1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 15124

Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0 –

14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“ lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/538

Tee ehitusloa andmise kuupäev 26.08.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust koostada tööprojektid, mis vastavad majandus ja taristuministri

määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri

määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid“.

2. Tööprojektiga täpsustada sademevete ärajuhtimise lahendused, et vältida riigitee

rekonstrueerimise käigus ümberehitatavatelt katetelt vete juhtimist teedega külgnevate

hoonete suunas. Riigitee rekonstrueerimisel ei tohi halvendada piirnevate kinnisasjade

veerežiimi.

3. Juhul kui tööde käigus selgub heki või piirde likvideerimise põhjendatud vajadus, tuleb

taastada hekk või aed samaväärsega.

4. Enne ehitamist projekteerida F. R. Faehlmanni tee 27 kinnisasjaga (66001:002:1390)

külgneval lõigul rekonstrueeritava maantee ja jalgtee pikiprofiili muudatus. Muudatus on

vajalik kuna pärast projekti valmimist on rajatud tööde maa-alale piirdeaed, mille kõrguslik

lahendus ei arvesta teeprojektiga. Vajadusel näha ette piirdeaia ja värava ümberpaigutamine.

5. Enne ehitamist projekteerida F. R. Faehlmanni tee 25a kinnisasjale (66001:002:0043)

kavandatud 3-kohalise parkla juurdepääsutee asukoha muudatus. Parklale juurdepääs

lahendada F. R. Faehlmanni tee 25a kinnisasja olemasoleva juurdepääsutee asukohast.

Muudatus on vajalik kuna projekteeritud juurdepääsutee alune kinnisasi F. R. Faehlmanni tee

25b (92801:001:0399) on eraomandis (omand muutus 2025.a.).

6. Näha ette Simuna tee 3 kinnisasjale 66001:002:0650 piirdeaia paigaldamine (ca 46 m) peale

kinnistu õuealaga külgneva kuuseheki likvideerimist.

7. Tööprojekti koostamisel arvestada Faehlmanni tee 31 (66001:002:0100) kinnisasja

2

juurdepääsutee asukoha muudatuse ning auto- ja jalgvärava uue asukoha ja lahendusega.

Vajadusel näha ette värava ümbertõstmine või asendamine.

8. Tööprojekti koostamisel täpsustada uuringutega olemasoleva sademeveetorustiku lahendust ja

seisukorda. Võimalusel ühendada sademeveekanalisatsiooniga F. R. Faehlmanni tee 22

(66001:002:0021) kinnisasjal paikneva sademevee kogumiskaevu äravoolutoru. Vajadusel

näha ette olemasoleva sademevete äravoolutoru ja kaevu tervikuna ümberehitamine, et tagada

sademeveesüsteemi toimivus.

9. Rakke bussipeatuse parklasse PK 132+50 näha ette täiendavate parkimiskohtade rajamine

haljastuse mahu arvelt.

10. Enne ehitustööde algust tutvustada projektlahenduse muudatusi puudutatud kinnisasja

omanikele.

11. Haljastus, mille edasise hoolduse korraldab Väike-Maarja Vallavalitsus, rajada eelnevalt

kokkulepitud mahus.

12. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks

13. Ehitustööde ajal tagada juurdepääsu kõigile elukohtadele nii elanikele kui operatiivsõidukitele.

Vajadusel tuleb korraldada tööd etappide kaupa ning ajutise liikluskorraldusega tagada ligipääs

kogu ehitusperioodi jooksul.

14. Elanike teavitada ehitustööde käigust ja võimalikest ajutistest piirangutest vastavalt tööde

edenemisele.

15. Kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Projekt esitada

kooskõlastamiseks läbi kodulehe: Ehitusprojektide kooskõlastamine - Elektrilevi.

16. Arvestada Telia Eesti AS kooskõlastuse nr 38909548 tingimustega. Koostada tööprojekt, mille

koosseisus tellida sideuuringud, teostama sidekaablite ümberlülitusprojekti ja kooskõlastama

selle täiendavalt võrguvaldajaga. Tööprojekti koosseisus peavad olema Teliale esitatud

maakasutuse kokkulepped (maaomanike nõusolekud maakasutuse seadustamiseks) või

lahendatud piirnevatest kinnistutest teemaa ära lõiked. Telia väljastab loa kaablite

ümberlülitamiseks pärast maakasutusõiguse dokumentide esitamist Telia infosüsteemis

https://geopank.elion.ee/.

17. Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga

sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on

ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust

Telia volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/ partnerile/ehitajale-arendajale/sideehitiste

hooldus/.

18. Tööprojekti koostamisel ja ehitamisel arvestada SW Energia OÜ omandis oleva soojatrassi

paiknemisega Transpordiameti kirjaga 20.01.2026 nr 7.1-2/26/481-2 kooskõlastatud asukohas.

19. Projektalale jääb geodeetiline märk Rakke nr 238 (GPA ID 58816; 64-422-238; riiklik

kõrgusvõrk; tihendusvõrk), mille kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. Riikliku kõrgusvõrgu

märk Rakke nr 238 tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Geodeetiline märk ja selle

kaitsevöönd tuleb looduses tähistada ning kaitsta ehitustööde ajaks. Samuti peab olema tagatud

juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus saab

rikutud märgi tähistus (näiteks tunnuspost, kupits), siis tuleb see taastada vastavalt

õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning

edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste

tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh

mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga.

20. Projektalale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid nr 7 (GPA ID 58854), 24 (GPA ID

58817), 25 (GPA ID 58818) ja 26 (GPA ID 58819). Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3

meetrit märgi keskmest. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste

tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus

ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise

töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Enne geodeetiliste märkide kaitsevööndis taotleda

3

kohalikult omavalitsuselt tingimused geodeetiliste märkide kaitsmiseks, kontrollmõõtmise,

teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas.

21. Tööprojekti koostamisel ja ehitamisel arvestada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

(TTJA) poolt väljastanud 14.01.2025 ehitusloa nr 2512271/00199 alusel rööbastee nr 2 Rakke

ja rööbastee nr I Rakke ümberehitamise ning raudteeülesõidukoha Rakke KM 351,224 ja

raudteeülekäigukoha KM 351,231 laiendamisega.

22. Raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba raudteevaldajatelt ja TTJA-lt. Loa

taotlemiseks TTJA-lt saata vähemalt 30 päeva enne tööde algust aadressile [email protected]

raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan.

23. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri

09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi

nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest

sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on

ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel

tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee

kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

24. Arvestada tööprojektide koostamisel ja ehitustööde teostamisel AS Eesti Raudtee kirjas

11.08.2026 nr 13-8/1571-11 toodud tehniliste tingimustega.

25. Tööprojektiga lahendada sademeveekanalisatsiooni ristumine raudteega või täiendava

sademevete kogumis- ja immutusala rajamine.

26. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0 – 14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“.

27. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju

eelhindamise tulemusena väljatöötatud ja asjaomaste asutuste poolt täpsustatud meetmeid:

27.1. Keskkonnameti kirja nr 6-2/24/11457-2 19.06.2024 alusel ei tohi kõrvalmaantee

15124 äärde projekteeritud kraavi juhtida otse III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse

rohukonna (Rana temporaria, KLO9123962) elupaigaks olevasse tiiki. Enne tiiki tuleb

jätta looduslik puhverala, kus sademeveega edasikanduv võimalik prügi, heljum ja muud

ained enne tiiki suubumist kinni püütakse.

27.2. III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse rohukonna elupaigaks märgitud tiigis

tohib võsa raiet teha ainult väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 14. märtsini).

27.3. Ehitustööde käigus tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse

põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool

kaitstava konnaliigi leiukohta.

27.4. Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb kavandatav tegevus

vähesel määral arheoloogiamälestise Asulakoht (registri kood 10318) alale. Antud

kultuurimälestisele on kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndid, mis samuti jääb

kavandatava tegevuse alale. Enne ehitustööde algust kultuurimälestise alal, taotleda

Muinsuskaitseametist tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3). Tööprojektide

plaanijoonistel esitada mälestise ala ja kaitsevöönd ning lisada juurde Muinsuskaitseameti

tingimused, millega tuleb arvestada ehitustööde teostamisel.

27.5. Väljaspool olemasolevat teetammi tuleb kaevetööde käigus tagada arheoloogilise

uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline

kaevamine). Tee muldkehast väljumist tuleb käsitleda nii horisontaalses kui ka

vertikaalses suunas. Nimetatud asjaolu on eriti oluline Simuna tee äärde kavandatavate

tehnovõrkude ja -rajatiste puhul, sealhulgas vee-, sadevee-, kanalisatsiooni-, drenaaži-

ning vajadusel elektritrasside rajamisel. Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et

arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta

kopp.

4

27.6. Arvestada, et arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või

ettevõtja (MuKS §-d 46-47, §68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad

on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“→„Pädevustunnistused“→

„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: arheoloog“.

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50%

ulatuses hüvitatav (maksimumsummas 1500 eurot).

27.7. Pinnase- ja kaevetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg

1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

27.8. Vältida pärandkultuuri objekti Rakke postkontor ja postijaam kahjustamist.

27.9. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

joogiveekaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega

ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.

27.10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on

soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatse võimalusel mitte kavandada

majapidamiste lähedale. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

27.11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele

aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks

mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

27.12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

27.13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja

võimalusel näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

27.14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest

nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirjas

olevate nõuetega.

27.15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

27.16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

5

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km

12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul olemasoleva

maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee

katendi ja muldkeha remonti ning tee koosseisu

kuuluvate rajatiste (bussipeatused, jalgteed,

parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms)

ehitamist ja ümberehitamist. Projektiga seotud

ristmike ümberehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Infragate Eesti AS

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10845129

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 626 7777

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km

12,0 – 14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number MTA93/194-22

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 23.07.2026 nr 6-

3/26/13230-2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks ehitusloa

eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise eelnõu.

Kavandatud on riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul olemasoleva

maantee rekonstrueerimist, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee koosseisu kuuluvate rajatiste

(bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms) ehitamist ja ümberehitamist, et tõsta

liiklusohutuse taset ja parandada tee kandevõimet.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal,

hoiualal, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega projekteeritaval kaitseobjektil.

Keskkonnaamet esitas 02.06.2023 kirjaga nr 6-2/23/10499-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta.

Juhtisime tähelepanu, et kavandatava tegevuse vahetus läheduses on registreeritud III kaitsekategooria

kaitsealuse kahepaikse rohukonn (Rana temporaria, EELIS kood KLO9123962) leiukoht ning, et võsa raiet

tohib teha ainult väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 14. märtsini). KMH eelhinnangus on

Keskkonnaameti märkusega arvestatud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH

eelhinnangu järeldustest ei kaasne kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22)

ning KMH algatamine ei ole vajalik.

Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule.

Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo

Otsus: 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2 Muinsuskaitseamet

Kiri 23.07.2026 nr 5-

10/1334-1

Muinsuskaitseamet on tutvunud Transpordiameti 15.07.2026 kirjaga nr 8-1/22-124/12366-1 ning ehitusloa

menetluse raames esitatud projektdokumentatsiooniga.

Muinsuskaitseameti tingimused on korrektselt kajastatud projekti Lisa 3 punktis 4.3. Täiendavalt tuleb

kõikidele 4-04 seeria joonistele kanda mälestise ala ja kaitsevöönd ning lisada juurde Muinsuskaitseameti

tingimused. Sealhulgas peab olema selgelt välja toodud nõue, et mälestise kehandist väljumisel on vajalik

arheoloogiline jälgimine.

Juhime tähelepanu sellele, et kehandist väljumist tuleb käsitleda nii horisontaalses kui ka vertikaalses suunas.

Nimetatud asjaolu on eriti oluline Simuna tee äärde kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste puhul, sealhulgas

vee-, sadevee-, kanalisatsiooni-, drenaaži- ning vajadusel elektritrasside rajamisel.

Palume eeltoodud täpsustused projektmaterjalides ja joonistel vastavalt kajastada.

Muinsuskaitseametil ei ole vastuväiteid ehitusloa andmisele tingimusel, et eeltoodud täpsustused viiakse

projektdokumentatsiooni sisse. Samuti puuduvad Muinsuskaitseametil vastuväited keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise eelnõule, eeldusel et projekti elluviimisel järgitakse muinsuskaitselisi tingimusi ning

tagatakse vajadusel arheoloogiline jälgimine.

Kalle Merilai, Ida-Virumaa nõunik

Põhjendus:

Kirjas viidatud mälestise ala ja kaitsevöönd on kantud projekti

asendiplaani .dwg formaadis joonistele.

Transpordiamet lisab kirjas esitatud mälestise ala ja kaitsevööndi

kajastamist puudutavad tingimused ehitusloa kõrvaltingimustele.

Otsus:

1. Lisada ehitusloa kõrvaltingimuste punkti 27.4 täpsustus:

„Tööprojektide plaanijoonistel esitada mälestise ala ja

kaitsevöönd ning lisada juurde Muinsuskaitseameti tingimused,

millega tuleb arvestada ehitustööde teostamisel.“

2. Lisada ehitusloa kõrvaltingimuste punkti 27.5 täpsustus: „Tee

muldkehast väljumist tuleb käsitleda nii horisontaalses kui ka

vertikaalses suunas. Nimetatud asjaolu on eriti oluline Simuna

tee äärde kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste puhul,

sealhulgas vee-, sadevee-, kanalisatsiooni-, drenaaži- ning

vajadusel elektritrasside rajamisel.“

3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

3 Maa- ja Ruumiamet

Kiri 17.07.2026 nr 6-

3/26/9494-2

Teavitasite Maa- ja Ruumiametit, et Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse 15124 Kapu-Rakke-

Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd on kavandatud 2027.

aastal Infragate Eesti AS koostatud töö nr MTA93/194-22 „Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-

14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ alusel.

Projekti alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet:

• Koolimetsa (tunnus 92801:001:0169, pindala 32 068 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Kavandatud

äralõike pos 3 ligikaudne pindala on 1242 m². Äralõige moodustatakse kinnisasja põhjaservast ning selle

eesmärk on suunamuutetakistuse ja kraavi rajamine.

• F.R. Faehlmanni tee 3 (tunnus 66001:001:0547, pindala 4356 m², sihtotstarbeta maa 100%). Kavandatud

äralõike pos 77 ligikaudne pindala on 746 m². Äralõige moodustatakse kinnisasja idaosast ning selle eesmärk

on ringristmiku rajamine.

• Risti (tunnus 66001:005:0394, pindala 14 269 m², sihtotstarbega maatulundusmaa 100%). Kavandatud

äralõike pos 100 ligikaudne pindala on 46 m². Äralõige moodustatakse kinnisasja läänenurgast ning selle

eesmärk on kergliiklustee rajamine.

• Kastevälja (tunnus 92801:001:0195) kinnisasja lõunaserva on kavandatud truup kinnisasjal asuva kraavini ja

munakividest kindlustus. Lisaks on projekteeritud olemasoleva kraavi puhastamine.

Transpordiamet on 10.07.2026 kirjaga nr 8-4/26/12112-1 esitanud taotluse Koolimetsa, F.R. Faehlmanni tee 3

ja Risti kinnisasjade jagamiseks ja jagamise tulemusel tekkivate riigitee teenindamiseks ja ehitamiseks vajalike

katastriüksuste üleandmist Kliimaministeeriumi valitsemisele.

Maa- ja Ruumiamet nõustub riigivara volitatud asutusena töö nr MTA93/194-22 lahendusega ning sellele

vastava ehitusloa andmisega tingimusel, et Maa- ja Ruumiameti volitusel olevatele kinnisasjadele kavandatud

ehitustöid ei alustata enne kui äralõikeks kavandatud ala on välja jagatud ning riigivaraseaduses sätestatud

korras üle antud. Maa- ja Ruumiamet ei võta maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid

kohustusi.

Projektalale jääb geodeetiline märk Rakke nr 238 (GPA ID 58816; 64-422-238; riiklik kõrgusvõrk;

tihendusvõrk), mille kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust.

RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata

keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega

töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade

rajamine ning künni- või mullatööde tegemine.

Riikliku kõrgusvõrgu märk Rakke nr 238 tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Geodeetiline märk ja

selle kaitsevöönd tuleb looduses tähistada ning kaitsta ehitustööde ajaks. Samuti peab olema tagatud

juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus saab rikutud märgi

tähistus (näiteks tunnuspost, kupits), siis tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui

geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine,

tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada

samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga.

Projektalale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid nr 7 (GPA ID 58854), 24 (GPA ID 58817), 25 (GPA

ID 58818) ja 26 (GPA ID 58819). Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Vastavalt

keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise

kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele

Põhjendus:

Transpordiamet arvestab, et Maa- ja Ruumiameti volitusel olevatel

kinnisasjadel võib ehitustöid alustada peale äralõikeks kavandatud

ala riigivaraseaduses sätestatud korras üleandmist. Tingimus on

käsitletud ehitusloa eelnõu punktis 5: „Ehitustööde teostamiseks

väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks

vajaliku maa omandamiseks.“

Transpordiamet on 10.07.2026 kirjaga nr 8-4/26/12112-1 esitanud

taotluse Koolimetsa, F.R. Faehlmanni tee 3 ja Risti kinnisasjade

jagamiseks ja jagamise tulemusel tekkivate riigitee teenindamiseks

ja ehitamiseks vajalike katastriüksuste üleandmist

Kliimaministeeriumi valitsemisele.

Otsus:

1. Maa- ja Ruumiameti volitusel olevatest kinnisasjadest äralõigete

omandamise osas puudub vajadus ehitusloa muutmiseks kuna

äralõigete omandamist on alustatud.

2. Lisada ehitusloale kõrvaltingimused järgnevalt:

2.1. Projektalale jääb geodeetiline märk Rakke nr 238 (GPA ID

58816; 64-422-238; riiklik kõrgusvõrk; tihendusvõrk), mille

kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. Riikliku kõrgusvõrgu

märk Rakke nr 238 tuleb võimalusel säilitada praeguses

asukohas. Geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd tuleb

looduses tähistada ning kaitsta ehitustööde ajaks. Samuti

peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste

läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus saab

rikutud märgi tähistus (näiteks tunnuspost, kupits), siis tuleb

see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui

geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on

raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see

vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada

sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh

mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga.

2.2. Projektalale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid nr

7 (GPA ID 58854), 24 (GPA ID 58817), 25 (GPA ID 58818)

ja 26 (GPA ID 58819). Geodeetiliste märkide kaitsevöönd

on 3 meetrit märgi keskmest. Vastavalt keskkonnaministri

28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa

taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö

korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Enne geodeetiliste

märkide kaitsevööndis taotleda kohalikult omavalitsuselt

tingimused geodeetiliste märkide kaitsmiseks,

kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste

osas.

3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise

tingimuste osas.

Maa- ja Ruumiamet geodeetilise töö korraldajana ei esita vastuväiteid ehitusloa andmisele, kui käesolevas

kirjas eespool toodud tingimused on täidetud.

Mai Lind, juhataja, riigimaa strateegia osakond

4 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Kiri 16.07.2026 nr 16-

12/23-07314-008

TTJA kooskõlastab ehitusloa eelnõu järgmiste tingimustega:

1. Juhime tähelepanu, et TTJA on väljastanud 14.01.2025 ehitusloa nr 2512271/00199 rööbastee nr 2 Rakke

ja rööbastee nr I Rakke ümberehitamiseks ning raudteeülesõidukoht Rakke KM 351,224 ja

raudteeülekäigukoht KM 351,231 laiendamiseks.

2. Vastavalt EhS §-le 73 tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA). Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva

enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning

asendiplaan. 3. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri

09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid.

Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda

ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks

raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate

mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada

nähtavust raudteel.

4. Palume menetlusse kaasata ka raudteevaldaja.

Kadi Zavadskis, raudteebüroo juhataja peadirektori asetäitja ülesannetes

Põhjendus:

Transpordiamet on ehitusloa menetlusse kaasanud raudteevaldaja

AS Eesti Raudtee.

Otsus:

1. Lisada ehitusloale kõrvaltingimused järgnevalt:

1.1. Tööprojekti koostamisel ja ehitamisel arvestada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt

väljastanud 14.01.2025 ehitusloa nr 2512271/00199 alusel

rööbastee nr 2 Rakke ja rööbastee nr I Rakke

ümberehitamise ning raudteeülesõidukoha Rakke KM

351,224 ja raudteeülekäigukoha KM 351,231

laiendamisega.

1.2. Raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba

raudteevaldajatelt ja TTJA-lt. Loa taotlemiseks TTJA-lt

saata vähemalt 30 päeva enne tööde algust aadressile

[email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti

seletuskiri ning asendiplaan.

1.3. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda

majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71

„Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee

ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega

risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei

tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad

olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks

raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel

tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh

võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on

keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

5 Väike-Maarja Vallavalitsus

e-kiri 14.08.2026

Ettepaneku Rakke bussipeatuse parklasse PK 132+50 täiendavate parkimiskohtade rajamiseks (haljastuse

mahu arvelt).

Projekteeritud haljastus, mille edasise hoolduse korraldab Väike-Maarja VV-s rajada kokkulepitud mahus.

Veiko Hansar, teedespetsialist

Otsus:

1. Lisada ehitusloale kõrvaltingimused järgnevalt:

1.1. Rakke bussipeatuse parklasse PK 132+50 näha ette

täiendavate parkimiskohtade rajamine haljastuse mahu

arvelt.

1.2. Haljastus, mille edasise hoolduse korraldab Väike-Maarja

Vallavalitsus, rajada eelnevalt kokkulepitud mahus.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kiri nr 15.07.2026 nr 12-

4/1864-1

Esitasite meile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu.

Oleme projekti läbi vaadanud. On väga positiivne, et ehitatakse välja seni tähistamata peatus Kultuurikeskus

ning seda nihutatakse paremasse asukohta. Projekti ellu viimine avaldab positiivset mõju ühistranspordi

kasutatavusele.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakond kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Tiit Keppart, peaspetsialist ühistranspordiosakond

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2 Mittetulundusühing Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskus

e-kiri 21.07.2026

Kooskõlastatud.

Kadri Kroon, sõitjateveo osakonna juhataja

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

3 AS Eesti Raudtee

Kiri 24.07.2026 nr 13-

8/1571-9 ja 11.08.2026 nr

13-8/1571-11

Kiri 24.07.2026 nr 13-8/1571-9

AS Eesti Raudtee ei kooskõlasta ehitusloa eelnõud põhiprojektile töö nr MTA93/194 22 „Riigitee nr 15124

Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Infragate Eesti

AS), kuna projekti koostamiseks on taotlemata AS Eesti Raudtee tehnilised tingimused. Tehniliste tingimuste

taotlus koos eskiislahendusega esitada e-posti aadressil [email protected].

Kiri 11.08.2026 nr 13-8/1571-11

AS Eesti Raudtee (edaspidi ER) väljastab esitatud taotluse ja põhiprojekti töö nrMTA93/194-22 „Riigitee nr

15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise projekt“ (ViaVelo

Inseneribüroo OÜ) alusel projekti korrigeerimiseks järgmised tehnilised tingimused:

1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama majandus-

ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada ER-ga.

2. Projekti asendiplaanile kanda ER-i raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja

tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses.

3. Sademeveekanalisatsiooni rajamine raudteeülesõidukoha alla ei ole lubatud.

4. Sademeveekanalisatsiooni asukoha valikul kinnistul Jaama tn 2a (66001:002:2030) arvestada järgmist:

raudteeülesõidukoha telg asub km

351,223 (I peatee));

teega näha ette võimalikult 90-kraadise nurga all;

meetodil;

ulatuses;

ja ER tehnovõrkude kaitsevööndisse mitte planeerida;

tingimustega:

- 5 m kaugusele raudteeülesõidukoha

katteplaatidest;- 5 m kontaktvõrgu mastide konstruktsioonidest (sh ankurvundamentidest);- 3 m foori

vundamendist, sidekapist, sidekaevust, muhvist;- 1 m olemasolevatest kaablitrassidest.

- 2,2 m rööpa peast;- 2 m

maapinnast;-1,5 m veeviimari põhjast.

5. Esitada pikilõige sademeveekanalisatsiooni asukohast raudteemaa ulatuses, millel näidata:

Põhjendus:

Transpordiamet esitas kirjaga 27.07.2026 nr 8-1/22-124/12371-3

taotluse AS Eesti Raudtee tehniliste tingimuste väljastamiseks

põhiprojekti töö nr MTA93/194-22 „Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-

Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekt“ alusel.

AS Eesti Raudtee kirjaga 11.08.2026 nr 13-8/1571-11 väljastatud

tehnilised tingimused on lisatud arvamusele.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimused:

1. Arvestada tööprojektide koostamisel ja ehitustööde teostamisel

AS Eesti Raudtee kirjas 11.08.2026 nr 13-8/1571-11 toodud

tehniliste tingimustega.

2. Tööprojektiga lahendada sademeveekanalisatsiooni ristumine

raudteega või täiendava sademevete kogumis- ja immutusala

rajamine.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

ja sügavused koos absoluutkõrgustega ning

vahekaugustega;

maapinnast, veeviimari põhjast;

6. Metallkonstruktsioonid (nende olemasolul), mis asuvad pingestatud kontaktvõrgu osadele lähemal kui 5

meetrit, peavad olema maandatud (Raudtee tehnokasutuseeskirja §26).

7. Kommunikatsioonide trasside projekteerimisel arvestada järgmist:

tõmmitsatest);

konstruktsioonidest.

8. Arvestada ja näidata päästeameti ja ER-i taristu majandamiseks kasutatavate sõidukite juurdepääs

väljaspool raudteeülesõidukoha piire asuvalt riigitee osalt raudteemaa sektorile, mis jääb riigiteest lõuna poole

ja raudteest lääne poole.

9. Eraldi joonisena näidata liikluskorralduse lahendus raudteeülesõidukoha piirkonnas. Projektlahendus peab

välistama riigiteelt 15124 Kapu-Rakke-Paasvere teelt kohalikule teele 6600771 Kamariku tee vasakpöörde

õigust ootavate Eesti Vabariigis lubatud maksimaalpikkusega haagisveokite peatumise vastassuunas liikuvate

sõidukite läbilaskmiseks selliselt, et mingi osa haagisveokist jääb raudteeülesõidukoha piiridesse (tõkkepuude

vahele).

Liikluskorralduse joonisel näidata eelnimetatud sõidukite paiknemise ala vasakpöörde võimaluse ootel.

10.Esitatud projekt tuleb viia kokku (nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult) järgmiste ER poolt koostatud

projektidega:

-2024, ehitusluba nr 2512271/00199;

-2026 (lisa 1).

11.ER kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normide kohastest vahekaugustest.

12.Tagada kommunikatsioonide säilivus ja töö. Olemasolevate elektri-, side- ja turvangupaigaldiste

vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu näha projektis ette kaitsmise

meetmed ja lahendused. Vajadusel näha ette olemasolevate ER kommunikatsioonide ümbertõstmine,

taotledes selleks täiendavaid tehnilisi tingimusi.

13.Projekteeritavad rajatised ei tohi seada täiendavaid kitsendavaid tingimusi raudtee infrastruktuuri

väljaehitamiseks. Vastavalt raudteeseadusele on raudteemaa raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja

rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa.

14.Projekti mahus esitada raudteemaale (ka osaliselt) rajatavate ja ümber ehitatavate ehitiste loetelu koos

omanike andmetega.

15.Raudteemaale planeeritud rajatiste ehitamiseks, tuleb rajatiste tulevasel omanikul sõlmida isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) seadmise notariaalne leping. Projekti koosseisus esitada rajatiste IKÕ plaanid .pdf ja

.dwg formaadis (IKÕ alad määrata ja IKÕ joonised koostada iga erineva kasutusotstarbega rajatiste kohta

eraldi). ER omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt ER nõukogu

22.07.2025 otsusega nr 216/4 kehtestatud põhitingimustele.

16.Eelnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel.

Käesolevad tingimused lugeda projekti lahutamatuks osaks.

17.Projekt esitada ER-ile kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg formaadis e-posti aadressile [email protected].

18.Tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt.

Informatsiooniks, raudtee olemasolevate kommunikatsioonide kohta info saamiseks (geodeetilise alusplaani

koostamisel) esitada e-posti [email protected] aadressile .dwg mõõtala joonis. Kirja pealkirjas märkida

„andmepäring“.

Kaido Aettik, taristudirektori ülesannetes

Lisad: 1. J1_Rakke_ülekäik_plaan 11.dwg; 2. isikliku kasutusõiguse põhitingimused

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

4 Päästeamet

e-kiri 21.07.2026

Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke

aleviku lõigu rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamise ja KMH algatamata jätmise kohta.

Alar Tetting, Ohutusjärelevalve büroo

Otsus: 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

5 Elektrilevi OÜ

e-kiri 22.07.2026

Kooskõlastatud ehitusloa saamiseks. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga

täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Vastavalt Ehitusseadustiku §70 lõige 2 punkt 1 on elektripaigaldise

kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Projekt on võimalik esitada läbi

Elektrilevi OÜ kodulehe: Ehitusprojektide kooskõlastamine - Elektrilevi

Maie Erik, tehnovõrkude vanemspetsialist

Põhjendus:

Ehitusloa aluseks olevale põhiprojektile, töö nr MTA93/194-22 on

Elektrilevi OÜ väljastanud 30.05.2024.a kooskõlastuse nr

5876532707 kehtivusega üks aasta. Kooskõlastuse ei ole kehtiv.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimus:

Kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti

joonised. Projekt esitada kooskõlastamiseks läbi kodulehe:

Ehitusprojektide kooskõlastamine - Elektrilevi

6 Telia Eesti AS

Kiri 20.07.2026 nr EC.1-

5.1/1050-1

Vastuseks Teie kirjale 8-1/22-124/12369-1. Riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke

aleviku lõigu rekonstrueerimine. 2024 on Telia poolt kooskõlastatud antud tee rekonstrueerimise põhiprojekt,

kooskõlastus nr 38909548, kus Telia poolsed tingimused. Koostada tööprojekt. Projekti järgmises etapis peab

töövõtja tellima sideuuringud, teostama sidekaablite ümberlülitusprojekti ja kooskõlastama selle täiendavalt

võrguvaldajaga. Projektis nähakse ette Telia olevate sideehitiste väljakannet ka paljudele erakinnistutele

väljaspool Transpordiameti kinnistuid. Tööprojekti koosseisus peavad olema Teliale esitatud maakasutuse

kokkulepped (maaomanike nõusolekud maakasutuse seadustamiseks) või lahendatud piirnevatest kinnistutest

teemaa ära lõiked. Telia väljastab loa kaablite ümberlülitamiseks pärast maakasutusõiguse dokumentide

esitamist Telia infosüsteemis https://geopank.elion.ee/. Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab

ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse

kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Lepingu

sõlmimiseks võtta ühendust Telia volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/ partnerile/ehitajale-

arendajale/sideehitiste hooldus/.

Tõnu Viibur, võrgu juhtivinsener

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimused:

1. Arvestada Telia Eesti AS kooskõlastuse nr 38909548

tingimustega. Koostada tööprojekt, mille koosseisus tellida

sideuuringud, teostama sidekaablite ümberlülitusprojekti ja

kooskõlastama selle täiendavalt võrguvaldajaga. Tööprojekti

koosseisus peavad olema Teliale esitatud maakasutuse

kokkulepped (maaomanike nõusolekud maakasutuse

seadustamiseks) või lahendatud piirnevatest kinnistutest teemaa

ära lõiked. Telia väljastab loa kaablite ümberlülitamiseks pärast

maakasutusõiguse dokumentide esitamist Telia infosüsteemis

https://geopank.elion.ee/.

2. Enne Telia sideehitise ümberehitamist tuleb sõlmida

sideehitise ümberehitamise leping (kolmepoolne kokkulepe),

mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde

teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia

volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/ partnerile/ehitajale-

arendajale/sideehitiste hooldus/.

7 SW Energia OÜ

e-kiri 27.07.2026

Antud projektis on soojatrassi osa valesti. Lisan teostusjoonise.

Jaanek Liiv, projektijuht

Põhjendus:

Ehitusloa aluseks olevas põhiprojektis on käsitletud perspektiivse

soojatrassi asukoht eskiisi alusel. Transpordiamet on kirjaga

20.01.2026 nr 7.1-2/26/481-2 kooskõlastanud F.R.Faehlmanni tee 33

kaugküttetorustiku ehituse tööprojekti, Termopilt OÜ töö nr 1299.

Transpordiameti poolt kooskõlastatud soojatrassi asukohaga

arvestatakse tööprojektide koostamisel ja ehitamisel.

Juhime tähelepanu, et tehnovõrkude ehitamisel on

kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist

keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud

projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse

asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi

täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele

(ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

Otsus: Lisada ehitusloale kõrvaltingimus:

Tööprojekti koostamisel ja ehitamisel arvestada SW Energia OÜ

omandis oleva soojatrassi paiknemisega Transpordiameti kirjaga

20.01.2026 nr 7.1-2/26/481-2 kooskõlastatud asukohas.

8 Osaühing Pandivere Vesi - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

9 AS Gaasivõrk

10 Enefit Industry AS

11 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 F. R. Faehlmanni tee 6

66001:002:0850

e-kiri 15.07.2026

e-kiri 15.07.2026

EL-tänavavalgustuse ja tehnovõrkude asendiplaanil 22544_PP_EL-4-01_Asendiplaan ja VK-

sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži asendiplaanil MTA93-EPVKV-4-03_v02_aplaan (lisatud ka kirjale) on

näidatud/kujutatud Võidu tn sissesõidu uued planeeritud kõrgusjooned (99.6 .... 99.00), mis on praegusest

olukorrast ja varasematest kõrgusmärkidest (99.16/99.20...98.90/98.96) ca 10-30cm kõrgemad, ehk tee/Võidu tn

sissesõit tõuseb. Sellega seoses soovin infot, kuidas on planeeritud sademevee majast/kinnistust eemale

juhtimine, mitte maja ja kinnistu suunas (nagu see hetkel plaanil on näidatud) Lisan paar fotot hetkeolukorrast,

kus on näha kui madal on antud asukohas maja vundament.

Põhjendus:

Selgitame, et F.R. Faehlmanni tee 6 kinnisasjaga külgneva riigitee

serva on projektiga ette nähtud 2-12 cm kõrgune äärekivi, et vältida

sademevete kinnistule valgumist. Riigitee katetelt on sademevete

ärajuhtimine lahendatud vertikaalplaneerimise ja

sademeveekanalisatsiooniga.

Võidu tänava ristmiku ümberehitamise lahendusega tõuseb

elamuga külgneva tänava pind ca 10-30 cm. Projektiga ei ole

lahendatud kohaliku tee sademevete elamust eemale juhtimine,

mistõttu on tööprojekti koostamisel vajalikud muudatused, et

vältida vete juhtimist ümberehitatava ristmikuga külgneva hoone

suunas.

F.R. Faehlmanni tee 6 kinnistuga külgneva heki likvideerimine oli

kavandatud eskiisi staadiumis. Põhiprojekti alusel ei ole heki

likvideerimist ja taastamist kavandatud. Projekteerija hinnangul on

võimalik tööde teostamisel hekk säilitada. Juhul kui tööde käigus

selgub heki likvideerimise vajadus, nähakse ette heki taastamine.

Riigitee transpordimaalt likvideeritavate puude asendusistutus on

kavandatud Väike-Maarja VV ettepanekul Kase parki.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimused:

1. Tööprojektiga täpsustada sademevete ärajuhtimise lahendused,

et vältida riigitee rekonstrueerimise käigus ümberehitatavatelt

katetelt vete juhtimist teedega külgnevate hoonete suunas.

Riigitee rekonstrueerimisel ei tohi halvendada piirnevate

kinnisasjade veerežiimi.

2. Juhul kui tööde käigus selgub heki või piirde likvideerimise

põhjendatud vajadus, tuleb taastada hekk või aed

samaväärsega.

3. Enne ehitustööde algust tutvustada projektlahenduse muudatusi

puudutatud kinnisasja omanikele.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

Varasemalt 15.09.2023 saadetud projektipanga joonistel oli näidatud, etFr.R.Faehlmanni tee 6, kinnistu

Fr.R.Fehlmanni teega külgneval küljel/piiril olev hekk tuleb osaliseselt või täies mahus likvideerida ja hiljem

asendada/taastada. Hetkel seda infot enam projektist ei tuvasta, kas see vajadus kadus ära ja hekk enam ei sega

ega jää ette?

Samuti on küsimus kõrghaljastuse osas, kui likvideeritakse kõik puud, siis kas hiljem istutatakse ka uued?

2 F. R. Faehlmanni tee 22

66001:002:0021

e-kiri 19.07.2026

Ei saa nõustuda sademevee eelprojekti seletuskirjas p 2.6 torustiku ja kaevude likvideerimisega.

Kinnistu aadressil Fr.R.Faehlmanni tee 22 on tänu peatänava pidevale tõstmisele 100 aasta jooksul muutunud

teepinnast madalamaks ca 0,5 meetrit. Algselt oli majal 2 treppi ja mõlemad kolme astmega ja ka keldri aknad.

Tänaseks on aga kõik juba maa sees. Majas on põrandaid juba tõstetud ca 0,15m.

Sadevee kanalisatsioon mis asub maja taga on selleks et juhtida ära peatänavalt tulevat sadevett. Maja ees olev

restkaev kogub kogu suurvihmade vee ja samuti kevadise sulavee mis tuleb bussijaama parklast.

Ettepanek on:

1.Mitte likvideerida sadevee äravoolu kinnistult. vb sulgeda veetihedalt. Lahtiühendamise kohaks on kinnistu

piir.

2.Peatänava kõrgust vähendada 97,55-lt 97,45-le.

Põhjendus:

Käesoleva ehitusloa aluseks oleva põhiprojekti (töö MTA93/194-

22) koosseisu kuulub sademeveekanalisatsiooni ehituse eelprojekt

(Projekti osa VKV). Eelprojekti alusel on kavandatud PK 132+20

kuni 133+50 riigi– ja munitsipaalomandis kinnisasjadel paikneva

omanikuta ja amortiseerunud sademeveetorustiku likvideerimine.

F. R. Faehlmanni tee 22 (66001:002:0021) kinnisasjal paikneva

sademeveetorustiku ühendus on eelprojektis p 2.6 ette nähtud

likvideerida järgnevalt: „Likvideerimine tuleb teostada

likvideeritava torustiku ja kasutusele jääva torustiku

ühenduskohas. Olemasolev sademeveetorustik tuleb likvideerida

ning erakinnistul transpordimaale tulevad torustikuotsad tuleb

sulgeda veetihedalt. Lahtiühendamise kohaks on kinnistu piir.“

Eelprojektiga on kavandatud rekonstrueeritava riigitee katetelt

sademevete ärajuhtimiseks uue sademeveekanalisatsiooni

rajamine. Bussijaama parkla olemasolev restkaev asendatakse ja

ühendatakse rajatava sademeveekanalisatsiooniga.

F. R. Faehlmanni tee 22 hoonega külgnemisel on sõidutee

projekteeritud kõrgus 97,40-97,60, teelõigul on piki- ja

põikkalletega suunatud sademeveed hoonest eemale. Sõidutee ja

hoone vahele on projekteeritud äärekiviga eraldatud kõnnitee, mille

kõrgus on viidud kokku olemasoleva kõnnitee kõrgusega.

Tööprojekti koostamisel tuleb kontrollida sademevete ärajuhtimise

lahendust ja vajadusel teha muudatused, et tagada kõnniteel

sademevete hoonest eemale juhtimine. Põhjendatud vajadusel

kaaluda sõidutee pikiprofiili alandamist.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimused:

1. Tööprojekti koostamisel täpsustada uuringutega olemasoleva

sademeveetorustiku lahendust ja seisukorda. Võimalusel

ühendada sademeveekanalisatsiooniga F. R. Faehlmanni tee 22

(66001:002:0021) kinnisasjal paikneva sademevee

kogumiskaevu äravoolutoru. Vajadusel näha ette

sademeveesüsteemi ümberehitamine, et tagada selle toimivus.

2. Tööprojektiga täpsustada sademevete ärajuhtimise lahendused,

et vältida riigitee rekonstrueerimise käigus ümberehitatavatelt

katetelt vete juhtimist teedega külgnevate hoonete suunas.

Riigitee rekonstrueerimisel ei tohi halvendada piirnevate

kinnisasjade veerežiimi.

3 F. R. Faehlmanni tee 28

66001:002:1860

e-kiri 15.07.2026

Soovin vastust järgmistele küsimustele:

1. Juurdepääsu tagamine ehituse ajal

Palun selgitada:

• kuidas tagatakse ehitustööde ajal pidev juurdepääs F. R. Faehlmanni tee 28 korterelamule;

• kas juurdepääs on tagatud nii sõiduautodele kui ka jalakäijatele;

• kas päästeautode, kiirabi ja teiste operatiivsõidukite juurdepääs on tagatud kogu ehitusperioodi vältel;

• kas tööde teostamise etapid on juba koostatud ning kas need tehakse elanikele enne tööde algust

kättesaadavaks.

2. Sademevee ärajuhtimine

Palun selgitada:

• kuidas lahendatakse sademevee ärajuhtimine F. R. Faehlmanni tee 28 piirkonnas;

• kas projekteerimise käigus on hinnatud võimalust, et sadevesi hakkab kogunema korterelamu või selle

sissepääsude juurde;

• milliseid meetmeid kasutatakse selle vältimiseks.

3. Dokumentide kättesaadavus

Palun edastada või teha kättesaadavaks järgmised dokumendid, kui need on koostatud:

• tööde etappide ajakava;

• ehitusaegse liikluskorralduse detailne skeem F. R. Faehlmanni tee 28 piirkonnas

Palun võtta käesolevad seisukohad ja küsimused arvesse ehitusloa menetluses ning esitada neile kirjalikud

vastused enne ehitusloa lõplikku andmist.

Põhjendused:

Juurdepääsude tagamisest ehituse ajal.

Ehitustööde ajal peab ehituse töövõtja tagama juurdepääsu

elukohtadele, sh F. R. Faehlmanni tee 28 kinnistule, nii elanikele

kui ka operatiivsõidukitele. Vajadusel korraldatakse tööd etappide

kaupa ning ajutise liikluskorraldusega tagatakse ligipääs kogu

ehitusperioodi jooksul. Täpne tööde järjekord ja ehitusaegne

liikluskorraldus koostatakse ehitaja poolt enne tööde algust.

Elanike teavitatakse ehitustööde käigust ja võimalikest ajutistest

piirangutest vastavalt tööde edenemisele.

Sademevee ärajuhtimine.

Projekteeritud vertikaalplaneeringu ja teede vaheliste nõvadega on

lahendatud F. R. Faehlmanni tee 28 kinnistuga külgnevalt riigiteelt

koguneva sademevee ärajuhtimine haljasaladele ja

sademeveesüsteemi. Tööprojekti koostamisel täpsustatakse

sademevete ärajuhtimise lahendusi, et vältida riigitee

rekonstrueerimise käigus ümberehitatavatelt katetelt vete juhtimist

teedega külgnevate hoonete suunas.

Dokumentide kättesaadavus.

Ehitusetappide ajakava ja ehitusaegse liikluskorralduse skeemid

koostab ehituse töövõtja ehitustööde ettevalmistamise käigus.

Elanike teavitatakse ehitustööde käigust ja võimalikest ajutistest

piirangutest vastavalt tööde edenemisele.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimus:

Ehitustööde ajal tagada juurdepääs elukohtadele nii elanikele kui

operatiivsõidukitele. Elanike teavitada ehitustööde käigust ja

võimalikest ajutistest piirangutest vastavalt tööde edenemisele.

Vajadusel tuleb korraldada tööd etappide kaupa ning ajutise

liikluskorraldusega tagada ligipääs kogu ehitusperioodi jooksul.

4 F. R. Faehlmanni tee 30

66001:002:1810

e-kiri 15.07.2026

Kas F. R. Faehlmanni tee 30 kinnistule on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt? Kui ei ole, siis kas

seda on võimalik rajada teetööde käigus? Põhjendus:

Väike-Maarja Vallavalitsuse teedespetsialist Veiko Hansar edastas

31.07.2026 e-kirjaga info, et piirkonnas on reoveekanalisatsiooni

liitumispunktid välja ehitatud ja lisainvesteeringuid ei kavandata.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

F. R. Faehlmanni tee 30 kinnistu reoveekanalisatsiooni

liitumispunkt asub Sõpruse tänava kinnisasjal 66001:002:0072.

Otsus:

Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

5 F. R. Faehlmanni tee 31

66001:002:0100

e-kiri 15.07.2026

Faehlmanni tee 31, Rakke piirdeaia ja värava lahendus on muutunud ning palun sellega arvestada.

Saadetud pildid ja joonis (joonisel punasega märgitud on vanade väravate asukohad rohelisega märgitud tegelik

värava asukoht).

Põhjendus:

Faehlmanni tee 31 piirdeaed, värav ja riigiteelt mahasõit on

ümberehitatud peale põhiprojekti valmimist, mistõttu

projektlahendus ei vasta olemasolevale olukorrale.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimus:

Tööprojekti koostamisel arvestada Faehlmanni tee 31

(66001:002:0100) kinnisasja juurdepääsutee asukoha muudatuse

ning auto- ja jalgvärava uue asukoha ja lahendusega. Vajadusel

näha ette värava ümbertõstmine või asendamine.

6 F. R. Faehlmanni tee 34

66001:002:0030

e-kiri 17.07.2026

1. Kuna projekti- ja töö eesmärk on riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku

lõigul olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee

koosseisu kuuluvate rajatiste (bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms) ehitamist

ja ümberehitamist siis palun tähelepanu pöörata äsja rekonstrueeritud raudtee ülesõidus jalgteede lahendust,

kus keset jalgteed on paigaldatud tõkkepuu alus ning seetõttu tuleb jalgtee turvaliselt (sh möödapääsu

ühtlane laius) lahendada ümber selle. Projekti korrigeerimiseks on vajalik teha koostööd raudtee

valdajaga ning hankida selleks uuendatud geodeetiline alusplaan. Praegusel projektlahendusel on

kajastamata tõkkepuu asukoht aga seda ei saa turvalisuse tagamiseks eirata, kus jalgtee on lõpetatud

vahetult enne takistavat tõkkepuud.

Põhjendus:

Rakke raudteeülesõidukoht on ümberehitatud peale põhiprojekti

valmimist 2024.a. mistõttu projektlahendus ei vasta olemasolevale

olukorrale.

Transpordiamet on kaasanud menetluse käigus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ja AS Eesti Raudtee. TTJA

poolt on väljastatud 14.01.2025 ehitusloa nr 2512271/00199

rööbastee nr 2 Rakke ja rööbastee nr I Rakke ümberehitamiseks

ning raudteeülesõidukoha Rakke KM 351,224 ja

raudteeülekäigukoha KM 351,231 laiendamiseks AS Eesti Raudtee

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

11

2. Dokumentide koosseisu pole eelprojekti koostamisel tehtud kinnistute omanike kooskõlastustingimusi. Palun

lisada see projekti koosseisu selgitustega mida on ja mida pole arvestatud. Mitte arvestamise korral tõendatud

põhjendustega selgitused.

3. Juhin tähelepanu, et täna on maastikul üsna piiripealne vertikaalplaneeringu olukord eriti Faelhmanni tee 32

ja 34 maanteega külgnevatel aladel, kus sademeveed liiguvad esmalt mööda sõiduteed nimetatud kinnistute

külgnevatele aladele (tekivad suured lombid). Natuke suurema lombi tekkimisel hakkavad sademeveed

liikuma Faelhmanni tee 32 kinnistule. Lompide tekkimise korral pritsivad möödasõidetavad

transpordivahendid sademeveega jalgteel liiklejaid. Pritsmed lendavad ka kinnistule vastu piirdeaeda.

Kavandatud vertikaaliga kogutakse veed muuhulgas Faehlmanni tee 34 ees olevale haljasribale. Kuna

haljasriba on väga väike siis tekib kahtlus liigsuure vee kogunemiseks. Palun arvutustega tõestada, et ohtu

lombi tekkimiseks pole. Lähtuvalt Asjaõigusseadusele ja Ehitusseadustikule pole lubatud tekitada kinnistu

naabritele kahju ega härida kinnistute kasutamist.

Palun arvestada ning täiendada projekti sellises mahus, et maanteelt kinnistutele mahasõitudelt ei valgu

sademeveed külgnevatele kinnistutele!

4. Palun ka selgitust kuhu ja kuidas peavad toimuma lumekoristustööd ning palun see kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega. Kui lumi kogutakse tavapäraselt haljasaladele siis pannakse kinni ka sademevee äravoolud

ning on oht suurte lompide tekkeks!

taotluse alusel. Tee ehitustööde ettevalmistamisel ja teostamisel

arvestatakse AS Eesti Raudtee raudteetaristu arendustöödega.

Projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamused ja

Transpordiameti otsused on leitavad korralduse 17.08.2023 nr 1.1-

3/23/594 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15124 Kapu–

Rakke–Paasvere km 12,0-14,4 asuva Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2. Korraldus

on saadetud menetlusosalisetele teadmiseks 17.08.2023.a. ja leitav

Transpordiameti kodulehel Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere km 12,0-14,4 asuva Rakke

aleviku lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks |

Transpordiamet. Korraldus on lisatud projekti kausta.

Riigitee vertikaalplaneeringuga on juhitud sademeveed

olemasoleva jalgtee ja riigitee vahelisel haljasalale. Kuna

haljasalad on kitsad, siis on kavandatud teede vahele nõvade

rajamine ning liigvee ärajuhtimiseks kuppelrestkaevud, mis

ühendatakse rajatavasse sademeveesüsteemi. Vooluhulkade

arvutused on esitatud töö nr MTA/197-22 koosseisus koostatud

projekti osas VKV „Sademevesi. Eelprojekt. Tööprojektide

koostamisel kontrollitakse sademevete ärajuhtimise lahenduse

toimivust ning vajadusel lahendust muudetakse, et vältida vete

juhtimist ümberehitatava teega külgnevate hoonete suunas.

Selgitame, et riigiteede talihoole, sh lume vallitamine ja äravedu,

korraldatakse tee omaniku poolt hooldelepingutega. Lumi

vallitatakse üldjuhul sõidutee serva ja teede vahelistele

haljasaladele. Juhul kui tee ohutuse tagamiseks on vajalik lume

äravedu, siis selle korraldab Transpordiameti hooldelepingu

partner.

Otsus:

Lisada ehitusloale kõrvaltingimus:

Tööprojektiga täpsustada sademevete ärajuhtimise lahendused, et

vältida riigitee rekonstrueerimise käigus ümberehitatavatelt

katetelt vete juhtimist teedega külgnevate hoonete suunas. Riigitee

rekonstrueerimisel ei tohi halvendada piirnevate kinnisasjade

veerežiimi.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

12

Kase tn 2b

92801:001:0773

e-kiri 15.07.2026

Kuna meie kinnistule Kase 2B, Rakke puudub praegu sissesõit, siis teen ettepaneku see käesoleva projekti

raames rajada (vt skeem allpool). Samuti palun infot selle kohta, millist prügi ja kuidas planeerite

kõrvalkinnistul käidelda ja kuidas väldite prügikäitluse negatiivset mõju naaberkinnistutele.

Põhjendus:

Käesoleva ehitusloa aluseks oleva põhiprojekti (töö MTA93/194-

22) koosseisu kuulub Kase 2b kinnisasjaga külgneval F. R.

Faehlmanni tee 27a (92801:001:0772) kinnisasjal olemasoleva

parkla ümberehitamine. Munitsipaalomandis kinnisasjal paikneva

parkla ümberehitamist korraldab Väike-Maarja Vallavalitsus

vastavalt eelarvelistele võimalustele.

Selgitame, et käesoleva ehitusloa aluseks oleva projektiga ei

kavandata Kase 2b (92801:001:0773) kinnisasjale Kase tänavalt

juurdepääsutee ehitamist kuna parkla ümberehitamisega ei

muudeta Kase 2 b kinnisasjale juurdepääsu. Kohalikult teelt

6605003 Kase tänava kinnisasjale juurdepääsu rajamiseks tuleb

taotleda nõuded Väike-Maarja Vallavalitsuselt. Kinnisasjale

juurdepääsu ehitamist korraldab ja rahastab huvitatud isik.

Väike-Maarja VV teedespetsialist Veiko Hansar edastas

03.08.2026 e-kirjaga info, et parklasse jäätmejaama ei ehitata,

mistõttu ei ole ette näha prügikäitluse negatiivset mõju

naaberkinnistule.

Otsus:

1. Mitte arvestada Kase 2b (92801:001:0773) kinnisasjale Kase

tänavalt juurdepääsutee rajamise ettepanekuga.

2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

F. R. Faehlmanni tee 11a 66001:002:0510

F. R. Faehlmanni tee 12 66001:002:1550

F. R. Faehlmanni tee 14 66001:002:1570

F. R. Faehlmanni tee 15 66001:002:1600

F. R. Faehlmanni tee 16 66001:002:1650

F. R. Faehlmanni tee 20 66001:002:0011

F. R. Faehlmanni tee 23 66001:002:0050

F. R. Faehlmanni tee 24 66001:002:0057

F. R. Faehlmanni tee 25 66001:002:1090

F. R. Faehlmanni tee 27 66001:002:1390

F. R. Faehlmanni tee 29 66001:002:1400

F. R. Faehlmanni tee 29 66001:002:1400

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

F. R. Faehlmanni tee 29 66001:002:1400

F. R. Faehlmanni tee 32 66001:002:0034

F. R. Faehlmanni tee 36 66001:002:0260

F. R. Faehlmanni tee 38 66001:002:1820

F. R. Faehlmanni tee 4 66001:002:0430

F. R. Faehlmanni tee 40 66001:002:1180

F. R. Faehlmanni tee 42 66001:002:1190

F. R. Faehlmanni tee 44 66001:002:1590

F. R. Faehlmanni tee 46 66001:002:0033

F. R. Faehlmanni tee 48 92801:001:0290

F. R. Faehlmanni tee 48a 92801:001:0959

F. R. Faehlmanni tee 48b 92801:001:0960

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

F. R. Faehlmanni tee 5 66001:002:0270

F. R. Faehlmanni tee 7 66001:002:0380

F. R. Faehlmanni tee 9 66001:002:0040

Kamariku tee 2 66001:002:0013

Kooli 66001:001:0292

Liivaaugu 66001:003:0550

Mäe tn 2 66001:002:0530

Pargi tn 2 66001:002:0150

Simuna tee 2 66001:002:0860

Simuna tee 3 66001:002:0650

Simuna tee 4 66001:002:0390

Simuna tee 4a 66001:002:0350

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

Simuna tee 6 66001:002:1960

Staadioni tn 1 66001:002:0310

Sõpruse tn 1 66001:002:1160

F. R. Faehlmanni tee 17 66001:002:1850

F. R. Faehlmanni tee 19 66001:002:1830

F. R. Faehlmanni tee 21 66001:002:1840

F. R. Faehlmanni tee 8 66001:002:0400

F. R. Faehlmanni tee 25a 66001:002:0043

Simuna tee 1 66001:002:0890

Simuna tee 10h 66001:002:0018

Simuna tee 16 66001:001:0514

Simuna tee 1c 66001:002:0035

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere

km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 22004397 Tartu 2023-2024

V e rs

io o n 2

2 .0

6 .2

0 2 4 /// T

Ö Ö

N R

2 2

0 0 4

3 9 7

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits

Keskkonnaspetsialist

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 10

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 11

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 13

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 14

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet ................................................................................. 16

4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 17

4.7. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 17

4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 15124 Kapu – Rakke –

Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile. Kavandatav

tegevus asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke alevikus (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks AS Infragate

Eesti ja ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ning projekti

joonised seisuga juuni 2024.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Allikas: Maa-

amet 2023

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

5

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga

rajatakse olemasolevate teede ristmike asemele ringristmik, mis paikneb osaliselt uuel

maa-alal).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee nr 15124 Kapu – Rakke

– Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul olemasoleva maantee rekonstrueerimine,

mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee koosseisu kuuluvate rajatiste

(bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms) ehitamist ja

ümberehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja parandada tee kandevõimet , ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale.

Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1.

Plaanilahendus

Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0 – 14,4 lõikes on projekteeritud 7 meetri

laiuse kattega asfaltbetoonist sõidutee, mille ühe sõiduraja laius on 3 meetrit ning

kindlustatud peenar 0,5 meetrit (raudteeülesõidu juures 0,75 m). Parempoolne jalgtee on

projekteeritud enamasti 2,5 meetri laiuses (v.a enne raudteed) ning vasakpoolne 2-2,5

meetri laiuses või vastavalt olemasoleva jalgtee laiusele.

Asula algusesse projekteeritakse liikluse rahustamiseks šikaan. Šikaani sisse ja

väljasõidule on kavandatud klompkividest ülesõidetavad peenrad, äärekivi kõrgusega

4 cm. Klompkivide otstes ja tagumisel küljel on äärekivide kõrgus 0 cm. Klompkivile

pealesõiduks on kavandatud asfaldist kiil 5 m ulatuses.

Šikaani kesksaare osa on kavandatud haljastusega ja äärekividega kõrgusega 12 cm +

murukaitseplaadid. Šikaanil on tähispostid sammuga 15 m.

Koolimaja ja lasteaia vahele on projekteeritud liikluse rahustamiseks künnis, mille

mõõtmed tulenevad Transpordiameti tüüpjoonisest „Trapetsikujulise künnise tüüpjoonis“

kiirusel 30 km/h. Teised künnised ja tõstetud ristmikud on projekteeritud parameetrite le

50 km/h.

Kooli tänavale on samuti kavandatud tõstetud mahasõit ehk künnis enne jalgteed.

PK 123+50 on kavandatud mõlemale poole teed kaks peatumiskohta kooli ja lasteaia

teenindamiseks.

PK 126+00 on kavandatud sõiduautode parkla, kus on ka üks koht veoautole. Lahenduse

koostamisel on lähtutud valla poolt tellitud varem projekteeritud parkla projektist

(Roadplan OÜ töö). Tee rekonstrueerimisel lahendatakse sellest parkla mahasõitude ja

riigiteega külgneva kõnnitee ehitamine. Olemasoleva parkla rekonstrueerimise realiseerib

kohalik omavalitsus vastavalt eelarvelistele võimalustele.

PK 126+75 on kaupluse ette kavandatud sõiduautode parkla.

PK 127+50 on kavandatud veoautole üks parkimiskoht paralleelselt riigiteega.

PK 128+00 on kavandatud 3-kohaline parkla Faehlmanni tee 25a kortermaja

teenindamiseks.

PK 129+50 on kavandatud 5-kohaline parkla Faehlmanni tee 21 kortermaja

teenindamiseks.

PK 132+50 on kavandatud parkla Kamariku tee juurde „Rakke“ bussipeatuse

teenindamiseks.

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

8

Simuna tee 1c ja Simuna tee 10 kinnistute ette on planeeritud bussitaskud, kus platvormi

laius on 4,5 meetrit (2,5 m jalgtee + 2 m bussiooteplatvorm) ning pikkused 17 ja 18

meetrit.

Mahasõitudel on äärekivi paigaldamise kõrguseks 2-3 cm. Mitte alla 2 cm, kuna sel juhul

ei täida mahasõidu äärekivi kiirust rahustavat eesmärki ja ei takista vajalikes kohtades

riigitee kattelt sademevee kinnistule valgumist.

F. R. Faehlmanni ja Simuna tee ristumiskohta on projekteeritud ringristmik, mille

jaotusringi läbimõõt on 30 meetrit, saare ümber oleva sõidutee laius 7,35 meetrit, mille

hulka kuulub 1,7 meetri laiune sõidutee kitsend ning siseringi läbimõõt 14 meetrit.

Sõiduteest paremal säilib olemasolev ülekäigukoht, millega viiakse kokku ümberehitatav

kergliiklustee. Sõiduteest vasakule uut jalgtee ühendust tehta.

Vertikaalplaneerimine ja sademevete ärajuhtimine

Projekteeritud lahendus järgib suures osas olemasolevat tee tasapinda, v.a Kingu tn lõik,

kus on mindud kergelt süvendisse, et parandada nähtavust.

Jalgteele on projekteeritud ühepoolne kalle 2% ja sõiduteele on projekteeritud põikkalle

2,5%.

PK 121+00 (lõigu algus) kuni PK 123+50 ja PK 142+75 kuni PK 143+60 (lõigu lõpp) on

teele projekteeritud kahepoolne kalle. Ülejäänud lõigud on sõiduteele projekteeritud

ühepoolne kalle.

Antud piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Käesolevas projektis on projekteeritud

1450 m sademevee ja 1315 m drenaaži torustikke. Sademevee süsteemi eelvooluks on

rajatavad ja olemasolevad kraavid ning tiigid.

Riigitee koos jalgteega on käesoleval ajal valgustatud. Rakke aleviku tänavavalgustus

kuulub valdavalt kohalikule omavalitsusele.

Riigitee 22 (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee) ristmiku valgustus kuulub

Transpordiametile.

Seonduvalt tee asukoha ja geomeetria muutusega ning kergliiklusteede lisandumisega

tuleb paigaldada uusi valgustusmaste ning tõsta ümber olemasolevaid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase

teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks,

arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist

keskkonnamõju.

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

9

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2024

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

10

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 15124

Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata teel juba olemasoleva liikluse

kogumõju. Kuna alal on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal ka

ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas

liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise,

looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on

teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on

võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad

meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki

Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste

või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on antud üldised tingimused

maanteevõrgu ning jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisele. Tulenevalt projekti

eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus määratud

üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu

ning kergliiklusteevõrgustiku kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.

Väike-Maarja valla üldplaneering on kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.03.2024

otsusega nr 805. Üldplaneeringus on toodud üldised tingimused sõiduteedele ning jalg- ja

jalgrattateedele, millega kavandatav tegevus on kooskõlas.

Kavandatav tegevus ei jää maakonnaplaneeringu „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi

ning Väike-Maarja valla „Väärtused ja piirangud“ kaardi järgi rohelise võrgusiku ega

väärtusliku maastiku aladele.

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-2030/ 5 https://v-maarja.ee/uldplaneering

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

11

Kuna kavandatava tegevusega on ette nähtud olemasolevate ristmike asemele

ringristmiku rajamist osaliselt uuele maa-alale, siis võib olla vajalik võõrandada

olemasoleva tee kõrvast maad ning maakasutus selles osas muutub. Väike-Maarja valla

üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb uute taristuobjektide rajamiseks või

olemasolevate taristuobjektide laiendamise võimaldamiseks tagada nende ehitamiseks

vajalik ruum. Lisaks, arvestades kavandatava tegevuse mahtu, võib öelda, et sellega ei

kaasne maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Projektiga ei halvendata juurdepääsusid

kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt.

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Andmebaasi EELIS andmetel asub kavandatavast tegevusest ca 1 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi rohukonna (KLO9123962) leiukoht (vt joonis 4.1). Peale selle kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjualas ei asu.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 02.06.2023 kirjaga nr 6-2/23/10499-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas järgmist:

Kavandatava tegevuse vahetus läheduses on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse rohukonn (Rana temporaria, KLO9123962) leiukoht. Rohukonna elupaigaks märgitud tiik on tugevalt võsastunud ja võsa kasvab ka teevallil. Lähtuvalt eelnevast on tööde käigus ilmselt vaja eemaldada võsa, mis iseenesest on tiigielustikule sobiv. Siiski märgib Keskkonnaamet, et võsa raie t tohib teha ainult väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 14. märtsini).“

Arvestades, et tegemist on juba ka olemasoleva teega ning et projektiga ei muudeta oluliselt ümbritseva ala veerežiimi, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonnas elutsevatele liikidele. Ehitustööde käigus tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstava konnaliigi leiukohta.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Tammelehe loodusala (RAH0000364) jääb kavandatavast tegevusest ca 3,1 km kaugusele. Mõju puudub.

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitselise ning kultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

13

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb kavandatav tegevus vähesel

määral arheoloogiamälestise Asulakoht (registri kood 10318, vt joonis 4.1, ptk 4.2) alale.

Antud kultuurimälestisele on kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndid, mis samuti jääb

kavandatava tegevuse alale.

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 01.06.2023 kirjaga

nr 5.1-17.6/975-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas

järgmist:

Kui planeeritavad teetööd jäävad olemasoleva teetammi piiresse, ei ole Muinsuskaitseameti hinnangul arheoloogilise kultuurkihi ja varasemate ehitiste jäänuste esinemine tööalal tõenäoline.

Kui planeeritavad teetööd toimuvad väljaspool teetammi, tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § - d 46-47, §68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“→„Pädevustunnistused“→„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: arheoloog“. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50% ulatuses hüvitatav (maksimumsummas 1500 eurot).

Igal juhul tuleb pinnase- ja kaevetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kuna kavandatav tegevus jääb kultuurimälestise alale, siis tuleb enne tööde algust

mälestise alal tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS

§ 52 lg 3).

Keskkonnaportaali andmetel asub kavandatavale tegevusele lähim pärandkultuuri

punktobjekt – Rakke postkontor ja postijaam ca 6 m kaugusel (vt joonis 4.1, ptk 4.2).

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on

kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist

kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide

säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri

kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 6. Samas on esitatud

ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui

arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga

seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide

kahjustamist.

6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

14

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb osaliselt nõrgalt kaitstud ning suhteliselt kaitstud

põhjaveega aladel.

Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0051138 jääb ca 65 m kaugusele

projektiga kavandatavast tegevusest. Puurkaevule on registreeritud 10 m ulatus

hooldusala. Puurkaev PRK0005470 jääb ca 70 m kaugusele ja puurkaevule on

registreeritud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Teised piirkonnas paiknevad puurkaevud

jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale (vt joonis 4.2). Puurkaevude

sanitaarkaitsealadel ja hooldusaladel projektiga tegevusi ette ei nähta, oluline mõju

puurkaevudele puudub.

Kavandava tegevuse piirkonnas ei paikne ühtegi voolu- ega seisuveekogu.

Antud piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Käesolevas projektis on projekteeritud

1450 m sademevee ja 1315 m drenaaži torustikke. Sademevee süsteemi eelvooluks on

rajatavad ja olemasolevad kraavid ning tiigid. Projekti alas on sademevesi ja drenaaž

suunatud nelja eesvoolu:

◼ Koolimetsa (92801:001:0169) kinnistu, kuhu rajatakse umbkraav paralleelselt

maanteega.

◼ Kasepargi (66001:002:0064) kinnistu, kus asub olemasolev kraav. Kraav tuleb

tulevikus korrastada, et oleks tagatud sademevee ärajuhtimine.

◼ Võiduserva (66001:001:0475) kinnistu, kuhu rajatakse umbkraav paralleelselt

Võidu tänavaga.

◼ Simuna tee 10 (66001:002:0094) kinnistu, kus sademevesi suunatakse

olemasolevasse tiiki.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) al ates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas7. Kuna liiklussagedus projekteeritaval teel on oluliselt väiksem (vastavalt Transpordiameti 2023. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks teelõigul 740 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 91%; veoautod/autobussid 1% ja autorongid 8%) pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Lisaks võib välja tuua, et vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

Ka Väike-Maarja üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on sademevee säästlikul majandamisel oluline keskkonnasäästlike lahenduste juurutamine – immutamine, kasutamine (nt kastmisveena) ja äravoolu ühtlustamine. Võimalusel immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid, rohekatuseid ja - seinu ja sademevee kogumissüsteeme. Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada enne selle ära juhtimist. Kui viibeaega tekkekohas pikendada ei saa, tuleb sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt kraavide, lohkude jms kaudu), kus vesi saab imbuda pinnasesse. Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, si is juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid) ja puhastust.

7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

15

Projektis rakendatakse eeltoodud põhimõtteid ja kokkuvõttes ei kaasne projektialalt

sademevee ärajuhtimisega olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Maaparandussüsteemide registri andmetel jääb kavandatavast tegevusest ca 6 m

kaugusele maaparandusehitis – Ao 1 (MS 2103000060040/ehitis 001, vt joonis 4.2).

Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PMA) on käesoleva projekti raames andnud oma

29.05.2023 kirjaga nr 6.2-2/24327 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, millega

tuleb antud projekti raames arvestada. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu

(olemasoleva tee rekonstrueerimist) ning PMA projekteerimistingimuste järgimist, pole

põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist maaparandussüsteemi toimimisele.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele

veekaitsemeetmetele:

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

joogiveekaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik

ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja

vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende

kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid .

Käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu

ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

16

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart:

Maa-amet 2024

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Kavandatava tegevuse piirkonnas paikneb müratundlikke objekte, millest lähimad elu- või

ühiskondlikud hooned paiknevad ca 3 m kaugusel. Lähimate elu- või ühiskondlike hoonete

lähistel kehtib piirkiirus 50 km/h. Vastavalt Transpordiameti 2023. a loendusandmetele oli

liikluskoormuseks teelõigul 740 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 91%;

veoautod/autobussid 1% ja autorongid 8%).

Samas tuleb tähele panna, et projektiga kavandatakse olemasoleva tee

rekonstrueerimist, mille raames teostatakse olemasoleva teekatte uuendamine.

Kavandatava tegevuse käigus ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele

müratundlikele objektidele, projekti realiseerimise järgselt piirkonna müraolukord ei

halvene. Samuti ei ole antud liikluskoormuste ja korras tee puhul põhjust eeldada

ülenormatiivse vibratsiooni esinemist, pigem võib tee rekonstrueerimisega

ehitustegevuse järgselt kaasneda vibratsiooni tekke ja leviku vähenemine (tulenevalt

teekonstruktsiooni paranemisest).

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks ümbritsevatele

aladele tuleb arvestada eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Võimalike

ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

17

seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Liiklusest tingitud õhusaasteainete (sh lõhna) levik olulistes kontsentratsioonides piirdub

reeglina tee- ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt

suurusjärgus ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi

piirväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes

toimub üldjuhul saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine

nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Käesoleva projekti liikluskoormuste

tingimustes (projekteeritava tee näol on tegemist väikse liikluskoormusega teega) ei

kaasne projektiga õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone.

Samuti ei nähta projektiga otseselt ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks saasteainete

levikut projekti realiseerimise järgselt.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selle ks

mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.6. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse ümberprojekteerimist (tuleb

paigaldada uusi valgustusmaste ning tõsta ümber olemasolevaid).

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Väike-Maarja valla8 jäätmehoolduseeskirjas

olevate nõuetega.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/422122023013

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

18

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.8. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

19

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Järgida Keskkonnaameti 02.06.2023 kirjaga nr 6-2/23/10499-2 antud tingimusi (vt ptk 4.2), sh:

o Kavandatava tegevuse vahetus läheduses on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse rohukonn (Rana temporaria, KLO9123962) leiukoht. Rohukonna elupaigaks märgitud tiik on tugevalt võsastunud ja võsa kasvab ka teevallil. Lähtuvalt eelnevast on tööde käigus ilmselt vaja eemaldada võsa, mis iseenesest on tiigielustikule sobiv. Siiski märgib Keskkonnaamet, et võsa raiet tohib teha ainult väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 14. märtsini).“

◼ Ehitustööde käigus tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstava konnaliigi leiukohta.

◼ Kuna kavandatav tegevus jääb kultuurimälestise alale, siis tuleb enne tööde algust mälestise alal tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3).

◼ Järgida Muinsuskaitseameti 01.06.2023 kirjaga nr 5.1-17.6/975-1 antud tingimusi (vt ptk 4.3), sh:

o Kui planeeritavad teetööd toimuvad väljaspool teetammi, tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

o Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, §68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“→„Pädevustunnistused“→„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: arheoloog“. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50% ulatuses hüvitatav (maksimumsummas 1500 eurot).

o Igal juhul tuleb pinnase- ja kaevetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

◼ Soovitatav on võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist (vt täpsemalt joonis 4.2 ja ptk 4.3).

Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

20

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses .

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Väike-Maarja valla9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/422122023013

KORRALDUS

26.08.2026 nr 1.1-3/26/538

Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-

Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 15.07.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15124 Kapu-Rakke-

Paasvere tee1 km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee lõik km 12,0-14,4

ehitamisega on hõlmatud riigi omandis transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjad:

66001:001:0810; 66001:002:1920; 66001:002:2030; 66001:002:1930; 66001:002:0093;

66001:002:0095; 66001:002:0092; 66001:003:0690; 66001:005:1380; 66001:003:0700;

66001:003:0165; 66001:005:0429 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke alevikus ja

Suure-Rakke külas.

Riigitee rekonstrueerimiseks ja jalgteede ehitamiseks on vajalikud äralõiked teega piirnevatest

kinnisasjadest. Riigitee laiendamiseks vajalikke äralõigete omandamise korraldab

Transpordiamet. Jalgteede ehitamiseks vajalikke äralõigete omandamise ja/või kasutusõiguse

seadmise korraldab Väike-Maarja Vallavalitsus. Maade omandamise menetlust alustatakse 2026.a.

Arvestades eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne ehitustöödega alustamist

väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde

teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud kõrvalmaantee rekonstrueerimise

ja liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku

teedevõrgu teed ning parklad munitsipaalomandis kinnisasjadel Kamariku tee 2a

(66001:002:0116) ja Kamariku tee (66001:002:0108) ning F.R.Faehlmanni 27a (92801:001:0772).

1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel

2

Seoses jalgtee ehitamise ja olemasolevate parkimiskohtade likvideerimisega on kavandatud 3-

kohaline parkla F.R.Faehlmanni tee 25a (66001:002:0043) kinnisasjale ja 5-kohaline parkla

F.R.Faehlmanni tee 21 (66001:002:1840) kinnisasjale.

Transpordiameti 17.08.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/594 on antud projekteerimistingimused

riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 asuva Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd on kavandatud 2027. aastal Infragate Eesti AS koostatud töö nr MTA93/194-22

„Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekt“ alusel ning arvestades ehitusloal toodud kõrvaltingimusi.

Projekti joonised, seletuskiri ja krundijaotuskava on kuni 30.06.2029 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/ICgjBcMKffJBFCl

Projekti eesmärk on riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul

olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee

koosseisu kuuluvate rajatiste (bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms)

ehitamist ja ümberehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja parandada tee kandevõimet.

Projekti koosseisu on haaratud riigiteede 15124 ja 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ristmik

liiklusohutuse taseme tõstmise eesmärgil. Ristmiku piirkonnas on kavandatud jalgteede ja

teeületuskoha ehitamine, et parandada kergliiklejate liikumisvõimalusi ja juurdepääsu

bussipeatustele, sh jalgteeühendused tugimaantee ääres paiknevatele Rakke risti bussipeatustele.

Rakke raudteeülesõidu- ja ülekäigukohal (katastriüksusel tunnusega 6001:002:2030 (Jaama tn 2

a)) on kavandatud riigitee rekonstrueerimine olemasoleva olukorraga kokku viimiseks vajalikus

ulatuses. Uue raudteeülekäigukoha ehitamist või olemasoleva raudteeülesõidukoha laiendamist ei

ole käesoleva projektiga kavandatud. Kergliiklejate liiklusohutuse parandamiseks on

raudteeülekäigukoha mõjupiirkonda kavandatud liikluse rahustamiseks künnise ja tõstetud

ristmiku ehitamine. Katastriüksusele tunnusega 6001:002:2030 on kavandatud

sademeveekanalisatsiooni rajamine kinnisel meetodil.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud

olemasoleva maantee rekonstrueerimisel ringristmiku, šikaani ja uute jalgtee lõikude ehitamine.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke

aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

3

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ja Väike-Maarja Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

4.1. Anda tee ehitusluba riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku

lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

4

4.2. Jätta algatamata riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

4.3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4.4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

4.5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.

4.6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4.7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus