| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/15006-1 |
| Registreeritud | 26.08.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Corle OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Corle OÜ |
| Vastutaja | Peeter Uibo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Tere
Edastan Teile digitaalselt allkirjastatud projekti kooskõlastamise taotluse.
Täiendav informatsioon on leitav kirjale lisatud taotluses.
Lugupidamisega
Anti Salura
Projekteerija/Designer
Corle OÜ Tel: +372 5340 3680
Uustalu 2
Kose, EE75101 [email protected]
Harjumaa, Estonia www.corle.ee
LP
LP
6,8 [m]
6495750
6 8
6 2
00
LP
6495450
6 8
6 5
50
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
6,5 [m]
7,0 [m] 6,5 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP LP
LP
LP
LP
6.7 [m]
6,8 [m]
7,0 [m]
6,5 [m]
7,0 [m] 6,5 [m]
Ettevaatust kaitstav loodusobjekt KLO2000237 Lahepera hoiuala
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
KINNINE MEETOD!! Kaitsetoru D Toru paigaldamissügavus min. 1,0
LP
LP
LP LP
LP
LP LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
6.8 [m]
7.0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]Kinniselt,1250N L=101 m
5, 4
KINNINE MEETOD!! Kaitsetoru D63mm(1250N),L=101m. Toru paigaldamissügavus min. 1,0m maapinnast. Toru ots
tähistada markerpalliga.
7, 2
Ettevaatust kaitstav ajaloomälestis 4261 Kolkja kalmistu
K inn
ise l t, L=
68 m
LP
6494650
6 8
7 2
50
P
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
]
m]
0 [m]
6495000
6 8
7 2
50
LP
LP
LP
LP
LP LP
LP
LP
LP LP
LP
LP
LP
LP
LP
6.8 [m]
7.0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]Kinniselt,1250N L=101 m
5, 4
Kaitsetoru D63mm(1250N),L= 101m. vus min. 1,0m maapinnast. Toru ots
tähistada markerpalliga.
7, 2
Ettevaatust kaitstav ajaloomälestis 4261 Kolkja kalmistu
K inn
ise l t, L=
68 m
K inn
iselt , L= 44 m
LP
LP
LP
6494050
6 8
7 4
50
LP
K inn
iselt , L= 44 m
Projekteerija : CORLE OÜ Litsents nr : EEP001121 Reg. kood : 11270435 Aadress : Uustalu 2, Kose Harjumaa 75101 Üldtelefon : +3726069300 e-mail : [email protected] ------------------------------------------------------ Tellija: Corle OÜ, reg. nr : 11270435
„KOLKJA PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE JUURDEPÄÄSUVÕRGU RAJAMINE“
TARTU MAAKOND, PEIPSIÄÄRE VALD, KOLKJA ALEVIK
EELPROJEKT Rajatis asub järgmiste kultuurimälestiste kaitsevööndis või nende lähistel:
- reg.nr 4261- Kolkja kalmistu Rajatis asub Lahepera hoiuala (KLO2000237) lähistel
TÖÖ NR. MKM5_PEIPSIÄÄRE EKS. NR. 001 Koostaja: Anti Salura Kontrollis: Kaupo Kallak Kose Harjumaa, 2026
2 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
SISUKORD
1. Asukoht 3 2. Seletuskiri
2.1. Üldandmed 4 2.2. Olemasolev situatsioon 4 2.3. Projekteeritud baasvõrgu ühendus 4 2.4. Transpordiamet 4 2.5. Projekteerimis- ja töövõtupiirid 5 2.6. Lubatud kõrvalekaldumised projekteeritud asukohast 5 2.7. Kitsendused, nendest tulenevad nõuded ja juhised 5 2.8. Üldised juhised ja nõuded liinirajatise ehitamisel 6 2.9. Muinsuskaitse 9
Joonised/Lehed
Sidetrassi asendiplaan Tüüpristlõiked
Lisad
Kooskõlastused
3 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
1. ASUKOHT
4 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
2. SELETUSKIRI
2.1 Üldandmed
Käesoleva tööprojektiga on lahendatud passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kolkja alevikus.
Projekti koostamisel olid aluseks:
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt väljastatud tehnilised tingimused 29.06.2026 nr TT5832;
Peipsiääre Vallavalitsuse projekteerimistingimused 19.06.2026 nr 2611802/02865
Projekteeritava elektroonilise side võrgu liinirajatise alusplaanina on kasutatud Kagu Geodeesia OÜ tööd nr 26T063, mõõdistatud juuni-august 2026.
Kinnistute omanikud on välja selgitatud kinnistusraamatu väljavõtete abil ning juriidiliste isikute volitatud esindajad äriregistri väljavõtetega.
2.2 Olemasolev situatsioon
Suur tee 48 (58701:002:0069) kinnistul asuv olemasolev Eesti Lairiba Arenduse SA sidekaev.
2.3 Projekteeritud baasvõrgu ühendus
Projekteeritud sideehitis on esitatud asendiplaanidel. Ühenduspunkt baasvõrguga:
Liitumispunkt: ELASA sidekaev 080K44, milles kaablimuhv 080M14 • Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 080K44. • Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 080K44 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. • Sidekaevu 080K44 jätta kaablivaru 15m. • Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise. • Kaabli ühendamiseks muhvi 080M14 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. • Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. • Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). • ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi EEDI vahendusel (eedi.elasa.ee).
2.4 Transpordiamet Õhuliiniga ristumine riigiteega 22242 Alatskivi-Varnja tee km 7,48; 7,50; 7,53; 7,56; 7,60; 7,64; 7,69; 7,73; 7,77; 7,83; 7,84; 7,97; 7,97; 8,02; 8,06; 8,14; 8,18; 8,22; Sidetrass paigaldada kõrgusele 7.0m teest(suurima rippe puhul). Õhuliiniga ristumine riigiteega 22242 Alatskivi-Varnja tee km 7,27. Sidetrass paigaldada kõrgusele 6,7m teest(suurima rippe puhul). Õhuliiniga ristumine riigiteega 22244 Kolkja tee km 0,01; 0,11; 0.36; 0,40; 0,46; 0,49; 0,51, 0,55; 0,60. Sidetrass paigaldada kõrgusele 7.0m teest(suurima rippe puhul). Õhuliiniga ristumine riigiteega 22244 Kolkja tee km 0,20. Sidetrass paigaldada kõrgusele 6,8m teest(suurima rippe puhul).
5 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
2.5 Projekteerimis- ja töövõtupiirid
Käesoleva eelprojekti raames seadustatakse maakasutus Corle OÜ või selle tütarettevõtte kasuks alates ELASA sidekaevu seinast kuni lõpp-punktideni kogu trassi ulatuses ja kliendiliinide osas üldkasutatavatel maadel (nt transpordimaa – tänavad, valla ja aiandusühistute teed jne).
2.6 Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest
Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides ±0,5m tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse.
Transpordiameti maadel ei ole lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda.
Teiste maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide olemasolul kaablitrasside piirkonnas, peavad olema tagatud normide kohased kaugused (kujad). 2.7 Kitsendused, nendest tulenevad nõuded ja juhised 2.7.1 Olemasolevad kommunikatsioonid Enne kaevetööde alustamist täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende valdajatega ja vajadusel kutsuda juurde kommunikatsioonide valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisitipaiknemisest informeerida valdajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga. Ristumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt või ülevalt läbimineku kasuks koostöös kommunikatsiooni valdajaga. Kinnisel läbiminekul kanalisatsioonitrassidega ristumisel teha enne tööde alustamist kindlaks olemasolevate trasside tegelikud sügavused kaevates trassid käsitsi lahti!!! Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 vastu võetud määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 2.7.2 ELASA
1. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
3. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
4. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:
mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; puude istutamine ja langetamine;
6 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide
paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.
2.8 Üldised juhised ja nõuded liinirajatise ehitamisel
2.8.1 Maaliinid Ehitustööde alustamine on võimalik pärast ehitus- ja kaeveloa saamist omavalitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad masinad ja materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele. Tööde käigus peavad kõik teed ning tänavad olema läbitavad sõiduautodele. Takistused (sh lume ja mulla/muda kamakad tuleb teelt koheselt eemaldada. Töö piirkonnaks arvestatakse kogu piirkond, milles käesoleva projekti etapi raames töid teostatakse. Teede ning tänavate sulgemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse määrusest. Ehituse käigus kahjustatud teede ning juurdepääsuteede taastamine peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Teedel ehitustööde läbiviimisel, nende vahetus läheduses ja juurdepääsuteede kasutamise korral, ning vajadusel sulgeda teid osaliselt, tuleb koostada selleks ajutine liikluskorralduste skeem vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Kaevetööde käigus tõstetakse pinnas kaeviku kõrvale ning pärast torude paigaldamist tõstetakse pinnas tagasi kaevikusse. Ehitustööde käigus välja kaevatud pinnast ei veeta töömaalt ära ega utiliseerita. Kui selline vajadus peaks tööde käigus ikkagi tekkima, siis tuleb see kooskõlastada Keskkonnaametiga. Tasanduskihi peal võib väljaspool teemaad täidisena kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast. Täidis ei tohi sisaldada suuri kive, kasvumulda, turvast, kände, juurikaid ega jäätunud tükke. Multitorustiku pae pinnasesse süvistamisel tuleb multitorustikule paigaldada ca10cm liivapadi. Kiviklibu otse multitorustiku peale mitte panna. Kaevikust ülejääv kiviklibu utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetele. Teedega ristumisel multitorude läbiminekutel eelistada kinnist meetodit. Teedega ristumistel tuleb multitorud paigaldada kaitsetorusse. Kraavi ületused lahendada kraavi põhja alt sellisel moel, et kraavi põhja on võimalik puhastada. Kaabel panna kraavi põhjast vähemalt 1 meetri sügavuselt ning kaitsta kaitsetoruga.
7 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
Kõrghaljastuse lähedusse multitorustiku ehitamisel tuleb arvestada puude ja võsa likvideerimisega, kui trass satub lähemale kui 2 meetrit puu tüvest. Teemaal peab kännud juurima või freesima külgneva alaga samasse tasapinda. Teemaal olevate puude ja võsa likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljaspool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik raiejäätmed tuleb utiliseerida. Paigaldustöödega rikutud maa-ala, sealhulgas teepeenrad, nõlvad, kindlustused ja teekraavi pikikalded tuleb korrastada ja taastada vähemalt eelnevale olukorrale. Teemaa peab olema tööde teostamise järgselt mehhanismidega hooldatav. Vahetult peale tööde teostamist tuleb taastada ka paigaldustööde tõttu kahjustada saanud või eemaldatud liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendeid võib paigaldada ainult vastavat tegevusluba omav ettevõte. Teepeenarde, kraavide jm tee ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste taastamistöid teemaal võib teostada ainult vastavat teehoiutööde tegevusluba omav ettevõtja. Soovitatav on kasutada vastava piirkondliku riigimaanteede hooldaja teenuseid. Paigaldatav tehnovõrk ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist. Multitorustiku paigaldamisel kraavi põhja tuleb trassi paigaldusjälg tihendada ning nõlva rikkumisel taastada kraavi olemasolev nõlvsus või maantee poolne nõlvsus min 1:1,5. Nõlvade ja kraavipõhja kindlustuse olemasolul, taastada see paigalduse järgselt. Taastada kraavipõhja kalded (min 0,2% kalle, tagatud peab olema vete äravoolu taastamine). Vajadusel külvata muruseeme. Juhul, kui trassi paigaldamine toimub kinnisel meetodil (nt. suundpuurimisega), tuleb enne ehitustööde alustamist määrata täpselt trassi rajamise tsooni jäävate olemasolevate tehnovõrkude sügavus ja asukoht. Kinnised läbiminekud soovitavalt teostada olemasolevate tehnovõrkude alt. Maa-alused plastist sidekaevud peavad paiknema nii sügaval, et kaevu saab katta vähemalt 30cm paksuse pinnasekihiga. Riigiteede teemaal paigaldatavad kaevud/kaaned peavad kandma rasketehnikat (kaevukaas D400). Maa-alune plastkaev tähistada markerpalliga. 2.8.2 Paigaldamissügavus
Väljaspool riigitee maaüksust projekteeritud pinnasesse paigaldatava sidetrassi (multitorustik, sidekaablid ja nende kaitsetorude) paigaldamissügavus peab olema jalgtee, mitteharitava maa ning õueala puhul vähemalt 0,5m maapinnast ning sõidutee koos peenraga, tiheda liiklusega õu, parkimisplatsi ning künnimaa puhul min. 1,0m. Riigitee maaüksusel paigaldada sidetrass haljasalal min 1m sügavusele. 2.8.3 Õhuliinid
Sideliinid paigaldada ühisriputusena olemasolevatele Elektrilevi OÜ mastidele Õhuliinide kaitsetsoonis järgida vastavaid ohutusnõudeid. Õhuliinide paigaldamisel järgida ettenähtud normikohaseid liinijuhtmete ja liinide omavahelisi vahekaugusi ning liinide minimaalseid vahekauguseid ristuvate liinidega, looduslike objektidega, teedega jne ning tööde teostamisel juhinduda Elektrilevi poolsetest nõuetest „Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena õhuliinidele“ ja „Võrgu tehniline kirjeldus, tehnilised nõuded projekteerimiseks ja ehituseks“. Sideõhuliinide ehitamisel tuleb arvestada standardis EVS-EN 50341-2-20:2018 esitatud õhkvahemikega sideliini ja maa vahel:
8 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
Maani Sõiduteeni Kergliiklusteeni Suuregabariidiliste töömasinate töötamisaladel
4,0 [m] 7,0* [m] 4,5 [m] 5,0 [m] *Teeomaniku kooskõlastusel võib vahekaugust vähendada 1,5 m võrra vastavalt standardile EVS- EN 50341-2-20:2018. See vähendus on kooskõlas ka standardis EVS 843:2016 toodud õhkvahemikega. 2.8.4 Ühispaigaldus kuni 1 kV rippkeerdõhukaablitega
Sideliinide paigaldamine SN-2M tüüpi nn. künamastidele ei ole lubatud. Madalpingeõhukaabli ja sideliinide kinnituskohtade vahe mastil peab olema vähemalt 0,3 m. Vähim vertikaalvahemik madalpingeõhukaabli ristumisel sideliiniga peab visangus olema 0,3 m. Ühistel tarinditel paiknevate rööpsete madalpingeõhukaablite ja metallivabade sideliinide õhkvahemikke visangus ei normita. Paigaldamisel tuleb välistada nende omavaheline kokkupuutumine arvutatuna kõikidel piirkoormusjuhtumitel ja arvestades seejuures olemasoleva elektriliini tegelikke rippeid. Piirkoormusjuhtumid on kirjeldatud standardis EVS-EN 50341-2- 20:2018. Madalpingeõhuliinide ühisriputuse korral peab kinnitama vähemalt 20 mm laiuse kollase hoiatuslindi madalpinge- ja sidekaablite (sh. microduct) vahele madalpingekaablist allapoole. Erijuhul, kui sideliin paikneb madalpingeliinist kõrgemal, siis hoiatuslinti ei paigaldata. Vajadusel Elektrilevi OÜ mastidel asuvad kolmanda osapoole tänavavalgustuse ja sideõhuliinid paigutada ümber / korrigeerida ripped, et tagada nõutud elektri- ja sideõhuliini kinnituskohtade vahekaugused mastidel ning välistada nende omavaheline kokkupuutumine visangus. Liinikoridor puhastada liinile potentsiaalselt ohtlikest objektidest (oksad vmt) vastavalt tellija koostatud standardis ettenähtule (vt. tüüpjoonised “Paljasjuhtmetega õhuliini, isoleerijuhtmetega õhuliini ja/või rippkaabelliini koridor puistus“).
2.8.5 Õhuliini üleminek maakaablisse
Kaablite paigutamisel püstasendis mastile, seintele või mistahes kandekonstruktsioonidele peab kinnitite(distantsklambrite vms.) vahekaugus olema võrdne kaabli 20...25-kordse läbimõõduga, minimaalselt 0,3 m, kaitsekatetel 1 m. Kinnitus peab võimaldama kaabli mõõdukat nihkumist näiteks külmakergete puhul. Kõrguseni 2 m maapinnast ja 0,2 m allapoole maapinda kaitsta kaabel täiendavalt toru, renni või karbikuga. Kaitsmatult paigaldatud kaabli isolatsioon peab olema vastupidav ilmastiku- ja keskkonnatingimustele, nagu päikesekiirgus, ultraviolettkiirgus, pakane, sademed, reostus jt. 2.8.6 Liinirajatise (maakaablitrassi) tähistamine
Sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Mikrotorustiku süsteemi tähistamiseks kasutatakse märketulpasid, silte (kleebiseid), elektroonseid markereid. Märketulba maapealse osa kõrgus on 1 m. Ehitatav siderajatis on terves ulatuses elektriliselt tuvastatav, seejuures tuvastustraadid peavad seadmete ühendamiseks olema kaevamisvajaduseta kättesaadavad. Sidekappides ühendada tuvastustraadid latile. Kogu ehitatava mikrotoru süsteemi tähistamine peab olema vastavuses projektdokumentatsiooniga ja kooskõlastatud maaomanikega.
9 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
2.8.7 Tööde kvaliteedinõuded Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest, määrustest ja normidest. 2.8.8 Teekatted ja haljastus Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada, peale kaevetöid ja side liinirajatise ehitamist, nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus vähemalt ehituseelsel tasemel. 2.8.9 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalvet teostava ametiisikuga. Teostusmõõdistus vastab ehitusseadustiku § 14 lg 4 p 2 alusel ehitusuuringutele kehtestatud nõuetele. 2.8.10 Töötervishoid ja tööohutus Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. 2.8.11 Jäätmekäitlus Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast. Kemikaalide, nt naftasaadustega saastunud pinnase, maa-aluse mahuti vms leidmisel tuleb kohe teavitada Keskkonnaametit. Ehitamise perioodil tuleb tagada objekti naaberkinnistutel tekkivate olmejäätmete väljavedu. Ehitusjäätmeid sorteerida ehitusplatsil liigiti. Ehitus- ja lammutusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis. Asfalti ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks 2.9 Muinsuskaitse Tööd toimuvad osaliselt:
- reg.nr 4261- Kolkja kalmistu
Projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Koostaja Anti Salura
0.15-0.4
0.1m
0.1m
0. 5
- 1.
0 m
0.04m
0. 04
m
0.10m
0.5 m (M
N T
m aal 1.0m
)
0.15
0.4m 0.1m
0.2
0.1m
m ikrotoru
sügavus kok kuleppel kinnistu om
a nikuga
0.20m
2.20m
≥
0.4m
0.3m 0.3m
≥
0. 3m
0. 2m
1m
2.20m
0.4m
0.3m 0.3m
≥
0. 3m
0. 05
m
0. 5-
1m
1.4
0.4m
0.4m
≥
0. 7m
0. 2m
0. 5-
1m
–
LP
LP
6,8 [m]
6495750
6 8
6 2
00
LP
6495450
6 8
6 5
50
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
6,5 [m]
7,0 [m] 6,5 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP LP
LP
LP
LP
6.7 [m]
6,8 [m]
7,0 [m]
6,5 [m]
7,0 [m] 6,5 [m]
Ettevaatust kaitstav loodusobjekt KLO2000237 Lahepera hoiuala
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
KINNINE MEETOD!! Kaitsetoru D Toru paigaldamissügavus min. 1,0
LP
LP
LP LP
LP
LP LP
LP
LP
LP
LP
LP
7,0 [m]
6.8 [m]
7.0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]Kinniselt,1250N L=101 m
5, 4
KINNINE MEETOD!! Kaitsetoru D63mm(1250N),L=101m. Toru paigaldamissügavus min. 1,0m maapinnast. Toru ots
tähistada markerpalliga.
7, 2
Ettevaatust kaitstav ajaloomälestis 4261 Kolkja kalmistu
K inn
ise l t, L=
68 m
LP
6494650
6 8
7 2
50
P
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
LP
]
m]
0 [m]
6495000
6 8
7 2
50
LP
LP
LP
LP
LP LP
LP
LP
LP LP
LP
LP
LP
LP
LP
6.8 [m]
7.0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]
7,0 [m]Kinniselt,1250N L=101 m
5, 4
Kaitsetoru D63mm(1250N),L= 101m. vus min. 1,0m maapinnast. Toru ots
tähistada markerpalliga.
7, 2
Ettevaatust kaitstav ajaloomälestis 4261 Kolkja kalmistu
K inn
ise l t, L=
68 m
K inn
iselt , L= 44 m
LP
LP
LP
6494050
6 8
7 4
50
LP
K inn
iselt , L= 44 m
Projekteerija : CORLE OÜ Litsents nr : EEP001121 Reg. kood : 11270435 Aadress : Uustalu 2, Kose Harjumaa 75101 Üldtelefon : +3726069300 e-mail : [email protected] ------------------------------------------------------ Tellija: Corle OÜ, reg. nr : 11270435
„KOLKJA PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE JUURDEPÄÄSUVÕRGU RAJAMINE“
TARTU MAAKOND, PEIPSIÄÄRE VALD, KOLKJA ALEVIK
EELPROJEKT Rajatis asub järgmiste kultuurimälestiste kaitsevööndis või nende lähistel:
- reg.nr 4261- Kolkja kalmistu Rajatis asub Lahepera hoiuala (KLO2000237) lähistel
TÖÖ NR. MKM5_PEIPSIÄÄRE EKS. NR. 001 Koostaja: Anti Salura Kontrollis: Kaupo Kallak Kose Harjumaa, 2026
2 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
SISUKORD
1. Asukoht 3 2. Seletuskiri
2.1. Üldandmed 4 2.2. Olemasolev situatsioon 4 2.3. Projekteeritud baasvõrgu ühendus 4 2.4. Transpordiamet 4 2.5. Projekteerimis- ja töövõtupiirid 5 2.6. Lubatud kõrvalekaldumised projekteeritud asukohast 5 2.7. Kitsendused, nendest tulenevad nõuded ja juhised 5 2.8. Üldised juhised ja nõuded liinirajatise ehitamisel 6 2.9. Muinsuskaitse 9
Joonised/Lehed
Sidetrassi asendiplaan Tüüpristlõiked
Lisad
Kooskõlastused
3 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
1. ASUKOHT
4 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
2. SELETUSKIRI
2.1 Üldandmed
Käesoleva tööprojektiga on lahendatud passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kolkja alevikus.
Projekti koostamisel olid aluseks:
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt väljastatud tehnilised tingimused 29.06.2026 nr TT5832;
Peipsiääre Vallavalitsuse projekteerimistingimused 19.06.2026 nr 2611802/02865
Projekteeritava elektroonilise side võrgu liinirajatise alusplaanina on kasutatud Kagu Geodeesia OÜ tööd nr 26T063, mõõdistatud juuni-august 2026.
Kinnistute omanikud on välja selgitatud kinnistusraamatu väljavõtete abil ning juriidiliste isikute volitatud esindajad äriregistri väljavõtetega.
2.2 Olemasolev situatsioon
Suur tee 48 (58701:002:0069) kinnistul asuv olemasolev Eesti Lairiba Arenduse SA sidekaev.
2.3 Projekteeritud baasvõrgu ühendus
Projekteeritud sideehitis on esitatud asendiplaanidel. Ühenduspunkt baasvõrguga:
Liitumispunkt: ELASA sidekaev 080K44, milles kaablimuhv 080M14 • Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 080K44. • Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 080K44 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. • Sidekaevu 080K44 jätta kaablivaru 15m. • Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise. • Kaabli ühendamiseks muhvi 080M14 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. • Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. • Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). • ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi EEDI vahendusel (eedi.elasa.ee).
2.4 Transpordiamet Õhuliiniga ristumine riigiteega 22242 Alatskivi-Varnja tee km 7,48; 7,50; 7,53; 7,56; 7,60; 7,64; 7,69; 7,73; 7,77; 7,83; 7,84; 7,97; 7,97; 8,02; 8,06; 8,14; 8,18; 8,22; Sidetrass paigaldada kõrgusele 7.0m teest(suurima rippe puhul). Õhuliiniga ristumine riigiteega 22242 Alatskivi-Varnja tee km 7,27. Sidetrass paigaldada kõrgusele 6,7m teest(suurima rippe puhul). Õhuliiniga ristumine riigiteega 22244 Kolkja tee km 0,01; 0,11; 0.36; 0,40; 0,46; 0,49; 0,51, 0,55; 0,60. Sidetrass paigaldada kõrgusele 7.0m teest(suurima rippe puhul). Õhuliiniga ristumine riigiteega 22244 Kolkja tee km 0,20. Sidetrass paigaldada kõrgusele 6,8m teest(suurima rippe puhul).
5 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
2.5 Projekteerimis- ja töövõtupiirid
Käesoleva eelprojekti raames seadustatakse maakasutus Corle OÜ või selle tütarettevõtte kasuks alates ELASA sidekaevu seinast kuni lõpp-punktideni kogu trassi ulatuses ja kliendiliinide osas üldkasutatavatel maadel (nt transpordimaa – tänavad, valla ja aiandusühistute teed jne).
2.6 Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest
Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides ±0,5m tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse.
Transpordiameti maadel ei ole lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda.
Teiste maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide olemasolul kaablitrasside piirkonnas, peavad olema tagatud normide kohased kaugused (kujad). 2.7 Kitsendused, nendest tulenevad nõuded ja juhised 2.7.1 Olemasolevad kommunikatsioonid Enne kaevetööde alustamist täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende valdajatega ja vajadusel kutsuda juurde kommunikatsioonide valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisitipaiknemisest informeerida valdajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga. Ristumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt või ülevalt läbimineku kasuks koostöös kommunikatsiooni valdajaga. Kinnisel läbiminekul kanalisatsioonitrassidega ristumisel teha enne tööde alustamist kindlaks olemasolevate trasside tegelikud sügavused kaevates trassid käsitsi lahti!!! Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 vastu võetud määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 2.7.2 ELASA
1. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
3. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
4. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:
mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; puude istutamine ja langetamine;
6 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide
paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.
2.8 Üldised juhised ja nõuded liinirajatise ehitamisel
2.8.1 Maaliinid Ehitustööde alustamine on võimalik pärast ehitus- ja kaeveloa saamist omavalitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad masinad ja materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele. Tööde käigus peavad kõik teed ning tänavad olema läbitavad sõiduautodele. Takistused (sh lume ja mulla/muda kamakad tuleb teelt koheselt eemaldada. Töö piirkonnaks arvestatakse kogu piirkond, milles käesoleva projekti etapi raames töid teostatakse. Teede ning tänavate sulgemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse määrusest. Ehituse käigus kahjustatud teede ning juurdepääsuteede taastamine peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Teedel ehitustööde läbiviimisel, nende vahetus läheduses ja juurdepääsuteede kasutamise korral, ning vajadusel sulgeda teid osaliselt, tuleb koostada selleks ajutine liikluskorralduste skeem vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Kaevetööde käigus tõstetakse pinnas kaeviku kõrvale ning pärast torude paigaldamist tõstetakse pinnas tagasi kaevikusse. Ehitustööde käigus välja kaevatud pinnast ei veeta töömaalt ära ega utiliseerita. Kui selline vajadus peaks tööde käigus ikkagi tekkima, siis tuleb see kooskõlastada Keskkonnaametiga. Tasanduskihi peal võib väljaspool teemaad täidisena kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast. Täidis ei tohi sisaldada suuri kive, kasvumulda, turvast, kände, juurikaid ega jäätunud tükke. Multitorustiku pae pinnasesse süvistamisel tuleb multitorustikule paigaldada ca10cm liivapadi. Kiviklibu otse multitorustiku peale mitte panna. Kaevikust ülejääv kiviklibu utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetele. Teedega ristumisel multitorude läbiminekutel eelistada kinnist meetodit. Teedega ristumistel tuleb multitorud paigaldada kaitsetorusse. Kraavi ületused lahendada kraavi põhja alt sellisel moel, et kraavi põhja on võimalik puhastada. Kaabel panna kraavi põhjast vähemalt 1 meetri sügavuselt ning kaitsta kaitsetoruga.
7 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
Kõrghaljastuse lähedusse multitorustiku ehitamisel tuleb arvestada puude ja võsa likvideerimisega, kui trass satub lähemale kui 2 meetrit puu tüvest. Teemaal peab kännud juurima või freesima külgneva alaga samasse tasapinda. Teemaal olevate puude ja võsa likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljaspool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik raiejäätmed tuleb utiliseerida. Paigaldustöödega rikutud maa-ala, sealhulgas teepeenrad, nõlvad, kindlustused ja teekraavi pikikalded tuleb korrastada ja taastada vähemalt eelnevale olukorrale. Teemaa peab olema tööde teostamise järgselt mehhanismidega hooldatav. Vahetult peale tööde teostamist tuleb taastada ka paigaldustööde tõttu kahjustada saanud või eemaldatud liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendeid võib paigaldada ainult vastavat tegevusluba omav ettevõte. Teepeenarde, kraavide jm tee ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste taastamistöid teemaal võib teostada ainult vastavat teehoiutööde tegevusluba omav ettevõtja. Soovitatav on kasutada vastava piirkondliku riigimaanteede hooldaja teenuseid. Paigaldatav tehnovõrk ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist. Multitorustiku paigaldamisel kraavi põhja tuleb trassi paigaldusjälg tihendada ning nõlva rikkumisel taastada kraavi olemasolev nõlvsus või maantee poolne nõlvsus min 1:1,5. Nõlvade ja kraavipõhja kindlustuse olemasolul, taastada see paigalduse järgselt. Taastada kraavipõhja kalded (min 0,2% kalle, tagatud peab olema vete äravoolu taastamine). Vajadusel külvata muruseeme. Juhul, kui trassi paigaldamine toimub kinnisel meetodil (nt. suundpuurimisega), tuleb enne ehitustööde alustamist määrata täpselt trassi rajamise tsooni jäävate olemasolevate tehnovõrkude sügavus ja asukoht. Kinnised läbiminekud soovitavalt teostada olemasolevate tehnovõrkude alt. Maa-alused plastist sidekaevud peavad paiknema nii sügaval, et kaevu saab katta vähemalt 30cm paksuse pinnasekihiga. Riigiteede teemaal paigaldatavad kaevud/kaaned peavad kandma rasketehnikat (kaevukaas D400). Maa-alune plastkaev tähistada markerpalliga. 2.8.2 Paigaldamissügavus
Väljaspool riigitee maaüksust projekteeritud pinnasesse paigaldatava sidetrassi (multitorustik, sidekaablid ja nende kaitsetorude) paigaldamissügavus peab olema jalgtee, mitteharitava maa ning õueala puhul vähemalt 0,5m maapinnast ning sõidutee koos peenraga, tiheda liiklusega õu, parkimisplatsi ning künnimaa puhul min. 1,0m. Riigitee maaüksusel paigaldada sidetrass haljasalal min 1m sügavusele. 2.8.3 Õhuliinid
Sideliinid paigaldada ühisriputusena olemasolevatele Elektrilevi OÜ mastidele Õhuliinide kaitsetsoonis järgida vastavaid ohutusnõudeid. Õhuliinide paigaldamisel järgida ettenähtud normikohaseid liinijuhtmete ja liinide omavahelisi vahekaugusi ning liinide minimaalseid vahekauguseid ristuvate liinidega, looduslike objektidega, teedega jne ning tööde teostamisel juhinduda Elektrilevi poolsetest nõuetest „Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena õhuliinidele“ ja „Võrgu tehniline kirjeldus, tehnilised nõuded projekteerimiseks ja ehituseks“. Sideõhuliinide ehitamisel tuleb arvestada standardis EVS-EN 50341-2-20:2018 esitatud õhkvahemikega sideliini ja maa vahel:
8 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
Maani Sõiduteeni Kergliiklusteeni Suuregabariidiliste töömasinate töötamisaladel
4,0 [m] 7,0* [m] 4,5 [m] 5,0 [m] *Teeomaniku kooskõlastusel võib vahekaugust vähendada 1,5 m võrra vastavalt standardile EVS- EN 50341-2-20:2018. See vähendus on kooskõlas ka standardis EVS 843:2016 toodud õhkvahemikega. 2.8.4 Ühispaigaldus kuni 1 kV rippkeerdõhukaablitega
Sideliinide paigaldamine SN-2M tüüpi nn. künamastidele ei ole lubatud. Madalpingeõhukaabli ja sideliinide kinnituskohtade vahe mastil peab olema vähemalt 0,3 m. Vähim vertikaalvahemik madalpingeõhukaabli ristumisel sideliiniga peab visangus olema 0,3 m. Ühistel tarinditel paiknevate rööpsete madalpingeõhukaablite ja metallivabade sideliinide õhkvahemikke visangus ei normita. Paigaldamisel tuleb välistada nende omavaheline kokkupuutumine arvutatuna kõikidel piirkoormusjuhtumitel ja arvestades seejuures olemasoleva elektriliini tegelikke rippeid. Piirkoormusjuhtumid on kirjeldatud standardis EVS-EN 50341-2- 20:2018. Madalpingeõhuliinide ühisriputuse korral peab kinnitama vähemalt 20 mm laiuse kollase hoiatuslindi madalpinge- ja sidekaablite (sh. microduct) vahele madalpingekaablist allapoole. Erijuhul, kui sideliin paikneb madalpingeliinist kõrgemal, siis hoiatuslinti ei paigaldata. Vajadusel Elektrilevi OÜ mastidel asuvad kolmanda osapoole tänavavalgustuse ja sideõhuliinid paigutada ümber / korrigeerida ripped, et tagada nõutud elektri- ja sideõhuliini kinnituskohtade vahekaugused mastidel ning välistada nende omavaheline kokkupuutumine visangus. Liinikoridor puhastada liinile potentsiaalselt ohtlikest objektidest (oksad vmt) vastavalt tellija koostatud standardis ettenähtule (vt. tüüpjoonised “Paljasjuhtmetega õhuliini, isoleerijuhtmetega õhuliini ja/või rippkaabelliini koridor puistus“).
2.8.5 Õhuliini üleminek maakaablisse
Kaablite paigutamisel püstasendis mastile, seintele või mistahes kandekonstruktsioonidele peab kinnitite(distantsklambrite vms.) vahekaugus olema võrdne kaabli 20...25-kordse läbimõõduga, minimaalselt 0,3 m, kaitsekatetel 1 m. Kinnitus peab võimaldama kaabli mõõdukat nihkumist näiteks külmakergete puhul. Kõrguseni 2 m maapinnast ja 0,2 m allapoole maapinda kaitsta kaabel täiendavalt toru, renni või karbikuga. Kaitsmatult paigaldatud kaabli isolatsioon peab olema vastupidav ilmastiku- ja keskkonnatingimustele, nagu päikesekiirgus, ultraviolettkiirgus, pakane, sademed, reostus jt. 2.8.6 Liinirajatise (maakaablitrassi) tähistamine
Sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Mikrotorustiku süsteemi tähistamiseks kasutatakse märketulpasid, silte (kleebiseid), elektroonseid markereid. Märketulba maapealse osa kõrgus on 1 m. Ehitatav siderajatis on terves ulatuses elektriliselt tuvastatav, seejuures tuvastustraadid peavad seadmete ühendamiseks olema kaevamisvajaduseta kättesaadavad. Sidekappides ühendada tuvastustraadid latile. Kogu ehitatava mikrotoru süsteemi tähistamine peab olema vastavuses projektdokumentatsiooniga ja kooskõlastatud maaomanikega.
9 / 9 CORLE OÜ töö nr MKM5_PEIPSIÄÄRE Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, “Kolkja passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine” eelprojekt
2.8.7 Tööde kvaliteedinõuded Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest, määrustest ja normidest. 2.8.8 Teekatted ja haljastus Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada, peale kaevetöid ja side liinirajatise ehitamist, nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus vähemalt ehituseelsel tasemel. 2.8.9 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalvet teostava ametiisikuga. Teostusmõõdistus vastab ehitusseadustiku § 14 lg 4 p 2 alusel ehitusuuringutele kehtestatud nõuetele. 2.8.10 Töötervishoid ja tööohutus Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. 2.8.11 Jäätmekäitlus Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast. Kemikaalide, nt naftasaadustega saastunud pinnase, maa-aluse mahuti vms leidmisel tuleb kohe teavitada Keskkonnaametit. Ehitamise perioodil tuleb tagada objekti naaberkinnistutel tekkivate olmejäätmete väljavedu. Ehitusjäätmeid sorteerida ehitusplatsil liigiti. Ehitus- ja lammutusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis. Asfalti ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks 2.9 Muinsuskaitse Tööd toimuvad osaliselt:
- reg.nr 4261- Kolkja kalmistu
Projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Koostaja Anti Salura
0.15-0.4
0.1m
0.1m
0. 5
- 1.
0 m
0.04m
0. 04
m
0.10m
0.5 m (M
N T
m aal 1.0m
)
0.15
0.4m 0.1m
0.2
0.1m
m ikrotoru
sügavus kok kuleppel kinnistu om
a nikuga
0.20m
2.20m
≥
0.4m
0.3m 0.3m
≥
0. 3m
0. 2m
1m
2.20m
0.4m
0.3m 0.3m
≥
0. 3m
0. 05
m
0. 5-
1m
1.4
0.4m
0.4m
≥
0. 7m
0. 2m
0. 5-
1m
–