmise sõiduraja välimisest servast). Ala on drenaažkuivendatud, Altküla maaparandussüsteemi maa-ala (nr 6112350010010) osa.

3. Planeeringuala seosed külgnevate aladega. Kõrgema taseme planeeringud
Planeeringuala, suurusega 1,00 ha hõlmab Kellukese tee 1 maaüksust (80601:001:0148). Ala piirneb transpordimaa maaüksustega Kellukese kergliiklustee L1 (80901:001:0685) ja 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (73001:008:1003) ning elamumaa maaüksusega Tammiste tee 50 (73001:008:0630) ja maatulundusmaa maaüksusega Susivälja (80601:001:0149).
Juurdepääs alale on Kellukese teelt (73001:008:1345), planeeringualaga piirnevas osas paiknevad kaks bussipeatust: Susivälja ja Jõe.
Teisel pool Kellukese teed paiknevad ärimaa maakasutuse sihtotstarbelised Kellukese tee 2a (80901:001:0644) Hepa OÜ tankla ja Kellukese tee 2 (80901:001:0643) Tammiste Konsum (Coop) kauplus. Lähipiirkonnas on mitmeid olemasolevaid ning perspektiivseid tootmis-, äri- ja teenindusettevõtete maa-alasid ning Tammiste lasteaed-algkool ja eramupiirkond.


Väljavõte www.maaamet.ee
Kontaktala kehtivad detailplaneeringud (Vt. joonis nr 2 ´Ruumilise keskkonna analüüs´):
1. Kellukese tee 2 ja 4 kinnistute detailplaneering. PlanID 86313, kehtestatud 22.04.2020

Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Tammise piirkonnas, mis on linnalise asustusega Pärnu linna lähiümbruse kant, mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse mõjusfääris. Maakonnaplaneeringus on välja toodud tingimused üldplaneeringutes linnalise asustusega alade arendamiseks. Üheks tingimused on tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate funktsioonide ja teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusfunktsiooni koostoimimine. Maakonnaplaneering planeeringualale olulisi tingimusi ei ole seadnud. Detailplaneering ei ole vastusolus Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ põhimõtetega.


Valla üldplaneeringu muutmise põhjendused
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5.detsembri 2016 otsusega nr 97) kohaselt paikneb planeeringuala Tammise küla tiheasustusala piiril, täpsemalt määramata juhtotstarbeta maatulundusmaal. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine seisneb maakasutuse juhtotstarbe määramiseks ärimaaks.
Planeeringuala ei paikne üld- ja maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikul põllumajandusmaal.
Üldplaneeringu muutmist toetab planeeringuala paiknemine hea juurdepääsuga asukohas ning elamupiirkonna kvaliteetse ja elutähtsa teenuse suurendamiseks. Maakasutuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest ning selle perspektiivsest laiendamise võimalustest. Elamupiirkonna teenindusala ruumilise arengu jätkuvus tõstab piirkonnas konkurentsivõimelist teenindust ja suurendab kaupade sortimenti. Ala asukoht on sobilik kuna valdavalt paiknevad äri- ja ka tootmismaad maanteede äärsetele aladel, kus puudub vajadus teenindavalt transpordil läbida elamupiirkondasid ja suurendada ala liikluskoormust.
Ala areng on terviklik koondudes teede ristmiku piirkonda, elanikele harjumuspärasesse ja kergesti ligipääsetavasse asukohta. Alal on tagatud juurdepääs nii jalgsi- jalgratta kui ka isikliku sõidukiga.
Valla üldplaneeringu muutmiseks on algatatud käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringus määratud tingimusi ärimaa juhtotstarbega alade planeerimisel:
• hoonete rajamisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus piirkonna miljöösse. Sobivuse tagavad hoonestuse mahud, üldilme, haljastus, krundipiirded jm.
• ala haljastuse osakaal vähemalt 20%, millest 5% peab olema kõrghaljastatud;
• lubatud ei ole elamistingimusi halvendav äritegevus;
• parkimine lahendada koostamise ajal kehtivale parkimisnormidele;
• tagada juurdepääs jalg- ja jalgrattateedele ning näha ette parkimine jalgratastele;
• näha ette liitumised ÜVK torudega.
Vt. üldplaneeringu muutmise skeem nr 1
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Planeeringuala hõlmab Kellukese tee 1 kinnistut:
kinnistu suurus 10020 m2
maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
katastritunnus 80601:001:0148
hoonestus puudub
tehnovõrgud Kellukese teel
juurdepääs Kellukese teelt
haljastus haritud põllumajandusmaa
omandivorm eraomand
kitsendused riigitee kaitsevööndi ulatus


4. Lahenduse idee kirjeldus
4.1 Lahenduse idee kirjeldus
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted.
Ala arendamine asukohas, mis piirneb tiheasustusalaga ning elamupiirkonnaga ja kus on olemas varustatus tehnovõrkudega, piirneb sõidu- ja kergliiklusteega, toetab piirkonna arengut ja head teenuste kättesaadavuse suurendamist.
Eesmärk on elukeskkonna parandamise põhimõtete järgimine - turvalised liikluslahendused eelkõige jalakäijatele ning jalgratturitele, tasakaalustatud lahendus parkimisalal - haljastuse kavandamine vältides soojasaarete teket ning võimaldades ka sademeveel pinnasesse imenduda. Planeeringulahendust koostatakse otstarbekalt ning maakasutust säästvalt, milles kavandatud uushoone paikneb teede ristumisalal väljakujunenud elamupiirkonna lähedal.
Planeeringulahendus on optimaalne, ajakohane ning elluviidav toetades piirkonna arengut tervikuna.
Eesmärk on kavandada hea ligipääsetavusega ja kõigi elanikkonna rühmadele taskukohane kodulähikauplus, parandades teenuste kvaliteeti ja suurendades sortimenti. See kõik toimub siseruumis ja planeering annab võimaluse hea hoone kavandamiseks nende eesmärkide saavutamiseks.
Eesmärk on funktsionaalse ja esteetilise hoone kavandamine, mis on ka majanduslikult otstarbekas ja energiasäästlik. Kauplushoone on sidusa jalgteede võrgustiku ja ühistranspordipeatusega piirneval alal, turvaline on liigelda ka jalgsi ja jalgrattaga.
Kavandatud kauplus paikneb hästi ligipääsetavas asukohas, seda kõigi liikumisviiside harrastajatele ja erinevate elanikkonna gruppidele, arvestades nii vanust kui liikumispuuet.
Planeeringu eesmärk on kaupluse teenindamiseks vajalike juurdepääsude ning parkimise korraldamine, samuti haljastuse ja krundi heakorrastuse lahendamine.

4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused
Detailplaneering näeb ette Kellukese tee 1 kinnistu piiride muutmise ja kahe krundi moodustamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks positsioon nr 1 krundile ehitusõiguse määramine kuni 1800m2 ehitisealuse pinnaga kaubandushoone ehitamiseks.
Planeeringu elluviimisel on tagatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgiv atraktiivne, mitmekesine ja ümbritseva keskkonnaga harmoonilise terviklahendus. Terviklahenduse loob planeeringuala ja naaberala ettevõtlus.

Pos nr 1 krunt
maakasutuse sihtotstarve: ärimaa 100% (Ä)
krundis suurus: 8818 m2
kauplusehoone korruselisus: 1 maapealne korrus, maa-alust korrust ei kavandata
kõrgus: 9 m
hoonete arv krundil: 1 põhihoone
hoone ehitisealune pind: 1800 m2
maapealne suletud brutopind: 1800 m2

Pos nr 2 krunt
maakasutuse sihtotstarve: transpordimaa 100% (T)
krundi suurus: 1201 m2
krundile ehitusõigust ei kavandata
krunt on moodustatud perspektiivse kergliiklustee projekteerimises ja rajamiseks.
4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud piirkonna väljakujunenud liiklusskeem ja läbiviidud liiklusuuring, vt. lisa 3.5.
Liiklusuuringus on analüüsitud ristmike teenindustasemeid, millest lähtuvalt Kellukese tee ristmiku teenindustase on olemasolevas olukorras loendusandmete põhjal „B“, mis tähendab et reservi läbilaskevõimes on piisavalt. Planeerigu realiseerumisel on liiklusuuringu arvutuslikud näitajad arvestatud prognoosaastaks 2048. Uuringu tulemusel on Kellukese tee ristmiku teenindustase õhtusel tipptunnil „C“, seega suudab olemasolev Kellukese tee ristmik liikluse teenindada ka aastal 2048.
Planeeringulahendus toetub olemasolevale sidusa kõnniteede võrgustikule Kelluka teel. Planeeringualal on läbimõeldud sõidukite liikumine, parkimisekorraldus, teenindava transpordi liikumine ning ka jalakäijate turvaline liikumine alal. Jalakäijate juurdepääsud on kavandatud Kelluka teelt. Parkimisalal on samuti jalakäijate liikumine turvaliselt organiseeritud ja eraldatud.
Sõidukite juurdepääsud on Kellukese teelt, kaubavedu toimub hoone põhjapoolses osas.
Krundi parkimise lahendus on liigendatud ja paikneb hoonet ümbritseval alal. Planeeringulahenduses on välditud suuremahulise parkimisala kavandamist Kellukese tee poole, parkimisala paikneb ka riigimaantee poolses osas.
Kavandatud on 58 parkimise kohta, millest osad on elektriautode laadimise võimekusega ja invaliidi parkimiskoht.
Kauplusehoone juures on ette nähtud parkimiskohad ka jalgratastele.

Parkimisnormi arvutus:
Linnatänavad EVS 843:2016 standardi tabeli 9.1 (väikeelamute ala)
pos.
nr.
Ehitise liik
parkimis-normatiiv
normatiivne parkimiskohtade arv
planeeritud parkimiskohti
1
kauplused
1/30
60
58
Parkimiskoha mõõdud on suuremad kui EVS Linnatänavate standardis: parkimiskoha laius 3m ja pikkus 5 m ning manööverdusala laius 8m. Kavandatud on võimalus hoone esisel parkimisalal, kus on kahe sõiduki parkimine, parkida ka järelkäruga sõidukitel ning matkaautodel. Täpne parkimiskoha märgistus tuuakse välja ehitusprojekti koostamisel.
Perspektiivse kergliiklustee kavandamiseks on moodustatud transpordimaa krunt pos nr 2.
Detailplaneeringu liikluslahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeritud positsioon nr 1 krundil on tagatud haljastatud ala vähemalt 20% ulatuses, millest 5% ulatuses on võimalik istutada kõrghaljastus.
Planeeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, milles täpsustatakse puude ja põõsaste liigiline koosseis ning istutusalad.
Parkimiskoha kattematerjal valida vett läbilaskva materjaliga ja võimalusel heledamas toonis, et vältida soojasaare tekkeohtu.
Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.
Kinnistul tekkivad jäätmed saadetakse eraldi pakituna ja märgistatuna AS OG Elektra Tootmine jäätmekäitlusesse, Tobia külas asuvale kinnistule, AS OG Elektra poolt organiseeritud eraldi autoga. Taaskasutatavad jäätmed nagu plast, kile, papp, klaas ja puit ning muud liigid, kogutakse samuti eraldi ning saadetakse Tobia külas asuvale kinnistule. Kogutud tavajäätmed antakse üle Lääne-Viru Jäätmekeskusele. Kogutud muud liiki jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele ettevõtetele.
Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik.

5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus
Planeeringuala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.
Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:
a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;
b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;
c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;
d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva töö seletuses või joonistel:
EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele;
- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;
- ÜVK seadus;
- Ehitusseadustik.
Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel väljaspoole planeeringuala.
5.1 Elektrivarustus
Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 14.01.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 509654.
Planeeritud krundi hoonestuse teenindamiseks on kavandatud 0,4 kV madalpingekaabel olemasolevast alajaamast AJ12741, mis asub Susi tee 1 (73001:001:1440) kinnistul. Planeeritud on liitumiskilp krundi piirile.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
5.2 Tänavavalgustus
Planeeringuala piirnevatel tänavatel on tänavavalgustus rajatud. Planeering ei näe ette lahenduse põhimõtet muutmist. Teeprojekti koostamisel täpsustatakse vajadus tänavavalgustusposti ümbertõstmiseks.
5.3 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AS Pärnu Vesi 22.01.2026 tehnilised tingimused nr, TT-251039.
Planeeringuala olmevesi on lahendatud Kellukese teel (73001:008:1345) asuvast olemasolevast De110 PE ühisveetorustikust.
Moodustatava krundi jaoks on ette nähtud rajada veetorustik piki Kellukese teed kuni planeeritud liitumispunktini. Ühisveetorustikus on tagatud tavaolukorras vabasurve 300 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.
Läbimõõdud ja vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Planeeringuala reovee eelvooluks on Päevalille tänaval (80901:001:0653) asuv peatorustik De160 PVC.
Planeeritud krundi reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda plan. reoveetorustikku kuni olemasoleva eelvooluni Päevalille tänaval.
Moodustatava krundi kanalisatsiooniühendus varustatakse kontrollkaevuga, mis jääb krundi liitumispunktiks.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
5.4 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž
Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada krundi haljasaladel pinnasesse.
Planeering annab võimaluse liigvete kogumiseks ning suunamiseks sademeveetorustikuga planeeringuala piiril paiknevasse kraavi.
Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed“).
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
5.5 Maaparandus
Ala väljaarendamisel on vajalik kavandada täiendav drenaažtoru/kollektor ülejäänud põllumajandusmaa kuivendamise funktsioneerimiseks. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine peab toimuma vastavalt maaparandusseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
5.6 Tuletõrje veevarustus
Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on:
⎯ Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010;
⎯ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
⎯ EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus;
⎯ Siseministri 18.02.2021 määrusel nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
⎯ Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“;
Detailplaneeringu alale on lubatud ehitada üks 1-korruseline kauplusehoone, hoone tulepüsivuse klass määratakse ehitusprojekti koostamisel.
Tuletõrjeveevarustuse lahendus tagatakse olemasolevatest hüdrantidest, millest lähim paikneb 190m kaugusel.
Tuletõrjehüdrandi märgistus peab vastama siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §8 toodud tingimustele
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Ka tuletõrjeveevarutuse lõplik ehituslik lahendus valitakse ehitusprojekti koostamise käigus.
5.7 Sidevarustus
Planeeritud krundi sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 15.01.2026 tehnilistele tingimustele nr 40077279.
Planeeringulahendus näeb ette planeeritud krundile sidekanalisatsiooni olemasolevast Kellukese teel (73001:008:1345) paiknevast sidetrassist.
Vajalik on paigaldada olemasolevale optilisele maakaablile kaks sidekaevu ja jätku.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
5.8 Soojusvarustus
Lahendatakse lokaalselt. Lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
6.1 Olulised arhitektuurinõuded ehitistele
Projekteeritav hoone on ühekorruseline kaasaegne kaubandushoone lamekatusega. Hoone arhitektuurne lahendus on lihtne ja funktsionaalne, vastates piirkonna hoonestuslaadile ning kaubandusfunktsiooni vajadustele. Hoone on visuaalselt ja arhitektuurselt läbimõeldud kõigist vaatesuundadest.
Hoone välisseinad on kavandatud plekk-kattega sandwich-paneelidest, mida on fassaadide liigendamiseks täiendatud HPL-plaatidega. Fassaadide värvilahendus lähtub kaupluse „Grossi Toidukaubad“ visuaalsest identiteedist ning koosneb hallidest ja punastest toonidest. Sokkel on lahendatud halli raudbetoonist soklipaneelina.
Aknad ja uksed on metall- ja alumiiniumkonstruktsioonidega tumehallis toonis. Hoone tänavapoolsel fassaadil paikneb peasissepääs, mida rõhutab valgustusega tähistatud sissepääsuala. Hoone välisilme on tagasihoidlik, korrastatud ja ümbritsevasse keskkonda sobituv.
Parklaala valgustus projekteerida arvestusega, et naaberkinnistute ei tekiks häiringuid. Krundi väliruumi lahenduses täpsustatakse pinkide ja puhkekohtade asukohad.
Lubatud on paigaldada päikesepaneele katusele.
Alale ei kavandata piirdeaedasid.
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
• Elektrilevi OÜ tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;
• Transpordiamet ei võta endale kohutusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks (vajadusel);
• Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;
• Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks kaasata pädev spetsialist.


7. Tuleohutuse tagamine
Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:
• Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.
• Projekteerimisel võtta arvesse Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ EVS 812-6:2012+A1:2013 _Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele.
• Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt. Projekteeritava hoone tuleohutuse osas lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nt 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja Standardisari EVS 812 või uuem.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav.
Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Abihoonete püstitamist krundi piirile ei kavandata, naaberkinnistute ja planeeritud krundi hoonestusalade vaheline kaugus on ≥8,0 m.
Tuletõrje veevarustus on tagatud olemasolevate hüdrantide baasil, lähim paikneb aadressil Päevalille tänav.
8. Keskkonnakaitse abinõud
Kavandatud krunt tuleb varustada prügikogumise konteineritega. Olmejäätmed kogutakse liigiti ja sorditud jäätmed antakse üle tegevusluba omavale ettevõttele. Ehituse kui ka hoonete kasutamise käigus tuleb vältida jäätmeteket ja kõik tekkivad jäätmed koguda liigiti, et neid oleks võimalik uuesti ringlusesse suunata. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale. Jäätmekäitluses tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirjast.
Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda:
• arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;
• tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;
• ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;
• Planeeringualalt lähtuvad müratasemed ei tohi piirnevate müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid;
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3);
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid;
Haljastuse rajamisel järgida, et valitaks keskkonda sobivad puud ja/või põõsad.

9. Kuritegevuse ennetamine
Hoone paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab toetada efektiivselt naabrivalve piirkonda. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske.
Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.

10. Servituutide vajadus
Olemasolev 5 Pärnu-Rakvere- Sõmeru riigimaantee kaitsevööndi ulatus.

11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped
Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud esitatud järjekorras:
• Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. Projektlahendus kooskõlastada eelnevalt MaRu maaparanduse osakonnas;
• detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Eelnevalt tellida võrguvaldajatelt projekti koostamiseks tehnilised tingimused;
• peale eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringus kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringus kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist maaüksusel.
11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on ehitusperioodil, pikemaajalised mõjud puuduvad.
Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.



III Lisad

Lisa 3.1 KSH eelhinnang. Koostaja Lemma OÜ
Lisa 3.2 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 40077279
Lisa 3.3 AS Pärnu Vesi tehnilised tingimused nr TT-251039
Lisa 3.4 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 509654
Lisa 3.5 Liiklusuuring. Stratum OÜ

IV Joonised
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüs
Joonis nr 3 Tugiplaan
Joonis nr 4 Põhijoonis
Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan

Skeem nr 1 Üldplaneeringu muutmine


V Kooskõlastused. Koostöö
Jrk. nr
Isik või asutus, kellega on tehtud koostööd või kes on kaasatud dp menetlusse
Arvamuse või kooskõlastuse kuupäev
Arvamuse või kooskõlastuse täielik ärakiri
Arvamuse
või koos-
kõlastuse asukoht
Planeerija märkused arvamuse või kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta
1
Telia Eesti AS
Hans Sild

Nr 40269644
03.06.2026
Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 40077279
Kooskõlastus kehtib kuni 02.06.2027
Lisa 5.1

2
Elektrilevi OÜ
Maie Erik
Nr 5016258696
02.06.2026
Kooskõlastatud tingimustel:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt
Lisa 5.2

3
AS Pärnu Vesi
Artjom Bõkov

28.07.2026-251039
AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud tööga ja arvamus on järgnev: DP lahendus on sobilik
Lisa 5.3